09.02.2023 Käskkiri nr 23 Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

KÄSKKIRI

09.02.2023 nr 23

Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a

käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027

Transpordiameti maanteetaristu arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ § 42 lõike 1 ja majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi

infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 10 lõike 2 ja § 11

lõike 2 alusel ning võttes arvesse, et 13. jaanuaril 2023. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 9-

7/2023/266-1 Transpordiameti teeilmajaamade arendamise projekti osas uuendatud investeeringute

kirjelduse investeeringute kava muutmise koostamiseks, kehtestan majandus- ja taristuministri

13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

KINNITATUD majandus- ja taristuministri 09.02.2023 käskkirjaga nr 23 Lisa

Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksuga)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

ÜF toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projektile eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeringu

summa (eurodes ja

koos käibe-

maksuga)

Riikliku

kaasfinantseeringu

suurim osakaal

abikõlblike kulude

eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus

(sealhulgas panus Eesti 2035

sihtidesse)

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

täiendavate püsikulude

suurus ja nende katmise

allikad aastate kaupa

projekti abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

1 Pärnu‒Uulu 2+2

teelõigu ehitus

I pa 2022–

I pa 2025

41 793 970 35 524 874 85% 6 269 096 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada olukord,

kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud 9,6

km 2+2 teed, ca 23% rakenduskava

näitaja 2029.a lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu

vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu kasv ja

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas (01.01.2020

seisuga) ning see kulu

kaetakse riigieelarvest.

3

2 Sauga-Pärnu 2+2 tee I pa 2023-

II pa 2025

12 000 000 10 200 000 85% 1 800 000 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada olukord,

kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud 2,6

km 2+2 teed, ca 6,3% rakenduskava

näitaja 2029.a lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu

vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu kasv ja

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas (01.01.2020

seisuga) ning see kulu

kaetakse riigieelarvest.

3 Tartu mnt Neanurme-

Pikknurme 2+1 tee

I pa 2023-

II pa 2024

12 000 000 10 200 000 85% 1 800 000 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada olukord,

kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud 6,4

km 2+1 teed, ca 15,6%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu

vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu kasv ja

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas (01.01.2020

seisuga) ning see kulu

kaetakse riigieelarvest.

4

4 Libatse-Nurme 2+2 tee I pa 2024-

II pa 2027

105 000 000 89 250 000 85% 15 750 000 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada olukord,

kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

21,6 km 2+2 teed, ca 52,7%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst ja

hukkunute arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu kasv ja

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas (01.01.2020

seisuga) ning see kulu

kaetakse riigieelarvest.

5 Paldiski mnt Harku

eritasandiline ristmik

I pa 2024-

II pa 2025

16 382 501

13 925 126 85% 2 457 375 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada olukord,

kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud 3

km 2+2 teed, ca 7,3% rakenduskava

näitaja 2029.a lõpptasemest. Projekt

panustab rakenduskava

ulemusnäitajatesse hukkunute arvu

vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu kasv ja

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas (01.01.2020

seisuga) ning see kulu

kaetakse riigieelarvest.

Kokku ÜF: 187 176 471 159 100 000 85% 28 076 471

5

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksuga)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

ERF

toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeringu

summa (eurodes ja

koos käibe-

maksuga)

Riikliku

kaasfinantseeringu

suurim osakaal

abikõlblike kulude

eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus

(sealhulgas panus Eesti 2035

sihtidesse)

Investeeringuobjekti edasise

kasutuse täiendavate

püsikulude suurus ja nende

katmise allikad aastate kaupa

projekti abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse nõude

täitmise ajal

1 Teeilmajaamade

seiresüsteemi

uuendamine

I pa 2021–

II pa 2027

2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja:

rekonstrueeritud või uuendatud

teeilmajaamasid 60 tk ning

paigaldatakse 25 uut teeilmajaama

uutesse asukohtadesse.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu kasv ja

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Tegemist on reaalajas töötava

tehnosüsteemiga, mille

uuendamisel prognoositakse

hooldekulude vähenemist 30%,

ülalpidamiskulud on peale

valmimist 70 000€/aastas. See

kulu kaetakse riigieelarvest

Kokku

ERF:

2 571 428,58

1 878 972,65 73,07%

692 455,93