Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium

23.02.2023 nr 18-5/2023/1138-1

Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord

Austatud minister

Esitame majandus- ja taristuministri määruse „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja

kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Määrus planeeritakse kehtestada Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste-

ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja

vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel. Palume Rahandusministeeriumil kaaluda eelnõu

7. peatüki viimist taaste- ja vastupidavuskava määrusesse. Taaste- ja vastupidavuskava määruse §

8 lõike 1 alusel kehtestatud ministri määrustes on trafaretsed lõppsaaja, partneri ning

vahendusasutuse õigused ja kohustused. Nimetatud osa kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava

määruses lähtub õigusloome menetlusökonoomika huvidest. Soovi korral oleme valmis Teile

taaste- ja vastupidavuskava määruse muutmise vastava eelnõu kavandi koos seletuskirjaga

esitama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

2 (2)

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Tööandjate Keskliit

Kaupo Sempelson

625 6350 [email protected]

EELNÕU

17.02.2023

MÄÄRUS

Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja

kord

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75; edaspidi taaste- ja

vastupidavusrahastu), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi

2 „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 2.8 „Varustuskindluse investeeringu toetus“ elluviimiseks

toetuse andmist.

(2) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotlejale esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele,

toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse taaste-

ja vastupidavuskava määrust.

(3) Taotleja või lõppsaaja esindusõiguslik isik taotleb toetust ning esitab toetuse kasutamisega

seotud teavet, kuludokumente, aruandeid ja andmeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses

nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-

toetuse keskkonnas. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette

nähtud, esitab taotleja või lõppsaaja esindusõiguslik isik dokumendi elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatuna.

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatise

„Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi

Ukrainale“ (ELT C 426 I, 09.11.2022, lk 1–34) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1

tähenduses.

(2) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr kaks miljonit eurot toetuse taotleja

kohta on täitunud, antakse toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,

2

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses (edaspidi VTA määrus).

(3) Määruse alusel ei anta abi:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 3. Toetuse eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse eesmärk on toetada Ukrainas toimuvast sõjategevusest mõjutatud ettevõtja

varustuskindluse tagamist ja üleminekut uuele energiaallikale.

(2) Ettevõtja loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui viimase

kolme aasta jooksul esines vähemalt kaks järgmistest tingimustest:

1) Ukraina, Venemaa või Valgevene turg moodustas vähemalt kümme protsenti taotleja käibest;

2) taotleja oli sunnitud sulgema oma üksuse punktis 1 nimetatud turgudel;

3) taotleja kasutatava põhitooraine hind on kasvanud vähemalt 50 protsenti võrreldes 2020. aasta

hinnaga.

(3) Põhitooraine on tooraine, mille maksumus taotleja 2020. aasta käibest moodustas vähemalt 20

protsenti. Tingimuse täitmine peab olema dokumentaalselt tõendatud.

(4) Toetuse tulemusena paraneb ettevõtjate varustuskindlus ja toetatakse vähemalt 60 ettevõtjat.

(5) Toetus panustab taaste- ja vastupidavusrahastu ühise näitaja „Toetatavad

ettevõtjad“ saavutamisse.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

2) EMTAK – Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid

EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39)

tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”;

3) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus)

I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

4) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;

5) tulemusnäitaja – taastekavas kokku lepitud ühine näitaja, millesse toetusega panustatakse;

6) varustuskindlus – ettevõtja püsiv ligipääs energiale, et säilitada konkurentsivõime;

7) varustuskindluse tagamine – ehitustegevus ja seadmete soetamine eesmärgiga vahetada või

mitmekesistada ettevõtja kasutatavat energiaallikat või aidata energiat salvestada ja energia

3

kvaliteeti parandada või liituda võrguga kaugkütteseaduse tähenduses;

8) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja 3

sätestatud kriteeriumitele, mõiste hõlmab ka mikroettevõtjat.

§ 5. Vahendusasutus

Vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 6. Vaide esitamine

(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele.

(2) Vaide lahendab vahendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 3 sätestatud näitaja saavutamisse.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmine;

2) energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine;

3) kaugkütteseaduse tähenduses võrguga liitumiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine ning

seadme ostmine ning kaugküttega liitumise puhul liitumistasu.

(3) Lõikes 2 sätestatud ehitis, rajatis ja seade peavad asuma Eestis.

(4) Toetust ei anta projektile, mille tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist.

(5) Toetust antakse projektile, millega järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

(6) Toetust ei anta järgmistele tegevustele:

1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud

elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid,

mis vastavad komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–

30) III lisas sätestatud tingimustele;

2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav

kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem;

3) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud

tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete

töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades, kui tegevuste eesmärk on

suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada

põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade

jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;

4) tegevus, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, välja

4

arvatud tegevus, mis toimub olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus

tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete

ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks,

tingimusel et selline tegevus ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende

kasutusiga.

§ 8. Toetatavad kulud

(1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud

põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas määruses sätestatud

tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud seadme ostmisel on toetatav kulu:

1) seadme ja selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise ja kasutamise väljaõppe maksumus;

2) seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse

paigaldamise ja seadistamise maksumus.

(3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud seadme, ehitise ja rajatise ehitamisel ning

kaugküttega liitumisel on toetatav kulu:

1) ehitusprojekti põhiprojekti maksumus, kui põhiprojekti valmimise kuupäev on hilisem kui

2023. aasta 1. jaanuar;

2) soetamise maksumus

3) püstitamise maksumus;

4) laiendamise maksumus;

5) rekonstrueerimise maksumus;

6) rajamise maksumus;

7) paigaldamise maksumus;

8) kaugküttega liitumise puhul liitumistasu.

(4) Lõikes 3 sätestatud kulu on toetatav, kui täidetud on järgmised nõuded:

1) ehitise kohta peab olema ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku

kohaselt;

2) ehitise olemasolul peavad ehitis ja selle alune maa olema taotleja omandis või ehitisealusele

maale peab olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates

vahendusasutuse poolt lõppmakse väljamaksmise kuupäevast, kui taotleja on mikro- või

väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt lõppmakse

väljamaksmise kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.

(5) Kui toetatakse kulu § 7 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud seadmele, mis paigaldatakse ehitisse

või mida kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema

seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt

kolmeks aastaks arvates vahendusasutuse poolt lõppmakse väljamaksmisest, kui taotleja on mikro-

või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.

(6) Toetatav on ainult pangaülekandega tasutud kulu.

(7) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

(8) Toetavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes

1 sätestatud seotud isikud.

5

(9) Mittetoetatavad on järgmised kulud:

1) käibemaks;

2) otsesed personalikulud ja projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud;

3) toetuse taotlemise ettevalmistamiseks tehtud kulu;

4) amortisatsioonikulu;

5) kinnisasja omandamise kulu;

6) pangagarantii;

7) finants- ja pangakulu;

8) riigilõiv;

9) kindlustusmakse;

10) liisingumakse.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast, mis peab olema varasem kui

31. detsember 2023, ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid hiljemalt

31. detsembril 2025.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud.

(3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja

lõppsaajale lõppmakse tegemist.

(4) Lõppsaaja võib mõjuval põhjusel taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse

eesmärkidega ja projektiga ning abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2025.

Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatud kestust.

§ 10. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused

(1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 10 000 eurot. Toetuse maksimaalne summa

projekti kohta on 200 000 eurot mikro- ja väikeettevõtja ning 500 000 eurot keskmise suurusega

ja suurettevõtja puhul. Toetuse summa kokku võib mikro- ja väikeettevõtja puhul olla kuni 200 000

eurot ning keskmise suurusega ja suurettevõtja puhul kuni 500 000 eurot.

(2) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes

saavad kokku toetust taotleda kuni 500 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal on:

1) 40 protsenti toetatavatest kuludest mikro- ja väikeettevõtja korral;

2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 20 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja ja kontserni korral.

(4) Kui § 7 lõikes 2 sätestatud ehitis, rajatis, seade või kaugküttega liitumiskoht, millele kohaldub

liitumistasu, asub väljaspool Tallinna ja Harjumaad, lisandub toetuse maksimaalsele osakaalule

kümme protsenti.

(5) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi VTA määruse kohaselt, ei tohi see abi koos

käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata

Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva ja kahe eelmise

6

majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot või abi määra muutumise korral uuenenud

määra.

(6) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012,

lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul komisjoni

määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos

määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi summa arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud

regulatsioonist.

(8) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel

seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, mis põhitegevusena tegutseb taotluse

esitamise ajal tegevusalal, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud

sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud, ja mis tegutses nimetatud tegevusalal ka taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal.

(2) Toetust ei saa taotleda äriühing, mille põhitegevusala vastab järgmisele EMTAK-i jaole,

alajaole või grupile:

1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;

2) jao C alajagu 10 – toiduainete tootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse

investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja;

3) jao C alajagu 11 – joogitootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse

investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja;

4) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine;

5) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja

remont;

6) jagu L – kinnisvaraalane tegevus;

7) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

8) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;

9) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

10) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

11) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;

12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;

13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;

14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.

(3) Taotleja peab lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile

esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000

eurot;

2) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt majandusaasta aruande ja

7

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

(4) Toetust ei anta ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja

toetuse vajaduse põhjendus;

3) projekti elluviimise koht;

4) toetatava tegevuse kogumaksumus, abikõlblikud kulud, taotletava toetuse ja omafinantseeringu

summa;

5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;

6) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;

7) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, mikroettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või

suurettevõtja;

8) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistada ja toetus tagasi nõuda, kui esineb käesolevas määruses sätestatud alus;

9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa

avalikustatakse;

10) taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust

riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral sellekohane teave;

11) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:

1) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“;

2) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja

vastavad andmed ei ole avalikult kättesaadavad;

3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

4) projekti tegevuskava;

5) projekti eelarve koos põhjendusega;

6) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud,

kui nimetatud ajavahemik kattub eelmise majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta

aruanne on äriregistrist kättesaadav, ning börsil noteeritud ettevõtjate puhul viimane avalikustatud

kasumiaruanne ja bilanss;

7) taotleja puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan vahendusasutuse

kehtestatud vormil.

(3) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud seadme ostuks, esitatakse

taotlusega kirjalik üüri- või rendileping, hoonestusõiguse seadmise leping või kasutusvalduse

leping.

(4) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud ehitise rajamiseks või liitumistasu

toetamiseks kaugküttega liitumisel, esitatakse taotlusega järgmised dokumendid:

1) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba või ehitusteatis ja kooskõlastused;

2) ehitusprojekt, mis on vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97

„Nõuded ehitusprojektile” sätestatud põhiprojekti staadiumis;

3) hoonestusõiguse seadmise leping, kui taotleja kasutab ehitise alust maad hoonestusõiguse

alusel.

(5) Lõike 2 punktis 1 nimetatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamisel lähtutakse

8

komisjoni teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse juhendist hindamise läbiviimise ja vormi

kohta, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või taotluste vastuvõtmise

peatamise või lõpetamiseni.

(2) Vahendusasutus kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist rahastamise eelarve koos

jaotusega, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest

teavitab vahendusasutus enda veebilehel.

(4) Hetkel, kui menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise

eelarve, arvestades eelarve jaotust, vaba jäägiga, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja

menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

(5) Toetust ei saa taotleda, kui taotleja on määruse alusel toetust saanud ning projekti ei ole

vastavalt määruse § 9 lõikele 3 lõppenuks loetud.

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Vahendusasutus teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata

jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, kuid hiljemalt 31.

detsembril 2023 ja mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, teeb vahendusasutus taotluse osalise või täieliku

rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse

esitamise tähtpäevast.

(2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks

taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või

muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, märkides, milline asjaolu vajab selgitamist,

täiendamist või lisateavet.

(3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab

puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise

tähtaeg.

(4) Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva

aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust kontrollib vahendusasutus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud nõuetele.

9

(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.

(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud vahendusasutuse nõutud selgitusi või lisateavet

või kõrvaldanud puudusi;

2) taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb vahendusasutus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Taotluste hindamiseks võib vahendusasutus moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis

kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse

vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(2) Vahendusasutus kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid eksperte. Eksperdi

kaasamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg kuni kümne tööpäeva võrra ekspertiisile

kuluva aja võrra.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Seotuse

korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras

taandama.

(4) Vahendusasutus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase

tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 17. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja -kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse järgmiste

hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:

1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele, milles

hinnatakse projekti panust toetuse eesmärkide ja tulemuste täitmisse – osakaal koondhindest

30 protsenti;

2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks, milles hinnatakse

projekti ettevalmistuse kvaliteeti, taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – osakaal

koondhindest 40 protsenti;

3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse

projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – osakaal koondhindest 30 protsenti.

(2) Projekti hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null.

(3) Taotluse koondhinne kujuneb hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud

hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

(4) Hindamise protsess ja hindamiskriteeriumite sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille

kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja mis

avalikustatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval vahendusasutuse veebilehel.

10

§ 18. Taotluse rahuldamine

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse

rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab

järgmistele tingimustele:

1) on § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud kaalutud koondhindeks

vähemalt 2,5;

2) ei ole üheski § 17 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem

kui 2,0;

3) projekti rahastamise summa ei ületa § 13 lõikes 1 sätestatud taotluste rahastamiseks kavandatud

eelarvet.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma;

5) toetuse summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest;

6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;

7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused;

8) projekti tulemusnäitaja;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) lõppsaaja kohustused, sealhulgas vara säilimisega seotud kohustused;

11) toetuse maksmise tingimused;

12) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;

13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

14) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

15) toetuse andmise kõrvaltingimused, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega.

(4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja

nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et

saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk.

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõudele;

2) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

3) taotleja ei ole nõus § 18 lõike 4 kohaselt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga

toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;

4) taotleja ei ole nõus § 20 alusel kõrvaltingimuse seadmisega;

5) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks

saanud nõuetele vastavaks tunnistada;

6) taotleja vähese tähtsusega abi määr on täitunud, kui toetust antakse VTA määruse alusel.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus;

11

4) otsuse põhjendus;

5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

6) muu vajalik teave.

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse

summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi

vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

(2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale osalise rahuldamise

ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud

toetatavate tegevuste muutmiseks.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga

taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on

kõrvaltingimuse seadmisega nõus.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetuse maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud lõppsaaja esitatud

teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal

kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja

esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud projekti eesmärk ning tulemusnäitaja ei muutu.

(2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse:

1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;

2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;

3) projekti abikõlblikkuse perioodi.

(3) Kui projekti tulemusnäitaja ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata

muudatusi, kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus

seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust

saavutada ja muudatus on põhjendatud.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

12

(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks lisaks taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 1 ja 3 sätestatule järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse

lõppsaaja poolt tagastamisele kuuluv toetuse summa.

(9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõppmakse tegemiseni või lõpparuande

kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane.

§ 22. Otsuse kättetoimetamine

Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses

märgitud tähtaegadel.

(2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud.

(3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust

arvates.

(4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel. Vahendusasutus võib

nõuda järelaruande esitamist kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest.

(5) Vahe-, lõpp- ja järelaruandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava § 14 lõikes 3

sätestatule vähemalt järgmist teavet:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud näitajad, põhjendus

planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

(6) Vahendusasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte.

(7) Vahendusasutus kinnitab vahearuande, lõpparuande ja järelaruande või lükkab selle tagasi 30

tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Vahendusasutusel on õigus nõuda aruande täiendamist,

millele kuluva aja võrra aruande menetlus pikeneb.

13

§ 24. Toetuse maksmise tingimused

(1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega.

(2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel või ettemaksena vastavalt taaste- ja

vastupidavuskava määruse §-le 9.

(3) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:

1) kulude aluseks oleva töö tegemine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude

tasumine omafinantseeringu ulatuses;

2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava

dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele.

(4) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule

toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa.

(5) Kui lõppsaajale tehakse makse ettemaksena tasutud omafinantseeringu alusel, tasub lõppsaaja

tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab vahendusasutusele tasumist tõendavad

dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.

(6) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:

1) esitatud maksetaotlus või ettemakse kasutamise tõend ei vasta nõuetele;

2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja

eesmärgile;

3) lõppsaaja majanduslik olukord on nii palju halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

elluviimine on ohustatud;

4) lõppsaaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;

5) projekti tulemused ei vasta käesolevas määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratletule

või kui taotleja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

(7) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist

ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

(8) Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse

kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.

(9) Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust

lõppsaaja omafinantseeringu vähenemise korral alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

määra.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega,

kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2025.

7. peatükk

Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

14

§ 26. Lõppsaaja kohustused

Lõppsaaja kohustub:

1) saavutama projekti tulemused taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;

2) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

3) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;

4) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta,

samuti eristama enda raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest lõppsaaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;

5) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

kajastatud summaga;

6) võimaldama vahendusasutusel ning taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud

auditeerival asutusel kontrollida kohapeal toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavaid

kulu- ja maksedokumente, omandatud seadmeid ja materjale ning tehtud töid ning võimaldama

kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida lõppsaaja omab, rendib

või muul moel kasutab;

7) tagama, et kõik projekti raames tehtud kulud makstakse välja lõppsaaja pangakontolt;

8) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve

kiireks tegemiseks igakülgset abi;

9) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või

tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning

kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa

Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“;

10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale

kümme aastat arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

11) tagama projekti tulemusena loodud või omandatud vara säilimise taotluses ja taotluse

rahuldamise otsuses märgitud eesmärkidel ja tingimustel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast

lõppsaaja korral vähemalt kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;

12) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara suhtes olevate

õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise

kasutuse eest vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist;

13) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud

andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja

kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või

avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

14) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti eesmärkide saavutamist ning seavad kahtluse alla;

15) järgima riigihangete korraldamisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, kui ta on hankija

riigihangete seaduse tähenduses;

16) seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga

oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja

summa;

17) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt, kes ei ole tulumaksuseaduse mõistes

seotud isikud, ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata

või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse.

15

§ 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused

(1) Vahendusasutus on kohustatud:

1) esitama projekti andmed;

2) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

3) kontrollima projekti elluviimist;

4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

5) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja vajaduse korral esitama ülevaate Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile;

6) koostama toetuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile;

7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;

9) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat käesoleva määruse alusel vastu

võetud viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates.

(2) Vahendusasutusel on õigus:

1) kontrollida kohapeal toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu- ja

maksedokumente;

2) vähendada toetuse suurust lõppsaaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest

selgub, et lõppsaaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse.

17.02.2023

Majandus- ja taristuministri määruse „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

Määruse abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava

(edaspidi taastekava) komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeering 2.8 „Varustuskindluse

investeeringu toetus“. Toetus panustab Euroopa Komisjoni ühisesse näitajasse, milleks on toetust

saanud ettevõtjate arv.

Määrus reguleerib toetuse andmise tingimusi ja korda. Abi andmise aluseks on Venemaa

agressioonist Ukrainas tulenev negatiivne mõju ettevõtjale. Toetusega toetatakse ettevõtja

energiaallika vahetamist ning salvestusseadmete soetamist.

Toetust on kavas anda üle Eesti, kuid võimaldades suuremat toetusmäära, kui toetatav ehitis, rajatis

või seade asub väljaspool Harjumaad ja Tallinna. Selle erisuse eesmärk on panustada

regionaalarengusse. Tegevusi rahastatakse kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse

taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme eelarve on 20 miljonit eurot, mille eest tuleb

minimaalselt toetada 60 ettevõtjat. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust.

Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid ning toetuse taotleja ja lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja

kohustused.

Määruse rakendamise eelduseks on eelnev taaste- ja vastupidavuskava muudatuste kinnitamine

Vabariigi Valitsuse poolt.

Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel 625 6350; e-post

[email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ettevõtlus- ja

Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonnajuht Monica Hankov (tel 627 9786; e-post

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja tehnilist ja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite

nõunik Monika Karu (tel 639 7673; e-post [email protected]), välisvahendite õiguse nõunik

Nele Mals (tel 715 5806; e-post [email protected]) ning riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg

(tel 639 7618; [email protected]). Õigusliku ekspertiisi teostas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Gerly Lootus (tel 639 7652;

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2

2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

6. Toetuse tagasinõudmine

7. Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratakse kindlaks toetuse andmise

eesmärk, oodatavad tulemused ja määratletakse määruses kasutatavad terminid, selgitatakse

meetme rakendamist, määrates asutuste rollid ja ülesanded.

Eelnõu §-d 1 ja 2 toovad välja määruse reguleerimisala ning riigiabi kriteeriumid. Määrust

rakendatakse selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja

vastupidavuskava komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeeringut 2.8 „Varustuskindluse

investeeringu toetus“ saaks rakendada, st selle toetuse raames ettevõtjatele toetusi anda.

Meetme sihtrühmaks on väikesed (sealhulgas mikro-) ja keskmise suurusega ettevõtjad ning

suurettevõtjad ning valdkondlikult on peamiseks sihtrühmaks töötleva tööstuse ettevõtted. Toidu-

ja joogitööstuse puhul on abikõlblikud ainult ettevõtjad, milles töötab rohkem kui 750 töötajat või

mille aastane käive ületab 200 mln eurot. Nimetatud ettevõtjad ei saanud toetust

Maaeluministeeriumi määruse „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse

tagamiseks“ alusel, mistõttu on ka nende täiendav toetamine otstarbekas. Samas on välistatud

ettevõtjad, kes viidatud toetuse raames toetuse saaja sihtrühma kuulusid.

Töötleva tööstuse enam kui 7000 ettevõttes töötab täna ligikaudu 120 000 inimest üle Eesti nii

linna- kui maapiirkondades. Tööstusettevõtted on sageli piirkonna suurimateks tööandjateks ning

pole tavatu, et ühes ettevõttes käib tööl suurem osa mitme ümbritseva asula inimestest, mis

muudab ettevõtte sotsiaalmajanduslikult oluliseks tööandjaks, mille ellujäämisele kaasa aitamine

varustuskindluse tagamise kaudu on riigile oluline. Meetme raames toetatakse varustuskindlust

tagavaid investeeringuid energiaallika vahetamiseks ning samuti salvestustehnoloogiate ja

generaatorite soetamist.

Eelnõu §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse,

ning lõikes 3 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata. Riigiabi piirmäär ettevõtja

kohta on 2 miljonit eurot. Toetuse andmiseks tuleb riigil taotleda ühtlasi riigiabi luba Euroopa

Komisjonilt, mistõttu enne loa saamist toetusskeemi ei rakendata.

Eelnõu § 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetust antakse Ukraina

sõjaga kaasnenud energiakriisist tingitud võimalike varustushäirete ennetamiseks uuele

energiaallikale ülemineku ja varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks. Sisuliselt

tähendab see, et toetuse raames rahastatakse varustuskindluse parandamiseks vajalike seadmete

ostu ja paigaldamist ning salvestusseadmete ostu ja paigaldust. Toetatakse on ka elektriühenduse

kvaliteedi parandamise seadmete soetamist, nt pingekõikumisi ennetavate seadmete soetamist.

Lisaks toetatakse ettevõtja liitumist kaugküttega. Minimaalselt toetatakse 60 unikaalset ettevõtjat,

tulenevalt meetme eelarve mahust ning Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitust.

Arvestades toetuse määra ning meetme eelarvet, on 60 toetatud ettevõtjat matemaatiliselt ja

varasemaid kogemusi arvestades optimaalne eesmärk. Samas on võimalik toetada suuremat hulka

ettevõtjaid, kui taotlejate hulgas on ka mikro- ja väikeettevõtjaid või kui kõik taotlejad ei taotle

toetust maksimummääras.

3

Määratletakse ka tingimused, kuidas mõõta, kas ettevõtja on Ukraina kriisist mõjutatud. Ettevõtjat

loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui viimase kolme aasta

jooksul moodustasid Ukraina, Venemaa ja/või Valgevene turg vähemalt 10% taotleja käibest või

taotleja oli sunnitud sulgema oma üksused nimetatud turgudel või taotleja põhitoorainete hinnad

on kasvanud vähemalt 50% võrreldes 2020. aasta hindadega. Põhitooraineks loetakse seejuures

sellist toorainet, mille maksumus taotleja 2020. aasta käibest moodustas vähemalt 20%. Nimetatud

kriteeriumid peab taotleja olema dokumentaalselt tõestanud.

Eelnõu § 3 sätestab ka Euroopa Komisjoni ühise näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse.

Eelnõu panustab taaste- ja vastupidavusrahastu ühisesse näitajatesse, milleks on toetatavad

ettevõtjad, millest: väike-, sealhulgas mikro-, keskmise suurusega ja suurettevõtjad.

Tabel 1. Euroopa Komisjoni ühine näitaja

Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg

Toetatavad ettevõtjad

(millest: väike-,

sealhulgas mikro-,

keskmise suurusega ja

suurettevõtjad)

ettevõtja SFOS pärast projekti lõppu

Taaste- ja vastupidavusrahastus kokku lepitud tulemusteks on avatud vooru läbiviimine 2023. a

I poolaastal (eesmärk), 60 sõlmitud toetuslepingut 2023. aasta lõpuks (siht) ning 60 lõpetatud

projekti 2026 I poolaastal (siht).

Eelnõu § 4 toob esile eelnõus kasutatavad terminid. Selgitatud on väikeettevõtja, suurettevõtja

ning keskmise suurusega ettevõtja mõisteid, põhimõte „ei kahjusta oluliselt“, mis on asjakohane

tegevuste abikõlblikkuse tagamisel, varustuskindlus jt eelnõu kontekstis olulised terminid.

Eelnõu § 5 kohaselt täidab vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine, taotluste vastuvõtt, nende

menetlemine, väljamaksete tegemine ning järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle.

Vahendusasutus peab koondama ja kontrollima tähtaegselt ka vajaliku aruandluse ning esitama

selle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Koordineeriv asutus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu § 6 käsitleb vaide esitamise protseduuri. Vaideid lahendab vahendusasutus.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse

projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse maksimaalne

summa, osakaal ja tingimused.

Eelnõu § 7 toob välja toetatavad tegevused. Toetatakse energia varustuskindluse tagamiseks

vajaliku seadme ostmist, muu hulgas on toetatavad seadmed näiteks akupangad, päikesepaneelid,

tuulegeneraatorid jms. Toetatavad on nii salvestusseadmed kui ka asendusseadmed, nii need, mis

on püsivalt tehnosüsteemidesse integreeritud ja automaatse ümberlülitusega, kui ka n-ö

lisalahendused jooksvalt probleemi lahendamiseks. Toetatakse ka energia varustuskindluse

tagamiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamist, mis peab vastama ehitusseadustikus sätestatud

tingimustele. Toetatav on ka kaugküttega liitumiseks vajalike seadmete soetamine ning ehitise ja

rajatise ehitamine, mis tähendab nii seadme soetamiskulude, ehituse (trass ja soojasõlm) kui ka

liitumistasu toetamist.

4

Toetatakse energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmist ja paigaldamist, näiteks

kui ettevõtja soovib üle minna ühelt energiaallikalt teisele. Mõeldud on seadmeid, näiteks

päikesepaneele, tuulikuid jt taastuvenergia seadmeid, aga ka näiteks biogaasi kasutamise

võimaluse loomist. Toetatakse ka vajalikke ehitustöid, sh küttesüsteemi ümberehitust ning

seadmete paigaldamist. Toetatav on salvestusseadme, elektriühenduse kvaliteedi parandamiseks

vajaliku seadme, näiteks aku, stabilisaatori või generaatori ostmine ja paigaldamine. Ka toetatakse

ettevõtja liitumist kaugküttega. Toetatavad ei ole tegevused, mida on alustatud enne taotluse

esitamist. Samuti peavad toetatavad investeeringuobjektid asuma Eestis.

Toetatavad ei ole tegevused, mis lähevad vastuollu põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ning mille

elluviimist ei saa rahastada taastekava vahenditest. Sisuliselt tähendab see, et toetust ei anta

fossiilkütustega seotud tegevustele.

Eelnõu § 8 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt on

üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Kulud vastama samal ajal taaste- ja

vastupidavuskava määruse ning kõnesoleva määruse tingimustele. Oluline on ka taotleja vastavus

Ukraina kriisist tingitud ajutise riigiabi reeglistikule, välja arvatud juhul, kui taotletakse vähese

tähtsusega abi. Oluline on märkida, et Ukraina kriisist tingitud ajutine riigiabi reeglistik kehtib

kuni 31.12.2023 ning hiljem seda alusena kasutada ei saa. Toetatakse materiaalsesse põhivarasse

tehtavat investeeringut. Kõik toetatavad kulud peavad olema tasutud pangaülekandega,

minimaalselt 100 eurot. Toetatakse ainult kõnesoleva määruse raames toetatavate tegevustega

seonduva vara ostmist.

Abikõlblik kulu tähendab seadme soetamise ja selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise või

kasutamise väljaõppe maksumust ning seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja

infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise või seadistamise maksumust.

Ehitise ja rajatise puhul on abikõlblik põhiprojekti koostamise (peab olema koostatud pärast

01.01.2023) ning ehitise ja rajatise püstitamise, laiendamise, rekonstrueerimise, rajamise ja

paigaldamise maksumus. Sama kehtib ka kaugküttega liitumise puhul, mille osas on abikõlblik ka

liitumistasu.

Täiendavalt seatakse nõuded, millele ehitis ja rajatis peavad vastama. Ehitise kohta peab olema

ehitusluba või ehitusteatis, ehitis ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis või peab

ehitisealusele maale olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks

arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või

väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.

Ehitise puhul peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud

hoonestusõigus või kasutusvaldus või olema sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt

kolmeks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on

mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase

toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.

Taotleja ei või tegevusi alustada enne taotluse esitamist, vastasel korral ei kuulu taotlus

rahuldamisele.

Ei toetata käibemaksu, amortisatsioonikulu, kinnisasja omandamise kulu, pangagarantiid, finants-

ja pangakulu, riigilõivu, kindlustusmakseid, liisingumakseid, personalikulusid ja

5

projektijuhtimisega seotud töötasu, samuti projektijuhtimisteenuse ning toetuse taotlemiseks

ettevalmistava töö tegemiseks tehtud kulusid.

Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduvat. Projekti abikõlblikkuse periood

määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Selle kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning

projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 24 kuud.

Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte

hiljem kui 31. detsembril 2025. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta

kohustusi enne taotluse esitamist vahendusasutusele. Projekt loetakse lõppenuks pärast

lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist. Põhjendatud

juhul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, ent mitte kauemaks kui 31.12.2025.

Eelnõu § 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, osakaalu toetatavatest kuludest ning kaasnevad

tingimused. Toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot mikro- ja väikeettevõtja ning 500 000

eurot keskmise- ja suurettevõtja puhul. Ka toetuse osakaal varieerub suuruse põhjal järgmiselt:

1) 40 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja, sealhulgas ka mikroettevõtja korral;

2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 20 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral.

Üks taotleja võib esitada mitu projekti, mis võivad ka üksteisega olla seotud, kuid toetussumma

mikro- ja väikeettevõtja kohta ei tohi ületada 200 000 eurot ega 500 000 keskmise- ja suurettevõtja

puhul.

Kuigi abi andmise aluseks oleva Ukraina kriisist tingitud ajutise raamistiku kohaselt ei ole eelnõu

koostanud ministeeriumil kohustust arvestada regionaalseid erisusi, võimaldatakse väljaspool

Tallinna linna ja Harjumaad tegutsevatele ettevõtjatele toetuse 10% suuremat määra. Seega on

kaalude jaotus suurusgruppide lõikes väljaspool Tallinna linna ja Harjumaad vastavalt 50/40/30%.

Minimaalne toetusmäär on vähemalt 15% abikõlblike kulude summast, miinimumsummas 10 000

eurot. VTA rakendamisel määrad ei muutu.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele

Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale ning taotlusele.

Eelnõu § 11 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing. Nõutud on

põhitegevusalana tegutsemine taotluse esitamise ajal sellisel tegevusalal, mida Venemaa

Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim

mõjutanud. Taotleja peab olema tegutsenud nimetatud tegevusalal ka taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaastal.

Toodud on välistused tegevusalade lõikes, toetustele mittekvalifitseeruvad ettevõtjad on

defineeritud järgmiste EMTAK koodide lõikes:

1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;

2) jao C alajagu 10 – toiduainete tootmine, v.a meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus

energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja;

3) jao C alajagu 11 – joogitootmine, v.a meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus

energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja;

4) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine;

5) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;

6) jagu L – kinnisvaraalane tegevus;

7) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

8) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;

9) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

6

10) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

11) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;

12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;

13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;

14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.

Paragrahvis on loetletud need tegevusvaldkonnad, milles tegutsevad ettevõtted ei saa toetust

taotleda riigipoolsete valikute tõttu, vähese tähtsusega abi määruse ja ajutise kriisiabi reeglistiku

reeglitest. Oluline on välja tuua, et toidu- ja joogitootmise ettevõtjate toetuse saamine on piiratud.

Toetatakse ainult neid ettevõtjaid, kes Maaeluministeeriumi meetmest „Toiduainetööstuse

investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust ei saanud või kontserni

kuulumise ja töötajate ning käibe piirangu tõttu toetusele ei kvalifitseerunud. Taotleja

põhitegevusala EMTAKi tuvastamisel on oluline tegevuse sisuline vastavus vastava EMTAKi

koodi sisule.

Taotleja taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu peab vastavalt

äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000

eurot, samuti ei tohi olla täis vähese tähtsusega abi määr, kui ettevõtja taotleb toetust VTA alusel.

Kuna äriregistrile peab majandusaasta aruande esitama 1. juulil ning taotus esitatakse esimesel

poolaastal, st enne viidatud kuupäeva, siis tuleb taotlejal majandusaasta aruanne toetusele

kvalifitseerumiseks esitada enne 1. juulit. Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikule

tegevusele samal ajal toetust mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või

välisabi vahendist, peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe. Samuti on välistatud

ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ELi kehtestatud sanktsioone.

Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele.

Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed on

vajalikud otsuse tegemiseks. Oluline on, et tegevused vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“.

Taotlusele seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõigetes 1–2 toodud

andmeid, kinnitusi ja dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohuslane, tuleb esitada

hankeplaan, milleks vahendusasutus on kehtestanud vormi.

Seadme puhul esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasuse tõendamiseks kirjaliku

üüri- või rendilepingu, hoonestusõiguse seadmise lepingu või kasutusvalduse lepingu.

Ehitise puhul esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasust tõendavad järgmised

dokumendid:

1) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba või ehitusteatis ja kooskõlastused;

2) ehitusprojekti, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr

97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud põhiprojekti staadiumile;

3) hoonestusõiguse seadmise lepingu, kui taotleja kasutab investeeringuobjektialust maad

hoonestusõiguse alusel, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt

kolmeks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on

mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase

toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.

Juhul kui taotleja kuulub kontserni, tuleb esitada taotleja ja kontserni liikmete skeem

rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave riigiabi

analüüsi tegemisel.

7

4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Eelnõu § 13 kohaselt on taotlemine jooksev. Vahendusasutus kehtestab enne taotlemise avamist

toetuste rahastamise eelarve ja selle jaotuse, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotlemise avamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning

eelarvest teavitab vahendusasutus avalikkust enda veebilehel. Eelarve ammendumisel taotluste

vastuvõtt peatatakse ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava. Toetust taotletakse jooksvalt kuni

eelarvevahendite lõppemiseni. Toetust taotletakse e-toetuse keskkonnas, kui aga selles ei ole

vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitab dokumendi elektroonselt taotleja

esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Kui eelarve ammendub, siis peatab vahendusasutus

taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

Kõnesoleva määruse alusel saab ettevõtja toetust taotleda ühe korra.

Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva vahendusasutusele taotluse esitamisest arvates, mille

jooksul peab vahendusasutus tegema otsuse taotluse rahuldamise, mitterahuldamise või osalise

rahuldamise kohta. Vahendusasutus võib nõuda taotlejalt selgitust ja lisateavet ning taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge. Kui taotluses avastatakse

puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks

kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Eksperdi kasutamise korral

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi

kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.

Eelnõu § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused, samuti

asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotleja ja taotlus peavad

vastama kõnesolevas määruses sätestatud nõuetele. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui

taotlus ei vasta määruse nõuetele ning taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud

vahendusasutuse nõutud selgitusi, lisateavet ega kõrvaldanud puudusi või taotluses on esitatud

teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Mittevastavaid taotlusi ei hinnata sisuliselt ja need

jäetakse rahuldamata.

Eelnõu § 16 käsitleb hindamiskomisjoni moodustamist. Komisjoni võib moodustada

vahendusasutus ning komisjoni moodustamisel kooskõlastatakse selle koosseis ministeeriumiga

ja avaldatakse vahendusasutuse veebilehel enne taotlemise avamist. Kuna hinnatavad taotlused

võivad sisaldada valdkonnaspetsiifilist teavet, siis võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi

vajaduse korral täiendavaid eksperte. Sel juhul pikeneb taotluse menetlemise aeg 10 tööpäeva

võrra. Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema erapooletud ja sõltumatud hinnatavatest

projektidest ja taotlejatest.

Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid taotluse hindamiseks. Hinnatakse projekti

tegevuste mõju meetme eesmärgi ja tulemusnäitaja saavutamisele. Selle raames hinnatakse

projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele. Mida suurema mõjuga on

hinnatava projekti tegevused ettevõtte arengule, seda kõrgemad punktid on võimalik hindamisel

saada. Paremini läbimõeldud tegevusplaan annab suurema punktide arvu. Hindamiskriteeriumi

osakaal koondhindest on 30 protsenti.

Hindamiskriteeriumi 2 osakaal koondhindest on 40 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on

oluline valida välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikkus projekti tegevusi teha. Vahendite

otstarbekaks kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti

elluviimist. Selle rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, kogemus,

jätkusuutlikkus, tehnilised eeldused, riskide juhtimise oskus jms projekti kavandatud viisil

8

elluviimiseks. Samuti hinnatakse projekti ettevalmistuse kvaliteeti.

Hindamiskriteeriumi 3 osakaal koondhindest on 30 protsenti. Selle puhul antakse hinnang projekti

tegevuste põhjendatusele ja kuluefektiivsusele, selle raames hinnatakse projekti realistlikkust ning

kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed tulemuste saavutamiseks.

Näiteks hinnatakse, kuivõrd on projekt läbi mõeldud, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on

piisavalt kuluefektiivsed planeeritud tegevuste tegemiseks ning tulemuste saavutamiseks.

Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve realistlikkusele ja otstarbekusele.

Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne

on 4 ja madalaim 0. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud

keskmisest, arvestades loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

Hindamiskriteeriumite sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus.

Hindamismetoodika kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning

avaldatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise regulatsiooni. Taotluse rahuldamise otsuse teeb

vahendusasutus ning taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Samuti

sätestatakse, et rahuldamise otsuse puhul peab kaalutud keskmine koondhinne olema vähemalt

2,50 ning ühegi alamkriteeriumi hinne ei tohi olla vähem kui 2,00. Taotluse rahuldamise korral

peab ka rahastamisotsus mahtuma meetme eelarvesse. Taotluse rahuldamine vormistatakse

otsusena, milles peavad olema kajastatud kõik määruse § 18 lõikes 3 sätestatud punktid.

Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul

taotletud toetussummat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse

taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk.

Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotlus jäetakse

rahuldamata juhul, kui: taotleja või taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele; taotleja mõjutab

pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; hindamistulemuse

põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole

võimalik projekti toetada; taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse

vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; taotleja ei ole

kõrvaltingimuse seadmisega nõus; taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu

taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust

rahuldada; taotlus ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Rahuldamata jätmise otsuses

tuuakse välja § 19 lõikes 2 nimetatud aspektid.

Eelnõu § 20 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja korra.

Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui esineb üks järgmine asjaolu:

 taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse

mahu tõttu;

 taotlus ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja

nendega saavutatavaid tulemusi;

 taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga

taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Oluline

on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi ning tulemusnäitajad.

Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb

vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui kõrvaltingimused on täidetud, lisatakse

sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

9

Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist puudutava.

Sätestatakse juhud, kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena. Seda

tehakse, kui muudetakse:

 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav

tegevus;

 projekti toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;

 projekti abikõlblikkuse perioodi;

 toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.

Oluline on silmas pidada, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärki ja projekti

tulemust ei tohi muuta. See on oluline meetme eesmärkide saavutamiseks. Samuti ei tohi projekti

tegevustega tulenevalt kulude abikõlblikkuse reeglitest alustada enne, kui projektitaotlus on heaks

kiidetud. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus hinnatakse muu hulgas riigiabi

tingimustele vastavust.

Eelnõu § 22 kohaselt toimetatakse rahuldamise otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates ning seda tehakse haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise täpsemaid tingimusi.

Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise. Lõppsaajal on kohustus

esitada vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded. Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni

kuus kuud. Täpsemad tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine

annab vahendusasutusele selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest

ning lahendustest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise.

Eelnõu § 23 lõike 5 kohaselt esitab lõppsaaja vahendusasutusele aruanded. Projektiaruanded tuleb

esitada struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. Vahendusasutus koostab vormid,

sätestades sealjuures täpsema teabe, mida aruannetes esitada tuleb. Järelaruandlus on aluseks

taaste- ja vastupidavusrahastu kava eesmärkide täitmise seiramiseks.

Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 ning kõnesoleva määruse kohaselt tuleb vahe-,

lõpp- ja järelaruandes sätestada vähemalt:

 aruandlusperiood;

 tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete

või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta;

 lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

 lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;

 taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;

 projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud tulemusnäitaja,

põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Lõppsaaja peab esitama maksetaotluse ning

vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude

alusel või ettemaksena. Makse eelduseks on:

1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude

tasumine omafinantseeringu ulatuses;

2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava

dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele.

10

Vahendusasutus võib maksetaotlust menetleda kuni 30 tööpäeva ning toetust makstakse vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas

mahus kui on määratud toetuse summa. Kui lõppsaajale tehakse makse ettemaksena tasutud

omafinantseeringu alusel, tasub lõppsaaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab

vahendusasutusele tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse

saamisest arvates.

Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:

1) esitatud maksetaotlus või kuludokument ei vasta nõuetele;

2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja

eesmärgile;

3) lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taaste- ja

vastupidavuskava määruses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;

4) projekti tulemused ei vasta käesolevas määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratud

tulemusnäitajale või kui taotleja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatust.

Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja

tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat

on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva

toetusega. Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust

lõppsaaja omafinantseeringu vähenemise korral alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

määra.

6. peatükk. Toetuse tagasinõudmine

Eelnõu § 25 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seonduva. Vahendusasutus

lähtub taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste

määruse § 11 lõikest 1, mille kohaselt on vahendusasutusel õigus teha taotluse rahuldamise otsuse

täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda

proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel: toetuse saamise või kasutamisega

seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud; toetust on kasutatud selliste

kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole toetatavad; toetuse saamise või kasutamisega seotud

tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel

on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt; toetust saanud isiku suhtes on algatatud

pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist

ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste saavutamist.

Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10

sätestatust. Näiteks sätestab eeltoodu muu hulgas tingimuse, et taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta jooksul või kui toetuse

suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul projektile viimase makse

tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti. Samamoodi

sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul,

ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõudmise otsuse

kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama

projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab taaste- ja vastupidavuskava määrus

selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10,

25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse

tagasinõudjal on õigus rakendada kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse

tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020

11

struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

7. peatükk. Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

Eelnõu 7. peatükis kehtestatakse lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused.

Eelnõu § 26 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud

omafinantseeringu. Lõppsaaja kohustub teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse

päritolust alates toetuse saamisest, lähtudes taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja

toetuse andmise üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud nõuetest. Näiteks on toetuse saaja

kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest,

viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU

vahenditest, ning kasutades objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide

märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas

lõigetes taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste

määruse § 12 punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi tähistatakse logoga ese,

dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või

projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga

seotud teavet.

Eelnõu § 27 sätestab vahendusasutuse kohustused ja õigused ning vahendusasutus lähtub seejuures

taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste määruse § 4

lõikes 7 ja kõnesolevas määruses sätestatud nõuetest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1–8);

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78);

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75);

4. Euroopa Komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik

majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 426 I, 09.11.2022, lk 1–

34).

4. Määruse mõjud

Toetusmeetme elluviimise abil leevendatakse Eesti ettevõtjatele Venemaa agressioonist Ukrainas

tingitud negatiivseid mõjusid energia varustuskindlusele. Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse

arengut, aidates kaasa kriisi üleelamisele, tööhõive säilimisele ning ettevõtjate kestlikumaks

muutumisele.

Määruse rakendamine eeldab teatud tegevuste elluviimist ning sellega kaasneb mõningane

töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Regionaalse ettevõtluse

edendamiseks on väljaspool Harjumaad ja Tallinna tegutsevatele ettevõtjatele ette nähtud väiksem

omaosaluse määr. Vajaduse korral tehakse lisategevusi, et informeerida eri piirkondade ettevõtjaid

toetuse võimalustest.

12

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu

(ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artiklis 18 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja

tegevuste elluviimisele. Määruse abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni kinnitatud Eesti taaste- ja

vastupidavuskava komponendi 2 „Rohelise ülemineku kiirendamine ettevõtetes“ investeeringut

2.8 „Varustuskindluse investeeringu toetus“.

Meetme eelarve on kavandatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning kõnesoleva

toetusmeetme eelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu

tagavad toetuse saajad.

Määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse

rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Maaeluministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööandjate Keskliidule ja Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.