Kiri

Projekt: Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu-Uulu teelõigu ehitus

Kellelt: Kaidar Viikman | Riigi Tugiteenuste Keskus | 30.11.2022 08:15

Teema: Pärnu-Uulu taotluse puudused

Kirja sisu:

Tere!

RTK vaatas üle lisatud dokumendid ning me ei saa kinnitada lisatud analüüse vastavaks.

Määruse § 14 lg 2 kohaselt on nõue järgida metoodikaid:

(6) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kliimakindluse hindamine ja analüüs tuleb läbi viia lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92).

(7) Lõike 2 punktis 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” printsiibi vastavuse hindamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30).

Praegu esitatud dokument on väljavõte investeeringukava taotlusest ning ei järgi etteantud metoodikaid. Transpordiametiga kohtumisel andis RTK järgmised juhised:, TRAM peaks analüüsima, mis osas ei ole KMH aruanne kliimamuutustega seotult piisavate riskihinnangute ja lahendustega juba kaetud ning sellevõrra pidi hindamist täiendama. Lisaks pole selge pragu esitatud lisast, et mis on kokkuhoitav CO2 kogus. Kui info on poolik, siis tuleb esitada juurde täiendav teave.

Täisanalüüs pole vajalik, kui KMH katab juba selle osa infost. Kui kliimakindlust ei saa hinnata metoodikast lähtuvalt, siis tuleb seda põhjendada sisuliselt. Lisan, et kliimamuutustega kohanemine ei hõlma vaid tee ehitust, vaid ka selle kasutust ehk hooldust ehk lähenemine on olelusringi põhine. DNSH hindamise puhul pidi aga täitma vormi vastavalt juhendi lisale 1: https://rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/abiks-taotlejale /keskkonnanouded#Juhendid%20ja%20abimaterjalid

Võimalik oli kaks analüüsi ühe dokumendina esitada ehk neid samast kohast samal ajal teenusena sisse tellida, kui Transpordiameti enda keskkonnaspetsialistid ise analüüsi ei teosta.

Taotluse täiendamise tähtaeg on 21.12.2022

Tervitades

Kaidar Viikman

Projektikoordinaator

KÄSKKIRI

13.10.2022 nr 209

Perioodi 2021–2027 Transpordiameti

maanteetaristu arendamise investeeringute kava

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõikega 2 alusel ning võttes arvesse, et 25. aprillil 2022. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 1.1-6/22/5191-2 Transpordiameti maanteetaristu arendamise projektide investeeringute kirjeldused investeeringute kava koostamiseks, kinnitan käesoleva käskkirja lisas olevad investeeringu kava objektid Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringuteks perioodil 2021–2027.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

KINNITATUD majandus- ja taristuministri 13.10.2022 käskkirjaga nr 209 Lisa 1

Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksuga)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

ÜF toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projektile eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeringu

summa (eurodes ja

koos käibe-

maksuga)

Riikliku

kaasfinantseeringu

suurim osakaal

abikõlblike kulude

eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus

(sealhulgas panus Eesti 2035

sihtidesse)

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus ja

nende katmise allikad

aastate kaupa projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

1 Pärnu‒Uulu 2+2

teelõigu ehitus

I pa 2022–

I pa 2025

41 793 970 35 524 874 85% 6 269 095 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv

kolme aasta keskmisena ei

ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

9,6 km 2+2 teed, ca 23%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu

kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine

transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas

(01.01.2020 seisuga)

ning see kulu kaetakse

riigieelarvest.

3

2 Sauga-Pärnu 2+2 tee I pa 2023-

II pa 2025

12 000 000 10 200 000 85% 1 800 000 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv

kolme aasta keskmisena ei

ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

2,6 km 2+2 teed, ca 6,3%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu

kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine

transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas

(01.01.2020 seisuga)

ning see kulu kaetakse

riigieelarvest.

3 Tartu mnt Neanurme-

Pikknurme 2+1 tee

I pa 2023-

II pa 2024

12 000 000 10 200 000 85% 1 800 000 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv

kolme aasta keskmisena ei

ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

6,4 km 2+1 teed, ca 15,6%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu

kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine

transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas

(01.01.2020 seisuga)

ning see kulu kaetakse

riigieelarvest.

4

4 Libatse-Nurme 2+2 tee I pa 2024-

II pa 2027

105 000 000 89 250 000 85% 15 750 000 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv

kolme aasta keskmisena ei

ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud

21,6 km 2+2 teed, ca 52,7%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst

ja hukkunute arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu

kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine

transpordisektoris.

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas

(01.01.2020 seisuga)

ning see kulu kaetakse

riigieelarvest.

5 Paldiski mnt Harku

eritasandiline ristmik

I pa 2024-

II pa 2025

16 382 501

13 925 126 85% 2 457 375 15% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv

kolme aasta keskmisena ei

ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud 3

km 2+2 teed, ca 7,3%

rakenduskava näitaja 2029.a

lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaalu

kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca 1534

eurot/aastas

(01.01.2020 seisuga)

ning see kulu kaetakse

riigieelarvest.

5

transpordisektoris.

Kokku ÜF: 187 176 471 159 100 000 85% 28 076 471

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksuga)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

ERF

toetuse

suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest

(%)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeringu

summa (eurodes ja

koos käibe-

maksuga)

Riikliku

kaasfinantseeringu

suurim osakaal

abikõlblike kulude

eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus

(sealhulgas panus Eesti 2035

sihtidesse)

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

täiendavate püsikulude

suurus ja nende katmise

allikad aastate kaupa

projekti abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

1 Teeilmajaamade

seiresüsteemi

uuendamine

I pa 2021–

II pa 2027

2 463 352 1 799 971 73,07% 663 381 26,93% Projekt panustab arengukava

eesmärki: "Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja:

rekonstrueeritud või uuendatud

teeilmajaamasid 60 tk.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu kasv ja

Tegemist on reaalajas

töötava tehnosüsteemiga,

mille uuendamisel

prognoositakse

hooldekulude vähenemist

30%, ülalpidamiskulud

on peale valmimist 70

000€/aastas. See kulu

kaetakse riigieelarvest

6

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemine transpordisektoris.

Kokku

ERF:

2 463 352

1 799 971 73,07%

663 381

Seletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027

Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ juurde

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi

infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT

määrus).

Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Transpordiameti (registrikood 70001490)

(edaspidi TRAM) 25. aprilli 2022 kirjaga nr. 1.1-6/22/5191-2 esitatud projektide investeeringute

kirjeldusi.

Käskkirja ja seletuskirja koostas MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna

peaspetsialist Eva Killar (e-post: [email protected] telefon: 625 6485). Esialgse

riigiabianalüüsi koostas MKMi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse

nõunik Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618).

1. Sissejuhatus

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 TRAMi maanteetaristu arendamise

investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) ja

Euroopa Regionaalfondi (ERF) toetusega.

Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.3.1.1 eelarve on kokku 187 176 471,00 eurot,

millest ÜF toetuse osakaal on 85% ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 15%. ÜF osas

kinnitatakse investeeringute kava mahus 159 100 000 eurot, millele lisandub riiklik

kaasfinantseering summas 28 076 471 eurot. Käesoleva investeeringute kava transpordi

konkurentsivõime meetme maanteeprojektide eelarve on aga kokku 190 793 970 eurot, millest

ÜFi toetus on 159 100 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 28 076 471 eurot

ning vajadusel täiendavalt toetuse saaja poolne omafinantseering.

Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.2.3.6 eelarve on kokku 2 463 352 eurot,

millest ERF toetuse osa kinnitatakse investeeringute kavas summas 1 799 971 eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering summas 663 381 eurot (riigi toetus moodustab seega 100%).

Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) § 42 lõikes 4

toodud andmed.

Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevaid maanteetaristu arendamise projekte:

Transpordi konkurentsivõime meetme ÜF projektid (nr 21.3.1.1) Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ÜF toetus

(85%)

Riiklik

kaasfinantseering

(15%)

Abikõlblik

kogumaksumus

1. Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitus

35 524 874

6 269 095

41 793 970

2. Sauga-Pärnu 2+2 tee

10 200 000

1 800 000

12 000 000

3. Tartu mnt Neanurme-Pikknurme 2+1 tee 10 200 000 1 800 000 12 000 000

4. Libatse-Nurme 2+2 tee

89 250 000

15 750 000

105 000 000

5. Paldiski mnt Harku eritasandiline ristmik

13 925 126 2 457 375 16 382 501

Kokku ÜF projektide maksumus 159 100 000

28 076 471 187 176 471

Transpordi konkurentsivõime meetme ERF projekt (nr 21.2.3.6) Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ERF toetus

(73,07%)

Riiklik

kaasfinantseering

(26,93%)

Abikõlblik

kogumaksumus

1. Teeilmajaamade seiresüsteemi

uuendamine

1 799 971 663 381 2 463 352

Kokku ERF projektide maksumus 1 799 971 663 381 2 463 352

Investeeringute kava koostatakse ning ÜF toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike

1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5

„Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse,

turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T1) arendamine“

meetme nr 21.3.1.1 „Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega

sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused).

ERF toetust antakse kooskõlas rakenduskava poliitika eesmärgiga nr 2 „Rohelisem Eesti“

prioriteedi 3 erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise

ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

meetme nr 21.2.3.6 „maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega

„teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused).

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti

20352 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“. Maanteede tegevuste osas

panustatakse sellesse eelkõige tänu sekkumisele ühissõidukitele loodavate paremate tingimuste,

mis saavutatakse tänu lühemate ning sujuvamate teekondade. Sekkumisega väheneb teepikkus

ning liiklus muutub sujuvamaks, sellega panustatakse Eesti 2035 mõõdikusse

kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. Maanteede tegevustega panustatakse ka

mõõdikusse "ligipääsetavuse näitajasse" eelkõige selles osas, mis puudutab kergliiklusteid,

bussipeatusi, tunneleid ja sildu. Teeilmajaamade tegevuste osas on kaudne panus ka Eesti 2035

mõõdikusse „kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris“. Tänu paranenud

seiresüsteemile on teeilmaolud paremini seiratud ning seetõttu saavad juhid valida ka sobivama

sõidustiili, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Panus mõõdikusse "ligipääsetavuse

näitaja" teeilmajaamade tegevuste puhul puudub.

1 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html 2 www.eesti2035.ee

Sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid

põhimõtteid. Investeeringute kava koostamisel tuginetakse DNSH põhimõtete hindamisel

rakenduskava koostamise käigus koostatud DNSH analüüsile3 ning rakenduskava KSH

aruandes4 toodud soovitustele.

Maanteede ja teeilmajaamade tegevused panustavad transpordi ja liikuvuse arengukava

aastateks 2021–20355 eesmärki: "Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“

2. Käskkirja sisu

Käskkirja lisas olevasse investeeringute kavasse valitud projektide lävendiks on asjaolu, et

projekt vastab TAT määruse §-s 9 sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning (vari-

)seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele.

Käesoleva käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud

Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed.

3. Esmane riigiabianalüüs

3.1 Riigiabi üldised tingimused

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui

aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest

ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,

soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd,

kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.“

Riigiabi reeglid kohalduvad vaid juhul, kui abi saajaks on ettevõtja.

3.2. TRAM toetuse saajana

Transpordiameti näol on tegemist riigiasutusega. 03.detsembril 2020.a kinnitatud

transpordiameti põhimääruse6 § 4 alusel on ameti ülesanneteks:

1) tingimuste loomine ohutuks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja sõidukite liikuvuse

kavandamine;

2) tingimuste loomine ohutu ja jätkusuutliku lennundustegevuse tagamiseks Eesti õhuruumis

liiklejatele;

3) liikluskasvatuse korraldamine;

4) liikluse ja ühistranspordi korraldamine;

5) õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine;

3 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 4 https://pilv.rtk.ee/s/59Dy6cNkke5Fgfb 5 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122020001

6) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika väljatöötamisel ning rahvusvaheliste

projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

7) riigi esindamine rahvusvahelises suhtluses ameti tegevusvaldkonna piires;

8) Eesti teede ajaloo, tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali

kogumine, uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel,

hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel;

9) muud õigusakti alusel ametile antud ülesanded.

Maanteede osas on põhimääruse § 10 lõike 5 kohaselt TRAMi kohustuseks:

1) riigiteede projekteerimine, ehitamine, omanikujärelevalve korraldamine ning korrashoiu

tagamine;

2) riigiteede ehitamiseks vajalike maade omandamine;

3) taristuga seotud kasutusõiguste andmine;

4) sujuva liikluskorralduse ja liiklusvoo tagamine riigiteedel ning liiklusolude teabe

edastamine;

5) elutähtsa teenuse toimivuse tagamine riigiteedel.

Riigiabi seisukohalt on oluline märkida, et TRAM-l on vastavalt oma põhimäärusele kohustus

luua tingimused ohutuks ja säästlikuks liiklemiseks ning riigiteede näol on tegemist avalikuks

kasutamiseks mõeldud taristuga ning nende kasutamise eest ei küsita teemaksu ega muud tasu.

Seega ei ole toetuse saaja käesoleva projekti raames ettevõtja. Riigiabi reeglid kohalduvad

aga vaid juhul, kui abi saajaks on ettevõtja.

TRAM viib ellu projektid, mis puudutavad avalikult kasutatavat taristut ning seetõttu ei ole

antud sekkumiste puhul tegemist riigiabiga, kuna ükski konkreetne ettevõtja nendest

lahendustest otsest kasu ei saa, sest maanteetaristu on mõeldud tasuta avalikuks kasutamiseks.

Uuendatud teeilmajaamade seiresüsteemi kasutab TRAM avalikuks huviks, et hinnata

maksimaalselt täpselt teeilmaolusid ning kohandada teehoole ja tagata ohutus vastavalt

seiresüsteemidest saadud infole.

3.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta

TRAM ei konkureeri oma taristu ja osutatavate teenustega teiste samalaadsete taristutega.

TRAM on riigiasutus, mille põhimäärusest tulenev kohustus on maanteetaristu ehitamine ning

ohutuse tagamine.

Eelnevast lähtuvalt ei ole TRAM toetuse saajana riigiabi saaja, kuivõrd toetuste andmine

on seotud avaliku võimu tegevuste elluviimiseks vajalike taristute ehitamisega, mitte

ettevõtja majandustegevuse toetamisega.

3.4. Kaudne kasusaaja

Euroopa Komisjon selgitab riigiabi mõiste teatises, et meetmega võidakse anda nii otsene eelis

abisaavale ettevõtjale kui ka kaudne eelis teistele ettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kes

tegutsevad järgmistel tegevustasemetel. Eelise vahetu saaja võib seejuures olla nii ettevõtja kui

ka isik (füüsiline või juriidiline isik), kes ei osale ise üheski majandustegevuses. Selliseid

kaudseid eeliseid tuleb eristada üksnes teisestest majanduslikest mõjudest, mis kaasnevad

peaaegu kõikide riigiabi meetmetega (nt väljundi suurendamise mõjud). Seetõttu tuleb

ettenähtavaid mõjusid uurida ex ante. Kaudne eelis loetakse olemasolevaks siis, kui meede on

kujundatud nii, et teised mõjud suunatakse tuvastatavatele ettevõtjatele.

Näiteks võib selline olukord maanteede ehitamisel tekkida siis, kui maantee ehitusel ehitatakse

maantee vahetus läheduses olevale ettevõtjale (või ettevõtjate grupile) eraldi nn maanteelt

mahasõit, mis soodustab siis nende ettevõtjate olukorda konkurentidega, kes peavad sellise tee

ise ehitama.

Seetõttu tuleb toetuse taotluse esitamise faasis iga konkreetne projektlahendus vastavalt TAT §

12 lõikele 3 rakendusüksuse (Riigi Tugiteenuste Keskus ehk RTK) poolt analüüsida ning

veenduda, et lahendusega ei anta eelist mõnele ettevõtjale (näiteks mahasõitude loomise jms

näol). Investeeringuettepaneku faasis vaadatakse taotlused küll üle, aga kuna selles faasis

puudub tihti veel konkreetne projektlahendus, siis pole ka võimalik selles faasis riigiabi

küsimust täies mahus hinnata.

4. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda

on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega.

Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT

määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

arvestades TAT määruses ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut.

5. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt TRAMi

maanteede tegevuste osas ühenduste prioriteedis ning teeilmajaamade tegevuste osas

kliimamuutustega kohanemise prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab

käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu

edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.1 eelarvest (maanteede

tegevused) ning meetme 21.2.3.6 eelarvest (teeilmajaamade tegevused) investeeringute kavade

rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 09.jaanuari 2020. a korraldusega nr 5

kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2020–2030“ ÜFist kokku ca 159 miljoni euro ulatuses,

millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 28,08 miljonit eurot ning vajadusel ka

omafinantseering. ERFi toetus moodustab kokku ca 1,8 miljonit eurot, millele lisandub riiklik

kaasfinantseering ca 663 tuhat eurot

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb TRAMil endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda

riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist).

6. Kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastati ametkondlikult e-kirja teel septembris 2022.a

Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumi.

Kooskõlastustabel on leitav seletuskirja lisas.

Lisa: Kooskõlastustabel, Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele

vastavuse kontroll-leht (Excelis)

Seletuskirja lisa:

Kooskõlastustabel

Märkuse või ettepaneku esitaja,

märkus

Kommentaar

Korraldusasutus

1. Lisada tuleks ka viide rakenduskava

DNSH analüüsi järeldustele ja KSH

aruannete soovituste järgimisele

maanteede arendamisel.

Arvestatud

Seletuskirja tekst on täiendatud

Rahandusministeerium

1. ÜF toetus 159 mln vastab meetmete

nimekirjas meetmele 21.3.1.1. Inv

tabelis ja seletuskirjas olev RKF

summa ei vasta meetmete nimekirjale.

Seal on ette nähtud 15% RKFi kokku

summas 28 076 471. Eelnõus on 31

693 970. Erinevus tuleb sisse punktist

5 ehk „Paldiski mnt Harku

eritasandiline ristmik“.

Arvestatud

Summad on muudetud ning lisatud

seletuskirja täiendav selgitus võimaliku

täiendava omafinantseeringu vajaduse kohta.

2. INV tabelis ÜF osa viimasel real on

tulbas „ÜF toetuse suurim osakaal

abikõlblike kulude eelarvest (%)“

kirjas 65%. Arvutuses on viga.

Arvestatud

Arvutus on parandatud

3. ERFist rahastatud „Teeilmajaamade

seiresüsteemi uuendamine“ real on

meetmete nimekirjas ette nähtud

toetuse EL osa summaks 1 878

972,65. Käskkirjas aga 1 799 971.

Ei ole arvestatud

Teeilmajaamade projektile on vaja vähem

vahendeid, kui algselt planeeritud. Seetõttu on

ka summa investeeringute kavas väiksem.

4. Inv kava alusel ehitatavate teelõikude

kogupikkus on 43,2 km, rakenduskava

sihttase on 41 km. See erinevus on

aktsepteeritav.

Teadmiseks võetud

Teede pikkused on praeguseks momendiks

paremini teada, kui meetmete planeerimisel,

seetõttu on ka teede pikkus mõnevõrra

suurem, kui esialgu planeeritud.

5. Iga maanteelõigu juurde on märgitud

„Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst ja

hukkunute arvu vähenemine.“ Näitaja

passi panime kirja, et

proportsionaalsuse põhimõttest

lähtudes kasutame ajasäästu näitajat

vaid Libatse-Nurme lõigul. Kas

kavatseme seda nüüd ka mujal mõõta?

Selgem oleks, kui jätaks selle näitaja

vaid nende lõikude juurde, kus seda

päriselt ka hakatakse mõõtma.

Arvestatud

Mõõdame ajasäästu vaid Libatse-Nurme

projektil. Dokumentidesse on vastavad

muudatused sisse viidud.

Üldised põhimõtted transpordi TAT määruse projektide valikul

Käesolevalt hinnatakse valikukriteeriumide lõikes lävendile vastavust.

Projekti lävendiks on asjaolu, et ta vastab TAT määruse §-s 9 sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning (vari-)seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele.

Selleks märgitakse vastavuse kontrolli tabelis vastavasse lahtrisse „x“ (kooskõlas).

TAT määrus § 9. Projekti kvalifitseerimistingimused

Seirekomisjonis (variseirekomisjonis 31.05.22) heaks kiidetud üldised projektide valikukriteeriumid https://www.rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid

Seletuskirja lisa: Projektide

kvalifitseerimis-, vastavus- ja

valikukriteeriumidele

vastavuse kontroll-leht

Investeeringute kava käskkirja eelnõu kooskõlastatakse RaMi ja KA-ga. Selle kooskõlastamisel Rahandusministeeriumi ja korraldusasutusega kirjeldatakse investeeringute kava seletuskirjas, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Investeeringute kava käskkirja seletuskirjale lisatakse käesolev kontroll-leht.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM) nõuetest on seirekomisjon kinnitanud üldised projektivaliku kriteeriumid, mida on kohustus kasutada kõikide projektide, sh investeeringute kava ja territoriaalsete

strateegiate alusel rakendatavate projektide, rahastamisvahendite, toetuse andmise tingimuste käskkirja ja lepingu alusel elluviidavate tegevuste valikul.

Projektide valikukriteeriume rakendamise eelduseks on, et projekt on (vari-)seirekomisjoni lisa 4 "Üldised valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames

toetatavatele meetmetele" punktis 1 (õiguslik raamistik ja kohaldamise suunised) toodud nõuete alusel vastavaks tunnistatud. Määruse alusel investeeringute kava ja territoriaalsete strateegiate puhul võib olla esmalt projektide valimine antud

kriteeriumide alusel ja seejärel vastavuskriteeriumide rakendamine.

Kui investeeringud on ministeeriumi valitsemisala hallata ja toetus määratakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, tuleb rakendusasutusel hinnata ja/või anda hinnang rahastamiseks valitud objektide vastavusele üldistele valikukriteeriumidele

ning põhjendada nende kooskõla toetuse andmise tingimuste käskkirja seletuskirjas.

ÜSM = Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (OJ L 231, 30.6.2021, lk. 159–706)

(1) Investeeringu kavasse arvatakse projekt, mis vastab järgmistele kvalifitseerimistingimustele:

1) projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise kutses;

2) projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja arvatud § 9 lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul;

3) projekt on kooskõlas § 4 lõikes 7 sätestatud tingimusega;

4) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas §-s 4 sätestatud toetatavate tegevustega;

5) projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil;

6) projekt on vajalik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide elluviimiseks;

7) projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega.

Seletuskirja lisa: Projektide

kvalifitseerimis-, vastavus- ja

valikukriteeriumidele

vastavuse kontroll-leht

Investeeringute kava käskkirja eelnõu kooskõlastatakse RaMi ja KA-ga. Selle kooskõlastamisel Rahandusministeeriumi ja korraldusasutusega kirjeldatakse investeeringute kava seletuskirjas, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Investeeringute kava käskkirja seletuskirjale lisatakse käesolev kontroll-leht.

Projektide kvalifitseerimis- ja üldised vastavuskriteeriumid Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine

Toetuse saaja: Transpordiamet

Meetme nr: 21.3.1.1

Meetme nimetus: Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu) Projekt 1 Pärnu-Uulu 2+2 tee Projekt 2 Sauga-Pärnu 2+2 tee Projekt 3 Tartu mnt Neanurme-

Pikknurme 2+1 tee

Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus

TAT §9

lg 1

Investeeringu kirjelduses nimetatud projekt peab vastama järgmistele

kvalifitseerimistingimustele:

1 projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise

kutses

x Kutse saadetud MKM

09.03.2022 kirjaga nr

24.8-4/1816-1,

esitatud TRAM

25.04.2022 kirjaga nr

1.1-6/22/5191-2

x Kutse saadetud MKM

09.03.2022 kirjaga nr

24.8-4/1816-1,

esitatud TRAM

25.04.2022 kirjaga nr

1.1-6/22/5191-2

x Kutse saadetud MKM

09.03.2022 kirjaga nr

24.8-4/1816-1,

esitatud TRAM

25.04.2022 kirjaga nr

1.1-6/22/5191-2

2 projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul

x panus: 9,6 km

rekonstrueeritud või

ajakohastatud teede

pikkus – TEN-T

panus: 2,6 km

rekonstrueeritud või

ajakohastatud teede

pikkus – TEN-T

panus: 6,4 km

rekonstrueeritud või

ajakohastatud teede

pikkus – TEN-T 3 projekt on kooskõlas TAT määruse § 4 lõikes 7 toodud tingimusega x Esialgselt arvestatakse

rakenduskava DNSH

analüüsi ja projekti

kirjelduses toodut „ei

kahjusta oluliselt“

printsiibi täitmisel.

x Esialgselt arvestatakse

rakenduskava DNSH

analüüsi ja projekti

kirjelduses toodut „ei

kahjusta oluliselt“

printsiibi täitmisel.

x Esialgselt arvestatakse

rakenduskava DNSH

analüüsi ja projekti

kirjelduses toodut „ei

kahjusta oluliselt“

printsiibi täitmisel.

Seletuskirja lisa: Projektide kvalifitseerimis-,

vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse

kontroll-leht

4 projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas TAT määruse §-s 4 sätestatud toetatavate

tegevustega

x TEN-T maantee üld-

ja põhivõrgu

rekonstrueerimine või

ehitamine

maanteeklassi

muutmiseks või

säilitamiseks,

maanteede, sildade ja

viaduktide ehitus või

rekonstrueerimine,

jalg- ja jalgrattateede

rajamine ning

meetmed otseselt

kaasnevate

negatiivsete

keskkonnamõjude

leevendamiseks on

kooskõlas TAT §-ga 4.

TEN-T maantee üld-

ja põhivõrgu

rekonstrueerimine või

ehitamine

maanteeklassi

muutmiseks või

säilitamiseks,

maanteede, sildade ja

viaduktide ehitus või

rekonstrueerimine,

jalg- ja jalgrattateede

rajamine ning

meetmed otseselt

kaasnevate

negatiivsete

keskkonnamõjude

leevendamiseks on

kooskõlas TAT §-ga 4.

TEN-T maantee üld-

ja põhivõrgu

rekonstrueerimine või

ehitamine

maanteeklassi

muutmiseks või

säilitamiseks,

maanteede, sildade ja

viaduktide ehitus või

rekonstrueerimine,

jalg- ja jalgrattateede

rajamine ning

meetmed otseselt

kaasnevate

negatiivsete

keskkonnamõjude

leevendamiseks on

kooskõlas TAT §-ga 4.

5 projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil x abikõlblikkuse

periood jääb

vahemikku 2021.

aasta 1. jaanuarist –

2029. aasta 31.

oktoobrini

x abikõlblikkuse periood

jääb vahemikku 2021.

aasta 1. jaanuarist –

2029. aasta 31.

oktoobrini

x abikõlblikkuse periood

jääb vahemikku 2021.

aasta 1. jaanuarist –

2029. aasta 31.

oktoobrini

6 projekt peab olema vajalik Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

(TLAK) eesmärkide elluviimiseks

x TLAK Tegevussuund 1.

Hästi ühendatud Eesti.

Konkurentsivõimeline

transport ja taristu.

Eesmärk: "Vähendada

liikluses hukkunute ja

raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada

olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

x TLAK Tegevussuund 1.

Hästi ühendatud Eesti.

Konkurentsivõimeline

transport ja taristu.

Eesmärk: "Vähendada

liikluses hukkunute ja

raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada

olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

x TLAK Tegevussuund 1.

Hästi ühendatud Eesti.

Konkurentsivõimeline

transport ja taristu.

Eesmärk: "Vähendada

liikluses hukkunute ja

raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada

olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

7 projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja

valikukriteeriumidega:

x Selgitused allpool x Selgitused allpool x Selgitused allpool

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi

ÜSM) artikli 73 lõigetele 1 ja 2 korraldusasutus (või rakendusasutus,

rakendusüksus) koostab ja seirekomisjoni poolse heakskiitmise järel kohaldab

projektide valikul kriteeriume, mis tagavad, et:

7_1 projektid aitavad kaasa poliitikaeesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele ning

on kooskõlas rakenduskava eeltingimuste täitmiseks kehtestatud alusstrateegiatega

x On kooskõlas

TLAKiga

On kooskõlas

TLAKiga

On kooskõlas

TLAKiga

7_2 valitud tegevused esindavad toetuse summa, elluviidud tegevuste ja eesmärkide

saavutamise vahelist parimat suhet

x projekti maksumus/

toetuse summa on

kooskõlas projekti

raames tehtavate

tegevustega

projekti maksumus/

toetuse summa on

kooskõlas projekti

raames tehtavate

tegevustega

projekti maksumus/

toetuse summa on

kooskõlas projekti

raames tehtavate

tegevustega 7_3 kontrollib, et toetuse taotlejal/saajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus, mis on

vajalik projekti elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks

x Transpordiameti näol on

tegemist riigiasutusega. Kui

mingil põhjusel projekt

kallineb, vaadatakse üle

teostatavate tegevuste

ulatus. Vajadusel esitatakse

lisataotlus riigieelarvesse.

x Transpordiameti näol on

tegemist riigiasutusega. Kui

mingil põhjusel projekt

kallineb, vaadatakse üle

teostatavate tegevuste

ulatus. Vajadusel esitatakse

lisataotlus riigieelarvesse.

x Transpordiameti näol on

tegemist riigiasutusega. Kui

mingil põhjusel projekt

kallineb, vaadatakse üle

teostatavate tegevuste

ulatus. Vajadusel esitatakse

lisataotlus riigieelarvesse.

7_4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kohaldamisalasse kuuluvate

valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust

ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, võttes aluseks

nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis (lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest KeHJS)

x KMH teostatud, aruanne

heakskiidetud

https://transpordiamet.ee/ma

anteeamet-tunnistas-

keskkonnatalituse-juhataja-

otsusega-nr-15-719541-

nouetele-vastavaks-riigitee

Teostatud KMH eelhinnang,

täismahus KMH ei ole

vajalik.

Teostatud KMH eelhinnang,

täismahus KMH ei ole

vajalik.

7_5 juhul, kui tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist, on järgitud kohalduvat õigust x Projekti kulud on

abikõlblikud alates

1.01.2021. Antud toetuse

saaja puhul ei ole tegemist

riigiabi taotlemise/

andmisega. Hange on läbi

viidud.

x Projekti kulud on

abikõlblikud alates

1.01.2021. Antud toetuse

saaja puhul ei ole tegemist

riigiabi taotlemise/

andmisega. Toetuse saaja

esitab hankedokumendid

vajadusel eelkontrolliks.

x Projekti kulud on

abikõlblikud alates

1.01.2021. Antud toetuse

saaja puhul ei ole tegemist

riigiabi taotlemise/

andmisega. Toetuse saaja

esitab hankedokumendid

vajadusel eelkontrolliks.

7_6 valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise

liigile

x Valitud tegevused on

seotud ühe

sekkumisega

x Valitud tegevused on

seotud ühe

sekkumisega

x Valitud tegevused on

seotud ühe

sekkumisega

7_7 tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes kohaldati

ümberpaigutamist vastavalt artiklile 66 (üleviimine), st sama või sarnase tegevuse või

selle osa üle viimist ühest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi

ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse,

kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis,

kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama

otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja

ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad

x N/A

Selgitus: ei ole

asjakohane hinnata

kuna hinnatavaid

aspekte ei leidu.

x N/A

Selgitus: ei ole

asjakohane hinnata

kuna hinnatavaid

aspekte ei leidu.

x N/A

Selgitus: ei ole

asjakohane hinnata

kuna hinnatavaid

aspekte ei leidu.

7_8 kulude seaduslikkuse ja korrektsuse x Kõik abikõlblikud kulud

kuuluvad väljamaksmisele

arvestades projekti eelarvet.

Projekti raames esinevatele

mitteabikõblikele kuludele

leiab toetuse saaja ise

katteallika.

x Kõik abikõlblikud kulud

kuuluvad väljamaksmisele

arvestades projekti eelarvet.

Projekti raames esinevatele

mitteabikõblikele kuludele

leiab toetuse saaja ise

katteallika.

x Kõik abikõlblikud kulud

kuuluvad väljamaksmisele

arvestades projekti eelarvet.

Projekti raames esinevatele

mitteabikõblikele kuludele

leiab toetuse saaja ise

katteallika.

7_9 valitud tegevusi otseselt ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohane

komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja

korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse

x Valitud tegevused ei mõjuta

Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 258 kohast

EK võimalikku arvamust

rikkumise kohta.

x Valitud tegevused ei mõjuta

Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 258 kohast

EK võimalikku arvamust

rikkumise kohta.

x Valitud tegevused ei mõjuta

Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 258 kohast

EK võimalikku arvamust

rikkumise kohta.

7_10 selliste taristuinvesteeringute kliimakindluse (kliimakindluse tagamine on protsess,

mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga) , mille eeldatav kestvus on

vähemalt viis aastat. Kliimaalasel hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest

nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-

2027“ ning asjakohasel juhul täiendavatest juhistest kliimakindluse tagamise protsessi

läbiviimiseks.

x Pärnu-Uulu teeprojekti

kliimakindlus on tagatud

KMH aruande lk 124-125

ja keskkonnamõju

leevendusmeetmete

kirjeldusega lk 132:

https://transpordiamet.ee/ma

anteeamet-tunnistas-

keskkonnatalituse-juhataja-

otsusega-nr-15-719541-

nouetele-vastavaks-riigitee

x Sauga-Pärnu 2+2 teeprojekti

kliimakindlus tagatud

sarnaselt Pärnu-Uulu KMH

aruande lk 124-125 ja

keskkonnamõju

leevendusmeetmete

kirjeldusega lk 132:

https://transpordiamet.ee/ma

anteeamet-tunnistas-

keskkonnatalituse-juhataja-

otsusega-nr-15-719541-

nouetele-vastavaks-riigitee

x Neanurme-Pikknurme 2+1

teeprojekti kliimakindlus

tagatud sarnaselt Pärnu-

Uulu 2+2 tee KMH aruande

lk 124-125 ja

keskkonnamõju

leevendusmeetmete

kirjeldusega lk 132:

https://transpordiamet.ee/ma

anteeamet-tunnistas-

keskkonnatalituse-juhataja-

otsusega-nr-15-719541-

nouetele-vastavaks-riigitee

7_11 Valikukriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et

valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid, millega:

7_11_1 - võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi

viidud. Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta

ja puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi,

millega on hinnatud,

et tagatud on EL

põhiõiguste harta

nõuded.

x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi viidud.

Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta ja

puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi, millega

on hinnatud, et

tagatud on EL

põhiõiguste harta

nõuded.

x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi viidud.

Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta ja

puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi, millega

on hinnatud, et

tagatud on EL

põhiõiguste harta

nõuded.

7_11_2 - võetakse arvesse Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi

viidud. Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta

ja puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi,

millega on hinnatud,

et tagatud on EL

põhiõiguste harta

nõuded.

x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi viidud.

Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta ja

puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi, millega

on hinnatud, et

tagatud on EL

põhiõiguste harta

nõuded.

x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi viidud.

Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta ja

puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi, millega

on hinnatud, et

tagatud on EL

põhiõiguste harta

nõuded.

7_11_3 - võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist

ning sooküsimuste lõimimist

x Eesti teedeteetaristu on

läbivalt kättesaadav kõigile

olenemata nende soo,

vanuse (8–80 printsiip),

keele, usulise või muu

veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise,

puude, seksuaalse

sättumuse või muu seotud

põhjuse tõttu. Iga inimene

on väärtuslik. Investeering

(sh bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad) arvestab võrdsete

võimaluste ja soolise

võrdõiguslikkusega.

x Eesti teedeteetaristu on

läbivalt kättesaadav kõigile

olenemata nende soo,

vanuse (8–80 printsiip),

keele, usulise või muu

veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise,

puude, seksuaalse sättumuse

või muu seotud põhjuse

tõttu. Iga inimene on

väärtuslik. Investeering (sh

bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad) arvestab võrdsete

võimaluste ja soolise

võrdõiguslikkusega.

x Eesti teedeteetaristu on

läbivalt kättesaadav kõigile

olenemata nende soo,

vanuse (8–80 printsiip),

keele, usulise või muu

veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise,

puude, seksuaalse sättumuse

või muu seotud põhjuse

tõttu. Iga inimene on

väärtuslik. Investeering (sh

bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad) arvestab võrdsete

võimaluste ja soolise

võrdõiguslikkusega.

7_11_4 - tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus x Tegevuste elluviimisel

tagatakse muuhulgas

taristute ohutus ja

ligipääsetavus

erivajadustega inimestele.

Bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad jm analoogsed

objektid vastavad

ehitusseadustiku § 11 lõike

4 alusel kehtestatud

määruse „Puudega

inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“

nõuetele.

x Tegevuste elluviimisel

tagatakse muuhulgas

taristute ohutus ja

ligipääsetavus

erivajadustega inimestele.

Bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad jm analoogsed

objektid vastavad

ehitusseadustiku § 11 lõike

4 alusel kehtestatud määruse

„Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ nõuetele.

x Tegevuste elluviimisel

tagatakse muuhulgas

taristute ohutus ja

ligipääsetavus

erivajadustega inimestele.

Bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad jm analoogsed

objektid vastavad

ehitusseadustiku § 11 lõike

4 alusel kehtestatud määruse

„Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ nõuetele.

7_11_5 - toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke (ÜSM-i Art 9 p 4 kohaselt on

kestliku arengu eesmärkideks ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku

arengu edendamise eesmärgid, ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe)

x Taristu arendamise

planeerimisel on arvestatud

seda, kui palju vähendavad

plaanitavad investeeringud

keskkonnakoormust.

Taristuehituses pööratakse

läbivalt tähelepanu pinna-

ja põhjavett ning elurikkust

säästvate taristuehitus- ja -

hooldustavade

rakendamisele (sh

pestitsiidide kasutamise

mõjule ja võimalusel

alternatiivide eelistamisele).

Taristuehituses kasutatakse

võimalusel ka

sekundaarmaterjale, nagu

aheraine ning ehitus- ja

lammutusjäätmed, kui see

on konkreetse projekti

raames sobilik (tagab

nõutud kvaliteedi ja

ohutuse) ja

konkurentsivõimeline.

x Taristu arendamise

planeerimisel on arvestatud

seda, kui palju vähendavad

plaanitavad investeeringud

keskkonnakoormust.

Taristuehituses pööratakse

läbivalt tähelepanu pinna- ja

põhjavett ning elurikkust

säästvate taristuehitus- ja -

hooldustavade

rakendamisele (sh

pestitsiidide kasutamise

mõjule ja võimalusel

alternatiivide eelistamisele).

Taristuehituses kasutatakse

võimalusel ka

sekundaarmaterjale, nagu

aheraine ning ehitus- ja

lammutusjäätmed, kui see

on konkreetse projekti

raames sobilik (tagab

nõutud kvaliteedi ja

ohutuse) ja

konkurentsivõimeline.

x Taristu arendamise

planeerimisel on arvestatud

seda, kui palju vähendavad

plaanitavad investeeringud

keskkonnakoormust.

Taristuehituses pööratakse

läbivalt tähelepanu pinna- ja

põhjavett ning elurikkust

säästvate taristuehitus- ja -

hooldustavade

rakendamisele (sh

pestitsiidide kasutamise

mõjule ja võimalusel

alternatiivide eelistamisele).

Taristuehituses kasutatakse

võimalusel ka

sekundaarmaterjale, nagu

aheraine ning ehitus- ja

lammutusjäätmed, kui see

on konkreetse projekti

raames sobilik (tagab

nõutud kvaliteedi ja

ohutuse) ja

konkurentsivõimeline.

7_11_6 - tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele x Lähtutakse KeHJS-st

(tagatud kooskõla EL

õigusaktidega) jt.

Lähtutakse

KeHJS-st

(tagatud

kooskõla EL

õigusaktidega) jt.

Lähtutakse KeHJS-st

(tagatud kooskõla EL

õigusaktidega) jt.

Lähtutakse

KeHJS-st

(tagatud

kooskõla EL

õigusaktidega) jt.

Lähtutakse KeHJS-st

(tagatud kooskõla EL

õigusaktidega) jt.

7_11_7 - rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (ing. k. DNSH – „Do no significant

harm“) „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa

Komisjoni tehnilistest suunistest nr 2021/C 58/01 (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30) „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamisel ning asjakohasel juhul täiendavatest

juhistest hindamise protsessi läbiviimiseks.

x Investeeringute kava

koostamisel tuginetakse

DNSH põhimõtete

hindamisel rakenduskava

koostamise käigus

koostatud DNSH

analüüsile. Selle kohaselt

on DNSH põhimõtete

järgimine transpordi

valdkonnas tagatud.

Toetuse saaja esitas esmase

DNSH hinnangu ka

investeeringu ettepanekuga

(põhimõte on rakendatud).

x Investeeringute kava

koostamisel tuginetakse

DNSH põhimõtete

hindamisel rakenduskava

koostamise käigus koostatud

DNSH analüüsile. Selle

kohaselt on DNSH

põhimõtete järgimine

transpordi valdkonnas

tagatud. Toetuse saaja esitas

esmase DNSH hinnangu ka

investeeringu ettepanekuga

(põhimõte on rakendatud).

x Investeeringute kava

koostamisel tuginetakse

DNSH põhimõtete

hindamisel rakenduskava

koostamise käigus koostatud

DNSH analüüsile. Selle

kohaselt on DNSH

põhimõtete järgimine

transpordi valdkonnas

tagatud. Toetuse saaja esitas

esmase DNSH hinnangu ka

investeeringu ettepanekuga

(põhimõte on rakendatud).

Projekt 4 Libatse-Nurme 2+2 tee Projekt 5 Paldiski mnt Harku

eritasandiline ristmik

Kooskõlas (x)Selgitus Kooskõlas (x)Selgitus

x Kutse saadetud MKM

09.03.2022 kirjaga nr

24.8-4/1816-1, esitatud

EVR 25.04.2022

kirjaga nr 1.1-

6/22/5191-2

x Kutse saadetud MKM

09.03.2022 kirjaga nr

24.8-4/1816-1,

esitatud TRAM

25.04.2022 kirjaga nr

1.1-6/22/5191-2

panus: 21,6 km

rekonstrueeritud või

ajakohastatud teede

pikkus – TEN-T

panus: 3 km

rekonstrueeritud või

ajakohastatud teede

pikkus – TEN-T x Esialgselt arvestatakse

rakenduskava DNSH

analüüsi ja projekti

kirjelduses toodut „ei

kahjusta oluliselt“

printsiibi täitmisel.

x Esialgselt arvestatakse

rakenduskava DNSH

analüüsi ja projekti

kirjelduses toodut „ei

kahjusta oluliselt“

printsiibi täitmisel.

TEN-T maantee üld- ja

põhivõrgu

rekonstrueerimine või

ehitamine

maanteeklassi

muutmiseks või

säilitamiseks,

maanteede, sildade ja

viaduktide ehitus või

rekonstrueerimine, jalg-

ja jalgrattateede

rajamine ning meetmed

otseselt kaasnevate

negatiivsete

keskkonnamõjude

leevendamiseks on

kooskõlas TAT §-ga 4.

TEN-T maantee üld-

ja põhivõrgu

rekonstrueerimine või

ehitamine

maanteeklassi

muutmiseks või

säilitamiseks,

maanteede, sildade ja

viaduktide ehitus või

rekonstrueerimine, jalg-

ja jalgrattateede

rajamine ning

meetmed otseselt

kaasnevate

negatiivsete

keskkonnamõjude

leevendamiseks on

kooskõlas TAT §-ga 4.

x abikõlblikkuse periood

jääb vahemikku 2021.

aasta 1. jaanuarist –

2029. aasta 31.

oktoobrini

x abikõlblikkuse periood

jääb vahemikku 2021.

aasta 1. jaanuarist –

2029. aasta 31.

oktoobrini

x TLAK Tegevussuund 1.

Hästi ühendatud Eesti.

Konkurentsivõimeline

transport ja taristu. Eesmärk:

"Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra

ehk saavutada olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

x TLAK Tegevussuund 1.

Hästi ühendatud Eesti.

Konkurentsivõimeline

transport ja taristu. Eesmärk:

"Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra

ehk saavutada olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

x Selgitused allpool x Selgitused allpool

On kooskõlas TLAKiga On kooskõlas

TLAKiga

projekti maksumus/

toetuse summa on

kooskõlas projekti

raames tehtavate

tegevustega

projekti maksumus/

toetuse summa on

kooskõlas projekti

raames tehtavate

tegevustega x Transpordiameti näol on

tegemist riigiasutusega. Kui

mingil põhjusel projekt

kallineb, vaadatakse üle

teostatavate tegevuste ulatus.

Vajadusel esitatakse

lisataotlus riigieelarvesse.

x Transpordiameti näol on

tegemist riigiasutusega. Kui

mingil põhjusel projekt

kallineb, vaadatakse üle

teostatavate tegevuste ulatus.

Vajadusel esitatakse

lisataotlus riigieelarvesse.

Libatse-Nurme KMH

aruanne valmib 2022.aasta

lõpus:

https://transpordiamet.ee/pohi

maantee-nr-4-e67-tallinn-

parnu-ikla-km-990-1206-

libatse-nurme-loigu-

pohiprojektiga-1

Keskkonnamõju täpsem

eelhindamine on käimas.

KMH eelhinnangu aruanne

valmib 2023 lõpus.

x Projekti kulud on

abikõlblikud alates

1.01.2021. Antud toetuse

saaja puhul ei ole tegemist

riigiabi taotlemise/

andmisega. Toetuse saaja

esitab hankedokumendid

vajadusel eelkontrolliks.

x Projekti kulud on

abikõlblikud alates

1.01.2021. Antud toetuse

saaja puhul ei ole tegemist

riigiabi taotlemise/

andmisega. Toetuse saaja

esitab hankedokumendid

vajadusel eelkontrolliks.

x Valitud tegevused on

seotud ühe sekkumisega

x Valitud tegevused on

seotud ühe

sekkumisega

x N/A

Selgitus: ei ole

asjakohane hinnata

kuna hinnatavaid

aspekte ei leidu.

x N/A

Selgitus: ei ole

asjakohane hinnata

kuna hinnatavaid

aspekte ei leidu.

x Kõik abikõlblikud kulud

kuuluvad väljamaksmisele

arvestades projekti eelarvet.

Projekti raames esinevatele

mitteabikõblikele kuludele

leiab toetuse saaja ise

katteallika.

x Kõik abikõlblikud kulud

kuuluvad väljamaksmisele

arvestades projekti eelarvet.

Projekti raames esinevatele

mitteabikõblikele kuludele

leiab toetuse saaja ise

katteallika.

x Valitud tegevused ei mõjuta

Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 258 kohast EK

võimalikku arvamust

rikkumise kohta.

x Valitud tegevused ei mõjuta

Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 258 kohast

EK võimalikku arvamust

rikkumise kohta.

x Libatse-Nurme teeprojekti

kliimakindlus tagatud

sarnaselt Pärnu-Uulu 2+2 tee

KMH aruande lk 124-125 ja

keskkonnamõju

leevendusmeetmete

kirjeldusega lk 132:

https://transpordiamet.ee/maa

nteeamet-tunnistas-

keskkonnatalituse-juhataja-

otsusega-nr-15-719541-

nouetele-vastavaks-riigitee

x Tähetorni-Harku 2+2

teeprojekti kliimakindlus

tagatud sarnaselt Pärnu-Uulu

2+2 tee KMH aruande lk

124-125 ja keskkonnamõju

leevendusmeetmete

kirjeldusega lk 132:

https://transpordiamet.ee/maa

nteeamet-tunnistas-

keskkonnatalituse-juhataja-

otsusega-nr-15-719541-

nouetele-vastavaks-riigitee

x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi viidud.

Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta ja

puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi, millega

on hinnatud, et tagatud

on EL põhiõiguste

harta nõuded.

x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi viidud.

Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta ja

puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi, millega

on hinnatud, et tagatud

on EL põhiõiguste

harta nõuded.

x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi viidud.

Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta ja

puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi, millega

on hinnatud, et tagatud

on EL põhiõiguste

harta nõuded.

x TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi viidud.

Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta ja

puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi, millega

on hinnatud, et tagatud

on EL põhiõiguste

harta nõuded.

x Eesti teedeteetaristu on

läbivalt kättesaadav kõigile

olenemata nende soo, vanuse

(8–80 printsiip), keele,

usulise või muu veendumuse,

etnilise või rahvusliku

päritolu, tervise, puude,

seksuaalse sättumuse või

muu seotud põhjuse tõttu. Iga

inimene on väärtuslik.

Investeering (sh

bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad) arvestab võrdsete

võimaluste ja soolise

võrdõiguslikkusega.

x Eesti teedeteetaristu on

läbivalt kättesaadav kõigile

olenemata nende soo, vanuse

(8–80 printsiip), keele,

usulise või muu

veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise,

puude, seksuaalse sättumuse

või muu seotud põhjuse

tõttu. Iga inimene on

väärtuslik. Investeering (sh

bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad) arvestab võrdsete

võimaluste ja soolise

võrdõiguslikkusega.

x Tegevuste elluviimisel

tagatakse muuhulgas taristute

ohutus ja ligipääsetavus

erivajadustega inimestele.

Bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad jm analoogsed objektid

vastavad ehitusseadustiku §

11 lõike 4 alusel kehtestatud

määruse „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ nõuetele.

x Tegevuste elluviimisel

tagatakse muuhulgas

taristute ohutus ja

ligipääsetavus erivajadustega

inimestele. Bussipeatused,

kergliiklusteed, tunnelid ja

sillad jm analoogsed

objektid vastavad

ehitusseadustiku § 11 lõike 4

alusel kehtestatud määruse

„Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ nõuetele.

x Taristu arendamise

planeerimisel on arvestatud

seda, kui palju vähendavad

plaanitavad investeeringud

keskkonnakoormust.

Taristuehituses pööratakse

läbivalt tähelepanu pinna- ja

põhjavett ning elurikkust

säästvate taristuehitus- ja -

hooldustavade rakendamisele

(sh pestitsiidide kasutamise

mõjule ja võimalusel

alternatiivide eelistamisele).

Taristuehituses kasutatakse

võimalusel ka

sekundaarmaterjale, nagu

aheraine ning ehitus- ja

lammutusjäätmed, kui see on

konkreetse projekti raames

sobilik (tagab nõutud

kvaliteedi ja ohutuse) ja

konkurentsivõimeline.

x Taristu arendamise

planeerimisel on arvestatud

seda, kui palju vähendavad

plaanitavad investeeringud

keskkonnakoormust.

Taristuehituses pööratakse

läbivalt tähelepanu pinna- ja

põhjavett ning elurikkust

säästvate taristuehitus- ja -

hooldustavade

rakendamisele (sh

pestitsiidide kasutamise

mõjule ja võimalusel

alternatiivide eelistamisele).

Taristuehituses kasutatakse

võimalusel ka

sekundaarmaterjale, nagu

aheraine ning ehitus- ja

lammutusjäätmed, kui see on

konkreetse projekti raames

sobilik (tagab nõutud

kvaliteedi ja ohutuse) ja

konkurentsivõimeline.

x Lähtutakse KeHJS-st (tagatud

kooskõla EL õigusaktidega) jt. x Lähtutakse KeHJS-st

(tagatud kooskõla EL

õigusaktidega) jt.

x Investeeringute kava

koostamisel tuginetakse

DNSH põhimõtete

hindamisel rakenduskava

koostamise käigus koostatud

DNSH analüüsile. Selle

kohaselt on DNSH

põhimõtete järgimine

transpordi valdkonnas

tagatud. Toetuse saaja esitas

esmase DNSH hinnangu ka

investeeringu ettepanekuga

(põhimõte on rakendatud).

x Investeeringute kava

koostamisel tuginetakse

DNSH põhimõtete

hindamisel rakenduskava

koostamise käigus koostatud

DNSH analüüsile. Selle

kohaselt on DNSH

põhimõtete järgimine

transpordi valdkonnas

tagatud. Toetuse saaja esitas

esmase DNSH hinnangu ka

investeeringu ettepanekuga

(põhimõte on rakendatud).

Projektide kvalifitseerimis- ja üldised vastavuskriteeriumid Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine

Toetuse saaja: Transpordiamet

Meetme nr: 21.2.3.6

Meetme nimetus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Projekt 6

Kooskõlas (x)

TAT §9

lg 1

Investeeringu kirjelduses nimetatud projekt peab vastama järgmistele

kvalifitseerimistingimustele:

1 projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse

esitamise kutses

x

2 projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse,

välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul

x

3 projekt on kooskõlas TAT määruse § 4 lõikes 7 toodud tingimusega x

4 projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas TAT määruse §-s 3 sätestatud

toetatavate tegevustega

x

5 projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil x

6 projekt peab olema vajalik Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

(TLAK) eesmärkide elluviimiseks

x

7 projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja

valikukriteeriumidega:

x

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi

ÜSM) artikli 73 lõigetele 1 ja 2 korraldusasutus (või rakendusasutus,

rakendusüksus) koostab ja seirekomisjoni poolse heakskiitmise järel kohaldab

projektide valikul kriteeriume, mis tagavad, et:

7_1 projektid aitavad kaasa poliitikaeesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele ning

on kooskõlas rakenduskava eeltingimuste täitmiseks kehtestatud alusstrateegiatega

x

7_2 valitud tegevused esindavad toetuse summa, elluviidud tegevuste ja eesmärkide

saavutamise vahelist parimat suhet

x

7_3 kontrollib, et toetuse taotlejal/saajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus, mis on

vajalik projekti elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks

x

7_4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kohaldamisalasse kuuluvate

valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust

ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, võttes aluseks

nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis (lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest KeHJS)

x

7_5 juhul, kui tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist, on järgitud kohalduvat

õigust

x

7_6 valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise

liigile

x

7_7 tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes kohaldati

ümberpaigutamist vastavalt artiklile 66 (üleviimine), st sama või sarnase tegevuse või

selle osa üle viimist ühest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi

ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse,

kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis,

kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt

sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva

abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad

x

7_8 kulude seaduslikkuse ja korrektsuse x

7_9 valitud tegevusi otseselt ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohane

komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse

ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse

x

7_10 selliste taristuinvesteeringute kliimakindluse (kliimakindluse tagamine on protsess,

mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga) , mille eeldatav kestvus on

vähemalt viis aastat. Kliimaalasel hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest

nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-

2027“ ning asjakohasel juhul täiendavatest juhistest kliimakindluse tagamise protsessi

läbiviimiseks.

x

7_11 Valikukriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et

valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid, millega:

7_11_1 - võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat x

7_11_2 - võetakse arvesse Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid x

7_11_3 - võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist

ning sooküsimuste lõimimist

x

7_11_4 - tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus x

7_11_5 - toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke (ÜSM-i Art 9 p 4 kohaselt on

kestliku arengu eesmärkideks ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku

arengu edendamise eesmärgid, ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe)

x

7_11_6 - tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele x

7_11_7 - rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (ing. k. DNSH – „Do no significant

harm“) „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa

Komisjoni tehnilistest suunistest nr 2021/C 58/01 (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30) „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamisel ning asjakohasel juhul täiendavatest

juhistest hindamise protsessi läbiviimiseks.

x

Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine

Teeilmajaamade

seiresüsteemi

uuendamine Selgitus

Kutse saadetud MKM

09.03.2022 kirjaga nr

24.8-4/1816-1,

esitatud EVR

25.04.2022 kirjaga nr

1.1-6/22/5191-2

panus: 60 tk

rekonstrueeritud või

uuendatud

teeilmajaamade arv Esialgselt

arvestatakse

rakenduskava DNSH

analüüsi ja projekti

kirjelduses toodut „ei

kahjusta oluliselt“

printsiibi täitmisel.

teeilmajaamade

uuendamine,

amortiseerunud

teeilmajaamade

käitlemine ning uute

seadmete ost ja

paigaldus on

kooskõlas TAT §-ga

3. abikõlblikkuse

periood jääb

vahemikku 2021.

aasta 1. jaanuarist –

2029. aasta 31.

oktoobrini

Seletuskirja lisa: Projektide kvalifitseerimis-,

vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse

kontroll-leht

TLAK Tegevussuund 1.

Hästi ühendatud Eesti.

Konkurentsivõimeline

transport ja taristu.

Alavaldkond "Ohutud teed".

Eesmärk: "Vähendada

liikluses hukkunute ja

raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv

kolme aasta keskmisena ei

ületaks 30.“ Projekt

panustab TLAKis esitatud

liiklusohutuse parandamise,

aegruumiliste vahemaade

vähendamise ja keskkonna

parandamise eesmärkidesse.

Projekt aitab kaas nutikate

teede loomisele.

Selgitused allpool

On kooskõlas

TLAKiga

projekti maksumus/

toetuse summa on

kooskõlas projekti

raames tehtavate

tegevustega Transpordiameti näol on

egemist riigiasutusega. Kui

mingil põhjusel projekt

kallineb, vaadatakse üle

teostatavate tegevuste

ulatus. Vajadusel esitatakse

lisataotlus riigieelarvesse.

Vastavalt KeHJS-ile ei ole

projekti raames vajalik läbi

viia keskkonnamõju

hindamist ega eelhindamist.

Projekti kulud on

abikõlblikud alates

1.01.2021. Antud toetuse

saaja puhul ei ole tegemist

riigiabi taotlemise/

andmisega. Toetuse saaja

esitab hankedokumendid

vajadusel eelkontrolliks.

Valitud tegevused on

seotud ühe

sekkumisega N/A

Selgitus: ei ole

asjakohane hinnata

kuna hinnatavaid

aspekte ei leidu.

Kõik abikõlblikud kulud

kuuluvad väljamaksmisele

arvestades projekti eelarvet.

Projekti raames esinevatele

mitteabikõblikele kuludele

leiab toetuse saaja ise

katteallika.

Valitud tegevused ei mõjuta

Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 258 kohast

EK võimalikku arvamust

rikkumise kohta.

Kliimakindluse tagamisega

on arvestatud

teeilmajaamade tootja poolt,

tegemist on rasketesse

oludesse mõeldud

mõõtekompleksidega, mis

vastavad kõikidele seatud

nõutele.

TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi

viidud. Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta

ja puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi,

millega on hinnatud,

et tagatud on EL

põhiõiguste harta

nõuded.

TAT määruse

koostamise raames on

hindamine läbi

viidud. Käesolevalt

arvestatakse määruse

seletuskirja lisa 2:

"Põhiõiguste harta

ja puuetega inimeste

konventsiooniga

arvestamise kontroll-

leht" tulemusi,

millega on hinnatud,

et tagatud on EL

põhiõiguste harta

nõuded.

Investeering arvestab

võrdsete võimaluste ja

soolise võrdõiguslikkusega.

Tegevuste elluviimisel

tagatakse taristute ohutus ja

ligipääsetavus.

Taristu arendamise

planeerimisel on arvestatud

seda, kui palju vähendavad

plaanitavad investeeringud

keskkonnakoormust.

Täpsem teeolude seire

võimaldab teha vähem

hooldesõite ehk väheneb

teehooldeks vajalik veokite

läbisõit. Paremini hooldatud

teepind vähendab sõidukite

kütusekulu.

Lähtutakse KeHJS-st

(tagatud kooskõla EL

õigusaktidega) jt.

Investeeringute kava

koostamisel tuginetakse

DNSH põhimõtete

hindamisel rakenduskava

koostamise käigus

koostatud DNSH

analüüsile. Selle kohaselt

on DNSH põhimõtete

järgimine transpordi

valdkonnas tagatud.

Toetuse saaja esitas esmase

DNSH hinnangu ka

eeltaotlusega (põhimõte on

rakendatud) ning koostab

vajadusel põhjalikumad

DNSH analüüsid taotlemise

käigus.

Projektide üldised valikukriteeriumid Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine

Toetuse saaja: Transpordiamet

Meetme nr: 21.3.1.1

Meetme nimetus: Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu) Projekt 1 Pärnu-Uulu 2+2 tee Projekt 2 Sauga-Pärnu 2+2 tee Projekt 3

Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x)

1 Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames

hinnatakse:

Seletuskirja lisa: Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja

valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht

1_1 projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panus rakenduskava

erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju

eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast

projekti lõppu

x Meetme üks eesmärkidest on

rekonstrueeritud või uuendatud

41 km ulatuses maanteid.

TLAK eesmärk:"Transpordi ja

liikuvuse arengukava 2021-

2035 kohaselt on Eesti

transpordipoliitika eesmärk

tagada elanikele ja ettevõtetele

mugavad, ligipääsetavad,

ohutud, kiired, nutikad ja

kestlikud liikumisvõimalused

kooskõlas Euroopa Liidu

õigusnormides kehtestatud

eesmärkidega.

Maanteeinvesteeringute

tulemusena väheneb hukkunute

arv uutel ja rekonstrueeritud

maanteelõikudel 1,2-lt

(2017–2019.a keskmine) 0,84-le

aastaks 2029. Projekt panustab

ka rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst

ja hukkunute arvu vähenemine.

x Meetme üks eesmärkidest on

rekonstrueeritud või uuendatud 41

km ulatuses maanteid.

TLAK eesmärk:"Transpordi ja

liikuvuse arengukava 2021-2035

kohaselt on Eesti transpordipoliitika

eesmärk tagada elanikele ja

ettevõtetele mugavad,

ligipääsetavad, ohutud, kiired,

nutikad ja kestlikud

liikumisvõimalused kooskõlas

Euroopa Liidu õigusnormides

kehtestatud eesmärkidega.

Maanteeinvesteeringute tulemusena

väheneb hukkunute arv uutel ja

rekonstrueeritud maanteelõikudel

1,2-lt (2017–2019.a keskmine)

0,84-le aastaks 2029. Projekt

panustab ka rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst ja

hukkunute arvu vähenemine.

x

1_2 projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse x ca 43 km rekonstrueeritud või

uuendatud TEN-T maanteid, s.o

ca 105% rakenduskava

indikaatori lõpptasemest

x ca 43 km rekonstrueeritud või

uuendatud TEN-T maanteid, s.o ca

105% rakenduskava indikaatori

lõpptasemest

x

1_3 rakenduskavas nimetatud juhtudel võetakse arvesse Uue Euroopa Bauhausi

väärtusi (Algatuse eesmärk on hõlbustada põhjalikke, koostööl põhinevaid ja

valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes (põhiväärtused):

kogemuste kvaliteet, sealhulgas disain/esteetika, tervislik ja ohutu elukeskkond;

kestlikkus, sealhulgas ringmajandus;

kaasamine, sealhulgas juurdepääsetavus ja taskukohasus.

Seetõttu on kõigil uue „Euroopa Bauhausi“ raames rakendatavatel projektidel, algatustel ja

meetmetel ühine eesmärk tagada meile kaunim, kestlikum ja kaasavam eluviis.)

x (kv.ruumi

aluspõhi-mõtted)

Rakenduskavas on Bauhausi

arvestamine märgitud PO2

energeetika ning PO5

linnatranspordi juures. Selle

järgi neid väärtusi PO3

raames arvestada ei ole

vajalik.

Käesoleva projekti juures

arvestatakse muuhulgas

kestlikkusega (kliimakindlus ja

sobilike ehitusmaterjalide valik).

x (kv.ruumi

aluspõhi-mõtted)

Rakenduskavas on Bauhausi

arvestamine märgitud PO2

energeetika ning PO5

linnatranspordi juures. Selle järgi

neid väärtusi PO3 raames

arvestada ei ole vajalik.

Käesoleva projekti juures

arvestatakse muuhulgas

kestlikkusega (kliimakindlus ja

sobilike ehitusmaterjalide valik).

x (kv.ruumi

aluspõhi-mõtted)

2 Projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse:

2_1 projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht

või kasutamata arenguvõimalus

x Projekti eesmärk tuleneb

arengukavast: vähendada

liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk

saavutada olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.

x Projekti eesmärk tuleneb

arengukavast: vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.

x

2_2 projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud

tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning

mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad

x projekti sekkumisloogika vastab

projekti eesmärkidele

x projekti sekkumisloogika vastab

projekti eesmärkidele

x

2_3 tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust

x Tegevuste ajakava kohaselt

peaksid tööd lõppema 2024.

aastal. Ajakava on realistlik.

x Tegevuste ajakava kohaselt peaksid

tööd lõppema 2025. aastal. Ajakava

on realistlik.

x

3 Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas:

3_1 ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud

väljundite/tulemuste saavutamiseks

x Tasuvusarvutus on teostatud vastavalt

Euroopa Komisjoni 2014. a. juhendile.

Projekti tulu-kulu suhe on 1,18. Projekti

peamised tulud on liiklusohutuse

paranemine ja teekasutajate ajasääst.

x Projekti tulu-kulu suhe on 1,3. Projekti

peamised tulud liiklusohutuse ja keskkonna

paranemine.

x

3_2 planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on

vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus projektile

järgnevate püsikulude rahastamiseks

x Eelarve on selge. Olemas on

kulude eelhinnang. Toetuse

saaja näol on tegemist

riigiasutusega.

x Eelarve on selge. Olemas on kulude

eelhinnang. Toetuse saaja näol on

tegemist riigiasutusega.

x

4 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia (kontrollitakse, kas taotlejal (ja

partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, õiguslik, organisatsioonilised

või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikkuse

tagamiseks (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasiste tegevus- ja

hoolduskulude tagamiseks))

x Toetuse saaja on projekte

edukalt ellu viinud perioodidel

2007–2013 ja 2014–2020. See

annab alust hinnata, et taotlejal

on suutlikkus projekti ellu viia.

Ühtlasi on toetuse saaja näol

tegemist riigiasutusega.

x Toetuse saaja on projekte edukalt

ellu viinud perioodidel 2007–2013

ja 2014–2020. See annab alust

hinnata, et taotlejal on suutlikkus

projekti ellu viia. Ühtlasi on toetuse

saaja näol tegemist riigiasutusega.

x

5 Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega (kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele

võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt

regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi

pikaajalise arengustrateegia näitajasse)

Transpordi tulemusvaldkond üdiselt aitab saavutada:

arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus

„Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid

„ligipääsetavuse näitaja“, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside

heitkoguseid“ ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu“.

x Strateegia „Eesti 2035“

strateegiline siht:

Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond.

Panus EE 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või

jala tööl käivate inimeste

osakaal - sellest siis eelkõige

tänu sekkumisele

ühissõidukitele loodavate

paremate tingimuste, mis

saavutatakse tänu lühemate ning

sujuvamate teekondade.

Sekkumisega väheneb teepikkus

ning liiklus muutub sujuvamaks,

sellega panustatakse EE 2035

mõõdikusse:

kasvuhoonegaaside heitkogus

transpordisektoris

Investeeringuga panustatakse ka

"ligipääsetavuse näitajasse"

eelkõige selles osas, mis

puudutab kergliiklusteid,

bussipeatusi, tunneleid ja sildu.

x Strateegia „Eesti 2035“ strateegiline

siht:

Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Panus EE 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaal -

sellest siis eelkõige tänu

sekkumisele ühissõidukitele

loodavate paremate tingimuste, mis

saavutatakse tänu lühemate ning

sujuvamate teekondade.

Sekkumisega liiklus muutub

sujuvamaks, sellega panustatakse

EE 2035 mõõdikusse:

kasvuhoonegaaside heitkogus

transpordisektoris

Investeeringuga panustatakse ka

"ligipääsetavuse näitajasse"

eelkõige selles osas, mis puudutab

kergliiklusteid, bussipeatusi,

tunneleid ja sildu.

x

Tartu mnt Neanurme-Pikknurme

2+1 tee

Projekt 4 Libatse-Nurme 2+2 tee Projekt 5 Paldiski mnt Harku eritasandiline

ristmik

Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus

Seletuskirja lisa: Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja

valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht

Meetme üks eesmärkidest on

rekonstrueeritud või uuendatud

41 km ulatuses maanteid.

TLAK eesmärk:"Transpordi ja

liikuvuse arengukava 2021-2035

kohaselt on Eesti

transpordipoliitika eesmärk

tagada elanikele ja ettevõtetele

mugavad, ligipääsetavad,

ohutud, kiired, nutikad ja

kestlikud liikumisvõimalused

kooskõlas Euroopa Liidu

õigusnormides kehtestatud

eesmärkidega.

Maanteeinvesteeringute

tulemusena väheneb hukkunute

arv uutel ja rekonstrueeritud

maanteelõikudel 1,2-lt

(2017–2019.a keskmine) 0,84-le

aastaks 2029. Projekt panustab

ka rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst

ja hukkunute arvu vähenemine.

x Meetme üks eesmärkidest on

rekonstrueeritud või uuendatud

41 km ulatuses maanteid.

TLAK eesmärk:"Transpordi ja

liikuvuse arengukava 2021-2035

kohaselt on Eesti

transpordipoliitika eesmärk

tagada elanikele ja ettevõtetele

mugavad, ligipääsetavad, ohutud,

kiired, nutikad ja kestlikud

liikumisvõimalused kooskõlas

Euroopa Liidu õigusnormides

kehtestatud eesmärkidega.

Maanteeinvesteeringute

tulemusena väheneb hukkunute

arv uutel ja rekonstrueeritud

maanteelõikudel 1,2-lt

(2017–2019.a keskmine) 0,84-le

aastaks 2029. Projekt panustab ka

rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst

ja hukkunute arvu vähenemine.

x Meetme üks eesmärkidest on

rekonstrueeritud või uuendatud

41 km ulatuses maanteid.

TLAK eesmärk:"Transpordi ja

liikuvuse arengukava 2021-2035

kohaselt on Eesti

transpordipoliitika eesmärk

tagada elanikele ja ettevõtetele

mugavad, ligipääsetavad, ohutud,

kiired, nutikad ja kestlikud

liikumisvõimalused kooskõlas

Euroopa Liidu õigusnormides

kehtestatud eesmärkidega.

Maanteeinvesteeringute

tulemusena väheneb hukkunute

arv uutel ja rekonstrueeritud

maanteelõikudel 1,2-lt

(2017–2019.a keskmine) 0,84-le

aastaks 2029. Projekt panustab ka

rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst

ja hukkunute arvu vähenemine.

ca 43 km rekonstrueeritud või

uuendatud TEN-T maanteid, s.o

ca 105% rakenduskava

indikaatori lõpptasemest

x ca 43 km rekonstrueeritud või

uuendatud TEN-T maanteid, s.o

ca 105% rakenduskava

indikaatori lõpptasemest

x ca 43 km rekonstrueeritud või

uuendatud TEN-T maanteid, s.o

ca 105% rakenduskava

indikaatori lõpptasemest

Rakenduskavas on Bauhausi

arvestamine märgitud PO2

energeetika ning PO5

linnatranspordi juures. Selle

järgi neid väärtusi PO3

raames arvestada ei ole

vajalik.

Käesoleva projekti juures

arvestatakse muuhulgas

kestlikkusega (kliimakindlus ja

sobilike ehitusmaterjalide valik).

x (kv.ruumi

aluspõhi-mõtted)

Rakenduskavas on Bauhausi

arvestamine märgitud PO2

energeetika ning PO5

linnatranspordi juures. Selle järgi

neid väärtusi PO3 raames

arvestada ei ole vajalik.

Käesoleva projekti juures

arvestatakse muuhulgas

kestlikkusega (kliimakindlus ja

sobilike ehitusmaterjalide valik).

x (kv.ruumi

aluspõhi-mõtted)

Rakenduskavas on Bauhausi

arvestamine märgitud PO2

energeetika ning PO5

linnatranspordi juures. Selle järgi

neid väärtusi PO3 raames

arvestada ei ole vajalik.

Käesoleva projekti juures

arvestatakse muuhulgas

kestlikkusega (kliimakindlus ja

sobilike ehitusmaterjalide valik).

Projekti eesmärk tuleneb

arengukavast: vähendada

liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk

saavutada olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.

x Projekti eesmärk tuleneb

arengukavast: vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.

x Projekti eesmärk tuleneb

arengukavast: vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.

projekti sekkumisloogika vastab

projekti eesmärkidele

x projekti sekkumisloogika vastab

projekti eesmärkidele

x projekti sekkumisloogika vastab

projekti eesmärkidele

Tegevuste ajakava kohaselt

peaksid tööd lõppema 2024.

aastal. Ajakava on realistlik.

x Tegevuste ajakava kohaselt

peaksid tööd lõppema 2027.

aastal. Ajakava on realistlik.

x Tegevuste ajakava kohaselt

peaksid tööd lõppema 2025.

aastal. Ajakava on realistlik.

Projekti tulu-kulu suhe on 1,3. Projekti

peamised tulud liiklusohutuse

paranemine ja teekasutajate ajasääst.

x Projekti tulu-kulu suhe on 1,5. Projekti

peamised tulud on liiklusohutuse

paranemine ja teekasutajate ajasääst.

x Eelprojekti tulu-kulu suhe on 1,9. Projekti

peamised tulud liiklusohutuse

paranemine, tasukasutaja kulude

kokkuhoid ja ajasääst. Tulud ja kulud

täpsustatakse põhiprojekti

tasuvusarvutuse aruandes (valmib 2023

lõpus).

Eelarve on selge. Olemas on

kulude eelhinnang. Toetuse

saaja näol on tegemist

riigiasutusega.

x Eelarve on selge. Olemas on

kulude eelhinnang. Toetuse saaja

näol on tegemist riigiasutusega.

x Eelarve on selge. Olemas on

kulude eelhinnang. Toetuse saaja

näol on tegemist riigiasutusega.

Toetuse saaja on projekte

edukalt ellu viinud perioodidel

2007–2013 ja 2014–2020. See

annab alust hinnata, et taotlejal

on suutlikkus projekti ellu viia.

Ühtlasi on toetuse saaja näol

tegemist riigiasutusega.

x Toetuse saaja on projekte edukalt

ellu viinud perioodidel

2007–2013 ja 2014–2020. See

annab alust hinnata, et taotlejal

on suutlikkus projekti ellu viia.

Ühtlasi on toetuse saaja näol

tegemist riigiasutusega.

x Toetuse saaja on projekte edukalt

ellu viinud perioodidel

2007–2013 ja 2014–2020. See

annab alust hinnata, et taotlejal

on suutlikkus projekti ellu viia.

Ühtlasi on toetuse saaja näol

tegemist riigiasutusega.

Strateegia „Eesti 2035“

strateegiline siht:

Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond.

Panus EE 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või

jala tööl käivate inimeste

osakaal - sellest siis eelkõige

tänu sekkumisele ühissõidukitele

loodavate paremate tingimuste,

mis saavutatakse tänu lühemate

ning sujuvamate teekondade.

Sekkumisega liiklus muutub

sujuvamaks, sellega

panustatakse EE 2035

mõõdikusse:

kasvuhoonegaaside heitkogus

transpordisektoris

Investeeringuga panustatakse ka

"ligipääsetavuse näitajasse"

eelkõige selles osas, mis

puudutab kergliiklusteid,

bussipeatusi, tunneleid ja sildu.

x Strateegia „Eesti 2035“

strateegiline siht:

Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond.

Panus EE 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaal -

sellest siis eelkõige tänu

sekkumisele ühissõidukitele

loodavate paremate tingimuste,

mis saavutatakse tänu lühemate

ning sujuvamate teekondade.

Sekkumisega väheneb teepikkus

ning liiklus muutub sujuvamaks,

sellega panustatakse EE 2035

mõõdikusse: kasvuhoonegaaside

heitkogus transpordisektoris

Investeeringuga panustatakse ka

"ligipääsetavuse näitajasse"

eelkõige selles osas, mis puudutab

kergliiklusteid, bussipeatusi,

tunneleid ja sildu.

x Strateegia „Eesti 2035“

strateegiline siht:

Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond.

Panus EE 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala

tööl käivate inimeste osakaal -

sellest siis eelkõige tänu

sekkumisele ühissõidukitele

loodavate paremate tingimuste,

mis saavutatakse tänu lühemate

ning sujuvamate teekondade.

Sekkumisega väheneb teepikkus

ning liiklus muutub sujuvamaks,

sellega panustatakse EE 2035

mõõdikusse: kasvuhoonegaaside

heitkogus transpordisektoris

Investeeringuga panustatakse ka

"ligipääsetavuse näitajasse"

eelkõige selles osas, mis puudutab

kergliiklusteid, bussipeatusi,

tunneleid ja sildu.

Projektide üldised valikukriteeriumid Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine

Toetuse saaja: Transpordiamet

Meetme nr: 21.2.3.6

Meetme nimetus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Projekt 6

Kooskõlas (x)

1 Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames

hinnatakse:

1_1 projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panus rakenduskava

erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju

eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast

projekti lõppu

x

1_2 projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse x

1_3 rakenduskavas nimetatud juhtudel võetakse arvesse Uue Euroopa Bauhausi

väärtusi (Algatuse eesmärk on hõlbustada põhjalikke, koostööl põhinevaid ja

valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes (põhiväärtused):

kogemuste kvaliteet, sealhulgas disain/esteetika, tervislik ja ohutu elukeskkond;

kestlikkus, sealhulgas ringmajandus;

kaasamine, sealhulgas juurdepääsetavus ja taskukohasus.

Seetõttu on kõigil uue „Euroopa Bauhausi“ raames rakendatavatel projektidel, algatustel ja

meetmetel ühine eesmärk tagada meile kaunim, kestlikum ja kaasavam eluviis.)

x (kv.ruumi

aluspõhi-mõtted)

2 Projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse:

2_1 projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht

või kasutamata arenguvõimalus

x

2_2 projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud

tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning

mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad

x

2_3 tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust

x

3 Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas:

3_1 ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud

väljundite/tulemuste saavutamiseks

x

3_2 planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on

vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus projektile

järgnevate püsikulude rahastamiseks

x

4 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia (kontrollitakse, kas taotlejal (ja

partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, õiguslik, organisatsioonilised

või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikkuse

tagamiseks (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasiste tegevus- ja

hoolduskulude tagamiseks))

x

5 Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega (kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele

võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt

regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi

pikaajalise arengustrateegia näitajasse)

Transpordi tulemusvaldkond üdiselt aitab saavutada:

arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus

„Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid

„ligipääsetavuse näitaja“, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside

heitkoguseid“ ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl

käivate inimeste osakaalu“.

x

Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine

Teeilmajaamade seiresüsteemi

uuendamine

Selgitus

TLAK eesmärk:"Transpordi ja

liikuvuse arengukava 2021-

2035 kohaselt on Eesti

transpordipoliitika eesmärk

tagada elanikele ja ettevõtetele

mugavad, ligipääsetavad,

ohutud, kiired, nutikad ja

kestlikud liikumisvõimalused

kooskõlas Euroopa Liidu

õigusnormides kehtestatud

eesmärkidega.

Investeeringu tulemusena on on

rekonstrueeritud või uuendatud

60 teeilmajaama.

Sellel projektil puudub

rakenduskava kohane

tulemusnäitaja.

Rakenduskavas on Bauhausi

arvestamine märgitud PO2

energeetika ning PO5

linnatranspordi juures. Selle

järgi neid väärtusi PO3

raames arvestada ei ole

vajalik.

Käesolva projekti juures

arvestatkse muuhulgas

kestlikkusega (kliimakindlus ja

sobilike ehitusmaterjalide valik).

Seletuskirja lisa: Projektide

kvalifitseerimis-, vastavus- ja

valikukriteeriumidele

vastavuse kontroll-leht

Projekti eesmärk tuleneb

arengukavast: vähendada

liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk

saavutada olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.

projekti sekkumisloogika vastab

projekti eesmärkidele

Tegevuste ajakava kohaselt

peaksid tööd lõppema 2027.

aastal. Ajakava on realistlik.

Projekti peamised tulud on

liiklusohutuse paranemine,

teekasutajate ajasääst, keskkonnaseire

andmete parem kättesaadavus ja

kvaliteet ning kahjulike

keskkonnamõjude vähenemine

Eelarve on selge. Olemas on

kulude eelhinnang. Toetuse

saaja näol on tegemist

riigiasutusega.

Toetuse saaja on projekte

edukalt ellu viinud perioodidel

2007–2013 ja 2014–2020. See

annab alust hinnata, et taotlejal

on suutlikkus projekti ellu viia.

Ühtlasi on toetuse saaja näol

tegemist riigiasutusega.

Strateegia „Eesti 2035“

strateegiline siht:

Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond.

Kaudne panus on EE 2035

mõõdikusse

kasvuhoonegaaside heitkogus

transpordisektoris. Tänu

paranenud seiresüsteemile on

teeilmaolud paremini seiratud

ning seetõttu saavad juhid

valida ka sobivama sõidustiili,

mis vähendab

kasvuhoonegaaside

heitkoguseid.

Panus mõõdikusse

"ligipääsetavuse näitaja" antud

projekti puhul puudub.