Kiri

KÄSKKIRI

02.08.2022 nr 1.1-1/22/99

Volituse andmine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punkti

4 alusel:

1. Volitan taristu haldamise teenistuse direktorit Janar Tükk´i ja tema asendajat allkirjastama,

kooskõlastama ja esitama Transpordiameti nimel Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF)

rahastatavate projektide struktuuritoetuste taotlemise ja saamisega ning riigihangete

läbiviimise kooskõlastamisega seotud kõiki dokumente.

2. Volitus on antud edasivolitamise õigusega ja kehtib kuni volituse kehtetuks tunnistamiseni või

teenistussuhte lõppemiseni.

3. Volitus kehtib allkirjastamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ele Reiljan

arendusteenistuse direktor peadirektori ülesannetes

1 / 158

Töö number 2017-0111

Tellija Maanteeamet

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev November 2019

PÕHIMAANTEE NR 4 (E67)

TALLINN–PÄRNU–IKLA KM 133,4–

143 PÄRNU–UULU LÕIGU

PÕHIPROJEKTI KESKKONNAMÕJU

HINDAMINE (KMH) ARUANNE

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

2 / 158

Versioon 4 (nõuetele vastavaks tunnistamiseks)

Kuupäev 26.11.2019

Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Maria Oravas, Piret Kikkas, Marju Kaivapalu,

Moonika Lipping, Hendrik Puhkim

Esikaane foto: Google Maps tänavavaade (väljavõte)

Projekti nr 2017-0111

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

3 / 158

SISUKORD

KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7

KMH järeldused ................................................................................................................. 7

Natura hindamise tulemused .............................................................................................. 7 Mõju hindamise tulemused ................................................................................................. 8

Alternatiivide käsitlemine ................................................................................................. 13

Ettepanekud leevendusmeetme rakendamiseks ................................................................... 14

Ettepanekud seiremeetme rakendamiseks .......................................................................... 14

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15

2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ................. 17

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................... 17

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ............................................................................ 17

2.3. Kavandatava tegevuse ja selle füüsiliste näitajate kirjeldus ..................................... 18

Plaanilahendus ................................................................................................... 18 Rist- ja pikiprofiilid ............................................................................................. 20 Mahasõidud ja ristmikud ..................................................................................... 20 Kergliiklusteed (jalg- ja jalgrattateed) .................................................................. 22

2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 22

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 24

3.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 24

Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 24 Maardlad ........................................................................................................... 24 Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 24 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 27 Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 30 Roheline võrgustik ............................................................................................. 31 Puhkealad ja -metsad ......................................................................................... 33

3.2. Kultuuripärand ................................................................................................... 33

Kultuurimälestised ............................................................................................. 33 Kultuuriväärtusega leiud ja arheoloogiline kultuurkiht ............................................. 34 Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 34 Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 35

3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 36

Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 36 Tehniline taristu ................................................................................................. 36

4. KESKKONNAKASUTUS ..................................................................................... 44

4.1. Rajamis- ja kasutamisetappide ressursside kirjeldus ............................................... 44

Maakasutusvajadus, pinnasetööde mahud jm ressursikasutus ................................. 44 Ülevaade ehitusmaavarade varustuskindlusest ...................................................... 45 Ressursside kirjeldus tee kasutamisetapis ............................................................. 49

4.2. Hinnang eeldatavalt tekkivate jäätmete ja heidete kohta ........................................ 50

Jäätmeteke ja ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamine ......................................... 50 Müratase ja hinnang võimalikule mõjule ............................................................... 51 Vibratsioon ja hinnang võimalikule mõjule ............................................................. 55 Välisõhu saasteained ja hinnang võimalikule mõjule ............................................... 56 Veekeskkonna ja pinnase saastamine ................................................................... 59 Valgusreostus ja selle vältimine ........................................................................... 63

4.3. Kavandatava tegevuse vastavus säästva arengu eesmärkidele ................................ 66

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

4 / 158

5. OLULISE KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS .......... 69

6. MÕJU HINDAMINE NATURA 2000 ALADELE ..................................................... 73

6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 73

6.2. Natura 2000 alade iseloomustused ....................................................................... 74

Pärnu loodusala ................................................................................................. 74 Uulu-Võiste loodusala ......................................................................................... 76

6.3. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele .................................................... 77

Mõju Pärnu loodusalale ....................................................................................... 77 Mõju Uulu-Võiste loodusalale ............................................................................... 85 Hinnang võimalikule koosmõjule .......................................................................... 85 Leevendavad meetmed ja nende eeldatav tõhusus ................................................. 86 Natura hindamise järeldused ja kokkuvõte ............................................................ 89

7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................... 90

7.1. Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele .............................................................. 90

Mõju pinnasele .................................................................................................. 90 Mõju põhjaveele ................................................................................................ 92 Mõju pinnaveele ................................................................................................. 92

7.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele .................................................................... 96

Mõju maastikukaitsealadele ................................................................................. 96 Mõju kaitstavatele looma- ja taimeliikidele .......................................................... 101

7.3. Mõju taimestikule ja loomastikule ...................................................................... 103

Mõju taimestikule ............................................................................................. 103 Mõju loomastikule ............................................................................................ 104

7.4. Mõju rohelisele võrgustikule .............................................................................. 106

7.5. Mõju metsa vääriselupaikadele .......................................................................... 109

7.6. Mõju puhkealadele ja -metsadele ....................................................................... 111

7.7. Mõju kultuuripärandile ...................................................................................... 112

Mõju kultuurimälestistele .................................................................................. 112 Mõju kultuuriväärtusega leidudele ja arheoloogilisele kultuurkihile ......................... 112 Mõju väärtuslikele maastikele ............................................................................ 113 Mõju pärandkultuuriobjektidele .......................................................................... 114

7.8. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale .......................................................... 118

Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele .......................................................... 118 Õhusaaste võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule ........................................ 119 Müra võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule ................................................ 120 Eeldatav mõju inimeste varale ........................................................................... 121 Inimeste liikumisvõimaluste muutumine ............................................................. 122

7.9. Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ...................................... 124

Mõju kliimamuutustele ...................................................................................... 124 Kliimamuutustega kohanemine .......................................................................... 124

8. KESKKONNAMEETMED ................................................................................... 126

8.1. Leevendusmeetmed ......................................................................................... 126

Meetmed veekeskkonna kaitseks ....................................................................... 126 Meetmed pinnase kaitseks ................................................................................ 128 Meetmed maalihke ja varisemisohu vältimiseks Ura jõel Uulu silla piirkonnas .......... 128 Meetmed kaitstavate loodusobjektide kaitseks ..................................................... 129 Meetmed elustiku ja rohevõrgustiku kaitseks ....................................................... 129 Meetmed kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilisele kultuurkihi kaitseks ............ 130 Meetmed jäätmetega seonduvate ohtude vältimiseks ........................................... 131 Meetmed õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks ............................................... 132 Meetmed müra mõju vältimiseks ja vähendamiseks ............................................. 132

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

5 / 158

Meetmed seoses inimeste varaga ....................................................................... 134 Meetmed valgusreostuse vältimiseks .................................................................. 134

8.2. Seiremeetmed ................................................................................................. 135

9. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE VÕRDLUS ................................................................................. 137

10. ÜLEVAADE KMH ARUANDE MENETLEMISEST ................................................. 140

10.1. KMH aruande menetlemise täpsustatud ajakava .................................................. 140

10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH aruande kohta ...................................................... 142

10.3. Ülevaade KMH aruande avalikustamisest ja selle tulemustest ................................ 148

10.4. Ülevaade KMH aruande kooskõlastamisest .......................................................... 154

11. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATUD ALLIKAD ................................. 156

LISAD

Lisa 1. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu

põhiprojekti keskkonnamõju hindamise programm (koos lisadega)

Lisa 2. Maanteeameti 11.05.2018 nr 15-7/18/112 otsus: Riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km

133,4-143 asuva Pärnu-Uulu lõigu ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõjude hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine

Lisa 3. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõik. Ulukite

liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0111,

25.01.2018

Lisa 4. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4-143,0 Pärnu–Uulu lõigu

eelprojekt. Mürahinnang. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0111, 22.02.2019

Lisa 5. Ametiasutuste seisukohad KMH aruande kohta

Lisa 6. Avalikustamise käigus laekunud kirjad

Lisa 7. Maanteeameti vastuskirjad avalikustamise käigus laekunud kirjadele

Lisa 8. KMH aruande avaliku arutelu protokoll

Lisa 9. Ametiasutuste kooskõlastused KMH aruande kohta

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

6 / 158

KASUTATUD LÜHENDEID

EELIS Eesti Looduse Infosüsteem

EHR Ehitisregister

eRT Elektrooniline Riigi Teataja

KeA Keskkonnaamet

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LV linnavalitsus

MKA maastikukaitseala

MP maakonnaplaneering

VV vallavalitsus

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

7 / 158

Kokkuvõte

Riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 asuva Pärnu–Uulu lõigu ehituse põhiprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) on algatatud Maanteeameti

04.12.2017.a otsusega nr 0018. Käesoleva KMH kontekstis on arendaja ja otsustaja Maanteeamet

ning projekteerija ja KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ. KMH menetlusprotsessi kaasatakse

ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib

olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu.

Kavandatava tegevuse eesmärk on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143

liiklusohutuse taseme tõstmine. Projekteeritav maanteelõik asub Pärnu maakonnas Pärnu linna ja

Häädemeeste valla territooriumil ning algab Pärnu linna kaguosast Riia mnt ja Paide mnt ristmikult,

kulgeb kuni Laane tn ristmikuni Pärnu linna territooriumil ning sealt edasi Häädemeeste valla

territooriumil. Projekteeritav maanteelõik lõpeb Uulu külas enne ristumist Soometsa teega

(kõrvalmaanteega nr 19333).

Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica)

teemaplaneeringuga kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega põhimaantee projekteerimist.

Rannametsa tee ja Riia mnt ristmik on projekteeritud foorreguleerimisega ristmikuna. Tõllapulga

tee ja Rae teega ristumise asukohta projekteeritud eritasandiline liiklussõlm. Põhimaantee trass

nihkub pärast Tõllapulga-Rae liiklussõlme kuni 170 m võrra mere poole olemasolevale põllumaale.

Tagasi praegusele trassile jõuab uus maantee Uulu liiklussõlmes, mille koosseisus lahendatakse ka

eritasandiline ristumine põhimaanteega nr 6 Valga–Uulu. Pärast Uulu liiklussõlme kattub

projekteeritud maantee trass olemasolevaga ja ette on nähtud 2-rajaline maantee. Sellel lõigul

ületab maantee Ura jõe (Uulu kanali), milleks on olemasoleva silla asemele ette nähtud uus sild.

Projektiga on lahendatud kergliiklusteede, kergliikluse tunnelite ja bussipeatuste asukohad.

KMH eesmärk on anda tegevusloa (ehitusloa) andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks

tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada

ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamisel

võetakse muuhulgas arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja

hindamismetoodikat ning varasemate asjakohaste hindamiste tulemusi.

KMH aruande koostamise aluseks on Riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4-143 asuva Pärnu-

Uulu lõigu ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programm (vt Lisa 1), mis

tunnistati nõuetele vastavaks Maanteeameti 11.05.2018 otsusega nr 15-7/18/112 (vt Lisa 2).

KMH järeldused

Natura hindamise tulemused

Pärnu loodusala

Kavandatav tegevus toimub valdavas osas (põhimaantee laiendus) loodusalast väljaspool, kuid

Tõllapulga liiklussõlm on kavas rajada osaliselt loodusalale, kuid väljapoole kaitse-eesmärgiks

olevaid elupaigatüüpe. Potentsiaalseid elupaigatüüpide (elupaigatüübiks veel mitte

kvalifitseeruvaid) alasid mõjutatakse vaid Tõllapulga liiklussõlme rajamisel mil raadamise tõttu võib

väheneda potentsiaalse vana loodusmetsa (9010*) ala pindala võib väheneda kuni 0,1 ha võrra.

Kaitse-eesmärgiks olevatele metsaelupaigatüüpidele olulised otsesed mõjud puuduvad.

Maanteekoridori laienemisega suureneb mõningal määral loodusala osade maastikuline eraldatus

ning barjääriefekt liikide jaoks, kuid see muutus ei sea ohtu loodusala kaitse-eesmärke.

Maantee läänepoolse külgkraavi mõju loodusala veerežiimile on väike, sest kraav tuleb valdavas

osas madal ning ei ületa oluliselt praeguse külgkraavi sügavust. Seega on tee külgkraavi kuivendav

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

8 / 158

mõju teekoridoriga piirnevale loodusala osale (Metsniku sihtkaitsevööndi idaservale) väga väike

või ebaoluline. Läänepoolset külgkraavi ei rajata potentsiaalse elupaigatüübi soostuvad ja

soolehtmetsad (9080*) alade piirkonda, mistõttu elupaigatüübi seisundit ei mõjutata. Maantee

külgkraavidest suunatakse vesi loodusalal paiknevatesse kraavidesse, mille alguslõike on

tõenäoliselt vaja puhastada. See töö ei põhjusta negatiivset mõju ala veerežiimile ja

elupaigatüüpide seisundile, kuid puhastatavate lõikude pikkus tuleb minimeerida ning tööde

tegemiseks tuleb leida viis, mis nõuab vähimal määral raieid kraavide ääres. Kui raiete maht on

minimeeritud ning need imiteerivad looduslikke häiringuid, siis oluline negatiivne mõju

metsaelupaigatüüpidele ja ka potentsiaalsetele elupaigatüüpidele puudub. Kuna teekraavist

juhitakse vett loodusala Metsniku sihtkaitsevööndi suunas (mitte alalt ära), siis see ei põhjusta

loodusala sellele osale kuivendavat mõju. Tulenevalt piirkonna reljeefist puuduvad reaalsed ja

praktilised alternatiivid maanteekraavidest vee muul viisil ära juhtimiseks, kui läbi nimetatud

loodusala kulgevate olemasolevate kraavide. Kuna piirkonnas esinevad valdavalt liivased mullad,

siis imbub sademevesi valdavas osas pinnasesse. Tõllapulga liiklussõlme jääval potentsiaalse

elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) alal olemasoleva veerežiimi säilimine tee mulletesse

rajatavate truupide abil ning selle leevendusmeetme rakendamise tulemusena ei mõjutata oluliselt

potentsiaalse elupaigatüübi soodsat seisundit.

Tehnikaga sõitmist ja materjalide ladustamist loodusalal tuleb tee ehitustööde käigus vältida või

teha seda äärmisel vajadusel (seoses Tõllapulga liiklussõlme ehitustöödega ja loodusalal asuvate

olemasolevate kraavide puhastamisega) kooskõlas kaitseala valitsejaga ning viisil, mis pinnast ja

taimkatet olulisel määral ei kahjustaks.

Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete rakendamise korral loodusalale ja selle kaitse-

eesmärgiks olevate elupaigatüüpide soodsale seisundile negatiivset mõju.

Uulu-Võiste loodusala

Kavandatav tegevus ulatub loodusala kirdenurga lähedusse ning loodusala ennast ja selle kaitse-

eesmärkideks olevaid elupaigatüüpe see ei mõjuta. Puuduvad ka kaudsed mõjud loodusala

veerežiimi või muude mõjufaktorite kaudu. Seega mõju loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks

olevate elupaigatüüpide soodsale seisundile puudub.

Mõju hindamise tulemused

KMH läbiviimise tulemusena jõudis eksperdirühm kokkuvõttes järeldusele, et kavandatava

tegevusega võib kaasneda teatud aspektides oluline negatiivne keskkonnamõju, kuid need mõjud

on leevendatavad. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte olulisemast.

• Maanteelõigu rekonstrueerimisega kaasneb täiendav maakasutusvajadus seoses teekoridori

laiendamisega ja teeõgvenduse rajamisega uuele trassile (kokku 18,45 ha), Tõllapulga ja Uulu

liiklussõlmede väljaehitamisega (kokku 9,89 ha) ning kogujateede rajamiseks 6,1 ha.

Projekteeritav teeõgvendus lühendab Pärnu-Uulu maanteelõiku 220 meetri võrra. Ehitustööde

korraldamiseks ei ole vaja ajutiselt (ehitusaegselt) kasutada maad väljaspool teemaad.

• Kuna uue tee rajamisel on ehitusmaterjalide kvaliteedinõuded kõrgemad, siis üldjuhul tuleb

kasutada uusi ehitusmaterjale, sest lammutusjäätmete kvaliteedinäitajad ei ole sobivad.

Materjalide sobivuse korral on soovitav lammutusjäätmete ladestamisele eelistada nende

kasutamist teistel tee-ehituse objektidel.

• Ehitusliiva varustuskindlus puudub objektist 20 km raadiuses, mida peetakse eeldatavaks

keskmiseks veokauguseks tee-ehitusobjektidel. Samuti ei ole selles ulatuses ehitusdolokivi ja

ehituskruusa karjääre (mäeeraldisi). 50 km raadiuses kavandatavast ehitusobjektist on

ehitusmaavarasid piisavalt. See tähendab, et eeldusel, et vajaliku ehitusmaavara kvaliteet on

antud ehitusobjekti jaoks sobiv, on vaja ehitusmaterjali kohale vedada keskmiselt kaugemalt.

• Arvestades ehitusmaavarade veoteede liiklussagedust ning sõidukite jaotust liikide järgi võib

maanteelõigu rekonstrueerimiseks ehitusmaterjali vedamine suurenda mõningal määral nende

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

9 / 158

teede liikluskoormust, sest vajalikud ehitusmaterjali kogused on suhteliselt suured. Mõju on

ajutine ja lühiajaline. Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtetest kinnipidamisel ei kaasne

maanteelõigu rekonstrueerimisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

• Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni,

tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Samuti tekib tee ehitamise käigus jäätmeid. Kui

ehitustööde käigus järgitakse asjakohaste õigusaktide nõudeid ja käesolevas KMH aruandes

toodud leevendusmeetmeid, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha.

• Kasutusaegselt on võimalik mürataseme tõus teelõigu läheduses paiknevatel aladel tulenevalt

sõidukiiruse tõusust, liikluskoormuse suurenemisest ning tee asukoha muutumisest (tee ja

ristmike laienemine, tee telgjoone muutumine). Müratasemete hindamisest selgus, et lähtuvalt

2040. aastaks prognoositud liiklussagedusest on projekteeritava tee ääres lubatud

müratasemed ületatud nelja kinnistu juures: Piirimaa (84801:001:0328), Tammeoksa

(84801:001:1443), Sepa (84801:001:0377) ja Mätta (84801:001:0056). Leevendus-

meetmena on kavandatud müraekraanide rajamine maantee ja mõjutatava objekti vahele.

• Koosmõjus kavandatava Rail Balticu kiirraudteega põhjustab maanteeliiklus normist kõrgemat

mürataset maantee ja raudtee vahele jääval alal. Koos liiklussageduse tõusuga maanteel

suureneb ka piirkonna müratase koosmõjus kavandatava kiirraudteega. Liiklussagedus

maanteel ja koos sellega liiklusmüra tase suureneksid tõenäoliselt ka ilma käsitletavat

maanteelõiku rekonstrueerimata. Maantee rekonstrueerimisprojektis ja Rail Balticu raudtee

eelprojektis on ette nähtud mürakaitseekraanid nendes lõikudes, kus on vajalik mürataseme

leevendamine elamualadel.

• Teelt lähtuva õhusaaste maksimaalsed kontsentratsioonid hajuvad teest kaugemale liikudes

kiiresti. Seetõttu ei teki antud liiklussageduste juures tõenäoliselt väljaspool teemaad

saastetaseme piirväärtusi ületavaid saasteainete kontsentratsioone. Kavandatav tegevus

tõstab liiklusest põhjustatud saastetasemeid vähesel määral ning ei ole oodata saasteainete

piirnormide ületamist lähimate elamute juures. Üldjuhul on mereäärses piirkonnas välisõhu

saasteainete hajumistingimused väga head ning saasteainete kuhjumist ei ole ette näha.

• Ehitusetapis on mõju veekeskkonna ja pinnase saastumisele seotud ehitustööde läbiviimise,

ehitusmaterjalide ning muude tööks vajalike materjalide transpordi, ladustamise ja kasutamise

ning ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamisega. Risk on kõrgem tööde läbiviimisel veekogude

lähistel. Heited keskkonda on vähendatavad ning veekeskkonna ja pinnase saastumine

välditav, kui ehitustööde läbiviimisel järgitakse töödele kehtestatud ohutusnõudeid,

jäätmekäitus on korraldatud nõuetekohaselt ning rakendatakse leevendusmeetmeid pinnase ja

veekeskkonna kaitseks.

• Veekeskkonna saastamise kõrgendatud risk on seotud Ura jõega (Uulu kanaliga), kus on ette

nähtud mittetöötava paisurajatise ja olemasoleva Uulu silla lammutamine ning uue silla

rajamine. Esineb kõrgenenud risk setete sissekandumiseks jõkke, põhjasetete üleskandmiseks,

veekogu risustamiseks ning ohtlikest ainete reostuse tekkimiseks. Ehitustegevuse negatiivne

mõju Ura jõe vee kvaliteedile on välditav, kui tööde teostamisel rakendatakse ohutusnõudeid,

jäätmekäitlusnõudeid ning täiendavaid leevendusmeetmeid veekeskkonna kaitseks ja lihkeohu

vältimiseks. Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete

järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida

reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

• Kasutusaegne mõju veekeskkonnale ja pinnasele on peamiselt seotud sõidukite liiklemisega

maanteel, libeduse- ja lumetõrje teostamise ning võimaliku pinnase erosiooniga teetammil ja

Uulu silla tammil. Sõidukite liiklemisel tekkivatel saasteainetel ei ole olulist negatiivset mõju

pinnase saastumisele. Pinnase erosiooni takistamiseks kasutusetapis teetammidelt ja Uulu silla

tammilt on ehitusprojektis ette nähtud erosiooni pidurdavad meetmed. Maantee kasutamisega

ei kaasne olulist negatiivset mõju veekeskkonnale ja pinnasele.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

10 / 158

• Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada maalihkeohuga Ura jõe (Uulu kanali) kallastel, sest

Uulu silla piirkonnas teostatud varasematest geoloogilistest uuringutest nähtub, et alal esineb

ca 3 m paksune voolava viirsavi kiht. Uulu silla ehitusprojekti (põhiprojekti) koostamisel ja

ehitustööde läbiviimisel tuleb rakendada lihke- ja varisemisohtu (sh maapinna vibratsiooni)

vähendavaid ehituslikke meetmeid.

• Ei ole tõenäoline, et maantee kasutamine (sh liikluskoormuse tõusuga tulevikus) võiks

avaldada negatiivset mõju Ura jõe seisundile. Muutusi Ura jõe veetasemes projekti

realiseerimisega eeldada ei ole. Paisu likvideerimisega võib eeldada vooluveekogumi kvaliteedi

paranemist. Pärast teelõigu rekonstrueerimist on soovitav jätkata Ura jõe veeseirega, et

välistada maanteelt tulenevad negatiivsed mõjud.

• Põhjavesi on piirkonnas suhteliselt hästi kaitstud ning selle reostustundlikkus madal. Kui

ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ja jäätmeid ladustatakse nõuetekohaselt, tööde

läbiviimisel järgitakse ohutusnõudeid ning rakendatakse meetmeid põhjavee kaitseks, ei

kaasne tegevusega negatiivset mõju põhjaveele.

• Projekti realiseerimine mõjutab piiratud ulatuses teatud määral piirkonna olemasolevat

veerežiimi. Kui sademe- ja lumesulamisvee ärajuhtimise kavandamisel ja väljaehitamisel

juhindutakse piirkonna olemasolevat niiskusrežiimist ning olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimise tagamisest vähemalt praegusel tasemel, ei ole tegemist

olulise negatiivse mõjuga.

• Projekti realiseerimisega kaasneb ehitusetapis oluline mõju pinnasele antud asukohas, kuid see

on piiratud ulatusega (piirdub teemaaga). Ehitustööd toimuvad suures ulatuses olemasoleval

teetrassil, kus algselt loodusliku pinnase struktuur on juba püsivalt rikutud. Teeõgvenduse ja

liiklussõlmede alalt pinnas kooritakse ja kasutatakse teistel ehitusobjektidel. Mõju pinnasele

kui loodusressursile on seega kokkuvõttes väiksem, sest kooritud pinnast on võimalik kasutada

sihipäraselt mõnel muul ehitusobjektil.

• Sõidukitest tulenev veekeskkonna ja pinnase saastamine kasutusetapis on võimalik eeskätt

avariiliste juhtumite tulemusena (liiklusõnnetustest tulenev õli- ja kütusereostus, kütuse,

kemikaalide jms vedamise ja võimalike avariidega seotud lekked). Avariilisi olukordi aitab

vähendada maanteelõigu liiklusohutuse tõstmine, samuti kiire ja operatiivne reostustõrje. Kuna

projekti eesmärk on tõsta liiklusohutust rekonstrueeritaval maanteelõigul, kaasneb teelõigu

kasutusetapis eeldatavasti liiklusavariide vähenemine ning koos sellega ka neist tuleneva

reostuse tekkimise võimalikkus.

• Oluline on valgusreostuse vältimine tee ja liiklussõlmede valgustuslahenduse väljatöötamisel,

et see ei hakkaks pimedal ajal häirima läheduses olevate elamute elanikke. Vältida tuleb ka

pimestavat valgust, et see ei ohustaks liiklejaid ega häiriks maantee läheduses asuvate

kaitstavate alade elustikku. Valgustus peab olema suunatud ainult selleks ette nähtud alale.

Tee õige valgustatuse korral ei ulatu valgus teemaalt välja ning puuduvad valgusreostus ja

pimestav valgus. Projekteeritava Pärnu-Reiu kergliiklusteega külgnevat maanteelõiku Pärnu

linna piirist kuni Tõllapulga liiklussõlmeni eraldi ei valgustata. Sellega on välistatud valgustuse

võimalik negatiivne koosmõju valdaval osal Pärnu maastikukaitsealaga/loodusalaga külgnevas

lõigus.

• Mõju Pärnu maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevatele metsaelupaigatüüpidele olulised

otsesed mõjud puuduvad. Kavandatav tegevus toimub valdavas osas (põhimaantee laiendus)

väljaspool maastikukaitseala, v.a Tõllapulga liiklussõlm, mis on kavas rajada osaliselt

kaitsealale, kuid väljapoole kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe. Maantee läänepoolset

külgkraavi ei rajata elupaigatüübiga soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) külgnevasse teelõiku,

mistõttu veerežiimi elupaigatüübi alal ei muudeta ja negatiivset mõju ei avaldu. Kaitsealal

paiknevate kraavide alguslõikude puhastamine ei põhjusta negatiivset mõju ala veerežiimile ja

elupaigatüüpide seisundile, samuti metsakooslusele üldiselt, kuid tööde tegemiseks tuleb leida

viis, mis nõuab vähimal määral raieid kraavide kallastel. Kui raiete maht on minimeeritud ning

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

11 / 158

need imiteerivad looduslikke häiringuid, siis oluline negatiivne mõju metsaelupaigatüüpidele ja

metsakooslusele puudub. Tehnikaga sõitmist ja materjalide ladustamist kaitsealal tuleb tee

ehitustööde käigus vältida või teha seda kooskõlas kaitseala valitsejaga ning viisil, mis pinnast

ja taimkatet olulisel määral ei kahjustaks. Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete

rakendamise korral Pärnu maastikukaitsealale ja selle kaitse-eesmärgiks olevate

elupaigatüüpide ning metsakoosluse soodsale seisundile negatiivset mõju.

• Liiklusega kaasnev müra ulatub Pärnu maastikukaitsealale mõlemal pool maanteed, sest

puuduvad müra levikut takistavad objektid. Maanteest mere pool (kuni Golfi teeni) ei ole

metsamaastik tiheda alusmetsa tõttu puhkamiseks sobiv. Maanteest ida pool on puhkamiseks

sobivad luitemännikud, peamine puhkepiirkond on Kodara sihtkaitsevöönd (vanast

kitsarööpmelise raudtee tammist ida pool), kuhu maanteelt lähtuv müra praktiliselt ei ulatu.

Sellest lähtuvalt on maanteelt lähtuva müra mõju puhketingimustele suhteliselt väike ega

põhjusta olulist mürafooni tõusu maastikukaitseala enamkasutatavas puhkepiirkonnas.

Lühiajalisel viibimisel maanteele lähemal olevatel aladel ei avalda maanteelt lähtuv müra

inimeste tervisele olulist negatiivset mõju. Seega on müra mõju puhkealade kvaliteedile ja

kasutusele pigem ebaoluline. Koosmõjus kavandatava Rail Balticu kiirraudteega muutub

puhkepiirkonna müraolukord Metsniku sihtkaitsevööndis mõnevõrra ebasoodsamaks. Mõju

leevendab asjaolu, et päevasel ajal (mis on ka peamine puhkealal viibimise aeg) liiguvad

raudteel enamasti reisirongid, mis on väiksema müratasemega kui öösel liikuvad kaubarongid.

• Kavandatava tegevusega (Tõllapulga liiklussõlme rajamisega) kaasneb Pärnu

maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks oleva herilaseviu elupaiga kadu suhteliselt väikesel

pindalal ja elupaiga servas. Liiklussõlme kogujatee rajamise ning kasutusega kaasnevad

häiringud, mis muudavad sõlme naabrusse jäävad elupaiga alad liigile vähemsobivaks.

Nimetatud negatiivsed mõjud liigile ja selle elupaigale on olulised, kuid tõenäoliselt ei muuda

see elupaika tervikuna sobimatuks ega põhjusta elupaiga hülgamist. Nende häiringute mõjude

efektiivne leevendamine pole antud olukorras võimalik. Teistele maastikukaitseala kaitse-

eesmärgiks olevatele liikidele olulist negatiivset mõju ei avaldu.

• Kavandatav tegevus ei mõjuta Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-eesmärke, sest tegevus ei

toimu kaitsealal ning ei mõjuta otseselt ega kaudselt kaitstavaid elupaigatüüpe, liike,

rannikumaastikku, puhkemetsi ja metsakooslusi.

• Mõju taimestikule on lokaalsel tasandil oluline, kuid arvestades piirkonnas olevat

loodusmaastike suhtelist rohkust ei põhjusta kavandatav tegevus piirkonna taimkattes olulisi

negatiivseid muutusi.

• Loomastikule avaldab mõju teekoridori laiendamise ja osalise tarastamise tõttu suurenev

barjääriefekt. Elupaikade kadu ja uute häiringualade kujunemine on seotud raadamisega

põhimaantee servas, kus ei ole tegemist loomastiku jaoks väärtuslike elupaikadega. Maantee

tarastamine ei takista olulisel määral loomade rändevõimalusi ega põhjusta arvestatavat

barjääriefekti, sest eraldatud sõidusuundade ja keskpiirdega maantee kujutab endast

loomastikule olulist barjääri ka ilma tarastamata. Suuremas skaalas säilivad ulukitele liikumis-

ja rändevõimalused. Negatiivne mõju on nõrk kuni mõõdukas. Leevendusmeetmetega on

loomade rändevõimalused tagatud. Loomade liikumisvõimalusi aitab parandada Ura jõe

mõlemale kaldale rajatav sillaalune läbipääs.

• Linnustikule avalduvad mõjud on lokaalsed ja suhteliselt väikesed, avaldudes põhiliselt

raadatavatel metsaaladel paiknevate haudelinnustiku elupaikade kao näol. Mõju

leevendamiseks tuleb raadamistööd läbi viia väljaspool pesitsusaega. Raadamist tuleb vältida

aprillist juulini. Mõningat negatiivset mõju haudelinnustikule võivad põhjustada teevalgustusest

lähtuvad häiringud, mida on suunatud valgustusega võimalik vähendada.

• Käsitletava maanteeteelõiguga lõikub kaks rohekoridori (km 135,2 ja 136,2 piirkonnas), mis

mõlemad on konfliktikohaks, sest maantee avaldab rohekoridoride toimimisele tugevat

barjääriefekti. Loomade liikumise tagamiseks on kavandatud 200 m laiune loomafooriga

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

12 / 158

varustatud samatasandiline ülekäik ca km 136 piirkonda ehk lõunapoolse rohekoridori alale.

Loomapääsu asukoht on valitud lähtuvalt loomaõnnetuste statistikast ja arvestades suurulukite

reaalseid liikumisteid. Toimiva loomapääsu rajamisega tagatakse rohevõrgustiku sidusus itta

jääva tuumala ning läände ja edelasse rannikule jäävate rohevõrgustiku osade vahel.

Põhjapoolse koridori tarastamine ei halvenda olulisel määral rohekoridori funktsioneerimist.

• Kuna koos kavandatava kergliiklusteega on summaarne teekoridor on laiem, siis on

tarakatkestuse kohal loomade teekond teeületuseks pikem, mis võib mõjutada loomapääsu

toimimise tõhusust. Arvestades aga asjaolu, et maantee on kavas ohutuse tagamiseks piirata

loomataraga, ei oma teekoridori laius ja kergliiklustee valgustamine tarastatud osas

barjääriefektile enam täiendavat mõju, sest tarastamine katkestab niikuinii loomade liikumise.

Arvestades kergliiklustee valgusteid ja nende töörežiimi (sh leevendusmeetmena väiksemale

võimsusele lülitamist loomapääsu kohal), samuti koosmõju puudumist maanteevalgustusega,

on tagatud vastuvõetav lahendus, mis ühelt poolt avaldab võimalikult väikest mõju ulukite

liikumisele ja teiselt poolt tagab kergliiklusteel liiklejate ohutuse.

• Elupaikade kadu ning uute häiringualade kujunemine on seotud raadamise ning Tõllapulga

liiklussõlme rajamisega. Valdav osa raadamisalast paikneb põhimaantee servas alal, mille näol

ei ole tegemist loomastiku jaoks väärtuslike elupaikadega. Tõllapulga sõlme mõju

rohevõrgustikule ja loomastikule on lokaalne ning rändeid ja suuremaskaalalisi liikumisi

liiklussõlm ei mõjuta.

• Koos maanteelõigu laiendamisega avaldavad piirkonna rohevõrgustiku toimimisele koosmõju

Pärnu-Reiu kergliiklustee, Rail Balticu raudteetrass ning kehtestatud detailplaneeringud ja

arendused Reiu külas (rannikupiirkonnas). Oluline on pöörata tähelepanu ulukite ida-

läänesuunalise liikumise võimaldamisele. Barjääriefekti leevendamiseks ning loomastiku

liikumisvõimaluste tagamiseks on loomapääsu asukoht maanteelõigul valitud selliselt, et see

hakkas tööle koos Rail Balticu raudtee eelprojektis piirkonda kavandatud ökoduktiga.

Maanteekoridori laiendamisega mere suunas väheneb teest mere pool paikneva rohevõrgustiku

tuumala pindala. Kehtestatud detailplaneeringud on Reiu külas mererannikul oleva

rohevõrgustiku juba väiksemateks ja isoleeritumateks osadeks jaganud, mistõttu rohealade

funktsioneerimise võime väheneb pärast tee laiendamist veelgi.

• Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt piirkonna puhkevõimalusi, sest ka praegu eraldab

Tallinn–Pärnu–Ikla maantee piirkonna puhkemetsade erinevaid osi. Maanteest ida pool olevad

valgusküllased männikud on puhkamiseks sobivamad, kui maanteest lääne pool kasvavad

tiheda alusmetsaga metsad. Kergliiklusteede ning jalakäigutunnelite ja ülekäikude rajamisega

paranevad (sh muutuvad ohutumaks) juurdepääsuvõimalused puhkealale.

• Kuna Reiu küla piirkonnast on leitud kõrge kultuuriväärtusega (arheoloogilise väärtusega)

pronksiaegseid esemeid, siis on tegemist piirkonnaga, kus tuleb arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Ehitusalal lõigus Tõllapulga

teest kuni Reiuranna teeni tuleb Muinsuskaitseameti nõudel enne ehitustöödega alustamist

teostada arheoloogiline eeluuring, et maandada riske kultuuriväärtusega leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi väljatulemiseks ehitustöö käigus. Maanteelõigu ehitustööde käigus,

sh teeõgvenduse piirkonnas, tuleb järgida juhiseid käitumiseks kultuuriväärtusega leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi võimaliku ilmsikstuleku korral. Kavandatava tegevusega ei kaasne

negatiivset mõju kultuurimälestistele, väärtuslikele maastikele ja pärandkultuuriobjektidele.

Uuel Uulu sillal on positiivne aspekt väärtusliku maastiku kontekstis, sest silla alla rajatavad

jalakäijate läbipääsud võimaldavad liikuda väärtuslikul maastikul ohutult.

• Põhjavesi on piirkonnas suhteliselt hästi kaitstud ning selle reostustundlikkus madal.

Rekonstrueeritav maanteelõik (teemaa) ei läbi ühegi puurkaevu sanitaarkaitseala ning jääb

Sepa kinnistul (84801:001:0377) paiknevast salvkaevust enam kui 20 m kaugusele. Seetõttu

ei ole tõenäoline, et ehitustööd võiksid negatiivselt mõjutada naabrusesse jäävate kaevude vee

kvaliteeti ja elanike joogiveega varustamist. Kasutusaegselt annab Sepa kinnistul asuvale

salvkaevule lisakaitset maantee ja kinnistu vahele rajatav müratõke, mis tõkestab ka tolmu ja

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

13 / 158

sademevee levimist õuealale. Ehitustegevusega ei kaasne negatiivset mõju joogivee

varustusele ja kvaliteedile, kui rakendatakse meetmeid joogivee kvaliteedi säilitamiseks,

järgitakse töödele kehtestatud ohutusnõuded ning jäätmekäituse nõudeid. Kuna projekti

eesmärk on tõsta liiklusohutust rekonstrueeritaval maanteelõigul, kaasneb teelõigu

kasutusetapis eeldatavasti liiklusavariide vähenemine ning sellega ka neist tuleneva reostuse

tekkimise võimalikkus.

• Mürauuringu kohaselt on müra normtasemed ületatud nelja kinnistu juures. Müra negatiivse

mõju vältimiseks ja vähendamiseks rajatakse kolme kinnistu juurde müratõkkesein. Nimetatud

neljandal kinnistul asub teeäärne kohvik, mille ette müratõkkeseina ei rajata.

• Võrreldes praeguse olukorraga pikeneb autodega liiklemisel vahemaa ja ajakulu kõrvalteedelt

põhimaanteele jõudmiseks. Projektlahenduse mõju liikuvusele on aga positiivne, sest see

suurendab oluliselt ohutust ning muudab liiklemise turvalisemaks, mis kaalub selgelt üles

vahemaade pikenemise. Projekti realiseerumisel paranevad oluliselt kergliiklemise tingimused

piirkonnas, eriti koosmõjus Häädemeeste valla poolt eraldi projektiga kavandatud

kergliiklusteega.

• Transporditaristu on üldiselt kliimamuutustele suhteliselt vastupidav, kuid kliima muutudes on

ette näha olulisi muutusi selle korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Näiteks tuleb sagedamini

koristada tormidest ja üleujutustest tekkivat risu teedelt. Pehmetel talvedel väheneb vajadus

lumekoristuse järele (vähenevad sellega seotud kulutused), kuid teede lagunemine on

intensiivsem (suurenevad kulutused teede parandamisele). Valmis tuleb olla aeg-ajalt

esinevate suuremate lumetormide tagajärgede likvideerimiseks. Suurenev jäitepäevade arv

nõuab paremat valmisolekut jää- ja libedusetõrjeks nii teedel kui ka teega külgnevatel elektri-

ja siderajatistel. Transporditaristut võivad kahjustada kuumalainetest põhjustatud teekatte

pehmenemine või üleujutuste põhjustatud teede või sildade lagunemine. Haavatav on inimeste

liikumine taristuga seotud liikluskatkestuste, libeduseohu, katteta kõrvalmaanteede

kandevõime vähenemise ja kergliikluse ohutusega seotud muutuste tõttu.

Alternatiivide käsitlemine

Projekteeritava maanteelõigu asukoht on määratud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega

nr 529 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee

nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“. Seetõttu

ei ole käesoleva KMH eesmärk leida ja hinnata käsitletava teelõigu uusi alternatiivseid asukohti.

Projekteerimise käigus selgus vajadus Tõllapulga liiklussõlme alternatiivsete lahenduste

väljatöötamiseks, sest Via Baltica teemaplaneeringu kohane Tõllapulga liiklussõlm ulatus osaliselt

Pärnu maastikukaitseala ja Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele, sh

esmatähtsatele elupaigatüüpidele. Seetõttu kaaluti projekteerimise käigus Tõllapulga liiklussõlme

erinevaid alternatiive, et tee ümberehitusega kaasnevad tööd ei mõjutaks ala kaitse-eesmärke ja

nende seisundit negatiivselt, samuti ala sidusust ja terviklikust. Kuna projekteerija töötas koostöös

Maanteeameti ja Keskkonnaametiga välja Tõllapulga liiklussõlme sobiva alternatiivse lahenduse,

siis puudub vajadus esialgse ning töö käigus tekkinud erinevate vahepealsete alternatiivide

hindamiseks, sest need on Pärnu maastikukaitseala ja loodusala seisukohast ebasoodsamad, seega

ka ebareaalsed.

Kavandatavat tegevust hinnati võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui

maanteelõiku ei laiendata ja liiklussõlmi ei ehitata), kuigi 0-alternatiivi võib ehitusprojekti KMH

seisukohast käsitleda ebareaalsena, sest vajadust tee laiendamiseks ja liiklussõlmede

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

14 / 158

väljaehitamiseks on teemaplaneeringus1 varasemalt põhjendatud ning vastav otsus on aastaid

tagasi tehtud. Eeltoodust lähtuvalt on eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis võrreldud

kahte alternatiivi: projektiga kavandatavat tegevust ja 0-alternatiivi. Võrdluskriteeriumideks on

võetud KMH käigus hinnatud valdkonnad.

Alternatiivide võrdlusest võib järeldada, et kokkuvõttes on ehitusaegsed negatiivsed mõjud

väheolulised, sh enamasti ajutised. Maanteelõigu kasutusaegset mõju võib inimese seisukohast

lugeda positiivseks (eriti liikluse sujuvuse ja liiklusohutuse seisukohast), kuigi paratamatult säilivad

vähesel määral ka liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud. Ka Via Baltica teemaplaneeringu KSH

aruandes2 on alternatiivide võrdlemisel jõutud järeldusele, et lähtudes inimese tervisest ja heaolust

on võrreldes 0-alternatiiviga eelistatum I klassi maantee rajamine. Projekteerimise staadiumis

maanteelõigu rekonstrueerimise tehnilise lahenduse väljatöötamine ei ole seda põhimõttelist

(strateegilist) järeldust muutnud.

Võrredes 0-alternatiiviga ei ole maanteelõigu ehitusaegsed (lühiajalised) ja kasutusaegsed

(pikaajalised) negatiivsed mõjud nii määravad, et tuleks kaaluda maanteelõigu rekonstrueerimata

jätmist. See on tavaline, et ehitustegevusega kaasneb negatiivseid häiringuid, kuid need ei ole

olulised ja on tööde asjatundliku organiseerimisega välditavad või leevendatavad. Liiklusohutuse

ja inimeste heaolu seisukohast kaalub maanteelõigu rekonstrueerimine üles selle jätmise

praegusesse seisukorda.

Ettepanekud leevendusmeetme rakendamiseks

KMH käigus töötati välja leevendusmeetmed veekeskkonna, pinnase, kaitstavate loodusobjektide,

elustiku ja rohevõrgustiku, kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi kaitseks,

maalihke ja varisemisohu vältimiseks Ura jõel, jäätmetega seotud ohtude, õhusaaste ja müra mõju

ning valgusreostuse vältimiseks.

Ettepanekud seiremeetme rakendamiseks

Maanteelõigu ehitustööde läbiviimise ajaks seada sisse kord ehitusaegsete leevendusmeetmete

rakendamise jälgimiseks.

Kasutusperioodil teostada loomade liikumise seiret kavandatud loomaläbipääsul, jätkata veeseiret

Ura jões (Uulu kanalis) ja raskmetallide pinnaseseiret maanteelõiguga külgneval alal, teha

kontrollmõõtmised rajatud müratõkete juures ning jälgida ja hoida korras maanteega seotud

sademeveekraavide võrku.

1 Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“; kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012

korraldusega nr 529 2 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E 67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Kobras AS,

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

15 / 158

1. Sissejuhatus

Maanteeamet algatas 04.12.2017.a otsusega nr 0018 riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–

143 asuva Pärnu–Uulu lõigu ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude

hindamise (KMH) – vt KMH programmi (Lisa 1) lisa 1.

Kavandatava tegevuse eesmärk on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143

liiklusohutuse taseme tõstmine. Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringuga kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega põhimaantee

projekteerimist.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa (ehitusloa) andjale teavet

kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju

kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik

vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)3 § 61

kohases eelhinnangus (vt KMH programmi lisa 2) toodud põhjendustel. Kõige otsesemalt avaldub

olemasolevat olukorda muutev mõju 2+2 sõidurajaga tee rajamiseks vajaliku muldkeha

laiendamise ning tee juurde kuuluva infrastruktuuri rajamise tõttu (sh füüsiline mõju

maakasutusele looduskaitsealustel aladel, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel ning

nende vahetust läheduses), samuti on võimalik mõju piirkonna elanike tervisele ja heaolule.

KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud4 KMH

programmist5 (vt Lisa 1).

Keskkonnamõju hindamisel võetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid

teadmisi ja hindamismetoodikat (vt KMH programmi ptk 6) ning varasemate asjakohaste

hindamiste tulemusi.

KMH osapooled

KMH osapooled on nimetatud allolevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja* Maanteeamet Villu Lükk,

keskkonnatalituse juhataja

Teelise 4, 10916 Tallinn

tel 6119368

[email protected]

Arendaja Maanteeamet Mart Michelis, planeeringute osakonna projektijuht

Teelise 4, 10916 Tallinn

tel 6119385

[email protected]

Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ

Peeter Škepast, projektijuht Laki põik 2, 12915 Tallinn

tel 509 0730

[email protected]

3 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv 4 Maanteeameti 11.05.2018 nr 15-7/18/112 otsus: Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 asuva

Pärnu-Uulu lõigu ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamise programmi

nõuetele vastavaks tunnistamine. Vt KMH aruande Lisa 2. 5 KMH aruande koostamise peamine lähtekoht on teelõigu eelprojekt, sest keskkonnamõju hindamise

seisukohast on selles projekteerimisetapis teede ja liiklussõlmede põhilahendus mõju hindamiseks piisava

täpsusega välja töötatud ning põhiprojekti koostamisel seda enam ei muudeta, vaid täpsustatakse tehnilisi

detaile. Kuigi eelprojekti täpsusaste on keskkonnamõju hindamiseks piisav, on KMH käigus analüüsitud ka

põhiprojekti tööversiooni.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

16 / 158

Ekspert (KMH läbiviija)

Skepast&Puhkim OÜ

Eike Riis, vanemkonsultant Laki põik 2, 12915 Tallinn

tel 501 1548

[email protected]

* KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija

KMH juhtekspert on Skepast&Puhkim OÜ vanemkonsultant Eike Riis (MSc bioloogias, TÜ;

keskkonnamõju hindamise litsents KMH0154, kehtiv kuni 19.09.2021). KMH eksperdirühma

liikmed on Eike Riis, Raimo Pajula, Maria Oravas, Piret Kikkas, Marju Kaivapalu, Moonika Lipping

ja Hendrik Puhkim (vt täpsemalt KMH programmi ptk 2). Võrreldes KMH programmis esitatuga on

KMH töögruppi lisandunud Moonika Lipping (BSc keskkonnakaitse, EMÜ; MA

kommunikatsioonijuhtimine TÜ), kelle valdkonnad käesolevas töös on põhjavee ja pinnase kaitse,

joogiveevarustus ja jäätmekäitlus.

KMH menetlusprotsessi kaasatakse ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt KMH programmi

ptk 10.1).

KMH aruandega (selle esitamisel avalikustamisele) ning KMH aruande menetlusdokumentidega on

võimalik tutvuda Maanteeametis (Teelise 4, 10916 Tallinn). Täiendavat teavet KMH koostamise

korraldamise kohta saab Maanteeametist (kontaktisik: keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk, tel

6119368, e-post: [email protected]).

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

17 / 158

2. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivsed

võimalused

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kavandatava tegevuse eesmärk on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143

liiklusohutuse taseme tõstmine.

Nimetatud maanteelõigul on mitmeid ristmikke ja mahasõite, mis tekitavad põhimaanteel

liiklusohtu. Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica)

teemaplaneeringuga6 kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega põhimaantee projekteerimist.

Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa

teedevõrgus kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan-Euroopa transpordikoridori (nn

Kreeta koridor), mis on Eesti, Läti, Leedu ja Soome jaoks üheks oluliseks väljapääsuks Kesk-

Euroopasse.

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Projekteeritav maanteelõik asub Pärnu maakonnas Pärnu linna ja Häädemeeste valla7 territooriumil

(vt Joonis 1).

Projekteeritav maanteelõik algab Pärnu linna kaguosast Riia mnt ja Paide mnt (tugimaantee nr 59

Pärnu–Tori) ristmikult, kulgeb kuni Laane tn ristmikuni Pärnu linna territooriumil ning sealt edasi

Häädemeeste valla territooriumil. Projekteeritav maanteelõik lõpeb Uulu külas enne ristumist

Soometsa teega (kohalik tee nr 8480030).

6 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“; kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr

529 7 Enne haldusreformi Tahkuranna valla territoorium

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

18 / 158

Joonis 1. Projekteeritava maanteelõigu asukohaskeem8

2.3. Kavandatava tegevuse ja selle füüsiliste näitajate kirjeldus

Projekteerimisel juhindutakse Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavast teemaplaneeringust

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–

170,0“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandest.9 Teemaplaneering on

kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529.

Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik kirjeldus projekteeritava teelõigu erinevate osade kaupa.

Täpsemalt vt ehitusprojekti seletuskirjast.

Plaanilahendus

Linna magistraaltänav

Pärnu linna territooriumil kuni ristumiseni Rannametsa teega on olemasoleva tee ristlõige 4-rajaline

ilma keskpiirdeta, kiiruspiirang 70 km/h. Projektiga nähakse ette selle lõigu jätk linna

magistraaltänavana kiiruspiiranguga 70 km/h, mis toimib üleminekualana I klassi maantee ja

linnatänava vahel.

Projektiga likvideeritakse 5 T-kujulist ristmikku tänavatega Vambola, Tarva, Hirve, Hiie ja Laane

(vt Joonis 2). Magistraaltänav lõpeb Rannametsa tee foorristmikuga linnapiiri taga.

8 Allikas: Hankedokumendid. Lisa III. Tehniline kirjeldus 9 Teemaplaneeringu ja selle KSH materjalid vt: https://www.maavalitsus.ee/151

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

19 / 158

Joonis 2. Projekteeritav linna magistraaltänava lõik Paide mnt ristmikust kuni

Rannametsa tee ristmikuni ning likvideeritavad ristmikud (tähistatud punase ristiga).

Aluskaart: Maa-amet

I klassi maantee

Alates ristumisest Rannametsa teega (km 134,6) kuni eritasandilise ristmikuni riigiteega nr 6

Valga–Uulu (km 141,6; olemasolev kilometraaž) on ette nähtud I klassi maantee rajamine. Aastaks

2040 prognoositud liiklussagedus (AKÖL) ulatub üle 15 000, sõiduautodele taandatuna üle 23 300,

mis projekteerimisnormide kohaselt eeldab I klassi maantee väljaehitamist. Trassilõigule jääb ka

projekteeritav Tõllapulga–Rae tee eritasandiline liiklussõlm (vt ptk 2.3.3).

Vastavalt teemaplaneeringule on maantee vahemikus km 138,5–141,5 projekteeritud uuele

trassile, et viia tee geomeetria vastavusse projektkiirusele 120 km/h esitatavate nõuetega.

II klassi maantee

Pärast eritasandilist ristumist riigiteega nr 6 Valga–Uulu on projektis ette nähtud II klassi

maanteele esitatavatele nõuetele vastav 2-rajaline maantee. Alates km 141,6 kuni projektiala

lõpuni (km 143,0) kattub projekteeritud maantee trass olemasolevaga.

Aastaks 2040 on sellel lõigul prognoositud liiklussagedus (AKÖL) 7364, sõiduautodele taandatuna

13 685.

Olemasolevad mahasõidud peale ühe km-l 142,2 vasakul on ette nähtud sulgeda ja sellel lõigul

maanteest vasakul paikneva maakasutuse teenindamiseks on kavandatud kogujatee rajamine

paralleelselt põhimaanteega. Kogujatee annab võimaluse ka Ura jõe ületamiseks paralleelselt

põhimaanteega.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

20 / 158

III klassi maantee

Maantee nr 6 Valga-Uulu kuulub aastaks 2040 prognoositava liiklussageduse alusel III klassi.

Rist- ja pikiprofiilid

Projekteeritava teelõigu ristprofiilid projekteeritakse vastavalt asjakohastele standarditele,

lähtudes tee klassist. Ristprofiili elementide põikkalded on ette nähtud vastavalt lähtetasemele

„hea“, et tagada parim vee ärajuhtimine. Vt täpsemalt projekti seletuskirja ptk 2.4.

Pikiprofiile elemendid vastavad projekteerimise lähtetasemele ja projektkiirustele. Trassi algus

seotakse olemasoleva Riia mnt ja Paide mnt ristmikuga Pärnu linnas nii plaaniliselt kui ka

vertikaalselt ristmiku piiril. Trass lõpeb Uulus enne ristumist kõrvalmaanteega nr 19333 Uulu-

Soometsa-Häädemeeste. Trassi plaaniliseks ja katendikonstruktsiooni vertikaalseks ühendamiseks

olemasoleva teega kasutatakse tüüplahendusi. Vt täpsemalt projekti seletuskirja ptk 2.5.

Mahasõidud ja ristmikud

Seoses keskpiirdega tee rajamisega on tarvis sulgeda enamik olemasolevaid mahasõite (vt ptk

2.3.1). Et oleks tagatud maakasutuse teenindamine ka tulevikus, on ette nähtud kogujateed.

Suuremad ristmikud ehitatakse ümber kas eritasandiliseks või fooridega reguleeritavaks. Kõikide

ristmike ja liiklussõlmede projekteerimisel on arvestatud ka kerg- ja bussiliiklusega. Vt täpsemalt

projekti seletuskirja ptk 2.6.

Rannametsa tee foorreguleeritav ristmik

Rannametsa tee ja Riia mnt ristmik on projekteeritud foorreguleerimisega ristmikuna, mis sisaldab

ka jalakäijate ülekäiguradasid. Riia mnt muutmisel keskpiirdega magistraaltänavaks suletakse

väljapääsud Pärnu linna piiril Raekülas Lembitu ja Laane tänavate vahelisel alal asuvast

eramupiirkonnast ning juurdepääs kogu piirkonnale saab toimuma Rannametsa tee kaudu.

Tõllapulga–Rae tee eritasandiline liiklussõlm

Vastavalt teemaplaneeringule on Tõllapulga tee ja Rae teega ristumise asukohta projekteeritud

eritasandiline liiklussõlm. Väga kitsastesse tingimustesse mahutatud eritasandiline liiklussõlm

omab puutumust Pärnu maastikukaitsealaga ja Reiu külas mitme kehtestatud detailplaneeringuga.

Liiklussõlm peab tagama liiklusvahendite juurdepääsu paljudele olemasolevatele ja

kavandatavatele aladele: Pärnu Bay Golf Links (Klubi tee 1), Golfi osaline detailplaneering,

Lottemaa teemapark (Reiu külas), Silla elamud jne.

Eelprojektis käsitletav liiklussõlm (vt Joonis 3) arvestab eelkõige keskkonnatingimustega.

Liiklussõlm paikneb osaliselt Pärnu maastikukaitsealal, mis on ühtlasi Natura loodusala. Puutumata

on jäetud elupaigatüüp 9010* vanad loodusmetsad, mis asub kavandatud maanteeviadukti

pealesõidu ja sellest lõuna pool paikneva mahasõidurambi vahelisel alal. Lahendus lähtub

teemaplaneeringus esitatust ning seob liiklussõlme ringristmikega Posti tee, Tõllapulga tee ning

Rae ja Golfi teed. Sõlme merepoolne osa paikneb Pärnu maastikukaitseala piirides, 200 m pikkune

ühendus Golfi teega läbib maastikukaitseala. Golfi tee asub kaitseala piiril. Põhimaanteed ületava

viadukti silde pikkus on 80 m. Lottemaa parklasse pääsemiseks on ette nähtud kogujatee Posti tee

algusest kuni Reiuranna teeni. Lahendatud on ka liiklussõlmega seotud kergliiklusteed.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

21 / 158

Joonis 3. Tõllapulga liiklussõlme skeem. Allikas: eelprojekt

Uulu liiklussõlm

Põhimaantee trass nihkub pärast Tõllapulga-Rae liiklussõlme kuni 170 m võrra mere poole

olemasolevale põllumaale. Tagasi praegusele trassile jõuab uus maantee Uulu liiklussõlmes.

Eelprojektis käsitletud Uulu liiklussõlme variant (vt Joonis 4) kujutab endast „trompetikujulist“

lahendust, mis tagab võimalikult sujuva Pärnu-Valga suunalise transiitliikluse. Liiklussõlm kasutab

rampideks ära maa-alad ristmikust loodesse jääval alal, jättes vabaks edelapoolsele osale

planeeritava tankla ala. Kogujateedega on lahendatud juurdepääsud liiklussõlme ümbrusesse

jäävatele maaüksustele. Kohaliku liikluse ühenduseks on edelaosa rambile viadukti pealesõidu

algusesse ette nähtud T-kujuline ristmik, mis on juurdepääsuks tervele Mereküla alale. Sildehitis

ületab põhimaantee, jättes selle alla võimaluse tuleviku laiendusele 2+2 sõidurajaga teeks.

Jalgratturite ja jalakäijate liiklust ei ole sõlme planeeritud.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

22 / 158

Joonis 4. Uulu liiklussõlme skeem. Allikas: eelprojekt

Kergliiklusteed (jalg- ja jalgrattateed)

Käesoleva projekti ülesandeks on kergliiklusteede vajaduse hindamine, mille tulemusena selgub

tunnelite rajamise vajadus ning nende asukohad. Lahendada tuleb ka bussipeatuste paiknemine

koos neid ühendavate kergliiklusteedega.

Kergliiklusteede projekteerimisel arvestatakse muuhulgas kahe käimasoleva projektiga:

1) „Kergliiklustee Pärnu kesklinna ja Lottemaa ühendamiseks“ (Euroopa Regionaalarengu

Fondi rahastamisel). Projekti Pärnu linna osa hõlmab 9 km pikkust teed Kesklinna sillast

linna tänavaid pidi Pärnu linna ja Häädemeeste valla piirile Via Baltica ääres (tee valmimise

tähtaeg on 2018. aasta lõpp). Projekti Häädemeeste valla osa on kavas valmis ehitada

2019. aasta lõpuks. Valminud on kergliiklussild Ura jõel, mis ühendatakse Uulu keskusega

ning Muuli tee ja Mereküla tee kaudu Posti teega. Posti tee toimib segaliiklusteena, sest

liiklussagedus on väike. Posti teele on osaliselt rajatud valgustus.

2) „Uulu-Pärnu kergliiklustee 2. etapp. KMH ja projekteerimine“ (riigihange) kätkeb endas

kergliiklustee rajamist Pärnu linna piirist Posti teeni vastavalt Maanteeameti poolt

väljastatud tingimustele.

2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja

majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja

vahenditega ning arendaja peaks olema valmis pakutud alternatiive ellu viima.

Käesolevas KMH-s ei käsitleta põhimaantee lõigu alternatiivseid asukohti, sest tee asukoht on

määratud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

23 / 158

KMH programmi menetluse ja eskiisprojekti koostamise käigus selgus vajadus Tõllapulga

liiklussõlme alternatiivsete lahenduste väljatöötamiseks, sest Via Baltica teemaplaneeringu kohane

Tõllapulga liiklussõlm ulatus osaliselt Pärnu maastikukaitseala (MKA) ja Natura loodusala kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele, sh esmatähtsatele elupaigatüüpidele10. Eskiislahenduse

koostamisel tehti koostööd Keskkonnaametiga ning võeti arvesse, et samaaegselt oli töös ka Pärnu

MKA kaitse-eeskirja, sh kaitseala piiri muutmine. Piiri muutmise tulemusena jäeti kaitsealast välja

Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega piirnev ligikaudu 30 meetri laiune ala alates teemaast, sest seal

puuduvad kaitstavad elupaigatüübid ja liigid.

Projekteerimise käigus kaaluti Tõllapulga liiklussõlme erinevaid alternatiive, mille kohaselt tee

ümberehitusega kaasnevad tööd jääksid väljapoole kaitstava ala piire või mis ei mõjuta ala kaitse-

eesmärke ja nende seisundit negatiivselt, samuti ala sidusust ja terviklikust. Tõllapulga–Rae tee

liiklussõlme ja Uulu liiklussõlme alternatiivid (kummalgi liiklussõlmel kaks varianti) on kirjeldatud

ptk-s 2.3.3. Maanteeamet kaalus ~km 138 kavandatava Tõllapulga liiklussõlme osas alternatiive

nii, et võimalikult vähe oleks puutumust maastikukaitsealaga. Tõllapulga liiklussõlme

eskiislahenduse variandi 2 kohaselt laienes tee ümberehituse ala kaitsealale, mis Pärnu linna

poolses osas jäi kaitseala piiride muutmise järgselt kaitsealast välja. Rööpa sihtkaitsevööndisse on

kavandatud teemaa laiendus ning Metsniku sihtkaitsevööndisse Tõllapulga liiklussõlm selliselt, et

elupaigatüüpidega kattuvust ei ole, kuid on kattuvus kaitsealaga. Keskkonnaamet asus

seisukohale, et vaatamata kaitsealaga kattuvusele, võib nõustuda projekteerimistingimuste

andmisega lahenduse variandile nr 2, sest projekteerimine kaitseala väärtuseid ei kahjusta ning

täpsema lahenduse selgumisel on keskkonnamõju hindamine tulemuslikum. Sellest lähtuvalt andis

Keskkonnaamet nõusoleku11 põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla lõigu Pärnu–Uulu km 133,4–143

projekteerimistingimuste andmiseks vastavalt eskiisprojekti variandile 2. Põhimaantee teemaa

laienduse paiknemist on projekteerimise käigus juba korrigeeritud selliselt, et see ei ulatu kaitseala

Rööpa sihtkaitsevööndisse.

Seega on projekteerija koostöös Maanteeameti ja Keskkonnaametiga KMH aruande koostamise

ajaks välja töötanud Tõllapulga liiklussõlme sobiva alternatiivse lahenduse, arvestades Vabariigi

Valitsuse 22.11.2018 määrusega nr 106 vastu võetud Pärnu maastikukaitseala (MKA) kaitse-

eeskirja12. Ehitusprojekti koostamisel on arvestatud, et keelatud on nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks ala moodustati, ning kaitstavate liikide

oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide

soodsa seisundi ja ala terviklikkuse.

Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus esialgse ning töö käigus tekkinud erinevate vahepealsete

alternatiivide hindamiseks, sest need alternatiivid on Pärnu MKA ja loodusala seisukohast

ebasoodsamad, seega ka ebareaalsed. Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses

0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui maanteelõiku ei laiendata ja liiklussõlmi ringi ei

ehitata), kuigi ka 0-alternatiivi võib teoreetiliselt käsitleda ebareaalsena, sest vajadust tee

laiendamiseks ja liiklussõlmede väljaehitamiseks on teemaplaneeringus varasemalt põhjendatud

ning vastav otsus on juba tehtud.

10 24.04.2018 toimus Keskkonnaameti ja Maanteeameti kohtumine, kus Keskkonnaamet teavitas, et märtsis

2018 täiendati EELIS-e andmebaasi ning Pärnu maastikukaitsealal on uue inventeerimise käigus leitud

projektiga kavandatava Tõllapulga liiklussõlme (~km 138) piirkonnas esmatähtsad elupaigatüübid. 11 Keskkonnaameti 18.06.2018 kiri nr 7-9/18/5766-4 12 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018005

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

24 / 158

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Looduskeskkond

Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus

Projektiala iseloomustab tasane pinnamood ja madalad absoluutkõrgused. Ala reljeef on lainjas.

Maapinna kõrgused käsitletavas lõigus jäävad valdavalt vahemikku 6–8 m.

Vastavalt projekteerimise käigus teostatud ehitusgeoloogilisele uurimistööle13 paikneb

uurimispiirkond geomorfoloogiliselt meretasandikul, kus tuule ja mere tekkeliste liivade all lamavad

jääjärvelised savipinnased ja sügavamal ilmub glatsiaalne moreen. Aluspõhja moodustab Kesk-

Devoni Narva lademe liivakivi.

Uurimisalal, sõltuvalt sügavusest, esinevad järgmised pinnakatte tüübid: muld, keskliiv, savikas

keskliiv, möllikas keskliiv, rohke kruusaga möllikas keskliiv, peenliiv, savikas peenliiv, mölline

peenliiv, möllikas peenliiv.

Teemulle koosneb valdavalt liivasest kruusast ja kruusasest liivast, mis paiguti võivad sisaldada

orgaanilist ainet. Lõiguti on mulde all säilinud mullakiht.

Projektialal puuriti kokku 94 puurauku. Puursüdamike läbilõigete kirjeldused on toodud

ehitusgeoloogilise uurimistöö lisas 1.

Maardlad

Seisuga 08.10.2018 ei ole projekteeritava teelõigu ümbruses (2 km raadiuses) registreeritud

maardlaid ja mäeeraldisi. Selline kaugus on piisav, et projekteeritava tee rajamine ei avaldaks

mõju maavara kättesaadavusele või maardla võimalikule laiendamisele.

Ülevaade ehitusmaavarade varustuskindlusest projekteeritava objekti ümbruses vt ptk 4.1.2.

Põhja- ja pinnavesi

Pinnasevesi ja niiskuspaikkonnad14

Uuringualal levib vabapinnaline pinnasevee horisont, mis toitub peamiselt sademetest ja lume

sulamise veest. Pinnasevesi ilmus uuringusügavusel lõiguti. Uurimistööde ajal (jaanuar 2018) ilmus

vesi puuraukudes maapinnal kuni maapinnast 2,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,5–7,3 m.

Kõrgemal asus vesi teemulde kõrval. Uurimistööde aegset pinnaseveeseisu võib hinnata

keskmiseks või keskmisest kõrgemaks tasemeks. Prognoositavalt võib pinnaseveetase, võrreldes

uuringute aegse tasemega, tõusta maksimaalselt kuni 0,5 m.

13 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 Pärnu-

Uulu lõigu eelprojekt. Pärnu maakond. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ. Töö nr GE-

2392, märts 2018 14 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 Pärnu-

Uulu lõigu eelprojekt. Pärnu maakond. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Töö nr GE-

2392. Tallinn, märts 2018

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

25 / 158

Niiskuspaikkonna määrangu järgi15 kuulub uuringupiirkond valdavalt 2. niiskuspaikkonda16 (niiske).

Paiguti jäi projekteeritavatel kogujateedel ja õgvenduse alal piirkond 3. niiskuspaikkonda17

(liigniiske, märg). Teeõgvenduse ala planeeritakse kõrgele muldele, mistõttu liigitub see

ehitusjärgselt 2. paikkonda. Juurdepääsu- ja kogujateede puhul on tegemist madalate mulletega

või ka 0-profiilidega. Seda arvestades tuleks lähtuda eelpool mainitud paikkondadest ning

tulenevalt vajadusest rekonstrueerida/puhastada olevat veeviimarite süsteemi või rajada

täiendavaid.

Põhjavee kaitstus

Projekteeritav teelõik asub kogu ulatuses alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi

põhjavesi on looduslikult suhteliselt kaitstud (madala reostustundlikkusega) – vt Joonis 5.

Joonis 5. Põhjavee kaitstus projekteeritava teelõigu (tähistatud sinise punktiiriga)

piirkonnas. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. OÜ Eesti Geoloogiakeskus,

2001

Pinnaveekogud

Kilomeetritel 140,4 kuni 140,6 kulgeb olemasolev põhimaantee lõik Reiu jõe (VEE1145400)

naabruses (ca 40 m kaugusel; vt Joonis 6). Reiu jõgi Humalaste jõe suudmest kuni suubumiseni

Pärnu jõkke kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse18 ning

15 Maanteede projekteerimisnormid. Majandus- ja taristuministri 05.082015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid” lisa: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf 16 Pinnavee äravool pole ajuti tagatud; mille üheks tunnuseks on 0,3% lähedased või väiksemad maapinna

looduslikud kalded. Esineb lühiajalist (alla 30 päeva) seisuvett. Pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe

sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuslembesed taimed; võib esineda

isegi pindmise soostumise tunnuseid. Allikas: vt eelmine viide 17 Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30 päeva) seisuvett. Maapinnalähedase

pinnasevee tõttu esineb ilmseid soostumise tunnuseid. Pinnasevee tase on külmumispiirist kõrgemal. Allikas:

vt üleeelmine viide 18 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

26 / 158

on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu19. Reiu jõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu, kuid käsitletavas piirkonnas riigi poolt

korrashoitavat jõelõiku ei ole.20

Reiu jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus

100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal käsitletavas lõigus on 4 m laiune

kallasrada.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringu kohaselt on maantee

kavandatud jõest kaugemale (enam kui 100 m kaugusele; vt ptk 2.2).

Joonis 6. Reiu jõe ja nimetu tehisjärve paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas.

Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste

kaardirakendus, 13.05.2019

Maantee praeguse teemaa piirist ca 190 m lääne pool asub nimetu tehisjärv (VEE2064590; vt

Joonis 6). Veekogu pindala on 2,5 ha.

Nimetu tehisjärve veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja

piiranguvööndi ulatus 50 m. Tegemist ei ole avalikult kasutatava veekoguga, mistõttu tehisjärve

kaldal kallasrada puudub.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringu kohaselt on maantee

kavandatud tehisjärvele oluliselt lähemale (vt ptk 2.2).

Umbes kilomeetril 141,75 (ca 350 m Valga–Uulu tee ristmikust Ikla suunas) lõikub maantee Ura

jõega (VEE1148100; vt Joonis 7). Ura jõe alamjooksu nimetatakse ka Uulu kanaliks ja Uulu jõeks.

Ura jõgi Tõitoja–Häädemeeste maanteest kuni Timmkanali alguseni kuulub lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.21 Ura jõgi kuulub kas osaliste lõikudena

19 Keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate

veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/121102016012?leiaKehtiv 20 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/318122012004?leiaKehtiv 21 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

27 / 158

või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.22 Käsitletavas piirkonnas algab riigi

poolt korrashoitav lõik jõe suudmest 0,06 km vastuvoolu ja lõppeb Karjamõisa tee (katastriüksus

84801:001:1495) sillast 20,32 km vastuvoolu (lõigu pikkus 26,1 km).

Ura jõgi käsitletavas lõigus, millel asub ka projekteeritaval maanteelõigul olev Uulu sild, on

määratud Ura_3 vooluveekogumiks (Ura jõgi Timmkanalist suudmeni). Vabariigi Valitsuse

07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks

2015–2021 kohaselt on Ura_3 vooluveekogum kesises seisundis.

Ura jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus

100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada.

Joonis 7. Projekteeritava maantee lõikumine Ura jõega ja jõe kaitsevööndid (tähistatud

tumesinisega). Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 13.05.2019

Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas asuvad Reiu I ja Reiu maaparandussüsteemid (vt ptk

3.3.2).

Kaitstavad loodusobjektid23

Kaitstavad alad

Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS-e) ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000

kaardirakenduse andmetele asuvad kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas (käsitlusalal; ca

0,5 km raadiuses) kaks kaitseala ja üks hoiuala (vt Joonis 8):

- Pärnu maastikukaitseala (MKA; KLO1000603);

- Uulu-Võiste MKA (KLO1000651);

- Reiu jõe hoiuala (KLO2000294).

Nimetatud MKA-d ja hoiuala kuuluvad loodusaladena Natura 2000 võrgustiku koosseisu (vt ptk

6.2). Kavandatavale tegevusele lähimad kaitstavad alad on Pärnu MKA ja Uulu-Võiste MKA

(piirnevad praeguse teemaaga).

22 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/318122012004?leiaKehtiv 23 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldusi ja kaitse-eesmärke on käsitletud KSH aruande peatükis 6.2.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

28 / 158

Joonis 8. Projekteeritava põhimaantee nr 4 paiknemine Pärnu MKA ja Reiu jõe hoiuala

suhtes (vasakpoolne skeem) ning Uulu–Võiste MKA suhtes (parempoolne skeem).

Allikas: Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, 10.01.2019

Pärnu MKA asub Pärnu linna ja Häädemeeste valla Reiu küla territooriumil. MKA pindala on 510,9

ha. Pärnu maastikukaitseala eesmärk24 on kaitsta:

1) Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi,

metsakooslusi ja liikide elupaiku;

2) elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180),

liivikud (2330), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa

bonasia), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus

canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

laanerähn (Picoides tridactylus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), hiireviu (Buteo buteo), raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi

(Columba oenas), hoburästas (Turdus viscivorus) ja kivisisalik (Lacerta agilis).

Pärnu MKA pindala on 510,9 ha. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks: Kodara, Rööpa ja Metsniku

sihtkaitsevöönd.

24 Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.11.2018 määrusega nr 106 – vt

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018005

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

29 / 158

Uulu-Võiste MKA asub Häädemeeste vallas Uulu, Tahkuranna, Leina, Metsaküla ja Lepaküla

külade territooriumil. MKA pindala on 687,6 ha. Uulu-Võiste MKA kaitse-eesmärk on kaitsta,

säilitada, taastada ja tutvustada:25

1) Edela-Eesti rannikumaastikku, kõrge esteetilise väärtusega puhkemetsi, ohustatud

metsakooslusi;

2) elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: metsastunud luited (2180) ja vanad

loodusmetsad (9010*);

3) järgmisi kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi

(Columba oenas), vaenukägu (Upupa epops), hoburästas (Turdus viscivorus),

loodusdirektiivi IV lisas nimetatud kivisisalik (Lacerta agilis);

4) järgmisi liike, keda linnudirektiiv nimetab I lisas, ja nende elupaiku: musträhn (Dryocopus

martius) ja nõmmelõoke (Lullula arborea).

Uulu-Võiste MKA on kaitse-eeskirja järgi jaotatud kolmeks vööndiks: Leina sihtkaitsevöönd (22,9

ha), Uulu-Võiste piiranguvöönd (534,5 ha) ja Uulu-Võiste sihtkaitsevöönd (130,2 ha).

MKA-de kaitsekorralduslikud juhised on esitatud vastavates kaitsekorralduskavades:

- Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-202126;

- Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-202627.

Maantee läheduses asub ka Reiu jõe hoiuala (vt Joonis 8), kuid põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–

Pärnu–Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringuga kavandatud lahenduse kohaselt nihkub maantee jõest

eemale (rohkem kui 100 m kaugusele; vt ptk 2.2), mistõttu eelhinnangu28 kohaselt olulist mõju

Reiu jõe hoiuala seisundile ei ole ette näha ning seda ala edaspidi KMH aruandes ei käsitleta.

Kaitsealused liigid

Eelnimetatud kaitstavatel aladel on projekteeritava maantee eeldatavas mõjualas registreeritud

rida kaitsealuste taime- ja loomaliikide kasvukohti ja elupaiku. Käsitletavas piirkonnas väljaspool

kaitstavaid alasid ei ole maantee eeldatavas mõjualas kaitsealuste taime- ja loomaliikide

kasvukohti ja elupaiku registreeritud.

Pärnu maastikukaitsealal registreeritud kaitsealuste taime- ja loomaliikide leiukohad:

• herilaseviu (Pernis apivorus; III kategooria) leiukoht KLO9110492 asub lääne pool teed

umbes km 137,2 kuni 137,45;

• õõnetuvi (Columba oenas, III kategooria) leiukoht KLO9110493 ääristab maanteekoridori

ida poolt vahemikus km 135-137;

• laanepüü (Bonasa bonasia, III kategooria) leiukoht KLO9110489 paikneb maanteest 500 m

kaugusel idas;

• nõmmelõokese (Lullula arborea, III kategooria) leiukoht KLO9110494 asub

maanteekoridorist 50 m kaugusel idas;

• väike-kärbsenäpi (Ficedula parva; III kategooria) leiukoht KLO9110486 asub lääne pool

teed umbes km 136,25 kuni 136,85;

25 Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 165 „Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012017008 26 Vt EELIS: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=639343088 27 Vt Keskkonnaameti koduleht: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/uulu-

voiste_mka_kkk_2016-2025.pdf 28 Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 asuva Pärnu-Uulu lõigu projekti keskkonnamõjude

eelhinnang. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2887/17. Tartu 2017 (versioon 10.10.2017)

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

30 / 158

• lõopistriku (Falco subbuteo, III kategooria) leiukoht KLO9107787 paikneb teelõigu

lõpuosast km 142,6-142,9 loodes ja nelja väikse lahustükina ka samast teelõigust kagus;

• hoburästa (Turdus viscivorus, III kategooria) leiukoht (KLO9110482) asub maanteest ida

pool ligikaudu km 135 kuni 137;

• III kategooria liikide händkaku (Strix uralensis), öösorri (Caprimulgus europaeus), hallpea-

rähni (Picus canus) ja musträhni (Dryocopus martius) ning II kategooria liikide valgeselg-

kirjurähni (Dendrocopos leucotos) ja laanerähni (Picoides tridactylus) leiukohti ei ole

kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas registreeritud;

• kivisisaliku (Lacerta agilis; II kategooria) leiukoht KLO9110481 asub ida pool teed umbes

km 135 kuni 136,2;

• kahelehise käokeele (Platenthera bifolia; III kategooria) leiukoht KLO9337769 asub

maanteest ida pool, ligikaudu km 135 kuni 135,3;

• kahelehise käokeele (Platenthera bifolia), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) ja

suure käopõlle (Listera ovata) – kõik III kategooria – leiukohad (vastavalt KLO9337775,

KLO9337773 ja KLO933774) asuvad maanteest ida pool, ligikaudu km 136,85 kuni 137,05;

• emaputke (Angelica palustris; II kategooria) leiukoht KLO9337770 asub maanteest ida pool

ligikaudu km 134,5 kuni 134,6;

• pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis; III kategooria) kasvukoht 5-6 m kaugusel maantee

ääres Rööpa sihtkaitsevööndis (Hiie ja Laane tn pikenduste vahelisel alal). Alal loendati 70

generatiivset isendit üsna piiritletud laiguna29.

Uulu-Võiste maastikukaitsealal registreeritud kaitsealuste loomaliikide leiukohad:

• lõopistriku (Falco subbuteo, III kategooria) leiukoht KLO9107787 asub projekteeritava

teelõigu lõunapoolsest otsast ca 0,8 km kaugusel;

• õõnetuvi (Columba oenas, III kategooria) leiukohad asuvad kavandatava tegevuse alast

rohkem kui 5 km kaugusel;

• vaenukäo (Upupa epops, III kategooria) leiukoht KLO9107801 asub projekteeritava

teelõigu lõunapoolsest otsast 1,6 km kaugusel;

• hoburästa (Turdus viscivorus, III kategooria) leiukoht KLO9107799 asub projekteeritava

teelõigu lõunapoolsest otsast 0,5 km kaugusel;

• kivisisaliku (Lacerta agilis; II kategooria) leiukohad asuvad kavandatava tegevuse alast

rohkem kui 5 km kaugusel;

• musträhni (Dryocopus martius, III kategooria) leiukoht KLO9107785 asub projekteeritava

teelõigu lõunapoolsest otsast 450 m kaugusel;

• nõmmelõokese (Lullula arborea, III kategooria) leiukoht KLO9107792 asub projekteeritava

teelõigu lõunapoolsest otsast 660 m kaugusel.

Taimestik ja loomastik

Taimestik

Projekteeritav maanteelõik paikneb veidi enam kui pooles ulatuses metsamaastikus. Teelõigu

põhjapoolne osa (km 133,5–137,5) läbib metsamaastikku, lõik km 138–140,5 on avamaastikus,

29 Rail Baltic Estonia OÜ poolt tellitud uuring „Rail Baltic raudteetrassiga piirnevate kaitsealuste taime-, seene-

ja samblikuliikide teadaolevate leiukohtade inventuur.“ Nordic Botanical OÜ, 2018. Seisuga 25.06.2019 ei ole

nimetatud kasvukohta EELIS-esse kantud.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

31 / 158

läbides valdavalt põllumajandusmaid, ning lõigu lõunapoolne osa (km 140,5–143) asub maastikus,

kus domineerivad metsad vahelduvad asustusaladega.

Rajatava tee naabrusse jäävad metsad on enamuses männi enamusega okasmetsad. Teelõigu

esimesest poolt (km 133,5–137,5) ääristavad idas valdavalt palumetsad (pohla ja mustika

kasvukohatüübid) ja luiteahelikel kasvavad kuivad männikud (kanarbiku ja sambliku

kasvukohatüübid), läänes lisandub männile ka kaske, haaba, sangleppa ja kuuske ning esinevad

niiskemad kasvukohatüübid (kõdusoo, jänesekapsa-mustika). Tee lääneküljel on alusmets väga

tihe, idaküljel on alusmets hõredam, eriti valgusküllaste luitemetsade alal. Metsad on enamuses

vana puistuga ning kuuluvad suures osas loodusdirektiiviga kaitstavasse Natura elupaigatüüpi

vanad loodusmetsad (*9010). Elupaigatüüp ääristab maantee läänekülge suures ulatuses

kilomeetritel 135–137,5 ja idakülge kilomeetritel 137–137,3. Tee idakülg on ääristatud vahemikus

km 135-137 luitemetsadega – elupaigatüübiga metsastunud luited (2180). Teelõigu lääneküljega

piirneb lühikestes lõikudes (km 137,2-137,3 ja 137,4-137,5) ka metsaelupaigatüüp soostuvad ja

soolehtmetsad (9080*) ja potentsiaalne elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud km 137,3-137,4.

Tõllapulga liiklussõlme alale ja selle naabrusse jäävad suuremas osas metsad, sealhulgas jääb

liiklussõlme sisse elupaigatüüp vanad loodusmetsad (*9010), liiklussõlme naabrusse, selle

läänekülge jääb elupaigatüüp soostuvad ja soolehtmetsad (9080*).

Rajatava teelõigu lõunapoolses metsasemas osas (km 141,6–143) on tee ääres valdavalt männi

enamusega metsad, mille järelkasvus ja ka puurindes on tamme. Domineerivad pohla, mustika ja

jänesekapsa-mustika kasvukohatüübid, alusmets on suhteliselt tihe. Puistu on suhteliselt vana ning

tee äärsed metsad kuuluvad elupaigatüüpidesse vanad loodusmetsad (*9010) ja metsastunud

luited (2180). Vanad loodusmetsad ääristavad teed km 141,95 kuni 142,3 ning luitemetsad km

142,3 kuni lõigu lõpuni. ääristab teed lääne pool katkematult vahemikus km 142–143, idaküljel

elupaigatüüp puudub.

Looduslikke soo- ja niidukoosluseid käsitletava teelõigu naabruses ei ole.

Loomastik

Ulukiseire ruutloenduse lähimate ruutude seireandmete ning piirkonnas paiknevate jahipiirkondade

küttimisstatistika (2010–2012) andmetel elutsevad teelõigu piirkonnas püsivalt või kasutavad

piirkonda regulaarselt järgmised ulukiliigid: põder, metssiga, metskits, ilves, rebane, kährik,

kobras, halljänes, valgejänes, metsnugis, mink, kobras, tuhkur ja mäger. Enim registreeritud

liiklusõnnetusi on põhjustanud metskits, kuid tõenäoliselt hukkub teel enim väikeulukeid (ilmselt

rebaseid ja kährikuid).

Suurulukeist ei esine teelõigu piirkonnas loendusandmete ning küttimisstatistika järgi karu ja

punahirve, kuigi kummagi liigi piirkonda sattumist päriselt välistada ei saa. Hunt ei elutse samuti

pidevalt lähipiirkonnas, kuid võib ajutiselt piirkonda külastada. Kobras ja mink on lokaalselt seotud

veekogudega ning nende võimalik levik sõltub sobivate veekogude paiknemisest. Antud teelõigu

piirkonnas on nad seotud eelkõige Ura jõega (Uulu kanaliga) ja teelõigust ida pool asuva Reiu

jõega.

Piirkonna loomastiku andmeid on täpsustatud projekteerimise mahus läbi viidud ulukiuuringuga (vt

Lisa 3).

Roheline võrgustik

Projektiala piirkonna rohevõrgustiku kirjeldamisel on tuginetud Pärnu maakonnaplaneeringule

2030+, mis on aluseks võtnud maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ ning üldplaneeringud, täpsustades rohelise võrgustiku paiknemist ja

kasutustingimusi ning silmas pidades kehtivate üldplaneeringute ja teemaplaneeringute ning

detailplaneeringute andmeid ja rohelise võrgustiku eesmärkide täitmist (vt ka KMH programmi ptk

9). Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et roheline võrgustik on killustatum Pärnu linna

lähiümbruse valdades, kus asustus on oluliselt tihedam.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

32 / 158

Maakonnaplaneeringu järgi lõikub projekteeritav maanteelõik rohevõrgustikuga kahes kohas –

põhjaosas Pärnu MKA piirkonnas ning lõunaosas Ura jõest lõuna pool Uulu–Võiste MKA piirkonnas

(vt Joonis 9). Samuti kuulub rohelise võrgustiku koosseisu Ura jõgi, mida projekteeritav maantee

ületab.

Joonis 9. Rohevõrgustiku paiknemine projekteeritava maanteelõigu suhtes. Allikas:

Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ joonis „Looduskeskkond“

Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on piirkonna rohevõrgustikku korrigeeritud selliselt,

et maantee alale ühtegi rohevõrgustiku tugiala ei jää (varasemate planeeringute kohaselt lõikus

teekoridor tugialaga km 134,5 kuni 137). Kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt jääb tugiala

maanteest ning raudteest itta. Tuumala asemel ristuvad teega kaks rohekoridori km 135,2 ja 136,2

piirkonnas, mis moodustavad ühtlasi ka rohevõrgustiku konfliktikoha. Kehtiva

maakonnaplaneeringu kohaselt teelõigu lõunaosas (km 142 piirkonnas) paiknev rohekoridor

teelõiguga enam ei lõiku, vaid ühendus üle maantee kulgeb lõuna poolt väljaspool rajatavat

teelõiku, kus on rohekoridorile parem looduslik sobivus. Kokkuvõttes lõikub teelõiguga kaks

rohekoridori (135,2 ja 136,2 piirkonnas), mis mõlemad on konfliktikohaks kuna maantee avaldab

rohekoridoride toimimisele tugevat barjääriefekti.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

33 / 158

Puhkealad ja -metsad30

Puhkealad on kavandatud selleks, et maakonna elanikud ja turistid saaksid neid avalikult kasutada

erinevateks vabaaja harrastusteks. Need paiknevad ka väärtuslikel maastikel (vt ptk 3.2.3).

Reiu–Raeküla puhkeala, mida läbib Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, kuulub Pärnu linna ümbritsevate

rannikuvööndi puhkealade hulka.

Pärnu linna ümber on puhkemets, et linnade elanikel oleks võimalus puhata, korjata seeni ja marju,

teha tervisesporti ka kodu lähedal, linnalähiümbruse metsades. Pärnu linnalähiümbruse puhkemets

ulatub ümber Pärnu Valgerannast kuni Uuluni. Sellesse vööndisse jäävad ka Raeküla–Lodja ja

Reiu–Uulu metsad.

Pärnu maastikukaitseala üks eesmärke on kaitsta Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid

rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi (vt ptk 3.1.4).

3.2. Kultuuripärand

Kultuuripärandi all mõistetakse:31

- mälestisi: arhitektuuri-, monumentaalskulptuuri ja maalikunsti teoseid, arheoloogilist laadi

elemente või struktuure, raidkirju, koobaselamuid ja elementide gruppe, millel on

väljapaistev üldine väärtus ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast;

- ansambleid: isoleeritud või ühendatud ehitiste gruppe, mille arhitektuur, terviklikkus või

seos maastikuga omab väljapaistvat üldist väärtust ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast;

- vaatamisväärseid paikkondi: inimkäte loomingut või inimese ja looduse ühisloomingut,

samuti alasid, kaasa arvatud arheoloogilised vaatamisväärsused, millel on väljapaistev

üldine väärtus ajaloo, esteetika, etnoloogia või antropoloogia seisukohast.

Mõju hindamisel kultuuripärandile võetakse käesolevas KMH-s aluseks teadaolev info käsitlusala

piirides varasemate uuringute, õigusaktide, planeeringute jms-ga määratletud kultuuripärandi

kohta. Täiendavate uuringute tegemine kultuuripärandi määratlemiseks või täpsustamiseks KMH

käsitlusalal ei KMH ülesanne. Mälestistena käsitletakse riigi poolt kaitse alla võetud

kultuurimälestisi ning kultuuriväärtusega leide ja arheoloogilist kultuurkihti. Ansamblitena

käsitletakse kehtestatud üldplaneeringutega määratletud miljööväärtuslikke hoonestusalasid.

Vaatamisväärsete paikkondadena käsitletakse kehtestatud maakonnaplaneeringu ja

üldplaneeringutega määratletud väärtuslikke maastikke, ilusaid teelõike ja silmapaistvaid

vaatekohti.

Kultuurimälestised

Kavandatavale tegevusele lähim kultuurimälestis on Raeküla algkooli hoone (reg nr 27187; vt Foto

1), mis asub Pärnu linnas Lembitu tn 1 kinnistul (vt Joonis 10). Mälestise kaitsevöönd on 50 m

laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3).

Kultuurimälestiste registri andmetel on tegemist Pärnu ajaloo seisukohast märkimisväärse

arhitektuuri- ja ajaloomälestisega. Mälestise omanik/valdaja on Pärnu Linnavalitsus.

30 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ 31 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, Artikkel 1; vt:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

34 / 158

Joonis 10. Mälestise paiknemine projekteeritava teelõigu alguse (Riia mnt ja Paide tn ristmiku) piirkonnas. Allikas: Maa- ameti kultuurimälestiste kaardirakendus

(13.05.2019)

Foto 1. Lembitu tn 1 hoone Pärnus. Foto autor Liina Hansen, 03.11.2008. Allikas: kultuurimälestiste register

Kultuuriväärtusega leiud ja arheoloogiline kultuurkiht

Muinsuskaitseameti andmetel32 on viimastel aastatel Reiu külas leitud mitu kultuurväärtusega leidu.

KMH käigus tehti Muinsuskaitseametiga koostööd33 nende asukohtade täpsustamiseks ja võimaliku

mõju hindamiseks.

Reiu küla piirkonnast on viimase 10 aasta jooksul leitud neli pronksiaegset kirvest (kaks üsna

maantee lähedalt, teised kaks ca 2,5 km kaugusel üle Reiu jõe). Ühegi nende eseme lähiümbrusest

ei ole õnnestunud arheoloogidel seni toonasele asulakohale või matmispaigale viitavat kultuurkihti

leida. Arvestades leidude kontsentreerumist üsna väiksele alale (pronksiaegsete leidude mõttes on

tegemist väikse alaga), on suur tõenäosus, et kuskil lähikonnas nii elu- kui ka matmispaigad siiski

on. Samas tõdeb Muinsuskaitseamet, et uutele leidudele sattumise tõenäosus oleneb sellest,

kummale poole praegusest maanteest ehitust kavandatakse – kui mere poole, siis on väiksem

tõenäosus midagi leida, kui jõe poole, siis on tõenäosus suurem.

Väärtuslikud maastikud

Projekteeritav maanteelõik jääb põhjapoolses osas Reiu jõe suudmeala väärtusliku maastiku

lähedale (vt maastik A1, Joonis 11). Teelõigu kesk- ja lõunaosas külgneb maantee lääne poolt

Uulu–Tahkuranna–Jõulumäe väärtusliku maastikuga ning alates Ura jõe sillast on väärtuslik

maastik mõlemal pool maanteed (vt maastik A10, Joonis 11).

Reiu jõe suudmeala väärtuslik maastik hõlmab Reiu jõe suudmeala, jõe kaldaaladele jäävad

luitemännikud, Silla küla ja Pärnu jõe vasakkalda koos Paikuse aleviga. Piirkond on vanimaid

austatud paiku Eestimaal. Maakonnaplaneeringu joonise järgi ei külgne Reiu jõe suudme väärtuslik

32 Muinsuskaitseameti 08.03.2018 kiri nr 1.1-7/3044-3 ja 10.01.2018 kiri nr 1.1-7/3044-1 33 E-kirjavahetus Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektori Ulla Kadakasega, 05.-06.11.2018

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

35 / 158

maastik otseselt Tallinn–Pärnu–Ikla maanteega (vahepeale jääb raudteetamm), kuid piirkonna

mets kuulub tervikuna puhkemetsade hulka ning osaliselt ka Pärnu MKA koosseisu.

Uulu–Tahkuranna–Jõulumäe väärtuslik maastik jääb Reiust kuni Uuluni Via Baltica ja Pärnu lahe

vahele. Piirkonnas, kus luiteahelikud ulatuvad ka teisel pool maanteed kaugele sisemaale, jäävad

maastikule männimetsad. Ala märksõnad on meri, rand, rannatasandikud ja luitemännikud.

Piirkond jääb Pärnu linna lähiümbrusesse ning on hästi ligipääsetav ja väga atraktiivne.

Ilusaid teelõike ja silmapaistvaid vaatekohti kavandatava tegevuse käsitlusalal määratletud ei ole.

Joonis 11. Väärtuslike maastike (tähistatud helepruuni joonega) paiknemine

projekteeritava maanteelõigu suhtes. Allikas: Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ joonis

„Looduskeskkond“

Pärandkultuuriobjektid

Järgnevalt on loetletud pärandkultuuriobjektid, mis jäävad projekteeritavast teest ja

liiklussõlmedest kuni 100 m kaugusele. Kaugemaid objekte ei käsitleta, sest ei ole tõenäoline, et

tee ehitamine ja kasutamine võiks neile objektidele põhjustada olulist keskkonnamõju.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

36 / 158

Tabel 2. Pärandkultuuriobjektid projekteeritava tee piirkonnas. Allikas: Maa-ameti

pärandkultuuri kaardirakendus, vaadatud 21.11.2017

Objekti nimetus

Registr. nr Asukoht Objekti

ulatus, m

Kaugus

teemaa piirist, m34

Seisund

II Maailmasõja mälestuskivi

848:MAL:004 Reiu küla, Riia mnt ja Paide

mnt ristmiku läheduses 10 37

säilinud 50-

90%

Pärnu- Mõisaküla raudtee

756:RTR:004 Reiu küla (käsitletavas piirkonnas)

17 000 73 hävinud

Rae metskonna- hoone

848:MTS:001 Reiu küla, Tammeoksa kinnistu (84801:001:1443)

25 3,5 säilinud 50- 90%

Reiu

vallamaja 848:VAL:002

Reiu küla, Meelise kinnistu

(84801:001:0469) 50 90

hästi või väga hästi säilinud

Silla kõrts 848:KOR:005 Reiu küla, Ale kinnistu

84801:001:0174 50 22 hävinud

Paruni

kanal* 848:MPO:001

Reiu küla, Uulu küla ja

Mereküla piiril 1750 0 (tee alt läbi)

hästi või väga hästi säilinud

Vana-Pärnu maantee

848:MNT:001 Uulu küla, Surju metskond

14 kinnistu (84801:001:0943)

1316 0 (mõlema

otsaga teemaa piiril)

säilinud 50- 90%

* Ura jõe alamjooks (eksperdi märkus)

3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

Asustus ja maakasutus

Projekteeritav teelõik asub Häädemeeste (endise Tahkuranna) valla Reiu, Uulu ja Mereküla külade

territooriumil.

Tee laiendus leiab aset valdavalt olemasoleva maantee läheduses (välja arvatud trassi õgvendus

projekteeritava lõigu lõunapoolses osas – vt ptk 2.2). Tegevuse lähiümbruse keskkonnatingimused

on juba olemasoleva olukorra puhul tee poolt mõjutatud.

Projekteeritava maanteelõigu algus piirneb mõlemast küljest Pärnu MKA territooriumiga, kus

asustus puudub. Lõigu keskosas paiknevad projektiala lähistel valdavalt põllumaad ja elamumaad.

Lõigu lõpuosa piirneb lääne poolt Uulu-Võiste maastikukaitsealaga. Projekteeritav maanteelõik

lõpeb Uulu küla territooriumil, kus elamualasid on tihedamalt.

Tahkuranna valla üldplaneeringuga on piirkonda kavandatud uusi elamumaid, millega projekti

koostamisel arvestatakse.

Tehniline taristu

Maanteed

Rekonstrueeritav põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub üleeuroopalisse transpordi-

võrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan-Euroopa

34 Mõõdetud Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusest

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

37 / 158

transpordikoridori (nn Kreeta koridor), mis on Eesti, Läti, Leedu ja Soome jaoks üheks oluliseks

väljapääsuks Kesk-Euroopasse.

Käesoleva KMH käigus käsitletakse maanteelõiku km 133,4–146 Pärnu–Uulu. Lõik saab alguse

Paide mnt ristmiku piirkonnas ja lõpeb Uulu külas enne ristumist Uulu–Soometsa–Häädemeeste

teega (kõrvalmaantee nr 19333).

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus35 käsitletaval lõigul oli 2016. aastal 4832–9755 autot

ööpäevas, sh raskeliiklust (veoautod, autobussid, autorongid) 20–32%. 2017. aastal olid näitajad

5337–10 449 autot ööpäevas, sh raskeliiklust 21–33%. Vt täpsemalt Tabel 3 ja Tabel 4.

Tabel 3. Liiklussagedus käsitletaval maanteelõigul 2016. aasta loendusandmete põhjal

(lühendite selgitused vt tabeli 4 all). Allikas: Maanteeamet

Lõigu algus,

m

Lõigu lõpp,

m

Lõigu pikkus,

m

AKÖL autot/

ööp

SAPA %

VAAB %

AR %

SAPA autot/

ööp

VAAB autot/

ööp

AR autot/

ööp

133 396 141 389

7993 9755 80 3 17 7734 299 1722

141 389 152 409

11 020 4832 68 3 29 3216 177 1439

Tabel 4. Liiklussagedus käsitletaval maanteelõigul 2017. aasta loendusandmete põhjal

(lühendite selgitused vt tabeli all). Allikas: Maanteeamet

Lõigu algus,

m

Lõigu lõpp, m

Lõigu pikkus,

m

AKÖL autot/

ööp

SAPA %

VAAB %

AR %

SAPA autot/

ööp

VAAB autot/

ööp

AR autot/

ööp

133

443

141 421 7978 10 449 79 3 18 8303 313 1834

141 421

152 440 11019 5337 67 4 29 3580 206 1552

Lühendite selgitused (Tabel 3 ja Tabel 4):

- AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas

- SAPA – sõiduautod ja pakiautod [sõiduki pikkus (m) ≤6,0]

- VAAB – veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) ≤ 12,0]

- AR – autorongid [sõiduki pikkus (m) >12,0]

Projekteeritaval teelõigul on mitmeid ristmikke ja mahasõite, mis kujutavad põhimaanteel

liiklusohtu. Suuremad ristumised on Valga-Uulu teega (kõrvalmaantee nr 6), Reiu teega

(kõrvalmaantee nr 19342) ja Tõllapulga teega (tee nr 8480002).

Rahvusvaheline jalgrattatee36

Maakonda läbib rahvusvaheline jalgrattatee EuroVelo 10, mis maakonnaplaneeringust lähtuvalt

kulgeb käsitletavas maanteelõigus valdavas osas maantee kõrval (vt Joonis 11, tähistatud roosa

punktiirjoonega). EuroVelo 10 on ringmarsruut (Hansaring) Läänemere rannikualal, mis kulgeb läbi

Soome, Rootsi Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti ja ulatub Sankt Peterburgi. Eestis algab

EuroVelo marsruut Läti piirilt ja kulgeb maakonna rannikul Tallinna ning edasi Narva.

35 Allikas: Maanteeameti liiklussageduse statistika; https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-

statistika 36 Pärnu maakonnaplaneering 2030+

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

38 / 158

Puur- ja salvkaevud

Lähim puurkaev (PRK0015601) asub ca 15 m kaugusel olemasolevast teemaa piirist ida pool,

ligikaudu km 134,4 juures (Laane tänava ristmikust ca 45 m põhja pool, teisel pool Tallinn–Pärnu–

Ikla maanteed – vt Joonis 12). Puurkaev on mõeldud tarbevee saamiseks ja põhjavee seirejaamaks

(SJA4740000). Kaevu sügavus on 54 m ja sanitaarkaitseala ulatus 10 m.37

Joonis 12. Puurkaevu PRK0015601 paiknemine olemasoleva maantee suhtes. Allikas:

Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 13.05.2019

Reiu külas, maantee teemaa piirist ca 120 m kaugusel (Tõllapulga tee ristmikust ca 350 m kagus)

asub puurkaev PRK0021379 (vt Joonis 13). Puurkaev on mõeldud olmevee saamiseks. Kaevu

sügavus on 74 m ja sanitaarkaitseala ulatus 50 m.38

37 Allikas: Keskkonnaregister, 11.12.2018 38 Allikas: Keskkonnaregister, 11.12.2018

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

39 / 158

Joonis 13. Puurkaevu PRK0021379 paiknemine olemasoleva maantee suhtes. Allikas:

Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 13.05.2019

Reiu külas Närepi (84801:001:0560) kinnistul, maantee teemaa piirist ca 90 m kaugusel asub

puurkaev PRK0004763 (vt Joonis 14). Puurkaev on mõeldud olmevee saamiseks. Kaevu sügavus

on 86 m ja sanitaarkaitseala ulatus 50 m.39 Reiu külas Ületee (84801:001:0280) kinnistul, maantee

teemaa piirist ca 175 m kaugusel asub puurkaev PRK0059327 (vt Joonis 14). Puurkaev on mõeldud

olmevee saamiseks. Kaevu sügavus on 57 m ja sanitaarkaitseala ulatus 10 m.40

Joonis 14. Puurkaevu PRK0004763 paiknemine olemasoleva maantee suhtes. Allikas:

Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 13.05.2019

39 Allikas: Keskkonnaregister, 27.11.2017 40 Allikas: Keskkonnaregister, 13.05.2019

PRK0004763

PRK0059327

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

40 / 158

Reiu külas, projekteeritava teeõgvenduse piirkonnas, mis hakkab kulgema olemasoleva

maanteetrassi ja nimetu järve vahelt (vt Joonis 15), on kolm puurkaevu, mis jäävad olemasoleva

maantee teemaa piirist ca 370–440 m kaugusele, kuid projekteeritava teeõgvenduse asukoht

paikneb neile lähemal:

- PRK0002036 (Viira kinnistul 84801:001:0082), sügavus 84 m;

- PRK0022897 (Uus-Sorja kinnistul 84801:001:0624), sügavus 60 m;

- PRK0021207 (Viira tee 25 kinnistul 84801:001:1215), sügavus 66 m.

PRK0002036 ja PRK0022897 sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, PRK0021207 – 10 m. Kõik

nimetatud puurkaevud on vajalikud olmevee saamiseks.

Lisaks sellele paikneb Reiva kinnistul (84801:001:1655), olemasoleva maantee teemaa piirist ca

30 m kaugusel (maanteest ida pool) puurkaev PRK0020532 (vt Joonis 15). Puurkaevu sügavus on

54 m ja sanitaarkaitseala ulatus 10 m. Puurkaev on vajalik olmevee saamiseks.

Joonis 15. Puurkaevude PRK0002036, PRK0022897, PRK0021207 ja PRK0020532

paiknemine olemasoleva maantee suhtes. Allikas: Maa-ameti kitsenduste

kaardirakendus, 11.12.2018

Reiu külas Valga–Uulu tee (kõrvalmaantee nr 6) ristmiku piirkonnas on kolm puurkaevu, mis

asuvad maantee teemaa piirist ca 55–140 m kaugusel. Need puurkaevud on (vt Joonis 16):

- PRK0016980 (Kivisaare kinnistul 84801:001:0416), sügavus 55 m;

- PRK0026026 (Raadiku kinnistul 84801:001:0415), sügavus 42,5 m;

- PRK0055866 (Härjapea kinnistul 84801:001:0675), sügavus 45 m.

Nimetatud kolm puurkaevu on tarbepuurkaevud sanitaarkaitseala ulatusega 10 m.

PRK0002036

PRK0022897 PRK0021207

PRK0020532

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

41 / 158

Joonis 16. Puurkaevude PRK0016980, PRK0026026 ja PRK0055866 paiknemine

projekteeritava maantee suhtes. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus,

11.12.2018

Salvkaevude kohta keskkonnaregistris andmed puuduvad.

Lisaks eespool nimetatud puurkaevudele paiknevad ehitisregistri (EHR) andmetel kaevud ka

järgmistel tee ja selle õgvenduse võimalikus mõjualas asuvatel kinnistutel:

- Oja (katastrinumber 84801:001:0175) – üks kaev (EHR kood 220461087);

- Mätta (84801:001:0056) – kaks kaevu (EHR koodid 220461078 ja 220461079);

- Raemänniku (84801:001:0186) – üks kaev (EHR kood 220461721);

- Liivaku (84801:001:0210) – üks kaev (EHR kood 220468179).

Tehnilised andmed nende kaevude kohta ehitisregistris puuduvad, sh pole ka teada, kas tegemist

on puur- või salvkaevudega. Kaevude olemasolu ja paiknemist täpsustati projekteerimise ja KMH

käigus, sh täpsustati olemasolevat olukorda Häädemeeste Vallavalitsusega.

Häädemeeste Vallavalitsuselt saadud info kohaselt paiknevad kaevud Oja ja Mätta kinnistutel. Oja

kinnistul paikneva kaevu näol on tegemist salvkaevuga ning see jääb projekteeritava maanteelõigu

teemaast umbes 125 m kaugusele. Mätta kinnistul asub topogeodeetiliste mõõdistuste kohaselt

kaks salvkaevu, millest üks on mõeldud olmevee ning teine kastmisvee saamiseks. Olmevee

saamiseks mõeldud kaev paikneb eluhoonest ligikaudu 8 m kaugusel läänes, mis jääb

projekteeritava teelõigu teemaast ligikaudu 50 m kaugusele. Kuna teisest kaevust joogivee

ammutamist ei toimu, siis seda KMH raames ei käsitleta.

Raemänniku kinnistu osas selgus nii projekteerimisel kui Häädemeeste Vallavalitsuselt saadud

infost, et kinnistul paiknevate hooned ei ole kasutusel (vared). Topogeodeetiliste mõõdistustööde

käigus kinnistul kaevu ei tuvastatud. Kinnistu jääb kogu ulatuses projekteeritavale maanteelõigule.

Liivaku kinnistu ehitiste kohta andmed puuduvad, kuid kinnistu ei jää projekteeritava tee

mõjualasse (paikneb enam kui 100 m kaugusel maanteelõigu teemaast).

Lisaks täpsustati projekti ja KMH käigus järgmiste projekteeritava teelõiguga piirnevate kinnistute

joogiveega varustamist:

- Ike (84801:001:0108) – katastriplaani kohaselt võib kinnistul paikneda kaev elamu

lõunapoolsest nurgast umbes 5 meetrit lõuna pool. Kas tegemist on puur- või salvkaevuga,

ei ole teada. Topogeodeetiliste mõõdistustööde käigus visuaalselt salvkaevu, isegi

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

42 / 158

maapinnaga tasa olevat, krundil ei tuvastatud. Kinnistu jääb kogu ulatuses projekteeritava

maanteelõigu teemaa alale;

- Sepa (84801:001:0377) – topogeodeetiliste uuringute ja katastriplaani kohaselt paikneb

kinnistul salvkaev, asukohaga kinnistu keskosas (elamu sissekäigust lõuna pool, kinnistut

läbiva pinnastee ja elamu vahel). Olemasoleva teelõigu laiendamise järgselt jääb kaev

teemaast ligikaudu 22 m kaugusele;

- Tammeoksa (84801:001:1443) – andmed ehitiste, sh võimaliku kaevu kohta puuduvad.

Kinnistu piirneb olemasoleva maanteega, kuid projekti realiseerimisel nihkub maantee

kinnistust veelgi eemale;

- Motellikompleks (84801:001:0510) – tegemist on poolelioleva ehitisega, andmed

olemasoleva kaevu kohta puuduvad.

Uulu külas on ühisveevärk (Uulu-Laadi piirkond).41

Maaparandussüsteemid

T4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4-143 Pärnu-Uulu lõigu ehituse ehitusprojektiga kavandatavate

tööde mõjupiirkonda jäävad Reiu I (MS 6114540010090/ehitis 001), Reiu I (MS

6114540010110/ehitis 002) ja Reiu (MS 6114540010120/ehitis 001) maaparandusehitiste maa-

alad (vt Joonis 17).

41 Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/4201/6047/Kava.pdf

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

43 / 158

Joonis 17. Maaparandusehitised projekteeritava teelõigu piirkonnas (praegune olukord).

Allikas: Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, 11.12.2018

Maaparandussüsteemid külgnevad projekteeritava maanteega:

- lääne pool teed ca 3,4 km pikkuses lõigus alates Reiu külas ca 240 m Posti tee ristmikust

lõuna poolt kuni Karu teeni Merekülas;

- ida pool teed ca 400 m pikkuses lõigus Vana-Nurme (84801:001:0109) ja Tindi

(84801:001:0271) kinnistutel.

Projekteeritava maantee õgvendus hõlmab suure osa praegusest maanteest lääne poole jäävatest

maaparandussüsteemidest. Maanteelõigu ehitusprojektiga tuleb tagada allesjääva maaparandus-

süsteemi toimimine lähtuvalt maaparandusseaduses42 esitatud nõuetele. Kui maa-alale, millel

paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse avalikult kasutatavat teed ja maaparandussüsteemi

tuleb uuendada, määrab Põllumajandusamet maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks

maaparandussüsteemi uuendamise tingimused (vt seaduse § 52 lg 1). Seega on projekteerimise

käigus vajalik koostöö ja ehitusprojekti kooskõlastamine Põllumajandusametiga.

42 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

44 / 158

4. Keskkonnakasutus

Alljärgnevalt esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega

seotud asjakohase keskkonnakasutuse kirjeldus kavandatava tee ehitus- ja kasutusetappides ning

hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele, lähtudes säästva arengu põhimõtetest.

Projekteeritava maanteelõigu elueaks on kavandatud 50 aastat, sh katendi elueaks 20 aastat. Kuna

see on ajaliselt väga pikk periood, siis projekteeritava teelõigu lõpetamisetappi ehk teelõigu

likvideerimist ei ole määratud ega kirjeldatud. Tegemist on pikaajalise rajatisega, mille

likvideerimist ei ole kavandatud. Sellest lähtuvalt on käesolevas etapis ennatlik anda hinnangut ka

lõpetamisetapi keskkonnakasutusele. Kui kunagi tulevikus peaks see teema (maantee

likvideerimine) muutuma mingitel põhjustel aktuaalseks, siis tuleb olukorda vajadusel uuesti

hinnata, lähtuvalt tegevuse ajahetkel kehtivatest õigusaktidest ja keskkonnanõuetest.

4.1. Rajamis- ja kasutamisetappide ressursside kirjeldus

Maakasutusvajadus, pinnasetööde mahud jm ressursikasutus

Järgnevalt on toodud maanteelõigu rekonstrueerimisega seotud ehitamise ja ehitise kasutamisega

seotud maakasutusvajadus:

• rekonstrueeritava maanteelõigu alla jääva maa kogupindala – 45,56 ha, millest;

- uuel alal teeõgvenduse osa ja olemasoleva maanteetammi laiendamise osa – 18,45 ha;

- Tõllapulga ja Uulu liiklussõlmede rajamiseks vajalik maakasutus on vastavalt 4,82 ha ja

5,07 ha. Juhul, kui Uulu liiklussõlme silmusrambi keskmine osa maakasutusest välja jätta

(seal säilib mets), saab Uulu liiklussõlme maakasutusvajaduseks lugeda 2,58 ha;

• kogujateede rajamiseks 6,1 ha;

• eramaade võõrandamise vajadus – kokku 15,68 ha.

Projekteeritav teeõgvendus lühendab käsitletava Pärnu-Uulu maanteelõigu pikkust 220 meetri

võrra.

Ehitustööde korraldamiseks ei ole vaja ajutiselt (ehitusaegselt) kasutada maad väljaspool teemaad.

Ehitaja peab selle välistama, kasutades ehitusmaterjalide ajutiseks ladustamiseks näiteks

teeõgvenduse ala.

Objektiga seotud pinnasetööde mahud on järgmised:

- kaevik – 192 000 m3; kaevik on teesüvendi väljakaevamine kuni dreenkihi aluspinnani

(koos kasvupinnase eemaldamisega);

- täide – 174 000 m3; täide on eemaldatud kasvupinnase asemele muldkeha püstitamine

kuni dreenkihi aluspinnani (katendikonstruktsiooni alla).

Lähtuvalt ehitusprojekti koostamise käigus tehtud arvutustest on maanteelõigu ehitamiseks vaja

järgmiseid maavarasid eeldatavalt järgmistes kogustes:

- kruusliiv, peenliiv (täitepinnaseks) 309 720 m3;

- keskliiv, liiv (dreenkihiks) 55 760 m3;

- paekivikillustik 98 510 m3.

Ehituseks vajaminevad asfaltbetooni eeldatavad mahud sõltuvalt tüübist on järgmised: SMA –

20 270 tonni, AC 20 BIN – 24 322 tonni, AC 32 base – 32 430 tonni.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

45 / 158

Maantee rekonstrueerimise käigus eemaldatakse need olemasoleva tee konstruktsioonid, sh vana

teetamm ning Uulu sild ja pais, mis ei vasta rekonstrueeritava tee projektlahendusele ja

materjalide kvaliteedinõuetele. Konstruktsioonide lammutamine (kaasa arvatud truubid,

teepäraldised, liiklusmärgid, bussiootepaviljonid, betoontalad ja -sambad, tugiseinad, betoon ja

muu sarnane konstruktsioonide raamesse jääv) sisaldab kaevetöid, täitmist,

lammutamist/demonteerimist ja töövõtja poolt objektilt kõrvaldamist või paigutamist objektile

sobival viisil või transportimist vastavasse kohta või lattu43. Lammutamisele kuuluvad ka tee

laiendusele ette jäävad hooned ja rajatised nendel kinnistutel ja kinnistuosadel, mis tee ehitamise

tarbeks võõrandatakse.

Uulu kanali sild ja pais on uue projektlahendusega ette nähtud lammutada täies mahus. Eeldatav

lammutatavate raudbetoonkonstruktsioonide maht on ca 370 m3 (925 t). Lisaks tuleb eemaldada

halvas seisus betoonplaatidest nõlvakindlustus, mille ligikaudne pindala on 1000 m2 ja maht 60 m3

(150 t).

Lammutusjäätmete käitlemisel tuleb tee ehitajal juhinduda jäätmekäitlusalastest õigusaktidest.

Materjalide sobivuse korral on soovitav ladestamisele eelistada nende kasutamist teistel tee-

ehituse objektidel. Kuna uute maanteede rajamisel on ehitusmaterjalide kvaliteedinõuded

kõrgemad, siis üldjuhul tuleb antud juhul kasutada uusi materjale, sest lammutusjäätmete

kvaliteedinäitajad ei ole tõenäoliselt sobivad.

Maanteelõigu rekonstrueerimisega kaasneva raadatava ala kogupindala on 13,4 ha. Sellest

moodustab raadatav ala:

1) Pärnu maastikukaitseala piirides 2,1 ha; raadamisala asub väljaspool kaitstavaid

elupaigatüüpe;

2) Pärnu maastikukaitsealaga külgneval alal – 5,7 ha (maanteelaiendus + kergliiklustee

koridor); kergliiklustee alalt raadamine hõlmab ka maantee nähtavusala, kuid

kergliiklustee paikneb väljaspool teemaa piire, olemasoleval vallale kuuluval maaüksusel;

3) maantee ülejäänud lõigus kokku 5,6 ha.

Ülevaade ehitusmaavarade varustuskindlusest

Piirkondlik varustuskindlus näitab, kui mitmeks aastaks eeldatavalt jätkub olemasolevate

mäeeraldiste kaevandatavast jääkvarust, kui maavara tarbimine püsib viimase 5 aasta keskmise

kaevandatud koguse tasemel.

Maavarade varustuskindluse ülevaate koostamisel on kasutatud Maa-ameti X-GIS maardlate

kaardirakendust ning vastavat juhendit44. Varustuskindluse arvutuses on arvestatud ainult

andmete ekspordi hetkel (08.10.2018) kehtivate maavara kaevandamise lubade kaevandatud

mahtude andmetega ning kaevandamisloaga lubatud maksimaalset aastamäära ning loa kehtivuse

algust ja lõppu. Vaadeldava piirkonna keskmeks võeti projekteerituava teelõigu ligikaudne

keskkoht (keskme koordinaadid (LEST): x = 6465398; y = 534985) ning välistati võimalikud meres

asuvad mäeeraldised.

Esitatud ülevaade on hinnanguline, sest siin ei ole arvestatud vaadeldud piirkondades

kaevandatava maavaravaru kvaliteediomadusi, st kas olemasolevates karjäärides kaevandatav

ehitusmaavara on konkreetse projekti jaoks sobiv. Tee ehituseks vajaliku ehitusmaavara liigid,

43 Teetööde tehniline kirjeldus. MA 2016-016. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 16.12.2016 käskkirjaga

nr 0234; Maanteeameti veebileht: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Juhendid/ehitus/teet_de_tehniline_kirjeldus_05_12_16.pdf (vaadatud 06.02.2019) 44 Maardlate avaliku kaardirakenduse kasutusjuhend. Versioon 6.0. Maa-amet, Tallinn 2014;

https://geoportaal.maaamet.ee/data/files/Maardlate_avaliku_rakenduse_kasutajajuhend_v6_0.pdf?t=201406

09101225

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

46 / 158

kogused ja kvaliteedinõuded määratakse projekteerimise käigus ning nendega tuleb arvestada

ehitustööde kavandamisel.

Kõigepealt vaadeldi ehitusmaavarade varustuskindlust 20 km raadiuses projekteeritavast objektist,

sest seda kaugust on peetud eeldatavaks keskmiseks veokauguseks tee-ehitusobjektidel45.

Tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 5).

Tabel 5. Ehitusmaavarade varustuskindlus 20 km raadiuses projekteeritavast objektist.

Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus (vaadatud 08.10.2018)

Kasutusala Kaevandatava varu jääk

5 aasta keskmine tarbimine

Piirkondlik varustuskindlus aastates

Ehituskruus 569,1 -38,531 14,77

Ehitusliiv 0 -0,7118 0

Täiteliiv 669 -6,35 105,35

Nagu eelolevast tabelist näha, puudub ehitusliiva varustuskindlus objektist 20 km raadiuses.

Samuti ei ole selles ulatuses ehitusdolokivi ja ehituskruusa karjääre (mäeeraldisi).

Seetõttu vaadeldi maavarade varustuskindlust ka 50 km raadiuses projekteeritavast objektist.

Tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 6).

Tabel 6. Maavarade varustuskindlus 50 km raadiuses projekteeritavast objektist. Allikas:

Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus (vaadatud 08.10.2018)

Kasutusala Kaevandatava varu jääk

5 aasta keskmine tarbimine

Piirkondlik varustuskindlus aastates

Ehitusdolokivi 3012,966 -110,382 27,3

Ehituskruus 2395,364 -161,75 14,81

Ehitusliiv 3900,472 -120,441 32,39

Täiteliiv 3362,331 -74,7922 44,96

Eeltoodud tabelist on näha, et 50 km raadiuses kavandatavast ehitusobjektist on ehitusmaavarasid

piisavalt. See tähendab, et eeldusel, et vajaliku ehitusmaavara kvaliteet on antud ehitusobjekti

jaoks sobiv, on vaja ehitusmaterjali kohale vedada keskmiselt kaugemalt. Võimalikud karjäärid,

kust oleks võimalik hankida teelõigu ehitamiseks vajalikke materjalide, on toodud alljärgnevas

tabelis (Tabel 7).

Tabel 7. Võimalikud karjäärid teelõigu ehitamiseks vajalike materjalide hankimiseks46

Karjääri nimetus Karjääri valdaja

Materjali veokaugus

km

Materjali aktiivne varu

tuh m3

Paekivikillustik

Anelema dolomiidikarjäär Eesti Killustik OÜ 40,0 1 321,2

Nurme Teedeehitus OÜ 412,9

Muldkeha täitematerjalid

Eassalu IV kruusakarjäär Nurme Teedeehitus OÜ 25,0 91,6

Eassalu III liivakarjäär Lindamäe OÜ 24,0 33,0

45 Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele. II etapp. Maanteeamet, ERC Konsultatsioonid

OÜ, Tallinn 2015. Ptk 4.3;

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/mava_lopparuanne_231115_uus_erc_0.pdf 46 Allikas: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 Pärnu-Uulu lõigu projektid. Katendi

aruanne. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0111; 03.04.2018

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

47 / 158

Karjääri nimetus Karjääri valdaja

Materjali veokaugus

km

Materjali aktiivne varu

tuh m3

Selja II kruusakarjäär Eesti Killustik OÜ 16,0 46,4

Selja kruusakarjäär Metsatervenduse OÜ 15,0 32,0

Potsepa liivakarjäär Eesti Killustik OÜ 25,0 1 318,3

Kõrsa kruusakarjäär OÜ Tee & Maa 12,0 564,0

Pitsalu liivakarjäär Lemminkäinen Eesti AS 30,0 16,3

Taganõmme liivakarjäär* 40 342,7

Lauri liivakarjäär* 45 351,1

Kamali liivakarjäär* L.U.Konsult OÜ 50 422,1

OÜ Metsagrupp 354,2

*) ei ole aktiivne

Eeldatavaks keskmiseks veokauguseks tee-ehitusobjektidel loetakse 20 km raadiust

projekteeritavast objektist47. Nimetatud raadiuses asuvad Selja ja Kõrsa kruusakarjäärid. Liiva ja

paekivikillustikku on vaja kohale vedada kaugemalt, sest 20 km raadiuses nende ehitusmaterjalide

maardlaid ei ole (vt Tabel 7). KMH ülesanne ei ole analüüsida, kas tabelis toodud karjääride

ehitusmaavara kvaliteet on antud ehitusobjekti jaoks sobiv.

Alljärgnevalt on käsitletud ehitusaegsete veoste võimalikku mõju piirkonna teede

liikluskoormusele. Analüüsimiseks on valitud Anelema dolokivikarjäär (ainus lubjakivikarjäär

piirkonnas), Potsepa liivakarjäär (suurima aktiivse varuga liivakarjäär piirkonnas) ja Kõrsa

kruusakarjäär (suurima aktiivse varuga kruusakarjäär piirkonnas).

Anelema dolomiidikarjäär asub Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas, ca 40 km kaugusel

ehitusobjektist. Tõenäoline veotee karjäärist ehitusobjektini kulgeb mööda Anelema karjääriteed

(eratee nr 1880491; ca 600 m pikkuses lõigus), Pärnu-Jaagupi-Kergu teed (riigi kõrvalmaantee nr

19202; ca 2,5 km pikkuses lõigus) ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed (riigi põhimaantee nr 4).

Liiklussagedus kasutatavatel riigiteedel 2017.a loendusandmete põhjal vt Tabel 8.

Tabel 8. Liiklussagedus killustiku veoks kasutatavatel Pärnu-Jaagupi-Kergu tee ja

Tallinn-Pärnu-Ikla maantee teelõikudel 2017.a liiklusloenduse andmetel. Allikas: Maa-

ameti kaardiserveri Maanteeameti kaardirakendus; vaadatud 14.02.2019

Maantee Lõigu

algus, m Lõigu

lõpp, m

Lõigu

pikkus, m

AKÖL

autot/ ööp

SAPA % VAAB % AR %

19202 Pärnu-

Jaagupi- Kergu

0 1698 1698 912 81 2 17

1698 7328 5630 303 83 3 14

4 Tallinn-

Pärnu- Ikla

100 684 102 708 2024 7282 77 4 19

102 708 111 431 8723 8626 77 3 20

111 431 120 699 9268 10 179 83 3 14

120 699 122 641 1942 10 091 83 3 14

122 641 122 849 208 12 761 83 3 14

122 849 125 206 2357 12 761 83 3 14

125 206 125 223 17 13 352 85 3 12

47 Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele. II etapp. Maanteeamet, ERC Konsultatsioonid

OÜ, Tallinn 2015. Ptk 4.3;

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/mava_lopparuanne_231115_uus_erc_0.pdf

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

48 / 158

Maantee Lõigu

algus, m

Lõigu

lõpp, m

Lõigu pikkus,

m

AKÖL autot/

ööp SAPA % VAAB % AR %

125 223 130 343 5120 13 352 85 3 12

130 343 130 566 223 10 133 82 2 16

130 566 133 443 2877 10 133 82 2 16

133 443 141 421 7978 10 450 79 3 18

Lühendite selgitused (Tabel 8 kuni Tabel 10):

- AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas

- SAPA – sõiduautod ja pakiautod [sõiduki pikkus (m) ≤6,0]

- VAAB – veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) ≤ 12,0]

- AR – autorongid [sõiduki pikkus (m) >12,0]

Potsepa liivakarjäär asub Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevas Kõima külas. Potsepa karjäär

jääb projekteeritava kergliiklustee põhjapoolsemast otsast ca 32 km kaugusele48, eeldusel, et

veotee kulgeb mööda Kõima-Seliste teed (kõrvalmaantee nr 19107), Audru-Tõstamaa-Nurmsi teed

(kõrvalmaantee nr 19101), Pärnu-Lihula maanteed (tugimaantee nr 60; Pärnu linnas Lennuvälja

tee), ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed (põhimaantee nr 4; Pärnu linnas Ehitajate tee, Papiniidu tee,

Liivi tee ja Riia mnt). Liiklussagedus nendel maanteedel 2017.a loendusandmete põhjal vt Tabel 9.

Tabel 9. Liiklussagedus liiva veoks kasutatavatel Kõima-Seliste tee, Audru-Tõstamaa-

Nurmsi tee, Pärnu-Lihula maantee ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee teelõikudel 2017.a

liiklusloenduse andmetel. Allikas: Maa-ameti kaardiserveri Maanteeameti

kaardirakendus; vaadatud 14.12.2018

Maantee Lõigu

algus, m

Lõigu

lõpp, m

Lõigu pikkus,

m

AKÖL autot/

ööp SAPA % VAAB % AR %

19107 Kõima- Seliste

0 4300 4300 149 81 1 18

19101 Audru- Tõstamaa

-Nurmsi

3560 8814 5254 1228 94 3 3

457 3560 3103 1561 93 1 6

0 457 457 1715 94 1 5

60 Pärnu- Lihula

6048 7889 1841 8070 95 2 3

4523 6048 1525 8070 95 2 3

2847 4523 1676 10 733 95 2 3

2351 2847 496 5073 91 2 7

0 2351 2351 5073 91 2 7

4 Tallinn-

Pärnu- Ikla

125 223 130 343 5120 13 352 85 3 12

130 343 130 566 223 10 133 82 2 16

130 566 133 443 2877 10 133 82 2 16

133 443 141 421 7978 10 450 79 3 18

Lühendite selgitused vt Tabel 8 all.

Kõrsa kruusakarjäär asub Tori vallas Kõrsa külas. Kõrsa karjäär jääb projekteeritava kergliiklustee

põhjapoolsest otsast ca 14 km kaugusele49. Kõrsa karjäär on ehitusobjektile lähim liivakarjäär.

Veotee kulgeb valdavalt mööda riigi tugimaanteed nr 59 Pärnu–Tori (Sindi ja Pärnu linnas on tee

48 Mõõdetud Maa-ameti kaardiserveri kaardirakenduselt 49 Mõõdetud Maa-ameti kaardiserveri kaardirakenduselt

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

49 / 158

nimi Paide maantee) ja mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed (riigitee nr 4). Liiklussagedus

nimetatud maanteedel 2017.a loendusandmete põhjal vt Tabel 10.

Tabel 10. Liiklussagedus kruusa veoks kasutatavatel Tallinn-Pärnu-Ikla ja Pärnu-Tori

teelõikudel 2017.a liiklusloenduse andmetel. Allikas: Maa-ameti kaardiserveri

Maanteeameti kaardirakendus; vaadatud 14.12.2018

Maantee Lõigu

algus, m

Lõigu

lõpp, m

Lõigu pikkus,

m

AKÖL autot/

ööp SAPA % VAAB % AR %

4 Tallinn- Pärnu-

Ikla 133 443 141 421 7978 10 450 79 3 18

59 Pärnu-

Tori

0 1532 1532 - - - -

1532 3604 2072 7480 94 3 3

3604 5643 2039 3519 95 2 3

5643 9711 4068 3519 95 2 3

9711 15 953 6241 1378 95 3 2

Lühendite selgitused vt Tabel 8 all.

Arvestades veoteede liiklussagedust ning sõidukite jaotust liikide järgi võib maanteelõigu

rekonstrueerimiseks ehitusmaterjali vedamine suurenda mõningal määral nende teede

liikluskoormust, sest vajalikud ehitusmaterjali kogused on suhteliselt suured. Mõju on ajutine ja

lühiajaline. Suure raskeveokite osakaalu Pärnu-Jaagupi-Kergu teel ja Kõima-Seliste teel

põhjustavadki tõenäoliselt ehitusmaavara veod vastavalt Anelema ja Potsepa karjääridest.

Maanteelõigu rekonstrueerimisel tuleb arvestada kõrvaloleva Pärnu maastikukaitsealaga ning

ehitada teed võimalikult kitsal trassil, et säästa maastikukaitseala (eelkõige selle pinnast ja

taimestikku) võimalike oluliste kahjustuste eest. Ehitustööd tuleb korraldada teemaa piirides ja

jälgida, et oleks välditud ehitusmaterjalide ladustamine kaitsealale.

Tee-ehituse materjale tuleb kasutada säästlikult. Eemaldatav pinnas (kasvumuld) tuleb ära

kasutada haljastustöödel, eelistatult samal objektil ja lähiümbruses, et vähendada põhjendamatuid

edasi-tagasi vedusid. Kui tee ehitamisel saadud kaevist kasutatakse väljaspool sama ehitusobjekti,

siis on selleks vaja taotleda Keskkonnaameti luba.50

Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtetest kinnipidamisel ei kaasne maanteelõigu

rekonstrueerimisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

Maanteelõigu laiendus on kavas valmis ehitada maantee kõrvale kavandatavast kergliiklusteest

eraldiseisvalt ja eeldatavalt pärast kergliiklustee ehitamist. Seega tõenäoliselt puudub

maanteelõigu ehitamisel oluline koosmõju kergliiklustee ehitamisega seoses maavarade

kasutusega. Ei ole aga välistatud, et maanteelaienduse ja Rail Balticu raudteetrassi ehitamisega

seoses võib avalduda oluline koosmõju ja konkurents piirkonna ehitusmaavaradele. Peale

nimetatute pole teada muid suuri ehitusobjekte piirkonnas, mis vajaksid ehitusmaavarasid väga

suurtes kogustes ja mille ehitamine toimuks samaaegselt.

Ressursside kirjeldus tee kasutamisetapis

Tee kasutamisetapis kasutatakse ehitusmaterjale ja loodusvarasid vajadusel tee hooldustööde

käigus, peamiselt teekatte korrastamise/taastamise jaoks. Kasutatavad materjalid on peamiselt

tardkivikillustik ja bituumen. Kogused selguvad tulevikus, kui see vajadus tekib tee hooldamise

50 Vt maapõueseaduse § 97; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018053?leiaKehtiv

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

50 / 158

käigus. Tee hoolduseks vajalikud materjalide ja loodusvarade kogused on võrreldes tee ehitamise

etapiga oluliselt (kordades) väiksemad.

4.2. Hinnang eeldatavalt tekkivate jäätmete ja heidete kohta

Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni,

tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Samuti tekib tee ehitamise käigus jäätmeid.

Käesolevas peatükis antakse hinnang kavandatava tegevuse rajamis- ja kasutamisetappides (tee

ehitamisel ja kasutamisel) eeldatavalt tekkivate jäätmete ja heidete, nagu saasteained, müra,

vibratsioon ja valgus, kohta.

Kavandatava tegevusega ei kaasne tootmisjääke ega lõhna, soojuse ja kiirguse eraldumist

keskkonda ning sellega kaasnevaid häiringuid.

Jäätmeteke ja ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamine

Suuremal hulgal jäätmeid tekib tee ehitamise käigus. Enamiku tekkivatest jäätmetest

moodustavad ehitus- ja lammutusjäätmed (ülesfreesitud asfalt, eemaldatud pinnas) ning

raadamisel tekkivad puidujäätmeid (puit, oksad, risu). Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka

kuuluvad ka ehitusmaterjalide ning ehitusel ajutiselt kasutatavate konstruktsioonide jäägid, mida

ei ole võimalik enam esialgsel otstarbel kasutada.

Praktiliselt kogu vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt, transporditakse

mahtpuistelastina või väikepakendites. Tegevusega kaasnevate jäätmete hulka tuleb seega lugeda

ka pakkematerjal (nt puidust transpordialused ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vms

materjalist pakke- ja täitematerjal jms). Jäätmeid tekib ka ehitusmasinate kasutamisel, hoolduse

ja remondi käigus (rehvid, purunenud detailid, ohtlikest jäätmetest kütusejäägid, kasutatud õlid ja

määrdeained, absorbendid ja puhastuskaltsud, saastunud pakendid jms). Ehitustööliste

tegevusega kaasneb lisaks olmejäätmete teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed).

Tee kasutusperioodil ei teki olulistes kogustes jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid.

Jäätmekäitlus ehitusobjektil korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele51, keskkonnaministri

21.04.2004 määrusele nr 2152, Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale53, Häädemeeste valla

jäätmehoolduseeskirjale54 ja objekti keskkonnahoiukavale, määratakse vastutajad ning tagatakse

asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus.

Kokkuvõttes, kui jäätmekäitlus on korraldatud nõuetekohaselt, on jäätmetega seonduv oluline

negatiivne keskkonnamõju (sh piirkonna prügistamine ning pinnase- ja põhjaveereostus) välditav.

Küll on jäätmetest tulenev keskkonnamõju võimalik avariiliste olukorda tulemusel (liiklusõnnetused

jäätmete transpordil). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada liiklusohutuse

tõstmisega ehitusetapis ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Meetmed jäätmetekkega seonduva olulise keskkonnamõju vältimiseks on toodud peatükis 8.1.1.

51 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015012?leiaKehtiv 52 Määrusega kehtestatakse teatud liiki ja koguses tavajäätmete tekkekohas taaskasutamise ja kõrvaldamise

nõuded, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik, sh tavajäätmete

taaskasutamise nõuded teede ehitusel. Elektrooniline Riigi Teataja:

https://www.riigiteataja.ee/akt/111072017018

53 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 54 Seoses haldusreformiga (Tahkuranna valla ja Häädemeeste valla ühinemisega) tuleb ehitustöö

kavandamisel jälgida, et võetakse aluseks jäätmehoolduseeskirja kehtiv versioon. Hetkel on projektiala

piirkonnas kehtiv Tahkuranna Vallavolikogu 27.05.2010 määrusega nr 8 kehtestatud Tahkuranna valla

jäätmehoolduseeskiri: http://www.tahkuranna.ee/failid/jaatmehoolduseeskiri.pdf (vaadatud 02.07.2018)

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

51 / 158

Müratase ja hinnang võimalikule mõjule

Projekteerimise käigus teostatakse kavandatava tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille

käigus võetakse arvesse nii olemasolevat kui ka prognoositavat liiklussagedust ning vajaduse

korral tehakse ettepanekud müra mõju vähendamiseks (nt müratõkete rajamiseks). KMH käigus

lähtutakse müra mõju hindamisel koostatavast mürauuringust (vt Lisa 3).

Ehitusaegne müratase (ehitusmüra)

Tee ehitamisega kaasneb (ehitusprotsesside ja ehitustehnika tekitatud) müra levimine

lähipiirkonna aladele. Alljärgnevalt antakse hinnang ehitusaegse mürataseme mõju olulisusele ning

leevendusmeetmete rakendamise vajadusele.

Ehitusaegse müra normid

Keskkonnaministri määruse nr 7155 kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikus kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset (vt Tabel 11).

Muul ajal ehitusmürale piirnormid ei kehti.

Tabel 11. Tööstusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel)

I

kategooria

II

kategooria

III

kategooria

IV

kategooria

Müra

piirväärtus 55/40 60/45 65/50 65/50

Müra

sihtväärtus

45/35 50/40 55/45 55/45

Ehitusaegse müra allikad

Maanteelõigu ehitusperioodil võib esineda tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide transpordiga

seotud müra. Tegemist on lühiajalise häiringuga.

Hinnang ehitusaegse müra mõjule

Kuna tegemist on lühiajalise häiringuga, siis leevendusmeetmeid (vt ptk 8.1.9) järgides ei ole

tegemist olulise negatiivse mõjuga.

Ehitusaegse müra mõju inimese tervisele ja heaolule on kirjeldatud peatükis 7.8.3.

Kasutusaegne müratase (liiklusmüra)

Kasutusaegselt on võimalik mürataseme tõus teelõigu läheduses paiknevatel aladel tulenevalt

sõidukiiruse tõusust, liikluskoormuse suurenemisest ning tee asukoha muutumisest (tee ja ristmike

laienemine, tee telgjoone muutumine).

Projekti koostamise käigus on teostatud tee kasutusaegse mürataseme modelleerimine ja

vajadusel (olulise mõju ilmnemisel) on rakendatud leevendavaid meetmeid mürataseme leviku

piiramiseks. Mürauuringu aruanne on lisatud KMH aruandele (vt Lisa 4), alljärgnevalt on kajastatud

mürauuringu tulemusi.

Kasutusaegse müra (liiklusmüra) normid

Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja

nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (vt Tabel 12). Liiklusmüra normid on täpsemalt kirjeldatud teostatud mürauuringu

peatükis 2.

55 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

52 / 158

Tabel 12. Liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel)

I kategooria

II kategooria

III kategooria

IV kategooria

Müra

piirväärtus 55/50 60/55

651/601

65/55

701/601

65/55

701/601

Müra sihtväärtus

50/40 55/50 60/50 60/50

1Müratundliku hoone teepoolsel küljel

Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt56:

- I kategooria – looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad;

- II kategooria – laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad,

puhkealad ja pargid linnades ning asulates;

- III kategooria – segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja

tootmisettevõtted);

- IV kategooria – tööstusala.

Kasutusaegse müra allikad

Kasutusaegse müra allikad on maanteel liiklevad sõidukid. Autotranspordist tuleneva müra teke

sõltub sõidukitüübist, liiklussagedusest ja -kiirusest ning teede seisukorrast.

Hinnang kasutusaegse müra mõjule

Pärnu-Uulu lõigu ehitusprojekti koostamise raames viidi läbi eraldi mürauuring, mille eesmärk on

hinnata Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 teeprojekti koosseisus

maanteemüra mõju maantee läheduses asuvatele elamualadele. Müra mõju hinnati ehitusjärgses

olukorras aastal 2020 ja perspektiivses olukorras aastal 2040. Müra arvutused teostati 2 m

kõrgusel maapinnast ning müratasemeid elamualadel hinnati vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ toodud müra normtasemetega. Müraarvutustes kasutati

siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt päevase (kl 7-23) ja öise (kl

23-7) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Müra modelleerimine teostati

spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN.57

Müratasemete hindamise tulemusena selgus, et lähtuvalt 2040. aastaks prognoositud

liiklussagedusest on projekteeritava tee ääres lubatud müratasemed ületatud kolme II kategooria

alal (elamualal) paikneva kinnistu hoonete fassaadidel (vt Tabel 13).

Tabel 13. 2040. aastal normtasemetest kõrgemad müratasemed maanteele lähimatel II

kategooria aladel paiknevate hoonete fassaadidel, 2 m kõrgusel maapinnast

Arvutus-

punkti

number

Kinnistu nimi, katastriüksuse

number

2040.a müratase elu-

hoonete fassaadidel, dB Lubatud müra

normtase, dB päeval, kl 7-23

öösel, kl 23-7

15/16 Tammeoksa, 84801:001:1443 70/65 63/58

60/55

651/601

19 Sepa, 84801:001:0377 67 59

23 Mätta, 84801:001:0056 65 57

56 Riigikogu seadus RT I, 05.07.2016,1 „Atmosfääriõhu kaitse seadus“; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002?leiaKehtiv 57 Vt täpsemalt mürahinnangu ptk 1.1, KSH aruande Lisa 4

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

53 / 158

1Lubatud müra normtase hoone teepoolsel küljel

Leevendusmeetmed müra mõju vähendamiseks vt ptk 8.1.9.

Kasutusaegse müra mõju inimese tervisele ja heaolule on kirjeldatud peatükis 7.8.3.

Koosmõju Rail Balticu raudteega

Pärnu-Uulu maanteelõigu ja Rail Balticu raudtee koosmõju müra seisukohast on hinnatud Rail

Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruandes (Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine)58. Viidatud

töös käsitletakse müra puhul olulise negatiivse mõjuna keskkonnaministri 16.12.2016.a määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“59 toodud normväärtuste ületamist. Elamualade, elu- ja ühiskondlike hoonete ning

linnasiseste puhkealade puhul on valdavalt eesmärgiks tagada müra tase, mis on väiksem kui 55

dB päeval ja 50 dB öösel. Toodud väärtused vastavad eespool nimetatud keskkonnaministri

määruse sihtväärtusele. Märgatava olemasoleva mürafooniga piirkondades (sh Pärnu linn) ei saa

eesmärgiks seada kõige rangemate müraalaste nõuete täitmist (kuna juba olemasolev mürafoon

võib olla müra sihtväärtusest suurem) ning koosmõju hindamisel tuleb lähtuda leebematest

nõuetest ehk 60 dB päeval ning 55 dB öösel (sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 päeval

ning 60 dB öösel). Toodud väärtused vastavad eespool nimetatud keskkonnaministri määruse

piirväärtusele. Samas töös on välja toodud, et reisirongide müraemissioon ning vastavalt ka

osakaal koosmõju hindamisel on vähem oluline, sest kriitilisemad olukorrad on seotud eelkõige

pikkade kaubarongide liiklemisega (eriti öisel ajal, kui kiirrongide liiklus on minimaalne).

Väljavõtted Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruande mürakaartidest (vt Joonis 18 ja

Joonis 19) kirjeldavad Rail Balticu raudtee koosmõju Pärnu-Uulu maanteelõigus, mida on loetud

märkimisväärse olemasoleva liiklusmüra tasemega maanteeks. Koosmõju hindamisel on kasutatud

maantee 2015.a liiklusandmeid. Alltoodud joonistelt on näha, et maanteeliikluse müra on

domineeriv müraallikas ning maanteeliikluse müratase koosmõjus kavandatava Rail Balticu

kiirraudteega põhjustab normist kõrgemat mürataset maantee ja raudtee vahele jääval alal.

Kavandatavast kiirraudteest (vanast kitsarööpmelise raudtee tammist) ida poole, mis on peamine

puhkepiirkond, maanteelt lähtuv müra ja koosmõju raudteemüraga praktiliselt ei ulatu. 2015. aasta

liikluskoormuse olukorras müra modelleerimise tulemused on võrreldavad käesoleva KMH

koosseisus tehtud mürahinnangu (vt Lisa 4) 2020. aasta liikluskoormuse olukorra tulemustega.

2040. aasta olukorras müratasemed kasvavad. Koos liiklussageduse tõusuga maanteel suureneb

ka piirkonna müratase koosmõjus kavandatava kiirraudteega. Samas tuleb arvestada, et

liiklussagedus maanteel ja koos sellega liiklusmüra tase suureneksid tõenäoliselt ka ilma

käsitletavat maanteelõiku rekonstrueerimata.

Nii maantee rekonstrueerimisprojektis kui ka Rail Balticu raudtee eelprojektis on ette nähtud

mürakaitseekraanid nendes lõikudes, kus on vajalik mürataseme leevendamine elamualadel. Rail

Balticu raudteega seotud müra leevendusmeetmeid täpsustatakse Rail Balticu Pärnu maakonna

lõigu projekteerimise ja KMH käigus.

58 Heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7; KSH aruande materjalid

vt: https://maakonnaplaneering.ee/147 59 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

54 / 158

Joonis 18. Väljavõte mürakaardist (päevane olukord; Pärnu linn ja Reiu küla)60

60 Allikas: Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruanne (Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine)

2015 maanteeliiklus

A in

u lt R

a il B

a lt ic

u r

a u d te

e li ik

lu s

K o o s m

õ ju

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

55 / 158

Joonis 19. Väljavõte mürakaardist (öine olukord; Pärnu linn ja Reiu küla)61

Vibratsioon ja hinnang võimalikule mõjule

Maantee ehitusel tekkiv vibratsioon on seotud ehitusmasinate ja -seadmete tööga. Tegemist on

lühiajalise häiringuga.

Maantee kasutamiseperioodil tekkiv vibratsioon on suures osas tingitud tee halvast seisukorrast

ning ehitusel kasutatud tehnilistest lahendustest. Tänapäeval kasutatakse teede rekonstrueerimisel

61 Allikas: Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruanne (Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine)

2015 maanteeliiklus

K o o s m

õ ju

A in

u lt R

a il B

a lt ic

u r

a u d te

e li ik

lu s

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

56 / 158

tehnoloogiaid, mis arvestavad vibratsiooni negatiivse mõju vältimisega ja parandavad teekatte

kvaliteeti ning muudavad liikluse ühtlasemaks. Kuigi suurte liiklussageduste korral võib vibratsioon

olla tajutav, ei ole uute teede rajamise korral põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni

tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi

olemasolevatele hoonetele ka tee vahetus läheduses. Ehitustöödega kaasneda võiva vibratsiooni

mõjudest inimeste varale (ehitistele) ka ptk 7.8.4.

Vibratsiooni levikut mõjutab ka pinnase niiskus, niiskes pinnases levib vibratsioonilaine paremini.

Vibratsioonilainete liikumist aitab summutada mõnede taimede juurestik. Näiteks teeäärsetel

kuusehekkidel on kuuse elastsete juurte tõttu vibratsiooni summutav mõju62.

Tee kasutamisperioodil võivad vähest tajutavat (nõrka) vibratsiooni tekitada raskeveokid, kuid see

võib avalduda ainult tee vahetus läheduses ja teatud tingimustel. Raskeveokite poolt põhjustatud

vibratsioonitase ei avalda olulist mõju ümbritsevatele hoonetele ja rajatistele.

Nii tööstuslikust tegevusest kui ka liiklusest tingitud (pinnase-) vibratsiooni hindamisel lähtutakse

Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mille

kohaselt ei tohi üldvibratsiooni korrigeeritud kiirenduse tase olemasolevate elamute

magamisruumides ületada järgmisi väärtusi:

- päevasel ajal (kl 07:00-23:00) - 0,0126 m/s2 (82 dB) ja

- öisel ajal (kl 23:00-07:00) - 0,00883 m/s2 (79 dB).

Välisõhu saasteained ja hinnang võimalikule mõjule

Õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur,

õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur,

tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on

saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest

hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda

kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka päikesekiirgus, mis

tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste

probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Välisõhu kaitse seaduse tähenduses on

ebasoodsad ilmastikutingimused maapinnalähedases õhukihis saasteainete akumuleerumist

soodustavad tingimused, nagu omavahelises koostoimes temperatuuri inversioon vahetult

maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus null kuni kaks

meetrit sekundis.

Järgnevalt antakse hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale ja saastatuse

(tolm, lõhnaained) levikule ning välisõhu kvaliteedi vastavusele kehtestatud piirväärtustega.

Projekteeritav teelõik asub Häädemeeste (endise Tahkuranna) valla Reiu, Uulu ja Mereküla külade

territooriumil. Tee laiendus leiab aset valdavalt olemasoleva maantee trassil ja selle läheduses

(välja arvatud trassi õgvendus projekteeritava lõigu lõunapoolses osas – vt ptk 2.2).

Maanteeõgvenduse ja liiklussõlmede piirkonnas ehitatakse teed osaliselt uude asukohta, kus täna

mõjud puuduvad või on oluliselt väiksemad võrreldes kavandatava tegevuse realiseerimise järgse

olukorraga. Olemasoleva tee asukohas on tegevuse lähiümbruse keskkonnatingimused juba

olemasoleva olukorra puhul tee poolt mõjutatud. Projekteeritava maanteelõigu algus piirneb

mõlemast küljest Pärnu MKA territooriumiga, kus asustus puudub. Lõigu keskosas paiknevad

62 Harju Maavalitsus, Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, 2012,

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Ehitus/teemaplaneeringud/e67_ksh_aruanne_harju_rapla.pdf

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

57 / 158

projektiala lähistel valdavalt põllumaad ja elamumaad. Projekteeritav maanteelõik lõpeb Uulu küla

territooriumil, kus elamualasid on tihedamalt.

Ehitusetapp

Tee ehitamisega kaasneb (ehitusprotsesside ja ehitustehnika tekitatud) õhusaaste levimine

lähipiirkonna aladele. Alljärgnevalt antakse hinnang nende ehitusaegsete mõjude olulisusele ning

vajadusel tehakse ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Ehitusaegne välisõhu saaste – peamiselt osakesed (tolm) ja mustkatte paigaldamisega seotud

lenduvad orgaanilised ühendid – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga.

Ehitustegevuse käigus võib esineda ajutist õhukvaliteedi halvenemist peamiselt tolmu tekkimise

tõttu. Õhusaastet võib põhjustada puistes ehitusmaterjalide laadimine ja ladustamine ning

kaevetööde läbiviimine projekti alal. Puistematerjalide ladustamisel võivad tolmu emissioonid

esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali

kuhjast eemaldamisel. Tolmu emissiooni võivad põhjustada ka laadimisseadmete ja veoautode

liikumine. Samuti eralduvad ehitustööde käigus transpordivahendite mootoritest heitgaasid.

Lõhnahäiring võib tekkida teatud teetööde ajal (bituumen, asfalt). Õhusaastus on ajutine ja

minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse nõuetele.

Tee ehitamisega kaasnev õhusaaste on lokaalne ja lühiajaline. Samuti ei ole ehitustöödel antud

alalt (kaasa arvatud sõidukid) olulist välisõhu saasteohtu naaberaladele. Vältimaks ehitusaegset

olulist häiringut naaberaladele tuleb rakendada leevendusmeetmeid (vt ptk 8.1.8).

Eeldades ehitajate seadusekuulekat käitumist (tehniliselt korras seadmed ja kinnipidamine tööde

kavast) ei ole välisõhu seisundi ehitusaegne seire vajalik.

Kasutusetapp

Mõju hindamise kõigus on muuhulgas võetud aluseks teadmisi, et analoogsetes olukordades mujal

suure liikluskoormusega maanteede piirkondades ei ole välisõhu saaste olnud probleemiks.

Arvestades, et käsitletavas piirkonnas on ka suhteliselt avatud maastik ja mere läheduse tõttu

head hajumistingimused, siis võib eeldada, et Pärnu-Uulu maanteelõigu kasutusetapil ei põhjusta

sõidukite heitgaasid ja tolm välisõhu saastetasemete ületamisi ega sellega kaasnevaid häiringuid

teega piirnevatel aladel.

Peamiselt eralduvad heitmed välisõhku teed kasutavate sõidukitest mootoris kütuse põlemise

tulemusena. Kuid sõidukite ja tee kastumisel tekib ka teisi jääke, peamiselt tahkeid osakesi.

Erineva suurusega tahked osakesed eralduvad sõiduki kulumisel rehvidelt ja mootorist. Tee eriti

intensiivset kulumist põhjustavad naastrehvid sel ajal, kui neid on lubatud kasutada sõltumata

ilmastikutingimustest. Samuti kuluvad kasutamise käigus teekate ja teekattemärgistus. Mida

peenemad on tahked osakesed, seda kauem need õhus püsivad ja kaugemale hajuvad. Tiheda

liikluse tulemusena väheneb liikumiskiirus ja võivad tekkida ummikud. Sellisel juhul viibivad

sõidukid teelõigus kauem ning välisõhu saastatuse tase suureneb.

Maantee kasutamisega (liikluskoormuse suurenemisega) võib kaasneda õhusaaste emissioonide

tõus. Liiklusest pärinevateks peamisteks saasteaineteks on süsinikoksiid (CO), lämmastikoksiidid

(NOX), peened tahked osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Saasteainete piirväärtused

on määratud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“63 ja

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi

muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“64 (vt Tabel 14). NO2 kontsentratsioone saab

63 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017007?leiaKehtiv 64 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

58 / 158

ligilähedaselt arvutada NOX kontsentratsioonide põhjal, arvestades, et lämmastikdioksiid

moodustab lämmastiku oksiidide üldkogusest umbes 50%.

Tabel 14. Saasteainete piirnormid

Saasteaine Keskmistamisaeg Piirväärtus (μg/m3) Lubatud ületamiste

arv aastas

CO kõrgeim 8 tunni keskmine 10 000 -

NO2 1 tund 200 18 tundi

1 aasta 40 -

PM10 24 tundi 50 35 korda

1 aasta 40 -

PM2,5 1 aasta 25 -

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL)65 käsitletaval lõigul oli 2016. aastal 4832–9755

autot ööpäevas, sh raskeliiklust (veoautod, autobussid, autorongid) 20–32%. 2017. aastal olid

vastavad näitajad 5337–10 449 autot ööpäevas, sh raskeliiklust 21–33% (vt Tabel 15). Vt

täpsemalt ptk 3.3.2.

Tabel 15. Olemasolev ja prognoositav liiklussagedus Pärnu–Uulu maanteelõigul km

133,4–146

Sõiduki tüüp 2017. aasta maksimaalne liiklussagedus Prognoositav AKÖL66

Sõiduautod 7000 9100

Raskeliiklus 3449 4483

Eriheitmete arvutamiseks saab kasutada Suurbritannias välja töötatud emissioonifaktoreid67.

Eriheitmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 16). NO2 kontsentratsioonid arvutati NOX

kontsentratsioonide põhjal, arvestades, et lämmastikdioksiid moodustab lämmastiku oksiidide

üldkogusest 50%. Diiselmootoriga sõidukite osakaaluks arvestati 30% ja bensiinimootoriga 70%.

Õhukvaliteedi modelleerimisel eeldatakse tavaliselt, et 10 aasta perspektiivis kasvab liikluskoormus

umbes 30%.

Tabel 16. Eriheitmed g/km 50 km/h sõidukiiruse korral

NOX NO2

Sõiduk (bensiinimootoriga) 0,592 0,015 (auto) + 0,07 (teekate)

Sõiduk (diiselmootoriga) 0,510 0,071 (auto) + 0,07 (teekate)

Tee on joonallikas, millelt lähtuva saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad tee pinna kohal

ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti. Seetõttu ei teki antud liiklussageduste juures (suurtel

liikumiskiirustel ja sujuva liikluse korral) tõenäoliselt väljaspool teemaad saastetaseme piirväärtusi

ületavaid saasteainete kontsentratsioone.

65 Allikas: Maanteeameti liiklussageduse statistika; https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-

statistika 66 AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 67 National Atmospheric Emissions Inventory, Emission factors for transport, 2018,

http://naei.beis.gov.uk/data/ef-transport

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

59 / 158

Eelnevate Eesti põhimaanteede eelprojektide käigus on läbi viidud õhusaaste modelleerimisi68, 69,

kus liiklussagedused on vähemalt sama suured või suuremad kui käesoleval kavandataval

põhimaanteel nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla. Modelleerimiste tulemustest on ilmnenud, et kõigi

saasteainete aastakeskmised saastetasemed on oluliselt väiksemad aastakeskmistest

piirväärtustest. Piirväärtuste lähedale võivad ulatuda (või neid ületada) vaid lämmastikoksiidide ja

tahkete osakeste lühiajalised (NO2 ühe tunni keskmine, PM10 24 tunni keskmine) tasemed ning

seda eelkõige vaid tee-alal ja tee läheduses (tehnilises) tsoonis, maksimaalselt ca 70 meetri

kaugusel.

Kavandatav tegevus tõstab piirkonna liiklusest põhjustatud saastetasemeid väga vähesel määral

ning ei ole oodata saasteainete piirnormide ületamist lähimate elamute juures. Üldjuhul on

mereäärses piirkonnas saasteainete hajumistingimused tuulte tõttu väga head ning saasteainete

kuhjumist ei ole ette näha.

Tee kasutamise käigus on välisõhku eralduvate heitmete vältimise, vähendamise ning nende leviku

piiramise meetmed väga piiratud, sest juba projekteerimisel on paika pandud tee parameetrid ja

määratud sõidukiirused. Seega on tee kasutamise etapis olukorda võimalik leevenda ainult tagades

tee pideva hooldamise ja korrashoiu, sest teelt tahkete osakeste eemaldamisega välditakse nende

lendumist ja edasi kandumist.

Tee kasutusaegses etapis ei ole õhuseire vajalik.

Kavandatava tegevusega kaasneva välisõhu saaste mõju inimeste tervisele on käsitletud peatükis

7.8.2.

KMH koostajale ei ole teada tegevusi või projekte kavandatava tegevuse mõjualas, millega võiks

kaasneda koosmõju välisõhu saaste seisukohast.

Veekeskkonna ja pinnase saastamine

Maanteelõigu rekonstrueerimisega kaasnevad heited õhku, vette ja pinnasesse, mis võivad kaasa

tuua keskkonnahäiringuid ja -riske ning sellest tulenevalt põhjustada veekeskkonna ja pinnase

saastumist.

Heidetega võib veekeskkonda ja pinnasesse sattuda saasteaineid, mis võivad halvendada pinna-

ja põhjavee olemasolevat seisundit ning hüdroloogilist režiim. Ohtlike ainete veekeskkonda ja

pinnasesse sattumine võib neis sisalduvate toksiliste, püsivate või bioakumuleeruvate ühendite

tõttu põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevalt tuleb tegevuste läbiviimisel tagada keskkonna

terviklik kaitse ja hea seisund ning tegevustega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid ja -riske

tuleb vähendada võimalikult suures ulatuses70. Vastavalt veeseadusele, ei tohi tegevusega

põhjustada pinna- ja põhjaveekogumite seisundi halvenemist71. Selle ärahoidmiseks tuleb

kasutusele võtta meetmed, mis välistavad või piiravad saasteainete pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette juhtimise või sattumise.

Projekti realiseerimisel kaasnevad mõjud veekeskkonna ja pinnase saastamisele on seotud nii

ehitus- kui ka kasutusetapiga.

68 Kiili vallas Kangru ja Luige alevikes kavandatavate arendustegevustega kaasnevate võimalike

keskkonnamõjude kumulatiivne ja võrdlev analüüs-eksperthinnang. Skepast & Puhkim OÜ.2018 69 Mõigu ristmiku (Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa-km 4,4-6,6) eelprojekti keskkonnamõju

hindamine. ELLE OÜ, 2010 70 Keskkonnaseadustiku §§-d 1 ja 8; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018012 71 Veeseaduse §§-d 33 ja 35; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

60 / 158

Ehitusetapp

Ehitusetapis on mõju veekeskkonna ja pinnase saastumisele seotud ehitustööde läbiviimise,

ehitusmaterjalide ning muude tööks vajalike materjalide transpordi, ladustamise ja kasutamise

ning ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamisega. Tegevuste käigus võib keskkonda sattuda

ehitusmaterjale ja jäätmeid (pinnast, asfaldipuru, täitematerjali, lammutus- ja ehitusmaterjalide

jääke, raadamisel tekkivaid oksi ja risu, ohtlikke jäätmeid jms). Neis sisalduvad saateained võivad

sattuda kas otse või sademe- ja lumesulamisveega pinnasesse või veekeskkonda, kus ohustada

selle olemasolevat kvaliteeti ning põhjavee puhul selle joogiveena kasutamist. Oht on seotud

kõikvõimalike ehitusetöödega, kuid suurem tööde puhul, kus kasutatavate materjalide ja jäätmete

tekkekogused on suuremad (rajatiste lammutamine, uue trassilõigu, liiklussõlmede, viaduktide,

silla ehitamine). Samuti on risk kõrgem tööde läbiviimisel veekogude lähistel, kus ehitusmaterjale

ja jäätmeid võib sattuda veekogusse otse nende kallastelt.

Ehitusaegsed mõjud on eeskätt seotud järgmiste projekti mõjualasse jäävate pinnaveekogudega:

• nimetu tehisjärv (VEE2064590), millega rekonstrueeritav maanteelõik hakkab külgnema

paremalt poolt kilomeetritel 140,4–140,6;

• Ura jõgi (VEE1148100, alamjooksul tuntud ka kui Uulu kanal), mida rekonstrueeritav

teelõik ületab ligikaudu 141,6. kilomeetril.

Nimetu tehisjärve puhul on mõju seotud selle naabrusse uue trassilõigu rajamisega. Kuna trassi

ehitamine toimub valdavalt teetrassi ja teemaa piires, jääb ehitustegevus järvest enam kui 20 m

kaugusele ning materjalide ja jäätmete kallastelt vette sattumine on võimalik välistada. Samuti ei

lähtu maanteelt järve suubuvaid kraave, mis võiksid materjale ja jäätmeid ehitusalalt järve kanda.

Küll võib materjale ja jäätmeid järve kanduda tugevate tuultega, mida aitab vältida/vähendada

töödele kehtestatud ohutusnõuete ning jäätmekäitlusnõuete järgimine.

Kõrgendatud risk veekeskkonna saastamisele on seotud Ura jõega, kus on ette nähtud kanalil

asuva mittetöötava paisurajatise ja olemasoleva Uulu silla likvideerimine ning uue silla rajamine.

Kuna lammutus- ja ehitustööd hõlmavad ka veekogu kaldaid ja jõesängi, siis esineb kõrgenenud

risk setete sissekandele jõkke, põhjasetete üleskandmisele, veekogu risustamisele ning ohtlikest

ainetest tuleneva reostuse tekkimisele (kütuse-, õli- ja värvireostus).

Ura jõgi on projektialaga hõlmatavas lõigus määratud Ura_3 vooluveekogumiks (Ura jõgi

Timmkanalist suudmeni), mis Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2015–2021

kohaselt on kesises seisundis. Veekogumi kesise seisundi põhjuseks on Eesti pinnaveekogumite

seisundi 2017.a vahehinnangu kohaselt alates 2013. aastast olnud toitained (keemilised

kvaliteedinäitajad Püld, NH4 ja O2 ning suurselgrootud põhjaloomad)72. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogrammi kohaselt on veekogumi seisundi peamisteks

mõjutajateks alla 200 ie reoveepuhastid, hajukoormus metsamajandusmaalt kuivendussüsteemide

kaudu ning hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest73.

Setete sissekanne ja põhjast üleskandmine võib muuta Ura jõe vee värvust, läbipaistvust ja pH-d

ning avaldada mõju elustikule. Ohtlikest ainetest on ohtlikumad naftasaadused, mis moodustavad

veekogu pinnale kile, takistades vee aereerimist, aeglustades vee isepuhastumist ning ohustades

nii põhjaelustikku kui kalastikku. Ehitustegevusest tulenev negatiivne mõju Ura jõe kvaliteedile on

välditav, kui tööde teostamisel rakendatakse töödele kehtestatud ohutusnõudeid,

jäätmekäitlusnõudeid ning täiendavaid meetmeid veekeskkonna kaitseks.

Lisaks võib ehitusetapis tee-ehitusmasinatest pinnasesse ja pinnavette lekkida ohtlikke aineid (õli-

ja kütusejääke), samuti satub keskkonda rehvidest, piduriklotsidest ja heitgaasidest pärinevaid

72 Eesti veekogumite koondseisund 2017. Keskkonnaagentuuri veebileht:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo 73 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm. Keskkonnaministeeriumi

veebileht: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-

2021

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

61 / 158

raskmetalle ning rehvide kulumisest kummiosakesi. Ehitusmasinate tavapärase töötamise käigus

keskkonda lekkivate saasteainete kogused on väikesed. Pinnasesse ja veekeskkonda satuvad need

enamasti sademe- ja lumesulamisveega, kus need on lahjendatud madalate kontsentratsioonideni.

Seega olulist negatiivset mõju pinnase ja veekeskkonna kvaliteedile neist ei tulene.

Projekteeritava maanteelõigu alale jääb Ike (84801:001:0108) kinnistu, millel võib paikneda puur-

või salvkaev. Kinnistu on plaanis projekti realiseerimisel võõrandada. Kuigi topogeodeetiliste

mõõdistustööde käigus kinnistul kaevu ei tuvastatud, jääb kahtlus, et see võib kinnistul olla. Kaevu

olemasolul tuleb see enne maanteelõigu rekonstrueerimist lammutada, järgides ehituseadustiku74

§-ist 128 tulenevaid nõudeid.

Põhjavesi on piirkonnas suhteliselt hästi kaitstud ning selle reostustundlikkus madal. Kui ohtlikke

aineid sisaldavaid materjale ja jäätmeid ladustatakse nõuetekohaselt, tööde läbiviimisel järgitakse

ohutusnõudeid ning rakendatakse meetmeid põhjavee kaitseks, ei kaasne tegevusega negatiivset

mõju põhjaveele.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite

tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid

ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada

tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet

minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Kokkuvõttes kaasnevad ehitusetapis mõjud veekeskkonnale ja pinnasele, kuid heited keskkonda

on suures osas vähendatavad ning veekeskkonna ja pinnase saastumine välditav, kui ehitustööde

läbiviimisel järgitakse töödele kehtestatud ohutusnõudeid, jäätmekäitus on korraldatud

nõuetekohaselt (vt ptk 4.2.1) ning rakendatakse leevendusmeetmeid pinnase ja veekeskkonna

kaitseks.

Ehitusetapis rakendatavad leevendusmeetmed veekeskkonna ja pinnase saastumise vältimiseks

on toodud peatükkides 8.1.1 ja 8.1.2.

Kasutusetapp

Kasutusaegne mõju on seotud peaasjalikult sõidukite liiklemisega maanteel, libeduse- ja lumetõrje

teostamise ning võimaliku pinnase erosiooniga teetammil ja Uulu silla tammil.

Sõidukitest liiklemisel võib maanteele lekkida õli- ja kütusejääke, klaasipesu- ja jahutusvedelikke

vms), raskmetalle ning rehvide kulumisest tahkeid kummiosakesi. Samuti koguneb talvisel

perioodil teeäärtesse libeduse- ja lumetõrjevahendite jääke (teesoolad, liiv). Sademe- ja

lumesulamisveega kandub neist pinnasesse või veekeskkonda heljumit, naftasaadusi, polütsüklilisi

aromaatseid süsivesinikke (PAH), teesooladest pärinevaid kloriide ning raskmetalle (enamasti plii

(Pb), kaadmium (Cd) ja tsink (Zn)). Vähemal määral võib raskmetallidest keskkonda sattuda ka

vaske (Cu), kroomi (Cr), niklit (Ni) ja elavhõbedat (Hg).

Sademe- ja lumesulamisvees toimub saasteainete lahjenemine. Projektilahendusega juhitakse

sademe- ja lumesulamisveed maanteelõigult valdavalt teeäärsetesse kraavidesse, kus

saasteainete kontsentratsioonid lahjenevad sademete ja ümbritsevatelt aladelt pärineva pinnavee

toimel veelgi. Seega enne pinnasesse infiltreerumist on need lahjenenud suhteliselt madalate

kontsentratsioonideni.

Raskmetallid ja polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) akumuleeruvad enamasti teeäärses

pinnases. PAH-ühendid lagunevad keskkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul, raskmetallid võivad

aga jääda keskkonda pikemaks ajaks, kanduda edasi veekogudesse ning põhjavette. Väikeses

koguses lagunevad naftasaadused pinnases ja vees aja jooksul. Soolade lahused on madala

kontsentratsiooni juures keskkonnale ohutud. Kõrge kontsentratsiooni juures, mis võib tekkida

74 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018029?leiaKehtiv

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

62 / 158

kevadise lumesulamise ajal, kuhjuvad need tee servades, kahjustades teeservade taimestikku,

kuid arvestatav mõju jääb teetammi piiresse.

Maanteeamet on alates 2015. aastast teostanud suuremate maanteede ääres pinnase seiret

selgitamaks raskmetallide sisaldust pinnases. Seiret on teostatud kaks korda aastas – kohe pärast

lume sulamist ja pärast suvise autosõidu kõrghooaja lõppemist. 2017. aastal teostati

rekonstrueeritaval maanteelõigul seiret 137,1. kilomeetril ning ja 2018. aastal 141,7. kilomeetril.

Proovid võeti 1 m, 20 m ja 50 m kaugusel teest. Tulemused näitasid, et raskmetallide sisaldused

pinnases ei ületanud ohtlike ainete sisaldusele kehtestatud piiväärtusi (nii elu- kui ka

tööstusmaal)75. Piirnormide ületamist ei ole täheldatud ka teiste suuremate maanteede puhul.

Seega võib väita, et sõidukite liiklemisel tekkivatel saasteainetel ei ole olulist negatiivset mõju

pinnase saastumisele76.

Lisaks on Maanteeamet alates 2013. aastast suuremate maanteede ääres teostanud

kaitsealustesse veekogudesse suubuvate veeveevastuvõtjate seiret eesmärgiga selgitada välja

sademevee võimalik mõju veekogudele. 2018. aastal teostati seiret Uulu kanalis, proovid võeti 30

m kaugusel mõlemal pool teest. Tulemused näitasid, et ohtlike ainete sisaldused Uulu kanalis on

allpool pinnaveekogu ökoloogilise seisundi hindamiseks kehtestatud saasteainete keskkonna

piirväärtusi77. Samuti jäid need allapoole veekogusse juhitavale sademeveele kehtestatud ohtlike

ainete piirväärtusi78. Maanteeameti andmetel ei ole ületamist toimunud ka teiste, sh suurema

liiklustihedusega maanteede puhul, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatut79.

Arvestades maanteelt ärajuhitava sademevee koostist, Maanteeameti seire tulemusi ning Ura jõe

praeguse kesise seisundi põhjusi, ei ole tõenäoline, et maantee kasutamine (sh liikluskoormuse

tõusuga tulevikus) võiks avaldada negatiivset mõju jõe seisundile. Tuginedes Ura jõe kesist

seisundit põhjustavate näitajatele, on see eeskätt põhjustatud reoveepuhastitest pärinevast

punktkoormusest ning metsa- ja põllumajandustegevusest tulenevast hajukoormusest. Kuigi

Maanteeameti seire raames määratud heljumi osas näitab Uulu kanal kordades kõrgemat näitajat

teiste suuremate maanteedega võrreldes (Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu), ei ole põhjus tõenäoliselt

maanteelt pärinevates ainetes, vaid Uulu silla paisus, mille taha koguneb setteid ja toitaineid. Paisu

likvideerimisega on eeldada vooluveekogumi kvaliteedi paranemist. Siiski, arvestades Uulu kanali

praegust kesist seisundit, on pärast teelõigu rekonstrueerimist soovitav jätkata veeseirega Uulu

kanalis, et välistada maanteelt tulenevad negatiivsed mõjud.

Pinnase erosiooni takistamiseks kasutusetapis teetammidelt ja Uulu silla tammilt on ehitusprojektis

ette nähtud erosiooni pidurdavad meetmed. Erosiooni takistamiseks paigaldatakse nõlvadele

erosioonitõkkematid (kookoskiudmatid) ning nõlvadel, mille kõrgus ületab 5 m, kindlustatakse

ülemine neljandik kogu pikkuses murumättaga. Vastavate meetmete rakendamisel on pinnase

erosioon ja sellega kaasnev võimalik negatiivne mõju veekeskkonnale välditav.

Sõidukitest tulenev veekeskkonna ja pinnase saastamine on võimalik eeskätt avariiliste juhtumite

tulemusena (liiklusõnnetustest tulenev õli- ja kütusereostus, kütuse, kemikaalide jms vedamise ja

võimalike avariidega seotud lekked). Avariilisi olukordi kasutusetapis aitab vähendada

maanteelõigu liiklusohutuse tõstmine, samuti kiire ja operatiivne reostustõrje. Kuna projekti

eesmärk on tõsta liiklusohutust rekonstrueeritaval maanteelõigul, kaasneb teelõigu kasutusetapis

75 Keskkonnaministri määrus nr 38 11.08.2010 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ 76 Maanteeameti kodulehekülg: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 77 Keskkonnaministri 30.12.2015 määrus nr 77 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri“. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108012016010 78 Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse

juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise

kontrollimise meetmed. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122016006 79 Maanteeameti kodulehekülg: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

63 / 158

eeldatavasti liiklusavariide vähenemine ning koos sellega ka neist tuleneva reostuse tekkimise

võimalikkus.

KMH koostajale ei ole teada tegevusi või projekte kavandatava tegevuse mõjualas, millega võiks

kaasneda märkimisväärset koosmõju veekeskkonna ja pinnase reostamise seisukohast.

Kokkuvõttes ei kaasne maantee kasutamisega olulist negatiivset mõju veekeskkonnale ja

pinnasele.

Valgusreostus ja selle vältimine

Valgusreostus ehk valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv)

tehisvalgus. Valgusreostust tekitavad valgustid, mis on halvasti projekteeritud, varjestamata ja/või

suunatud üles taevasse. Valgusreostus on ka see kui tänavalaternatelt tulev valgus paistab elamu

akendest sisse või eredad tuled ettevõtete ja tööstuste valgustitelt valgustavad keset ööd kogu

ümbruskonda.80 Valgusreostuse näol on tegemist keskkonnahäiringuga (ebasoodsa

keskkonnamõjuga).

Valgusreostus tekib valgusallikate valest kasutamisest, mis on seotud inimeste harjumustega,

teadmatusega, aegunud standarditele vastavate valgustite kasutamisega ja valgusreostusest

tingitud ohtude mittemõistmisega.

Kasutusaegne mõju

Olemasolev välisvalgustus on teelõigul „Rae“ bussipeatusest kuni Reiukooli teega ristumiseni

(projekti algusest kuni pikett PK 1346+00). Teelõik on valgustatud paremal teepoolel asuvate

valgustuspostide otsas asuvate valgustite abil. Valgustuspostide samm on 50 m. Osaliselt (Pärnu

linna poolsesse ossa) on rajatud valgustus Posti teele.

Riigimaantee valgustuse nõuded on sätestatud tee projekteerimise normide81 lisas „Maanteede

projekteerimisnormid“ punktis 8.3 Valgustus. Selle järgi tuleb valgustus ette näha:

1) vajadusel eritasandilisel ristmikul, fooridega reguleeritaval ristmikul ja ringristmikul;

2) tähistatud ülekäigurajal;

3) suure külastajate arvuga puhke- või teeninduskohas;

4) ööpäevaringselt tunnelis;

5) muudel juhtudel, kui see on vajalik tingimuste loomiseks ohutuks liikluseks.

Ehitusprojekti koostamisel lähtutakse ka „Riigimaanteede valgustamise juhisest 2014-14“82.

Nimetatud juhise kohaselt on teevalgustuse eesmärk erinev sõltuvalt teest, kasutajast ja

valgustatavast alast. Eesmärk on sõidukijuhile luua selge kujutelm sõiduteest ja teistest liiklejatest,

ümbrusest öösel ning halva nähtavusega alal sh altläbisõidus või tunnelis. Lisaks sõidukitele võivad

riigimaanteel liigelda jalakäijad, kelle sõidukijuhile märgatavaks tegemine on teevalgustuse

ülesanne. Kõige tähtsam teevalgustuse eesmärk on näidata juhile, et eespool valgustatud alal on

midagi, mis võib nõuda tema teravdatud tähelepanu. Kui maantee läbib asustatud ala, siis on

valgustusel sõidukite liiklust, jalakäijaid, kohalikku turvalisust, mugavust jne täitev ülesanne.

80 Marek Vilipuu, Tallinna Tehnoloogiaülikooli Füüsikainstituut. Valgusreostuse taustauuringud. Valgusreostuse

mõjudest ja hetkeseisust Eestis 30.11.12 81 Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015014 82 Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2014. a käskkirjaga nr 0340;

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Juhendid/ehitus/riigimaantee_valgustamine_juhis_kinnitatud.pdf

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

64 / 158

Teeseadusest tulenevalt tuleb riigimaanteid juhul, kui need läbivad linnu, aleveid või alevikke,

käsitleda kui tänavaid.

Käsitletavas projektis kasutatakse osalist ja märgistavat valgustatust. Osaline valgustatus

tähendab, et valgustatakse ainult tee kõige ohtlikumad kohad nagu teede ja rampide liitumiskohad

ning muud ohu kohad. Märgistava valgustatuse all mõeldakse erijuhtumit osalisel valgustatusel,

kui märgistatakse ainult ristmikku (arvestades tema kuju) lähenevale liiklejale või valgustatakse

ristuval teel liikuvat sõidukit või märgistatakse üksikut ohtlikku kohta. Jätkuva ja ristmike

valgustamise hämardamisel või osalisel väljalülitamisel on tegemist osalise või märgistava

valgustamisega. Osaline ja märgistav valgustus on käsitletav liiklejate visuaalse juhendamisena.83

Juhises (ptk 6.2) on toodud juhud, millal riigimaantee valgustamine on kohustuslik. Sellest

lähtuvalt on Pärnu linna piirides (riigimaantee on tänav) rakendatud täisvalgustust. Ülejäänud

osades on projektlahenduse koostamisel arvestatud minimaalselt vajaliku valgustusega (osaline

või märgistav valgustus), mis tagab liiklejate ohutuse ja turvalisuse.

Lähtuvalt eelviidatud juhisest (ptk 8.2) tuleks riigimaanteedel üldjuhul ette näha 10 või 12 m

kõrgused metallist kuumtsingitud 1,0 m pikkuse konsooliga koonilised mastid, ülekäiguradade

valgustamiseks 6 või 8 m kõrgused metallist kuumtsingitud 1,0 m pikkuse konsooliga koonilised

mastid. Riigimaantee äärde ei tohi üldjuhul paigaldada madalamaid maste kui 8 m. Juhis ütleb ka,

et kõrgeid valgustusmaste84 ei tohi kasutada, kui keskkonnamõjude hindamises on nõuded

valgusreostuse vältimiseks. Käsitletavas projektis ei ole kõrgeid valgustusmaste ette nähtud sel

põhjusel, et see võib avaldada ebasoodsat mõju Pärnu loodusalale. Valgustusmastide konkreetsed

parameetrid ja valgustite tüübid antakse edaspidi vastavas elektrivarustuse (sh valgustuse)

projektis, lähtudes eelviidatud projekteerimisnormidest ja juhistest. Tee valgustamiseks

kasutatakse standarditele vastavaid LED valgusteid, mille valgusvihku saab suunata soovitud ala

valgustamiseks ning mille ebaefektiivse valguse osa (mis võib mõjutada kõrvalolevaid alasid) on

minimaalne.

Projektlahendus näeb ette maantee valgustuse järgmistes piirkondades (valgustite paiknemine vt

täpsemalt projekti asendiplaanil):

- Pärnu linnas töömahtude piirist kuni linna piirini, sh Rannametsa tee ristmik ja selle juures

olevad bussipeatused – valgustid on kavandatud mõlemale poole maanteed;

- Tõllapulga ja Uulu liiklussõlmedes projekteeritud kergliiklusteed, ringristmikud ja nendelt

väljasõidud, peale- ja mahasõidud,

- ülejäänud maanteetrassil on valgustatud ainult bussipeatused ja nendeni viivad

projekteeritud kergliiklusteed.

Projekteeritava Pärnu-Reiu kergliiklusteega külgnevat maanteelõiku Pärnu linna piirist kuni

Tõllapulga liiklussõlmeni eraldi ei valgustata. Sellega on välistatud ka valgustuse võimalik

negatiivne koosmõju valdaval osal Pärnu maastikukaitsealaga/loodusalaga külgnevas lõigus.

Maantee valgustus võib avaldada mõju maanteega külgnevale Pärnu maastikukaitsealale (Rööpa

ja Metsniku sihtkaitsevööndite alal). Valgusreostuse ulatus kaitseala sisse oleneb valgustite

iseloomust (valguse suunatusest) ja valgustusmastide kõrgusest85. Kui valgus on suunatud alla tee

suunas, siis ei ulatu valgustuse mõju eeldatavalt kaugemale kui kuni mõnikümmend meetrit

kaitseala sisse. Ligikaudu samale kaugusele võib ulatuda ka autotulede valguse mõju.

Valgusreostuse mõjupiirkonnas ei ole registreeritud valguse suhtes eriti tundlikke kaitse-

eesmärgiks olevate liikide elupaiku. Tõllapulga liiklussõlme piiril olevale herilaseviu elupaigale ja

83 Riigimaantee valgustus klassifitseeritakse juhise järgi jätkuvaks valgustuseks, ristmike täis- ja osaliseks

valgustuseks ning märgistavaks valgustuseks. Jätkuv valgustus on tee ristmike, sh eritasandiliste ristmike,

vahelise lõigu pidev valgustus. Ristmike täisvalgustus on teede ristumisel kogu ristumisala ulatuse ühtlane

valgustus, sh rampide ja liituvate teede (jätkuv) valgustus ristmikuala ulatuses. 84 Kõrge valgustusmast on üle 12 m kõrgune, reeglina mitme valgustiga mast. 85 Elektrivarustuse, sh valgustuse projekti ei ole KMH läbiviimise ajaks koostatud.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

65 / 158

pesapaigale õigesti kavandatud valgustus tõenäoliselt olulist mõju ei avalda. Tõllapulga liiklussõlme

alal olevatel peale- ja mahasõitudel tungib autotulede valgus kohati siiski sügavamale loodusalale,

põhjustades häiringuid elustikule. Seetõttu on vajalik teelõikudel, kus autotulede suund on

loodusala poole, paigaldada valguskindel piire, mis vähendab loodusalale avalduvaid mõjusid.

Kokkuvõttes avaldab valgustus mõningast negatiivset mõju kaitseala loomastikule, kuid see mõju

on suhteliselt väikese ulatusega ning leevendusmeetmete rakendamisel väheoluline.

Uulu-Võiste maastikukaitsealale/loodusalale projekteeritav tee valgustus mõju ei avalda, sest

töömahtude piir lõpeb vahetult pärast Ura jõe ületamist (enne kaitseala piiri) ning kaitseala

poolsele küljele ei ole selles teelõigus valgustust ette nähtud.

Projekteerimisnormide kohaselt tuleb valgustusmastid paigutada nii, et liikleja saaks pimedal ajal

õige ettekujutuse maanteest ja selle lähiümbrusest, teesihi suunamuutustest, tee tasasusest ja

ristmike paiknemisest. Valgustuse projektiga nähakse ette välisvalgustuse rajamine ristmikele,

rampidele, pealesõitudele jms, nagu projekteerimisnormid ette näevad.

Välisvalgustus suurendab liiklusohutust ja turvalisust ning tagab liiklejatele mugavamad

liikumistingimused. Valgustus rõhutab ka tee jätkuvust, aitab kujundada ligipääsetavat

liikumiskeskkonda ja liikluskeskkonnast aru saada.

Kasutusaegse valgustuse mõju on suurem pimedal ajal, eelkõige hilissügisel, talvel ja varakevadel

ning hommikusel ja õhtusel ajal, kui päevavalgust napib.

Projekteeritava maanteelõigu ja liiklussõlmede läheduses on elamuid, mille elanikke võib rajatav

valgustus pimedal ajal häirima hakata, kui sellele ei ole projekteerimise käigus mõeldud.

Valguse mõju seisukohast on oluline valgusreostuse vältimine tee ja liiklussõlmede

valgustuslahenduse väljatöötamisel. Vältida tuleb ka pimestavat valgust, sest see võib ohustada

maanteel ja kõrvaloleval kergliiklusteel liiklejaid ning häirida maantee läheduses asuvate

kaitstavate alade elustikku. Valgustid peavad olema sellised, mis valgustavad suunatult

ainult selleks ette nähtud ala (vt Joonis 20, kasuliku valguse ala). Tee õige valgustatuse

korral ei ulatu valgus teemaalt välja ning puuduvad valgusreostus ja pimestav valgus (vt

Joonis 21).

Meetmed valgusreostuse vältimiseks vt ptk 8.1.11.

Joonis 20. Valgustist tuleva valguse jaotumine. Allikas: Riigimaanteede valgustamise

juhis. Maanteeamet, Tallinn 2014

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

66 / 158

Joonis 21. Tee vale (ülemine pilt) ja korrektne (alumine pilt) valgustus. Allikas:

Riigimaanteede valgustamise juhis. Maanteeamet, Tallinn 2014

Ehitusaegne mõju

Ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal valgustatakse ehitusterritooriumi

ajutiste valgusallikatega. Ehitusaegset mõju tekitavad ka ehitusmasinate tulede valgusvihud

ehitusplatsil. Samuti valgustatakse ehitusplatsil ajutisi hooneid (nt soojakuid). Valgustus on vajalik

ka ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ehitusmasinate ja -seadmete valvamiseks ehituse maa-

alal.

Tegemist on lokaalsete valgusallikatega, mille oluline mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Ehitusplatsi valgustamisel tuleb jälgida, et

valgusallikad oleksid suunatud just nendele objektidele, mida tuleb valgustada, ega oleks suunatud

taevasse või häiriks autoliiklust kõrvaloleval maanteel. Nende põhimõtete järgimise korral on

ehitusaegne valgustuse leviku mõju ümbritsevale keskkonnale väheolulise tähtsusega. Ehitusaegse

valgustusega kaasnevad häiringud on ajutised ja pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab.

Arvestada tuleb ka sellega, et projekteeritava maantee ja liiklussõlmede piirkonnas on elamuid,

mida ehitusaegne ja ehitusplatside valgustus võib häirida. Sellele tuleb ehitustööde

organiseerimisel tähelepanu pöörata. Võimalusel tuleb materjalide ja masinate hoiuplatside

asukohad valida selliselt, et need paikneksid asustusest eemal, et vältida võimalikke

valgushäiringuid.

4.3. Kavandatava tegevuse vastavus säästva arengu eesmärkidele

Eesti säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev

Eesti 21“. Strateegia alused tulenevad säästva arengu seadusest86. Seadus näeb ette

looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Strateegia eesmärk on ühendada

globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste

86 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016016?leiaKehtiv

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

67 / 158

väärtuste säilitamisega. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” pakub välja eesmärgid ja

tegevussuunad, mis aitavad kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule.

Eesti säästva arengu eesmärgid on:87

- Eesti kultuuriruumi elujõulisus;

- inimese heaolu kasv;

- sotsiaalselt sidus ühiskond;

- ökoloogiline tasakaal.

Projekteeritava maanteelõigu ja liiklussõlmede projekteerimisel on aluseks vastav Via Baltica trassi

teemaplaneering88, mille Pärnu maakonnaplaneering 2030+89 jättis kehtima. Sellega on

strateegilises plaanis olemas tagatis, et projektlahenduse aluseks oleva planeeringu koostamisel

on lähtutud tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest ning selle käigus on kaalutud teetrassi

ja liiklussõlmede paiknemise ning tee gabariitide alternatiivseid võimalusi ning leitud

keskkonnakaitse seisukohast tõhusaim lahendus.

Projekteeritava maanteelõigu ja liiklussõlmede ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid

ehitusmaterjale. Tulenevalt objekti spetsiifikast moodustab peamise osa ehitusmaavara (liiv,

killustik jms), mis tarnitakse kohale vastavalt projektlahendusele. Seega on kavandatav tegevus

kaudselt seotud maavarade kaevandamisega. Arvestades maantee laiendamise ulatust, sh

teeõgvenduse rajamist uuele trassile, on maantee rajamiseks vajalikud ehitusmaavara kogused

küllaltki suured. Maantee kasutamise tavaolukorras puudub vajadus veeressursi suuremahuliseks

kasutamiseks ning uute veevõtupuurkaevude ja heitveepuhastite rajamiseks.

Kavandatav maantee ei mõjuta (sh ei halvenda) Eesti kultuuriruumi elujõulisust, sest objekt ei ole

otseselt seotud kultuuris osalemise ja Eesti rahva säilimisega. Kaudselt on maantee

rekonstrueerimise mõju rahvastikule positiivne, sest see toob kaasa liiklusõnnetuste ja sellega

seotud traumade vähenemise. Jätkusuutlik ühiskond väärtustab inimelu. Õnnetusjuhtumid ja

traumad tabavad tihti noori, eeskätt mehi. Need on välditavad surmad. Seetõttu on oluline

rakendada meetmeid, mis tagavad juhuslike surmajuhtumite vähenemise. Mida vähem on

surmasid õnnetusjuhtumite ja traumade tõttu, seda rohkem on töövõimelisi elanikke, kes suudavad

panustada majanduse ja kultuuri arengusse.

Maantee rekonstrueerimise käigus eraldatakse põhimaantee autoliiklus kergliiklusest, mis

suurendab nii auto- kui ka kergliiklejate ohutust. See omakorda julgustab inimesi rohkem

kasutama erinevaid liikumisviise. Inimeste liikumisviiside mitmekesistamine ja valikuvõimaluse

suurendamine toob kaasa inimese heaolu kasvu. Ohutu ja turvaline tee suurendab inimeste

turvatunnet liikluses. Ohutumaks muutub juurdepääs Lottemaale. Maanteeliiklusest eraldatud

kergliiklustee võimaldab harrastada tervislikke ja sportlikke eluviise ning nautida piirkonna

puhkemetsade võimalusi. Need asjaolud omakorda loovad eeldused sise- ja välisturismi

arendamiseks ja sellega sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurendamiseks. Inimeste heaolu on

otseses seoses SKT-ga.

Arvestades maantee projektlahendust, vajaminevat ehitusmaterjali hulka, ehitamiseks

vajaminevat aega ja ressursse, analoogseid objekte ning muud KMH läbiviimise ajaks teada olevat

informatsiooni, võib rekonstrueeritavat maanteelõiku lugeda energiamahukate objektide hulka.

Maantee rajamisega kaasneb metsa raadamine kokku 13,4 ha suurusel alal. Seejuures võetakse

suur osa metsa maha juba maanteelõiguga paralleelselt kulgeva projekteeritava Pärnu-Reiu

kergliiklustee rajamise käigus. Kergliiklustee koridor moodustab ühtlasi maantee nähtavusala, mis

87 Hinnangu koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid: Säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“:

https://riigikantselei.ee/et/saastev-areng; Säästva arengu näitajad. Eesti Statistikaamet, Tallinn 2018:

https://www.stat.ee/valjaanne-2018_saastva-arengu-naitajad 88 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0.

Kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 89 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

68 / 158

on vajalik liiklusohutuse nõuete tagamiseks. Arvestades piirkonna metsade pindala ja kaitstust, ei

mõjuta maantee rajamisega seotud metsa raadamine märkimisväärselt piirkonna ökoloogilist

tasakaalu.

Autoliiklusest eraldatud kergliiklustee võimaldab teatud piirini asendada kohalikku liiklust

saastevaba jalg- ja jalgrattaliiklusega. Ehitusaegse tolmu mõju ei ole oluline ning mõjud on

hõlpsasti leevendatavaid rakendades elementaarseid tolmu vähendamise meetmeid.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

69 / 158

5. Olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodite

kirjeldus

KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende

puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)90. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s

20 esitatud nõudeid.

KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju

hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“91 jt asjakohaseid metoodilisi

juhendeid (sh Natura-hindamise juhendeid)92. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse

keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (põhjavesi, pinnavesi,

pinnas, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jms), kultuurilise keskkonna

(kultuuripärand, väärtuslikud maastikud, pärandkultuuriobjektid) ning sotsiaal-majanduslikke

(inimeste tervis, heaolu ja vara, välisõhu kvaliteet, müraolukord) tegureid ning tuuakse esile nende

omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele,

kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka

kuuluvad:

• teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

• varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;

• kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme modelleerimine;

• ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

• konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

• konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

KMH käigus:

• kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;

• hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid

(mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust

täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus;

• pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast

tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: müraolukord, välisõhu seisund, veerežiim ja

vee kvaliteet, roheline võrgustik, elamualade paiknemine jms;

• hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;

• analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega;

• antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise

käigus:

90 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 91 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht:

http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf 92 Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

70 / 158

1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh 0-alternatiiv), kuid ei

vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega

seotud käsitlusala;

2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale,

keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule

keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala

sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

KMH käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH aruande ptk 11. KMH läbiviimisel

tuginetakse suures osas varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele

varasematele asjakohastele materjalidele.

Projektiala hüdrogeoloogiline uuring, mürauuring ja ulukiuuring viiakse läbi projekteerimise etapis

ja selle tulemusi võetakse arvesse KMH aruande koostamisel. Muid täiendavaid uuringuid

olemasoleva olukorra ja keskkonnaseisundi selgitamiseks ei ole KMH koostamise mahus kavas läbi

viia.

KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline

negatiivne mõju.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:

• eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.93

KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas.

Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning

käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu.

See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja

jooksul.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid,

kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö

käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on

võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja

muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa

vt Tabel 17.

Tabel 17. Eeldatavad mõjude prognoosimeetodid

Mõju valdkond

Mõju prognoosimeetod

Müra Projekti koostamise käigus viiakse läbi mürauuring, sh kavandatava

tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille tulemused võetakse aluseks müra mõju hinnangu andmisel. Modelleerimisel kasutatakse aktsepteeritud metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse koostatavas uuringus ja

kajastatakse KMH aruandes.

Välisõhk Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal

93 KeHJS § 22; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

71 / 158

hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva välisõhu saaste levikut elamualadele vm tundlikesse piirkondadesse.

Natura 2000, kaitstavad loodusobjektid

Hindamise aluseks on eelkõige keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi andmed, samuti kaitsealade kaitsekorralduskavade andmed. Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride ja uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat

ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes. Natura hindamise põhimõtted vt ptk 6.

Taimestik,

loomastik ja rohevõrgustik

Hindamisel tuginetakse projekti mahus koostatavale ulukiuuringule ning

varem läbi viidud inventuuride ja seire andmetele ning varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. Lisaks analüüsitakse erinevaid

kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid, kaitstavate alade kaitsekorralduskavasid ning andmebaase: metsaregister, Eesti

põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, Eesti märgalade inventuur jms.

Maastik ja

maakasutus

Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse projekteerimise käigus

läbiviidavatest uuringutest (olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine, piirangute täpsustamine) olemasolevast teabest, Maa-ameti kaardirakendusest, planeeringutest jms. Kasutatakse kaardianalüüsi.

Põhja- ja pinnavesi, elanike

veevarustus, sademevesi

Hindamise aluseks on projekteerimise käigus läbi viidavad geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uurimustööd, keskkonnaregistri puukaevude ja veekogude andmebaasid, varasemate uuringute ja veemajanduskava

andmed ning ekspertarvamus.

Jäätmeteke ja

reostusoht

Hindamise aluseks on vastavad õigusaktid (jäätmeseadus jms) ning

Häädemeeste vallas kehtivad asjakohased dokumendid (jäätmehoolduseeskiri, jäätmekava jms).

Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

Hindamise aluseks on projekteerimise käigus teostatavad uuringud: liiklusuuring, olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine, piirangute täpsustamine, kergliiklusteede vajaduse hindamine. Samuti lähtutakse uuringutest ja ekspertarvamustest, mis annavad aluse hinnata

mõju tervisele ja heaolule (müra, välisõhu saaste, liikumisvajadus jms).

Uurimistööd

Projekteerimise käigus viiakse läbi rida uurimistöid94, mille tulemusi kasutatakse ka KMH

läbiviimisel, järelduste tegemisel ning põhjendatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmete

väljatöötamisel:

- geodeetilised uurimustööd – teostatakse mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist;

- geotehnilised uurimustööd – teostatakse asukohas ja mahus, mis võimaldab

teemaplaneeringus toodud maantee, kogujateede, juurdepääsuteede, ristmike ja rajatiste

projekteerimist;

- hüdroloogilised uuringud ja arvutused – teostatakse sildade projekteerimiseks; uuring

sisaldab vooluveekogu sängi mõõdistamist planeeritavast rajatisest kummalegi poole

vähemalt 100 m ulatuses, hüdraulilisi arvutusi ning veetaseme modelleerimist rajatavate

sildade asukohas;

- liiklusuuringud – mahus, mis võimaldab arvutada ristmike läbilaskvust ning määrata

teenindustaset ja koormussagedust;

94 Uurimistööd kuuluvad projekti lähtematerjalide hulka. Mürauuring ja ulukiuuring on lisatud ka KMH

aruandele.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

72 / 158

- olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine – selgitada antud maanteelõigu

piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestatakse

nendega ehitusprojekti koostamisel;

- piirangute täpsustamine – täpsustatakse piirangud, mis võivad mõjutada tee ehitust, ning

taotletakse piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel;

- kergliiklusteede vajaduse hindamine – koostatakse kergliikluse prognoos ning selgitatakse

välja kergliiklustee tunnelite rajamise vajadus ja kohad, kus on mõistlik kavandada

sõidutee ületuskohad;

- mürauuring (vt KMH aruande Lisa 4) – võtab arvesse liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt

liiklusuuringule) ning käsitleb nii olemasolevat kui ka perspektiivset olukorda vastavalt

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustel;

- ulukiuuring (vt KMH aruande Lisa 3) – eesmärgiks on selgitada välja transpordi ja ulukite

liikumise vahelised konfliktalad ning võimalikud leevendavad meetmed elupaikade

sidususe tagamiseks, sõltuvalt eskiisprojekti eesmärkidest ja lahendustest. Analüüs viiakse

läbi olemasoleva informatsiooni põhjal, kasutades andmebaasides ja planeeringutes

sisalduvat teavet.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

73 / 158

6. Mõju hindamine Natura 2000 aladele

KMH eelhindamise95 käigus läbi viidud Natura eelhindamise tulemusel selgitati välja, et kavandatav

tegevus võib avaldada negatiivset mõju Pärnu loodusala (EE0040347) ja Uulu-Võiste loodusala

(EE0040364) kaitse-eesmärkidele, sest tee laiendus paikneb osaliselt loodusalade territooriumil.

Pärnu loodusala ja Uulu–Võiste loodusala kaitse-eesmärkideks olevad Natura elupaigatüübid, sh

esmatähtis elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*), jäävad maantee laiendamise mõjualasse.

Mõju hindamiseks viiakse läbi Natura asjakohane hindamine, mille raames käsitletakse täpseid

tehnilisi lahendusi ning nende mõju Pärnu ja Uulu-Võiste loodusalade kaitse-eesmärkidele.

Vahepealsel ajal on muudetud Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja (reguleerib siseriiklikult

Pärnu loodusala kaitset), mille tulemusena on ka maantee võimalikus mõjualas muudetud

loodusala piire ja kaitse-eesmärke. Piiride muutmise tulemusena jääb projekteeritav maantee kogu

ulatuses väljapoole loodusala piiri. Samuti on tehtud muudatusi loodusala kaitse-eesmärkides

(täpsustatud elupaigatüüpe ja nende paiknemist loodusalal).

Natura 2000 asjakohane hindamine lähtub Vabariigi Valitsuse 22.11.2018 määrusega nr 106

kehtestatud Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga96 kaitse-eesmärgiks määratud Natura

elupaigatüüpidest ning kergliiklustee ehitusprojekti lahendusest. Asjakohane hindamine viiakse läbi

ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise raames (vastavalt KeHJS-e § 3 lg 2). Selle käigus

lähtutakse Natura eelhindamise tulemustest ja juhistest Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.97

6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht (sh tegevuse asukoha kaart) ja kavandatava tegevuse

täpsem kirjeldus vt KMH aruande ptk 2.

I klassi tee rajamisel tuleb olemasolevat maanteed Pärnu loodusala juures laiendada ca 30 m

ulatuses, sest olemasolev maanteekoridor on praegu ca 20 m lai ning I klassi maantee koos

külgkraavide ja maantee teenindamiseks vajaliku hooldusmaa laiusega moodustab kokku ca 50 m.

Projekteerimise käigus on jõutud lahenduseni, et I klassi tee projekteeritav neljarealine lõik lõpeb

enne Uulu-Võiste loodusala ning Uulu-Võiste loodusala kohal jätkub maantee kaherealisena,

olemasolevas maanteekoridoris. Seega maanteed loodusala juures ei laiendata.

I klassi maanteel peab ohutuks ja sujuvaks liikluseks olema tagatud külgnähtavus, mis looduskaitse

all olevates metsades ja parkides tingimusel, et maantee nõlva kalle on 1:4 või laugem, võib olla

14 m.98

Kavandatav tegevus ei ole Natura-alade kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks

vajalik.

Kavandatavale tegevusele lähimad Natura 2000 võrgustiku alad (seisuga juuli 2018) on Pärnu

loodusala ja Uulu-Võiste loodusala (vt ptk 6.2).

Maantee läheduses asub ka Reiu jõe loodusala, kuid põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla

(Via Baltica) teemaplaneeringuga kavandatud lahenduse kohaselt nihkub maantee jõest eemale

95 Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 asuva Pärnu-Uulu lõigu projekti keskkonnamõjude

eelhinnang. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2887/17. Tartu 2017 (versioon 10.10.2017) 96 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018005 97 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad:

Aune Aunapuu, Riin Kutsar, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu, Tallinn 2013 98 Teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine

km 92,0–170,0“ KSH aruanne

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

74 / 158

(rohkem kui 100 m kaugusele; vt ptk 2.2), mistõttu eelhinnangu99 kohaselt olulist mõju Reiu jõe

loodusala seisundile ei ole ette näha ning seda ala edaspidi KMH aruandes ei käsitleta.

Natura 2000 võrgustiku alad on siseriiklikult kaitstud kaitstavate loodusobjektide kaitse kaudu.

Pärnu loodusala kaitse tagatakse Pärnu maastikukaitseala (MKA) kaitse-eeskirja kaudu ning Uulu–

Võiste loodusala kaitse samanimelise MKA kaitse-eeskirja kaudu (vt ptk 3.1.4). Loodusalade

kaitsekorralduslikud juhised on esitatud vastavates kaitsekorralduskavades.

Pärnu MKA hõlmab täielikult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärnu loodusala. Projekteerimise ja

KMH aruande koostamisega paralleelselt toimus Pärnu MKA kaitse-eeskirja (kaitse-eesmärkide,

piiride ja kaitsekorra) muutmine. Muudatuse tingis vajadus võimaldada Tallinna–Pärnu–Ikla

maantee rekonstrueerimist vastavalt Pärnu maakonna teemaplaneeringule, säilitada ala

puhkeväärtus ja tagada loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide jätkuv kaitse.

Kaitse-eeskirja muutmise eeltööna viidi läbi ka loodusala kaitse-eesmärkide (liikide ja

elupaigatüüpide) inventuur. Muudatuste käigus muudeti kaitstava ala piiri ka maanteega külgnevas

osas selliselt, et maantee laiendus jääb ala piiridest välja. Kaitseala välispiiri muutmisel vähenes

ala pindala kokku 7,5 ha võrra. Pärnu maastikukaitseala uus kaitse-eeskiri võeti vastu Vabariigi

Valitsuse 22.11.2018 määrusega nr 106.100 Natura hindamisel on lähtutud sellest dokumendist.

Loodusalade iseloomustamiseks kasutatud andmeallikates toodud andmed on piisavad võimalike

mõjude prognoosimiseks ja järelduste tegemiseks. Loodusalade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate

elupaigatüüpide kohta on piisavalt alusinformatsiooni (sh kaitse-eeskirjade koostamise aluseks

olevad inventuurid) ning täiendavaid Natura alade inventeerimisi ei ole vaja läbi viia.

6.2. Natura 2000 alade iseloomustused

Pärnu loodusala

Pärnu loodusala (registrikood RAH0000325; rahvusvaheline kood EE0040347) asub Häädemeeste

vallas Reiu külas. Loodusala pindala on 510,9 ha.

Pärnu loodusalal kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on

metsastunud luited (2180), liivikud (2330), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*).

Pärnu loodusala piirneb põhjast Paide maantee ning metsaala ja endise raudteetammiga, läänest

elamualade, golfikompleksi ja mereäärse rannikumetsaga ning idast elamualade ja metsa- ja

põllumaadega.

Loodusala läbivad põhja-lõunasuunaliselt põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla, mis eraldab

Metsniku ja Rööpa sihtkaitsevööndeid (vt Joonis 22), ning ida-läänesuunaliselt kohalikud teed

Taimla tee ja Tõllapulga tee. Kodara ja Rööpa sihtkaitsevööndeid eraldab endise Pärnu–Mõisaküla

raudtee tamm, millele on kavandatud Rail Balticu trass. Loodusalast ida pool kulgeb Reiu jõgi, mis

kuulub Reiu jõe loodusalana (vt Joonis 22) samuti Natura 2000 alade võrgustikku.

Olemasolev laiendatav maanteekoridor külgneb lääne (Metsniku sihtkaitsevööndi) poolt kokku 320

m lõigul Pärnu loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (*9010),

mis kuulub esmatähtsate (*) elupaigatüüpide hulka – vt KMH eelhinnangu (KMH programmi lisa 2)

ptk 6.1.1. Kokku 1460 m pikkusel lõigul piirneb maanteekoridor potentsiaalsete vana loodusmetsa

elupaigatüübi aladega, mis praegu elupaiga kriteeriumitele ei vasta, kuid mis võivad selleks

elupaigatüübiks areneda. Vähemal määral (220 m ulatuses) piirneb teekoridor potentsiaalse

elupaigatüübiga soostuvad ja soolehtmetsad (9080*). Lühikesel lõigul piirneb teekoridor ka

99 Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 asuva Pärnu-Uulu lõigu projekti keskkonnamõjude

eelhinnang. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2887/17. Tartu 2017 (versioon 10.10.2017) 100 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018005

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

75 / 158

potentsiaalse elupaigatüübiga rohunditerikkad kuusikud (9050). Ida pool (Rööpa sihtkaitsevööndis)

piirneb maanteekoridor valdavas osas elupaigatüübiga metsastunud luited (2180) ning väiksemas

ulatuses elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (*9010).

Loodusalale on mitmeid juurdepääse. Kõige enam kasutatakse loodusalale pääsemiseks Paide

maantee poolseid teid ning loodusala keskosa läbivat Taimla teed. Ala külastajad kasutavad

aktiivselt Reiu puhkekeskuse lähistel olevat raudbetoonist kaarsilda üle Reiu jõe.

Joonis 22. Projekteeritava maanteelõigu ja Tõllapulga liiklussõlme (tähistatud roosade

joontega) paiknemine Pärnu loodusala ja selle kaitse-eesmärgiks olevate

elupaigatüüpide suhtes. Aluskaart: Maa-ameti hübriidkaart, 2019

Käsitletavas osas piirneb projekteeritava maanteelõigu maa-ala lääneküljelt suures ulatuses

kergliiklusteega, mis omakorda külgneb kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega (Joonis 22)

või paiknevad elupaigatüübid kergliiklustee naabruses (kuni 20 m kaugusel). Kokku piirneb

kergliiklustee või paikneb vähem kui 20 m kaugusel elupaigatüüpidest 320 m ulatuses.

Potentsiaalsete elupaigatüüpidega piirneb kergliiklustee või paikneb vähem kui 20 m kaugusel 1730

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

76 / 158

m ulatuses. Kergliiklustee piirile või lähistele jäävad elupaigatüüpidest vaid vanad loodusmetsad

(*9010) 320 m ulatuses. Elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) potentsiaalsed alad jäävad

kergliiklustee äärde või lähistele 1460 m ulatuses ning elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) potentsiaalsed alad 220 m ulatuses. Kergliiklustee trassikoridori laius (koos külgneva

haljasmaaga) on keskmiselt ca 14 m.

Projekteeritava Tõllapulga liiklussõlme sisse jääb potentsiaalse elupaigatüübi vanad loodusmetsad

(*9010) ala pindalaga 0,57 ha ning sõlme läänepiirile jääb elupaigatüübi soostuvad ja

soolehtmetsad (9080*) ala – vt Joonis 23. Kaitstavateks elupaigatüüpideks kvalifitseeruvaid

metsaalasid Tõllapulga liiklussõlme alale ega naabrusse ei jää.

Joonis 23. Tõllapulga liiklussõlme paiknemine Pärnu loodusala suhtes. Aluskaart: Maa-

ameti hübriidkaart, 2019

Projekteeritavast maanteelõigust ida poole (Rööpa sihtkaitsevööndi alale) jäävad elupaigatüüp

metsastunud luited (2180), mis ääristab maanteekoridori kokku ca 2 km pikkusel lõigul (km 135

ja 136,9 vahemikus), ning elupaigatüüp vanad loodusmetsad (*9010), mis ääristab teekoridori 125

m pikkusel lõigul (km 136,9-137,025).

Uulu-Võiste loodusala

Uulu–Võiste loodusala (registrikood RAH0000330; rahvusvaheline kood EE0040364) asub

Häädemeeste vallas Leina, Lepaküla, Metsaküla, Reiu ja Uulu külade territooriumil. Loodusala

pindala on 687,6 ha, millest veeosa pindala on 0,1 ha.101

Loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid

metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).102

101 Keskkonnaregister (20.06.2018) 102 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

77 / 158

Uulu–Võiste loodusala kaitsekorda reguleerib siseriiklikult Uulu–Võiste MKA kaitse-eeskiri (vt ptk

3.1.4).

Projekteeritav maanteelõik lõpeb loodusala kirdenurga lähistel jäädes loodusalast lähimas punktis

15 m kaugusele (vt Joonis 24). Kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp metsastunud luited (2180)

jääb teekoridorist 40 m kaugusele. Teised kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid jäävad

kavandatava tegevuse alast enam kui 1 km kaugusele.

Joonis 24. Uulu-Võiste loodusala paiknemine kavandatava tegevuse (põhimaantee nr 4

lõigu) suhtes. Allikas: Maa-ameti X-GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus,

29.06.2018

6.3. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele

Mõju Pärnu loodusalale

Kavandatav maanteelõik paikneb Pärnu loodusala kahe lahustüki (MKA Metsniku sihtkaitsevöönd

ja Roopa sihtkaitsevöönd) valele jäävas koridoris, piirnedes 2 km pikkusel lõigul (km 135–137)

mõlemalt küljelt loodusalaga. Teelõigu põhjapoolseimas osas (km 133,5–135) piirneb teekoridor

1,5 km lõigul ida poolt loodusalaga (Roopa sihtkaitsevöönd). Lõigul km 137–137,5 piirneb

teekoridor loodusalaga (Metsniku sihtkaitsevöönd) vaid lääne poolt.

Maanteest lääne pool paiknevat loodusala osa (Metsniku sihtkaitsevöönd) ja seal levivaid

elupaigatüüpe ning potentsiaalseid elupaigatüüpide alasid eraldab kavandatavast tegevustest

kavandatava kergliiklustee koridor, mille mõjude analüüsimiseks on käimas eraldi keskkonnamõju

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

78 / 158

hindamine103. Kavandatava tegevuse objektidest on loodusala lääneosale lähim maantee

läänepoolne külgkraav, mis paikneb loodusalast ca 10–12 m kaugusel.

Maanteekoridor ja sellele lisanduv kergliiklustee ala külgneb lääne pool (Metsniku sihtkaitsevöönd)

320 m ulatuses Pärnu loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübiga vanad loodusmetsad

(*9010) ja suuremas ulatuses (1460 m) sama elupaigatüübi potentsiaalsete aladega. Väiksemal

määral (220 m ulatuses) ääristavad koridori potentsiaalsed elupaigatüübi soostuvad ja

soolehtmetsad (9080*) alad. Lühikesel lõigul piirneb teekoridor ka potentsiaalse elupaigatüübiga

rohunditerikkad kuusikud (9050). Ida poolt (Rööpa sihtkaitsevöönd) piirneb maanteekoridor

valdavas osas (2 km lõigul) elupaigatüübiga metsastunud luited (2180) ning väiksemas ulatuses

(125 m lõigul) elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (*9010).

Tõllapulga liiklussõlm on kavandatud osaliselt loodusalale. Liiklussõlme teed jäävad summaarselt

ca 900 m pikkuse lõiguna loodusalale, summaarne raadamisala hõlmab kokku ca 2,1 ha

loodusalast. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide alale liiklussõlme teid ja

muid rajatisi ei kavandata. Üks potentsiaalne metsaelupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*)

lahustükk pindalaga 0,57 ha jääb liiklussõlme sisse ning lõigatakse suuremast metsaalast teedega

ära. Tegemist on raietest mõjutatud metsaga, mis võib elupaigaks kujuneda alles 30 aasta

perspektiivis. Liiklussõlme mulded ja vajalik raadamisala ulatub vähesel määral antud potentsiaalse

elupaigatüübi sisse. Ehitustööde käigus tuleb mõjusid minimeerida ja raadata vaid ala, mis on

tööde teostamiseks vältimatu. Liiklussõlme läänepoolne kogujatee möödub potentsiaalsest

metsaelupaigatüübi 9080* alast kahes kohas, ulatudes lühikestel lõikudel (ca 10 m ja 20 m)

vahetult elupaigatüübi piirini. Seega ei mõjuta kavandatav tegevus metsaelupaiku, kuid toimub

vähesel määral potentsiaalse elupaigatüübi ala mõjutamine.

Kokkuvõttes toimub kavandatav tegevus maantee ja liiklussõlme ehituse näol suures ulatuses

loodusala piiril ja Tõllapulga liiklussõlme osas väikesel alal (2,1 ha) loodusalal. Loodusalale

kavandatud rajatised jäävad väljapoole kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ala, ning

negatiivsed mõjud loodusala kaitse-eesmärkidele puuduvad.

Mõju loodusala veerežiimile

Maantee ehitusega kaasneb külgkraavide rajamine. Neist vee ärajuhtimiseks puhastatakse

maksimaalselt kuni 100 m lõikudel eesvooluks olevaid loodusalal paiknevaid kraave. Liiklussõlme

ehitamise käigus rajatakse uusi teemuldeid, mis samuti võivad looduslikku vee liikumist mõningal

määral mõjutada. Seega võib kavandatav tegevus mõjutada mõningal määral loodusala veerežiimi,

kui ei rakendata leevendavaid meetmeid.

Maantee mulde rajamine looduslikku pinnavee liikumist ei tõkesta ega veerežiimi ei mõjuta, sest

mulle rajatakse olemasoleva teemulde kohale. Tõllapulga liiklussõlme teede mulded, mis rajatakse

loodusalale ja selle naabrusse, võivad vähesel määral takistada vee liikumist kõrgvee perioodidel.

Veed voolavad liiklussõlme piirkonnast ära lõunasse ning põhja ja läände suunduva olemasoleva

ja liiklussõlme ala keskosa läbiva kraavi kaudu. Kraavi toimimiseks ning vete äravoolu tagamiseks

rajatakse liiklussõlme teemulletesse truubid. Seega võib prognoosida, et pinnavee kogunemist

mullete taha sel määral ei toimu, et see võiks loodusala veerežiimi oluliselt mõjutada. Kuna

piirkonnas esinevad valdavalt liivased mullad, siis imbub sademevesi valdavas osas pinnasesse.

Tõllapulga liiklussõlme jääval elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) potentsiaalsel alal ei

muutu veerežiim sellisel määral, et see mõjutaks oluliselt metsaala seisundit. Potentsiaalse

elupaigatüübi ala lääneküljel ehk reljeefil madalamal küljel paikneb kraav, mis kogub märjaperioodi

veed nii praegu kui ka liiklussõlme rajamise järel.

Kavandatava maantee loodusala poolsele lääneküljel rajatakse valdavas osas selle ulatusest (v.a

potentsiaalse elupaigatüübiga 9080* külgnevas lõigus) külgkraav sügavusega kuni ca 1 m. Ka

maantee idaküljele rajatakse kraav suuremale osale piirnevast lõigust. Ka praegu on maantee

103 Keskkonnamõju ja Natura hindamine kergliiklustee rajamiseks Pärnu linna piirilt Posti tee alguseni.

Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0113

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

79 / 158

ääres lõiguti madalad ja osaliselt kinni vajunud kraavid, kuid uued kraavid on neist veidi

sügavamad. Piirkonna reljeef on läänesuunalise kallakuga ehk pinnalang on maanteega risti.

Maanteest ida suunas maapind kerkib ning valdavad kuivad ja liivased alad, mille veerežiimi kraavi

rajamine arvestataval määral ei mõjuta. Teest lääne pool on maapinna üldine lang lääne suunas

(mere suunas).

Teekraavid ei mõjuta oluliselt pinnavee liikumist, sest seda tõkestab juba olemasolev teemulle.

Läänepoolse külgkraavi mõju veerežiimile on väike, kuna kraav tuleb valdavas osas madal ning ei

ületa oluliselt praeguse külgkraavi sügavust. Seega on tee külgkraavi kuivendav mõju teekoridoriga

piirnevale loodusala osale (Metsniku sihtkaitsevööndi idaservale) väga väike või ebaoluline.

Teekraav on kavandatud loodusala piirist ca 10-12 m kaugusele ning kraavi ja loodusala vahele

jääb kavandatava kergliiklustee mulle, mis takistab pinnavee voolu loodusalalt teekraavi.

Teekoridorist 80–140 m kaugusel loodusalal kulgeb teega paralleelne kraav, mille suunas ehk itta

on ka üldised pinnalangud tee naabruses oleval loodusala osal (maapind langeb ca 1 m võrra 100

m jooksul) Seega on pinnalangud ja vee liikumissuund lääne poole ca 100 m kaugusel paikneva

kraavi suunas ning põhjavee ülemiste kihtide voolusuund mere suunas. Mõningane vee liikumine

teekraavi ehk ida suunas võib aset leida läbi valdavalt liivase pinnase, kuid arvestades

pinnalangusid ja teekraavi sügavust saab see ulatuda vaid ca 20–40 m kaugusele kraavist. Seega

saab kuivendusest minimaalsel määral mõjutatud vaid loodusala serv 10–30 m ulatuses, kuid see

ei mõjuta kaitstavate elupaigatüüpide soodsat seisundit.

Kuna põhimaantee äärsest külgkraavidest on tarvis sinna kogunevad sademevesi ära juhtida, siis

rajatakse kergliiklustee ehituse käigus truubid kergliiklustee alla, et juhtida vesi olemasolevatesse

meresuunalistesse kraavidesse. Ainus võimalus teeäärse sademevee juhtimiseks merre on läbi

loodusala, sest see paikneb kergliiklustee ja mere vahel kogu projekteeritava teelõigu ulatuses.

Truupide kohad asuvad kergliiklustee pikettide 0+10, 11+20 ja 18+43 juures. Truupide juurest

algavaid olemasolevaid meresuunalisi kraave tuleb vajadusel – veevoolu tagamiseks – puhastada

kuni 100 m ulatuses (ca kuni esimese ristuva kraavini). Tulenevalt piirkonna reljeefist puuduvad

reaalsed ja praktilised alternatiivid maanteekraavidest vee muul viisil ära juhtimiseks, kui läbi

nimetatud loodusala kulgevate olemasolevate kraavide. Arvestades suhteliselt suurt pinnalangu,

piisab tõenäoliselt kraavide puhastamisest ca 50 m pikkustel lõikudel. Seega tuleb kokku loodusalal

või selle piiril kraave puhastada maksimaalselt kuni ca 300 m ulatuses, tõenäoliselt on puhastamist

vajavate lõikude kogupikkus oluliselt väiksem. Kui veevool olemasolevates kraavides on tagatud,

siis puudub üldse vajadus nende puhastamiseks. Juhul, kui kraave puhastatakse, siis võib see

kuivendavat mõju avaldada väga väikesel alal vahetult kraavide naabruses. Mõju veerežiimile on

väike ning elupaigatingimuste aspektist väheoluline, sest kuivendava mõjuga kraavid on juba

olemas ning alal on arvestatav pinnalang. Kuna kraavide ääres on juba tegemist kuivenduse toimel

kujunenud kõdusoometsadega, siis taimekooslustele see olulist mõju ei avalda. Soometsad või

soostunud metsad levisid alal enne kuivenduse rajamist. Keskkonnatingimuste muutumisel on oma

osa olnud ka maantee muldel, mis lõikab ära pinnavee voolu. Maanteest kaugemale (üle 100 m)

jäävas loodusala osale ei põhjusta kraavide puhastamine negatiivseid mõjusid, sest teekraavist

juhitakse vett loodusala suunas (mitte alalt ära) ning see ei põhjusta loodusalale kuivendavat mõju

ja vee hulk allavoolu võib pigem suureneda.

Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse mõju loodusala veerežiimile väike ja väheoluline ning ei

mõjuta oluliselt taimkatte kasvutingimusi ning liikide elupaigatingimusi.

Mõju loodusala terviklikkusele ja sidususele

Pärnu loodusala on juba praegu liigendatud seda läbiva maantee poolt kaheks lahustükiks, mis

paiknevad teineteisest ca 50 m kaugusel. Kavandatav tegevus põhimaantee laiendamise näol

põhjustab teekoridori laienemise ca 15 m võrra ning koos kergliiklustee rajamisega kokku 20–25

m võrra. Teekoridori laiendamise tõttu raadatakse loodusalaga külgneval alal kokku 5,7 ha metsi.

See muutus leiab aset väljaspool loodusala piire ega põhjusta olulist otsest mõju loodusalale ja

selle kaitse-eesmärgiks olevatele metsaelupaigatüüpidele. Teekoridori laienemisega suureneb

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

80 / 158

mõningal määral loodusala osade maastikuline eraldatus ning barjääriefekt liikide jaoks, kuid see

muutus ei sea ohtu ala kaitse-eesmärke.

Tõllapulga liiklussõlm rajatakse osaliselt loodusalale selliselt, et liiklussõlme sisse jääb metsaalasid,

sealhulgas üks potentsiaalne vana loodusmetsa elupaigatüübi (9010*) ala pindalaga 0,57 ha.

Liiklussõlme sisse jääv potentsiaalne elupaigatüübi ala koos elupaigatüüpi mittekuuluva

puhvermetsaga eraldatakse liiklussõlme teedega teistest metsaaladest, kuid mitte samasse

elupaigatüüpi kuuluvatest aladest, sest neid naabruses ei paikne. Seega elupaigatüübi killustamist

ei toimu, küll aga toimub mõningane loodusalale jääva metsamassiivi killustamine. Liiklussõlme

teed on kitsad ja suhteliselt väiksema liiklussagedusega ning pole enamiku

metsaelupaigatüüpidega seotud liikide jaoks tugevaks ökoloogiliseks barjääriks. Seega säilib

liiklussõlme sisse jääval potentsiaalsel metsaelupaigatüübi alal mõningane sidusus naabruses

paiknevate metsadega ning killustamine tugevaid negatiivseid mõjusid loodusalale ja selle kaitse-

eesmärkidele ei põhjusta.

Kuna maantee on kavas valgustada teelõigu algusest kuni linna piirini, sh Rannametsa tee ristmik

ja selle juures olevad bussipeatused ning samuti Tõllapulga liiklussõlme osas, siis võib mõningane

valgusreostus ulatuda ka loodusalale. Valgusreostuse ulatus loodusala sisse ei ole eeldatavasti

rohkem kui mõnikümmend meetrit ja see ei põhjusta negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-

eesmärkidele. Valgusreostusel on mõningane kuid väheoluline mõju loodusala sidususele

loomastiku aspektist. Valgusreostust tuleb minimiseerida suunatud valgustuse ning võimalikult

madalate valgustusmastidega. Tõllapulga liiklussõlme alal olevatel ringteedel tungib autotulede

valgusvihk loodusalale, põhjustades häiringuid elustikule. Seetõttu on vajalik teelõikudel, kus

autotulede valgusvihu suund on loodusala poole, paigaldada valguskindel piire, mis vähendab

loodusalale avalduvaid mõjusid. Valgustuse võimalikust mõjust Pärnu loodusalale vt täpsemalt ptk

4.2.6.

Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Metsastunud luited (2180)

Elupaigatüüp metsastunud luited ääristab teekoridori ida poolt (Rööpa sihtkaitsevööndi alal) kokku

ca 1,9 km pikkusel katkematul lõigul vahemikus km 135 ja 136,9. Elupaigatüüp asub valdavas osas

otse maanteekoridori piiril või sellest vähem kui 10 m kaugusel. Kahes pisut madalama reljeefiga

lõigus on kavandatud teemulde kõrvale ehk loodusala ja elupaigatüübi piirile külgkraavid: 1) 430

m pikkune lõik km 135,9–136,3 ja 2) 350 m pikkune lõik km 136,5–136,9.

Kavandatava tegevuse käigus elupaigatüübi alale rajatisi ei kavandata ega raadamist alal ei tehta,

samuti pole planeeritud üksikpuude raiet. Teega piirneva elupaigatüübi ala puhul võib osutuda

vajalikuks teeäärsete üksikute ohtlike puude raie, mis ei põhjusta elupaigatüübile negatiivset mõju

(ei mõjuta elupaigatüübi soodsat seisundit).

Maantee külgkraav ääristab elupaigatüüpi kahes lõigus, kokku 780 m ulatuses. Antud lõikudes on

elupaigatüübiks pohla kasvukohatüüpi männikud, mis ei ole kuivenduse suhtes tundlikud ning mille

alal asub veetase kraavi põhja sügavusest reeglina sügavamal. Seega külgkraav reaalset veerežiimi

muutust elupaigatüübi aladel ei põhjusta ega elupaigatüübi soodsat seisundit ei mõjuta.

Kuna tehnikaga liikumine ja materjalide või pinnase ladustamine elupaigatüübi aladele võib

avaldada negatiivset mõju, siis tuleb nimetatud tegevusi loodusala piirides olevatel elupaigatüübi

aladel vältida. Juhul, kui elupaigatüübi alal (servas) ehitustööde käigus siiski sõidetakse, võib see

kahjustada alustaimestikku ja pinnast, kuid tõenäoliselt avaldub mõju väikesel alal ning see on

lühiajaline ja pöörduv. Seega ei põhjusta ehitustööd elupaigatüübile negatiivset mõju ega mõjuta

selle soodsat seisundit. Siiski tuleb ehitustööde läbiviimisel tehnikaga liikumist ning muid tegevusi

elupaigatüübi alal vältida ning teha seda vaid äärmisel vajadusel ning kaitseala valitsejaga

kooskõlastatult. Ohtlike üksikpuude raie, kui see osutub vajalikuks, ei põhjusta elupaigatüübile

negatiivset mõju.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

81 / 158

Põhimaantee laienduse ja kergliiklustee rajamise koostoimes muutub teekoridor võrreldes

praegusega oluliselt laiemaks ning mets loodusala piiril avatakse rohkem tuultele. Elupaigatüübis

esinevad kergliiklustee piiril palu- ja nõmmemännikud, mille tormikindlus on väga kõrge. Samuti

on metsad teepoolsest küljest juba praeguse teekoridoriga tuultele mõnevõrra avatud. Seega võib

prognoosida, et arvestatavaid tuulekahjustusi elupaigatüübi alal seoses lokaalse tuulerežiimi

muutusega ei teki ning elupaigatüübile mõju sellega seoses ei avaldu.

Kokkuvõttes ei põhjusta kavandatav tegevus elupaigatüübile ja selle soodsale seisundile

negatiivset mõju.

Vanad loodusmetsad (9010*)

Elupaigatüüp vanad loodusmetsad paikneb kavandatava tegevuse ala (teekoridori) piiril sellest ida

pool 125 m pikkuses lõigus (km 136,9–137,03). Maanteest lääne pool paiknevat loodusala osa ja

seal levivat vana loodusmetsa elupaigatüüpi ning elupaigatüübi potentsiaalseid alasid eraldab

kavandatavast tegevustest kavandatava kergliiklustee koridor, mille mõju osas on käimas eraldi

keskkonnamõju hindamine104. Kavandatava tegevuse objektidest on loodusala lääneosa

elupaigatüübile lähim maantee läänepoolne külgkraav, mis paikneb loodusalast ca 10–12 m

kaugusel. Maantee läänekülje naabruses loodusalal piiril või selle läheduses (alla 20 m kaugusel)

esineb elupaigatüüp 320 m pikkuses lõigus, potentsiaalsed elupaigatüübi alad paiknevad

teekoridori ääres või naabruses 1460 m ulatuses. Kavandatava Tõllapulga liiklussõlmes jääb üks

potentsiaalse elupaigatüübi ala (lahustükk pindalaga 0,57 ha) liiklussõlme sisse ning lõigatakse

suuremast metsaalast teedega ära.

Kavandatava tegevuse käigus elupaigatüübi alale rajatisi ei kavandata ja raadamist ei tehta, samuti

ei kavandata üksikpuude raiet. Teega ida poolt piirneva elupaigatüübi ala ning liiklussõlme jääva

elupaigatüübi ala puhul võib osutuda vajalikuks teeäärsete üksikute ohtlike puude raie, mis ei

põhjusta elupaigatüübile negatiivset mõju.

Tee idaküljele rajatav külgkraav paikneb 125 m pikkuses lõigus elupaigatüübi piiril. Antud

elupaigatüübi ala näol on tegemist pohla kasvukohatüüpi kuuluva palumännikuga, mis ei ole tundlik

kuivenduse suhtes ning mille alal paikneb põhjaveetase enamus ajast kraavi põhjast sügavamal.

Seega ei mõjuta kraav arvestataval määral elupaigatüübi veerežiimi.

Tee lääneküljele rajatav kraav jääb loodusalast ja selle piirini või selle lähedusse ulatuvatest

elupaigatüübi aladest 10–30 m kaugusele, kuid saab sellest olema eraldatud kergliiklustee

muldega, mis takistab pinnavee voolu loodusalalt teekraavi. Teekoridori servast 80–140 m

kaugusel loodusala sees kulgeb olemasolev teega paralleelne kraav, mille suunas ehk itta on ka

üldised pinnalangud tee naabruses oleval loodusala osal (maapind langeb ca 1 m 100 m jooksul).

Seega on pinnalangud ja vee liikumissuund läände ca 100 m kaugusel paikneva kraavi suunas ning

põhjavee ülemiste kihtide voolusuund mere suunas. Mõningane vee liikumine elupaigatüübi alalt

teekraavi võib aset leida läbi valdavalt liivase pinnase, kuid sellest saavad mõjutatud olla vaid

loodusala servas olevad elupaigatüübi alad 10–30 m ulatuses. Nendel elupaigatüübi aladel

domineerib pikaajalise kuivenduse tulemusena moodustunud mustika-kõdusoo kasvukohatüüp,

mis ei ole nõrga kuivenduse suhtes tundlik. Seega teekraavi rajamine negatiivset mõju

elupaigatüübile ei avalda (soodsat seisundit ei mõjuta). Seega pole hüdrotõkete rajamine või muud

meetmed veerežiimi muutuste välistamiseks otstarbekad ega vajalikud.

Kuna põhimaantee äärsest külgkraavidest on tarvis sinna kogunev sademevesi ära juhtida, siis

rajatakse kergliiklustee ehituse käigus truubid kergliiklustee alla, et juhtida vesi olemasolevatesse

meresuunalistesse kraavidesse. Truupide juurest algavaid olemasolevaid meresuunalisi kraave

tuleb vajadusel puhastada kuni 100 m ulatuses. Sellega kaasnevat mõju on hinnatud ka

kergliiklustee KMH raames. Truupide kohad asuvad pikettide 0+10, 11+20 ja 18+43 juures.

Truupide juurest algavaid olemasolevaid meresuunalisi kraave tuleb vajadusel – veevoolu

104 Keskkonnamõju ja Natura hindamine kergliiklustee rajamiseks Pärnu linna piirilt Posti tee alguseni.

Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0113

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

82 / 158

tagamiseks – puhastada kuni 100 m ulatuses (kuni esimese ristuva kraavini). Kuna lang antud

lõigul on suur, siis tõenäoliselt piisab ca 50 m pikkuste kraavilõikude puhastamisest. Põhjapoolseim

kraav (pikett 0+10) asetseb loodusala ja elupaigatüübi piiril ning keskmine (11+20) ja lõunapoolne

(18+43) potentsiaalse elupaigatüübi alal. Vajadusel tuleb elupaigatüübi piiril kraave puhastada

kuni ca 70 m ulatuses (põhjapoolne kraav loodusalal piiril). Potentsiaalsetel elupaigatüübi aladel

tuleb kraave puhastada kokku kuni 160 m ulatuses – keskmise ja lõunapoolse kraavi puhastatavad

lõigud asuvad mõlemad umbes 80 m ulatuses potentsiaalse elupaigatüübi alal. Suure langu tõttu

piisab tõenäoliselt lühemate kraavilõikude puhastamisest elupaigatüübi ala piiril ja potentsiaalsete

elupaigatüüpide alal. Põhjapoolse kraavi puhastamine on võimalik selle põhjakaldalt väljastpoolt

loodusala ja elupaigatüüpi ning sellega elupaigatüüpi füüsiliselt ei mõjutata. Antud tegevus võib

vähesel määral (lokaalselt) mõjutada veerežiimi elupaigatüübi alal, kuid see elupaigatüüp antud

asukohas ei ole veerežiimi mõningase muutuste suhtes tundlik, sest valdavas osas on tegemist

mustika-kõdusoometsadega, mis ongi pikaajalise ja suhteliselt tugeva kuivenduse tulemusel

kujunenud metsatüüp. Kuna nimetatud idapoolsete kraavilõikude näol on tegemist nö

elupaigatüübi või potentsiaalse elupaigatüübi alale suubuvate kraavidega, siis ei põhjusta nende

puhastamine vee äravoolu kiirenemist alalt. Nõrk kuivendav mõju võib esineda vaid vahetult

puhastatavate lõikude lähinaabruses. Ka see lokaalne veerežiimi muutus ei põhjusta mõju metsa

kasvukohatingimustele ega elupaigatüübi funktsioneerimisele ja seisundile. Hüdrotõkete rajamine

nimetatud kraavide äärde ei ole mõju välistamise aspektist vajalik. Pealegi eeldaks hüdrotõkete

rajamine raieid suuremal alal, mis tooks endaga kaasa elupaiga suurema mõjutamise ehitustööde

käigus.

Kraavide puhastamiseks võib olla tarvis liikuda tehnikaga piki kraavi kallast. Põhjapoolse

(elupaigatüübiga piirneva) kraavi puhul saab seda puhastada kraavi põhjakaldalt väljastpoolt

loodusala ja elupaigatüüpi. Keskmise ja lõunapoolse kraavi puhul elupaigatüüpe ei mõjutata kuid

tehnika peab liikuma potentsiaalse elupaigatüübi alal. Trassiraie on ka potentsiaalse elupaigatüübi

puhul mittesoovitatav, mistõttu tuleb leida tehnoloogia, kuidas kraave puhastada nii, et negatiivne

mõju metsaalale oleks välditud või minimaalne. Soovitav on kasutada väikesegabariidilist

ekskavaatorit, mis saab liikuda puude vahel või mille liikumiseks piisab üksikpuude raiest ning väga

kitsal sihil alusmetsa raiest. Langetatud puud tuleb jätta potentsiaalse elupaigatüübi alale

lamapuiduks, imiteerides sellega looduslikke häiringuid. Kirjeldatud juhul potentsiaalse

elupaigatüübi alade seisundile negatiivseid mõjusid ei avaldu ning ala killustamist ei toimu.

Kraavilõigud tuleb puhastada vaid selles ulatuses, mis on sademevee äravooluks otseselt vajalik,

minimeerides nii raiete ja tehnika liikumise mõjud potentsiaalsele elupaigatüübile. Kraavilõikude

puhastustööd ja sellega seotud raied tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga ning läbi viia

sügistalvisel perioodil, vältimaks mõjusid (häiringuid) haudelinnustikule.

Tõllapulga liiklussõlme sisse jäävat 0,57 ha suurust potentsiaalse elupaigatüübi ala mõjutab

vähesel määral liiklussõlme rajamine ja sellega kaasnev raadamine potentsiaalse elupaiga ala

servades. Liiklussõlme teed mööduvad elupaigatüübi ala kolmest nurgast ca 10 m kauguselt ja

teede mullete servad ning raieala ulatub kohati vähesel määral (kuni 10 m ulatuses) metsaala

sisse. Enamuses ala raadiusest jääb selle ümber siiski mõningal määral elupaigatüüpi

mittekuuluvat puhvermetsa. Potentsiaalse elupaigatüübi ala veerežiimi olulisel määral ei muudeta,

sest säilib vee äravool tee muldeid läbivate truupide kaudu, ning elupaigatüübi alal kasvav pohla

kasvukohatüübi mets ei ole väikese veerežiimi muutuse suhtes ka tundlik. Potentsiaalse

elupaigatüübi ala lääneservas paikneb olemasolev kraav, mille funktsioneerimine tagatakse läbi

liiklussõlme teede mullete rajatavate truupidega. Seega ei toimu liiklussõlme rajamisega olulist

veerežiimi muutust.

Liiklussõlme jääv potentsiaalse elupaigatüübi ala eraldatakse liiklussõlme teedega teistest

metsaaladest, kuid mitte samasse elupaigatüüpi kuuluvatest aladest, sest neid naabruses ei

paikne. Seega potentsiaalse elupaigatüübi killustamist ei toimu. Liiklussõlme teed ei ole enamiku

elupaigatüübiga seotud liikide jaoks tugevaks ökoloogiliseks barjääriks. Seega säilib mõningane

sidusus naabruses paikneva metsamassiiviga ning liiklussõlme jäämine ei halvenda olulisel määral

potentsiaalse elupaigatüübi funktsioone. Potentsiaalse elupaigatüübi ala avatakse mõningal määral

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

83 / 158

tuultele, kuid valdavate tuulte suunale läände ja edelasse jäävad naabrusesse alles loodusalal

paiknevad metsad. Puistus domineeriv mänd on hea tormikindlusega ning elupaigatüübi ala ümber

alles jääv puhvermets summutab tuule mõjusid. Seega ei ole oodata olulisi tuulekahjustusi

potentsiaalse elupaigatüübi alal. Kokkuvõttes võib prognoosida, et kavandatav tegevus põhjustab

mõningasi mõjusid potentsiaalse elupaigatüübi alale ning selle pindala vähenemist kuni 0,1 ha

võrra, kuid sellesse elupaigatüüpi kvalifitseeruvatele aladele ebasoodsad mõjud puuduvad.

Raadamistööde planeerimisel tuleks raadata vaid selleks möödapääsmatud alad, et liiklussõlme

jäävat potentsiaalset elupaigatüübi ala võimalikult vähe mõjutada.

Kuna tehnikaga liikumine ja materjalide või pinnase ladustamine elupaigatüübi aladele võib

avaldada sellele mõningat negatiivset mõju, siis tuleb nimetatud tegevusi loodusala piirides olevatel

elupaigatüübi aladel ja ka potentsiaalsetel elupaigatüübi aladel vältida. Juhul, kui elupaigatüübi alal

(servas) ehitustööde käigus siiski sõidetakse, võib see kahjustada alustaimestikku ja pinnast, kuid

tõenäoliselt avaldub mõju väikesel alal ning see on lühiajaline ja pöörduv. Seega ei põhjusta

ehitustööd elupaigatüübile negatiivset mõju ega mõjuta selle soodsat seisundit. Siiski tuleb

ehitustööde läbiviimisel tehnikaga liikumist ning muid tegevusi elupaigatüübi alal vältida ning teha

seda vaid äärmisel vajadusel ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatult. Ohtlike üksikpuude raie,

kui see osutub vajalikuks, ei põhjusta elupaigatüübile negatiivset mõju.

Põhimaantee laienduse ja kergliiklustee rajamise koostoimes muutub teekoridor laiemaks ning

mets loodusala piiridel avatakse rohkem tuultele. Elupaigatüübis valdavad kergliiklustee piiril

männikud ja männi enamusega metsad, mille tormikindlus on suhteliselt kõrge. Kuna tee kulgeb

põhja-lõunasuunaliselt, siis jääb avatud ala elupaigatüübi metsadest valdavas osas itta ning

valdavatele lääne- ja edelatuultele metsi ei avata. Erandiks on üks elupaigatüübi ala, mis ääristab

teekoridori 125 m pikkuses lõigus. Nimetatud metsaala on juba tuultele rohkem avatud, sest see

paikneb tee servas. Elupaigatüübi ala puistus valdav mänd on hea tormikindlusega. Seega ei ole

ette näha olulisi tormikahjustusi seoses kavandatava tegevusega. Lokaalse tuulerežiimi mõningane

muutus elupaigatüübile olulist mõju ei avalda.

Kokkuvõttes ei põhjusta kavandatav tegevus elupaigatüübile ja selle soodsale seisundile

negatiivseid mõjusid.

Rohunditerikkad kuusikud (9050)

Kavandatava tegevuse piirkonnas leidub vaid üks elupaigatüübi ala ja see on kaardistatud

potentsiaalse elupaigatüübina. Elupaigatüübiks kvalifitseeruvaid metsi kavandatava tegevuse

mõjuulatuses ei esine. Potentsiaalse elupaigatüübi ala paikneb maanteest lääne pool ning asub

teekoridori naabruses 45 m pikkuses lõigus km 137,3–137,4 vahemikus. Elupaigatüüpi lahutab

kavandatava tegevuse alast kergliiklustee koridor. Otsene mõju elupaigatüübi alale puudub. Kuna

maapinna langus ja vee liikumine toimub lääne suunas, siis on maantee külgkraavi mõju

veerežiimile suhteliselt väike, piirdudes paarikümne meetriga. Maanteekraavist põhjustatud

võimalik veerežiimi muutus on suhteliselt väike ning toimub väiksel alal ega põhjusta muutusi

metsa kasvukohatingimustes ega põhjusta seetõttu ka negatiivset mõju potentsiaalsele

elupaigatüübile. Teekoridori laienemine ja elupaigatüübile lähenemine põhjustab mõningaid

muutusi tuulterežiimis, kuid valdavate tormituulte suunalt jääb elupaigatüüp endiselt varjatuks.

Seega pole olulisi tuulekahjustusi potentsiaalse elupaigatüübi alal seoses kavandatava tegevusega

ette näha.

Kokkuvõttes ei põhjusta kavandatav tegevus elupaigatüübile ja selle soodsale seisundile

negatiivset mõju.

Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*)

Elupaigatüübi potentsiaalsed alad piirnevad kavandatava teekoridori ja kergliiklustee koridori alaga

lääne poolt (Metsniku sihtkaitsevöönd) teelõigu lõunaosas kahel lõigul kokku 220 m ulatuses.

Mõlemal alal on tegemist potentsiaalse elupaigatüübiga, sest metsad on elupaigatüübi

kriteeriumide mõistes veel liiga noored. Potentsiaalne elupaigatüüp ulatub vahetult loodusala

piirini, kuid rajatava tee läänepoolseimast objektist – tee külgkraavist – jääb elupaigatüüp ca 10–

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

84 / 158

12 m kaugusele ning elupaigatüübi ja kraavi vahele jääb kergliiklustee mulle. Antud lõigus

maanteele läänepoolset külgkraavi ei rajata ning elupaigatüübi ala veerežiimile negatiivsed mõjud

puuduvad. Elupaigatüübi alad jäävad ka projekteeritava Tõllapulga liiklussõlme naabrusse – sõlme

läänepoolne kogujatee möödub elupaigatüübi alast kahes kohas, ulatudes lühikestes lõikudes (ca

10 m ja 20 m) vahetult elupaigatüübi piirini.

Elupaigatüübi ega potentsiaalse elupaigatüübi alale rajatisi ja raadamist ei kavandata. Seega ei

kavandata otseseid füüsilisi mõjutusi elupaigatüübile. Erandina võib Tõllapulga liiklussõlme

rajamise ja hooldamise käigus osutuda vajalikuks teede äärsete üksikute ohtlike puude raie

potentsiaalse elupaigatüübi alalt. Ohtlike üksikpuude raie, kui see osutub vajalikuks, ei põhjusta

elupaigatüübile ebasoodsat mõju.

Kuna tehnikaga liikumine ja materjalide või pinnase ladustamine elupaigatüübi alale võib avaldada

sellele ebasoodsat mõju, siis tuleb nimetatud tegevusi loodusala piirides oleval elupaigatüübi ja

potentsiaalse elupaigatüübi alal vältida. Juhul, kui potentsiaalse elupaigatüübi alal (servas)

ehitustööde käigus siiski sõidetakse, võib see kahjustada alustaimestikku ja pinnast, kuid

tõenäoliselt avalduvad mõjud väikesel alal ning on lühiajalised ja pöörduvad. Seega ei põhjusta

need elupaigatüübile pöördumatut negatiivset mõju ega mõjuta selle seisundit. Siiski tuleb

ehitustööde läbiviimisel tehnikaga liikumist ning muid tegevusi elupaigatüübi alal vältida ning teha

neid vaid äärmisel vajadusel ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatult. Kuna tegemist on

soostunud metsaga, mille pinnas on pehme, tuleb alale sõitmist kindlasti vältida sügavalt

külmumata pinnasega perioodil.

Lõigus, kus Pärnu loodusala Metsniku sihtkaitsevööndi alal potentsiaalne elupaigatüüp 9080*

piirneb maanteekoridoriga, ei rajata maanteetee äärde külgkraavi. Seetõttu olulised mõjud

potentsiaalse elupaigatüübi veerežiimile puuduvad ning hüdrotõkke ja muude ehituslike

leevendusmeetmete rakendamine pole vajalik. Tee külgkraave pole elupaigatüübi naabrusse kavas

rajada ka Tõllapulga liiklussõlme piirkonnas, seega puuduvad olulised mõjud elupaigatüübi

veerežiimile ka liiklussõlme piirkonnas.

Kergliiklustee rajamise käigus rajatakse truubid kergliiklustee alla, et ära juhtida põhimaantee

külgkraavidest kogunev sademevesi olemasolevatesse meresuunalistesse kraavidesse. Truupide

kohad asuvad pikettide 0+10, 11+20 ja 18+43 juures. Truupide juurest algavad olemasolevad

meresuunalised kraavid on kavas puhastada kuni 100 m ulatuses. Nimetatud kraavid ei paikne

elupaigatüübi alal ega selle vahetus naabruses. Lähimas punktis (piketi 18+43 juurest lähtuv

kraav) paikneb elupaigatüüp kraavist 120 m kaugusel ning asetseb allavoolu, seega kuivendav

mõju kraavide puhastamise korral elupaigatüübile puuduvad. Silmas tuleb pidada, et ei

puhastataks pikemaid, läbi loodusala ulatuvaid kraavilõike, mille korral võiks elupaigatüübile

ebasoodne mõju avalduda.

Maanteekoridori laiendamise ja kergliiklustee rajamise koosmõjus muutub teekoridor laiemaks ning

mets loodusala piiril avatakse rohkem tuultele. Elupaigatüübis valdab kergliiklustee piiril sanglepik

ja haava puistu, mille tormikindlus on suhteliselt hea. Kuna tee kulgeb põhja-lõunasuunaliselt, siis

jääb avatud ala elupaigatüübi metsadest itta ning valdavatele lääne- ja edelatuultele metsi ei

eksponeerita. Seega ei ole ette näha olulisi tormikahjustusi seoses kavandatava tegevusega ning

lokaalse tuulerežiimi mõningane muutus elupaigatüübile olulist mõju ei avalda.

Kokkuvõttes võib öelda, et projektlahendus ei põhjusta elupaigatüübi soodsa seisundi halvenemist,

sest elupaigatüüpi kvalifitseeruvaid alasid tööde mõjupiirkonnas pole ja ning piirkonnas ei toimu

veerežiimi muutmist ka potentsiaalsete elupaigatüüpide alal (potentsiaalse elupaigatüübi

läheduses maantee äärde külgkraave ei rajata). Ehitusaegsete leevendusmeetmete rakendamisega

(vältides tehnikaga liikumist ning muid tegevusi potentsiaalse elupaigatüübi alal või teha seda vaid

äärmisel vajadusel ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatult) on võimalik olulise negatiivse mõju

avaldumist ka potentsiaalsetele elupaigatüübi aladele ära hoida. Seega ei põhjusta kavandatav

tegevus elupaigatüübile ja selle soodsale seisundile negatiivset mõju.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

85 / 158

Mõju Uulu-Võiste loodusalale

Kavandatav laiendatav maanteelõik lõpeb projekti kohaselt teekilomeetril 141,8 ehk 180 m enne

lõiku, kus loodusala ulatub teekoridori servani. Projekti muudatuste ja projekteeritava lõigu

lühenemise tõttu ei kavandata maantee laiendust lõigus, kus see piirneb loodusalaga. Loodusala

kirdenurk ulatub siiski projekteeritava teelõigu lähedusse, jäädes sellest lähimas punktis 15 m

kaugusele.

Kavandatav tegevus ei mõjuta loodusala füüsiliselt, sest ehitustöid ja raadamist loodusalal ning

vahetult selle piiril ei kavandata. Antud piirkonnas ei kavandata tee äärde külgkraave, mis võiksid

veerežiimi mõjutada, samuti ei mõjuta tee ümberehitus selles lõigus muul viisil veerežiimi.

Kavandatava teelõigu piirkonnas paikneb loodusala maanteekoridorist ühel pool ning maantee

loodusala ei killusta. Seega puudub mõju loodusala sidususele.

Projekteeritav tee valgustus ei avalda negatiivset mõju Uulu-Võiste loodusalale (vt ptk 4.2.6).

Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Metsastunud luited (2180)

Metsastunud luiteid esineb loodusala kirdeosas projekteeritava teelõigu piirkonnas, kuid

elupaigatüüp jääb teekoridorist lähimas punktis 40 m kaugusele. Kavandatav tegevus ei ulatu

elupaigatüübi vahetusse naabrusse ning igasugused otsesed või kaudsed negatiivsed mõjud

elupaigatüübile ja selle soodsale seisundile puuduvad.

Vanad loodusmetsad (*9010)

Lähim vana loodusmetsa ala paikneb projekteeritava teelõigu lõpust 1,2 km kaugusel. Suure

vahemaa tõttu igasugused otsesed või kaudsed negatiivsed mõjud elupaigatüübile ja selle soodsale

seisundile puuduvad.

Rohunditerikkad kuusikud (9050)

Kavandatava tegevuse alast 1 km raadiuses elupaigatüüpi registreeritud ei ole, seega puuduvad

igasugused otsesed või kaudsed negatiivsed mõjud elupaigatüübile ja selle soodsale seisundile.

Hinnang võimalikule koosmõjule

Pärnu loodusala

Koosmõju kavandatava Rail Balticu raudtee trassiga

Rail Balticu trass on piirkonnas kavandatud endise Pärnu-Mõisaküla raudtee koridoril alale, mis on

sarnaselt maanteekoridoriga jäetud loodusalast välja. Seega otsesid füüsilisi mõjusid loodusalale

mõjude kumuleerumise käigus ei avaldu. Praegu on raudteekoridor kasutuseta ning see ei toimi

ökoloogilise barjäärina. Kiirraudtee rajamise ja tarastamise korral hakkab see toimima ökoloogilise

barjäärina, eeskätt loomastiku jaoks. Barjääriefekti leevendamiseks ning loomastiku

liikumisvõimaluste tagamiseks on käesoleva maanteelõigu loomapääsu asukoht valitud selliselt, et

see hakkas tööle koos Rail Balticu raudtee piirkonda kavandatud ökoduktiga. Kuna loodusala

eesmärkideks on metsaelupaigatüüpide kaitse, siis otseselt kaitse-eesmärkidele olulist negatiivset

mõju ei avaldu.

Koosmõju seoses kasutusintensiivsuse kasvuga (ümberkaudsed arendusalad)

Loodusala piirkonnas aset leidnud ning edaspidigi jätkuva arendustegevuse ning elamualade

rajamise käigus on suurenenud loodusala rekreatiivne kasutuskoormus. Loodusala teatud

piikonnad, eelkõige luitemetsadega alad, on kujunenud pupulaarseks puhkepiirkonnaks. Maantee

laiendus ja liiklussõlme rajamine ala kasutusintensiivsust ei mõjuta. Mõningane, kuid suhteliselt

väikene kasutuse suurenemine võib toimuda kergliiklustee rajamisega seoses (hinnatud

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

86 / 158

kergliiklustee KMH käigus). Maantee laienemisega ei kaasne loodusalale selliseid mõjusid, mis

kumuleeruksid selle rekreatiivse kasutusega.

Koosmõju Pärnu-Reiu kergliiklusteega

Koosmõjus põhimaantee laiendamise ja kergliiklustee ehitusega laieneb teekoridor kokku 20–25 m

võrra. Teekoridori laienemine ei avalda otsest negatiivset mõju loodusalale ja selle kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Mõningal määral suureneb loodusala osade (Metsniku ja

Rööpa sihtkaitsevööndite) maastikuline eraldatus, kuid see ei too kaasa negatiivseid mõjusid

loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele metsaelupaigatüüpidele.

Projekteeritava Pärnu-Reiu kergliiklusteega külgnevat maanteelõiku eraldi ei valgustata (välja

arvatud Pärnu linna piiresse jääv lõik ja Tõllapulga liiklussõlm). Sellega on välistatud ka valgustuse

võimalik negatiivne koosmõju suuremal osal Pärnu loodusalaga külgnevas lõigus. Kuna

kergliiklustee on kavas valgustada, siis avaldab see häiringuid Pärnu loodusala läbivale lõigule

kavandatud loomapääsu toimimisele. Seetõttu on Pärnu-Reiu kergliiklustee KMH aruandes esitatud

vastavad soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks, et vähendada kergliiklustee valgustuse

mõju loomapääsu piirkonnas (rakendada loomapääsu asukohas 50% võimsusega valgustust kogu

valgustuse töötamise aja jooksul või jätta kergliiklustee selles lõigus valgustamata). Kaaluda võib

ka liikumisanduritega lahendust, mille korral valgustus süttib kergliiklusteel liiklejate lähenedes

antud kohale. Seejuures tuleks vältida olukorda, kus teed ületavad loomad võiksid põhjustada

valgustuse süttimist.

Uulu-Võiste loodusala

Kavandatav tegevus ulatub vaid loodusala kirdenurga lähedusse ning loodusala ennast ja selle

kaitse-eesmärkideks olevaid metsaelupaigatüüpe ei mõjuta see mingil viisil. Kavandatav tegevus

ei mõjuta ka loodusala rekreatiivset kasutust. Loodusalal ja selle vahetus läheduses ei kavandata

sellele olulist mõju avaldavaid infrastruktuuriobjekte ja rajatisi. Kumulatiivne mõju loodusala

piirkonnas kavandatavate võimalike arendustega puudub, sest kavandatav tegevus ei avalda

mõjusid, mis võiks teiste mõjudega kumuleeruda.

Leevendavad meetmed ja nende eeldatav tõhusus

Alljärgnevas tabelis (Tabel 18) on toodud ülevaade leevendusmeetmetest, mis on kavandatud

negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks Pärnu loodusalal ning antud hinnang nende

meetmete tõhususele.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta Uulu-Võiste loodusala, siis puudub vajadus selle ala suhtes

leevendusmeetmete väljatöötamiseks.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

87 / 158

Tabel 18. Leevendusmeetmete kavandamine seoses Pärnu loodusalaga ja nende tõhususe hindamine

Kavandatava tegevuse etapp

Olulise negatiivse mõjuga tegevus

Liigid ja elupaigatüübid, kellele negatiivne

mõju avaldub

Leevendavad meetmed Selgitus, kuidas need meetmed hoiavad ära/vähendavad kahjuliku

mõju ala terviklikkusele

Hinnang meetmete tõhususele*

Ehitusetapp Tee külgkraavide

eesvooludeks olevate

loodusalal paiknevate kraavide puhastamine

Vanad loodusmetsad

(9010*), soostuvad

ja soolehtmetsad (9080*)

Puhastatavate kraavilõikude

pikkuse minimeerimine.

Puhastustööde käigus tuleb puhastada kraavilõigud vaid ulatuses, mis on hädavajalik teekraavidest vee äravooluks.

Puhastatavate kraavilõikude

pikkuse minimeerimine aitab

minimeerida kuivendavaid mõjusid elupaigatüüpidele, samuti saab minimeerida sellega raiete mahtu.

Keskmiselt

tõhus

Ehitusetapp Trassiraied maantee

külgkraavide eesvooludeks olevate Pärnu maastikukaitsealal

paiknevate kraavide

puhastamisel

Vanad loodusmetsad

(9010*), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*)

Kraavide puhastamisel tuleb

vältida trassiraiet kaitstavate metsaelupaigatüüpide ja ka potentsiaalsete elupaigatüüpide alal või teha seda minimaalses

mahus üksikpuude ning alusmetsa

raie näol. Raiete puhul tuleb imiteerida looduslikke häiringuid, jättes puud lamapuiduks elupaiga alale. Kraavide puhastustöödeks tuleb kasutada väikesekabariidilist tehnikat, mis saab liikuda puude vahel ega nõua olulist trassiraiet.

Raiete minimeerimine ja

looduslike häiringute imiteerimine aitab ära hoida negatiivsete mõjude avaldumist

metsaelupaigatüüpidele.

Keskmiselt

tõhus

Ehitusetapp Loodusalal tehnikaga sõitmine ja

ehitusmaterjalide

ning pinnase ladustamine võib mõjutada metsaelupaiku

Vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad

kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

Loodusalal on tehnikaga sõitmine ja ehitusmaterjalide ning pinnase

ladustamine keelatud, välja

arvatud eesvooluks olevate kraavide puhastamisel (vt eespool) ja Tõllapulga liiklussõlme ehitamisel kaitseala valitseja poolt esitatud tingimustel.

Meede aitab vältida ehitustööde otseseid mõjusid

metsaelupaigatüüpidele,

samuti hoiab ära loodusala mõjutamise väljaspool elupaigatüüpe.

Väga tõhus

Ehitusetapp Raietööde mõju

loodusala loomastikule

Loodusala loomastik Alal vältimatud raietööd tuleb

kavandada ajavahemikule 16. juulist kuni 14. aprillini, et vältida

Üldine meede loodusala

loomastikule avalduvate mõjude leevendamiseks

Keskmiselt

tõhus

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

88 / 158

Kavandatava tegevuse

etapp

Olulise negatiivse mõjuga tegevus

Liigid ja elupaigatüübid,

kellele negatiivne mõju avaldub

Leevendavad meetmed Selgitus, kuidas need meetmed hoiavad

ära/vähendavad kahjuliku mõju ala terviklikkusele

Hinnang meetmete

tõhususele*

loodusala linnustiku häirimist pesitsusajal.

Ehitus- ja kasutusetapp

Maantee ning liiklussõlmede valgustusega kaasnev valgusreostus

Loodusala loomastik, ala terviklikkus

Loodusalaga piirnevate teelõikude ning liiklussõlmede valgustamisel tuleb kasutada suunavaid valgusteid ja võimalikult madalaid valgustusmaste

Meede aitab vähendada valgusreostust loodusalal, vähendab mõjusid elustikule ning leevendab maantee põhjustatavat barjääriefekti

Keskmiselt tõhus

Ehitus- ja kasutusetapp

Tõllapulga liiklussõlme piirkonnast lähtuv ja

loodusalale kanduv autotulede valgus

Loodusala loomastik, ala terviklikkus

Liiklussõlme teedele, millelt valgus olulisel määral loodusalale jõuab valguskindla külgbarjääri

rajamine

Meede aitab vähendada valgusreostust loodusalal, vähendab mõjusid elustikule

ning leevendab maantee põhjustatavat barjääriefekti

Keskmiselt tõhus

* väga tõhus; keskmiselt tõhus; vähetõhus; tõhusus ebaselge

Leevendusmeetmete rakendamise kava

Eelnimetatud leevendusmeetmete (Tabel 18) rakendamise eest vastutavad arendaja (Maanteeamet) ja ehitustööde teostaja. Leevendusmeetmeid

tuleb rakendada ehitustööde ajal. Leevendusmeetmete tõhususe seire läbiviimine ei ole vajalik. Kasutusetapis tuleb jälgida, et valgustite ja

valguskindlate külgbarjääride hooldamisel ei suurendataks ebasoodsaid mõjusid loodusalale.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

89 / 158

Natura hindamise järeldused ja kokkuvõte

Pärnu loodusala

Kavandatav tegevus toimub valdavas osas (põhimaantee laiendus) loodusalast väljaspool, kuid

Tõllapulga liiklussõlm on kavas rajada osaliselt loodusalale, kuid väljapoole kaitse-eesmärgiks

olevaid elupaigatüüpe. Potentsiaalseid elupaigatüüpide (elupaigatüübiks veel mitte

kvalifitseeruvaid) alasid mõjutatakse vaid Tõllapulga liiklussõlme rajamisel mil raadamise tõttu võib

väheneda potentsiaalse vana loodusmetsa (9010*) ala pindala võib väheneda kuni 0,1 ha võrra.

Kaitse-eesmärgiks olevatele metsaelupaigatüüpidele olulised otsesed mõjud puuduvad.

Maanteekoridori laienemisega suureneb mõningal määral loodusala osade maastikuline eraldatus

ning barjääriefekt liikide jaoks, kuid see muutus ei sea ohtu loodusala kaitse-eesmärke.

Maantee läänepoolse külgkraavi mõju loodusala veerežiimile on väike, sest kraav tuleb valdavas

osas madal ning ei ületa oluliselt praeguse külgkraavi sügavust. Seega on tee külgkraavi kuivendav

mõju teekoridoriga piirnevale loodusala osale (Metsniku sihtkaitsevööndi idaservale) väga väike

või ebaoluline. Läänepoolset külgkraavi ei rajata potentsiaalse elupaigatüübi soostuvad ja

soolehtmetsad (9080*) alade piirkonda, mistõttu elupaigatüübi seisundit ei mõjutata. Maantee

külgkraavidest suunatakse vesi loodusalal paiknevatesse kraavidesse, mille alguslõike on

tõenäoliselt vaja puhastada. See töö ei põhjusta negatiivset mõju ala veerežiimile ja

elupaigatüüpide seisundile, kuid puhastatavate lõikude pikkus tuleb minimeerida ning tööde

tegemiseks tuleb leida viis, mis nõuab vähimal määral raieid kraavide ääres. Kui raiete maht on

minimeeritud ning need imiteerivad looduslikke häiringuid, siis oluline negatiivne mõju

metsaelupaigatüüpidele ja ka potentsiaalsetele elupaigatüüpidele puudub. Kuna teekraavist

juhitakse vett loodusala Metsniku sihtkaitsevööndi suunas (mitte alalt ära), siis see ei põhjusta

loodusala sellele osale kuivendavat mõju. Tulenevalt piirkonna reljeefist puuduvad reaalsed ja

praktilised alternatiivid maanteekraavidest vee muul viisil ära juhtimiseks, kui läbi nimetatud

loodusala kulgevate olemasolevate kraavide. Kuna piirkonnas esinevad valdavalt liivased mullad,

siis imbub sademevesi valdavas osas pinnasesse. Tõllapulga liiklussõlme jääval potentsiaalse

elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) alal olemasoleva veerežiimi säilimine tee mulletesse

rajatavate truupide abil ning selle leevendusmeetme rakendamise tulemusena ei mõjutata oluliselt

potentsiaalse elupaigatüübi soodsat seisundit.

Tehnikaga sõitmist ja materjalide ladustamist loodusalal tuleb tee ehitustööde käigus vältida või

teha seda äärmisel vajadusel (seoses Tõllapulga liiklussõlme ehitustöödega ja loodusalal asuvate

olemasolevate kraavide puhastamisega) kooskõlas kaitseala valitsejaga ning viisil, mis pinnast ja

taimkatet olulisel määral ei kahjustaks.

Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete rakendamise korral loodusalale ja selle kaitse-

eesmärgiks olevate elupaigatüüpide soodsale seisundile negatiivset mõju.

Uulu-Võiste loodusala

Kavandatav tegevus ulatub loodusala kirdenurga lähedusse ning loodusala ennast ja selle kaitse-

eesmärkideks olevaid elupaigatüüpe see ei mõjuta. Puuduvad ka kaudsed mõjud loodusala

veerežiimi või muude mõjufaktorite kaudu. Seega mõju loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks

olevate elupaigatüüpide soodsale seisundile puudub.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

90 / 158

7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.105

Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala

suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.

KMH läbiviimise käigus on analüüsitud kavandatavat tegevust eeldatavalt mõjutatava keskkonna

kontekstis lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist (vt Lisa 1), milles on

määratletud eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused (mõjuallikad) ja

mõjutatavad keskkonnaelemendid.

Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja

kirjeldusest (vt KMH programmi ptk 2). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige

need maantee rekonstrueerimisega, sh tee õgvendusega, kasutusega seotud tegevused, mis

mõjutavad või võivad mõjutada olukorda rekonstrueeritava maantee ümbruses. Mõjuallikad on

jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.

Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on

kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada

mõjuallikate kaudu.

7.1. Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele

Mõju pinnasele

Pinnas omab mitmeid olulisi funktsioone nagu taimede substraadiks olemine, mikrobioloogiline

aktiivsus, sademevee filtreerimine ning põhjavette juhtimine (infiltratsioon). Pinnase looduslike

omaduste ja struktuuri muutmisel halvenevad pinnase omadused ning väheneb selle looduslik

väärtus.

Projekti realiseerimisel avaldub mõju pinnasele nii maanteelõigu ehitus- kui ka kasutusetapis.

Olulised mõjud avalduvad ehitusetapis, kus pinnasetööd on vajalikud suurtes mahtudes (vt ptk

4.1.1). Ehitustegevusest tingitud mõjud pinnasele on seda tugevalt ning teatud määral

pöördumatult muutvad – eemaldatakse taimede kasvusubstraat, rikutakse pinnase looduslikku

struktuuri ning muudetakse olemasolevat reljeefi.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevalt tuleb tegevuste läbiviimisel tagada keskkonna

terviklik kaitse ja hea seisund ning tegevustega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid ja -riske

tuleb vähendada võimalikult suures ulatuses106.

Maantee rajamisega kaasneb olemasoleva väärtusliku kasvupinnase koorimine (eeskätt

maanteetrassi, liiklussõlmede, rajatavate kogujateede ning kergliiklusteede aluselt maalt), sest

valdavalt ei sobi see parameetrite poolest maantee muldkehasse. Kooritud pinnas taaskasutatakse

objektil haljastuseks või tagasitäiteks või suunatakse kasutusse muudele objektidele, mistõttu

pinnase kui loodusvara kogus ei vähene. Kooritud pinnase mujal kui käsitletaval ehitusobjektil

105 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 106 Keskkonnaseadustiku §§-d 1 ja 8; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018012

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

91 / 158

kasutamisega kaasneb pinnase kui kohaliku loodusliku väärtuse vähenemine. Tegemist ei ole

olulise mõjuga, kui rakendatakse pinnase võimalikult suures ulatuses taaskasutamist kohapeal.

Muldkehade rajamisega ning sõidukite ja tee-ehitusmasinatega pinnasel liikumisega lisatakse

looduslikult kohevale pinnasele raskust, mille tagajärjel toimub selle tihenemine ja vajumine.

Pinnase tihenemine ja vajumine toimub peamiselt olemasoleva ja rajatava uue teetrassi alusel ning

selle kõrval asuval maal. Pinnase vajumise ulatus sõltub pinnase omadusest, teetammi massist

ning põhjaveetaseme muutusest. Arvestades ala ehitusgeoloogilisel uurimisel107 tuvastatud

piirkonna pinnasekihis esinevaid pinnakatte tüüpe (muld, keskliiv, savikas keskliiv, möllikas

keskliiv, rohke kruusaga möllikas keskliiv, peenliiv, savikas peenliiv, mölline peenliiv, möllikas

peenliiv), on alal valdavalt tegemist suhteliselt hästi kokkusurutava ja kergesti tiheneva pinnasega.

Võimalike vajumistega peab projektis arvestama.

Tihenemisega väheneb pinnase pooride suurus, millega omakorda kaasneb vee infiltratsiooni ja

pinnasevee liikumise kiiruse vähenemine. Aeroobsed tingimused pinnase ülemistes kihtides

asenduvad anaeroobsete tingimustega. Tihenenud pinnases on takistatud taimede juurte areng,

kuna õhu, vee ja toitainete kättesaadavus on takistatud.

Maa-aladel, kus masinatega töötades rikutakse pinnase looduslikku struktuuri, kuid kus pinnast ei

kaeta asfaltiga (teetrassi, kogujateede ning kergliiklusteedega piirnev ala), toimub ajas olukorra

paranemine, valdavalt paari vegetatsiooniperioodi jooksul. Asfaldiga kaetud pinnases kaovad selle

looduslikud funktsioonid pöördumatult. Pinnase olemasoleva struktuuri pöördumatu rikkumisega

on takistatud vee imendumine ja aurumine, mis võib kaasa tuua vee kogunemise teeäärsetele

aladele.

Pinnase olemasoleva struktuuri rikkumine ning taimkatte hävitamine soodustab erosiooni teket.

Rekonstrueeritava maanteelõigu puhul on erosioonioht seotud eeskätt pinnase ärakandega

muldkehade ja Uulu silla nõlvadelt ning Ura jõe ja teeäärsete kraavide kallastelt. Erosioonioht

nõlvadelt ja kraavide kallastelt on suurim ehitustööde ajal ning ajal, mil olukord rikutud pinnases

ei ole veel paranenud. Erosiooni ärahoidmiseks nõlvadelt on projektiga ette nähtud erosiooni

pidurdavate meetmete rakendamine teetammide ja kraavide nõlvadel. Projektis on arvestatud, et

nõlvad kaetakse kas 10 cm või 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga sõltuvalt nõlva kindlustamise

viisist ning külvatakse muruseeme 10-20 g/m2 (muruklass III). Muldkehade nõlvad kõrgusega 3

m ja enam ning viaduktide peale- ja mahasõitude nõlvad kindlustatakse uhtumise vältimiseks

vastavalt olukorrale kas kookoskiudmattide või murumätaste ja kookoskiudmattidega. Uute

kraavide põhi ja nõlvad kindlustatakse munakiviga betoonalusel 40 cm kõrguselt. Vastavate

meetmete rakendamisel on erosioon nõlvadelt välditav.

Aladel, kus teostatakse raadamist, on ehitustööde ajal võimalik ka tuule- ja mullaerosiooni teke.

Tuule- ja mullaerosiooni teket ehitusetapis aitab vähendada ennetusmeetmete kasutamine.

Kasutusetapis on oht tuule- ja mullaerosiooni tekkele madal, sest ehitustööde lõppjärgus

ehitustöödest puudutatud alad haljastatakse.

Ehitustööde käigus rajatakse uusi teemuldeid (liiklussõlmede ehitamine), millega muudetakse

pinnase reljeefi ning millega võivad kaasneda muutused piirkonna veerežiimis. Mõju piirkonna

veerežiimile on hinnatud peatükis 7.1.3.

Maanteelõigu ehitamise ja kasutamisega kaasneb lisaks oht pinnase võimalikule saastamisele

ehitusmaterjalidest ja sõidukitest pärinevate saasteainetega ning avariilistest juhtumistest

tulenevate reostustega. Tegevuse mõju pinnase saastamisele on hinnatud peatükis 4.2.5.

Kokkuvõttes kaasneb projekti realiseerimisega oluline mõju pinnasele, kuid see on piiratud

ulatusega. Olulised mõjud on seotud ehitusetapiga ning piirduvad valdavalt teetrassi aluse maa ja

teemaaga. Sealjuures toimuvad tööd suures ulatuses olemasoleval teetrassil, kus algselt loodusliku

107 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 Pärnu-Uulu

lõigu eelprojekt. Pärnu maakond. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ. Töö nr GE-2392,

märts 2018

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

92 / 158

pinnase struktuur on juba püsivalt rikutud. Väljaspool rekonstrueeritavat maanteelõiku hõlmavad

mõjud valdavalt projekti koosseisus rajatavate kogujateede ning kergliiklusteede alust ning

nendega piirnevat maad. Mõju pinnasele saab vähendada, kui maanteelõigu ehitusobjektilt

kooritud ülejäävat (kasvu)pinnast kasutatakse sihipäraselt mõnel muul ehitusobjektil.

Meetmed pinnase kaitseks ja pinnase kahjustumisega kaasnevate mõjude leevendamiseks on

toodud peatükis 8.1.2.

Maalihkeoht Uulu silla piirkonnas

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ kohaselt esineb Uulu kanali kallastel

maalihkeoht. Lihkeohtu Uulu kanali kallastel on käsitletud ka Geotehnika Inseneribüroo G.I.B AS

2006. a töös „Geotehnika aruanne, Pärnu maakond, Reiu küla, Uulu kanali maalihe“ ning Kalm jt

2002. a töös „Maalihked Pärnu piirkonnas“. Neist tulenevalt on Uulu kanalil varasemalt toimunud

maalihked 2001. ja 2006. aastal, neist viimane asukohaga olemasolevast Uulu sillast ligi 400 m

mere suunas. Nagu enamik suuremaid maalihkeid, on ka lihked Uulu kanali kallastel aset leidnud

savides või savikihi deformatsioonide tõttu108. 1978. aastal Uulu silla piirkonnas teostatud

geoloogilistest uuringutest109 nähtub, et alal lasub absoluutsügavusel ligi 0,5 m umbes 3 m paksune

voolava viirsavi kiht. Samuti on nimetatud uuringus välja toodud, et piirkonna liivapinnaste puhul

tuleb vältida vibratsiooni ja vee kogunemist süvendisse, sest vibratsiooni tõttu purunevad

liivapinnastes struktuursidemed ning tolmliiv leondumisel läheb üle ebavesiliivaks ja pinnased

kaotavad esialgse kandevõime.

Uulu silla ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada võimaliku lihke- ja varisemisohuga (sh Uulu

kanali nõlvade lihkeohtlikkusega) ehitustööde mõjupiirkonnas ning vajadusel rakendada vastavaid

ehituslikke meetmeid lihke ja varingute vältimiseks. Samuti tuleb sellega arvestada ehitustööde

läbiviimisel. Vastavad meetmed vt ptk 8.1.3.

Mõju põhjaveele

Vastavalt veeseadusele ei tohi tegevusega põhjustada põhjavee seisundi halvenemist110. Selle

ärahoidmiseks tuleb kasutusele võtta meetmed, mis välistavad või piiravad saasteainete

pinnasesse, pinna- ja põhjavette juhtimise või sattumise.

Põhjavee võimalikku alanemist ning põhjaveetaseme muutust projekti realiseerimisega eeldata ei

ole. Võimalikud mõjud võivad olla seotud muutustega põhjavee, sh piirkonna elanike joogivee

kvaliteedis juhul, kui ehitustööde käigus ei järgita veekaitsenõudeid. Põhjavee saastamise mõjusid

on hinnatud peatükis 4.2.5 ning mõju elanike joogiveevarustusele peatükis 7.8.1.

Mõju pinnaveele

Mõju pinnaveekogudele

Vastavalt veeseadusele ei tohi tegevusega põhjustada pinnavee seisundi halvenemist111. Selle

ärahoidmiseks tuleb kasutusele võtta meetmed, mis välistavad või piiravad saasteainete

pinnasesse, pinna- ja põhjavette juhtimise või sattumise.

Rekonstrueeritava maanteelõigu mõjualasse jääb kaks pinnaveekogu:

108 TÜ Ökoloogia ja Maateaduse Instituudi geoloogia osakond (2010). KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee

surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele” aruanne 109 Riiklik projekteerimise ja uurimise instituut (1978). „Uulu-Suursoo maaparanduse I eh. jrk ehitusgeoloogia

aruanne“ 110 Veeseaduse § 35 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001 111 Veeseaduse § 33 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

93 / 158

- Ura jõgi (Ura jõe alamjooksul ka Uulu kanal; VEE1148100), mida teelõik ületab ligikaudu

141,6. kilomeetril;

- nimetu tehisjärv (VEE2064590), millega rekonstrueeritav maanteelõik külgneb

kilomeetritel 140,4–140,6 paremalt (lääne poolt).

Projektiala lähedusse jäävale Reiu jõele olulist mõju ette näha ei ole, sest projekti realiseerimisel

nihkub maantee jõest rohkem kui 100 m kaugusele (vt ptk 2.2).

Nii Ura jõele kui ka nimetule tehisjärvele on kehtestatud kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd

ja piiranguvöönd, Ura jõele kui avalikult kasutatavale veekogule lisaks ka kallasrada laiusega 4 m.

Looduskaitseseadusest tulenevalt on vööndite eesmärgiks kaldal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse

suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine112.

Veekaitsevööndi eesmärgiks on kaitsta vett hajureostuse eest ja vältida veekogu kallaste uhtumist.

Veekaitsevööndis on keelatud majandustegevus ning puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti

nõusolekuta113. Kui vastavat raiet planeeritakse, tuleb see kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Ehituskeeld ei laiene

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult

kasutatavale teele114. Rekonstrueeritav maanteelõik kuulub Ehitusseadustiku § 92 lg 10 alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 kohaselt Tallinn-Pärnu-Ikla

maantee ametliku riigimaanteena avalikult kasutatavate teedel hulka115. Tee asukoht on määratud

Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–

Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“116 ning endise Tahkuranna

valla üldplaneeringuga117. Seega ei rakendu rekonstrueeritavale maanteelõigule

ehituskeeluvööndist tulenevad piirangud.

Piiranguvööndi eesmärk on seal asuvate metsade kaitse vee ja pinnase kaitsmise ja

puhketingimuste säilitamise eesmärgil. Vöönd seab kitsendused majandustegevusele, sh ei ole seal

lubatud liikuda väljaspool selleks määratud teid. Samuti ei tohi lageraielangi pindala olla suurem

kui kaks hektarit ning valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses

sätestatud tingimustega118.

Maanteelõigu osaliselt uuele trassile viimisega hakkab see läbima nimetu tehisjärve kalda

piiranguvööndit. Ehituskeeluvööndisse teetrass ei ulatu, küll aga ulatub sellesse teemaa. Järve

kalda veekaitsevööndisse trass ja teemaa ei ulatu. Kuna ehitustegevus jääb järve kaldast enam

kui 20 m kaugusele, ei ohustata projekti realiseerimisega järve kallaste looduslikkust. Mõju järvele

võib avalduda teetrassi ehitamise ning selle käigus ehitusmaterjalide ja jäätmete veekogusse

sattumisega ning seeläbi veekogu saastamisega. Mõju veekogu saastamisele on hinnatud peatükis

4.2.5.

Kõrgendatud risk pinnaveekogudele on seotud Ura jõega, kus on ette nähtud kanalil asuva paisu

ja olemasoleva Uulu silla likvideerimine ning uue silla rajamine. Olulisemad mõjud avalduvad

ehitusetapis, kus toimuvad lammutus- ja ehitustööd. Sealjuures toimuvad tööd jõe kallastel,

ulatudes nii kehtestatud piirangu-, ehituskeelu- ja kalda veekaitsevööndisse, samuti kallasrajale.

112 Looduskaitseseaduse § 34; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008 113 Veeseaduse § 119 punkt 2; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001 114 Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punkt 10; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008 115 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032016006 116 Kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 117 Kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11. Kättesaadav:

http://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/19026248/Tahkuranna+%C3%9CP+seletuskiri.pdf/4

b9ddf5b-a25f-46a8-99bd-2cb16107eacf?version=1.0 118 Looduskaitseseaduse § 37; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

94 / 158

Tulenevalt looduskaitseseadusest, ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud sillale ehituskeeluvööndist tulenev ehituskeeld119. Olemasoleva Uulu

silla asemele uue silla rajamine on määratud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava

teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 92,0–170,0“120, mille lahendus on kantud Häädemeeste vallaga ühinemiseelse

Tahkuranna üldplaneeringusse121.

Ura jõe (Uulu kanali) paisu, olemasoleva silla lammutamise ja uue silla ehitamisega kaasneb oht

setete ja täiendavate toitainete sissekandele jõkke, veekogu risustamisele ja ohtlikest ainetest

tuleneva reostuse tekkimisele (kütuse-, õli- ja värvireostus), mis võib kaasa tuua jõe olemasoleva

seisundi halvenemise. Mõju veekogu saastamisele on hinnatud peatükis 4.2.5. Ehitusetapis võib

kaasneda ka looduslike jõekallaste muutmine, mida aitab vältida tööde planeerimisel sellega

arvestamine ja meetmete rakendamine selle ärahoidmiseks tööde teostamisel.

Arvestades, et Ura jõel on arvestatava sügavusega org122, on nii ehitus- kui ka kasutusetapis oht

jõe kallastelt pinnase varisemiseks ja pinnase uhtumiseks. Ohtu aitab vähendada ehitustööde

nõuetekohane teostamine, järelevalve ning nõlvade kindlustamine, arvestades muuhulgas ka Ura

jõe kallaste lihkeohtlikkust käsitletavas piirkonnas (vt ptk 7.1.1 ja 8.1.2).

Ura jõgi Tõitoja–Häädemeeste maanteest kuni Timmkanali alguseni (Ura jõe ülemjooks) kuulub

lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.123 Ura jõgi on algselt olnud

Reiu jõe harujõgi, kuid jõe ülemjooks on Timmkanali kaudu suunatud Rannametsa jõkke.

Alamjooksul on Ura jõgi enne Reiu jõkke suubumist suunatud Uulu kanali kaudu otse merre. Kuna

vee-elustiku ökoloogilisest vaatenurgast klassifitseerub Ura jõe ülemjooks koos Timmkanaliga

Rannametsa jõe harujõeks, siis Ura jõe keskjooks koos Uulu kanaliga on käsitletav eraldi

jõgikonnana. Ura jõe Uulu kanali kaudu merre voolav vesikond algab EJOKN (1986)124 järgi

Timmkanali paisregulaatorist (25,8 km merest). Ura jõe kesk- ja alamjooks – lõik Timmkanalist

suudmeni – on omaette looduslik veekogum (1148100_3). Kuigi Ura jõe kesk- ja alamjooksul

esineb mitmeid põhjasubstraadilt kvaliteetseid forellile sobilikke koelmu- ja elualasid (kokku 0,4

ha), siis võib põuasematel aastatel Ura jõgi jääda kohati kuivaks. Sellest tulenevalt võib meriforelli

regulaarne edukas taastootmine kõnealuses piirkonnas olla küsitav. Kuna Ura jõe meriforelli

taastootmispotentsiaal on vähese madalvee aegse vooluhulga tõttu madal, siis on ka leevendus-

ja rehabilitatsioonimeetmete rakendamise otstarbekus küsitav. Ura jõe alamjooksul võivad kudeda

haug ja karpkalalased.125 Eeltoodust lähtuvalt ning negatiivsete mõjude vältimiseks kalade rände-

ja kudemistingimustele tuleb vältida kalade kudemis- ja rändeajal (perioodil aprill kuni juuni) neid

Uulu silla ehitustöid, mis võivad mõjutada Ura jõe alamjooksu veekeskkonda. Kuna Ura jõgi

alamjooksul ei ole lõheliste kudemise jaoks sobiv126, siis ei ole vaja rakendada ajalist piirangut

ehitustööde läbiviimisele sügisperioodil lõheliste kudemis- ja rändeajal (1. oktoobrist 30.

novembrini).

Uue silla rajamisega tagatakse Ura jõe kallasraja avalik kasutamine. Silla ehitamise käigus

rajatakse Uulu silla alla piki jõe kallast 4 m laiune ja 3,5 m kõrgune sillaalune kallasrada mõlemale

119 Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punkt 9; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008 120 kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 121 kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11. Kättesaadav:

http://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/19026248/Tahkuranna+%C3%9CP+seletuskiri.pdf/4

b9ddf5b-a25f-46a8-99bd-2cb16107eacf?version=1.0 122 Skepast&Puhkim OÜ (2018). Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4–143,0 Pärnu–Uulu lõigu

eelprojekt Uulu kanali sild km 141,6. Variantide võrdlusaruanne 123 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv 124 Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik, Tallinn 1986 125 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2015. Töövõtulepingu nr 4-1.1/14/299

aruanne. EMÜ PKI limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. Tartu 2015 126 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2015. Töövõtulepingu nr 4-1.1/14/299

aruanne. EMÜ PKI limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. Tartu 2015

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

95 / 158

poole jõge. Kallasrada tagab inimestele ja loomadele takistamatud liikumisvõimalused, sh

kõrgveeseisu ajal.

Muutusi Ura jõe veetasemes projekti realiseerimisega eeldada ei ole. Ka olemasoleva paisurajatise

likvideerimine ei mõjuta Ura jõe alamjooksu veetaset, sest pais on lagunenud ega reguleeri

veetaseme kõrguseid.

Mõju veekogu saastamisele on hinnatud peatükis 4.2.5.

Kokkuvõtteks võib projekti realiseerimisega kaasneda oluline negatiivne mõju Ura jõele ning see

on seotud eeskätt lammutus- ja ehitustööde teostamisega ehitusetapis. Mõju

vältimiseks/vähendamiseks on oluline järgida töödele kehtestatud ohutusnõuded,

jäätmekäitlusnõuded ning rakendada leevendusmeetmeid pinnavee kaitseks ja lihkeohu

vältimiseks.

Meetmed pinnaveekogude kaitseks on toodud peatükis 8.1.1.

Mõju piirkonna veerežiimile

Projektiala näol on valdavalt tegemist niiske, paiguti liigniiske ja märja piirkonnaga (kogujateede

ja õgvenduste alal, vt ptk 3.1.3). Piirkonna niiskusrežiimiga tuleb projekti koostamisel arvestada.

Muldkehade rajamisega võib mingil määral kaasneda lokaalne pinnavee liikumise takistamine.

Olemasolevale maanteetrassile mulde rajamine veerežiimi oluliselt ei mõjuta, sest mulded

rajatakse valdavalt olemasolevate teemullete kohale. Uuele trassile minevale maanteelõigule

rajatavad teemulded ning Tõllapulga ja Uulu liiklussõlmede teemulded võivad mõningal määral

takistada vee liikumist kõrgvee perioodidel, põhjustades pinnavee kogunemist mullete taha.

Veerežiimi aitab parandada kraavide rajamine ning vee ärajuhtimine truupide kaudu (valdavalt

juhtimine meresuunalistesse kraavidesse) ja sellega on projekteerimise käigus arvestatud. Vee

ärajuhtimisel kraavide ja truupide kaudu on pinnavee kogunemise tõenäosus mullete taha väike.

Samuti vähendab vee kogunemise tõenäosust piirkonnas valdavalt leviv liivane pinnas ja selle hea

vee läbilaskevõime.

Vee juhtimiseks truupide kaudu olemasolevatesse kraavidesse tuleb kraavide alguslõike

tõenäoliselt puhastada. Nii uute kraavide rajamine kui ka olemasolevate puhastamine võib vähesel

määral avaldada ka kuivendavat mõju ümbritsevatele aladele. Arvestades, et piirkonnas on

valdavad kuivad ja liivased alad, siis nende veerežiimi kraavi rajamine arvestataval määral ei

mõjuta. Võimalik kuivendav mõju jääb valdavalt suhteliselt väikesele alale kraavide lähipiirkonnas.

Kuna projektialale (teeõgvenduse piirkonda) jääb mitmeid liigniiskeid alasid, kus on juba teostatud

ulatuslikke maaparandustöid (rajatud maaparanduse reguleeriv võrk), võib kavandatav tegevus

ebasobiva projekti korral kaasa tuua ka veerežiimi muutuse nendel aladel. Kui projekti

realiseerimisel tagatakse kuivendussüsteemide toimimine ning veerežiimi säilitamine praegusega

vähemalt samal tasemel, ei kaasne tegevusega olulist mõju olemasolevatele

maaparandussüsteemidele.

Võimalikud muutused veerežiimis võivad ohustada ka maanteelõiguga piirnevaid loodusalasid.

Mõju piirkonna loodusalade veerežiimile loodusalade lõikes on hinnatud peatükkides 6.3.1 ja 6.3.2.

Kokkuvõtteks mõjutab projekti realiseerimine piiratud ulatuses teatud määral piirkonna

olemasolevat veerežiimi. Kui sademe- ja lumesulamisvee ärajuhtimise kavandamisel ja

väljaehitamisel juhindutakse piirkonna olemasolevat niiskusrežiimist ning olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimise tagamisest vähemalt praegusel tasemel, ei ole tegemist olulise

negatiivse mõjuga.

Meetmed pinnavee kaitseks on toodud peatükis 8.1.1.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

96 / 158

7.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele on hinnatud kogu ehitamiseks

kasutataval maa-alal, ehitamiseks vajalikele tegevustele ning tee kasutamisel teeohutuse nõuete

(nt külgnähtavus) tagamisele. Mõju hindamisel on lähtutud põhimõttest, et kaitstavate

loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette nähtud tegevused

peavad olema omavahel kooskõlas.

Mõju maastikukaitsealadele

Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad Pärnu ja Uulu-Võiste maastikukaitsealad (MKA), mis on

ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodusalad (vt ptk 6). Kuna nimetatud MKA-de ja

loodusalade kaitse-eesmärgid on sarnased (osaliselt kattuvad), siis on igati asjakohane, et mõju

hindamisel MKA-dele on arvestatud ka Natura asjakohase hindamise tulemusi.

Mõju Pärnu maastikukaitsealale

Kavandatav maanteelõik paikneb Pärnu MKA kahe lahustüki – Metsniku sihtkaitsevööndi ja Roopa

sihtkaitsevööndi – vahele jäävas koridoris, piirnedes 2 km pikkusel lõigul (km 135–137) mõlemalt

küljelt kaitsealaga. Teelõigu põhjapoolseimas osas (km 133,5–135) piirneb teekoridor 1,5 km lõigul

ida poolt kaitsealaga (Roopa sihtkaitsevöönd). Lõigul km 137–137,5 piirneb teekoridor kaitsealaga

(Metsniku sihtkaitsevööndiga) ainult lääne poolt. Maanteest lääne pool paiknevat kaitseala osa

(Metsniku sihtkaitsevöönd) ja seal levivaid elupaigatüüpe eraldab kavandatavast tegevustest

Häädemeeste valla tellimisel projekteeritava kergliiklustee koridor, mille mõjude osas on käimas

eraldi keskkonnamõju hindamine127. Kavandatava tegevuse objektidest on kaitseala lääneosale

lähim tee läänepoolne külgkraav, mis paikneb loodusalast ca 10–12 m kaugusel.

Tõllapulga liiklussõlm on kavandatud osaliselt kaitseala piiridesse, Metsniku hooldatava

sihtkaitsevööndi alale. Liiklussõlme teed jäävad summaarselt ca 900 m pikkuse lõiguna kaitsealale

ning selle rajamiseks raadatavad alad hõlmavad kokku ca 2,1 ha kaitsealast. Ala kaitse-eesmärgiks

olevate metsaelupaigatüüpide alale liiklussõlme teid ja muid rajatisi ei kavandata. Üks

potentsiaalne metsaelupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) lahustükk pindalaga 0,57 ha jääb

liiklussõlme sisse ning lõigatakse suuremast metsaalast teedega ära. Liiklussõlme läänepoolne

kogujatee möödub metsaelupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) alast kahes paigas,

ulatudes lühikestes lõikudes (ca 10 m ja 20 m) vahetult elupaigatüübi piirini.

Mõju metsakooslustele

Põhimaantee trassi laiendamise käigus metsa raadamist kaitsealal ei toimu ning otseseid füüsilisi

mõjusid kaitsealale ei avaldu. Siiski kaasnevad mõjud metsakooslustele Tõllapulga liiklussõlme

rajamisel, millega rajatakse kaitsealale ca 900 m kogupikkuses teid. Liiklussõlme teed ei jää

kaitstavate elupaigatüüpide alale, kuid asuvad kogu ulatuses kaitstavatesse elupaigatüüpidesse

mittekuuluvatel metsaaladel. Tõllapulga liiklussõlme rajamisega raadatakse kaitsealal Metsniku

sihtkaitsevööndis metsi kokku 2,1 ha suurusel alal. Kuigi tegemist ei ole kaitse-eesmärgiks

olevatesse elupaigatüüpidesse kuuluvate metsadega, kaasneb selle tegevusega lokaalselt oluline

negatiivne mõju kaitsealale.

Kavandatava tegevuse käigus rajatakse maantee külgkraavid ja vajaduse korral puhastatakse

nende eesvooluks olevaid kraave, mis paiknevad kaitsealal (vt täpsemalt Natura hindamise ptk

6.3.1). Kraavide mõju veerežiimile avaldub lokaalselt, piirdudes enamasti mõnekümne meetrise

tsooniga kraavide naabruses. Reeglina ei põhjusta see olulist mõju metsaaladele, sest teekraavide

mõjualas domineerivad kuivenduse tõttu kujunenud kõdusoometsad ja palumetsad, mis ei ole

veerežiimi muutuse suhtes kuigi tundlikud. Potentsiaalne elupaigatüüp soostuvad ja soolehtmetsad

127 Keskkonnamõju ja Natura hindamine kergliiklustee rajamiseks Pärnu linna piirilt Posti tee alguseni.

Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0113

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

97 / 158

(9080*) piirneb maanteega läänes 220 m pikkusel lõigul, kuid antud lõigul maantee külgkraavi ei

rajata ning kuivendavat mõju elupaigatüübile ei avaldu.

Tõllapulga liiklussõlme rajamine piirkonna veerežiimile ning selle kaudu metsakoosluste seisundile

olulist mõju ei avalda, sest liiklussõlme ala läbib olemasolev toimiv kraav, mis juhib ära veed ka

rajatava liiklussõlme alalt. Liiklussõlme ehitusel tagatakse truupidega vee liikumine ja kraavi

toimimine. Seega pole ette näha olulist veerežiimi muutust liiklussõlme piirkonnas. Kuna piirkonnas

on valdavalt liivased mullad, siis imbuvad sademeveed valdavas osas pinnasesse. Tõllapulga

liiklussõlme jääval potentsiaalse elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) alal ei muutu

veerežiim sellisel määral, et see mõjutaks olulisel määral elupaigatüüpi. Mõju

metsaelupaigatüüpidele on täpsemalt hinnatud Natura hindamise peatüki 6.3.1 alapeatükis „Mõju

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele“. Kokkuvõttes on veerežiimi muutmise kaudu

metsakooslustele avalduvad mõjud suhteliselt väikesed ning valdavas osas mitteolulised.

Mõju metsamaastikule ning rekreatsiooni- ja puhkevõimalustele

Maastikukaitseala üheks eesmärgiks on kaitsta Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku ning

sealseid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi.

Kavandatav tegevus toimub suuremas osas väljaspool kaitseala piire, kuid Tõllapulga liiklussõlme

alal raadatakse siiski kaitseala metsi 2,1 ha ulatuses. Kaitsealal asuvate metsamaastike hulk selle

tagajärjel olulisel määral ei vähene ning nende seisund olulisel määral ei halvene. Seetõttu on

kaitseala metsamaastikele kaasnevad mõjud suhteliselt väikesed.

Maantee ja külgnähtavusala laiendamise tarbeks on vaja laiendada ka maanteekoridori, millega

kaasneb metsa raadamine kaitseala Metsniku ja Rööpa sihtkaitsevööndite vahele jääval alal.

Sellega kaitseala osade ruumiline eraldatus mõnevõrra suureneb ning piirkonna metsamaastike

sidusus väheneb. Antud mõju ei saa siiski käsitleda kitsalt mõjuna kaitseala metsamaastikele.

Metsamaastike sidususe vähenemise kaudu avaldub teatud kaudne negatiivne mõju ka

maastikukaitsealale, kuid see ei sea ohtu ala kaitse-eesmärke.

Pärnu MKA piirides olev puhkemets kuulub Pärnu linna ümbritsevate linnalähedaste puhkealade

hulka (vt ptk 7.6). Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt piirkonna puhkevõimalusi, sest ka praegu

eraldab Tallinn–Pärnu–Ikla maantee kaitseala erinevaid osi. Suurem ja enamkasutatav osa Pärnu

MKA puhkealast (Rööpa ja Kodara sihtkaitsevööndid) paikneb ühel pool maanteed (ida pool). Seal

olevad valgusküllased männikud on puhkamiseks sobivamad, kui maanteest lääne pool Metsniku

sihtkaitsevööndis kasvavad tiheda alusmetsaga metsad.

Kaitsealale on mitmeid juurdepääse. Kõige enam kasutatakse kaitsealale, eelkõige soodsamate

puhketingimustega idaosale, pääsemiseks Paide maantee poolseid teid ning kaitseala keskosa

läbivat Taimla teed. Ala külastajad kasutavad aktiivselt ka Reiu puhkekeskuse lähistel olevat

raudbetoonist kaarsilda üle Reiu jõe.

Eeldatavalt parandavad maanteelõigu rekonstrueerimise käigus rajatavad kergliiklusteed,

ülekäigurajad ja kergliiklustunnelid koos Häädemeeste valla eestvedamisel maanteelõigu kõrvale

kavandatava kergliiklusteega piirkonna rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi, sest need soodustavad

inimeste (ohutut) liikumist ka kaitsealale, toetades sellega kaitse-eesmärkide täitmist.

Maantee rekonstrueerimise järel tõusevad sõidukiirused ning liiklusprognoosi kohaselt ka

liiklussagedus. Sellest tingituna tõuseb mõningal määral ka müratase maanteega piirnevatel

metsaaladel. Müra modelleeritud tasemed rekonstrueeritud maanteega külgnevatel aladel Pärnu

maastikukaitsealaga piirnevas lõigus aastatel 2020 (ehitusjärgselt) ja 2040 (perspektiivne olukord)

on toodud alljärgnevatel joonistel (Joonis 25 ja Joonis 26). Müra leviku modelleerimisel ei ole

arvestatud kõrghaljastusega, kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda, samuti on talvisel

perioodil lehtpuude mürakaitse efekt minimaalne. Käesoleval juhul ei käsitleta öist mürataset, sest

inimeste viibimine puhkamise eesmärgil Pärnu maastikukaitsealal öisel ajal ei ole tõenäoline.

Nagu joonistelt näha, ulatub liiklusega kaasnev müra maastikukaitsealale mõlemal pool maanteed,

sest puuduvad müra levikut takistavad objektid. Mere suunas (Metsniku sihtkaitsevööndis) ulatub

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

98 / 158

müra kaugemale kui teisel pool maanteed (Rööpa sihtkaitsevööndis), sest teest lääne pool on

maastik lauge, kuid ida pool takistab reljeef (vanad luited) mõningal määral müra levikut.

Maanteest mere pool (kuni Golfi teeni) ei ole metsamaastik puhkamiseks (pikaajaliseks viibimiseks)

eriti sobiv, sest alusmets on suhteliselt tihe. Maanteest ida pool on puhkamiseks sobivad

luitemännikud, kuid peamine puhkepiirkond on Kodara sihtkaitsevöönd (vanast kitsarööpmelise

raudtee tammist ida pool), kuhu maanteelt lähtuv müra praktiliselt ei ulatu. Sellest lähtuvalt on

maanteelt lähtuva müra mõju puhketingimustele suhteliselt väike ega põhjusta olulist mürafooni

tõusu maastikukaitseala enamkasutatavas puhkepiirkonnas (Kodara sihtkaitsevööndis).

Lühiajalisel viibimisel maanteele lähemal olevatel aladel (näiteks seoses metsajooksu, kõndimise

vm aktiivse rekreatiivse tegevusega) ei avalda maanteelt lähtuv müra inimeste tervisele olulist

negatiivset mõju. Seega on müra mõju puhkealade kvaliteedile ja kasutusele pigem ebaoluline.

Koosmõjus kavandatava Rail Balticu kiirraudteega (täiendav müraallikas) muutub puhkepiirkonna

müraolukord mõnevõrra ebasoodsamaks, eriti Metsniku sihtkaitsevööndis, mis jääb maantee ja

kavandatava raudtee vahele. Samas on Rail Balticu mürauuringus välja toodud, et päevasel ajal

(mis on ka peamine puhkealal viibimise aeg) liiguvad enamasti reisirongid, mis on väiksema

müratasemega kui öösel liikuvad kaubarongid (vt täpsemalt ptk 4.2.2 alapeatükk „Koosmõju“).

Kokkuvõttes avalduvad kavandatava tegevuse tagajärjel metsamaastikele mõningased, kuid

suhteliselt väikesed negatiivsed mõjud seoses Tõllapulga liiklussõlme rajamisega. Kavandataval

tegevusel puuduvad olulised negatiivsed mõjud rekreatsiooni- ja puhkevõimalustele Pärnu

maastikukaitsealal.

Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele metsastunud luited (2180), vanad

loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on hinnatud Natura hindamise

käigus (vt ptk 6.3) ja siin peatükis seda ei dubleerita, sest mõju on sama.

Elupaigatüüpi liivikud (2330) ei ole seatud Pärnu loodusala kaitse-eesmärgiks ning seetõttu on

hinnatud mõju selle elupaigatüübile alljärgnevalt.

Liivikud (2330)

Elupaigatüüp liivikud (2330) on kavandatava tegevuse piirkonnas levinud Rööpa sihtkaitsevööndis

luitevallistiku kõrgematel osadel ning on kujunenud ja säilinud inimtegevuse tulemusena. Lähim

liiviku elupaigatüübi ala paikneb teekoridorist 150 m kaugusel ida pool. Projekteeritava teelõigu

vahetus naabruses ega mõjualal seda elupaigatüüpi ei esine. Otsesed ja kaudsed mõjud

elupaigatüübile ning selle soodsale seisundile puuduvad.

Mõju Pärnu MKA kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele vt ptk 7.2.2.

Kuna maantee on kavas valgustada teelõigu algusest kuni Pärnu linna piirini, sh Rannametsa tee

ristmik ja selle juures olevad bussipeatused, samuti Tõllapulga liiklussõlme osas, siis kaasneb

mõningane valgusreostus ka kaitsealal. Valgusreostuse ulatuseks kaitseala sisse võib hinnata

mõnikümmend meetrit ja see ei põhjusta negatiivseid mõjusid kaitseala eesmärkidele.

Valgusreostusel on mõningane kuid väheoluline mõju ala sidususele loomastiku aspektist.

Valgusreostust tuleb minimeerida suunatud valgustuse ning võimalikult madalate

valgustusmastidega. Projekteeritava tee valgustuse mõjust Pärnu maastikukaitsealale vt täpsemalt

ptk 4.2.6.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

99 / 158

Joonis 25. Maanteeliiklusega seotud päevane müraolukord Pärnu maastikukaitseala

piirkonnas 2020. aasta liiklusprognoosi kohaselt

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

100 / 158

Joonis 26. Maanteeliiklusega seotud päevane müraolukord Pärnu maastikukaitseala

piirkonnas 2040. aasta liiklusprognoosi kohaselt

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

101 / 158

Mõju Uulu-Võiste maastikukaitsealale

Projekteeritav maanteelõik lõpeb projekti järgsel teekilomeetril 141,8 ehk 180 m enne lõiku, millel

kaitseala ulatub teekoridori servani. Projekti muudatuste ja projekteeritava lõigu lühenemise tõttu

ei kavandata maantee laiendust lõigus, kus see piirneb kaitsealaga. Kaitseala kirdenurk ulatub

siiski projekteeritava teelõigu lähedusse, jäädes sellest lähimas punktis 15 m kaugusele.

Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitseala füüsiliselt, sest ehitustöid ja raadamist alal ning vahetult

selle piiril ei kavandata. Antud piirkonnas ei kavandata tee äärde külgkraave, mis võiksid mõjutada

veerežiimi, samuti ei mõjuta tee ümberehitus antud lõigul muul viisil veerežiimi.

Kavandatava teelõigu piirkonnas paikneb kaitseala maanteekoridorist ühel pool (loodes) ning

projekteeritav maanteelõik kaitseala ei killusta.

Kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad

(9010*) kavandataval tegevusel mõjud puuduvad. Mõjud elupaigatüüpidele on täpsemalt hinnatud

Natura hindamise käigus (vt ptk 6.3.2).

Lähima kaitse-eesmärgiks oleva liigi, musträhni, elupaik asub projekteeritavast teelõigust 440 m

kaugusel. Teiste kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigad asuvad kavandatava tegevuse alast

rohkem kui 0,5 km kaugusel. Piisava vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite

puudumise tõttu negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatelele liikidele ei avaldu.

Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse eesmärgiks on kaitsta ka Edela-Eesti rannikumaastikku,

kõrge esteetilise väärtusega puhkemetsi ja ohustatud metsakooslusi. Kavandatav tegevus ei toimu

kaitsealal ning ei mõjuta otseselt ega kaudselt kaitseala rannikumaastikku, puhkemetsi ja

metsakooslusi. Seetõttu kavandataval tegevusel nimetatud kaitse-eesmärgile mõju puudub.

Mõju Uulu-Võiste MKA kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele vt ptk 7.2.2.

Projekteeritav tee valgustus ei avalda negatiivset mõju Uulu-Võiste loodusalale (vt ptk 4.2.6).

Mõju kaitstavatele looma- ja taimeliikidele

Mõju hindamisel arvestatakse kaitstavate liikide teadaolevate (registreeritud) elupaikade ja

kasvukohtadega. Käsitletavas piirkonnas kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ei ole

väljaspool kaitsealasid kaitsealuseid liike registreeritud.

Mõju Pärnu maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele

• Herilaseviu leiukoht KLO9110492 asub lääne pool teed umbes km 137,2 kuni 137,45, samuti

ulatub antud elupaik Tõllapulga liiklussõlme põhjapoolse kogujatee alale. Nimetatud tee läbib

elupaiga idaserva ca 260 m pikkusel lõigul, ning lõikab sellega ära ca 0,5 ha suuruse ala 15,2

ha kogupindalaga elupaiga alast. Seega põhjustab kavandatav tegevus elupaiga ala kadu, mis

leiab siiski aset suhteliselt väikesel pindalal ja elupaiga servas. Liiklussõlme kogujatee rajamise

ning kasutusega kaasnevad häiringud, mis muudavad sõlme naabrusse jäävad elupaiga alad

liigile vähemsobivaks. Nimetatud negatiivsed mõjud liigile ja selle elupaigale on olulised, kuid

tõenäoliselt ei muuda see elupaika tervikuna sobimatuks ega põhjusta elupaiga hülgamist.

Häiringute mõjude efektiivne leevendamine antud olukorras pole võimalik. Mürasein poleks

antud juhul efektiivne meede, sest see ei vähenda mürataset liigi tegutsemise kõrgusel.

• Õõnetuvi leiukoht KLO9110493 ääristab maanteekoridori idas vahemikus km 135-137. Liik on

antud alal maanteelt lähtuvate häiringutega kohanenud. Kuna maanteekoridor ida suunas

oluliselt ei laiene, jääb häiringute lähteala liigi elupaiga suhtes samale joonele. Mõju liigi

elupaigaks olevatele metsaaladele puudub ning ehitustöödega ja rekonstrueeritud

maanteelõigu kasutusega olulisi täiendavaid häiringuid liigile ei kaasne. Seega liigile negatiivne

mõju puudub.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

102 / 158

• Laanepüü leiukoht KLO9110489 paikneb maanteest 500 m kaugusel idas. Piisavalt suure

vahemaa tõttu puudub liigile ja selle elupaigale igasugune mõju.

• Händkaku leiukohti pole kavandatava tegevuse ala piirkonnas registreeritud, mõju liigi

teadolevatele elupaikadele puudub.

• Öösorri leiukohti pole kavandatava tegevuse ala piirkonnas registreeritud, mõju liigi

teadolevatele elupaikadele puudub.

• Hallpea-rähni leiukohti pole kavandatava tegevuse ala piirkonnas registreeritud, mõju liigi

teadolevatele elupaikadele puudub.

• Musträhni leiukohti pole kavandatava tegevuse ala piirkonnas registreeritud, mõju liigi

teadolevatele elupaikadele puudub.

• Valgeselg-kirjurähni leiukohti pole kavandatava tegevuse ala piirkonnas registreeritud, mõju

liigi teadolevatele elupaikadele puudub.

• Laanerähni leiukohti pole kavandatava tegevuse ala piirkonnas registreeritud, mõju liigi

teadolevatele elupaikadele puudub.

• Nõmmelõokese leiukoht KLO9110494 asub maanteekoridorist 50 m kaugusel idas. Kavandatav

tegevus ei mõjuta liigi elupaiku ega põhjusta liigile olulisi häiringuid, sest maantee jääb

elupaigast ligikaudu praegusele kaugusele.

• Väike-kärbsenäpi leiukoht KLO9110486 asub lääne pool teed umbes km 136,25 kuni 136,85.

Kavandatav tegevus liikide elupaigaks olevaid metsi oluliselt ei mõjuta, seega füüsilised mõjud

elupaigale puuduvad. Maanteekoridori laienemine liigi elupaiga suunas võib avaldada

mõningast, kuid suhteliselt väikest mõju tugevnevate häiringute näol. Kuna liigi elupaik

paikneb juba olemasoleva maantee naabruses, siis on liik maanteelt lähtuvate häiringutega

kohanenud. Ehitustööde etapis ei kaasne olulisi täiendavaid häiringuid, mis liigile olulist

negatiivset mõju avaldaks.

• Hiireviu leiukoht KLO9110487 asub maanteest idas 550 m kaugusel. Piisava vahemaa tõttu

puudub liigile ja selle elupaigale igasugune mõju.

• Raudkulli leiukoht KLO9110485 paikneb maanteest 700 m kaugusel idas. Piisavalt suure

vahemaa tõttu puudub liigile ja selle elupaigale igasugune mõju.

• Lõopistriku leiukoht KLO9110496 paikneb maanteest idas, km 135 kuni 135,6. Elupaiga ala

otseselt ei mõjutata ning liik on kohanenud maantee naabrusega. Kuna häiringute lähteala jääb

samaks ning maantee ehituse ja kasutusega olulisi täiendavaid häiringuid ei kaasne, siis liigile

täiendav mõju puudub. Seega liigile ja selle elupaigale negatiivne mõju puudub.

• Hoburästa leiukoht KLO9110482 asub maanteest ida pool, ligikaudu km 135 kuni 137

vahemikus. Kavandatav tegevus liigi elupaigaks olevaid metsi negatiivselt ei mõjuta. Kuna liigi

elupaigad paiknevad maantee naabruses, siis on liik maanteelt lähtuvate häiringutega

kohanenud. Ehitustöödega ei kaasne olulisi täiendavaid häiringuid, mis liigile olulist negatiivset

mõju avaldaks.

• Kivisisaliku leiukoht KLO9110481 asub teest ida pool, umbes km 135 kuni 136,2. Elupaiga ala

otseselt ei mõjutata ning liigile täiendavad häiringud ja muud mõjud puuduvad. Seega liigile ja

selle elupaigale negatiivne mõju puudub.

Lisaks kaitse-eesmärkidena nimetatud liikidele on Pärnu maastikukaitsealal registreeritud ka

kaitsealuste taimeliikide kasvukohti.

• Kahelehise käokeele leiukoht KLO9337769 asub maanteest ida pool, ligikaudu km 135 kuni

135,3 ja leiukoht KLO9337775 asub km 136,85 kuni 137,05. Liigi elupaik ulatub kuni

maanteekoridorini, kuid elupaiga alal töid ei teostata ja elupaika mul viisil ei mõjutata. Lõigule

km 135 kuni 135,3 tee külgkraavi ei kavandata ning elupaiga veerežiimile mõju puudub.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

103 / 158

Lõigule km 136,85 kuni 137,05 rajatakse külgkraav, kuid kuna elupaiga näol on tegemist pohla

kasvukohatüübi männikuga, kus veetase on enamusel ajast kraavi sügavusest sügavamal, siis

olulist mõju liigi elupaiga veerežiimile ning liigi seisundile ei avaldu. Seega puudub liigile

igasugune otsene või kaudne oluline negatiivne mõju.

• Laialehise neiuvaiba ja suure käopõlle elupaigad asuvad maanteest ida pool, ligikaudu km 135

kuni 135,3. Elupaiga ala otseselt ei mõjutata, kuid antud lõigule rajatakse maantee külgkraav.

Kuna elupaiga näol on tegu pohla kasvukohatüübi männikuga, milles veetase on enamusel

ajast kraavi sügavusest sügavamal siis arvestatavat mõju liikide elupaiga veerežiimile ning

liikidele seisundile ei avaldu. Liigid pole ka veerežiimi muutuste suhtes eriti tundlikud. Seega

puuduvad liigile igasugused otsesed või kaudsed negatiivsed mõjud.

• Emaputke leiukoht KLO9337770 asub maanteest ida pool ligikaudu km 134,5 kuni 134,6.

Elupaik ulatub teekoridorini kuid elupaiga ala kavandatavad tegevused ei mõjuta. Antud lõigule

tee külgkraavi ei rajata ning mõjud elupaiga veerežiimile puuduvad. Seega liigile otsesed või

kaudsed negatiivsed mõjud puuduvad.

• Pruunika pesajuure kasvukoht on tuvastatud 5-6 m kaugusel maantee ääres Rööpa

sihtkaitsevööndis (Hiie ja Laane tn pikenduste vahelisel alal). Elupaiga naabrusse rajatakse

maantee külgkraav, kuid kuna tegemist on suhteliselt kuiva kasvukohaga, siis see veerežiimi

elupaiga alal oluliselt ei mõjuta. Seega liigile negatiivsed mõjud puuduvad.

Mõju Uulu-Võiste MKA kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

• Lõopistriku leiukoht KLO9107787 asub projekteeritava teelõigu lõpust ca 0,8 km kaugusel.

Piisava vahemaa tõttu igasugune mõju liigile ja selle elupaigale puudub.

• Õõnetuvi leiukohad asuvad kavandatava tegevuse alast rohkem kui 5 km kaugusel. Suure

vahemaa tõttu mõju liigile ja selle elupaikadele puudub.

• Vaenukäo leiukoht KLO9107801 asub projekteeritava teelõigu lõpust 1,6 km kaugusel. Suure

vahemaa tõttu mõju liigile ja selle elupaigale puudub.

• Hoburästa leiukoht KLO9107799 asub projekteeritava teelõigu lõpust 0,5 km kaugusel. Piisava

vahemaa tõttu igasugune mõju liigile ja selle elupaigale puudub.

• Kivisisaliku leiukohad asuvad kavandatava tegevuse alast rohkem kui 5 km kaugusel. Suure

vahemaa tõttu igasugune mõju liigile ja selle elupaikadele puudub.

• Musträhni leiukoht KLO9107785 asub projekteeritava teelõigu lõpust 450 m kaugusel. Piisava

vahemaa tõttu mõju liigile ja selle elupaigale puudub.

• Nõmmelõokese leiukoht KLO9107792 asub projekteeritava teelõigu lõpust 660 m kaugusel.

Piisava vahemaa tõttu mõju liigile ja selle elupaigale puudub.

7.3. Mõju taimestikule ja loomastikule

Mõju taimestikule

Kavandatava tegevuse piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige maanteekoridori laiendamine

(metsa raie), millega kaasneb otsene ja pöördumatu metsa kadu tee laienduse alla jääval alal ning

maantee klassist tulenev kõrghaljastuse raie nähtavuskoridori alal. Tegemist on ehitusaegse

mõjuga.

Põhimaantee koridori koos kavandatava kergliiklusteega laieneb 20–25 m võrra. Sellest 10–15 m

võib lugeda otseselt maantee laiendusega seotud raadamisalaks, ülejäänu kaasneb kergliiklustee

rajamisega, mille mõjusid on hinnatud eraldi töös. Maanteelõigu rekonstrueerimisega kaasneva

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

104 / 158

raadatava ala kogupindala on 13,4 ha128. Suurem osa raadamismahust leiab aset km 133,5 ja 138,2

vahemikus – piirkonnas, kus teekoridor läbib suurimat metsamassiivi. Pärnu maastikukaitsealaga

külgneval alal raadatakse 5,7 ha metsa (maanteelaiendus + kergliiklustee koridor), kusjuures

kergliiklustee alalt raadamine hõlmab ka maantee nähtavusala (kergliiklustee paikneb väljaspool

teemaa piire, olemasoleval vallale kuuluval maaüksusel). Osaliselt Pärnu maastikukaitseala

piiridesse jäävas Tõllapulga liiklussõlmes raadatakse 2,1 ha (raadamisala asub väljaspool

kaitstavaid elupaigatüüpe). Siiski ei raadata kõrge väärtusega looduslikke metsaelupaigatüüpe,

vaid valdavas osas praeguse teekoridori serva jäävaid metsi. Maastikukaitsealast lõuna poole

jäävas rekonstrueeritavas maanteelõigus, sh Uulu liiklussõlme alal, raadatakse kokku 5,6 ha, sh

ca 3 ha kasutuseta ning puude ja põõsastega kattunud endisi põllumajandusmaid, kus taimkatte

looduslik väärtus on madal.

Lõigus, kus maantee viiakse uuele trassile kaasneb taimkattega alade kadu põllumajandusmaa ja

hõredate puudega kaetud rohumaa (kasutamata põllumajandusmaa) raadamise arvel. Teelõigu

keskosas ja lõunapoolses osas jääb uue trassi ja laiendatava trassi alla ca 6 ha aktiivselt

kasutatavaid põllumajandusmaid, millel puudub oluline looduslik väärtus. Väärtuslikke

poollooduslikke kooslusi ja märgalakooslusi kavandatava tegevusega ei raadata ega mõjutata.

Samuti ei raadata ega mõjutata negatiivselt kaitstavate taimeliikide elupaiku. Raadatav ala

asendub osaliselt asfaltkattega ning osaliselt maantee mulde nõlvadele ja nähtavuskoridori alale

jääva hooldatava rohumaa sarnase kooslusega. Seega kogu raadatav ala siiski taimkatteta ei jää.

Teekraavide eesvooluks olevate kuivenduskraavide puhastamiseks tuleb teostada väikses mahus

raieid, sõita pinnasel ning ladustada kraavist välja tõstetavat pinnast. Samuti kahjustatakse

ehitustööde käigus paiguti ka teekoridoriga piirnevate alade taimkatet. Need mõjud on siiski

pöörduvad ning pigem väheolulised. Siiski tuleb kaitstaval alal vältida sõitmist niiskel ja pehmel

pinnasel, eelkõige Pärnu maastikukaitseala piiril kulgeva teelõigu lõunapoolse osa piirkonnas. Nii

kergliiklustee ehituse kui ka kasutuse ajal võib tekkida vajadus üksikute ohtlike puude raieks

teeäärsel alal, mis olulist mõju taimestikule (metsakooslusele) ei avalda.

Kokkuvõttes on mõju taimestikule lokaalsel tasandil oluline, kuid arvestades piirkonnas olevat

loodusmaastike suhtelist rohkust ei põhjusta kavandatav tegevus piirkonna taimkattes olulisi

negatiivseid muutusi.

Mõju loomastikule

Loomastikku võib mõjutada tee laiendamisega kaasnev liikumispiirang ja ohtu sattumise võimalus

(otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud

(kaudne mõju).

Loomastikule avaldab suurimat mõju teekoridori laiendamise ning osalise tarastamise tõttu

suurenev barjääriefekt. Väiksemat mõju põhjustab elupaikade kadu raadataval alal ning uute

häiringualade tekkimine, eelkõige Tõllapulga liiklussõlme näol.

128 Kõik käesolevas tekstilõigus antud raadatava ala pindalad on mõõdetud topo-geodeetilisel alusel metsa

tingmärgiga tähistatud alade põhjal ega pruugi kattuda metsamaana arvel oleva maa pindalaga.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

105 / 158

Joonis 27. Projekteeritava maanteelõigu põhjapoolsele osale ulukitara (roheline joon)

ja tarakatkestuse ehk loomade ülepääsu (tähistatud kollasete nooltega) skeem. Allikas:

ulukiuuring (vt Lisa 3)

Teelõigu projekteerimise raames koostatud ulukiuuringu (vt Lisa 3) kohaselt on tarastada

soovitatud ainult teelõigu põhjapoolne, metsamassiivi läbiv osa (km 134,4–137), samuti Ura jõe

äärsete kallasradade naabruses ca 100 m pikkune lõik, suunamaks loomi sillaalusele kallasrajale.

Ülejäänud osades pole tarastamine ja loomade liikumise tõkestamine vajalik. Tarastatava lõigu

keskossa, ca km 136 piirkonda, rajatakse ulukiuuringust lähtuvalt 200 m pikkune tarakastkestus

ning loomafooriga varustatud samatasandiline loomapääs (vt Joonis 27). Seega jäävad mõlemad

taralõigud nii enne kui ka pärast katkestust vastavalt ca 1,8 km ja 1,3 km pikkused. Kuna

taralõigud pole väga pikad ning nende vahele rajatakse loomadele teest ülepääs, siis ei takista

tarastamine olulisel määral loomade rändevõimalusi suuremas skaalas ega põhjusta arvestatavat

barjääriefekti. Lokaalses skaalas vähendab tarastamine siiski loomade liikumisvõimalusi,

põhjustades loomastikule mõningaid negatiivseid mõjusid. Suuremas skaalas säilivad suures osas

ulukitele füüsiliselt praegused liikumis- ja rändevõimalused, kuigi eraldatud sõidusuundade ja

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

106 / 158

keskpiirdega maantee kujutab endast loomastikule suuremat barjääri ka ilma tarastamata.

Mõningaid täiendavaid häiringuid lisab projekteeritava teelõigu osaline valgustamine. Väikeulukite,

aga võimalik, et ka metskitse ja metssea liikumisvõimalusi aitab parandada Ura jõe mõlemale

kaldale rajatav sillaalune läbipääs.

Kuna summaarne teekoridor (maantee + kergliiklustee) on laiem, siis on ka tarakatkestuse kohal

loomade teekond teeületuseks pikem, mis võib mõningal määral mõjutada loomapääsu toimimise

tõhusust. Ka kergliiklustee valgustus võib häirida teeületust, mistõttu on kergliiklustee KMH

aruandes soovitatud leevendava meetmena kaaluda loomapääsu piirkonnas valgustuse jaoks

erilahendust. Näiteks on soovitav tarakatkestuse piirkonnas rakendada kergliiklustee välisvalgustid

tööle 50% võimsusega kogu valgustuse tööaja kestel, mitte ainult öötundideks. Loomafooriga

ülepääsu korral tuleb lahendada loomade automaatne tuvastus nii, et see ei reageeriks

kergliiklusteel liiklejatele. Arvestades kergliiklustee välisvalgustuseks valitud valgusteid (valgus

suunatud ülalt alla otse kergliiklusteele) ja nende töörežiimi (sh väiksemale võimsusele lülitamist

öötundideks), samuti koosmõju puudumist maanteevalgustusega, siis võib järeldada, et sellega on

tagatud vastuvõetav lahendus, mis ühelt poolt avaldab võimalikult väikest mõju ulukite liikumisele

ja teiselt poolt tagab kergliiklusteel liiklejate ohutuse. Arvestades aga asjaolu, et maantee on kavas

ohutuse tagamiseks piirata loomataraga, ei oma teekoridori laius ja kergliiklustee valgustamine

tarastatud osas barjääriefektile enam täiendavat mõju, sest tarastamine katkestab niikuinii

loomade liikumise. Vt ka ptk 7.4.

Elupaikade kadu ning uute häiringualade kujunemine on seotud raadamise ning Tõllapulga

liiklussõlme rajamisega. Valdav osa raadamisalast paikneb siiski põhimaantee servas alal, mille

näol ei ole tegemist loomastiku jaoks väärtuslike elupaikadega. Tõllapulga sõlme mõju loomastikule

on lokaalne ning rändeid ja suuremaskaalalisi liikumisi liiklussõlm ei mõjuta.

Linnustikule avalduvad mõjud on lokaalsed ja suhteliselt väikesed, avaldudes põhiliselt

raadatavatel metsaaladel paiknevate haudelinnustiku elupaikade kao näol. Mõjude leevendamiseks

tuleb raadamistööd läbi viia soovitatavalt sügistalvisel perioodil, väljaspool linnustiku pesitsusaega.

Kindlasti tuleb vältida raadamist nn raierahu perioodil aprillist juulini. Mõningaid negatiivseid

mõjusid haudelinnustikule võivad põhjustada tee valgustusest lähtuvad häiringud. Suunatud

valgustusega on antud mõju võimalik vähendada.

Kokkuvõttes avaldab maantee loomastikule nõrka kuni mõõdukat negatiivset mõju, kuid

leevendusmeetmetega on tagatud loomade rändevõimalused.

Kuna kavandatava tegevusega kaasnev võimalik koosmõju loomastikule on väga tihedalt seotud

mõjuga rohevõrgustikule, siis kehtib loomastiku kohta ka koosmõju käsitlus rohevõrgustiku suhtes

(vt ptk 7.4).

7.4. Mõju rohelisele võrgustikule

Rekonstrueeritava maanteelõigu põhjapoolses osas piirneb Tallinn–Pärnu–Ikla maantee mõlemalt

poolt teed rohevõrgustiku tuumaladega, mis asuvad Pärnu maastikukaitsealal. Selles piirkonnas

moodustub samas konfliktala kahe tuumala vahel, sest maantee on oluliseks barjääriks loomade

liikumisel nende alade vahel.129 Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt lõikub käsitletava

maanteeteelõiguga kaks rohekoridori (km 135,2 ja 136,2 piirkonnas; vt KMH programmi ptk

5.1.6), mis mõlemad on konfliktikohaks, sest maantee avaldab rohekoridoride toimimisele tugevat

barjääriefekti.

Seoses liiklusohutuse tagamise vajadusega on kavas enamus projekteeritava teelõigu põhjaosas

asuvast metsamassiivi läbivast osast tarastada (alates Pärnu linna piirist kuni Tõllapulga

129 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Ptk 4.2;

https://maakonnaplaneering.ee/151

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

107 / 158

liiklussõlmeni). Loomade liikumise tagamiseks on kavandatud loomafooriga varustatud

samatasandiline ülekäik (200 m pikkune tarakatkestus) ca km 136 piirkonda ehk lõunapoolse

rohekoridori alale. Loomapääsu asukoht valiti lähtuvalt loomaõnnetuste statistikast ning

arvestades suurulukite reaalseid liikumisteid. Antud asupaik jääb põdra rändekoridori keskossa.

Toimiva loomapääsu rajamisega tagatakse rohevõrgustiku sidusus itta jääva tuumala ning läände

ja edelasse rannikule jäävate rohevõrgustiku osade vahel.

Kuna loomapääsust kahele poole jäävad tarastatavad teelõigud ei ole liiga pikad (1,8 ja 1,3 km)

siis soovitati ulukiuuringus (vt Lisa 3) lõigule vaid ühte läbipääsu loomastiku jaoks kõige

optimaalsemasse piirkonda. Seetõttu ei ole läbipääsu kavandatud põhjapoolse (km 135,2) teega

ristuva rohekoridori alale. Kuna kogu lõigul ääristavad teed metsad ning põhjapoolses osas pole

loomade liikumine kontsentreerunud km 135,2 paiknevale koridorile, vaid toimub hajusalt ja

väiksema sagedusega kui lõuna pool, siis on maakonnaplaneeringus toodud põhjapoolse

rohekoridori määratlemine (eelkõige ulukite seisukohast) mõneti kunstlik. Kuna teest läände jääb

suhteliselt kitsas metsariba, mis põhja pool lõpeb Pärnu linnaga, siis toimub loomade liikumine

valdavalt piki metsaala lõunasse ja edelasse rannikumärgaladele. Seega on lõunapoolne

rohekoridor funktsionaalsem ning läbipääs selle alal vajalikum, sest see koridor koondab enam

suurulukite (sh põdra) liikumist. Järelikult ei halvenda põhjapoolse koridori tarastamine olulisel

määral rohekoridori funktsioneerimist. Kuna rohekoridoride telgede vahe on ainult 1 km, suunab

loomatara ulukid lõunapoolse koridori ja loomapääsu juurde.

Kokkuvõttes põhjustab neljarealise tarastatud maantee rajamine lokaalselt olulist barjääriefekti,

kuid optimaalsele asupaigale ning paremini toimiva rohekoridori alale rajatud toimiv loomapääs

tagab piirkondliku rohevõrgustiku sidususe. Vt ka ptk 7.3.2.

Elupaikade kadu ning uute häiringualade kujunemine on seotud raadamise ning Tõllapulga

liiklussõlme rajamisega. Valdav osa raadamisalast paikneb siiski põhimaantee servas alal, mille

näol ei ole tegemist loomastiku jaoks väärtuslike elupaikadega. Tõllapulga sõlme mõju

rohevõrgustikule ja loomastikule on lokaalne ning rändeid ja suuremaskaalalisi liikumisi liiklussõlm

ei mõjuta.

Koosmõju teiste objektidega

Alljärgnevalt on käsitletud projekteeritava maanteelõiguga seotud mõjusid rohevõrgustiku

toimimisele koosmõjus teadaolevate objektidega, mis on kavandatud samasse piirkonda:

- Pärnu-Reiu kergliiklustee;

- Rail Balticu raudteetrass;

- kehtestatud detailplaneeringud ja arendused Reiu külas (rannikupiirkonnas).

KMH aruande koostamise ajal ei ole teada teisi objekte või tegevusi, mis koos projekteeritava

raudteetrassiga samuti mõjutavad rohevõrgustiku toimimist ja mis võiksid põhjustada koosmõju

rekonstrueeritava maanteelõiguga.

Koosmõju Pärnu-Reiu kergliiklusteega avaldub selles, et maantee kõrvale kavandatud

kergliiklustee tõttu on kogu teekoridor laiem, mis suurendab mõnevõrra barjääriefekti. Siiski

moodustab põhiosa teekoridorist 2+2 sõidurajaga ja keskpiirdega maanteelõik. See võib mõjutada

ka maanteelõigu ca 136. kilomeetrile kavandatud loomapääsu toimimist. Leevendusmeetmena on

kergliiklustee projekti KMH aruandes toodud vajadus loomapääsu piirkonnas kergliiklustee

valgustuse reguleerimiseks väiksemale võimsusele (vt ka ptk 4.2.6), et põhjustada vähem

häiringuid teed ületada soovivatele loomadele.

Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule „Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha

määramine“130 on kiirraudtee trass on käsitletavas piirkonnas kavandatud endise Pärnu-Mõisaküla

130 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40; vt:

https://maakonnaplaneering.ee/147

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

108 / 158

raudtee koridoril asukohta, mis on sarnaselt maanteekoridoriga jäetud rohevõrgustiku tuumalast

välja. Praegu on raudteekoridor kasutuseta ning see ei toimi rohevõrgustiku ja loomastiku jaoks

ökoloogilise barjäärina. Kiirraudtee rajamise ja tarastamise korral hakkab see toimima olulise

ökoloogilise barjäärina, eeskätt loomastiku jaoks. Barjääriefekti leevendamiseks ning loomastiku

liikumisvõimaluste tagamiseks on käesoleva maanteelõigu loomapääsu asukoht valitud selliselt, et

see hakkas tööle koos Rail Balticu raudtee eelprojektis piirkonda kavandatud ökoduktiga.

Rail Balticu raudtee ja Via Baltica maantee koosmõju on käsitletud ka Rail Balticu

maakonnaplaneeringute KSH aruandes131 (ptk 7.1.3. Mõju elupaikade killustamisele). Seal on

märgitud, et vaatamata asjaolule, et Rail Balticu raudtee projekti kavandamisel on arvestatud

loomaläbipääsude rajamisega, on oluline pöörata tähelepanu ka suurulukite ida-läänesuunalise

liikuvuse takistamise vähendamisele suuremas skaalas (eriti arvestades asjaoluga, et Via Baltica

ehk E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee teemaplaneeringute kohaselt on valdavalt võimalik tee

rekonstrueerimine kuni 2+2 sõidurajaga maanteeks, mis konfliktipiirkondades ulatuslikult

tarastatuna kujutab endast sarnast barjääri raudteega. Nimetatud KSH raames teostatud

loodusuuringu tulemusena määratleti ühe konfliktse piirkonnana „metsa- ja rabamaastikud Pärnu

ümbruses ning Pärnust lõuna pool, mis on väärtuslikud elupaigad loomadele ja lindudele“.

Summaarselt kujuneks tarastatud Rail Balticu ja laieneva ning osaliselt tarastatud Via Baltica puhul

potentsiaalselt topelt barjäär suurulukite liikumisele. Ilma leevendavate meetmeteta on tegemist

olulise mõjuga elusloodusele suurulukite elupaikade fragmenteerumise näol, mis võib kujuneda

eriti probleemseks olukorras, kus rajatakse täielikult tarastatud Rail Balticu raudtee ja

konfliktikohtades tarastatud Via Baltica. Viidatud KSH aruandes on soovitatud kaaluda Rail Balticu

ja Via Baltica puhul lausalisest tarastamisest loobumist ja arvestada kaubaveo liikumist maanteelt

raudteele. Rail Balticu maakonnaplaneeringute tegevuskavast lähtuvalt viidi läbi uuring, mille

eesmärk oli kaardistada ja analüüsida alternatiivseid tehnilisi võimalusi erinevatele raudteemaa

kasvõi osaliselt ja/või perioodiliselt taradest vabastamise lahendustele, arvestades

õnnetusjuhtumitest tuleneva ohu leevendamise vajadusega. Analüüsi ülesanne oli muuhulgas

käsitleda maailmapraktikas esinevaid/kasutatud lahendusi ning täpsustada asukohad, kus tuleks

kaaluda alternatiivlahendusi ökoduktidele ulukite ülepääsude vajadustest lähtuvalt. Analüüsist ning

kaardistustulemustest lähtuvalt tehakse ettepanekud Rail Balticu projekti korrigeerimiseks/

täpsustamiseks hilisemas tööprojekti faasis.

Mõju leevendamiseks on käesoleva maanteelõigu ehitusprojektis ette nähtud 200 m pikkune

ulukitara katkestus ca km 136 piirkonda (vt eespool, ptk 7.3.2 ja 8.1.5) ning meetmed

valgusreostuse vältimiseks (vt ptk 8.1.11). Barjääriefekti leevendamiseks ning loomastiku

liikumisvõimaluste tagamiseks on loomapääsu asukoht maanteelõigul valitud selliselt, et see

hakkas tööle koos Rail Balticu raudtee eelprojektis piirkonda kavandatud ökoduktiga. Kuna Rail

Balticu raudteetrassi osas ei ole tänaseks üheselt otsustatud tarastamise vajadus ja tarastatavate

raudteelõikude paiknemine132, siis ei ole käesolevas KMH aruandes võimalik anda ka ühest

hinnangut võimalikule koosmõjule. Kavandatava kiirraudtee koosmõju Pärnu-Uulu maanteelõiguga

on asjakohane käsitleda Rail Balticu raudtee vastava trassilõigu KMH aruandes133.

Käesoleva KMH käigus käsitletav maanteelõigu ehitusprojekt lähtub kehtestatud

teemaplaneeringust134, millega on otsustatud nimetatud maanteelõigu rekonstrueerimine 2+2

sõidurajaga maanteeks. Koosmõju käsitlus rohevõrgustiku seisukohast on konkreetse projekti

131 Heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7; vt:

https://maakonnaplaneering.ee/147 132 Koostatud on Rail Balticu kiirraudtee tarastamise vajadust käsitlev uuring, mida tuleb analüüsida ja

hinnata Rail Balticu ehitusprojekti KMH käigus. 133 Rail Balticu raudtee ehitusprojekti KMH koostamine on algatatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti otsusega 29.03.2019 nr 16-6/19-0535-002. 134 Pärnu maakonna teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 92,0- 170,0“, kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529;

https://maakonnaplaneering.ee/151

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

109 / 158

mõjualast ja üldistuse tasandist suuremaskaalalisem (strateegiline) teema. Seetõttu on järgmises

lõigus kajastatud eelnimetatud teemaplaneeringu KSH aruandes135 esitatud koosmõju käsitlust

seoses arendustega piirkonnas, millele KMH etapis täiendusi ei ole.

Maanteekoridori laiendamisega mere suunas väheneb teest mere pool paikneva rohevõrgustiku

tuumala pindala ning rohevõrgustikku läbiva maantee laiendamine tekitab praegusest oluliselt

suurema barjääriefekti. Kehtestatud detailplaneeringud on Reiu külas mererannikul oleva

rohevõrgustiku juba väiksemateks ja isoleeritumateks osadeks jaganud, mistõttu rohealade

funktsioneerimise võime väheneb pärast tee laiendamist veelgi. Siinkohal tuleks mainida, et

maantee laiendamisest hoolimata halvendab liikluskoormuse tõus maanteest erinevatele pooltele

jäävate elupaikade terviklikku funktsioneerimist, st liiklussageduse kasvuga suureneb

barjääriefekt. Maantee laiendamisest merepoolsele alale läbi rohevõrgustiku (tuumala), koguja-,

jalg- ja jalgrattateede rajamisest ning arendustegevusest rohevõrgustikule avalduvad mõjud

kumuleeruvad. Detailplaneeringutega realiseeritud arendusalad suurendavad rohevõrgustiku alal

inimsurvet, mistõttu loodusliku iseregulatsiooni häiritus suureneb (sh loomade, lindude

elutingimused ja harjumused). Maantee laiendamine tekitab loomadele ületamatu barjääri –

maantee ja mere vahele jääva roheala olulise mõjutamise kõrval lõigatakse läbi liikumisvõimalused

ühest rohealast teise. Maanteest sisemaa pool paikneva rohevõrgustiku tuumala pindala ei

vähendata.

Kuna kavandatava tegevusega kaasnev võimalik koosmõju rohevõrgustikule on väga tihedalt

seotud mõjuga loomastikule, siis kehtib loomastiku kohta (vt ptk 7.3.2) ka käesolevas peatükis

toodud koosmõju hinnang.

7.5. Mõju metsa vääriselupaikadele

Projekteeritav maanteelõik kattub osaliselt kolme keskkonnaregistrisse kantud metsa

vääriselupaigaga (VEP nr 000976, VEP nr 000977, VEP nr 000979) – vt Joonis 28. Vääriselupaik

on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on

suur.136 Metsa vääriselupaigad asuvad peamiselt Rae maaüksusel (katastritunnus

84801:001:1735, registriosa nr 8877250), mille omanikuks on Häädemeeste Vallavalitsus, ja

ulatuvad osaliselt Tallinn–Pärnu–Ikla tee maaüksusele (katastritunnus 84801:001:0270,

registriosa nr 8877250). Häädemeeste Vallavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi vahel on

kõnealuste vääriselupaikade kaitseks sõlmitud leping137, millega on riigil õigus vääriselupaigas

keelata või piirata majandustegevust vääriselupaiga kaitse-eesmärgist tulenevalt ja metsaomanik

on kohustatud tagama vääriselupaiga säilimise. Lisaks uuendas Keskkonnaministeerium 2017.

aastal vääriselupaiku puudutavaid põhimõtteid. Oluline vääriselupaiku puudutav muudatus on

nende kohustusliku kaitse laienemine kõigile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele138. Avalik-

õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud

vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie

Keskkonnaameti nõusolekul139.140

Maanteelõigu rajamise eelduseks on vääriselupaikade väärtuste kontroll looduses ja piiride

korrigeerimine, sest käsitletavas asukohas esineb kõrvalekaldumist tegelikust olukorrast. Näiteks

135 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

https://maakonnaplaneering.ee/151 136 Metsaseaduse § 23 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019061?leiaKehtiv 137 Võtmebiotoobi kaitse leping 29.01.2001 nr 30 138 Metsaseaduse § 23 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019061?leiaKehtiv 139 Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse

korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud

alused“ § 261; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv 140 Keskkonnaameti 14.11.2019 kiri nr 6-3/19/16971-2

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

110 / 158

ulatuvad registris olevate metsa vääriselupaikade piirid osaliselt tee maale (transpordimaa

sihtotstarve) ning alale, kus on varasemalt teostatud raiet tee nähtavusala tagamiseks.

Eelnimetatud kolme vääriselupaiga puhul on kattuvuse osas teega kindlasti vähemalt osa süüd

kaardistusveal – vääriselupaigad on märgitud olemasoleva maantee telgjooneni ning keskmine ja

lõunapoolne sellest veel ülegi (vt Joonis 29). Nende kolme vääriselupaiga inventuuri läbiviimisel ja

piiride korrigeerimisel on soovitav arvestada ka Pärnu maastikukaitseala/loodusala piiride

korrigeerimisel tehtud inventuuridega, Via Baltica teemaplaneeringuga ning paralleelselt

maanteega kulgeva, Häädemeeste valla poolt kavandatud kergliiklustee asukohaga.

Teisi piirkonnas olevaid vääriselupaiku kavandatav maanteelaiendus ei puuduta ega mõjuta.

Joonis 28. Vääriselupaikade paiknemine projekteeritava maanteelõigu piirkonnas.

Allikas: EELIS, seisuga 21.11.2019

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

111 / 158

Joonis 29. Vääriselupaikade VEP nr 000976, VEP nr 000977 ja VEP nr 000979 paiknemise

registriandmed vajavad korrigeerimist. Allikas: Maa-ameti X-GIS kitsenduste

kaardirakendus

7.6. Mõju puhkealadele ja -metsadele

Piirkonna puhkealad ja -metsad on olulised inimestele rekreatsioonivõimaluste pakkumise

seisukohast. Puhkealad on kavandatud selleks, et maakonna elanikud ja turistid saaksid neid

avalikult kasutada erinevateks vaba aja harrastusteks. Pärnu linna ümber on puhkemets, et linna

elanikel oleks võimalus puhata, korjata seeni ja marju, teha tervisesporti kodu lähedal,

linnalähiümbruse metsades. Pärnu linnalähiümbruse puhkemets ulatub ümber Pärnu linna

Valgerannast kuni Uuluni. Sellesse vööndisse jäävad ka Raeküla–Lodja ja Reiu–Uulu metsad, mis

kuuluvad Pärnu linna ümbritsevate rannikuvööndi puhkealade hulka ning millest ühe osa

moodustab Pärnu MKA piirides olev puhkemets.

Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt piirkonna puhkevõimalusi, sest ka praegu eraldab Tallinn–

Pärnu–Ikla maantee piirkonna puhkemetsade erinevaid osi. Suurem osa Pärnu maastikukaitsealal

asuvast puhkealast (Rööpa ja Kodara sihtkaitsevööndid) paikneb maanteest ühel pool (ida pool).

Seal olevad valgusküllased männikud on puhkamiseks sobivamad, kui maanteest lääne pool

Metsniku sihtkaitsevööndis kasvavad tiheda alusmetsaga metsad.

Puhkemetsa on mitmeid juurdepääse. Kõige enam kasutatakse kaitsealale pääsemiseks Paide

maantee poolseid teid ning kaitseala keskosa läbivat Taimla teed. Ala külastajad kasutavad

aktiivselt ka Reiu puhkekeskuse lähistel olevat raudbetoonist kaarsilda üle Reiu jõe. Eeldatavalt

parandavad maanteelõigu rekonstrueerimise käigus rajatavad kergliiklusteed, ülekäigurajad ja

kergliiklustunnelid koos Häädemeeste valla eestvedamisel maanteelõigu kõrvale kavandatava

kergliiklusteega piirkonna rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi, sest need soodustavad inimeste

(ohutut) liikumist ka puhkealale.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

112 / 158

Maantee rekonstrueerimise järel tõusevad sõidukiirused ja suureneb liiklussagedus, millega

kaasneb mürataseme tõus maanteega piirnevail metsaaladel. Maanteeliiklusega kaasneva müra

võimalikku mõju puhkealadele ja -metsadele on käsitletud peatükis 7.2.1 (seoses asjaoluga, et

Pärnu maastikukaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on kaitsta Pärnu rohelise vööndi

metsamaastikku ning sealseid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi).

Seoses kergliiklusteede ning jalakäigutunnelite ja ülekäikude rajamisega paranevad (sh muutuvad

ohutumaks) juurdepääsuvõimalused puhkealale.

Kokkuvõttes puuduvad kavandataval tegevusel olulised negatiivsed mõjud piirkonna puhkealadele

ja -metsadele ning rekreatsiooni- ja puhkevõimalustele.

7.7. Mõju kultuuripärandile

Mõju kultuurimälestistele

Lembitu tn 1 asuva kaitsealuse hoone (Raeküla algkooli hoone) kaitsevööndi ulatus on 50 m hoone

väliskontuurist. Lähtudes muinsuskaitseseaduse § 25 lõikest 7 on Muinsuskaitseameti kirjaliku

loata kinnismälestise kaitsevööndis ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla-

ja kaevetööd keelatud.

Koostatav projekt Lembitu tn 1 kinnistu piiride muutmist (vähendamist) ette ei näe. Ehitusprojekti

kohaselt algab tee laienduse töömaa piir enam kui 100 m kaugusel Lembitu tn 1 kinnistu piirist.

Seetõttu ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega kaasneks negatiivne mõju kaitsealusele

hoonele. Ei ole tõenäoline, et teelõigu projekteerimise, ehitamise ja hilisema kasutuse tulemusena

võiks kõnealune hoone saada mõjutatud, sest Riia mnt ja Paide mnt ristmik on välja ehitatud ja

toimib ning puudub vajadus ristmiku ehituslikku lahendust mälestise kaitsevööndis muuta.

Liikluskorralduslikud muudatused hoonele mõju ei avalda.

Mõju kultuuriväärtusega leidudele ja arheoloogilisele kultuurkihile

KMH käigus on hinnatud mõju seoses kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

võimaliku esinemisega ja analüüsitud selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehtud

ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks. Seejuures tehti koostööd Muinsuskaitseametiga

ja arvestati esitatud ettepanekutega.

Lähtuvalt muinsuskaitseseadusest tuleb aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, ehitus-

ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude141 ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Muinsuskaitseameti andmetel142 on Reiu küla piirkonnast viimase 10 aasta jooksul

leitud neli pronksiaegset kirvest (vt ka ptk 3.2.2):

- kaks kirvest143 Reiu külast Pudro-Põllu maaüksuselt (84801:001:1285), mis piirneb

vahetult projekteeritava maanteelõiguga (teest ida pool, ca 260 m Posti tee ristmikust

lõuna pool);

141 Muinsuskaitseseadus, § 30: Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest,

veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või

muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile. 142 10.01.2018 kiri nr 1.1-7/3044-1; 08.03.2018 kiri nr 1.1-7/3044-3 143 Pronkskirves Pärnumaalt Silla külast. Eksperthinnang. Kristiina Paavel, MA. Järlepa-Tartu 2015; Teine

pronkskirves Pärnumaalt Silla külast. Eksperdihinnang. Kristiina Paavel, MA. Tartu 2016

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

113 / 158

- kaks kirvest144 Silla külast Mardi maaüksuselt (56801:004:0632), mis jääb olemasolevast

maanteest ida poole, teisele poole Reiu jõge (selles lõigus on kavandatud

maanteeõgvendus, mis jääb olemasolevast maanteest ca 150 m mere poole ja seega Mardi

maaüksusest veel kaugemale).

Eksperthinnangute põhjal on kõik leitud pronkskirved kõrge kultuuriväärtusega, sest varajase

pronksiaja pronksesemeid on Eestist vähe leitud. Arvestades leidude kontsentreerumist üsna

väiksele alale (pronksiaegsete leidude mõttes on tegemist väikse alaga), on Muinsuskaitseameti

hinnangul olemas suur tõenäosus, et kusagil lähikonnas asuvad ajaloolised elu- ja matmispaigad.

Samas tõdeb Muinsuskaitseamet, et uutele leidudele sattumise tõenäosus oleneb sellest, kummale

poole praegusest maanteest ehitust kavandatakse – kui mere poole, siis on väiksem tõenäosus

midagi leida, kui jõe poole, siis on tõenäosus suurem.

Projekteeritava maanteelõigu piirkond hõlmab leidude lähiala, mis Muinsuskaitseameti hinnangul145

hõlmab maastikuliselt piki projekteeritava maanteelõigu teemaad leidudest umbes 1 km mõlemale

poole (Tõllapulga teest maanteelõigu põhjaosas kuni Reiuranna teeni maanteelõigu lõunaosas).

Eeltoodust lähtudes on maanteelõigu laiendamise ehitustööde (kaevetööde) käigus, sh

olemasolevast maanteest mere poole jääva teeõgvenduse piirkonnas, oluline järgida juhiseid

käitumiseks kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku ilmsikstuleku korral,

mis on sätestatud muinsuskaitseseaduse §-s 32 (leidja kohustused) ja § 443 lõikes 1 (tööde

seiskamisest ja teavitamisest); vt täpsemalt ptk 8.1.6.

Kuna maanteelõigu rekonstrueerimise käigus on kavas ka olemasolevast teetammist olulisel

määral kõrvale kalduda (teeõgvendus Reiu külas), siis on Muinsuskaitseameti nõudel vaja enne

ehitustöödega alustamist eelnimetatud leidude lähiümbruses ehitusalal teostada arheoloogiline

eeluuring146, et maandada riske kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

väljatulemiseks ehitustöö käigus. Kuna leiule sattudes tuleb ehitustööd peatada, siis põhjustab see

ehitajale/tellijale kindlasti suuremat majanduslikku kahju, kui on arheoloogilise eeluuringu

maksumus.

Juhised käitumiseks kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku

ilmsikstuleku korral on lisatud KMH aruandesse (vt ptk 8.1.6).

Mõju väärtuslikele maastikele

Projekteeritav maanteelõik jääb põhjapoolses osas Reiu jõe suudmeala väärtusliku maastiku

lähedale ning külgneb kesk- ja lõunaosas Uulu–Tahkuranna–Jõulumäe väärtusliku maastikuga (vt

ptk 3.2.3), mis on väärtuslikud ka puhkealadena (vt ptk 7.6) ning kuuluvad Pärnu linna

lähiümbruse rohelise vööndi hulka (vt ptk 7.4).

Rekonstrueeritav maanteelõik ei avalda mõju Reiu jõe suudmeala väärtuslikule maastikule, sest

see maastik on maanteest füüsiliselt ja visuaalselt eraldatud vana Pärnu-Mõisaküla raudtee

tammiga ning maantee ja tammi vahele jääva metsaga. Reiu jõe suudmeala väärtuslikku

maastikku ja maanteed eraldava metsariba vähim laius on ligi 100 m, mis on piisav kaugus, et

maastiku väärusi mitte kahjustada. Olemasolevad juurdepääsud alale säilivad. Väärtusliku

maastiku ümbruses ei ole kavandatud mingeid tegevusi (sh metsaraie või muu mõjutav tegevus),

mis võiksid selle maastiku puhke- ja identiteediväärtust mõjutada.

144 Reiu Pronkskirve ekspertiishinnang. Kristiina Zadin. Tartu 2013; Teine pronksist õlgkirves Reiu külast.

Valter Lang, 25.02.2015 145 Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas, 06.11.2018 e-kiri 146 Tehniliselt näeb arheoloogiline eeluuring välja selliselt, et arheoloogid käivad planeeritava ehitusala jalgsi

läbi, tehes teatud vahemaa tagant labidaga šurfe, samuti kasutatakse muid seirevahendeid (metalliotsija),

vajadusel ka georadarit. Allikas: Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas,

06.11.2018 e-kiri

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

114 / 158

Rekonstrueeritav maanteelõik ei avalda mõju Uulu-Tahkuranna-Jõulumäe väärtuslikule maastikule,

sest kavandatav tegevus ei halvenda maastikule ligipääsetavust ega selle atraktiivsust. Ala

märksõnadeks olevad maastikuelemendid – meri, rand, rannatasandikud ja luitemännikud –

säilivad. Samuti ei halvene Pärnu linna ja lähiümbruse elanike jaoks selle väärtusliku maastiku

kasutamistingimused soositud puhkepiirkonnana, sest juurdepääsud alale tagatakse

kergliiklusteede abil. Rajatavate Tõllapulga ja Uulu eritasandiliste liiklussõlmede kaudu tagatakse

juurdepääs ka mootorsõidukiga liiklejaile. Ala kõrge turismi- ja puhkepotentsiaal säilib, samuti ei

mõjuta kavandatav tegevus ala esteetilist väärtust. Mõningal määral vähendab lokaalselt maastiku

looduslikku väärtust puude raie, mis kaasneb olemasoleva maantee laiendamisega mere poole ning

nõuetekohaste kogujateede ning kergliiklusteede rajamisega. Via Baltica teemaplaneeringuga

kavandatud teeõgvendus jääb Pärnu maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud Uulu-Tahkuranna-

Jõulumäe väärtusliku maastiku piiridest väljapoole. Ehitusprojektiga nähakse küll ette rajada uus

sild üle Ura jõe (Uulu kanali), kuid kuna maantee on selles lõigus 1+1 sõidurajaga, mitte enam

2+2 sõiduraja laiusega, siis olulist mastaabimuutust see endaga kaasa ei too. Uue silla positiivne

aspekt väärtusliku maastiku kontekstis on selles, et silla alla rajatavad jalakäijate läbipääsud

mööda kallasrada võimaldavad ohutult liikuda väärtuslikul maastikul, mis alates Ura jõest lõuna

poole paikneb kahel pool maanteed.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et kavandatav tegevus ei halvenda oluliselt mõjualas olevate

väärtuslike maastike omapära ning uued maastikuelemendid on kooskõlas olemasolevatega.

Mõju pärandkultuuriobjektidele

Pärandkultuuriobjektid ei ole kaitse all. Nende hoidmine sõltub omaniku otsusest ja tahtest.

Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist

väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja

muud pärandkultuuri objektid kunagi kandnud on. Kaardistatud pärandkultuuri objektid kajastuvad

Maa-ameti andmebaasis, mis on töövahendiks otsuste tegijatele, et võimalusel vältida

pärandkultuuri objektide hävimist.147

Mõju hinnang on antud pärandkultuuriobjektidele (vt ptk 3.2.4), mis jäävad projekteeritavast teest

ja liiklussõlmedest kuni 100 m kaugusele. Kaugemaid objekte ei käsitleta, sest ei ole tõenäoline,

et tee ehitamine ja kasutamine võiks neile objektidele põhjustada olulist keskkonnamõju.

Võimaliku mõju ulatus ja olulisus sõltub maantee ja liiklussõlmede projektlahendusest.

II Maailmasõja mälestuskivi (registreerimisnumber 848:MAL:004) Reiu külas, Riia mnt ja Paide

mnt ristmiku läheduses asub teemaa (maantee kinnistu) piirist 37 m kaugusel ja jääb

projekteeritava teelõigu algusest enam kui 50 m kaugusele metsa sisse. Kuna maantee laiendamise

käigus jääb tee sellel poolel mets oma senistesse piiridesse ja mälestuskivi ümbruses metsa sees

ehitustegevust ei toimu, siis kavandatav tegevus mälestuskivi ei mõjuta. Käsitletava maantee

laiendamisega kaasneva ehitustegevusega ei halvene ka juurdepääs mälestuskivile, sest see on

Paide maantee poolt.

Pärnu-Mõisaküla raudtee (756:RTR:004) Reiu külas (käsitletavas piirkonnas) on hävinud, kuid

säilinud on raudteetamm. Raudteetamm kulgeb rekonstrueeritavast maanteelõigust ida pool metsa

sees ja selle kõige väiksem kaugus teemaa (maantee kinnistu) piirist on enam kui 50 m. Kuna

maantee laiendamise käigus jääb teest ida pool kasvav mets oma senistesse piiridesse ja

raudteetammi piirkonnas metsa sees ehitustegevust ei toimu, siis kavandatav tegevus

raudteetammi ei mõjuta. Samuti ei ulatu projekteeritud liiklussõlmed nimetatud raudteetammini.

Rae metskonnahoone (848:MTS:001) asub Reiu külas Tammeoksa kinnistul (84801:001:1443) ja

jääb projekteeritava Tõllapulga liiklussõlme vahetusse lähedusse. Selles lõigus jääb maantee ja

147 Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleht:

https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur, 30.11.2017

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

115 / 158

nimetatud hoone vahele kavandatav kogujatee, mis võimaldab juurdepääsu Tammeoksa kinnistule

(vt Joonis 30). Võrreldes praeguse olukorraga nihkub tiheda liiklusega põhimaantee selles lõigus

nimetatud hoonest kaugemale ning praeguse maantee asukohale rajatakse väga väikese

liikluskoormusega kogujatee. Maantee ja kogujatee vahele on ette nähtud ka müraekraani

rajamine (vt ptk 8.1.9 Joonis 35). Seega muutub olukord hoone jaoks soodsamaks, sest

tõenäoliselt väheneb sellega seoses mõnevõrra ka maanteelt lähtuva saaste mõju.

Joonis 30. Endise Rae metskonnahoone ja endise Reiu vallamaja paiknemine

projekteeritava maanteelõigu ja Tõllapulga liiklussõlme suhtes. Väljavõte ehitusprojekti

joonisest

Reiu vallamaja (848:VAL:002) asub Reiu külas Meelise kinnistul (84801:001:0469) ja jääb

projekteeritava Tõllapulga liiklussõlme piirkonda (vt Joonis 30). Hoonest põhja poole rajatakse üle

põhimaantee kulgev ramp, millel olev tee jääb hoonest 57 m kaugusele, kuid tamm, millele tee

rajatakse, ulatub mõnevõrra lähemale. Samuti nihkub selles lõigus hoonele mõnevõrra lähemale

ka laiendatav põhimaantee. See ei halvenda aga hoone säilivust, sest liiklussõlme ehitustööde

läbiviimiseks on ruumi piisavalt ning ka tee kasutusaegne mõju hoone seisundile ei ole tõenäoline.

Silla kõrts (848:KOR:005) asus Reiu külas Ale kinnistul (84801:001:0174). Hoone on hävinud.

Hoone kunagine asukoht jääb olemasoleva maantee teemaa piirist 22 m kaugusele. Selles lõigus

rajatakse projekteeritav maantee uuele trassile olemasolevast teest märkimisväärselt lääne poole

ehk Kunagise silla kõrtsi asukohast eemale. Olemasolev maantee jääb kohalikuks teeks ning

liikluskoormus seal väheneb oluliselt. Kunagise Silla kõrtsi asukohta kavandatav tegevus ei mõjuta.

Endine Rae

metskonnahoone

Endine Reiu

vallamaja

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

116 / 158

Paruni kanal (848:MPO:001; keskkonnaregistri andmetel Ura jõe alamjooks; nimetatakse ka Uulu

kanaliks) asub Reiu küla, Uulu küla ja Mereküla piiril ning kulgeb põhimaantee alt läbi.

Ehitusprojektiga nähakse ette uue üheavalise silla rajamine üle kanali (vt Joonis 31). Vaadeldavas

lõigus, enne rajatavat silda ja sealt edasi lõuna suunas on maantee laiuseks ette nähtud 1+1

sõidurada (vt Joonis 32). Koos uue silla rajamisega, eelkõige keskkonnakaitselistel kaalutlustel,

likvideeritakse silla alla olev mittetöötav paisurajatis ning rajatakse oja mõlemale kaldale

kergliiklusteed, mis toimivad ühtlasi kallasradadena. Kokkuvõttes olulist negatiivset mõju kanalile

kui veekogule ei põhjustata, sest kavandatav tegevus mõjutab kanalit ajutiselt (ehitusaegselt)

väga lühikeses lõigus ning pärast ehitustööde lõppu jääb kanal alles endises asukohas ja toimivana.

Küll aga ei võimalda praegune olukord rajada vajalikke kallasradasid kavandatava silla alla,

mistõttu tuleb silla piirkonnas muuta kaldanõlvu (vt Joonis 32). See muutus on püsiv, kuid kogu

kanali kontekstis on tegemist väga lühikese lõiguga, mistõttu olulist negatiivset mõju see kaasa ei

too.

Joonis 31. Üle Ura jõe (Uulu kanali, Paruni kanali) projekteeritava silla 3D vaade.

Väljavõte ehitusprojekti joonisest

Vana-Pärnu maantee (848:MNT:001) asub Uulu külas Surju metskond 14 kinnistul

(84801:001:0943) ning ulatub mõlema otsaga teemaa piirile. Projekteeritava teelõigu lähedusse

ulatub ainult vana maantee põhjapoolne ots, lõunapoolne ots jääb sellest enam kui 1 km kaugusele.

Kavandatav tegevus Vana-Pärnu maantee trassi ei mõjuta, sest see jääb projekteeritava

maanteelõigu teemaa piiridest väljapoole (vt Joonis 32).

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

117 / 158

Joonis 32. Paruni kanali ja Vana-Pärnu maantee paiknemine projekteeritava

maanteelõigu suhtes. Väljavõte ehitusprojekti joonisest

Rae arboreetum

Rae arboreetumi säilitamise teema kerkis üles eskiisprojekti koostamise ja KMH programmi

avalikustamise käigus, kui projekti koostajat ja KMH eksperti teavitati selle objekti olemasolust.

Rae arboreetum asub Reiu külas registreerimata riigimaal, Motellikompleksi kinnistust

(84801:001:0510) ca 65 m ida pool (vt Joonis 33). Saadud teabe tulemusena korrigeeriti

Tõllapulga liiklussõlmes kavandatava kogujatee projektlahendust selliselt, et arboreetumi maa-ala

säilib.

Joonis 33. Rae arboreetumi paiknemine Tõllapulga liiklussõlme piirkonnas

Paruni kanal

Vana-Pärnu

maantee

Rae arboreetum

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

118 / 158

Rae arboreetumit (dendraariumit) ei ole kantud kaitstavate loodusobjektide või pärandkultuuri-

objektide nimekirja ning tavapäraselt projekteerimisel ja KMH läbiviimisel kasutatavates

alusallikates info selle objekti kohta puudub. Siiski on arboreetumil piirkonna ajaloo jaoks ja

laiemalt sordiaretuse ajaloo kontekstis märkimisväärne tähtsus. Rae dendraarium on kantud

sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetellu148 kui dendroloogilise

väärtusega istandus. Rae arboreetum rajati tollase Reiu metskonna (1959–1965) metsaülema Tiit

Rajaste (1912–2002) eestvõttel aastatel 1962–1964 Rae metsavahi endisele 1,1 hektari suurusele

põllule. Arboreetumi rajamise eesmärk oli abistada metsakasvatajaid, aednikke, parkide ja

haljasalade rajajaid, kodukaunistajaid puu- ja põõsaliikide tutvustamisega. See paik oli kasutatav

õppeotstarbel ja pakkus tollal loodusesõpradele teatud huvi.149 Rae arboreetumi puhul on teada, et

istutatud 452 puittaimede taksonist 178 (39,4%) saadi 1963. ja 1964. aastal Tallinna

Botaanikaaiast (see oli läbi aegade suurim kogus puittaimi, mis sellest asutusest korraga välja on

antud) ja 106 taksonit 1962. ja 1963. aastal Harku-Järve puukoolist.150

KMH ekspert soovitab Häädemeeste Vallavalitsusel, mõnel huvirühmal või huvitatud isikul teha

ettepanek Rae arboreetumi lisamiseks pärandkultuuriobjektide nimekirja. Teave pärandkultuuri-

objektist teadaandmise kohta on leitav RMK veebilehelt151.

7.8. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule (lähtudes peamiselt

joogivee ja välisõhu, sh müra, seisundist) ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale. Laiema

sotsiaal-majandusliku hinnangu andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete

hulka. Mõjude hindamisel arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse; vt KMH

programmi ptk 8.2) jääva asustusega, kuid kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis

käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.

Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele

Mõju hindamisel joogiveevarustusele lähtutakse keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude

andmetest ning ehitisregistrisse ja topo-geodeetilisele alusplaanile kantud kaevudest.

Projekteeritava maanteelõigu lähiümbruses on peamiselt hajaasustus, kus elanike veevarustus on

lahendatud eraldiseisvate puur- ja salvkaevude baasil. Uulu külas on ühisveevärk (Uulu-Laadi

piirkond).

Rekonstrueeritav maanteelõik (teemaa) ei läbi ühegi puurkaevu sanitaarkaitseala ning jääb Sepa

kinnistul (84801:001:0377) paiknevast salvkaevust enam kui 20 m kaugusele. Seetõttu ei ole

tõenäoline, et ehitustööd võiksid negatiivselt mõjutada naabrusesse jäävate kaevude vee kvaliteeti

ja elanike joogiveega varustamist. Kasutusaegselt annab Sepa kinnistul asuvale salvkaevule

lisakaitset maantee ja kinnistu vahele rajatav müratõke (vt ptk 8.1.9), mis teatud määral tõkestab

ka tolmu ja sademevee levimist õuealale.

Negatiivne mõju kaevude joogivee kvaliteedile võib kaasneda, kui tegevusi teostatakse väljaspool

teemaad aladel, kuhu ulatuvad kaevude sanitaarkaitsevööndid või hooldusalad. Joogivee kvaliteeti

148 Vabariigi Valitsuse 07.04.1998 korraldus nr 302 „Sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust

omavate istanduste loetelu kinnitamine“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/946808?leiaKehtiv 149 Heldur Sander. Rae arboreetumist ja selle rajamisest. Artikkel 30.05.2018 ajalehes „Pärnu Postimees“;

https://parnu.postimees.ee/4496113/heldur-sander-rae-arboreetumist-ja-selle-rajamisest 150 Abner, Olev & Elliku, Jüri & Paivel, Aleksei & Sander, Heldur. (2002). Eesti puittaimede kollektsioonid.

Dendroloogilised uurimused Eestis/Dendrological Studies in Estonia. III. 74-103;

https://www.researchgate.net/publication/289506081_Eesti_puittaimede_kollektsioonid_Summary_Woody_pl

ant_collections_in_Estonia 151 https://rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

119 / 158

ohustab ohtlike ainete pinnasesse sattumine, mis on võimalik eeskätt ehitusetapis ohtlikke aineid

sisaldavate materjalide ja jäätmete käsitlemisel ning ladustamisel. Samuti võib ohtlike aineid

pinnasesse sattuda sõidukitest ja tee-ehitusmasinatest (õlid, kütused), nii nende tavapärasel

kasutamisel, hoiustamisel ja hooldamisel kui ka avariiolukorras. Ohtlike ainete põhjavette

sattumisel on oht selle reostumisele ja joogikõlbmatuks muutumisele.

Arvestades piirkonna pinnasekihis esinevaid pinnase tüüpe (muld, keskliiv, savikas keskliiv,

möllikas keskliiv, rohke kruusaga möllikas keskliiv, peenliiv, savikas peenliiv, mölline peenliiv,

möllikas peenliiv), on alal valdavalt tegemist vett kergesti mitte läbi laskvate pinnastega. Sellest

tulenevalt on ka reostuse liikumine pinnasest põhjavette piirkonnas aeglane. Põhjavesi on

piirkonnas suhteliselt hästi kaitstud ning selle reostustundlikkus madal.

Hästi kaitstud põhjaveega aladel piisab selle võimaliku reostuse ärahoidmiseks enamasti

veehaarderajatiste lähiümbruse (sanitaarkaitseala/hooldusala) kaitsest, et veekiht kaevu kaudu ei

reostuks. Tegevuste läbiviimisel väljaspool teemaad tuleb arvestada puur- ja salvkaevude

paiknemise ja nende sanitaarkaitsealadega/hooldusaladega ning rakendada meetmeid joogivee

veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks.

Maantee kasutamisel sõidukitest lekkivate ohtlike ainete kogused on väikesed, ained jõuavad

pinnasesse madalate kontsentratsioonideni lahjendatult ning arvestades piirkonna põhjavee

suhteliselt head kaitstust, ei ole kaasnev oht põhjaveele märkimisväärne.

Ehitustegevusest ja maantee kasutamisest on põhjaveele ohtlikumad avariilised juhtumid, mille

käigus võib pinnasesse sattuda suuremas koguses ohtlikke aineid (liiklusõnnetused ja neist tulenev

kütusereostus, avariid tee-ehitusmasinatega, avarii asfalditehases, lekked kütuse, bituumeni ja

jäätmete kogumisnõudest vms). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust ehitusetapis saab

vähendada objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ehitustöödel ning saastet

minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Kokkuvõttes ei kaasne ehitustegevusega negatiivset mõju joogiveevarustusele ja selle kvaliteedile,

kui arvestatakse kaevude paiknemisega ning puurkaevude sanitaarkaitsealadest ja salvkaevude

hooldusaladest tulenevate kitsendustega, rakendatakse meetmeid joogivee kvaliteedi

säilitamiseks, järgitakse töödele kehtestatud ohutusnõuded ning jäätmekäituse nõudeid (ptk

4.2.1). Kuna projekti eesmärk on tõsta liiklusohutust rekonstrueeritaval maanteelõigul, kaasneb

teelõigu kasutusetapis eeldatavasti liiklusavariide vähenemine ning sellega ka neist tuleneva

reostuse tekkimise võimalikkus.

Meetmed joogivee kvaliteedi säilitamiseks on toodud peatükis 8.1.1.

Õhusaaste võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule

Hinnang välisõhu seisundile seoses kavandatava tegevusega on antud KMH aruande peatükis 4.2.4.

Selle hinnangu tulemustest lähtuvalt on alljärgnevalt antud hinnang selle mõju ulatuse ja olulisuse

kohta inimeste heaolule ja tervisele.

Õhusaaste võimalikku mõju inimese tervisele ja heaolule saab vaadata kahest vaatenurgast: mõju

teega piirnevate kinnistute elanikele tervisele ja mõju kõigi teekasutajate tervisele. Kohalikke

elanikke mõjutab eelkõige tee ehitus- ja kasutusaegne õhusaaste ning teekasutajaid võimalik

liiklusõnnetusse sattumine. Nt plahvatusohtlikke aineid vedavate sõidukite avariisse sattumine võib

lõppeda plahvatusega ning selle tagajärjed võivad olla väga tõsised.

Kohalike inimese tervisele avaldab suurenenud õhusaaste mõju pidevalt. Terviseohtu kujutavad

endast teelt pärinevad tahked osakesed, eriti väga peened osakesed. Olulise mõjuga on

madalatasemelise õhusaaste pikaajaline ekspositsioon. Välisõhu saaste võib ärritada silmi ja kopse.

Inimeste tundlikkus õhusaasteaine suhtes on erinev ning see sõltub ka nende tervislikust

seisundist. Lapsed on välisõhu saaste suhtes tundlikumad kui täiskasvanud ning haigestuvad

halvema õhukvaliteediga piirkondades tihedamini. Suurenenud õhusaaste võib esile kutsuda

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

120 / 158

tervisehäireid tundlikumatel inimestel ning pikaajaline ehitustingimustes elamine võib kohalikel

elanikel stressi põhjustada.

Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse

kõiki ohutusnõudeid, ei eeldata olulist negatiivset mõju inimese tervisele.

Lähtudes sellest, et Eestis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt,

et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta otseselt inimese tervist negatiivselt, puudub kavandataval

tegevusel oluline mõju inimese tervisele.

Müra võimalik mõju inimeste tervisele ja heaolule

Hinnang müraolukorrale seoses kavandatava tegevusega on antud KMH aruande peatükis 4.2.2.

Selle hinnangu tulemustest lähtuvalt on alljärgnevalt antud hinnang müra mõju ulatuse ja olulisuse

kohta inimeste heaolule ja tervisele.

Kõige tavalisem keskkonnamürast põhjustatud kahjulik mõju on selle häirivus. Häirivus on tegur,

mida üksikisik tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna. Seega on tegu subjektiivse,

muljelaadse negatiivse kogemusega, mis ilmneb mürasaaste ajal, pärast seda või sellele eelneval

perioodil.152

Mürast põhjustatud häirivus võib omakorda põhjustada stressi, sotsiaalse käitumise ning

kommunikatsioonihäireid, unehäireid ning sellest tulenevaid tagajärgi, mõjusid südame-

veresoonkonna tegevusele ning hormonaalseid häireid. Enamus loetletud mõjudest ilmnevad

eelkõige vanematel inimestel, ent hingamisteede häireid ja migreene peetakse oluliseks just laste

puhul. Raseda viibimine väga kõrge müratasemega alal võib kahjustada loote kuulmisorganite

arengut ning põhjustada hilisemas elus kuulmishäireid.

Müra negatiivse mõju avaldumist vaadeldakse enamasti kui segavat faktorit muude tegevuste nagu

magamise, vestlemise, töötamise, puhkamise taustal. Varjatud mürast tingitud negatiivne efekt

võib väljenduda stressi näol153.

Müra negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks on kehtestatud müra normtasemed.

Liiklusmüra puhul ei tohi uute müraallikate rajamisel müratasemed olemasolevatel elamualadel

päevasel ajal ületada 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55

(müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutava

müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnet ja sellest arusaamist. Pidev viibimine üle 75

dB tugevusega müratsoonis võib põhjustada tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse

kestvat müra tugevusega üle 85 dB.

Käesoleva projekti raames teostatud mürauuringu (vt ptk 4.2.2 ja Lisa 4) kohaselt on müra

normtasemed ületatud kolme II kategooriasse (elamuala) kuuluva kinnistu hoonete juures:

Tammeoksa (84801:001:1443), Sepa (84801:001:0377) ja Mätta (84801:001:0056). Müra

negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks tuleb nende kinnistute juurde rajada müratõkkesein

(vt ptk 8.1.9).

Paralleelselt käesoleva projektiga toimub ka Pärnu-Reiu kergliiklustee projekteerimine. Kuna

kergliiklustee on kavas rajada enne maanteelõigu rekonstrueerimist, siis ehitusaegse müra

koosmõju ei esine. Kasutusperioodil mürast tingitud koosmõju puudub, sest kergliiklustee

kasutamisega müra ei kaasne.

152 MTÜ Ökokratt „Keskkonnamüra mõjud“, 2010,

http://www.okokratt.ee/myra2010/esitlused/Myra_moju_tervisele.pdf 153 Harju Maavalitsus, Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, 2012,

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Ehitus/teemaplaneeringud/e67_ksh_aruanne_harju_rapla.pdf

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

121 / 158

Eeldatav mõju inimeste varale

KMH käigus on käsitletud võimalikku füüsilist mõju inimeste varale (maantee laiendusel teemaa

alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms). Mõju hinnang inimeste varale ei

sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle

muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka.

Teemaa alla jääv eramaa ja ehitised

Projektlahenduse kohaselt on maanteelõigu rekonstrueerimisega kaasnev eramaade võõrandamise

vajadus kokku 15,68 ha. Osa kinnistuid, mis jäävad valdavas osas teemaa alla, võõrandatakse

tervikuna, osa kinnistuid osaliselt. Projekteerimistingimuste väljatöötamise käigus on Maanteeamet

sel teemal kinnistuomanikega suhelnud.

Lammutamisele kuuluvad ka tee laiendusele ette jäävad hooned ja rajatised nendel kinnistutel ja

kinnistuosadel, mis tee ehitamise tarbeks võõrandatakse.

Kahtlemata avaldab maantee rekonstrueerimine selles mahus, sh teeõgvendus uuel trassil,

konkreetsete inimeste (maaomanike) varale olulist mõju. Samas oli maa võõrandamise vajadus

teada juba Via Baltica trassi planeerimise ajast (vastav teemaplaneering kehtestati 2012. aastal).

Hinnangu andmine, kas maade ja ehitiste võõrandamisega kaasnev rahasumma kompenseerib

seda mõju, ei ole KMH ülesanne.

Võimalik mõju ehitistele seoses vibratsiooniga

Eestis on vibratsiooni levik reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78154

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“. Nimetatud määrusega on kehtestatud inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate

aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid. Vibratsiooni piirväärtused elamutele on esitatud alljärgnevas

tabelis (vt Tabel 19).

Tabel 19. Vibratsiooni piirväärtused päevasel (7-23) ja öisel (23-7) ajal

Hooned ja ruumid Vibrokiirenduse tasemete

piirväärtused, dB (päeval/öösel)

Olemasolevad

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete

lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

82/79

Projekteeritavad

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

79/76

Maantee ehitusperioodil tekitavad vibratsiooni tee-ehituseks kasutatavad masinad ja seadmed.

Ehitusaegset vibratsiooni on võimalik vähendada ja välistada sobivate ehitusmeetodite valikuga

(näiteks on ehitustööde korraldamisel vajadusel võimalik seada tingimused vibrorullide

kasutamisele ehitiste läheduses). Kuni vibratsiooni piirväärtuseid ei ületata, ei ole alust lugeda

ehitustööde käigus tekkiva vibratsiooni mõju inimese tervisele ja hoonetele kahjulikuks. Lisaks

tuleb tagada pinnasevee piisav liikumine, et vältida liigniiskete alade teket, kuna vibratsiooni levik

on seotud pinnase niiskusega (niiskes pinnases levib vibratsioonilaine paremini)155. Kui ehitustöödel

kasutatakse õigeid tehnoloogiaid ja korras masinaparki, siis ei ole põhjust eeldada ehitustegevusest

154 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061 155 Maanteeamet: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Ehitus/teemaplaneeringud/e67_ksh_aruanne_harju_rapla.pdf

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

122 / 158

tingitud vibratsiooni kahjulikku mõju naaberaladele. Peale selle on tegu lühiajalise mõjuga, mis ei

levi ehitusalast kaugele156 ning mis möödub peale tööde teostamist.

Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle

väärtusega, siis on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, sest hilisem kahjude

konstateerimine võib viia lõpututesse vaidlustesse. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne

ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku mõjualasse (teostatavatest ehitustöödest 30 meetri

ulatuses) jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord.

Vibratsiooni täpset ulatust ning häiringute ja kahjustuste suurust on olemasolevate hoonete juures

võimalik hinnata vaid konkreetsete mõõtmiste teel. Põhjendatud vajadusel (probleemide

tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete

mõõtmised reaalses tööolukorras. Oluline on, et elanikud, kes märkavad hoone tarindites muutusi,

sellest esimesel võimalusel ehitajale ja Maanteeametile teada annaksid.

Maantee kasutamisperioodil võib sõidukite (eelkõige raskeveokite) poolt tekitatav vibratsioon olla

tajutav, ent ei ole eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemete teket, mis küündiks eluhoonete

piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele, mis paiknevad

tee läheduses. Peale kavandatava projekti elluviimist paraneb maanteel liiklemise sujuvus ning uus

teekate vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket.

Inimeste liikumisvõimaluste muutumine

KMH käigus on käsitletud mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade

muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või Pärnu linna liikuma.

Maantee projektiga kavandatakse lõigul Pärnu linna piirist kuni Valga–Uulu tee ristmikuni rajada

2+2 sõiduradade ja keskpiirdega tee ning peale Uulu ristmikku jätkub kaherajaline maantee kuni

km-ni 143. Projektiga on ette nähtud sulgeda enamik olemasolevaid mahasõite. Kõikidele

kohalikele elanikele ning teenindavale jm transpordile tagatakse maanteele juurdepääs läbi

kogujateede ja liiklussõlmede, mis on kas eritasandilised või fooridega reguleeritavad. Kokku

kavandatakse projektialal kolm liiklussõlme:

1) Pärnu linna piiril Raekülas Lembitu ja Laane tänavate vahelisel alal asub eramupiirkond,

mille telgtänavaks olev Merimetsa tee omab käesoleval ajal väljapääse Riia maanteele

kvartali piiril asuvate juurdepääsutänavate (Vambola, Tarva, Hirve, Hiie ja Laane tänavate)

kaudu. Riia maantee muutmisel keskpiirdega magistraaltänavaks need väljapääsud

maanteele suletakse ja juurdepääs kogu piirkonnale saab toimuma Rannametsa tee kaudu.

Rannametsa tee ja Riia maantee ristmik on projekteeritud foorreguleerimisega

kanaliseeritud ristmikuna, mis kahel harul sisaldab ka jalakäijate ülekäiguradasid.

2) Tõllapulga tee ja Rae teega ristumise asukohta rajatakse eritasandiline liiklussõlm, mis

tagab liiklusvahendite juurdepääsu olemasolevatele ja kavandatavatele aladele.

Liiklussõlme kaudu hakkab toimuma ka ühendus Lottemaa teemapargiga;

3) Uulu liiklussõlm rajatakse kahetasandilisena ning seda hakkavad kasutama nii transiitliiklus

kui ka kohalik liiklus.

Ura jõega ristumisel jäetakse maanteesilla alla kallasrajad, mida saavad vajadusel kasutada

kohalikud elanikud jt kergliiklemiseks.

Kergliiklusteede rajamine toimub antud projektist lähtuvalt lõiguti. Rajatakse eraldiseisvad

kergliiklusteede lõigud, millega tagatakse juurdepääsud bussipeatustesse ning seotakse teised

piirkonnas olevad või kavandatavad kergliiklusteed ühtseks teedevõrguks. Paralleelselt antud

156 Buldooserid ja muud rasked ehitusmasinad võivad tekitada väiksemaid (kosmeetilisi) kahjustusi hoonetele,

kui vibratsiooniallikas asub lähemal kui ca 15 m. Allikas: Traffic Noise And Vibration Impact Assessment.

Felsburg Holt & Ullevig, October 2008

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

123 / 158

projektiga koostatakse Häädemeeste valla eestvedamisel kergliiklustee projekti Pärnu linna piirist

kuni Reiu külas asuva projekteeritava Tõllapulga liiklussõlmeni. Kavandatav kergliiklustee kulgeb

paralleelselt põhimaanteega. Lisaks sellele toetavad kergliikluse toimimist madala

liiklussagedusega kohalikud teed, mis on autode ja kergliikluse ühiskasutuses.

Võrreldes praeguse olukorraga pikeneb autodega liiklemisel projektlahenduse tulemusena

vahemaa kõrvalteedelt riigimaanteele jõudmiseks. Seetõttu suureneb ajakulu, kuid ka praeguse

lahenduse juures võib kuluda aega nt vasakpöörde tegemiseks.

Allpool on toodud näited, mis annavad ülevaate erinevate liiklussõlmede piirkondades teekondade

muutusest võrreldes olemasoleva olukorraga. Üldistatult võib öelda, et autoteekonnad pikenevad

maksimaalselt kuni 1800 m.

Näide 1. Praeguses olukorras on Raekülas Maleva tänava keskelt kuni Riia maanteeni vahemaa

umbes 400 m ning Pärnusse saamiseks tuleb sooritada vasakpööre põhimaanteele, mis võib

põhjustada ajakulu ning on ohtlik, sest põhimaanteel on tihe liiklus. Projektlahenduse kohaselt on

Maleva tänavalt vaja läbida umbes 1300 m, et jõuda Rannametsa tee kaudu Riia maanteeni ning

ristmikul reguleeritakse liiklust fooriga. Projektlahenduse eesmärk on suurendada liiklejate ohutust

ja muuta liiklus sujuvamaks. Teekond pikeneb 900 m.

Näide 2. Raekülas Hiie tänava keskelt on praegusel juhul Riia maanteeni vahemaa 400 m ning

Pärnusse saamiseks tuleb sooritada vasakpööre põhimaanteele, mis võib põhjustada ajakulu, sest

põhimaanteel on tihe liiklus. Projektlahenduse kohaselt on Hiie tänava keskelt vaja läbida umbes

700 m, et jõuda Rannametsa tee kaudu Riia maanteeni. Teekond pikeneb 300 m.

Raeküla puhul tuleb täiendavalt märkida, et projekti piirkonnast väljaspool, kuid selle läheduses,

on võimalik Järva ja Harju tänavatelt sooritada reguleerimata ristmikel vasakpöördeid Pärnu

kesklinna suunas. Võimalik, et osa piirkonna elanikke hakkab neid kasutama Rannametsa tee

ristmiku asemel.

Näide 3. Tõllapulga ristmiku lähedal oleva korrushoone juurest Raemetsa kinnistul on tänases

olukorras maanteeni ca 100 m. Projektlahenduse kohaselt kasutatakse tulevikus maanteele

saamiseks Tõllapulga liiklussõlme ning see vahemaa on 700 m. Teekond pikeneb 600 m.

Näide 4. Lottemaa teemapargi autoparklasse sissesõiduni on maanteelt praegu ca 250 m. Tulevikus

hakkab liiklus Lottemaa parklasse toimuma läbi Tõllapulga liiklussõlme ning kõrvalteede, mis ei

suurenda vahemaad Pärnu/ põhja poolt tulijatele. Projektlahenduse kohaselt peavad lõuna suunast

tulijad sõitma peale põhimaanteelt maha keeramist 2000 m. Teekond pikeneb 1750 m.

Näide 5. Uulu ristmiku lähedal on mitmed majapidamised, millel on praegu otse ja eraldiseisvad

juurdepääsud Pärnu maanteele pikkusega umbes 70 m. Projektlahenduse kohaselt hakkab kohalik

liiklus käima läbi Uulu liiklussõlme, mis suurendab kohalike jaoks Pärnu maanteeni jõudmise

vahemaa umbes 400-600 meetrini.

Maanteelõigu projektlahenduse koostamisel on lähtutud eelkõige üldistest liiklusohutuse nõuetest.

See muudab paratamatult ebamugavamaks (pikemaks) juurdepääsuvõimalused muuhulgas ka

üksikutele teeäärsetele eraettevõtetele (nt Pärnamäed OÜ kohvik/kauplus, Lottemaa jt).

Liiklusohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt tuleb praeguste põhimaanteelt otse maha- ja

pealesõitude asemel hakata kasutama kogujateid, mis pikendab teekonda. Asjatundlikult

paigaldatud teeviidad aitavad kaasa sellele, et teeäärsed objektid oleksid paremini leitavad.

Projektlahenduse mõju liikuvusele on positiivne, sest see suurendab oluliselt ohutust ning muudab

liiklemise turvalisemaks, mis kaalub selgelt üles vahemaade pikenemise. Projekti piirkonnas on

kõige sagedasemad liiklusõnnetuste kohad just erinevate mahasõitude ja ristmike aladel. Ametlikel

andmetel on antud lõigul toimunud perioodil 2012-2017 kokku 31 liiklusõnnetust, milles hukkus

üks ja sai vigastada 14 inimest.

Projekti realiseerumisel paranevad oluliselt kergliiklemise tingimused piirkonnas, eriti koosmõjus

Häädemeeste valla poolt eraldi projektiga kavandatud kergliiklusteega.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

124 / 158

7.9. Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Mõju kliimamuutustele

Kliimamuutuste üheks peamiseks põhjuseks loetakse kasvuhoonegaaside heidet atmosfääri.

Teatud määral kompenseerib liikluse sujuvaks muutumine ja teeõgvenduse tõttu teemaa

lühenemine (projekteeritaval maanteelõigul 220 m võrra) liiklussageduse kasvust ja sõidukiiruse

tõusust tingitud välisõhku paisatavate saasteainete (sh kasvuhoonegaaside) koguste suurenemise.

Samas peab teatud osa sõidukitest läbima liiklussõlmedes ja kogujateedel võrreldes praegusega

pikema teekonna. Seetõttu on projekteeritaval 10 km pikkusel teelõigul süsinikdioksiidi heitkoguste

vähenemise mõju kliimamuutustele kaheldav (samale järeldustele on eksperdid jõudnud ka Via

Baltica teemaplaneeringu KSH aruandes), kuid tõenäoliselt ei kaasne sellega ka olulist negatiivse

mõju suurenimist. Olulisemat mõju kliimamuutustele avaldavad autokütuste liik ja kvaliteet ning

sõiduki(mootori)te „keskkonnasõbralikkus“, mida maanteelõigu rekonstrueerimisega mõjutada ei

saa. Tõhusamaid kliimamuutuste mõjutamise otsuseid tehakse üldisemal, strateegilisel ja riiklikul

tasandil, sest objektipõhiselt saab avalduvat mõju analüüsida siiski ainult teatud välisõhu

saasteainetest lähtuvalt (vt ptk 4.2.4).

Kliimamuutustega kohanemine

Hinnangu koostamise aluseks on kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030157 ja selle

valdkondlikud aruanded, sh Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia

lõpparuanne.158

Sagenevad ning oma mõjult tugevnevad äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja

kuumalained võivad põhjustada olukordi, mis taristu toimimist häirivad. Prognoositud on selgelt

eristuvate suurveeperioodide vähenemist, kuid samas äärmuslike valingvihmade suurenemist ja

sagenemist.

Kliimamuutused võivad mõjutada mitmeid transpordisüsteemi tegureid, sh ühenduskindlus, reisi

kestus, tarneaeg, transporditaristu seisund ja hooldusvajadus, liiklusohutus ja turvalisus, kaubaveo

ja ladustamise ohutus, liikumis- ja sõidumugavus, transpordi energiakulu ja energiatõhusus jms.

Eri transpordiliike võivad ilmastikuolud mõjutada erinevalt. Äärmuslike ilmastikunähtuste mõjul

võivad transpordiühendused katkeda, ajakulu tavapärase olukorraga võrreldes kasvada, reisijad,

sõidukid või transpordi tehnoseadmed viga saada, kaubad rikneda või kahjustuda ning ohtlike

veoste puhul keskkond kahjustatud saada. Tõrked transpordisüsteemis mõjutavad omakorda

paljusid teisi eluvaldkondi, sh päästevõimekust.

Transporditaristu on üldiselt kliimamuutustele suhteliselt vastupidav, kuid kliima muutudes on ette

näha olulisi muutusi selle korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Näiteks tuleb sagedamini koristada

tormidest ja üleujutustest tekkivat risu teedelt. Pehmetel talvedel väheneb vajadus lumekoristuse

järele (sh sellega seotud kulutused), kuid teede lagunemine on intensiivsem (suurenevad kulutused

teede parandamisele). Valmis tuleb olla aeg-ajalt esinevate suuremate lumetormide tagajärgede

likvideerimiseks. Kuna tulevikus on talvel päikesekiirgust järjest vähem ning päike ei sulata jääd,

siis suureneb jäätõrje vajalikkus transporditaristul. Suurenev jäitepäevade arv (ehk sooja ja külma

temperatuuri vaheldumine) nõuab paremat valmisolekut jää- ja libedusetõrjeks nii teedel kui ka

teega külgnevatel elektri- ja siderajatistel. Transporditaristut võivad kahjustada kuumalainetest

põhjustatud teekatte pehmenemine või üleujutuste põhjustatud teede või sildade lagunemine.

Haavatav on inimeste liikumine taristuga seotud liikluskatkestuste, libeduseohu, katteta

kõrvalmaanteede kandevõime vähenemise ja kergliikluse ohutusega seotud muutuste tõttu.

157 Keskkonnaministeeriumi veebileht:

http://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf 158 Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/sites/default/files/enfra_lopparuanne.pdf

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

125 / 158

Üleujutused ja paduvihmad

Maantee ja sellega seotud rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse vastavate kehtivate

nõuetega. Kraavide, settebasseinide, truupide jm veekõrvaldustaristu projekteerimisel ja

ehitamisel arvestatakse ka veekogustega suurvee ajal. Kas projekteerimisnormides esitatud

kriteeriumid arvestavad piisavalt ka kliimamuutustega kaasnevate ekstreemsete

ilmastikutingimustega, seda näitab tulevik.

Enne uue Uulu silla projekteerimist Ura jõele teostati jõe hüdroloogilised uuringud159, mille käigus

tehti ka truubi160 ristlõike dimensioneerimine ja kõrgveetaseme määramine ning valitud ristlõike

läbilaskevõime kontrollarvutus. Aluseks on võetud 1%-line kevadine maksimumvooluhulk (42,1

m3/s). Projekteeritud üheavaline sillatarind (Joonis 34; vt ka ptk 7.7.4 Joonis 31) ei ole suurvee

tingimustes takistuseks ja võimaldab silla alt läbi lasta üsna suuri veekoguseid. Projekti koostamisel

on arvestatud Ura jõe kõrgveepiiriks 2,1 m ja selle kohaselt ei ujutata silla alla kavandatud

kergliiklusteid suurvee ajal üle.

Joonis 34. Projekteeritav Uulu sild. Vaade piki Ura jõge. Allikas: eelprojekti töömaterjal

Projekteerimisel on soovitav arvesse võtta kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade

intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimivus ja vähendada üleujutuste

mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral. Üleujutuste ja paduvihmade mõju vähendamiseks

tuleb hoida korras maanteega seotud sademeveekraavide võrk.

Tormid

Tormituultega võivad ebapiisava tugevusega projekteeritud ja ehitatud rajatised puruneda.

Seetõttu tuleb juba rajatiste projekteerimisest alates pöörata tähelepanu nende vastupidavusele

äärmuslikele ilmastikutingimustele.

Eeldatavad tormikahjud sagenevad peamiselt talveperioodil. Kuna pehmetel talvedel maapind ei

külmu enam läbi, siis on tormiheite oht suur. Teele võib tormide ja tugevate lumesadude tõttu

kukkuda puid ja oksi. Seetõttu tuleb leida läbi metsa kulgeva maanteelõigu ja kogujateede

rajamisel mõistlik tasakaal, et taristu kasutamine ei saaks võimalike murduvate puude tõttu

oluliselt kannatada ja samas raiutakse puid minimaalselt vajalikul määral.

159 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4–143 Uulu silla projekteerimise hüdroloogilised

uuringud. Kobras AS, töö nr 2017-223; 2018 160 Uuringu käigus dimensioneeriti sobilik terastorusild ja näidati plaanil arvutuslikud veetasemed vastavalt

valitud terastorusillale. Projekteerimise käigus otsustati, et terastorusilla varianti ei rajata.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

126 / 158

8. Keskkonnameetmed

8.1. Leevendusmeetmed

Meetmed veekeskkonna kaitseks

• Ehitustööde teostamisel veekogude lähistel tuleb järgida veekaitsevööndist161 ja

piiranguvööndist162 tulenevaid piiranguid.

• Veekogusse uute truupide paigaldamiseks, kui nende kogumaht ületab 5 m3, on vajalik

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine Keskkonnaametis lähtudes veeseaduse § 196 lg

2 punktist 5 (veekogusse 5–100 m3 tahke aine paigutamine).

• Juhul, kui Ike (84801:001:0108) kinnistutul tuvastatakse kaevu olemasolu, tuleb see enne

maanteelõigu rekonstrueerimist lammutada, järgides ehituseadustiku163 §-ist 128 tulenevaid

nõudeid.

• Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise

alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud

veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale. Sepa kinnistul paikneva

salvkaevu puhul tuleb järgida, et kaugus kaevust on vähemalt 10 m. Sobivad alad peavad

olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt.

• Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette.

• Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

• Ehitustegevuse ajal tuleb vältida tee-ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja

tankimist veekogude lähedal.

• Ehitustööde teostamisel veekogude lähistel ei ole lubatud rikkuda nende hüdroloogilist režiimi

ja olemasolevat kvaliteediseisundit.

• Ehitus- ja kasutusetapis tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada piirkonna olemasolev

veerežiim. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.

• (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel veekogusse ning kandumisel ladustamisalast

väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed

koheselt kokku koguda ning pinnase- või veereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

• Sademevee pinnasesse juhtimisel tuleb jälgida, et see ei toimuks veehaarde sanitaarkaitsealal

või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

• Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi kraavidesse on vaja tegevus kooskõlastada

Põllumajandusametiga vastavalt maaparandusseadusele.

• Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem vajadusel

enne tee ehitust või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee ärajuhtimine maantee

juurest toimida.

161 Veeseaduse § 118; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001 162 Looduskaitseseaduse § 37. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008 163 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018029?leiaKehtiv

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

127 / 158

• Tööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleb vajadusel rakendada vastavaid meetmeid (nt

tee kastmine, tuulte suundadega arvestamine).

• Tagada tuleb ümberkaudsete hoonete joogiveega varustatuse jätkumine ehitus- ja

kasutusetapis.

Meetmed Ura jõel Uulu silla piirkonnas

• Kuna Uulu silla remondi käigus toimub paisuvare konstruktsioonide likvideerimine ja silla

rekonstrueerimise käigus teostatakse töid Ura jões, siis veeseaduse kohaselt on vaja veeluba

järgmistel juhtudel: süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast

mahuga alates 100 m3-st (VeeS § 187 p 8) ning paigutatakse veekogusse tahkeid aineid

mahuga alates 100 m3-st (VeeS § 187 p 10). Juhul, kui künnised nende tegevuste puhul

jäävad vahemikku 5–100 m3, siis on vaja Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga

tegevus (VeeS § 196 lg 2 p 2 ja 5).

• Juhul, kui silla rekonstrueerimistööde käigus on vajalik puu- või põõsarinde raie Ura jõe

veekaitsevööndis (10 m), tuleb veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt saada selleks nõusolek

Keskkonnaametilt.

• Paisutuse likvideerimisel tuleb paisutusala korrastamiseks eemaldada endisest paisutusalast

risu. Sõltuvalt olukorrast tuleb eemaldada ka sete.164

• Ehitustegevusega ei ole lubatud rikkuda Ura jõe hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat

kvaliteediseisundit.

• Olemasoleva silla, paisurajatiste ja betoonist nõlvakindlustuste lammutamiseks ei tohi

kasutada õhkimist.

• Setete sissekande vähendamiseks Ura jõkke tuleb lammutus- ja ehitustööd teostada kuival

aastaajal jõe madalseisu ajal, sest siis on jõe vooluhulk väike ning aeglase voolu tõttu on

heljumi edasikanne minimaalne. Tagada tuleb võimalikult vähene heljumi edasivool jões.

• Lammutus- ja ehitustöödel tuleb vältida kallaste ja teerajatiste uhtumist.

• Lammutus- ja ehitustöödel tuleb tagada Ura jõe kallaste ja jõesängi minimaalne muutmine.

• Tööde teostamisel jõesängis tuleb selle kalastiku kaitseks vältida lammutus- ja ehitustöid

kalade kudemisajal (üldjuhul aprillist juunini).

• Tagada tuleb, et kasutatavad (ehitus)materjalid ja jäätmed ei satuks jõkke. Jõkke sattunud

materjal tuleb sealt koheselt eemaldada.

• Hoiduda tuleb ohtlike aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) ladustamisest

sillal ning jõe kallastel. Ohtlike ainete pinnasesse ja vette sattumisel tuleb need koheselt kokku

koguda ning reostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

• Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh pesemiseks) ja tankimiseks tuleb valida koht,

kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine otse jõkke.

• Paisu likvideerimisel tuleb paisutusala korrastada.

• Ehitustööde lõppedes tuleb jõe kaldad võimaliku erosiooni vältimiseks kindlustada.

• Ehitustööde lõppedes tuleb ala heakorrastada.

• Uulu silla kasutusetapis tuleb tagada inimeste ja loomade liikumiseks vabad läbipääsud jõe

kallasrajal.

164 Keskkonnaministri 09.10.2019 määrus nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme

alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“, § 8 lg 4; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/110102019003

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

128 / 158

Vt ka meetmed pinnase kaitseks peatükis 8.1.2.

Loetletud meetmed on nende järgimisel väga tõhusad. Meetmed aitavad vältida (ehitus)materjalide

ja jäätmete sattumist veekeskkonda, vältida pinnaveekogude ja põhjavee kvaliteedi halvenemist

ning tagada joogiveevarustuse.

Meetmed pinnase kaitseks

• Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad jms ei tohi olla rajatud

kohtadesse, kust on võimalik saateainete sattumine otse pinnasesse.

• Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine ja sattumine pinnasesse.

• Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

• Ehitustegevuse ajal tuleb vältida tee-ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja

tankimist aladel, kus neist võib pinnasesse lekkida ohtlike aineid.

• (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel pinnasesse ning ladustamisalast väljapoole (nt

kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt

kokku koguda ning pinnasereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

• Ehitusetapis pinnase kahjustamise ulatuse piiramiseks tuleb võimalusel vältida tegevust

väljaspool teetrassi ja teemaad (sh ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamine, sõidukite ja

tee-ehitusmasinatega liikumine, nende hoiustamine ja hooldamine, ehitusaegsete rajatiste

püstitamine vms).

• Ehitusetöödel tuleb lähtuda olemasolevate pinnavormide säilitamisest maksimaalses

võimalikus ulatuses.

• Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult

suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

• Mullatööde teostamisel tuleks kasutada olemasoleva muldega võimalikult sarnast materjali

vältimaks hilisemaid külmakerkelisi erinevusi.

• Ehitustööde teostamisel tuuliste ilmadega tuleb tuule- ja mullaerosiooni

vältimiseks/vähendamiseks rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt ohustatud alade

niisutamine).

• Pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada.

• Erosiooni vältimiseks teetammidelt ja Uulu silla tammilt tuleb tammide nõlvad kindlustada

erosiooni vastu sobilike erosioonitõkke meetmetega (erosioonitõkkematid).

Vt ka veekaitsemeetmed peatükis 8.1.1.

Meetmed aitavad vältida pinnase saastamist, piirata pinnase kahjustamise ulatust ning leevendada

kahjustumisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid.

Meetmed maalihke ja varisemisohu vältimiseks Ura jõel Uulu silla piirkonnas

• Uulu silla ehitusprojekti koostamisel ja ehitustööde läbiviimisel tuleb arvestada võimaliku

lihkeohuga (Uulu kanali nõlvade lihkeohtlikkusega) ja liivapinnaste varisemisohtlikkusega

ehitustööde mõjupiirkonnas.

• Lihke- ja varisemisohu korral tuleb rakendada vastavaid (sh maapinna vibratsiooni vältivaid)

ehituslikke meetmeid maalihke vältimiseks, sh:

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

129 / 158

- silla ja kaldanõlvade stabiilsuse tagamiseks näha ehitusprojektis ette lihkeohtu vähendavad

ja vältivad ehituslikud lahendused, nt piisava sügavusega (lihkeohtlikku savikihti läbivad)

vibratsioonivabad puurvaiad, vajadusel konstruktsioonide täiendav toestamine ja

kaldanõlvade stabiliseerimine, lihkeohtliku piirkonna jaoks sobivad ehitusmaterjalid jms;

- maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust kaldanõlvadel;

- mitte teostada silla ja nõlvade ehitustöid kõrgveeseisuperioodil ja vahetult selle järgsel

ajal, kui savikihid on kõige lihkeohtlikumad ja liivapinnaste kandevõime väiksem;

- kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid ehitustehnoloogiaid ja võimalikult kergeid

ehitusmasinaid;

- vältida vee kogunemist süvenditesse;

- mitte ladustada ehitusmaterjali ja parkida ehitusmasinaid Ura jõe kaldapealsele.

Loetletud meetmed on nende järgimisel väga tõhusad. Täpsemad ehituslikud meetmed antakse

ehitusprojekti koosseisus. Meetmed aitavad vältida ja vähendada lihke- ja varisemisohtu ning

sellega kaasnevaid negatiivseid mõjusid: piirata pinnase kahjustamise ulatust, samuti veekogu

funktsionaalsuse ja vee kvaliteedi olulist halvenemist.

Meetmed kaitstavate loodusobjektide kaitseks

• Tee külgkraavide eesvooludeks olevate Pärnu maastikukaitsealal paiknevate kraavide

puhastamisel tuleb vältida trassiraiet kaitstavate metsaelupaigatüüpide alal või teha seda

minimaalses mahus üksikpuude ning alusmetsa raie näol. Raiete puhul tuleb imiteerida

looduslikke häiringuid, jättes puud lamapuiduks elupaiga alale. Kraavide puhastustöödeks tuleb

kasutada väikesekabariidilist tehnikat, mis saab liikuda puude vahel ega nõua olulist trassiraiet.

• Haudelinnustiku kaitseks tuleb vältida puittaimestiku raadamistöid Pärnu maastikukaitsealal

kevadsuvisel pesitsusperioodil 15. aprillist kuni 15. juulini (kaasa arvatud).

• Pärnu maastikukaitsealal ja Uulu-Võiste maastikukaitsealal on tehnikaga sõitmine ning

ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine keelatud, välja arvatud kaitseala valitsejaga

kooskõlastatult Tõllapulga liiklussõlme rajamiseks ning piiratud ulatuses Pärnu

maastikukaitsealal olevate kraavide puhastamiseks.

Loetletud meetmed on nende järgimisel väga tõhusad. Meetmed aitavad vältida

maastikukaitsealade/loodusalade elupaigatüüpide ja liikide seisundi kahjustamist ehitustööde

käigus.

Meetmed elustiku ja rohevõrgustiku kaitseks

• Haudelinnustiku kaitseks tuleb teekoridori ja liiklussõlmede alal vältida puittaimestiku

raadamistöid lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil. Metsamaa raadamistööd kavandada

ajavahemikule 16. juulist kuni 14. aprillini, et vältida lindude häirimist nende peamisel

pesitsusajal (looduskaitseseaduse § 55 lg 6(1) p 2).

• Tee külgkraavide eesvooludeks olevate Pärnu maastikukaitsealal paiknevate kraavide

puhastamisel tuleb vältida trassiraiet kaitstavate metsaelupaigatüüpide alal või teha seda

minimaalses mahus üksikpuude ning alusmetsa raie näol. Kraavide puhastustöödeks tuleks

kasutada väikesekabariidilist tehnikat, mis saab liikuda puude vahel ning ei nõua olulist

trassiraiet.

• Ulukiuuringu (vt Lisa 3) tulemustest lähtuvad leevendusmeetmed loomastiku kaitseks

(tingimused maanteelõigu tarastamiseks ja tarakatkestuse (loomapääsu) rajamiseks):

- tarakatkestuse soovitatav pikkus on ca 200 m;

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

130 / 158

- tarakatkestuse kohale tuleb võimalusel paigaldada loomatuvastussüsteemid ja maanteele

mõlemale suunale enne katkestust elektroonsed liiklusmärgid. Loomatuvastussüsteemid

tuleb tee lääneküljel paigaldada selliselt (kergliiklusteest metsa suunas), et kergliiklusteel

toimuv liiklus neid ei aktiveeriks;

- võimaldamaks tarade vahele jäänud loomadele väljapääsu ja vältimaks liiklusohtikke

olukordi tuleb rajada tagasihüppekohad tara otstest ca 50 m kaugusele. Tagasihüppekohad

on tara teepoolsesse serva loodud pinnasest nõlvakud mida mööda saab loom liikuda tagasi

üle tara;

- tarakatkestuste kohal on soovitatav mitte rajada maantee äärde kraave ning kujundada

maantee nõlv lauge (kalle alla 20%);

- minimeerimaks loomade tee ja tara vahele sattumist tuleb tarakatkestuse kohas tara otsad

pöörata tee poole selliselt, et tara oleks teega risti. Samuti on vaja tara lõpp kavandada

võimalikult teekatte lähedale;

- takistamaks loomade pääsu tara otste ja teekatte vahelisele alale on soovitatav paigaldada

sinna loomade liikumist takistavad kummist matid või katta pind suurte kividega, mis

takistab sõraliste liikumist;

- tarastatud lõiguga ristuvad kõrvalteed tuleb varustada ulukite teele sattumist takistava

restiga (nn cattle guard).

Ulukiuuringu tulemustest lähtuvad leevendusmeetmed loomastiku kaitseks on juba ehitusprojekti

osa ehk meetmed on projektlahendusse sisse viidud.

Loetletud meetmed on nende järgimisel väga tõhusad. Meetmed aitavad vältida elustiku ja

rohevõrgustiku seisundi kahjustamist ehitustööde käigus.

Meetmed kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilisele kultuurkihi kaitseks

• Maanteelõigu ehitustööde (kaevetööde) käigus on oluline järgida juhiseid käitumiseks

kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku ilmsikstuleku korral, mis on

sätestatud muinsuskaitseseadusega:

- § 32. Leidja kohustused:

(1) seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja165 leidja on kohustatud säilitama leiukoha

muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või valla- või

linnavalitsusele.

(2) Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leitud asja

võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele. Seda ei tohi

puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi

üksteisest eemaldada.

- § 443. Riikliku järelevalve erisused, lõige 1: Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes

muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline

kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud

töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest

Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele.

165 § 30. Kultuuriväärtusega leid: (1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest,

ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku,

kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik

kindlaks teha.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

131 / 158

• Reiu külas leitud kultuuriväärtusega leidude lähiümbruses ehitusalal on vaja

Muinsuskaitseameti nõudmisel enne ehitustööde algust teostada ehitusalal arheoloogiline

eeluuring166, et maandada riske kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

väljatulemiseks ehitustöö käigus. Leidude lähiala hõlmab Muinsuskaitseameti hinnangul167

maastikuliselt piki projekteeritava maanteelõigu teemaad leidudest umbes 1 km mõlemale

poole (Tõllapulga teest maanteelõigu põhjaosas kuni Reiuranna teeni maanteelõigu lõunaosas).

Loetletud meetmed on nende järgimisel väga tõhusad. Kuna leiule sattudes tuleb ehitustööd

peatada, siis põhjustab see ehitajale/tellijale kindlasti suuremat majanduslikku kahju, kui on

arheoloogilise eeluuringu maksumus.

Häädemeeste Vallavalitsusel, mõnel huvirühmal või huvitatud isikul on soovitav teha ettepanek

Rae arboreetumi lisamiseks pärandkultuuriobjektide nimekirja. Teave pärandkultuuriobjektist

teadaandmise kohta on leitav RMK veebilehelt168.

Meetmed jäätmetega seonduvate ohtude vältimiseks

• Tekkivad jäätmed tuleb koguda tekkekohal liigiti, lihtsustamaks nende edasist käitlust ja

soodustamaks taaskasutamist. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi tavajäätmetest, et vältida

nende omavahelist segunemist.

• Ohtlikud jäätmed ning tavajäätmed, mida on võimalik koguda pakendatult (nt väikemahulised

pakendid, täitematerjal, toidujäätmed, segaolmejäätmed), tuleb koguda jäätmeliikidele

sobivatesse, lekkekindlatesse kogumisnõudesse/-mahutitesse.

• Jäätmete kogumisnõude ja -mahutite ning nende hoiukohtade ja mahtpuistena ladustavate

jäätmete (ülesfreesitud asfalt, eemaldatav pinnas vms) ladustamiskohtade puhul tuleb jälgida,

et välistatud on jäätmete laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kui

jäätmeid soovitakse ladustada väljaspool tekkekohta, on vaja tegevus registreerida

Keskkonnaametis.

• Ehitus- ja lammutusjäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks

vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004 määrusele nr 21169, tuleb taaskasutada võimalikult

suures ulatuses objektil kohapeal (olemasoleva asfaltkatte freesimisel tekkiv asfaldipuru uue

asfaldi segus või objekti raames kogujateedel, eemaldatud pinnas tagasitäiteks ja objekti

korrastamiseks. Jäätmete tekkekohal taaskasutamine on vajalik registreerida

Keskkonnaametis ning tegevuse läbiviimisel tuleb järgida jäätmeseadusest ja

keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 tulenevaid nõuded teede ehitusele.

• Objektil taaskasutamiseks mittesobivad ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb võimalusel suunata

taaskasutusse ajutiste ja kohalike teede rajamiseks või teistesse teeprojektidesse, ülejäänud

jäätmed anda käitlemiseks üle selleks vastavaid tegevuslube

(jäätmeluba/keskkonnakompleksluba) omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed tuleb

üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale. Jäätmete üleandmisel

jäätmekäitlejatele on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete

transportimisest tulenevat keskkonnamõju.

166 Tehniliselt näeb arheoloogiline eeluuring välja selliselt, et arheoloogid käivad planeeritava ehitusala jalgsi

läbi, tehes teatud vahemaa tagant labidaga šurfe, samuti kasutatakse muid seirevahendeid (metalliotsija),

vajadusel ka georadarit. Allikas: Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas,

06.11.2018 e-kiri 167 Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas, 06.11.2018 e-kiri 168 https://rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist 169 Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/111072017018

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

132 / 158

• Raadamisel tekkivad puidujäätmed tuleb suunata kasutusse vastavalt puidu kvaliteedile.

Loetletud meetmed on nende järgimisel väga tõhusad. Meetmed aitavad vältida töömaa ja selle

ümbruse saastamist jäätmetega, soodustada jäätmete sorteerimist jm nõuetekohast käitlemist

ning vähendada ebaõige jäätmekäitlusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Kuna jäätmekäitluse

nõuded on vastavate õigusaktidega väga hästi kaetud, siis esmajoones tuleb jälgida nendest

kinnipidamist.

Meetmed õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks

• Ehitusaegse tolmu levikut on võimalik vältida materjali langemiskõrguse vähendamise abil,

ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, vajadusel lenduva materjali niisutamisega,

ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist

ei teostata tugeva tuulega.

• Tee kasutamise käigus on välisõhku eralduvate heitmete vältimise, vähendamise ning nende

leviku piiramise meetmed väga piiratud. Kuna juba projekteerimisel on paika pandud tee

parameetrid ja määratud sõidukiirused. Seega on tee kasutamise etapis olukorda võimalik

leevenda ainult tagades tee pideva hooldamise ja korrashoiu, kuna teelt tahkete osakeste

eemaldamisega välditakse nende lendumist ja edasi kandumist.

Loetletud meetmed on nende järgimisel tõhusad. Meetmed aitavad vältida tolmamist (vähendada

tolmu levikut), mis on peamine leevendatav õhusaaste probleem tee ehitustöödel ja tee

kasutamisel.

Meetmed müra mõju vältimiseks ja vähendamiseks

Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks:

• tuleb kasutada heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid;

• tuleb kinni pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate

kellaaegade kohta;

• kui tekib vajadus teostada ehitustöid öisel ajal, siis ei tohi seda teha elamute läheduses;

• ehitusperioodil tuleb teha sõite läbimõeldult, mittevajalike sõitude tegemist tuleb vältida;

• pikema seismise ajal tuleb mootor välja lülitada;

• võimaluse korral tuleb kasutada masinaid ja seadmeid, mille müratase on madalam.

Loetletud meetmed on nende järgimisel tõhusad. Meetmed aitavad vähendada ehitusaegseid

mürahäiringuid mõjualas paiknevate elamute juures.

Kasutusaegse müra negatiivse mõju vältimine ja vähendamine

Keskkonnamüra tõrjutakse heli summutamise, vähendamise või piiramise teel. Esmalt tuleb

keskkonnamüra vähendada selle allikas ning seejärel selle levimise piiramine või tundlikuks

muutunud inimeste kaitsmine. Liiklusmüra vähendamine müraallikas on eesmärk, mida püütakse

täita liiklusvahendite mürasaasteid puudutavate määruste ja piirangute abil. Liiklusmüra on

võimalik piirata ka liikluspiirangute kehtestamisega, näiteks kiirusepiirangud, raskesõidukite

sõidukeeld või öise sõidu piirangud.170

Käesoleva projekti puhul on maanteemüra negatiivse mõju leevendamiseks tee äärde püstitatud

mürakaitseekraanid. Mürakaitseekraani kasulikkus sõltub eelkõige selle kõrgusest ning selle

170 Keskkonnamüra mõjud. MTÜ Ökokratt, 2010,

http://www.okokratt.ee/myra2010/esitlused/Myra_moju_tervisele.pdf

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

133 / 158

kaugusest müraallikast või müratundlikust objektist. Peale selle peab mürakaitseekraan olema pikk

ja tihe ning piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Mürakaitseekraani pind

muudetakse helineelavaks, et müra ei peegelduks pinnalt tagasi ega suurendaks müra tee

vastaspoolel171.

Käesoleva projekti raames viidi läbi mürauuring, mille tulemusena selgus, et lubatud müratasemed

on perspektiivses olukorras 2040. aastal ületatud kolme kinnistu juures (vt Tabel 13). Nimetatud

kinnistute juurde on vajalik rajada mürakaitseekraan.

Müratasemete modelleerimise tulemusena leiti mürakaitseekraanide täpne asukoht, kõrgus ja

pikkus (vt Tabel 20 ja mürauuringu ptk 4).

Tabel 20. 2040. aasta müratasemed eluhoone fassaadil koos mürakaitseekraaniga ja

mürakaitseekraani tehnilised parameetrid

Kinnistu nimi, katastriüksuse number

2040.a müratase eluhoone teepoolsel

fassaadil koos mürakaitse-

ekraaniga, dB

Mürakaitseekraani (müratõkkeseina) tehnilised parameetrid

päeval kl 7-23

öösel kl 23-7

kõrgus tee- pinnast, m

pikkus, m

heliisolatsiooni kategooria

Tammeoksa, 84801:001:1443

61/61 54/53 3,5 87 B3

Sepa,

84801:001:0377 60 53 3,5 97 B3

Mätta, 84801:001:0056

59 52 3,5 148 B3

Mürakaitseekraan peab asetsema võimalikult sõidutee ääres, samas peab see arvestama tee maa-

ala võimaluste, kinnistule juurdepääsu ning teiste kõrvalteede asukohtadega. Mürakaitseekraanide

asukohad on näidatud alljärgnevatel joonistel (Joonis 35 ja Joonis 36).

Mürauuringus esitatud parameetritega mürakaitseekraanid vähendavad müratasemeid eluhoonete

fassaadidel 5-8 dB: Tammeotsa kinnistul vähenevad müratasemed kuni 8 dB, Sepa kinnistul kuni

6 dB ning Mätta kinnistul kuni 5 dB. Modelleerimise tulemusena kavandatud mürakaitseekraanid

tagavad vastavuse kehtestatud müranormidele.

171 Lahti, T. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine, 2010

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

134 / 158

Joonis 35. Tammeoksa ja Sepa kinnistu mürakaitseekraanide asukoht

Joonis 36. Mätta kinnistu mürakaitseekraani asukoht

Meetmed seoses inimeste varaga

• Ehitustööde käigus tagada vibratsiooninormidest kinnipidamine eluhoonete läheduses. Vältida

vibratsiooni, mis võib kaasa tuua inimeste vara kahjustamise.

• Enne ehitustööde algust on otstarbekas fikseerida tööde võimalikku mõjualasse (teostatavatest

ehitustöödest 30 meetri ulatuses) jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt

joogiveekaevude) tehniline seisukord.

Meetmed valgusreostuse vältimiseks

• Välisvalgustus tuleb rajada selliselt, et see täidab oma eesmärke ning võimalikult vähe reostab

keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb rakendada vastavat kaasaegset

oskusteavet, et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide rakendamist.

• Valgustamiseks on soovitav projektis ette näha LED-valgustid, sest need kasutavad vähem

energiat ning vajavad vähem hooldust, kui hõõglampidel ja päevavalguslampidel põhinevad

süsteemid. LED-valgustus on ka keskkonnasäästlik ja väiksemate keskkonnamõjudega. LED-

lambid koondavad valguse kontsentreeritult ettenähtud suunda. Seega ei haju valgus laiali ega

avalda olulist mõju ümbritsevatele aladele.

• Erilist tähelepanu tuleb pöörata Pärnu MKA-l/loodusalal paikneva Tõllapulga liiklussõlme ja

Pärnu MKA-ga/loodusalaga külgneval maanteelõigu valgustuse projekteerimisel. Nendes

piirkondades tuleb kavandada lahendus, kus eriti hoolikalt on jälgitud, et valgusvihk oleks

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

135 / 158

suunatud ainult teemaale ning et valgustuslahendusega kaasnev valgusreostus (kaitsealale

ulatuv valgus) oleks minimaalne.

• Soovitav ei ole kavandada suure võimsusega valgustust ja see siis kokkuhoiu eesmärgil

öötundideks (osaliselt) välja lülitada. See muudab ebamugavaks pimedal ajal liiklemise ning

loob tingimused liiklusohtlike olukordade tekkimiseks.

• Teelõikudel, kus autotulede valgusvihk on suunatud Pärnu loodusala poole (eriti Tõllapulga

liiklussõlmes), on vajalik paigaldada valguskindel piire, et vähendada loodusala elustikule

avalduvaid mõjusid.

• Kuna Pärnu maastikukaitsealaga/loodusalaga vahetult külgnev maantee asub

keskkonnatundlikus piirkonnas, siis lisaks tavanõuetele tuleb valgustuse kujundamisel

arvestada, et valgustusmastid tuleksid päevavalguses esile nii vähe kui võimalik ning valgustid

ei oleks tee ümbruskonnast vaadatuna liigselt domineerivad.

• Ehitustööde organiseerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et projekteeritava maantee ja

liiklussõlmede piirkonnas on elamuid, mida ehitusaegne ja ehitusplatside valgustus võib

häirida. Võimalusel tuleb materjalide ja masinate hoiuplatside asukohad valida selliselt, et need

paikneksid asustusest eemal, et vältida võimalikke valgushäiringuid.

8.2. Seiremeetmed

Ehitusaegsed seiremeetmed

Enne ehitustööde algust koostada objekti keskkonnajuhtimiskava, mille koosseisus seada sisse

ka kord ehitusaegsete leevendusmeetmete (vt ptk 8.1) rakendamise jälgimiseks.

Keskkonnajuhtimiskava on soovitav kooskõlastada asjaomaste ametiasutustega

(Keskkonnaamet, Terviseamet).

Kasutusaegsed seiremeetmed

• Teelõigu põhjapoolsesse tarastatud ossa kavandatud loomade samatasandilisel läbipääsul

tuleb teha loomade liikumise seiret, et jälgida antud leevendusmeetme efektiivsust. Seiret

tuleb teha infrapunavalgust kasutavate ja ulukeid mittehäirivate ulukiseirekaameratega. Seire

käigus tuleb fikseerida ulukite teeületused ööpäevaringselt, et hinnata loomapääsu toimimist

ja tõhusust. Seire käigus tuleb registreerida teed ületavate loomade arv liikide kaupa ning

teeületuse suund. Kui ulukiseirekaameratega ei ole võimalik hõlmata läbipääsu kogu

tarastamata lõigu pikkuses, siis tuleb automaatseiret kombineerida jäljeloendustega. Seiret

tuleb teha teelõigu rajamise ja tarastamise järgselt vähemalt kolme aasta pikkusel perioodil.

• Iga müratõkke juures teostada ühes punktis müra kontrollmõõtmised, mis tõendavad

ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Mõõtmised tuleb teostada kooskõlas

keskkonnaministri 16.12.2016.a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“172 esitatud nõuetega.

• Jätkata veeseirega Uulu kanalis, et välistada maanteelt lähtuvad negatiivsed mõjud.

Reostusnäitajate piirväärtus, mis on sätestatud kui maksimaalne lubatud reoaine sisaldus vees

ehk mille ületamise korral loetakse vesi üle kahjutuspiiri rikutuks, on kehtestatud

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „ Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“173.

172 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 173 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

136 / 158

Maanteeameti sademevee seire väljatöötamisel on määratud üheks seirepunktiks Uulu kanal

(Ura jõgi), millest võetakse veeproovid 30 meetri kauguselt mõlemal pool maanteed. Seirekava

järgi võetakse uutel, projekteeritavatel objektidel proove kaks kuni kolm korda aastas alates

projekteerimisest. Ehitamise ajal proove ei võeta ning proovivõtuga jätkatakse kuni kolm

aastat pärast objekti valmimist. Võetud proovidest määratakse akrediteeritud laboris174

naftasaaduste ja heljuvaine sisaldus ning raskmetallide plii (Pb), nikli (Ni), arseeni (As),

kaadmiumi (Cd), tsingi (Zn), vase (Cu) ja kloori (Cl) sisaldus.175

• Jätkata pinnase seiret selgitamaks raskmetallide sisaldust maanteelõiguga külgneval alal.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase

seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ning rakendamiseks on kehtestatud

keskkonnaministri 11.08.2010.a määrusega nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases“176.

2015.a alustatud seire kava nägi ette seirepunktide rajamist arvestusega, et üks punkt oleks

maanteel kohas liiklussagedusega üle 10 000 auto ööpäevas ja teine punkt liiklussagedusega

alla 10 000 auto ööpäevas. Suundadele Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Narva määrati

igale 2 punkti, mõlemale poole teed (kokku 12 punkti). Seirekava järgi asub üks seirepunkt

olemasoleva Tallinn–Pärnu–Ikla maantee 142. kilomeetril (Ura jõe sillast Ikla pool,

projekteeritava teelõigu lõpuosas). Kuna seoses maanteeõgvenduse rajamisega tee

kilomeetripunktid muutuvad (tee lüheneb), siis tuleks seirekava elluviimisel jälgida, et see

seirepunkt jääks füüsiliselt samasse asukohta ka pärast teelõigu valmimist (st et seirepunkti

koordinaate ei muudetaks), sest siis on seireandmed omavahel võrreldavad. Pinnase

seirepunktides võetakse proovid 1 meetri kaugusel teest, 20 meetri kaugusel tee äärmise

sõiduraja teljest ja 50 meetri kaugusel tee äärmise sõiduraja teljest. Proovid võetakse 0,3

meetri sügavusest. Proove võetakse kaks korda aastas: kohe pärast lume sulamist ja pärast

suvise autosõidu kõrghooaja lõppemist. Akrediteeritud laboris177 määratakse plii (Pb),

kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), arseeni (As), tsingi (Zn) ja kloori (Cl) sisaldus.178

• Üleujutuste ja paduvihmade mõju vähendamiseks tuleb jälgida ja hoida korras maanteega

seotud sademeveekraavide võrku: enne suurvett kontrollida kraavide seisundit ning

vajadusel puhastada kraavi säng langenud puudest, lammutada kopratammid jms; vajadusel

puhastada settetiigid sinna kogunenud mudast. See nõue on soovitav fikseerida tee

hooldustingimustes.

• Maanteelõigu esimestel kasutusaastatel tuleb jälgida istutatud taimede ja muru kasvama

minekut. Mittetaimestunud alal teha kordushaljastust. See nõue on soovitav fikseerida

ehitustööde garantiitingimustes.

174 Seni on pinnaseproovid võtnud ja analüüsid teostanud OÜ Keskkonnauuringute Keskus. 175 Vt Maanteeameti veebilehelt: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 176 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13348997?leiaKehtiv 177 Seni on pinnaseproovid võtnud ja analüüsid teostanud OÜ Keskkonnauuringute Keskus. 178 Vt Maanteeameti veebilehelt: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

137 / 158

9. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimaluste võrdlus

Käesolevas peatükis esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste

võrdlus, lähtudes eeldatavalt kaasnevast olulisest keskkonnamõjust ja vajalikest

keskkonnameetmetest, ning peamised põhjused valitud lahendusvariandi eelistamiseks

kavandatava tegevuse elluviimisel. Alternatiivide võrdlemisel arvestatakse ka asjaolu, et

alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja

majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja

vahenditega ning arendaja peaks olema valmis pakutud alternatiive ellu viima.

Eskiislahenduse koostamisel tehti koostööd Keskkonnaametiga ning võeti arvesse, et samaaegselt

oli töös ka Pärnu MKA kaitse-eeskirja, sh kaitseala piiri muutmine. Piiri muutmise tulemusena jäi

kaitsealast välja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega piirnev ligikaudu 30 meetri laiune ala alates

teemaast, sest seal puuduvad kaitstavad elupaigatüübid ja liigid. Töö käigus selgus vajadus

Tõllapulga liiklussõlme alternatiivsete lahenduste väljatöötamiseks, sest Via Baltica

teemaplaneeringu kohane Tõllapulga liiklussõlm ulatus osaliselt Pärnu maastikukaitseala (MKA) ja

Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele, sh esmatähtsatele

elupaigatüüpidele179. Sellest tulenevalt kaaluti projekteerimise käigus Tõllapulga liiklussõlme

erinevaid alternatiive, mille kohaselt tee ümberehitusega kaasnevad tööd jääksid väljapoole

kaitstava ala piire või mis ei mõjuta ala kaitse-eesmärke ja nende seisundit negatiivselt, samuti

ala sidusust ja terviklikust. Projekteerija on koostöös Maanteeameti ja Keskkonnaametiga välja

töötanud Tõllapulga liiklussõlme sobiva alternatiivse lahenduse, arvestades Vabariigi Valitsuse

22.11.2018 määrusega nr 106 vastu võetud Pärnu maastikukaitseala (MKA) kaitse-eeskirja180.

Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus esialgse ning töö käigus tekkinud erinevate vahepealsete

alternatiivide hindamiseks, sest need alternatiivid on Pärnu MKA ja loodusala seisukohast

ebasoodsamad, seega ka ebareaalsed. Vt ka ptk 2.4.

Kavandatavat tegevust on hinnatud võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui

maanteelõiku ei laiendata ja liiklussõlmi ei ehitata), kuigi ka 0-alternatiivi võib ehitusprojekti KMH

seisukohast käsitleda ebareaalsena, sest vajadust tee laiendamiseks ja liiklussõlmede

väljaehitamiseks on teemaplaneeringus181 varasemalt põhjendatud ning vastav otsus on aastaid

tagasi tehtud.

Eeltoodust lähtuvalt on eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis võrreldud kahte alternatiivi:

projektiga kavandatavat tegevust ja 0-alternatiivi. Võrdluskriteeriumideks on võetud KMH käigus

hinnatud valdkonnad. Võrdlemisel on kasutatud järgmist skaalat:

+++

++

+

0

-

--

---

oluline positiivne mõju

keskmine positiivne mõju

nõrk positiivne mõju

mõju puudub või on neutraalne

nõrk negatiivne mõju

keskmine negatiivne mõju

tugev negatiivne mõju

179 24.04.2018 toimus Keskkonnaameti ja Maanteeameti kohtumine, kus Keskkonnaamet teavitas, et märtsis

2018 täiendati EELIS-e andmebaasi ning Pärnu maastikukaitsealal on uue inventeerimise käigus leitud

projektiga kavandatava Tõllapulga liiklussõlme (~km 138) piirkonnas esmatähtsad elupaigatüübid. 180 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018005 181 Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“; kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012

korraldusega nr 529

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

138 / 158

Kuna maanteelõigu ehitusaegsed ja kasutusaegsed mõjud on erinevad, siis on need alljärgnevas

tabelis (Tabel 21) eraldi välja toodud. Alternatiivide võrdlemisel on arvestatud, et kavandatava

tegevuse elluviimisel võetakse arvesse esitatud leevendusmeetmeid (ptk 8.1).

Tabel 21. Alternatiivide võrdlemine

Kriteerium Projektlahendus 0-

alternatiiv ehitusaegne kasutusaegne

Loodusvarad -- 0 0

Välisõhu seisund - - -

Müra ja vibratsioon - - -

Jäätmeteke - 0 0

Veekeskkond ja

pinnas -- - -

Kaitstavad loodusobjektid ja Natura alad

- - 0

Taimestik, loomastik -- - -

Roheline võrgustik - - 0

Puhkealad ja -metsad - - -

Kultuuriväärtusega leiud

0? 0 0

Väärtuslikud maastikud

0 0 0

Pärandkultuuriobjektid 0 0 0

Asustus ja

maakasutus -- 0 0

Inimeste tervis ja

heaolu, sh liiklusohutus

- ++ --

Järgnevalt on toodud selgitused ja kaalutlused alternatiivide võrdluse tabeli juurde. Maanteelõigu

rekonstrueerimiseks on ehitusperioodil vaja loodusvarasid (ehitusmaavara) ja need kogused on

suhteliselt suured. Samuti kaasneb maanteelõigu laiendamisega metsa raadamine. Mõlemad

nimetatud mõjud loodusvaradele on pöördumatud. Samas on eeldatud, et loodusvarade

kasutamine toimub säästlikult ja just selles ulatuses, nagu projekti realiseerimiseks vaja on

(strateegiline otsus maanteelõigu rekonstrueerimiseks on juba varem tehtud ja seetõttu muud

valikut ei ole). Ehitamisega võib kaasneda mõningane välisõhu seisundi halvenemine,

ehitusmasinate müra, vibratsioon ja jäätmeteke, kuid need mõjud on leevendatavad ning

ehitustööde lõppemisel need mõjud lakkavad. Kasutusajal mõjutab liiklus piirkonna välisõhu

seisundit ja müraolukorda, kuid see mõju ei ole oluline, sest müra mõjualas on vähe elanikke ning

vajalikes kohtades leevendatakse mõju müraekraanidega. Veekeskkonda võib vähesel määral

mõjutada mere poole suunduvate olemasolevate kuivenduskraavide puhastamine, kui neid töid

tehakse veerohkel perioodil (heljumi levik). Kuivenduskraavide puhastamine (vajadusel)

teostatakse Pärnu MKA-l/loodusalal (kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi alal), kuid

leevendusmeetmete rakendamisel ei mõjuta see ala terviklikkust ja toimimist ega kaitstava

elupaigatüübi seisundit. Ehitusaegselt mõjutatakse pinnast märkimisväärses ulatuses, sest

ehitustööga seotud mahud on suured, eriti maanteeõgvenduse piirkonnas, kus tee viiakse täielikult

uuele trassile. Kui pinnasetöid teostatakse läbimõeldult ja pinnasele leitakse rakendust samal

objektil või mõnel teisel piirkonna ehitusobjektil, siis on see mõju leevendatav. Lokaalselt oluline,

kuid suuremas plaanis väheoluline negatiivne on mõju taimestikule, sest maanteekoridorist (ja

kõrvalolevast kergliiklustee koridorist) on vaja raadata metsa, mistõttu on see ehitusaegne mõju

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

139 / 158

hinnatud keskmiseks. Maanteelõigu tarastamine tõkestab loomade vaba liikumist (negatiivne

mõju), kuid samas kaitseb ulukeid sattumast teele (positiivne mõju). Rohelise võrgustiku sidusust

mõjutab vähesel määral see, et maanteekoridor muudetakse laiemaks. Ehitusaegselt mõjutatakse

maakasutust, eriti teeõgvenduse piirkonnas, kus tee viiakse uude asukohta. Ehitusperioodil

põhjustavad maantee ehitustööd ja sellega seotud liikluskorralduse muudatused inimestele teatud

ebamugavusi. Märkimisväärne positiivne mõju avaldub maanteelõigu kasutamise ajal (koos

piirkonna kergliiklusteede võrguga) ning on seotud inimeste liikumisvõimaluste ja liiklusohutuse

märkimisväärse paranemisega, samuti paremate võimalustega puhkealadele juurdepääsuks.

Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et kokkuvõttes on ehitusaegsed negatiivsed mõjud

väheolulised, sh enamasti ajutised. Maanteelõigu kasutusaegset mõju võib inimese seisukohast

lugeda positiivseks (eriti liikluse sujuvuse ja liiklusohutuse seisukohast), kuigi paratamatult säilivad

vähesel määral ka liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud. Ka teemaplaneeringu KSH aruandes182

on välja toodud, et maanteelõigu rekonstrueerimise vajalikkus I klassi maanteeks seisneb

liiklussujuvuse tagamises, liiklusummikute ja -seisakute tekkimise vältimises ja liiklusohutuse

tõstmises ning I klassi maantee rajamine on Pärnu linna lähedusest tingituna liiklussageduse

kasvamisel liiklusohutuse huvides igati põhjendatud. Teemaplaneeringu KSH aruandes on

alternatiivide võrdlemisel jõutud järeldusele, et lähtudes inimese tervisest ja heaolust on võrreldes

0-alternatiiviga eelistatum I klassi maantee rajamine. Projekteerimise staadiumis maanteelõigu

rekonstrueerimise tehnilise lahenduse väljatöötamine ei ole seda põhimõttelist (strateegilist)

järeldust muutnud.

Keskkonnaseisundi tõenäoline areng juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida

Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida (0-alternatiiv), siis looduskeskkonna osas säilib

põhimõtteliselt praegune olukord koos liiklusega kaasnevate negatiivsete mõjudega (müra,

välisõhu saaste, ulukitega kokkupõrkeoht jms). Liiklusohutuse seisukohast ei vasta praegune

olukord ootustele. Liiklussageduse tõusuga (nagu prognoosid näitavad) suureneb ohtlike

olukordade sagedus ja avariidesse sattumise oht veelgi.

Võrredes 0-alternatiiviga ei ole maanteelõigu ehitusaegsed (lühiajalised) ja kasutusaegsed

(pikaajalised) negatiivsed mõjud nii määravad, et tuleks kaaluda maanteelõigu rekonstrueerimata

jätmist. See on tavaline, et ehitustegevusega kaasneb negatiivseid häiringuid, kuid need ei ole

olulised ja on tööde asjatundliku organiseerimisega välditavad või leevendatavad. Liiklusohutuse

ja inimeste heaolu seisukohast kaalub maanteelõigu rekonstrueerimine üles selle jätmise

praegusesse seisukorda.

182 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E 67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Kobras AS,

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

140 / 158

10. Ülevaade KMH aruande menetlemisest

10.1. KMH aruande menetlemise täpsustatud ajakava

KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks

ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg.

Tulenevalt projekteerimistingimuste menetlemisele ja ehitusprojekti koostamisele seni kulunud

ajast on võrreldes KMH programmis toodule oluliselt muutunud KMH aruande koostamise ja

menetlemise ajakava. Seetõttu on käesolevas peatükis selguse huvides esitatud KMH aruande

koostamise ja menetlemise eeldatav täpsustatud ajakava.

Ajakava määramatus tuleneb muuhulgas sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha projekti

ja KMH aruande menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate

seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud

ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tegelik ajakava sõltub menetlusprotsessi etappidele

reaalselt kuluvast ajast. Hea töökorraldusega on tõenäoliselt võimalik lühendada KMH aruande

materjalide läbivaatamise kestust otsustaja/arendaja poolt ning teavitamistele kuluvat aega.

Samuti ei viivita KMH läbiviija vajalike täienduste-täpsustuste sisseviimisel KMH aruandesse

põhjendamatult, kuid tuleb arvestada, et tööks vajalik aeg sõltub avalike väljapanekute ja avalike

arutelude käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust, mida ei ole

võimalik prognoosida.

Kavandatava tegevuse KMH aruande ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav täpsustatud

ajakava vt Tabel 22. Tabelis on kursiivis märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. Tärniga (*) on

märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada183.

Tabel 22. KMH aruande koostamise ja menetlemise eeldatav täpsustatud ajakava

Tegevus Periood, aeg Täitja

Eksperdirühm viib läbi KMH (sh mürauuringu),

koostab KMH aruande ja esitab selle arendajale

tööks vajalik aeg,

aruande esitamine

nädalal 12 (2019)

Skepast&Puhkim

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale -184 Maanteeamet

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust

nõuetele ja edastab selle asjaomastele