Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu saatmine arvamuse avaldamiseks

1

EELNÕU

11.12.2023

Raamatupidamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Raamatupidamiskohustuslane või e-arvete operaator, kellega raamatupidamiskohustuslane

on sõlminud vastava teenuse osutamise lepingu, edastab sellekohase info äriregistrile, kes

pärast vajadusel vastaspoole kinnituse saamist märgib raamatupidamiskohustuslase e-arvete

vastuvõtjaks ja täiendab tema andmeid registris vastava e-arve operaatori tunnuse või muu e-

arvete vastuvõtukanali andmetega.“;

2) paragrahvi 71 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 71 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjaks märkinud

raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-

arve esitamist. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on

avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“;

4) paragrahvi 71 lõiked 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõnad „peamised finantssuhtarvud

konsolideeriva üksuse“ sõnadega „konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud“;

6) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Lisa 1 Bilansiskeem

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Raamatupidamise seadus

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

BILANSISKEEM

*VARAD

*Käibevarad

Raha

Finantsinvesteeringud

Nõuded ja ettemaksed

1. Nõuded ostjate vastu

2. Nõuded seotud osapoolte vastu

3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

4. Laenunõuded

5. Muud nõuded

6. Ettemaksed

Varud

1. Tooraine ja materjal

2. Lõpetamata toodang

3. Valmistoodang

4. Müügiks ostetud kaubad

5. Ettemaksed varude eest

Bioloogilised varad

*Kokku käibevarad

*Põhivarad

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse

1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad

2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad

Finantsinvesteeringud

Nõuded ja ettemaksed

1. Nõuded ostjate vastu

2. Nõuded seotud osapoolte vastu

3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

4. Laenunõuded

5. Muud nõuded

6. Ettemaksed

Kinnisvarainvesteeringud

Materiaalsed põhivarad

Bioloogilised varad

Immateriaalsed põhivarad

*Kokku põhivarad

*KOKKU VARAD

*KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

*Kohustised

*Lühiajalised kohustised

Laenukohustised

Võlad ja ettemaksed

1. Võlad tarnijatele

2. Võlad töövõtjatele

3. Maksuvõlad

4. Muud võlad

5. Tulevaste perioodide tulud

6. Muud saadud ettemaksed

*Eraldised

1. Garantiieraldis

2. Maksueraldis

3. Muud eraldised

Sihtfinantseerimine

*Kokku lühiajalised kohustised

*Pikaajalised kohustised

Laenukohustised

Võlad ja ettemaksed

1. Võlad tarnijatele

2. Võlad töövõtjatele

3. Maksuvõlad

4. Muud võlad

5. Tulevaste perioodide tulud

6. Muud saadud ettemaksed

*Eraldised

1. Garantiieraldis

2. Maksueraldis

3. Muud eraldised

Sihtfinantseerimine

*Kokku pikaajalised kohustised

*KOKKU KOHUSTISED

*Omakapital

Vähemusosalus1

Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital1

*Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses2

Registreerimata aktsiakapital või osakapital

*Sissemaksmata osakapital

Ülekurss

Oma aktsiad või osad

1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali

kategooriat iseloomustava kirjega.

* Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama.

Kohustuslik reservkapital

Muud reservid

Muu omakapital

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)

Aruandeaasta kasum (kahjum)

*KOKKU OMAKAPITAL

*KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduseelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks esitamine

Austatud minister

Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks raamatupidamise

seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Eelnõu plaanitavaks

eesmärgiks on e-arvete vabatahtliku kasutuselevõtu soodustamine Eestis ja üleminek ühtsele

Euroopa e-arvete standardile. Eelnõule eelnes ka väljatöötamiskavatsus, mis oli teile saadetud

meie 06.04.2023 kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1.

Ootame tagasisidet 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa(d):

EN RPS muutmine e-arved 20231211:

EN RPS muutmine e-arved EN_Lisa 1_Bilansiskeem__20231211:

SK RPS muutmine e-arved EN_20231211:

SK RPS muutmine e-arved EN_Lisa 1 kooskõlastustabel:

SK RPS muutmine e-arved Lisa 2_VTK_20231211

Teie 11.12.2023

Meie 14.12.2023 nr 1.1-10.1/7442-1

2

Lisaadressaadid:

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Raamatupidamise Toimkond

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Eesti Raamatupidajate Kogu

Audiitorkogu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Guido Viik 611 3607

[email protected]

1 / 5

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) §-s 71

sätestatud nõudeid masintöödeldavate algdokumentide, sh eelkõige e-arvete ringlusele ja

vormistamisele. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis olnud kohustuslik alates

2019. aastast, on e-arvete laiem levik praktikas aeglustunud. Käesoleva seaduseelnõu

väljatöötamisega soovitakse leida lahendused pidurdumise põhjuste kõrvaldamiseks,

soodustada e-arvete levikut erasektoris ja minna üle ühtsele e-arvete Euroopa standardi

kasutamisele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna

nõunik Guido Viik ([email protected], telefon 6113607). Eelnõu on keeleliselt toimetanud

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti huvipooltele tagasiside

saamiseks rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 2023. Väljatöötamiskavatsus

annab põhjalikuma ülevaate eelnõu algatamise põhjuste, selle aluseks olnud uuringute ja

kaasamisprotsessi detailidest. Vältimaks dubleerimist ei ole neid seletuskirjas korratud.

Väljatöötamiskavatsus koos kooskõlastustabeliga on lisatud eelnõu seletuskirjale.

Eelnõu on seotud kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldusega nr 131 kinnitatud

tegevusprogrammiga, alameesmärk 3.2.7. „Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise

avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka

erasektoris“.

Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 1. veebruaril 2023. a jõustunud redaktsiooni

(RT I, 05.05.2022, 27).

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu

poolthäälte enamusega.

2. Seaduse eesmärk

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eesmärk on e-arvete vabatahtliku kasutuselevõtu

soodustamine ja üleminek ühtsele Euroopa e-arve standardile.

Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellisid 2021. aastal

Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“

(edaspidi E&Y uuring)1, mille eesmärk oli selgitada välja takistused e-arvete kasutamisel ning

töötada välja parandusettepanekud nende laialdasemaks levikuks. Uuringust selgus kaks

peamist takistust:

1) e-arvete topelt-standard (Eestis algselt kasutusele võetud e-arvete standard ei ühti hiljem

välja arendatud Euroopa standardiga);

2) sunniviisilisus, mis on tekitanud teatud psühholoogilise vastumeelsuse e-arvete

kasutamisele.

1 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (04. detsember 2023).

2 / 5

Uuringu tulemusi arvestades on siinsel eelnõul kaks eesmärki: üleminek ühtse Euroopa e-arve

standardi kasutamisele ja sunni asendamine senisest vabatahtlikuma, ostja valikul põhineva

lähenemisega. Samuti parandatakse eelnõu punktidega 5 ja 6 ära mõned väiksemad

raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilised probleemid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: esimesega muudetakse RPS-i, teine sätestab seaduse

jõustumise aja.

Seaduse muudatused on puutumuses põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega.

Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena

käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Riigi positiivsete

kohustuste hulka seoses ettevõtlusvabadusega kuulub kohustus luua õiguslikud raamistikud

ettevõtlusvabaduseks, sh äriõiguse ja ühinguõiguse normid.2

Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus siiski pidanud riigi kohustust mitte teha

põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. 3

Eelnõuga ei takistata ettevõtlust ega kehtestata ettevõtlusvabadusele piiranguid, kuivõrd

seaduse muudatused, millega eemaldatakse viide e-arve Eesti standardile ning antakse

kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamiskohustuslastele

õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa

standardile vastavat e-arvet, on ettevõtete raamatupidamist, st tegevust lihtsustavad.

Paragrahv 1 – RPS muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RPS § 71 lõiget 3, mis sätestab

raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerimise korra. Praegu

kehtiva korra kohaselt algatab äriregistris registreerimise Eestis tegutsev e-arvete operaator,

kellega raamatupidamiskohustuslane on eelnevalt sõlminud vastava lepingu. Pärast operaatori

avaldust ja raamatupidamiskohustuslaselt vastava kinnituse pärimist ning saamist registreerib

äriregister raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks. Tulevikus ettevõte küll võib, kuid

ei pruugi kasutada Eestis paikneva e-arvete operaatori teenuseid. Seetõttu on otstarbekas muuta

registreerimine avatumaks ja võimaldada selle algatamist ka raamatupidamiskohustuslase

enese poolt.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 71 lõiked 4–6, mis sätestasid Eestis algselt

kasutusele võetud e-arvete standardi käitamiseks vajalikud nõuded ja tingimused siinsetele e-

arvete operaatoritele, algdokumentide identifitseerimistunnustele ja e-aadressidele. Muudatuste

rakendamise järgselt muutuvad need nõuded mittevajalikuks, sest sisalduvad olemuslikult

Euroopa e-arvete standardis eneses. Samuti võib raamatupidamiskohustuslane pärast Euroopa

e-arve standardi kasutuselevõttu küll jätkata siinse operaatori teenuste kasutamist, kuid ei

pruugi seda teha.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 71 lõiget 7, mis sätestab e-arvete tehnilise standardi ja

esituskohustuse ulatuse.

Praegune RPS redaktsioon võimaldab paralleelselt kasutada kahte tehnilist standardit: e-arve

peab vastama kas RPS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele (Eesti standard)4 või

2 https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 3 https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 4 Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud

raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi

kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“ (kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4201/9008/RM_18042019_m19lisa.pdf) (04. detsember 2023).

3 / 5

e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas

(Euroopa standard)5. Muudatuse käigus on kavas üle minna ainult ühtse Euroopa standardi

kasutamisele ja eemaldada seadusest viide Eesti standardile.

E-arvete esituskohustuse ulatus on senises seaduses fikseeritud üldise kohustusena kõikidele

raamatupidamiskohustuslastele – nad on kohustatud esitama e-arve, kui ostjaks on avaliku

sektori üksus. Siinse muudatusega pööratakse regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks:

määratletakse see mitte müüja kohustusena teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostja õigusena

müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus antakse kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on

end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori

raamatupidamiskohustuslased.

Seejuures jääb kehtima RPS §71 esimeses lõikes sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse

printsiip: algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse reeglina kokku

tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi

juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja pooled ei ole kokku leppinud mõnes teises

formaadis.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 71 lõiked 10 ja 11, mis sätestasid volitusnormi

masintöödeldava algdokumendi juhendi (e-arvete Eesti standardi) kehtestamiseks

rahandusministri määrusega ning selle sisu täpsustused. Üleminekul ühtsele Euroopa

standardile kaob vajadus antud volitusnormi järele. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93

lõikele 1 kehtib andud volitusnormi alusel antud määrus volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RPS § 31 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Hetkel kehtiva seaduse

järgi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata emaettevõtja finantssuhtarvud.

Muudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata

konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu

grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud,

mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud.

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt kehtestatakse RPS lisa 1 (bilansiskeem) uues sõnastuses. RPS §

141 lõike 1 alusel on kehtestatud rahandusministri 13. detsembri 2017. a määrus nr 99

„Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise

aastaaruande vormide kehtestamine“ (edaspidi taksonoomia määrus). Praktikas on tekkinud

vajadus tuua „muude nõuete“ alt eraldi välja „laenunõuded“. Seega lisatakse RPS lisa 1

„Bilansiskeem“ käibevarade ning põhivarade alla sõna „laenunõuded“, et ühtlustada RPS ja

taksonoomia määruse terminoloogia.

Eelnõu § 2 kohaselt kavandatakse eelnõu kohane seadus jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lähtudes raamatupidamise tavapärasest töökorraldusest ja eelnõus kavandatud muudatuste

piiratud ulatusest on otstarbekas muudatuste jõustumine seaduse vastuvõtmisele järgneva

majandusaasta algusest. Jõustumistähtaeg ei ole ajakriitiline. Kui eelnõu menetlemine kestab

oodatust kauem, võib jõustumistähtaega vastavalt korrigeerida.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

5 Selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL ning rakendusotsusega (EU) 2017/1870

avaldatud e-arve standard CEN/TS 16931-3-2:2020. Kättesaadav:

https://standards.cencenelec.eu/dyn/www/f?p=CEN:110:0::::FSP_PROJECT,FSP_ORG_ID:66718,1883209&cs

=1829D1FAD5316065046D034AE3A9EB0CE (04. detsember 2023).

4 / 5

Eelnõu ei mõjuta ega muuda RPS kooskõla Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon

2020–2027” koostamisel6, samuti E&Y uuringus7 Sestap ei ole kavas viia läbi täiendavat

põhjalikumat mõjuanalüüsi. Antud uuringute põhjal saab eelnõu rakendamisest eeldatavasti

tulenevad mõjud kaardistada järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1):

1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub;

2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub;

3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju;

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju;

5) mõju regionaalarengule: puudub;

6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju.

Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale,

riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning

riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on eelduslikult positiivne ning see on suunatud

halduskoormuse vähendamisele.

Piiratud positiivne mõju majandusele tuleneb eelkõige e-arvete kasutusega seonduvast üldisest

efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust majanduses – E&Y uuringu kohaselt aitab see oluliselt

säästa kulusid ja tööaega. Samuti peaks ettevõtjatel tekkima efekt topeltstandardi kaotamisest

ja sellega kaasnevast piiriüleste tehingute lihtsustumisest.

Piiratud positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja

paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste

korraldamisel.

Piiratud positiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusasutuste töökorraldusele tuleneb

eelkõige senise süsteemi lihtsustumisest ning otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest. Siin

on E&Y uuringu kohaselt varasemad muudatused suuremas osas oma eesmärgi juba

saavutanud, Eesti avalik sektor on sisuliselt üle läinud e-arvetele ja see olukord enam oluliselt

muutumas ei ole.

Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see

küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid ja tarkvara arendajaid.

Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta kasutusele e-arvete Euroopa standard, mis on ka

täna juba seaduses olemas. Seega ei ole muudatus drastiline ning mõjutatud isikute suhtes on

see pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Euroopa standardile üleminek eeldab raamatupidamisteenuste pakkujatelt ja e-arvete

operaatoritelt täiendavaid arendustöid nii tarkvara- ja äriprotsesside uuendamiseks kui ka

näiteks globaalse e-arvete võrgustikuga PEPPOL (PanEuropean Public Procurement Online)

6 Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuanne, kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20majandusliku%20mo%CC%83ju%20uuringu%20lo%CC%83pparuanne%20%28eesti% 20keeles%29.pdf (04. detsember 2023). 7 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (04. detsember 2023).

5 / 5

liitumiseks. Näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud üleminekuks vajalike tööde

mahuks ligikaudu 45000 eurot, Registrite ja Infosüsteemide Keskus on hinnanud PEPPOL-iga

liitumise halduskulusid ligikaudu 7000 eurole aastas, nende kuludega on saanud asutuste

eelarve planeerimisel arvestada ja valmisolek rakendamiseks on olemas.

Riigi poolsete toetavate meetmetena soovitasid E&Y uuringu koostanud eksperdid pakkuda

ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust, mis võiks hõlmata tuge nii

majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele kui ka e-arvete

Euroopa standardi kasutamisele. Siin on EAS vastava toetusmeetme8 tänaseks juba rakendanud.

Samuti soovitasid E&Y analüütikud tõsta potentsiaalsete tulevaste kasutajate teadlikkust e-

arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks oleks siin raamatupidamisteenuse pakkujad

ja ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Ka siin on MKM

vastava koolitusmeetme9 tänaseks rakendanud.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa vajadust kehtestada uusi rakendusakte.

HMS § 93 lõike 1 kohaselt kehtib RPS § 71 lõige 10 alusel välja antud rahandusministri 11.

aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine

volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.

9. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse jõustumise kuupäevaks on plaanitud 1. jaanuar 2025. a.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, mis saadeti huvipooltele tagasiside saamiseks

rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 2023. Väljatöötamiskavatsus ja selle

tagasiside kokkuvõte (kooskõlastustabel) on lisatud siinsele eelnõu seletuskirjale.

Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Samuti teavitatakse kõiki

väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andnud huvipooli:

a) ITL;

b) Registrite ja Infosüsteemide Keskus;

c) Raamatupidamise Toimkond;

d) Eesti Raamatupidajate Kogu;

e) Audiitorkogu;

f) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;

g) EVEA;

h) Pangaliit.

Algatab Vabariigi Valitsus …… 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

8 E-arve arenduste toetusvoor, vt: https://eas.ee/grants/e-arve-toetus/ (04. detsember 2023). 9 Koolitus ettevõtjatele "Kuidas olla tõhusam ettevõtja – digitaliseerumine ja raamatupidamisteenused". Vt: https://realtimeeconomy.ee/uudised/e-arvete-koolitused-ettevotjatele-ja-raamatupidajatele (11. september 2023).

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

1 / 9

Kooskõlastustabel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadusele

Jrk nr Huvirühm Märkus Otsus Põhjendus

1. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

1. Peame oluliseks rõhutada, et

muudatuse näol ei tohi olla

tegemist kohustusliku Euroopa

standardi kasutuselevõtuga Eesti

standardi asemel, vaid pigem selles

suunas liikumise toetamisega. ITL

toetab ärivabadust ja

formaadivabadust.

2. ITL toetab väga RPS-i muudatust,

mis annab kõigile end äriregistris e-

arve vastuvõtjatena registreeritud

raamatupidamiskohustuslastele

õiguse nõuda kauba või teenuse

ostmisel teiselt raamatupidamis-

kohustuslaselt Euroopa standardile

vastavat e-arvet. ITL-ini on

jõudnud mitmed juhtumid

praktikast, kus ettevõtted on olnud

hädas saamaks e-arvet, s.h kohaliku

omavalitsuse asutuselt. Seetõttu

peame kavandatava õiguse lisamist

RPS-i väga vajalikuks.

3. ITL-i ettepanek on lisada

kavandatavasse eelnõusse säte,

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Arvestamata.

Eelnõuga ei keelata ühegi teise

arveformaadi (sh praeguse Eesti

standardi järgse e-arve formaadi)

kasutamist, milles tehingu

osapooled on kokku leppinud.

Formaadivabadus on tagatud ka

RPS §71 lõikega 1.

Pole praktikas teostatav. See

eeldaks asutatava ettevõtte poolt e-

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

2 / 9

mille kohaselt on e-arvete

kasutuselevõtmine kohustuslik

kõikide uute loodavate ettevõtete

jaoks. Selleks tuleb ettevõtte

äriregistris registreerimisel märkida

automaatselt ettevõte e-arve

vastuvõtjaks.

arvete operaatori või

raamatupidamisteenuse osutaja

valimist ja lepingu sõlmimist enne

äriregistrisse kandmist.

2. Registrite ja

Infosüsteemide Keskus

1. Euroopa standardile üleminekuks ja

PEPPOL-iga liitumiseks

vajalikeks] arendusteks võiks

kuluda kuni 3 aastat, millega tuleks

seaduse jõustumise tähtaja

määramisel arvestada

2. Nii ühekordsete arenduste

elluviimiseks kui ka hilisemateks

vajalikeks muudatusteks võiks

jätkuvalt pakkuda

raamatupidamistarkvara teenuse

pakkujatele toetusi nagu MKM on

seda täna teinud.

Arvestatud

osaliselt.

Arvestamata.

Eelnõuga ei keelata ühegi senise

arveformaadi edasi kasutamist.

Seega saavad kõik raamatupidamis-

kohustuslased Euroopa standardi

rakendada sujuvalt, vastavalt oma

ärivajadustele, teenuste

väljaarendamisele

raamatupidamistarkvara loovate

ettevõtete poolt, ja soovi korral ka

teenusepakkujat vahetades. Eelnõu

jõustumisaega on pikendatud ja see

on planeeritud ligikaudu aastase

viitega alates vastuvõtmisest, mis

peaks jätma piisava ja sobiva

kohanemisaja.

Toetame ettepaneku mõtet, kuid

selle lahendamine ei kuulu RPS-i

reguleerimisvaldkonda.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

3 / 9

3. Raamatupidamise

Toimkond

Toimkond toetab VTK eesmärki laiendada

e-arvete kasutust erasektoris, üldjoontes on

pakutud lähenemine sobiv.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

4. Eesti Raamatupidajate

Kogu

1. Eesti Raamatupidajate Kogu

hinnangul ei ole mõistlik muuta

RPS § 71 lg (7) täies ulatuses, st

pehmendada juba olemasolevat

kohustuslikku nõuet

riigiraamatupidamiskohustuslasele,

kohaliku omavalitsuse üksusele,

avalik-õiguslikule juriidilisele

isikule või raamatupidamis-

kohustuslasele, kelle üle

eelnimetatutel on otseselt või

kaudselt valitsev mõju või kes on

hankija riigihangete seaduse § 5

tähenduses.

2. Seetõttu oleks ERK ettepanek mitte

siduda e-arve nõuet arve

tasumisega ning sõnastada RPS §

71 lõige 7 järgmiselt:

„§ 71 (7) Kauba võõrandamisel või

teenuse osutamisel

riigiraamatupidamiskohustuslasele,

kohaliku omavalitsuse üksusele,

avalik-õiguslikule juriidilisele

isikule või raamatupidamis-

kohustuslasele, kelle üle

eelnimetatutel on otseselt või

Arvestamata.

Arvestamata.

Ettepanek tähendaks praeguse

keelu jätkamist kõikide muude

arvevormide kasutamisele avalikus

sektoris. Antud keeldu mitte

leevendades tekiks õiguslik

vastuolu seaduse

väljatöötamiskavatsuse käigus

läbiviidud võimalike regulatiivsete

lahendusete analüüsi tulemuseks

oleva ’ostja valib’ printsiibiga –

mõlemat printsiipi korraga

rakendada ei saa. Samuti oleks see

vastuolus analüüsis viidatud

vajadusega tagada avaliku sektori

toimepidevus kriisiolukordades.

Sisuliselt on ettepanekus viidatud

õigus ’keelduda muudes

formaatides arvetest’ samaväärne

eelnõu praeguse sõnastusega, mis

annab õiguse nõuda e-arvet

’soetatud kauba või teenuse eest

tasumiseks’. Seetõttu puudub

põhjus muuta esialgset

formuleeringut, milleni jõuti

väljatöötamiskavatsuse käigus.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

4 / 9

kaudselt valitsev mõju või kes on

hankija riigihangete seaduse § 5

tähenduses, esitab

raamatupidamiskohustuslane

masintöödeldava arve (edaspidi e-

arve). Käesoleva paragrahvi lõike 3

kohaselt end äriregistris e-arve

vastuvõtjana registreerinud

raamatupidamiskohustuslane võib

soetatud kauba või teenuse eest

nõuda müüjalt e-arve esitamist ja

keelduda muudes formaatides

arvetest. E-arve peab vastama e-

arveldamise Euroopa standardile,

mille kohta on avaldatud viide

Euroopa Liidu Teatajas.“

3. Uuele standardile üleminek on

ajamahukas töö, mistõttu soovitame

kaaluda Euroopa standardi

kasutuselevõttu puudutav punkt

jõustada seadusega 1,5 aastat pärast

RPS muutmise seaduse kehtima

hakkamist. Muudatus, mis

puudutab e-arvete väljastamist

kliendi nõudmisel, nii pikka

ettevalmistusaega ei vaja ning

antud muudatuse võib sisse viia

koheselt seaduse jõustamisel.

Arvestatud

osaliselt.

Eelnõuga ei keelata ühegi senise

arveformaadi edasi kasutamist.

Seega saavad kõik raamatupidamis-

kohustuslased Euroopa standardi

rakendada sujuvalt, vastavalt oma

ärivajadustele, teenuste

väljaarendamisele

raamatupidamistarkvara loovate

ettevõtete poolt, ja soovi korral ka

teenusepakkujat vahetades. Eelnõu

jõustumisaega on pikendatud ja see

on planeeritud ligikaudu aastase

viitega alates vastuvõtmisest, mis

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

5 / 9

4. Kuna tänasel päeval esineb

mitmeid probleeme e-arve

operaatorite andmevahetuses, siis

teeme ettepaneku Euroopa

standardi kasutuselevõtuga

kehtestada täiendavalt

Rahandusministri määrusega Eestis

kasutatava e-arve andmekoosseisu

kirjeldus.

5. RPS muutmisel palume üle vaadata

§ 71 lõige 1, mis ülaltoodud

muudatuse valguses ei ole meie

hinnangul enam asjakohane.

Samuti palume täiendada RPS

selliselt, et oleks üheselt mõistetav,

mis on algdokument - kas

masinloetav XML fail või

taasesitatav visuaalne dokument.

ERK hinnangul on selleks

taasesitatav visuaalne dokument.

Arvestamata.

Arvestatud

osaliselt.

peaks jätma piisava ja sobiva

kohanemisaja.

Euroopa e-arve standardi ei saa

reguleerida siseriikliku õigusaktiga.

See on elav, ajas muutuv ja arenev

süsteem, mida arendatakse eriala

ekspertide rahvusvahelises

koostöös, sh ka Eesti eksperte

kaasates.

RPS §71 lõige 1 sätestab, et

masintöödeldava algdokumendi

vorming ja esitamise tingimused

lepitakse kokku tehingupartnerite

vahel, või partneri puudumisel

määrab vormingu

raamatupidamiskohustuslane ise.

Seega säilitab see ka tulevikus oma

olulisuse tehingu- ja

formaadivabaduse tagamiseks

majanduses. Samas tunnistatakse

eelnõuga kehtetuks RPS § 71 lõiked

4, 5 ja 6, mis muudatuste järgselt

oma asjakohasuse kaotavad.

Nõustume ka kirjas toodud

algdokumendi käsitlusega, kuid see

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

6 / 9

6. RPS § 12 lõike 1 kohaselt peab

raamatupidamiskohustuslane

raamatupidamise algdokumente

säilitama seitse aastat alates selle

majandusaasta lõpust, kui

majandustehing algdokumendi

alusel raamatupidamisregistris

kirjendati. ERK hinnangul on antud

7 aastat liiga pikk aeg.

Raamatupidajate praktikast tuleneb,

et 6 ja 7 aasta vanuseid andmeid

läheb vaja väga üksikutel juhtudel,

mistõttu ei kaalu see üles kõigi

raamatupidamiskohustuslaste

dokumentide säilitamise

kohustusest tulenevat kulu. Kuna

enamus dokumente säilitatakse

Arvestamata.

ei vaja seaduse muutmist. Vastavalt

RPS § 7 lõikele 1 on algdokument

’tõend, mille sisu ja vorm peavad

vajaduse korral võimaldama

kompetentsele ja sõltumatule

osapoolele tõendada

majandustehingu toimumise

asjaolusid ja tõepärasust’. Seega

peab algdokument olema lisaks

masinloetavusele alati ka

kompetentse ja sõltumatu osapoole

jaoks inimloetav, ehk visuaalne

dokument.

Mõistame kirjas toodud seisukohta,

sh kestlikkuse vaatepunktist.

Algdokumentide säilitustähtaja

lühendamine jääb siiski väljapoolse

siinse eelnõu ja sellele eelnenud

väljatöötamiskavatsuse ulatust.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

7 / 9

elektroonselt, siis kestlikkuse

seisukohalt on oluline, et

mittevajalikke andmeid ei

säilitataks andmeserverites liiga

kaua. Seetõttu teeme ERK poolt

ettepaneku dokumentide säilitamise

aeg vähendada 5 aastani.

7. Tunnistades kehtetuks RPS § 71

lõike 10, siis ei ole ka lõige 11

asjakohane.

Arvestatud.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks

RPS §71 lõiked 10 ja 11.

5. Audiitorkogu Toetame väljatöötamise kavatsuse

eesmärki soodustada Eestis e-arvete

vabatahtlikku kasutuselevõttu ja

üleminekut ühtsele Euroopa e-arvete

standardile ning selleks vajalike

muudatuste tegemist raamatupidamise

seaduses. Leiame samuti, et kavandatavad

muudatused soodustavad e-arvete

laialdasemat kasutusevõttu ja aitavad kaasa

dokumendikäibe lihtsustamisele ka

erasektori omavahelistes tehingutes.

Toetame e-arvete kasutuselevõtul

vabatahtlikku, ostja otsustusel põhinevat

lähenemist ja avaliku sektori juriidiliste

isikute ja asutuste võimalust vastu võtta

arveid ka muus vormis kui ainult e-arved.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

6. Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda on seisukohal, et

e-arvete kasutuselevõtu suhtes

toimub loomulik järkjärguline

üleminek ning seaduse tasandil

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Eelnõu vähendab e-arvetega

seonduvat regulatiivkoormust

Eestis, mitte ei suurenda seda.

Senise riikliku topelt-standardi

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

8 / 9

regulatsiooni loomiseks vajadus

puudub. Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduseelnõu VTK puhul

tuleb arvesse võtta, et plaanitavad

muudatused toovad endaga

väikeettevõtjatele kaasa suurema

koormuse ja kulude kasvu.

Väikeettevõtjate seas on esmatähtis

tõsta teadlikkust e-arvete

rakendamiseks, mis omakorda

soodustab loomulikku järkjärgulist

üleminekut e-arvetele.

2. Kehtiva seaduse kohaselt on

võimalik esitada e-arveid nii Eesti

standardi kui ka Euroopa standardi

järgi. Kaubanduskoda peab õigeks

liikuda ühtse standardi kasutamise

suunas. Kui e-arvete kasutamine

ettevõtete seas suureneb, siis

lihtsustab ettevõtete tegevust see,

kui kõik e-arved on koostatud ühe

standardi järgi. Siiski ei tohiks

üleminek ühele e-arve formaadi

kasutamisele toimuda liiga kiiresti

ning sellega peavad kaasa tulema

erinevad osapooled.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

asemel jääb seadusesse üks ühtne

standard, säilitades samas

võimaluse muude formaatide

kasutamiseks, kui tehingu

osapooled seda soovivad. Samuti

asendub väikeettevõtete kohustus

esitada avaliku sektori klientidele

igal juhul e-arveid nüüd

kokkuleppevõimalusega.

7. Eesti Pangaliit MTÜ Ei esitanud seisukohti.

8. Teenusmajanduse Koda Ei esitanud seisukohti.

9. FinanceEstonia MTÜ Ei esitanud seisukohti.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – Kooskõlastustabel

9 / 9

10. Riigikogu Kantselei Väljatöötamiskavatsuse arutelu toimus ja

seisukohad kajastuvad Riigikogu

majanduskomisjoni istungi protokollis nr

5, 09. mai 2023

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Arutelu käigus tekkinud küsimused

said vastatud, märkuseid eelnõu

kohta ei olnud, eelnõud oodatakse

Riigikogu menetlusse 2024. aasta

alguses.

11. Riigi Tugiteenuste

Keskus

Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud

vajalike tööde mahuks ligikaudu 45000

eurot. Kui muudatus tehakse, oleme valmis

rakendama.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

1

21.02.2023 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kokkuvõtlikult on probleemiks dokumendikäibe kitsaskohad Eesti raamatupidamises ja elektroonsete dokumentide (näit. e-arved) vähene kasutus. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis kohustuslik, on e-arvete laiem levik praktikas aeglustunud. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse leida lahendused pidurdumise põhjuste kõrvaldamiseks ja minna üle ühtsele e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Alates 2017. aasta 1. juulist jõustunud raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) muudatused sätestasid avaliku sektori asutustele kohustuse vastu võtta e-arveid, kui erasektori ettevõtjad soovisid neid esitada. Sealt alates on avalikul sektoril olemas võimekus e-arveid vastu võtta. 2019. aastal teostatud järgmise RPS muutmise eesmärgiks oli toetada ja hoogustada e-arvete kasutamist ning alates 2019. aastast peavad kõik Eesti ettevõtjad kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasele esitama e-arve. Sealt alates on ka erasektori ettevõtetel, kes esitavad arveid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele, see võimekus olemas ja laialdaselt kasutusel. Kokkuvõttes on üleminek e-arvete kasutamisele toimunud Eestis viimase 5 aasta jooksul väiksemate ja ettevaatlike sunnimeetmete abil, mida on rakendatud eelkõige avaliku sektori kaudu. Järgmiseks eesmärgiks on laiendada e-arvete kasutamist erasektori omavahelistes tehingutes, minnes üle vabatahtlikule, ostja otsustel põhinevale lähenemisele.

2. Sihtrühm E-arvete laialdasem kasutuselevõtt puudutab otseselt või kaudselt kõiki raamatupidamiskohustuslasi. Samuti puudutab see raamatupidamistarkvarade arendajaid ning e-arvete operaatoreid. Seega puudutab muudatus küllaltki suurt sihtrühma Eesti majanduses. Eraldi sihtrühmaks on ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL), kes on Eestis kasutatava e-arve standardi hoidja. Nad on esitanud rahandusministrile ettepaneku jätta Eestis kehtima ainult üks ühtne Euroopa e-arve standard1. ITLi ettepanek on ka oluliseks sisendiks siinse väljatöötamiskavatsuse koostamisel.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Käesoleva raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse eesmärgiks on e-arvete vabatahtliku kasutuselevõtu soodustamine ja üleminek ühtsele Euroopa e-arve standardile. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

1 ITLi ettepanek kehtestada Eestis ainult ühe e-arve standardi kasutamine on registreeritud dokumendiregistris Delta 30. märtsil 2021 viitega 13-3.1/2476-1.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

2

E-arve vormingut ja esitamist reguleerib RPS § 71. See seab ettevõtetele kohustuse esitada riigiasutusele ning hankijale riigihangete seaduse § 5 tähenduses e-arve, mis peab vastama RPS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele (edaspidi Eesti standard)2 või e-arveldamise Euroopa standardile (edaspidi Euroopa standard)3. Majandus- ja taristuminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kinnitasid 30. septembril 2020. a oma käskkirjaga nr 200 programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon 2020-2027”4 (edaspidi RTE5 visioon). Selle koostamisel viidi läbi reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüs, mille järgi säästavad reaalajas toimivad andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e-veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ligi 14 miljonit töötundi, mis on võrdne ligikaudu 7000 inimese täistööajaga. RTE lahenduste kasutusele võtmine peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid. Kokkuvõtvalt on RTE eesmärk luua reaalajas toimiv ärikeskkond, kus finants- ja haldustoimingud toimivad tänu standardiseeritud ja digitaalsele andmevahetusele automaatselt ja reaalajas, ilma ettevõtjat liigselt koormamata. E-arve on reaalajamajanduse loomulikuks ja senises praktikas kõige enam kasutatavaks komponendiks. Sestap on ka RTE visiooni üheks alameesmärgiks e-arvete laialdasem kasutuselevõtt – eelkõige nende juurdumine ettevõtete vahelistes tehingutes. Riigi eesmärk on e-arvete osas pakkuda ettevõtjatele võimalikult väikese halduskoormusega kvaliteetset ja efektiivset lahendust, mis hoiaks kokku nende aega ja ressurssi ning aitaks edaspidi ka välismaiste hankijate ja klientidega hõlpsamalt arveid vahetada. Seda alameesmärki aitab ellu viia Rahandusministeerium. RTE visiooni alusel on Rahandusministeeriumil kaasvastutus täita alameesmärk – e-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes.

5. Tehtud uuringud Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tellisid 2021. aastal Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“6 (edaspidi E&Y uuring). Selle uuringu eesmärk oli analüüsida Eestis e-arvete kasutamist, selgitada välja takistused nende kasutamisel ning töötada välja parandusettepanekud e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks. Uuringust selgus, et peamiseks takistuseks e-arvete levikule on kasvamas topelt-standard – Eestis algselt kasutusele võetud e- arvete standard ei ühti hiljem välja arendatud Euroopa standardiga. Tänane seadus võimaldab Eestis kasutada küll mõlemat, kuid enamasti on kasutusel kohalik. Seetõttu on Eesti ettevõtetel juba tekkinud või tekkimas takistusi e-arvete saatmisel oma klientidele Euroopa Liidus.

2 Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4201/9008/RM_18042019_m19lisa.pdf) (21. veebruar 2023). 3 Selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL ning rakendusotsusega (EU) 2017/1870 avaldatud e-arve standard CEN/TS 16931-3-2:2020. Kättesaadav: https://standards.cencenelec.eu/dyn/www/f?p=CEN:110:0::::FSP_PROJECT,FSP_ORG_ID:66718,1883209&cs =1829D1FAD5316065046D034AE3A9EB0CE (21. veebruar 2023). 4 Kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20visioon%202020-2027%20%28eesti%20keeles%29.pdf (21.veebruar 2023) 5 RTE on lühend inglisekeelsest terminist real-time economy ehk reaalajamajandus. Edaspidi kasutatakse tekstist lühendid RTE tähistamaks mõistet reaalajamajandus. 6 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (21. veebruar 2023).

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

3

Uuringu kohaselt esinevad ettevõtjatel ka teatud rahalised ja tunnetuslikud takistused e-arvetele üleminekul – senine sunniviisiline üleminek on tekitanud psühholoogilist vastumeelsust nende kasutamisele. Raamatupidajate poolt eelistatuim lahendus sellele probleemile oleks olukord, kus ostjal oleks õigus nõuda müüjalt e-arvet juhul, kui ta on märkinud ennast äriregistris avalikult e-arve kasutajaks. Samuti selgus uuringu tulemustest, et keskvalitsuse asutused, millele osutab raamatupidamisteenust Riigi Tugiteenuste Keskus, aktsepteerivad ostuarvetena vaid e-arveid. Teiste avaliku sektori üksuste, sh KOVide ja nende allasutuste puhul puudub küll otsene koondatud andmestik arvelduste kohta, kuid e-äriregistri andmetel on ligi 90 protsenti allasutustest oma e-arve operaatori märkinud, mis viitab ka e-arvete kasutamisele, eelkõige ostuarvete vastuvõtmisele e-arvetena. Ülejäänud 10 protsenti KOVide allasutustest kasutavad teadaolevalt KOVi keskse raamatupidamise teenust. Uuringuga ei tuvastatud, et kohalikul tasandil eksisteeriks avaliku sektori üksusi, mis aktsepteeriksid ka teisi ostuarve vorme peale e- arve. Kokkuvõttes saab väita, et varasemad seadusemuudatused on oma eesmärgi saavutanud ja Eesti avalik sektor on tänaseks üle läinud e-arvetele. E&Y uuringus soovitati minna üle ka ühtsele e-arve Euroopa standardile, mis ei ole täna Eestis väga levinud. Uue standardi rakendamine tähendab äritarkvara arendajate jaoks arenduskulusid (muudatus äritarkvara andmebaasi struktuuris, täiendavalt kasutusele võetud andmeväljade valideerimine, standardile vastava XML-faili moodustamine jms). Sellest lähtuvalt soovitati uuringus sellist arendustegevust toetada, et uuele standardile üleminek toimuks kiiremini. Samasisulise ettepaneku on teinud ka ITL oma 30. märtsi 2021. a7 pöördumises. Kuigi Eestis on lubatud kasutada mõlemat e-arve formaati, on turuosalised jõudnud arusaamisele, et kahe paralleelselt toimiva standardi kasutamine ei ole otstarbekas. Sestap tegi ITL rahandusministrile ettepaneku minna Eestis üle vaid Euroopa standardi kasutamisele. Oma ettepanekus selgitas ITL, et kuigi Eesti standard on algselt välja töötatud siinsete entusiastide poolt, standardi hoidjaks on ITL ise ja see on registreeritud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuses, ei ole kahte standardit praktikas enam vaja. Samuti on Eesti standardi arendus sisuliselt peatunud ja seetõttu selle kasutamise jätkusuutlikkus pikas plaanis küsitav. Euroopa standard on laialdaselt kasutatav nii ELis kui ka globaalses mastaabis. Seega lihtsustaks see Eesti ettevõtja jaoks ka piiriüleseid e-arveldusi. Standardil on olemas tugev tugi ja jätkusuutlik arendus. Standard omab täpseid juhendeid selle kasutusele võtmiseks ning valideerimiseks nii struktuuri kui ka andmete sisu osas. Sellega saab parandada e-arvetega edastatavate andmete kvaliteeti, e- arvete üheselt mõistetavust, liikuda vabama piiriülese infovahetuse suunas ning tagada ka e- arve semantilise mudeli ja süntaksi pidev areng. Lisaks toetab Euroopa standardi ainukasutus – läbi paraneva andmekvaliteedi – Eesti püüdeid ettevõttelt-ettevõttele e-arvelduste edendamisel. Euroopa standardit toetab ametlikult ka globaalne e-arvete võrgustik PEPPOL (PanEuropean Public Procurement Online). Formaadi kasutamine avab Eesti tarnijatele ja arve saajatele lihtsustatud võimaluse suhelda nii PEPPOLis olevate kohalike kui ka piiriüleste partneritega. E&Y uuringu kohaselt on ligikaudu 50 protsenti Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest saatnud või vastu võtnud e-arveid, kuid e-arvete vastuvõtjana on end e-äriregistris registreerinud ja e-arve operaatori valinud vaid 10 800 juriidilist isikut, mis moodustab ligi 8

7 Vt viide 1

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

4

protsenti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest. E-arvete maht on Eestis küll viimastel aastatel kasvanud, kuid e-arvet kasutavate ettevõtete arv on jäänud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub vähe. 2021. aasta E&Y uuringus leiti, et ettevõtjate puhul saab e-arvete kasutamisega seotud takistused jagada kolme kategooriasse: tehnoloogilised, teadlikkusega seotud ja finantsilised takistused. Raamatupidamisteenuse pakkujad on ise üldjuhul e-arvete kasutamisest huvitatud ja soovitavad seda oma klientidele, kuid osade ettevõtete puhul takistab e-arvete kasutamist ettevõttes endas kasutatava müügitarkvara ja raamatupidamisteenuse pakkuja poolt kasutatava raamatupidamistarkvara omavahelise liidestuse puudumine. Majandustarkvara pakkujatel sisulisi takistusi ei ole, kuid nad ei soovi oma kliente (ettevõtteid) ka liigselt survestada.

6. Kaasatud osapooled Käesoleva väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamisel on koostööd tehtud kõigi eelnimetatud osapooltega (MKM, ITL jt). Peamine koostööformaat on olnud RTE projekti juhtrühm, mida juhib MKM ja millesse on kaasatud kõik olulisemad andmete eest vastutavad riigiasutused ja teenusepakkujad. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused RTE visioonis seatud eesmärgi saavutamiseks ja e-arvete kasutuselevõtu laiendamiseks ettevõtete vahelistes tehingutes on võimalik kasutada mitteregulatiivseid, toetavaid lahendusi. E&Y uuringu koostanud analüütikud soovitavad tõsta potentsiaalsete e-arvete kasutajate teadlikkust e-arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks oleks siin raamatupidamisteenuse pakkujad ning ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Raamatupidajate suurem huvi e-arvete vastu suunaks ka äritarkvara pakkujaid selle funktsionaalsuse juurutamisel. Vastav koolitusmeede8 on tänaseks MKM-i poolt ka rakendatud. Samuti ei ole e-arvete rakendamine ettevõttes sageli üksnes äritarkvaras seadistuste tegemise ja operaatoriga lepingu sõlmimise küsimus, vaid see nõuab ka muid arendusi ja äriprotsesside ümberkujundamist. E&Y uuringu koostanud eksperdid soovitasid pakkuda ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust, mis võiks hõlmata tuge nii majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele, kui ka e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Ka siin on vastav toetusmeede9 tänaseks EAS-i poolt juba rakendatud. Kokkuvõttes, mitteregulatiivsed soovitused on juba arvesse võetud. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ja analüüs Võimalikud regulatiivsed lahendused

8 Koolitus ettevõtjatele "Kuidas olla tõhusam ettevõtja – digitaliseerumine ja raamatupidamisteenused". Vt: https://realtimeeconomy.ee/uudised/e-arvete-koolitused-ettevotjatele-ja-raamatupidajatele (21. veebruar 2023). 9 E-arve arenduste toetusvoor, vt: https://eas.ee/grants/e-arve-toetus/ (21. veebruar 2023).

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

5

Kuna e-arvete esitamise nõue ja standardid tulenevad RPS-i nõuetest, siis seonduvad ka võimalikud regulatiivsed lahendused dokumendikäibe edasiseks automatiseerimiseks RPS-i muutmisega. Konkreetselt sätestab e-arvete esitusnõude ulatuse ja standardid tänase RPS § 71 lõige 7: „Kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, esitab raamatupidamiskohustuslane masintöödeldava arve (edaspidi e-arve). E-arve peab vastama kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ Saavutamaks eelpool loetletud eesmärke, tuleks muuta seda regulatsiooni nii, et:

a) eemaldada seadusest viide Eesti standardile, ja b) laiendada e-arvete esitamise ulatust väljapoole avaliku sektorit.

Esimese kriteeriumi täitmiseks tuleks tunnistada kehtetuks RPS § 71 lõige 10, viide sellele lõikele sama paragrahvi lõikes 7 ning rahandusministri 11. aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. RPS peaks sätestama, et e-arve vorm peab vastama ainult ühele vormingule ja selleks on e-arveldamise Euroopa standard, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas. Teise kriteeriumi täitmiseks on omakorda kaks alternatiivi. Esimene, sunniviisiline alternatiiv on jätkata olemasoleva regulatsiooniga ja laiendada selles ostjate ringi, kellele kõik müüjad peavad e-arve esitama. Selle saavutamiseks tuleks suurendada tänase RPS § 71 lõikes 7 sätestatud isikute ringi, lisades sinna kas kõik või näit. teatud tunnustele (suurus, börsil kaubeldavus vmt) vastavad erasektori raamatupidamiskohustuslased. Teine, vabatahtlikum ja n-ö ostja-põhine alternatiiv on muuta regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratleda see mitte müüja kohustusena esitada e-arvet teatud liiki ostjatele, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus võiks olla näiteks raamatupidamiskohustuslastel, kes on end e- äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. E&Y uuringu kohaselt kuulub sellesse (kasvavasse) ringi juba praegu ligikaudu 10800 isikut, ja nende hulka kuuluvad ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased, kellele senise regulatsiooni kohaselt on e-arvete esitamine olnud kohustuslik. Selle alternatiivi teostamiseks tuleks vastavalt muuta RPS § 71 sõnastust. Lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus Kuna mitteregulatiivsed lahendusvariandid on juba rakendatud ja probleem ise – e-arvete topeltstandard ja esitusnõuete ulatus – tuleneb tänasest RPS-i regulatsioonist, siis on vajalik regulatiivne sekkumine. Nii Eesti standardi eemaldamine RPS-ist, kui ka e-arvete esitamisregulatsiooni muutmine on võimalik ainult RPS-i muutmise kaudu. Asjaolud, mis vajavad arvesse võtmist e-arvete kasutuse laiendamise alternatiivide kaalumisel: 1) Senine e-arvetele üleminek on olnud pigem sunniviisiline – praktikas tähendab praegune regulatsioon keeldu kõikide muude arvevormide kasutamisele avalikus sektoris. Selle regulatsiooni laiendamine erasektorile tähendaks ka keelu laiendamist sinna. 2) Taoline keeld muude arvevormide kasutamisele tähendaks erasektorisse kuuluvate majandussubjektide tehingu- ja otsustusvabaduse riigipoolset piiramist mahus ja viisil, mis siinsete eesmärkide saavutamiseks ei oleks ilmselt proportsionaalne;

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

6

3) Eesti majandusele tähendaks selline keeld ka kerksuse ja kriisidele vastupanuvõime vähenemist – majandustehinguid peab saama sooritada ja arveid esitada ka siis, kui elektrit ei ole või internet on maas. Seega vajab säilitamist võimalus kasutada vajadusel ka varasemaid, madaltehnoloogilisi lahendusi. Enamgi veel: samasugune kerksus tuleb taastada ka avalikus sektoris; 4) Nii E&Y uuringu kohaselt kui ka laiemalt on e-arvete senine kasutajakogemus olnud pigem positiivne – raamatupidajad, kes praktikas on e-arveid korra kasutanud, ei soovi naasta varasemate tööviiside juurde, vaid pigem soovitavad neid ka kolleegidele. Seega ei ole üleminekul senisest vabatahtlikumale ja ostja-põhisele regulatsioonile karta e-arvete kasutuse vähenemist avalikus sektoris. Pigem vastupidi – vabatahtlikkuse tõus eemaldab E&Y uuringus viidatud psühholoogilised tõrked ja suurendab süsteemi atraktiivsust. 5) E&Y uuringu kohaselt eelistaksid ostja-põhist lahendust eelkõige need, keda käesolev seaduse muudatus kõige enam puudutaks – raamatupidajad. Antud asjaolude kokkuvõttes on valikust eelistatav teine alternatiiv – anda end äriregistris e- arve saajana registreerinud ostjatele õigus müüjalt e-arvet nõuda, mitte vastupidi.

9. Valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda Eelneva analüüsi põhjal on valitud lahenduseks RPS § 71 muutmine nii, et: 1) eemaldada sealt viide e-arve Eesti standardile; ja 2) anda kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamiskohustuslastele õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. Selline RPS muudatus ei ole vastuolus põhiseadusega ning EL ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Muudatus toetuks ka E&Y uuringu tulemustele ja oleks kooskõlas ITLi esitatud ettepanekutega rahandusministrile.

10. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud E&Y uuringus on kirjeldatud e-arvete kasutamise praktikat Taani, Rootsi ja Soome näitel10. Taani Taanis on alates 18. aprillist 2019. a kõik avaliku sektori üksused kohustatud vastu võtma e- arveid. Programmi eest vastutavaks asutuseks on Danish Business Authority, (DBA) mis haldab e-arvete infrastruktuuriga seonduvat, tegeleb standardite ja erinevate tehniliste lahenduste suunamise ning arendamisega. Seadus sätestab, et kõik füüsilised ja juriidilised isikud peavad omama NemKontot, millele riik teeb makseid, ühtegi muud maksevõimalust ei ole seadusega ette nähtud. Seadus määrab ära ka avalikel hangetel kasutatava standardi – OIOUBL. Samuti on sätestatud, et avalikud üksused peaksid kasutama veebiteenust OIO Reliable Asynchronous Secure Profile (OIORASP), mis võimaldab turvalisust ning usaldusväärset dokumendivahetust. DBA haldab e-arvete standardi, edastamist veebiteenuste kaudu (kooskõlas OIORASP-iga) ning vastava riikliku infrastruktuuri (NemHandel) kasutamist, mis annab e-arvete vastuvõtjatele registreerimisnumbri (GLN/EAN number). Kõigil avalikel üksustel on vähemalt üks e-arve saaja number, mis on organisatsiooni veebisaidil avalikult kättesaadav.

10 Kirjeldus tervikuna vt E&Y uuring https://www.fin.ee/media/4658/download lk 40-50.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

7

Rootsi Alates 1. aprillist 2019. a peavad kõik avaliku sektori üksused Rootsis vastu võtma e-arveid ning vahetama ka omavahel e-arveid. Samuti peavad tarnijad, kelle kliendiks on avaliku sektori üksused, esitama nendele e-arveid. Rootsis reguleerivad avaliku sektori e-arvete kasutamist raamatupidamise määrus ja elektroonilise teabevahetuse määrus. Sätestatud on ka e-hangete kohustuslikkus – avaliku sektori tarnijaid peavad saatma e-arveid kõikide lepingute kohta, mis on sõlmitud pärast 1. aprilli 2019. a. Üldiselt peab avalik sektori võtma vastu ja töötlema e- arveid, mis vastavad ELi e-arve standardile. Samas on kehtestatud mõningad erandid, mis puudutavad rahvuslikku julgeolekut, konkreetseid privaatsusolukordi jne. Lisaks on kõikidel avaliku sektori üksustel kohustus end registreerida PEPPOLis. Samas lubab seadus kasutada erinevaid formaate, kui tehingupartnerid kuuluvad erasektorisse. Soome Alates 1. aprillist 2019. a on kõik avaliku sektori üksused kohustatud vastu võtma e-arveid, mis vastavad muuseas ka ELi e-arve standardile või Finvoice 3.0 standardile. E-arvete programmi eest vastutavaks asutuseks on riigikassa (Valtiokonttori), mis monitoorib e-arvete infrastruktuuriga seonduvat, tegeleb standardite ja erinevate tehniliste lahenduste suunamise ning arendamisega ning koos Soome Pangaga kogub ka statistikat e-arvete mahu osas. Soome erineb Taanist ning Rootsist selle poolest, erasektoris võivad üle 10 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtted nõuda e-arvet. Kokkuvõttes on kavandataval lahendusel ühiseid jooni kõigi põhjamaade lahendustega, eelkõige Soomega, kus avalik sektor on sisuliselt juba üle läinud e-arvete kasutamisele ning ka erasektoris on teatud tunnustele vastavatel ostjatel õigus müüjalt e-arve esitamist nõuda. V. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle mõjude eelanalüüs

11. Kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus Valitud lahenduse elluviimiseks on kavas teha RPS-is järgmised muudatused: 1) muuta paragrahvi 71 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e- arve esitamist. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ 2) tunnistada kehtetuks paragrahvi 71 lõige 10. Lisaks tuleb tunnistada kehtetuks rahandusministri 11. aprillil 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“.

12. Kavandatava regulatsiooni olulised mõjud Eelnõu rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

8

13. Oluliste mõjude analüüs

Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on eelduslikult positiivne ning on suunatud halduskoormuse vähendamisele. Positiivne majanduslik mõju tuleneb eelkõige e-arvete kasutusega seonduvast üldisest efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust majanduses – E&Y uuringu kohaselt aitab see oluliselt säästa kulusid ning tööaega. Samuti peaks ettevõtjatel tekkima efekt topelt-standardi kaotamisest ja sellega kaasnevast piiriüleste tehingute lihtsustumisest. Positiivne mõju keskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste korraldamisel. Positiivne mõju avaliku sektori töökorraldusele tuleneb senise süsteemi lihtsustumisest, otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest.

14. Edasine mõjude analüüs

E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud RTE visiooni koostamisel11. Sestap ei ole kavas viia läbi täiendavat põhjalikumat mõjuanalüüsi.

Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid, tarkvara arendajaid. Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta kasutusele e-arvete Euroopa standard, mis on ka täna juba seaduses olemas. Seega ei ole muudatus drastiline ning mõjutatud isikute suhtes on see pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga. V. Väljatöötamise edasine tegevuskava

15. Edasine kaasamise plaan Väljatöötamiskavatsus saadetakse tutvumiseks ning tagasiside saamiseks ministeeriumitele ja huvipooltele:

a) ITL; b) Registrite ja Infosüsteemide Keskus; c) Raamatupidamise Toimkond; d) Eesti Raamatupidajate Kogu; e) Audiitorkogu; f) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; g) Pangaliit; h) Teenusmajanduse Koda; i) Finance Estonia.

11 Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuanne, kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20majandusliku%20mo%CC%83ju%20uuringu%20lo%CC%83pparuanne%20%28eesti% 20keeles%29.pdf (21. veebruar 2023).

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

9

16. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

2023 II kvartal

17. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024 18. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Guido Viik, Rahandusministeerium,

rahandusteabe poliitika osakonna nõunik, +372 6113607, [email protected]