Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS

29.12.2023 nr 70

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai

2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse

toetuse tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruses nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse

toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2023. aasta teatise

„Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa

kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–46, edaspidi riigiabi ajutine raamistik)

osa 2.1 tähenduses või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus) ning sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;

2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „kahte“ arvuga „2,25“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) elektrifitseerimine – antud määruse mõistes teiste energiaallikate asemel elektrienergia

kasutuselevõtt või fossiilsel energial töötava seadme asendamine elektril töötava seadmega;“;

4) paragrahvi 8 lõike 5 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) toetatava tegevusega seotud ehitis ja selle alune maa on taotleja omandis või ehitise alusele

maale on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus, isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus vähemalt

viieks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on

väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise

kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

3) kui toetatav seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja

omandis või kasutuses punktides 2 või 2¹ sätestatud tingimuste kohaselt.“;

5) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) toetatava tegevusega seotud ehitise kasutamiseks on taotleja sõlminud kirjaliku üüri- või

rendilepingu tähtajatult või vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise

kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks taotluse esitamise

kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, või käesolevas punktis

sätestatud nõuete täitmist võimaldava eellepingu, kui nimetatud ehitis on valmimisel;“;

6) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. detsember 2023“ tekstiosaga „30. juuni 2024“;

7) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „200 000“ arvuga „300 000“;

8) paragrahvi 10 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi VTA määruse kohaselt, ei tohi see abi koos

käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata

Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga mis tahes kolme aasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(6) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

2023/2832, 15.12.2023, lk 1–12), ei tohi talle mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse

alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 750 000 eurot.“;

9) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Toetust ei saa taotleda äriühing, kelle taotluses sisalduv projekt on seotud fossiilkütuse

kasutamisega.“;

11) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui toetust taotletakse, et osta § 7 lõikes 2 nimetatud seade, mis paigaldatakse ehitisse või

mida kasutatakse ehitises, esitatakse koos taotlusega § 8 lõike 5 punktides 2 või 2¹ sätestatud nõude

täitmist tõendav leping, kui ehitis ei ole taotleja omandis. Hoonestusõiguse, isikliku kasutusõiguse

või kasutusvalduse seadmise lepingu esemeks oleval kinnisasjal peab asuma ehitis, milles seade

asub või kus seadet kasutatakse.“;

12) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 8 lõike 5 punktis 21 sätestatud nõuete täitmist võimaldav eelleping, kui ehitis on

valmimisel.“;

13) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui toetust antakse ajutise riigiabi raamistiku alusel otsustab vahendusasutus toetuse andmise

30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, kuid hiljemalt 30. juunil 2024.“;

15) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Taotluse rahuldamise otsuses nähakse kõrvaltingimusena ette üüri- või rendilepingu

esitamise kohustus, kui taotlusega esitati § 8 lõike 5 punktis 2¹ sätestatud eelleping.“;

16) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses:

„8. peatükk

Määruse rakendamine

§ 28. Määruse rakendamine

2024. a jaanuaris vastu võetud § 2 lõikes 1 tehtud muudatusi rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

21.12.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja

varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.

Eelnõuga pikendatakse ajutise kriisiabi raamistiku alusel toetuse andmise võimalust kuni

30. juunini 2024. Ühtlasi parandatakse seni määruse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi

õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sisaldab määruse muudatusi ning teine

jõustumissätet.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse § 2 lõikeid 1 ja 2 ning sätestatakse, et riigiabi ajutise

raamistiku alusel antav riigiabi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi lõppsaaja kohta

ületada 2,25 miljonit eurot. Varem kehtis määr 2 miljonit eurot. Samuti uuendatakse viide VTA

määrusele.

Eelnõu § 1 punktiga 3 defineeritakse termin elektrifitseerimine. Seni on mõiste tekitanud

taotluste menetlemisel segadust.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 laiendatakse võimalusi toetust taotleda ka neil ettevõtjatel, kel

on isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus ehitisele ja selle alusele maale või kellel on sõlmitud

üüri-või rendileping. Seni piiras § 8 lõike 5 punkti 2 sõnastus taotleja investeeringuobjekti ainult

omandi- või hoonestusõiguse olemasoluga. Samuti fikseeritakse ajapiirangu algus taotluse

es i tamise kuupäevaga, kuna viidatud lepingud on nõutud koos taotlusega. Senine sõnastus

määras lepingu kestuse alates taotluse rahuldamise kuupäevast, ent taotluse rahuldamise

kuupäev ei saa olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.

Selguse huvides lisatakse, et aktsepteeritav on lisaks tähtaegsele ka tähtajatu üüri- või

rendileping. Praktikas on kerkinud vajadus käsitleda juhtumeid, kus ehitis, kuhu soovitakse

toetuse abil omandatav seade paigaldada või seda ehitises kasutada, on alles valmimas.

Ehitamisega peab olema alustatud. Sellisel juhul sõlmitakse eelleping. Eelnõu võimaldab ka

eellepingu esitamist, kui ehitis on alles valmimisel, mistõttu ei ole võimalik sõlmida veel üüri-

ega rendilepingut.

Eelnõu punktiga 6 pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi poole aasta võrra,

võimaldamaks taotlejal kuni 30. juunini 2024 taotleda toetust ka riigiabi ajutise raamistiku

alusel.

Eelnõu punktiga 7 tõstetakse maksimaalne toetussumma VTA alusel 300 000 euroni.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 10 lõikeid 5 ja 6 tulenevalt vähese tähtsusega abi andmist

reguleerivate määruste jõustumisest 01.01.2024.

Eelnõu punktidega 9 ja 10 võimaldatakse toetust taotleda, kui taotleja põhi- või

kõrvaltegevusala on seotud fossiilkütustega, kuid projekt ei ole fossiilkütusega seotud. Säte

laiendab võimalike taotlejate ringi. Samas ei leevendata nõudeid, kuna taaste ja

vastupidavuskava nõuded fossiilkütuste välistamise osas jäävad endiselt kehtima. Projekti

seotus fossiilsete kütustega tähendab, et ei toetata projekte ega tegevusi fossiilsete kütuste

tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks jm käitlemiseks.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 12 lõiget 3, mille kohaselt tuleb esitada nõuetekohane

leping, sealhulgas eelleping, kui ehitist alles ehitatakse. Oluline on, et ehitamisega on alustatud.

Eelnõu punktiga 12 lisatakse taotlusega esitatavate dokumentide loetellu eelleping, juhul kui

see on asjakohane.

Eelnõu punktiga 13 tehakse tehniline parandus, kuna viidatavaid punkte kehtivas määruses

enam ei ole.

Eelnõu punktiga 14 muudetakse otsuse tegemise tähtpäeva tulenevalt riigiabi ajutise

raamistiku kehtivuse pikenemisest poole aasta võrra, võimaldamaks taotlejal ka pikemalt

toetust taotleda. Samuti kaotatakse piirang, mis ei luba teha otsuseid enne, kui Euroopa

Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Kuna riigiabiluba on olemas, pole

piirang enam asjakohane.

Eelnõu punktiga 15 nähakse, et taotluse rahuldamise otsuses märgitakse kohustusliku

kõrvaltingimusena üüri- või rendilepingu esitamise kohustus, kui esitati eelleping.

Eelnõu paragrahvi 2 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2024. a. Nimetatud kuupäeval

jõustuvad vähese tähtsusega abi andmist reguleerivad määrused, mistõttu tõuseb ka VTA alusel

antav toetuse maksimaalne summa 300 000 euroni. Samuti pikeneb ajutine kriisiabi raamistik,

mis varasemalt kehtis kuni 31.12.2023, ent mida pikendati kuni 30.06.2024. Muudatuse alusel

on võimalik taotlejatele toetust anda ajutise kriisiabi raamistiku alusel samuti kuni 30.06.2024.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 2023/2831,

15.12.2013, lk1–12);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75);

3. Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2023. aasta teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja

üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C

101, 17.03.2023, lk 1–46).

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud ja määruse mõjud

Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab

taotlejaid, võtab vastu taotlusi, analüüsib, kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega

abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja

vajaduse korral nõuab toetusi tagasi.

Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes meetme senise

rakendamisega. Mõjud ettevõtlusele on positiivsed, kuna pikeneb ajutise kriisiabi raamistiku

alusel toetuse taotlemise võimalus ning kasvab VTA piirmäär.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Tulenevalt asjaolust, et 1. jaanuarist 2024 hakkab kehtima

vähese tähtsusega abi andmist reguleeriv määrus nr 2023/2831 ning tagamaks riigiabi jätkuva

andmise ajutise kriisiabi raamistiku alusel, rakendatakse § 2 lõikes 1 tehtud muudatust 1.

jaanuarist 2024. a.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Lisa: Märkustega arvestamine

Märkuse esitaja Arvestatud/Mittearvestatud

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastas vaikimisi

Riigi Tugiteenuste Keskus

1. Ettepanek uuendada ka vähese tähtsusega abi andmise

aluseid, sest alates 1. jaanuarist 2024 hakkab kehtima uus VTA

määrus (EL) 2023/2831

Arvestatud.

2. Eelnõu punktiga 2 lisatakse termin

"elektrifitseerimine", mis on teiste energialiikide asemel

elektrienergia kasutuselevõtt või fossiilsel energialiigil töötava

seadme asendamine elektril töötava seadmega. Palun

täpsustada mida on mõeldud "fossiilse energialiigi all".

Peamised energialiigid on soojusenergia ja elektrienergia, ka

võrgust pärit elekter võib olla fossiilset energiaallikat

kasutatava segu puhul fossiilne energialiik. Kas silmas on

peetud, et fossiilne soojusenergia seade asendatakse elektril

põhineva seadmega või on silmas peetud, et fossiilsel

energiaallikal põhinev seade asendatakse elektriseadmega ja ka

sellisel juhul peaks tarbitav elekter põhinema taastuvenergia

allikal? Palun täpsustada.

Arvestatud. Termini

selgitust muudetud.

3. Eelnõu punktiga 7 lisatakse täiendav lõige: (4¹) Toetust

ei saa taotleda äriühing, kelle taotluses sisalduv projekt on

seotud fossiilkütuse kasutamisega. Kuna § 11 kehtestab nõuded

taotlejale, kuid see tingimus on seotud pigem toetatava

tegevuse ja taotlusega, siis sobituks see paremini § 7 juurde.

Sellisel juhul tuleks muuta ka sõnastust ehk ei toetata tegevusi,

mis on seotud fossiilkütuste käitlemise ja kasutamisega.

Kaalusime ettepanekut,

kuid leidime, et sobib ka §

11 juurde, kuna täpsustab

ka nõudeid taotlejale.

4. Eelnõuga muudetakse mh maa või ehitise

kasutusõiguse regulatsiooni. Seletuskirjast ei ilmne, miks

seatakse üürilepingule tähtajatu nõue, samas kui asjaõiguslikud

kokkulepped võivad olla lühemad (5 või 7 aastat). Palun

kaaluda tähtaegade ühtlustamist, sest ei ole proportsionaalne

nõuda tähtajatut üürilepingut.

Arvestatud. Seletuskirja

täpsustatud.

5. Seletuskirja EL õiguse kooskõla juures palun

kontrollida viidet riigiabi ajutisele raamistikule.

Kontrollitud. Parandatud.

Kliimaministeerium

Kooskõlastame määruse ettepanekuga muuta eelnõu punkti 2

selliselt, et elektrifitseerimise mõiste selline selgitus oleks

ainult antud määruse mõistes.

Arvestatud.

Rahandusministeerium Kooskõlastas vaikimisi.