2025. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja esitamine

2025.AASTA

RIIGIEELARVE

SEADUSE EELNÕU

SELETUSKIRI

Koostaja: Rahandusministeerium

Tallinn, 2024

1

Rahandusministri eessõna

Aasta 2025 tõotab tuua Eestile esimese püsiva

majanduskasvu pärast 2022. aasta 24. veebruari ja

Venemaa jõulist, uut agressiooni Ukrainas. Eesti

majandusele on see sõda paljude kokkulangevuste tõttu

olnud halvem kui ülejäänud Euroopa Liidule ja Eesti

lähiregioonile. Meie tööstus on rohkem seotud

põhjamaade praeguste nõrkustega nagu puidu- ja

ehitusturu kiratsemine ja konkurentsivõime

vähenemine Rootsi ja Norra krooni devalveerumise

tõttu. Meie laenukulu kasvas kiiremini euribori laenude

rohkuse pärast.

Meie põlevkivielekter kaotas turgu tarbijale soodsamale taastuvenergiale, mis kogu maailmas

trend planeedi puhtama tuleviku nimel ja uute tehnoloogiate arenedes. Eesti saab teha ka

rohkem pingutusi, et siia tuleks kõrgema lisandväärtusega ekspordivõimelisi ettevõtteid, see

kasvatab meie jõukust.

Samas ei tasuks väliste tegurite kõrval alahinnata eestlaste eneseusu rolli ja potentsiaali, millel

on majandusaktiivsusele arvestatav mõju. Paraku on negatiivne mõju Eesti majanduskasvule

tuleval aastal riigil endal, kuna oleme aastaid eiranud riigirahanduse aabitsatarkust, et

halbadeks aegadeks tuleb valmistuda headel. Kaheksa aasta eest tehtud pööre eelarvepoliitikas

tähendab paraku, et Eesti peab tõstma nüüd makse ja kärpima kulusid kesise

majanduskonjuktuuri ajal.

Majanduse taastumine energiahindade tõusust ja Ukraina sõja mõjudest on seetõttu vaevaline

paar protsenti, mis on vähem kui oleks ilma eelarvekärbete ja maksutõusudeta. Kuid viimased

on paratamatud riigirahanduse jätkusuutlikule rajale toomiseks, eelarvereeglite täitmiseks ja

juba ka majandustsükli loogika tõttu. Riigirahandust käest lasta on kerge, kuid uuesti kontrolli

alla saamine ta inertsi tõttu pikk ja vaevaline.

2025. aastal jõuame vaid napilt Eesti seaduse ja Euroopa Liidu lepinguga lubatud

eelarvepuudujäägi piirile. Meie varem eeskujulik riigirahandus on olukorras, kus kriisidele

reageerimine ei saa olla tõhus, ega täpne. Riigirahanduse korrastamine jõuab esialgu poolele

teele, sest lähiaastate kaitsekulud saavad olema võrreldes 2022. aasta kulutustega 2.16% SKPst

märkimisväärselt üle 3%, olles igal aastal aastal vähemalt 3,3% ja ulatudes 2026 lausa 3,7%

lähedale.

Olgu see igaveseks õppetunniks, et riigirahandus ei tohi kõikuda poliitilise, vaid

majanduskonjunktuuri järgi ja et iga valitsuse missioon peab olema jätta endast maha korras ja

kriisideks valmis majapidamine. Olukord ei jäta 2025. aastal pärast paariaastast kiiret tõusu

2

väikese tagasilöögita ka reaalpalku. Selle ja loodetust madalama majanduskasvu peamine

põhjus on maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi taastamise edasilükkamine

2026. aastasse.

Väiksemate maksutõusude ja kärbete mõjusid on tuleval aastal teisigi, kuid neid ei tohi üle

dramatiseerida. Ilma nendeta maksukoormus SKP-st langeks oluliselt, pärast neid kasvab vaid

marginaalselt ja ei ületa 36%. ELi üle 40% juures on see prognooside järgi endiselt pisut alla

keskmise. Inimeste kasutatav reaaltulu pensionide kasvu ning euribori languse arvel siiski

tuleval aastal suureneb. Meie vahepealne nõrkus, laenu kõrge hind, pöördub langedes

tugevuse poolele. Olgem edasise suhtes lootuserikkad, sest riigirahanduse õppetunnid on

värskelt üle korratud ja ka eestlaste majandustarkus pole kadunud, vaid oodanud avanemiseks

paremat aega, mis on ka juba alanud.

Jürgen Ligi

Rahandusminister

3

Sisukord

Rahandusministri eessõna ........................................................................................................ 1

1.OSA. Riigieelarve ülevaade ..................................................................................................... 11

1.1 Riigieelarve kokkuvõte ......................................................................................................... 11

1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika .................................................................................... 16

2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve ............................................................. 21

2.1 Tulud ………………… ................................................................................................................ 21

2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud .................................................. 22

2.1.2 Mittemaksulised tulud ........................................................................................................ 4

2.2 Kulud ……………….. ............................................................................................................... .…3

2.3 Investeeringud ....................................................................................................................... 6

2.4 Finantseerimistehingud ......................................................................................................... 8

2.5 Eelarve kokkuhoiumeetmed .................................................................................................. 9

2.5.1 Riigikantselei ..................................................................................................................... 11

2.5.2 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisala .................................................................. 11

2.5.3 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala ........................................................................ 12

2.5.4 Kaitseministeeriumi valitsemisala ..................................................................................... 12

2.5.5 Kliimaministeeriumi valitsemisala ..................................................................................... 13

2.5.6 Kultuuriministeeriumi valitsemisala .................................................................................. 14

2.5.7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ............................................ 15

2.5.8 Rahandusministeeriumi valitsemisala ............................................................................... 15

2.5.9 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala .................................................. 16

2.5.10 Siseministeerium valitsemisala ....................................................................................... 16

2.5.11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ................................................................................ 17

2.5.12 Välisministeeriumi valitsemisala ..................................................................................... 19

3. OSA. 2025. aasta riigieelarve vahendite liigendus .................................................................. 20

3.1 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................... 22

3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................... 24

3.1.2 Investeeringud .................................................................................................................. 25

4

3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei .............................................................................................. 27

3.2.1 …Tulud ................................................ ……………………………………………………………………………27

3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................... 28

3.2.3 Investeeringud .................................................................................................................. 29

3.3 Riigikontroll ........................................................................................................................ 31

3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................... 31

3.4 Õiguskantsleri Kantselei ....................................................................................................... 33

3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................... 35

3.5 Riigikohus ............................................................................................................................ 36

3.5.1 Tulud. ............................................................................................................................... 38

3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................... 39

3.6 Vabariigi Valitsus ................................................................................................................. 41

3.7 Riigikantselei........................................................................................................................ 46

3.7.1 Tulud ....................................................................................................................... 46

3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................ 47

3.7.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine ................................................................................... 48

3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ............................................................................................................................. 49

3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused................. 49

3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates ......................................................................................... 51

3.7.4 Investeeringud .................................................................................................................. 52

3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala .................................................................... 52

3.8.1 Tulud ....................................................................................................................... 55

3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................ 58

3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas ............................................................................ 58

3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes......................................................................................................................... 61

3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused ............ 61

3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................... 86

3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes.......................................................................... 88

3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ................................... 88

3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus ............................................................................. 95

5

3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ............................................................................................................................. 96

3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused ............. 96

3.8.2.4 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine ................................................................................. 102

3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 103

3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused............... 103

3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................... 105

3.8.4 Õpetajate palkade kujunemine ....................................................................................... 106

3.8.5 Investeeringud ................................................................................................................ 107

Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused. ............. 107

3.8.6 Finantseerimistehingud .................................................................................................. 109

3.9 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala ......................................................................... 110

3.9.1 Tulud ………………………………………………………………………………………………………………………….112

Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika on oluliselt muutunud seoses valitsemisalade

struktuurimuudatustega ning tuludest moodustavad 64% välistoetused. .............................. 112

3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates .......................................................................................... 115

3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik ............................................................................................. 116

3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ............................................................................................................................................ 117

3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused .......................... 118

3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond ................................................................................... 131

3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 132

3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused ................. 133

3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates ...................................................................................... 143

3.9.4 Investeeringud ................................................................................................................ 144

3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala .................................................................................... 145

3.10.1 Tulud ............................................................................................................................ 148

3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 150

3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse ..................................................................... 151

3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 152

3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused .. 153

6

3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 166

3.10.4 Investeeringud .............................................................................................................. 167

3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala ................................................................................... 170

3.11.1 Tulud ............................................................................................................................ 173

3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 176

3.11.2.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus ..................................................... 177

3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes ................................................................................................... 178

3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus programmid ja programmi

tegevused ..................................................................................................................................... 179

3.11.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus ................................................ 191

3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes ................................................................................................... 193

3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi

tegevused ..................................................................................................................................... 193

3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 206

3.11.4 Investeeringud .............................................................................................................. 207

3.11.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................ 209

3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala ................................................................................. 210

3.12.1 Tulud ............................................................................................................................ 212

3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 213

3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport ............................................................................... 214

3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 217

3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused ............. 218

3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ................................................................................ 244

3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 245

3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused .............. 245

3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 250

3.12.4 Investeeringud .............................................................................................................. 251

3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ........................................... 253

3.13.1 Tulud ............................................................................................................................ 257

7

3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 259

3.13.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ............................................................................................. 260

3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ............................................................................................................................................ 262

3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused ........................... 262

3.13.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus .................................. 269

3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes........................................................................ 271

3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja

programmi tegevused ................................................................................................................. 271

3.13.2.3 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus ................................................ 280

3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide

ja programmide tegevuste lõikes .......................................................................................... 282

3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi

tegevused ..................................................................................................................................... 282

3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 289

3.13.4 Investeeringud .............................................................................................................. 291

3.13.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................ 292

3.14 Rahandusministeeriumi valitsemisala .............................................................................. 293

3.14.1 Tulud ............................................................................................................................ 295

Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. ........................................... 295

3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 298

3.14.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine ............................................................................... 298

3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 300

3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja programmi tegevused ............ 300

3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 314

3.14.4 Investeeringud .............................................................................................................. 316

3.14.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................ 317

3.15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala ................................................ 319

3.15.1 Tulud ............................................................................................................................ 321

3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 324

3.15.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ............................................................. 325

8

3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes ................................................................................................... 326

3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused

...................................................................................................................................................... 327

3.15.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus ................................................ 355

3.15.2.2.1 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes ................................................................................................... 356

3.15.2.2.2 Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus programmid ja programmi

tegevused ..................................................................................................................................... 356

3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 365

3.15.4 Investeeringud .............................................................................................................. 366

3.15.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................ 367

3.16 Siseministeeriumi valitsemisala ....................................................................................... 368

3.16.1 Tulud ............................................................................................................................ 370

3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 371

3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus................................................................................... 372

3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 374

3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused ................ 375

3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ................................................................................ 402

3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes ........................................................................................................................... 404

3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused .............. 404

3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 409

3.16.4 Investeeringud .............................................................................................................. 410

3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ....................................................................... 412

3.17.1 Tulud ............................................................................................................................ 414

3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 416

3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ............................................................................................. 417

3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ............................................................................................................................................ 419

3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused ........................... 420

3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis ............................................................................................... 433

3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ............................................................................................................................................ 436

9

3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused ............................. 437

3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 458

3.17.4 Investeeringud .............................................................................................................. 459

3.18 Välisministeeriumi valitsemisala ...................................................................................... 461

3.18.1 Tulud ............................................................................................................................ 463

3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................ 465

3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika .................................................................................... 466

3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus välispoliitika ja arengukoostöö

programmi ja programmi tegevuste lõikes ................................................................................ 467

3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programm ja programmi tegevused ..................... 468

3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates ..................................................................................... 479

3.18.4 Investeeringud .................................................................................... 481_Toc178102798

4. OSA. 2025 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused ......................................... 483

LISAD 493

LISA 1. Ülevaade 2025 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike

institutsioonide ja valitsemisalade lõikes ................................................................................. 494

LISA 2. Sotsiaaltoetused .......................................................................................................... 500

LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes.. 513

LISA 4. Investeeringud ............................................................................................................. 551

LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2024-2028

554

LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2025. aastal ning sellele järgnevail aastatel ........... 557

LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 rahastamiskava ....................................................... 560

LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2025-2028 .......................................................... 564

LISA 9. Riigi rahanduse arengud ............................................................................................... 569

LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2024-2025 .......................................................................... 580

LISA 11. Välistoetused ............................................................................................................. 583

LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt majandusliku

sisu lõikes ................................................................................................................................ 586

10

LISA 13. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud eelarveliikide

lõikes 604

LISA 14 Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide lõikes

608

LISA 15. Ülevaade eelarverevisjoni tulemustest...................................................................... 611

LISA 16. Riigieelarveliste asutuste liikmemaksud 2025 ............................................................ 616

11

1.OSA. Riigieelarve ülevaade

1.1 Riigieelarve kokkuvõte

Riigieelarvet mõjutavad nii maksutõusud kui suuremahuline kaitsevõime pakett

Riigieelarve koostatakse kogu valitsussektori eelarvetasakaalu eesmärkidest lähtuvalt. Peamise

ankruna hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3% tasemel SKPst ehk samal

tasemel nagu prognoositi 2024. aasta lisaeelarves. Sellega on täidetud Maastrichti

eelarvetasakaalu reegel. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu

tõttu suureneb võlg ca 930 mln euro võrra 24,3%ni SKPst.

Joonis 1. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst

Joonis 2. Valitsussektori võlakoormus, % SKPst

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega

kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot,

kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on

aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.

12

Joonis 3. Riigi tulud, kulud ja investeeringud perioodil 2023-2025, miljon eurot

Joonis 4. 2025. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, %

14 935

15 897

702

16 846

17 581

794

17 715

18 199

869

Tulud

Kulud

Investeeringud

2025 2024 2023

13

Joonis 5. Tulude jaotus 2025. aasta riigieelarves, %

2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024.

aastal.

Joonis 6. Maksukoormus 2024-2025, %

Tabel 1. Riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute dünaamika

perioodil 2023-2025

Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Riigikogu Kantselei

Tulud 205 0 0 0 0%

Kulud -31 512 -35 065 -33 815 1 249 -4%

Investeeringud -825 -4 993 -6 452 -1 459 29%

Vabariigi Presidendi Kantselei

14

Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Tulud 149 28 28 0 0%

Kulud -5 753 -5 990 -6 805 -814 14%

Investeeringud -420 0 -205 -205 100%

Riigikontroll

Kulud -5 771 -5 909 -6 015 -107 2%

Investeeringud -78 0 0 0 0%

Õiguskantsleri Kantselei

Tulud 5 0 0 0 0%

Kulud -3 292 -3 463 -3 495 -32 1%

Riigikohus

Tulud 360 351 342 -10 -3%

Kulud -6 971 -6 917 -6 962 -45 1%

Investeeringud -46 0 0 0 0%

Vabariigi Valitsus

Kulud -2 891 766 -3 108 919 -3 319 215

-210 296

7%

Riigikantselei

Tulud 982 6 043 4 166 -1 877 -31%

Kulud -17 951 -23 571 -23 551 20 0%

Investeeringud -150 0 0 0 0%

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala

Tulud 170 729 126 848 165 989 39 142 31%

Kulud -935 551 -1 066 732 -1 136 147 -69 415 7%

Investeeringud -79 198 -24 666 -25 174 -508 2%

Finantseerimis- tehingud

54 245 253 8 3%

Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala

Tulud 53 880 45 114 134 419 89 305 198%

Kulud -221 567 -226 513 -387 659

-161 146

71%

Investeeringud -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973%

Kaitseministeeriumi valitsemisala

Tulud 44 066 135 618 193 720 58 103 43%

Kulud -1 005 604 -1 111 458 -1 195 952 -84 494 8%

15

Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Investeeringud -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14%

Kliimaministeeriumi valitsemisala

Tulud 802 313 1 325 593 1 145 930

-179 663

-14%

Kulud -482 745 -1 184 530 -1 065 246 119 284 -10%

Investeeringud -128 904 -175 478 -186 075 -10 597 6%

Finantseerimis- tehingud

2 047 -10 650 -9 714 936 -9%

Kultuuriministeeriumi valitsemisala

Tulud 11 303 13 315 17 726 4 411 33%

Kulud -363 855 -359 770 -335 725 24 045 -7%

Investeeringud -187 -43 -828 -785 1825%

Majandus- ja Kommunikatsioonimin isteeriumi valitsemisala

Tulud 383 023 271 265 203 131 -68 134 -25%

Kulud -1 071 752 -1 405 627 -1 256 128 149 499 -11%

Investeeringud -95 308 -28 664 -4 861 23 803 -83%

Finantseerimis- tehingud

-171 791 -186 145 -27 363 158 782 -85%

Regionaal- ja Põllumajandusministe eriumi valitsemisala

Tulud 375 813 444 058 487 369 43 312 10%

Kulud -561 235 -732 364 -793 473 -61 110 8%

Investeeringud -12 778 -6 134 -5 680 454 -7%

Finantseerimis- tehingud

20 966 28 740 6 000 -22 740 -79%

Rahandusministeeriu mi valitsemisala

Tulud 13 055 029 14 301 037 15 182 301 881 264 6%

Kulud -371 565 -442 141 -487 010 -44 868 10%

Investeeringud -22 603 -21 100 -23 392 -2 292 11%

Finantseerimis- tehingud

1 240 640 1 523 255 709 644 -813 612

-53%

16

Valitsemisala 2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Siseministeeriumi valitsemisala

Tulud 60 425 88 309 87 759 -550 -1%

Kulud -549 992 -530 377 -555 090 -24 713 5%

Investeeringud -55 162 -62 451 -50 619 11 832 -19%

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

Tulud 162 825 74 743 78 296 3 553 5%

Kulud -7 467 013 -7 205 519 -7 468 957

-263 438

4%

Investeeringud -17 999 -9 305 -11 758 -2 454 26%

Välisministeeriumi valitsemisala

Tulud 5 585 13 497 14 028 531 4%

Kulud -114 379 -125 695 -117 293 8 403 -7%

Investeeringud -12 959 -5 789 -9 702 -3 913 68%

1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika

Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.

Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on: põhiseadus, riigieelarve seadus ning

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve

seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“.

2025. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2025–2028“ ja

valitsusliidu programmist aastateks 2024-2027. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi

suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu

arvamus majandusprognoosi kohta on leitav eelarvenõukogu koduleheküljel1. Eelarvenõukogu

hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv alus, mille põhjal töötada

välja 2025. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Kuna Eelarvenõukogu ja

rahandusministeerium on prognoosi sobivuse osas sama meelt, siis eraldi täiendava arvamuse

koostamisvajadust rahandusministeeriumil ei ole.

1 Eelarvenõukogu arvamus

17

Alates 2020. aastast on

riigieelarve tegevuspõhine.

Tegevuspõhine eelarve on

kontseptsioon, mis seob

kuluarvestuse abil strateegilise

planeerimise ja eelarve

vahendid ning võimaldab

mõõta saavutatavaid tulemusi.

Strateegiline planeerimine on

üles ehitatud viie tasandi lõikes:

tulemusvaldkond, programmid,

meetmed, tegevused ja

teenused. Tulemusvaldkond on

riigi eelarvestrateegias

määratud valdkond, millel on

Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk. Tulemusvaldkonna arengudokument

on valdkonna arengukava.

Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi

saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Programmi

kinnitab minister. Programmi planeerimistasanditeks on programmi tegevus ja teenus. Meede ja

programmi tegevus selgitavad, kuidas programm kavandatud meetmete ja programmi

tegevustega aitab saavutada tulemusvaldkonna eesmärki. Teenused on hinnastatud ja 100%

eelarvest on seotud teenustega ja vastupidi - riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada

olevate vahenditega.

Riigieelarve kajastab 11 valitsemisala (ministeeriumi) ja nende allasutuste ning Riigikantselei

koondvaadet, sh kulusid majandusliku sisu lõikes. Riigieelarves on kajastatud ka

põhiseaduslikud institutsioonid, milleks on Riigikogu, Presidendi Kantselei, Riigikontroll,

Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus.

Riigieelarve seaduse muudatusega täiendatakse aastast riigieelarvet ja lisatakse

tegevuspõhisele jaotusele juurde kulude majandusliku sisu jaotus asutuste lõikes, mis varem

esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiiti ja

riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning

põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb

riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks.

Riigieelarve seaduse § 35 lg 3 kohaselt lisatakse Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve projekti

juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja

ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise

Joonis 7. Tegevuspõhise riigieelarve ülesehitus.

18

põhimõtetele. 2025. a riigieelarve seaduse eelnõu esitamise ajaks Vabariigi Valitsusele ei ole

kohtute haldamise nõukoda oma arvamust veel kujundanud. Arvamus lisatakse seaduse

eelnõule ja esitatakse Riigikogule 2025. a riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise käigus.

Riigieelarve seletuskirja osas 3 selgitatakse eelarve kujunemist peamiselt läbi

tulemusvaldkonna, programmi (koondinfona) ja programmi tegevuse (detailinfona). Teised

planeerimistasandid on fookuses teistes dokumentides, näiteks riigi eelarvestrateegias (RES)

või teenused asutusesisese planeerimistasandina. Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole

tegevuspõhisele eelarvele üle läinud, mistõttu on nende eelarve kajastatud ja selgitatud

majandusliku sisu järgi- tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kaupa.

Riigieelarve seletuskirja struktuur

Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja kaheksateistkümnest dokumendi juurde käivast

lisast:

1. Esimene osa annab ülevaate riigieelarve ülesehitusest ning teeb kokkuvõtte riigieelarve

kõige olulisematest teemadest.

2. Teine osa on riigi konsolideeritud eelarve ehk riigieelarve koondvaade. See annab ülevaate

eelarve tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest majandusliku sisu

järgi.

3. Kolmandas osas liigendatakse kulud valitsemisalade, põhiseaduslike institutsioonide ja

Vabariigi Valitsuse lõikes ning tegevuspõhiselt. Samuti on kolmandas osas välja toodud

investeeringute ja finantseerimistehingute jaotused valitsemisalade lõikes. Mõlemad

liigendatakse nii valitsemisala kui majandusliku sisu järgi.

4. Neljandas osas on esitatud 2025. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused.

5. Lisad aitavad täpsemalt aru saada ja mõtestada sellele eelnevates peatükkides käsitletut.

Seletuskirjas on 2025. aasta riigieelarve võrdlusbaasina kasutatud Riigikogu poolt kinnitatud

2024. a riigieelarve mahtusid. Need sisaldavad Riigikogu poolt 2023. a sügisel kinnitatud 2024.

a riigieelarvet ja Riigikogu poolt 2024. a kevadel kinnitatud riigieelarve muudatusi, sealhulgas

ka 2024. a lisaeelarve muudatusi.

Eelarveliigid

Riigieelarve jaguneb piirmääraga ja piirmäärata kuludeks. Piirmäärata vahendite maht on

prognoos ja nendele ei seata eelarvega rangelt piiratud limiiti. Üldjuhul on piirmäärata

vahendite puhul juba eelnevalt fikseeritud sihtotstarve (nt seadustega), mistõttu ei ole nende

sihtotstarve pelgalt aastase riigieelarve seadusega muudetav. Piirmäärata vahenditeks on:

 Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga - kulud, millest enamus on Euroopa

Komisjonis kokku lepitud ja mille muutmine on kaetud erinevate regulatsioonidega;

 Muud tuludest sõltuvad kulud või investeeringud - kulu, investeering või

finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (nt

majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavad kulutused);

19

 Arvestuslikud vahendid - kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb

seadusest (nt pensionid);

 Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon).

Piirmääraga vahendid on kõik muud vahendid, mis ei ole eelnevalt kirjeldatud piirmäärata

vahendite all loetletud. Nendele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit.

Mõisted ja lühendid

Tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena. Tulud

jagunevad maksulisteks ja mittemaksulisteks tuludeks.

Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide

müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest

(dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu).

Maksulised tulud on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Need

on riigiasutuste tegevus- jm kulud, sh toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, põhivara

amortisatsioon, intressikulu ja käibemaksukulu.

Investeeringud on materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara ja bioloogilise vara soetamine

ning olemasoleva põhivara parendamine. Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot

või rohkem liigendatakse riigieelarve seaduses objektide lõikes. Investeeringud riigieelarves ei

sisalda kõiki riigi tehtavaid investeeringuid, vaid ainult riigieelarveliste asutuste investeeringuid.

Finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse

kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes

ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.

Käibemaksu kasutatakse seaduse eelnõus ja käesolevas seletuskirjas kahes tähenduses.

Käibemaks tulude alapeatükkides ning tabelites tähendab maksulist tulu käibemaksuseaduse

alusel. Tulu saajaks on Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollideklaratsioonide alusel. Käibemaks

kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute alapeatükkides ja tabelites tähendab

tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada

sisendkäibemaksuks. Nii käibemaksu tulu kui ka käibemaksu kulu nimetatakse käibemaksuks.

Riigieelarve koondtuludes on maksutulude juures välja toodud

mittekäibemaksukohustuslastest riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt

hankijatele tasutud käibemaksukulu, mis arvestuslikult jõuab käibemaksukohustuslaste poolt

tasutud sisendkäibemaksu kaudu riigi maksutuludesse. Samad arvestuslikud käibemaksukulu

summad on välja toodud vastava majandusliku sisu koondosas st kulude, investeeringute ja

finantseerimistehingute juures.

Edasiantavad maksud on riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja

muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale

20

edasi vastavalt maksu tegelikule laekumisele. Näiteks on edasiantavateks maksudeks tulumaks,

sotsiaalmaks, hasartmängumaks, maamaks, keskkonnatasud jmt.

Riigieelarve seletuskirjas kasutatakse järgmiseid lühendeid või tähiseid:

 Eelarve summad tabelis esitatakse tuhandetes eurodes (esitatud on summad, millele tuleb

lisada 000);

 Summad tekstides, joonistel ja tabelites on ümardatud lähima tuhandeni või miljonini;

 Ümardamisel kehtib matemaatiline ümardamise reegel;

 Koondülevaadetes esitatakse summad ka miljardites (mld) või miljonites (mln) eurodes;

 Riigieelarve seaduses on kulud esitatud miinusmärgiga, tuludele märki ei panda. Seaduse

seletuskirja tabelites on kulud samuti miinusmärgiga. Sellest tulenevalt kajastatakse

„Muutus %“ veerus kulude kasv + (pluss)märgiga ning kulude kahanemine –

(miinusmärgiga). Tulude poolel vastavalt tulude kasv + (pluss)märgiga ning tulude

kahanemine – (miinus)märgiga;

 Muutused protsentides on arvestatud, võttes arvesse eelnevalt ümardatud andmeid.

Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti

kirjutatud. Ministeeriumite puhul kasutakse alljärgnevaid lühendeid:

 HTM – Haridus- ja Teadusministeerium

 JUM – Justiits- ja Digiministeerium

 KAM – Kaitseministeerium

 KLIM – Kliimaministeerium

 KUM – Kultuuriministeerium

 MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 RAM – Rahandusministeerium

 REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

 SIM – Siseministeerium

 SOM – Sotsiaalministeerium

 VÄM – Välisministeerium

21

2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve

Riigieelarve tulude kasv ületab kulude kasvu ning uue laenu võtmise vajadus väheneb

Tabel 2. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Tulud 14 934 959 16 845 819 17 715 203 869 384 5,2%

Kulud 15 896 750 -17 580 558 -18 198 538 -617 980 3,5%

Investeeringud 701 558 -794 057 -868 971 -74 914 9,4%

Finantseerimistehingud 1 322 688 1 355 445 678 819 -676 625 -49,9%

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta sügisel

vastu võetud eelarvega ja arvestades ka 2024. aastal vastu võetud lisaeelarvet kasvavad tulud

0,87 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,1 mld eurot, kasvades 2024.

aasta eelarvete kogumahuga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%. 2025. aasta kulude kasv tuleb

peamiselt sotsiaaltoetuste ning edasiantavate maksude suurenemisest.

Finantseerimistehingute kogumaht kahaneb 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes 49,9

protsenti, peamiselt täiendava laenuvajaduse vähenemise tulemusel.

2.1 Tulud

2025. aasta riigieelarve tulude kasvu veavad käibemaks, mille määrasid tõstetakse ja sotsiaalmaks palgakasvu toel.

2025. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2024. aasta

suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud

tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2024. aastaks prognoosituga

kasvavad tulud 2025. aastal 1,2 miljardi euro võrra ehk 7,0%.

22

Joonis 8. Riigieelarvelised tulud, miljonit eurot, %

Tulude mahuks on 2025. aastal kavandatud 17 715 mln eurot. Sellest 14 983 mln eurot ehk 85%

moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2 732 mln

eurot ehk 15%. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem

kui 2024. aastal.

2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud

Mahuliselt kasvab kõige kiiremini käibemaksutulu, sest tõstetakse nii standardmäära julgeolekumaksuna kui soodusmäärasid.

2025. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 14 983 mln eurot, mida

on 1,15 mld eurot ehk 8,3% enam kui 2024. aasta viimases prognoosis ning 0,91 mld eurot ehk

6,4% rohkem kui 2024. aasta riigieelarves.

Tabel 3. Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot

2023 tegelik 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % 2024.a suvine

prognoos

Muutus 2025 RE vs

2024.a suvine prognoos

Muutus, % 2025 RE vs

2024.a suvine prognoos

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 12 810 633 14 075 990 14 983 167 907 177 6% 13 829 750 1 153 417 8%

Füüsilise isiku tulumaks 2 390 724 2 488 072 2 779 160 291 088 12% 2 541 000 238 160 9%

Juriidilise isiku tulumaks 716 902 861 571 924 008 62 437 7% 929 000 -4 992 -1%

Sotsiaalmaks 4 596 717 4 962 834 5 107 021 144 187 3% 4 845 000 262 021 5%

Mootorsõidukimaks - - 99 000 99 000 - - 99 000 -

Raskeveokimaks 4 955 4 900 4 600 -300 -6% 4 800 -200 -4%

Käibemaks 3 476 420 4 066 699 4 235 689 168 990 4% 3 832 109 403 580 11%

Aktsiisid kokku 1 014 179 1 033 514 1 079 890 46 376 4% 1 029 200 50 690 5%

Alkoholiaktsiis 263 013 251 000 251 000 0 0% 240 000 11 000 5%

Tubakaaktsiis 250 966 254 000 264 000 10 000 4% 254 000 10 000 4%

Kütuseaktsiis 492 266 518 414 549 690 31 276 6% 525 000 24 690 5%

Pakendiaktsiis 244 300 200 -100 -33% 200 0 0%

Elektriaktsiis 7 689 9 800 15 000 5 200 53% 10 000 5 000 50%

Hasartmängumaks 48 576 59 100 59 800 700 1% 57 600 2 200 4%

Tollimaks 41 252 42 300 44 999 2 699 6% 43 041 1 958 5%

Töötuskindlustusmakse 290 653 313 000 322 000 9 000 3% 306 000 16 000 5%

Kogumispensionimakse 171 024 186 000 247 000 61 000 33% 184 000 63 000 34%

Maamaks 59 231 58 000 80 000 22 000 38% 58 000 22 000 38%

Joonis 9. Maksuliste tulude jaotus 2025. aasta riigieelarves, %

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 828,8 mln eurot.

Üle kahe korra suurem laekumine võrreldes suveprognoosiga tuleb tööealistele ühtse

maksuvaba tulu kehtestamise ja 700 eurole tõstmise edasi lükkamisest ühe aasta võrra.

Võrreldes suveprognoosiga 2025. aasta kohta suureneb tasumine RES muudest meetmetest

tulenevalt 0,8 mln euro võrra.

Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2025. aastal on 198 mln eurot, mis jaotub

järgmiselt: üldine maksuvaba tulu – 141 mln eurot, pensionikindlustus – 30 mln eurot,

koolituskulud – 23 mln eurot, annetused ja kingitused – 4 mln eurot. Juurde määratud

tulumaksu prognoos on 91 mln eurot.

Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 950,3 mln eurot.

Kohalike omavalitsuste muudelt tuludelt laekuvat eraldise määra langetatakse 11,29%le, samas

suurendatakse KOVidele pensionitulust laekuva eraldise määra 5,5%ni. Laekumine moodustab

70% kogu 2025. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust. Võrreldes suveprognoosiga 2025.

aasta kohta väheneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 1,7 mln euro

võrra.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 924,0 mln eurot. Võrreldes

suveprognoosiga 2025. aasta kohta suureneb 2025. aasta laekumine 34,0 mln euro võrra RES

meetmetest tulenevalt, millest suuremad on riigiettevõtete dividendide ajatamine ja

maksuhalduri töö tõhustamine.

1

Sotsiaalmaksu tasumine on kavandatud 5 107,0 mln eurot. Sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule

sõltub sotsiaalmaksu tasumine tööturu arengust. 2025. aastal ulatub palgafondi kasv 5,1%ni

vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile. Võrreldes suveprognoosiga 2025. aasta

kohta suureneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 2,0 mln euro võrra.

Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise

vanaduspensioni2 prognoos on suveprognoosi kohaselt 2025. aastal 813 eurot kuus.

Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 10,7%, mis tuleb eratarbimise,

kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori

lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust. Samuti on arvestatud

maksumuudatuste ja 2025. aasta riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjuga käibemaksu

tasumisele, mis küündib järgnevatel aastatel keskmiselt 13 mln euroni. Käibemaksutulu

mõjutab tuleval aastal lisaks standardmäära tõusule 24%-ni veel ka teised väiksema mõjuga

poliitikamuudatused. 2025. aasta käibemaksu tasumise prognoos tõuseb võrreldes

suveprognoosiga RES meetmetest tulenevalt 114 mln euro võrra 4 236 mln euroni. 2025.a aasta

käibemaksutulu kasvab sarnaselt tänavusega üle 10 protsendi, erinevate maksumuudatuste

tõttu.

Alkoholiaktsiisi tasumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga

ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi

deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2025. aastal toimub kaks aktsiisimäära 5%

tõusu - 1. jaanuar ja 1. juuli. Selle tulemusena on oodata, et deklareeritud kogused saavad

olema aasta alguses tagasihoidlikud, kuna realiseeritakse varem soetatud varusid. Varude

suuruseks prognoosime kahe kuu kogust, mis vastab aasta varem varutud kogustele ning

eelkõige soetatakse ette kangelt alkoholil ning vähesel määral ka õlut, varude soetamine jääb

suure tõenäosusega 2024. aasta viimasesse kvartalisse. Viimane mõjutab ka 2024 aasta

tasumisi, mis toob lisatulu varude soetamisest. Varude soetamist näeme ka teises kvartalis, kui

valmistutakse aasta keskel toimuvaks aktsiisimäära tõusuks. Mahud saavad olema pisut

suuremad, kuna on oodata ka õlle suuremat ettevarumist. Sarnaselt varasematele aastatele

toimub varumine ka enne 2026. aasta 10% aktsiisimäära tõusu, mis suurendab viimase kvartali

mahtusid, siis aga jäävad varud hinnanguliselt kahest eelmisest varumisest madalamaks, lihtsalt

põhjusel, et aasta jooksul on toimunud juba mitmel korral varude soetamist. Seoses

aktsiisimäärade tõusuga on oodata Eestis müüdava alkohoolsete jookide legaalsete koguste

vähenemist. Vähenemine toimub nii Eestlaste enda ostudes kui ka turistide kaasaostude

mahtudes. Kasvu eeldame ka piirikaubanduses ja just aasta keskel võib see järsult hoogustuda

ning kuna varasemalt on tase olnud pigem madal, siis kasvud on märgatavad, kuid jäävad aasta

2 Keskmine vanaduspension (eurot kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44-aastase staaži puhul (44 oli ligikaudu

keskmine vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja

pensioniindeksist, ega sõltu pensionäride arvust.

2

taguste piirikaubanduse kõrgtasemest väiksemaks. Kõigi nimetatud tegurite koosmõjul

suureneb 2025. aastal tasumine aasta varasemaga võrreldes 1,2%.

Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav 251 mln euro suurune tulu 2025.

aastal järgmiselt:

 õllelt 66 miljonit eurot,

 veinilt 34,6 miljonit eurot,

 kääritatud jookidelt 12,4 miljonit eurot,

 vahetootelt 1,4 miljonit eurot ja

 muult (kangelt) alkoholilt 136,6 miljonit eurot

Tubakaaktsiisi tasumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest tasumisest ning

vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. Sarnaselt alkoholiaktsiisile tõstetakse

2025. aastal ka enamikel tubakatoodetel aktsiisimäärasid 5% - 1. jaanuar ja 1. juuli. Seoses aasta

jooksul toimuvate määratõusudega pole varude soetamist prognoositud, eeldus põhineb

varasemate aastate praktikal. Küll aga enne 2026. aasta jaanuari 10% aktsiisimäära tõusu

soetatakse ette mõningased varud, mis puudutavad eelkõige sigarette. Viimaste aastate

arengud tubakatoodete turul viitavad suuremale struktuursele muutusele ning sigarettide

osakaal on hakanud keskmisest kiiremini vähenema. Selliseid arenguid on oodata ka järgmisel

aastal, üldiselt annab määra tõus tunda kõigis kategooriates, kuid enim sigarettidel, jäädes siiski

väiksemaks kui on aktsiisimäära tõus. Sellest tulenevalt on 2025. aastal oodata tubakaaktsiisi

tasumiste suurenemist 3,9% võrreldes aasta varasemaga ning tasumiseks kujuneb 264 mln

eurot.

Kütuseaktsiisi tasumiste prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed

koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut

eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor,

põllumajandussektor), sissetulekute muutusi ning ootusi majanduskasvu ja maailmaturu

naftahinna suhtes. 2025. aasta tasumine kasvab võrreldes 2024. aastaga 5,0% 550 mln euroni.

Tasumise kasvu toetab mitme kütuseliigi aktsiisimäära tõstmine alates 1. maist ja bensiini

aktsiisimäära 5% tõstmine 1. juuli. Mõlema aktsiisimäära tõusu eel on oodata varumisi,

peamiselt siis diislikütuse ja bensiini osas, varude suurus ei ületa prognoosi kohaselt ühe kuu

keskmist kogust. Mõlema mootorikütuse aktsiisimäära tõstmisel on tarbimist pidurdav mõju,

kui bensiini mõjutab rohkem eratarbijaid, siis diislikütust ettevõtlussektori käekäik. Inimeste

reaalne ostujõu langus ning erinevate maksumuudatuste koosmõju võib osutuda prognoositust

suuremaks ning mõjutada mitte ainult mootorikütuste tarbimist pärssivalt, vaid laieneb ka

kõikidele teistele aktsiisikaupadele. Siseriikliku tarbimise kõrval on pildis ka piirikaubandus, kui

diislikütuse puhul on piiriülene tankimine logistika tõttu lihtsam, siis bensiini puhul mõjutab see

eeskätt piiriäärseid maakondi. Piiriülese tankimise suurenemist on kindlasti järgmisel aastal

oodata ning selle kasv jätkub ka järgmistel aastatel.

3

Kütuseaktsiisi 2025. aastaks kavandatud tasumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel

järgmiselt:

 bensiinilt 158,3 mln eurot,

 diislikütuselt 359,8 mln eurot,

 erimärgistatud kütustelt 1,8 mln eurot,

 soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 18,3 mln eurot,

 muudelt kütuseliikidelt 12,2 mln eurot.

Elektriaktsiisi tasumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja SKP

reaalkasvust. Arvestatud on seejuures aktsiisimäära tõusuga, mis toimub 1. mail ning mille tõttu

peamiselt suureneb 2025. aasta tasumine 50% võrra 15 mln euroni.

Mootorsõidukimaks ning registreerimistasu (lühidalt automaks) on riigile uus maksutulu. Alates

2025. aastast algab täiesti uue maksu kogumine ning see koosneb kahest osast.

Mootorsõidukimaks on maks kõigile sõidukitele, mis on liiklusregistris (mõnede väheste

eranditega) ning seda makstakse igal aastal. Registreerimistasu on ühekordne makse, mida

makstakse sõiduki registrisse lisamisel. EL ühisturu konkurentsireeglite tõttu tuleb seda tasu ka

koguda juba registris olevatelt sõidukitelt, muidu tekiks kasutatud autode turul ebavõrdne

kohtlemine. Maksustatakse sõidukeid tehniliste näitajate põhjal. Kõige rohkem mõjutab maksu

suurust sõiduki süsinikuheide, samuti sõiduki vanus, osaliselt ka sõiduki mass. 2025. aastal on

oodata riigile tulu 236 miljonit eurot (0,5% SKPst), millest 99 miljonit on mootorsõidukimaks

ning ülejäänu registreerimistasu. Kuna tegemist on täiesti uue poliitikameetmega, on

määramatus prognoosimisel väga suur. Süsteemil on palju liikuvaid osi, sõidukiomanike- ja

ostjate eelistused võivad muutuda, sõidukimüüjate hinnapoliitika ning pakutavate mudelite

valik võib muutuda.

Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid

mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide

kaupa. 2025. aasta kasvab tulu 3,8% võrra 59,8 mln euroni. Aeglustunud maksutulu kasv

järgmisel aastal tuleneb tänavu jõustunud erinevate mänguliikide hasartmängumaksu määra

tõusudest, mis tekitas kõrgema võrdlustaseme. Tuleval aastal moodustab tasumine nii loteriilt

kui ka kaughasartmängult mõlemal juhul ligikaudu 37% kogu hasartmängumaksu tulust.

Tollimaksu tulust moodustab ligi 95% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel

võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse

ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga3. Ülejäänud tasumise4 puhul tuginetakse

eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust ning vastavalt kokkuleppele

ei seata tariife nendele toodetele, mis on Ühendkuningriigi või Euroopa Liidu päritoluga. Seoses

3 Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm. 4 Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm.

4

sõjategevusega Ukrainas on kehtestatud ja jõustunud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene

kaupadele (sh väetis, puit, teras, mineraalkütused), mille import on peatatud. Tollimaksu

kogulaekumisest 75% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 25%

jääb Eestile administreerimiskulude katteks. Prognoosiperioodil kasvab tollimaksu tasumine

keskmiselt 3,6% aastas.

Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga.

Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub

kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust ja inimeste valitud maksemäärast.

Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa

väärtusest.

2.1.2 Mittemaksulised tulud

2025. aasta mittemaksuliste tulude vähenemist põhjustavad peamiselt välisvahendid ning dividendid.

Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt

välistoetused. Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt

riigilõivud ja majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt

keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2025. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks

kujuneb 2,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta riigieelarvega vähenevad mittemaksulised tulud

1,4%.

Tabel 4. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot

2023 tegelik 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, % 2024.a suvine

prognoos

Muutus 2025 RE vs

2024.a suvine prognoos

Muutus, % 2025 RE vs

2024.a suvine prognoos

Mittemaksulised tulud kokku 2 124 326 2 769 829 2 732 036 -37 792 -1,4% 2 575 225 156 811 6,1%

Saadud toetused 1 106 566 1 744 938 1 711 965 -32 974 -1,9% 1 461 177

250 788

17,2%

Riigilõivud 86 982 92 478 89 882 -2 596 -2,8% 93 478 - 3 596 -3,8%

Tulud majandustegevusest 433 882 356 549 409 032 52 483 14,7% 459 412 - 50 380 -11,0%

Tulud põhivara ja varude müügist

26 761 45 435 44 650 -785 -1,7% 24 475 20 175 82,4%

Trahvid ja muud varalised karistused

23 695 21 481 37 888 16 407 76,4% 24 212 13 676 56,5%

Keskkonnatasud 103 442 140 351 121 725 -18 626 -13,3% 141 658 - 19 933 -14,1%

Muud tegevustulud 59 968 47 507 52 925 5 418 11,4% 12 372 40 553 327,8%

Intressi- ja omanikutulud 283 030 321 088 263 968 -57 120 -17,8% 358 440 - 94 472 -26,4%

Joonis 10. Mittemaksuliste tulude jaotus 2025. aasta riigieelarves, %

Saadud toetused

Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Toetuste maht moodustab 2025.

aastal kogutuludest 9,6%. Perioodi 2014-2020 välisvahenditest on kasutusel veel Eesti maaelu

arengukava raames antav toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest

lubatud üleminekuperiood, see tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025.

aastani. 2021-2027 EL eelarveperioodi vahendite kasutamine on aktiivselt käima läinud. Aastal

2025 jätkub uute taotlusvoorude avanemine ja tegevuste elluviimine.

Detailsema ülevaate planeeritud toetustest leiab seletuskirja välisvahendeid kirjeldavast lisast

11 ja olulisematest rahastatavatest tegevustest seletuskirja osast 3 ning ministeeriumide

valitsemisalade peatükkidest.

Riigilõivud

Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust

laekub Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt

osutatava toimingu eest. Kõige enam laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2023. aastal

31,1 mln eurot. Järgnevad riigilõivud isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (12,7 mln

eurot), kohtuasjade toimingutelt (10,6 mln eurot) ning kinnistusraamatu toimingutelt (9,6 mln

eurot). Koroonakriisiga kaasnenud majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist ca

10%, kuid viimasel aastatel on laekumine taastunud ning ületab kriisieelset taset. Selle aasta

prognoos näeb ette laekumise kasvu 93,5 miljoni euroni tulenevalt mitmete lõivumäärade

tõusust. 2025. aasta riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 89,9 mln eurot.

Saadud toetused

63%

Tulud majanduste

gevusest 15%

Intressi- ja omanikutulud

10%

Keskkonnat asud 4%

Muud tulud kokku 8%

1

Tulud majandustegevusest

Majandustegevusest saadavad tulud koosnevad peamiselt kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguste ühikute müügitulust. Alates 2025. aastast lisandub siia tulugruppi mootorsõidukite

registreerimistasu, millest saab täpsemalt lugeda seletuskirja maksutulude peatükist.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav

enampakkumistulu väheneb 2025. aastal võrreldes 2024. aasta prognoositava tuluga, eelkõige

kuna EL HKS õigusakti 2023. aastal kokku lepitud ulatuslike muudatuste mõjul jätkatakse 2025.

aastal enampakkumistel müüdavate koguste vähendamist.

Tuluprognoos lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest aastal 2025 on 186 mln eurot, see

on 23% väiksem kui 2024. aasta planeeritav tulu (242 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga

seotud osa 2025. aastaks prognoositav tulumaht on 77 mln eurot, see tähendab 17%

vähenemist võrreldes aasta varasemaga.

Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt kasutatakse alates 2024.

aastast kogu enampakkumistulu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate

meetmete elluviimiseks, sh Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena

paigaldatava radari rajamise tegevusteks; säästva transpordi projektideks sh uute

energiatõhusate rongide hankimiseks, raudteevõrgu elektrifitseerimiseks, reisirongiliikluse

taktipõhise graafiku ettevalmistuse investeeringuteks, Rail Balticu säästva raudteeühenduse

rajamiseks, alternatiivkütuste taristu arendamiseks transpordivaldkonnas, nullheitega sõidukite

kasutuselevõtu toetamiseks ning vähese heitega tõhusa ühistranspordi arendamiseks; avaliku

sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks; energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate

alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL HKS sektorites; laevade taastuvenergia

kasutuse tarvis ümberehituse toetamiseks; rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks;

rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside

kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks; ressursitõhususe ja/või

süsinikuauditite koostamiseks suuremates põllumajandusettevõtetes; samuti kultuuriasutuste

valgustuslahenduste energiatõhususe parandamiseks.

Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa

vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks

(välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega

seoses). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast toetatakse kahe pikaajalise (2021-2030)

programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes

valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega

ühistranspordis. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud EL HKS ühikute

kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille tuluprognoos on arvestatava

määramatusastmega, on fondi programmide toetusmahu pikemaajaline prognoos

lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse tulevaste prognooside alusel.

2

Tulud põhivara ja varude müügist

Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks

mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka

kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta

eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks 44,7 mln eurot.

Trahvid ja muud varalised karistused

Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse

seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid.

Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad

liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu.

Järgmisel aastal kasvab laekumine prognoositavalt 76% tulenevalt liiklusjärelevalvega seotud

trahvimäärade tõusust.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks

muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse

(loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse,

põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa

keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse

andmisest. Ligi 80% kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja kohalikele

omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 10% laekunud tuludest. Ülejäänud 10% laekunud

tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu

sihtotstarbeliselt keskkonnaprojektidele keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade

taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka

keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast

sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas majandusaktiivsuse taastumisel on see

tululiik olnud kiirema kasvuga. Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse keskkonnatasude

mahuks 121,7 mln eurot.

Muud tegevustulud

Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi,

oportuniteeditasusid, universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise

asendamisel saadud varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite,

tagatistasusid ja regressinõudeid ning muid tulusid varadelt. Need laekuvad riigieelarvesse

peamiselt kohtute ja Prokuratuuri tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti eelarvesse

universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta

eelarves 52,9 mln eurot.

3

Intressi- ja omanikutulud

Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest ja riigikassale laekuvatest

intressituludest. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside

alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2025. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses

pärast 2024. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on

Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto.

Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal

valitsussektori eelarvepositsioonile neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aasta prognoosiga

vähenevad järgmisel aastal intressi- ja omanikutulud 264 mln euroni tulenevalt ettevõtete

kasumiprognooside vähenemisest.

Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide

valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt.

2.2 Kulud

2025. a eelarve prioriteetideks on julgeolek, majanduse tugevdamine ja kulude kokkuhoid

Peatüki eesmärk on anda ülevaade 2025. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku sisu

põhisest jaotusest. Detailsem valitsemisalade, tulemusvaldkondade, programmide ja

programmitegevuste põhine kulude ülevaade on esitatud seletuskirja osas 3.

Riigieelarves planeeritud kulud jagunevad saaja järgi kolme kategooriasse: riigiasutuste kulud,

füüsilistele isikutele mõeldud toetused ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks mõeldud

eraldised. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid, finantskulusid, muid

tegevuskulusid, käibemaksu ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni.

Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse sotsiaaltoetusi ning juriidilistele isikutele

investeeringutoetusi, muid toetusi ja edasiantavaid makse.

2025. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 18,20 mld eurot ja see suureneb 2024.

aasta riigieelarvega võrreldes 4% (vt Tabel 5).

2025. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (10,11 mld eurot) eraldised

juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 4,33 mld eurot ning

riigiasutustele planeeritud kulude maht 3,17 mld eurot (vt joonis 11).

Tabel 5. Kulude jaotus, tuhat eurot

2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Kulud kokku -16 095 339 -17 580 558 -18 198 538 -617 980

Tööjõu- ja majandamiskulud -2 779 975 -2 615 464 -2 586 304 29 160

Finantskulud -178 069 -251 411 -281 697 -30 286

Muud tegevuskulud -137 758 -193 292 -297 000 -103 709

Sotsiaaltoetused -3 634 309 -4 030 574 -4 329 101 -298 527

4

Investeeringutoetused -313 213 -1 154 404 -1 053 817 100 587

Muud toetused -4 093 600 -3 987 105 -4 027 506 -40 401

Edasiantavad maksud -4 413 762 -4 787 154 -5 026 316 -239 161

Põhivara amortisatsioon -356 276 -347 165 -383 552 -36 387

Käibemaks -188 378 -213 989 -213 245 744

Majandusliku sisu järgi moodustavad 2025. aasta riigieelarve kuludest suurima osa

edasiantavad maksud (28%), sotsiaaltoetused (24%) ning muud toetused (23%; vt joonis 11).

Joonis 11. 2025. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % kogumahust (ilma

amortisatsiooni ja käibemaksuta)

2024. aasta riigieelarve mahtudega võrreldes suurenevad enim sotsiaaltoetused (298,53 mln

eurot), edasiantavad maksud (239,16 mln eurot) ning muud tegevuskulud (103,71 mln eurot).

5

Maht väheneb investeeringutoetustes (100,59 mln eurot) ning tööjõu- ja majandamiskuludes

(29,16 mln eurot).

Joonis 12. 2025. aasta riigieelarve kulude jaotus saaja järgi, % kogumahust (ilma amortisatsiooni ja

käibemaksuta)

Edasiantavad maksud

Suurima osa 2025. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud

edasiantavad maksud, mis kasvavad 2024. aasta riigieelarvega võrreldes 5%. Peamise osa

edasiantavatest maksudest moodustavad Tervisekassale sotsiaalmaksust suunatavad vahendid

(2,01 mld eurot), kohalikele omavalitsustele edasiantavad maksud (1,95 mld eurot),

kogumispensioni maksed (568,75 mln eurot) ning töötuskindlustusmakse (322 mln eurot).

Muud toetused

Muude toetuste eelarve suureneb 2024. aastaga võrreldes 1% võrra.

Muud toetused vähenevad kõige enam Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Peamiselt on

vähenemine seotud Tervisekassa täiendava rahastamise lõpetamisega. Muud toetused

kasvavad kõige rohkem Kaitseministeeriumi valitsemisalas, enamik sellest on planeeritud

Ukrainale antavaks abiks.

2025. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on

võimalik saada ülevaade lisast 3.

Investeeringutoetused

Investeeringutoetuste eelarve kogumaht on 1,05 mld eurot ja toetuste maht väheneb 9%. Suur

osa investeeringutoetustest rahastatakse välisvahendite (74%) ja CO2 kvoodimüügi tulude

(20%) arvelt.

6

Suurimad investeeringutoetuste mahud kajastuvad Kliimaministeeriumi valitsemisalas 626,32

mln eurot (59%) ning Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas 239,73 mln

eurot (23%).

Sotsiaaltoetused

Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. 2024. aastaga võrreldes

suurenevad sotsiaaltoetused 7% võrra. Peaaegu kogu (98%) sotsiaaltoetuste eelarve

planeeritakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse (4,16 mld eurot), millest 3,13 mld

eurot (74%) moodustab riiklik pensionikindlustus, 423,9 mln eurot (10%) peretoetusteks

planeeritud summad ja 363,6 mln eurot (9%) vanemahüvitis.

Enim kasvab sotsiaaltoetuste eelarve Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas (299,84 mln eurot).

Peamiselt on kasv seotud muudatustega toetuse saajate sihtgruppides ning toetuste määrade

tõusuga. Haridus- ja Teadusministeeriumis vähenevad sotsiaaltoetused 4,36 mln eurot.

2025. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt

ülevaade lisast 2.

Tööjõu- ja majandamiskulud

2024. aasta riigieelarvega võrreldes vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 1% ehk 29,16 mln

euro võrra. Valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulude eelarved on mõjutatud muuhulgas

läbiviidavatest kärbetest. Tööjõu- ja majandamiskuludes toimusid valitsemisalade sisesed

muudatused seoses ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisega.

2.3 Investeeringud

Suurimad investeeringud suunatakse julgeolekusse ning majanduse tugevdamisse

Riigieelarves planeeritud investeeringute kogumaht on 869 mln eurot ning investeeringute

eelarve kasvab võrreldes 2024. aastaga 9%. Kõige suurema osakaaluga, 40% kogumahust, on

kinnisvarainvesteeringud. Muud investeeringud moodustavad 39%, IT investeeringud 11%,

masinad ja seadmed 7% ning transpordivahendid 3% investeeringute eelarvest (arvestamata

käibemaksu).

Eelarve kasv on tingitud eelkõige muude investeeringute suurenemisest. Vähenevad

transpordivahendite investeeringud.

Tabel 6. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot

2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Investeeringud kokku -715 927 -794 057 -868 971 -74 913

Inventar -609 -631 -704 -73

IT investeeringud -82 495 -77 007 -79 535 -2 528

7

Transpordivahendid -11 460 -28 930 -19 061 9 869

Masinad ja seadmed -17 246 -50 489 -54 489 -4 000

Muud investeeringud -169 823 -216 496 -281 884 -65 388

Kinnisvara -332 561 -290 755 -295 382 -4 627

Käibemaks -101 733 -129 750 -137 916 -8 166

Valitsemisaladest moodustavad Kaitseministeeriumi investeeringud 60% ning

Kliimaministeeriumi investeeringud 21% investeeringute eelarvest. Siseministeerium

moodustab 5% investeeringute kogumahust.

Joonis 13. Suurima investeeringu mahuga valitsemisalad, miljonit eurot

Investeeringute detailsemast jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade lisast

4.

Inventar

Soetustest moodustab 60% ehk 0,42 mln eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala

inventar ning 38% Kaitseministeeriumi valitsemisala inventari investeeringud.

IT investeeringud

Suurimad IT investeeringud on ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimise tulemusel

Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas (23,66 mln eurot), mille osakaal IT-investeeringute

kogueelarvest on 30%. Rahandusministeeriumi valitsemisala IT investeeringud (16,41 mln

eurot) moodustavad 21% kogumahust ning need on kavandatud valitsemisala riigiasutuste

infosüsteemidesse. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala moodustab 12% ning Siseministeeriumi

valitsemisala 11% IT-investeeringute kogumahust.

8

Transpordivahendid

Transpordivahendite investeeringutest on 71% (13,49 mln eurot) planeeritud

Siseministeeriumi valitsemisalasse ning 25% (4,81 mln eurot) Kliimaministeeriumi

valitsemisalasse.

Masinad ja seadmed

72% (39,02 mln eurot) kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Siseministeeriumis tehakse investeeringuid 10%,

Kliimaministeeriumis 7%, Rahandusministeeriumis 5% ning Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumis samuti 5% masinate ja seadmete investeeringute eelarve

mahust.

Muud investeeringud

Muude investeeringute kogumahust 99% ehk 277,96 mln eurot on planeeritud

Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitseotstarbeliseks erivarustuseks.

Kinnisvara

Suur osa kinnisvarainvesteeringutest tehakse Kliima- ja Kaitseministeeriumi valitsemisalades.

Kliimaministeeriumi valitsemisalas (47%, 137,98 mln eurot) suunatakse suuremad

investeeringud riigimaanteede remondi koondprojekti ning Rail Baltica arendusse. 40%

kinnisvarainvesteeringute kogumahust (119,62 mln eurot) on planeeritud Kaitseministeeriumi

valitsemisalasse, eelkõige hoonete soetamisse ja renoveerimisse ning liitlaste taristusse.

Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli

pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud

kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on

Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse

asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 56 mln eurot.

Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide

valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest.

2.4 Finantseerimistehingud

Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste

võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem

võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka

finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha

sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu.

9

Tabel 7. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Finantseerimistehingud kokku 1 091 917 1 355 445 678 819 -676 625

Lühiajalised finantsinvesteeringud 485 574 0 0 0

Laenunõuded 9 128 11 203 10 753 -450

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -168 800 -39 160 -115 000 -75 840

Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides

-165 211 -26 910 -17 113 9 797

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine

118 504 -132 795 -19 777 113 018

Laenukohustised 86 665 1 543 116 819 964 -723 152

Muud finantseerimistehingud 726 073 0 0 0

Käibemaks -17 -9 -7 2

Finantseerimistehingute kogumaht 2025. a eelarves väheneb peaaegu poole võrra. Suurema

finantseerimistehingute eelarve mahuga (käibemaksuta) valitsemisalad on

Rahandusministeerium (709,66 mln eurot) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(27,36 mln eurot). Vähemal määral on finantseerimistehinguid ka Kliimaministeeriumi (9,71

mln eurot), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (6,0 mln eurot) ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi (0,25 mln eurot) eelarves.

Suurima mõjuga tegevused:

Suurima mõjuga finantseerimistehingud on Rahandusministeeriumi valitsemisalas. 2025. aastal

võetakse uusi laene ning makstakse olemasolevaid laenukohustisi tagasi ning selle tulemusel

suureneb laenumaht 820 mln eurot. Rahandusministeerium kavandab 100 mln eurot Eesti

Energia aktsiakapitali suurendamiseks ning suunab 15 mln eurot Ukraina abistamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suurendab 2025. aastal SmartCapi juurde loodud

kaitsefondi mahtu 50 mln eurot. Sihtfondidest prognoositakse vahendite tagasimakseid 36 mln

eurot.

Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate

valitsemisalade peatükkides.

2.5 Eelarve kokkuhoiumeetmed

Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid 22. juulil

2024 koalitsioonileppe aastateks 2024-2027. Koalitsioonileppe peatükis „Korras riigi rahandus“

on kokku lepitud, et eelarve kulude kontrolli alla saamiseks kärbime tööjõu- ja

majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi 3 aasta jooksul 10%: 2025. aastal

5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Alates 2028. aastast kulude kokkuhoid jätkub püsivalt.

Erandid:

10

 valitsemiskulude tööjõukulude kärpest välja arvatud õpetajate, politseinike, päästjate ja

kaitseväe, Maksu- ja Tolliameti tegevteenistujate palgad ning küberjulgeoleku valdkonna

tööjõukulud.

 Kaitseministeeriumile arvestatud kärpe arvel suurendatakse kaitseotstarbeliseks

erivarustuseks planeeritud kulusid, seega kaitsekulusid kokkuvõttes ei vähendata.

 kulude vähendamist ei kohaldatud sisejulgeolekuasutuste majandamiskuludele (Maksu-

ja Tolliamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet) ning

Kaitseministeeriumi valitsemisala majandamiskuludele.

 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kuludest on sisejulgeoleku

tugifunktsioonina 30 % eelarvest kärpest välja arvatud.

 Kärpest on välja arvatud Välisministeeriumi programmi tegevuse „Eesti

julgeolekukeskkonna tugevdamine“ kulud

 välja on arvatud kõigi valitsemisalade puhul rahvusvahelistes organisatsioonides

osalemise liikmemaksud.

Eelarveprotsessis leppis valitsus kokku ka eelarverevisjoni raames läbi viidud nulleelarve

projekti kokkuhoiumeetmetes. Revisjoni eesmärk on eelarvevahendite tõhus kasutus ning

riigi eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja tegevuste pakkumine optimaalsete

kuludega. Eelarverevisjoniga kaetakse nelja-aastasel (2023-2027) perioodil kogu riigieelarve,

pakkudes selle tulemitega lisandväärtust iga-aastases eelarveprotsessis (Vaata eelarverevisjoni

kohta Lisast 15.)

Esimeses nulleelarve projektis osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Kui 2024. a suvel lisandus tegevuskulude ja

muude toetuste protsendikärbe, siis oli neil võimalik seda katta ka nullbaasilise eelarve projekti

käigus tehtud ettepanekutega juhul, kui need hõlmasid protsendikärpe aluseks olevaid

eelarveliike. Samuti olid tuvastatud tõhustamisvõimalused ja -ettepanekud ning kärpeülesande

sisustamine omavahel tihedalt seotud ning laiema mõjuga kui ainult nullbaasilise eelarve

projektis osalenud valitsemisalad. Näiteks riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

(TAI) kulude horisontaalne kärbe, mille ajendiks oli nullbaasilise eelarve projektis läbiviidud

eelarve jääkide analüüsis tuvastatud suuremahulised kasutamata TAI vahendite jäägid.

SOM, MKM ja RAM valitsemisalades on projekti käigus teenuste läbivaatamisel ja analüüsis

tõstatatud hulgaliselt teenuste tõhustamise ja ümberkorraldamise võimalusi, nagu näiteks

erinevate kooskõlastuste ja järelevalvetegevuste lõpetamine või asendamine kulutõhusamate

meetoditega, ülesannete jaotuse korrastamise dubleerivate tegevuste vähendamine jt

muudatused, mille rakendamine on alles töös ning mõju eelarvele täpsustub järgnevate aastate

jooksul. Tegevuskulusid ei ole võimalik vähendada ilma sisuliste muutusteta asutuste teenuste

ja tegevuste sisus ning mahus, ilma nullbaasilise projekti käigus läbivaadatud ja analüüsitud

teenustes tuvastatud tõhustamisvõimaluste rakendamiseta.

11

Tabel 8. Ülevaade tegevuskulude ja -toetuste kokkuhoiumeetmete kogumõjust (mln eurodes)

2025

Riigikantselei 0,62

Haridus- ja Teadusministeerium 36,39

Justiits- ja Digiministeerium 10,21

Kliimaministeerium 10,01

Kultuuriministeerium 13,43

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 7,75

Rahandusministeerium 3,58

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 10,76

Siseministeerium 4,25

Sotsiaalministeerium 28,40*

Välisministeerium 3,68

Vabariigi Valitsuse reserv 3,02

KOKKU 132,10 *SOM kokkuhoid on arvestatud koos sotsiaalmaksu laekumisest saadud tuluga

2.5.1 Riigikantselei

2025. aastal kärbitakse Riigikantselei eelarvet 0,62 mln eurot. Kärbe puudutab kõiki

Riigikantselei struktuuriüksuseid. Analüüsitakse võimalusi tegevuste tõhustamiseks selliselt, et

Vabariigi Valitsuse ja peaministri teenindamise kvaliteet ei halveneks. Korraldatakse ümber

tegevusi ning planeeritakse ressursse efektiivsemalt. Täpsed kärpekohad selguvad 2024. aasta

lõpuks.

2.5.2 Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisala

2025. aasta kokkuhoiuotsustega vähendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi

valitsemisala tegevuskulusid ja -toetusi 36,4 mln eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Keeleameti, Kirjandusmuuseumi,

Rahvusarhiivi ning Haridus- ja Noorteameti tööjõu- ja majandamiskulusid ning riigi

üldhariduskoolide majandamiskulusid kärbiti 5%. Kokkuhoiumeetmest jäid välja kutseõpet

läbiviivad riigi kutseõppeasutused ja riigi rakenduskõrgkoolid ning Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus. Rakenduskõrgkoolide kõrghariduse tegevustoetuse kasvu

vähendati samadel põhimõtetel ülikoolidega.

Hariduse, noorte ja keelevaldkondade kärbe on 25,8 mln eurot. Vähendatakse kavandatud

tegevustoetusi ning toetusi partneritele, KOV toetusfondi huvihariduse toetust,

haridusvaldkonnas pakutavate koolituste (nt haridustöötajate koolitused) rahastamist

suunatakse välisvahenditesse. Prognoositavalt suureneb kõrghariduse tegevustoetus 2025.

aastal varasemalt planeeritud 15% asemel 13% võrra. Alates 2025. aastast lõpetatakse

ülikoolidele doktoriõppe lõpetanute eest tulemustasu maksmine, raamatukogude

12

tegevustoetuse, Ülikooli Kliinikumi ja regionaalsete kolledžite toetuse ning

tulemusstipendiumite toetuse sihtotstarbeline eraldamine ning varasemaid toetusi võetakse

arvesse kõrgkoolide rahastamismudelis kõrgkoolide osakaalude kujundamisel.

Teadus- ja arendustegevuse kärbe on 2025. aastal 10,7 mln eurot sh kärbitakse 9,9 mln eurot

edasiantavaid toetusi ja 0,8 mln eurot teadus- ja arendusasutuste ning teadust toetavate

asutuste tegevuskulusid. Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusvaldkonna tehtavad kärped on

suunatud peamiselt teadust toetavatele tegevustele, mille mõju Eesti majandusele ja

teadussüsteemi konkurentsivõimele on väiksem, aidates samas vähendada teadusbürokraatiat.

2.5.3 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala

2025. a Vabariigi Valitsuse kokkuhoiuotsustega vähendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisala kulusid 10,2 mln eurot. Üleriigilistest kärpekokkulepetest jäi välja kübervaldkond

ehk suures osas Riigi Infosüsteemi Amet ning ka ministeeriumi kübervaldkond.

Kärpeotsused puudutavad ülejäänud valitsemisala asutusi, kes vastavalt koalitsioonileppe

kokkuleppele kärpisid 2025. aasta eelarvet üldjuhul 5%. Kokkuhoiukohtade leidmiseks

analüüsivad asutused võimalusi teenuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Kärbitakse nii

personali- kui majandamiskulusid, aga ka IKT investeeringuid. Ministeerium hoiab kokku ka

sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja riigi äriühingutele antavatelt toetustelt.

2.5.4 Kaitseministeeriumi valitsemisala

Kokkuhoid on saavutatud järgmiste tegevuste arvelt:

 Valitsemisala erinevate valdkondade kokkuhoiu ja efektiivistamise tulemusel väheneb

eelarve nelja aasta lõikes kokku ca 11,7 mln eurot, sh 2025. aastal 2,4 mln eurot.

Palgafondi kokkuhoid on 1,3 mln eurot, sh 2025. aastal 0,2 mln eurot. Samuti

vähendatakse ürituste korraldamist, tellitavate teenuste mahtu, esindus- ja

vastuvõtukulu, trükiste tellimist jms.

 Optimeeritakse taristu korrashoiukulusid ning vaadatakse üle mitmete teenuste tegelik

kuluvajadus. Kokkuhoid on kokku 9,9 mln eurot, sh 2025 0,34 mln eurot.

 Vähendatakse erinevate toetuste mahtu kolmandale sektorile kokku 0,5 mln eurot, sh

2025. aastal 0,1 mln eurot.

Kokku hoitud summad suunatakse ümber väeloomesse.

13

2.5.5 Kliimaministeeriumi valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala tegevuskulude ja -toetuste kärbe on 2025. aastal 10,0

miljonit eurot, sh Kliimaministeerium 2,9 mln, Transpordiamet 4,5 mln, Keskkonnaamet 1,1

mln, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 0,6 mln, Keskkonnaagentuur 0,4 mln,

Riigilaevastik 0,4 mln ning Eesti Geoloogiateenistus 0,1 mln eurot.

Kulude kokkuhoidmiseks vähendatakse büroopindasid ja sõidukeid ning väheneb ka

töökohtade arv ja töötajatega seotud majandamiskulud (koolitused, lähetused). Lisaks

kärbitakse valitsemisala IKT halduse ja arendusega seotud kulusid ning loobutakse osadest IT

rakendustest.

2025.aastal kärbitavast 10 mln eurost moodustavad tööjõukulud 1,2 mln eurot,

majandamiskulud 6,5 mln eurot, tegevustoetused 2,1 mln eurot ja investeeringud 0,2 mln

eurot.

Kliimaministeeriumis vähendatakse valitsemisala sihtasutustele ja äriühingutele kavandatud

tegevustoetusi ning kärbitakse tööjõukulusid ja töötajatega seotud majandamiskulusid.

Transpordiametis vähendatakse tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Lisaks kärbitakse teede

korrashoiu- ja talvise navigatsioonikulusid. Teede korrashoiukulude vähendamine tähendab

ennekõike liikluskorraldusvahendite ja teede märgistuse vahendite vähendamist, 2026. aastal

on vajalik üle vaadata teehoolde kvaliteedinõuded.

Keskkonnaametis vähendatakse tööjõukulusid (inspektorite öise valveteenuse (sh kriisivalve)

lõpetamine ning büroopindasid. Lisaks vähendatakse kontrollseire mahtu ja lõpetatakse

võõrliikide tõrjumise toetamine.

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses loobutakse osadest IT-rakendustest ning

kärbitakse IT arenduskulusid. Lisaks loobutakse osadest sõidukitest ja vähendatakse

koolituskulusid.

Keskkonnaagentuuris vähendatakse tööjõukulusid ja seotud majanduskulusid ning loobutakse

osadest sõidukitest. Lisaks vähendatakse seire- ja metsakorralduse teenuseid.

Riigilaevastik suurendatakse laevade ristkasutust. Kokku hoitakse ka laevade kindlustuskuludelt

ja varujäämurdja tagamiseks lepingut ei sõlmita.

Eesti Geoloogiateenistus vähendatakse uurimis- ja arendustööde kulusid ja töötajatega seotud

majandamiskulusid (lähetus-, koolitus-, inventari kulu).

14

2.5.6 Kultuuriministeeriumi valitsemisala

2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid)

13,4 mln euro võrra.

Kokkuhoiukohad ja erandid:

Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike

juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on 2025. aastal 4% ehk 5,3 mln eurot.

Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning

läbiviidavate avatud taotlusvoorude 2025. a kärbe on valdavalt 5% ehk 2,7 mln eurot.

Rohkem kui 5% vähendatakse selliseid toetusi ja tegevuste eelarveid, mis ei halva ühegi

konkreetse asutuse, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel,

tegevust või mõju füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse oluliselt näiteks

remontideks ja kinnisvara parendusteks mõeldud vahendeid ja info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendusprojektide toetamist. Kokkuhoiu kogumaht

2025. aastal 4,7 mln eurot.

Peale 2024. aastal toimunud tegevuskulude kärbet, leiti ministeeriumi ja hallatavate

riigiasutuste tegevuskuludes veel kokkuhoiukohti mahus 0,7 mln eurot.

Suurematest eranditest - kärbetest jäävad puutumata kirjandusvaldkond (sh

autorihüvitusfond), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team Estoniale ja

rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkatakse

kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film Estonia ning venekeelse

erameedia toetamist. Nendesse meetmetesse lisati alles eelmistel aastal lisaressursse, mis

vajavad aega tõhusalt toimima hakkamiseks.

15

2.5.7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kokkuhoiumeetmed 2025. aastal

on kokku 7,75 mln eurot. Sellest puudutab ministeeriumi eelarvet 6,7 mln ning Maa ja

ruumiameti eelarvet 0,6 mln eurot. Lisaks loobub Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservis ette nähtud uutest õigusaktidest tulenevat

täiendavate tööjõukulude eelarvest 0,4 mln euro ulatuses. Suurim kokkuhoid saavutatakse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (2 mln), AS Eesti Varude Keskuse (1 mln) ning teadus-

ja arendustegevuseks planeeritud tegevustoetuste arvelt (3 mln).

2.5.8 Rahandusministeeriumi valitsemisala

Rahandusministeeriumi valitsemisala tegevuskulude ja -toetuste kärbe on 2025. aastal 3,58

miljonit eurot, sh Rahandusministeerium 0,83 mln, Maksu- ja Tolliamet 0,41 mln, Statistikaamet

0,56 mln, Riigi Tugiteenuste Keskus 0,6 mln, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

0,89 mln ning Rahapesu Andmebüroo 0,29 mln eurot.

Kärpeotsused puudutavad kõiki Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusi. Maksu- ja

Tolliametile kui sisejulgeoleku asutusele rakendati vastavalt metoodikale vähendatud

kärpemahtu. Kärpest jäid välja sisejulgeoleku valdkonna tuumvõimekuste säilitamisega seotud

kulud.

Kärpeülesande lahendamiseks analüüsivad asutused võimalusi tegevuste tõhustamiseks või

vähendamiseks. Võimaluse korral vähendatakse töökohtade arvu ning peatatakse värbamine.

Kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitused, lähetused. Kärbitakse valitsemisala IKT

halduse ja arendusega seotud kulusid.

Rahandusministeeriumis kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja lähetuskulud.

Samuti hoitakse kokku kontoripinna arvelt, vaadatakse üle ministeeriumide ühishoones

osutatavate tugiteenuste maht ja kulud.

Maksu- ja Tolliametis analüüsitakse teenuste ja järelevalve valdkondade lõikes tegevuste

tõhustamise võimalusi, sh teenindusbüroode ja tegevuskohtade vähendamist. Vähendatakse

võimalusel töökohtade arvu ning minnakse üle järjest suuremale hulgale ühiskasutatavatele

töökohtadele, mis toob kokkuhoiu majandamiskuludes.

Statistikaametis vähendatakse töökohtade arvu, kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh

koolitus- ja lähetuskulusid.

Riigi Tugiteenuste Keskuses vähendatakse töökohtade arvu võimalusel nii, et vähema tööjõuga

teenindatakse suurem arv kliente. Kärbitakse töötajatega seotud kulusid, sh koolitus- ja

lähetuskulusid ning vähendatakse kontoripinda.

16

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses vähendatakse valitsemisala IKT halduse ja

arendusega seotud kulusid ning koolituskulusid ja personaliteenuste kulusid.

Rahapesu Andmebüroos kärbitakse tööjõukulusid peamiselt järelevalvetegevuse vähendamise

arvelt ning kokku hoitakse töötajatega seotud kulusid, sh lähetus- ja koolituskulusid.

2.5.9 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kärbib toetusi ja tegevuskulusid

summas 10,7 mln eurot, sellest on 9,3 mln toetused ja 1,4 mln eurot tegevuskulud. Kärbe

puudutab kõiki programme ja kõiki valitsemisala asutusi. Toetuste kärbe puudutab nii

regionaal- kui põllumajanduse valdkonna toetusi.

Tööjõu- ja majanduskulude osas toimub peamine vähenemine Maa-ameti ja maapoliitika

valdkonna liikumisest Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.

Täiendavalt kärbitakse üleriigilise kärpeülesande raames ka tegevuskulusid. Need jäävad

samasse suurusjärku 2024. aastal tehtud ühekordsete kärbetega. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste pingutus kärpimisel 2024. aastal kajastub

püsivalt tegevuste efektiivsemaks tegemisel, mis võimaldab järgnevaid kärpeid hõlpsamini

taluda ning suuri järgnevaid ümberkorraldusi vaja ei ole. Kärbete puhul vaadati peamiselt üle

kinnisvara- ja sõidukite kulud, samuti tegelesid mitmed asutused tugifunktsioonide

koondamisega.

Toetuste poolelt on käivitumas uue EL-i rahastusperioodi toetusmeetmed ning nende kasv

jätab varju kokkutõmbed riigisiseste toetuste osas. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala eelarvest on ligi 89% toetused ning seetõttu langeb riigi kärpeülesande puhul ka

domineeriv osa toetustele. Kokkuhoiukohti otsitakse muuhulgas ühistranspordi korralduselt, sh

vaadatakse üle riigipoolse toetuse ja sõitjate omaosaluse osakaalud. Regionaalsete toetuste

kärpimisel on fookuses sisult sarnaste toetusprogrammide ühendamine ning toetusmeetmete

täpsem eesmärgistamine. Samuti otsitakse võimalusi rahastada toetusi välisrahastusest

(näiteks Ida-Virumaa puhul õiglase ülemineku fondist). Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hoidutakse kärbetest meetmetes, mis panustavad

haridusse ja järelkasvu, samuti sektori seisukohalt kriitilistes valdkondades nagu näiteks

veterinaaria.

2.5.10 Siseministeerium valitsemisala

Valitsuskoalitsiooni moodustamisel ja koalitsioonileppe koostamisel lepiti kokku, et

üleriigilistest suuremahulistest kärbetest jäetakse välja siseturvalisuse põhivõimed.

Siseministeeriumi rakenduskõrgkooli Sisekaitseakadeemiat puudutas ka teine kärpeerisus – ei

17

vähendata õpetajate palgafondi. Sellistest kokkulepetest lähtudes vähendati Siseministeeriumi

valitsemisala eelarvet 2025. aastal 4,2 miljonit eurot.

Kuigi siseturvalisuse põhivõimeid ei vähendata, hoiavad siseturvalisuse asutused kokku

kõikidest tugivaldkondadest. Oluliselt väheneb Siseministeeriumi enda eelarve. Sellega

hakkama saamiseks ei täideta mitmeid vakantseid ametikohti, koondatakse inimesi,

vähendatakse ürituste ja kohtumiste arvu ja nendele tehtavaid kulutusi.

Arvestades seda, et Siseministeeriumile on lisandunud ka uusi ülesandeid laia riigikaitse

projektide elluviimisel, korraldab ministeerium tööd ulatuslikult ümber, et vähenenud ressursse

säästlikumalt kasutada. Mõned tegevused valitsemisalaüleselt konsolideeritakse, samuti

tugevdatakse elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkondi.

PPA ja Päästeamet saavad küll jätkata põhitegevustega senises mahus, kuid tõmbavad kokku

tugitegevusi, mis võib mõju avaldada põhiteenuste jätkusuutlikkusele või kvaliteedile.

Valitsemisalaüleselt kasutatakse edaspidi vanemat IKT riistvara ja kärbitakse ka IT-kasutajatuge.

Samal ajal otsitakse võimalusi IT-lahenduste efektiivsemaks pakkumiseks ja kasutamiseks.

Väiksemate eelarveliste võimaluste juures vähendatakse ka mitmete partnerite toetusi või

loobutakse toetamisest.

Täpsed kärpekohad on Siseministeeriumi asutustes alles otsustamisel ning saavad lõplikult

selgeks 2025.aasta alguseks.

2.5.11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

2025. aasta kokkuhoiuotsustega vähendatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste

tegevuskulusid, teenuseid ja toetusi kokku 28,3 mln eurot järgmiselt:

 Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Terviseameti, TEHIK ja Sotsiaalkindlustusameti

tööjõu- ja majandamiskulud (üritused, lähetused, koolitused, transpordikulu,

infosüsteemide hooldus, kinnistute kulu jne) kokku 1,72 mln eurot;

 Tervise Arengu Instituudi poolt koordineeritavate terviseteenuste korralduse

optimeerimine, Viljatusravi registri arenduste säästlikum korraldamine ja

sotsiaalvaldkonna tegevuste plaanitust mahukam digitaliseerimine 0,27 mln eurot.

Terviseteenuste eelarvemahu vähendamisel lähtutakse põhimõttest, et säilima peab

teenuste kättesaadavus abivajajatele. Eesmärk on sõlmida lepingud väiksema arvu

partneritega, kellel on võimekus tagada teenuse jätkumine senises mahus.

 Sotsiaalministeeriumi sisutegevuste kokkuhoid 2,67 mln eurot, sh:

 Avatud taotlusvooruga toetusprogrammi „Harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas

alanud harvikhaiguse ravi toetamine” vähendamine. Mõju sihtrühmale aitab

vähendada asjaolu, et 1. juulist 2024. aastast rahastab Tervisekassa uut tsüstilise

18

fibroosi ravimit, mis oli üks neist harvikravimitest, mida toetusprogrammi kaudu oli

kavas toetada.

 Eesti Geenivaramu tegevustoetuse vähendamine. Kokkuhoid on suunatud haldus-

ja kommunikatsioonikuludele, st mitte sisulisele teenuse halvenemisele.

 Tervisekassale eraldatava vaktsiinikindlustustoetuse (seotud covid-vaktsiinidega)

vähendamine. Kokkuhoid tugineb kahjuhüvitiste väiksematele reaalsetele

väljamaksetele võrreldes prognoositule. Kahjustatud isikuid kärpimine ei mõjuta.

 vaimse tervise valdkonna arenduskulude (astmelise abi väljaarendamine,

psühholoogide kutse-aasta ning vaimse tervise seiresüsteem) kokkuhoid. Kõikide

arendustega jätkatakse, kuid nende kulude võrra väiksemate sammudega.

 Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) taotluste menetlustasu võtmise

muutmine, tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon kulude vähendamine ja

tervisevaldkonna tegevuste plaanitust mahukam digitaliseerimine.

 Tervisekassa eraldise „Vanemapuhkuselt saabunute soodsama haigushüvitis“

kokkuhoid. Tegemist on uue meetmega, mis käivitus 2024.a II poolaastal. 2024.

aasta täitmise andmetele tuginedes prognoositakse 2025. aastal väiksemat kulu.

 Sotsiaalkindlustusameti sisutegevuste kokkuhoid 0,59 mln eurot, sh:

 Asendushoolduse tugiteenuste kokkuhoid (10%). Olulist hooldus- ja

eestkosteperede arvu suurenemist ei ole toimunud, mis tähendab, et tugiteenuste

mahtu on võimalik vähendada selliselt, et see ei too kaasa olulist negatiivset mõju

sihtgrupile.

 Pensionite ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise toomine 5. kuupäevale järgneva kahe

tööpäeva jooksul ning pensionite, perehüvitiste ja puude raskusastme tuvastamise

menetlustähtaja pikendamine 30 tööpäevani;

 Perelepitusteenuse arendus- ja teavitustegevuste kokkuhoid. SKA vähendab

ennekõike perelepituse arendus- ja teavitustegevusi. Koolitused toimuvad

plaanitust väiksemas mahus, vastavalt eelarve võimalustele. Teenuse pakkumine

lapsevanematele jätkub.

 KOV lastekaitsetöötajate töönõustamise kaotamine. Mõjutab ca 290

lastekaitsetöötajat ja võrgustikuliiget. Riigi poolt KOV ametnike töönõustamine ei

ole jätkusuutlik ega taga vajalikku tuge. Välisvahendite projekti kaudu toetatakse

KOV-des lastekaitsetöötajate tugisüsteemi väljaarendamist.

 TEHIKu IKT arenduste vähendamine 0,5 mln eurot;

 Vaimse tervise teenuste vähendamine KOV-dele 0,21 mln eurot.

 alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid üksi elava

pensionäri toetuse saajate hulka. Muudatus puudutab väljaspool kodu osutatavat

ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas

elamise teenust saavaid inimesi. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest ehk

19

umbes 10% kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest. Otsuse tulemusena väheneb

toetusega seotud eelarve 2025. aastal 1,34 mln eurot.

 Kokkuhoiumeetmeid rakendatakse 21,04 mln euro ulatuses Tervisekassas ning selle arvel

paraneb Tervisekassa positsioon.

2.5.12 Välisministeeriumi valitsemisala

2025. aastal hoiab Välisministeerium kokku peamiselt projekti- ja tegevustoetuste ning

ministeeriumi majandamiskulude arvelt, säilitades Eesti välisteenistuse tegutsemissuutlikkuse

riigi julgeoleku tagamisel. 2025. aastal välisesindusi sulgema ning Eesti diplomaatilist aktiivsust

vähendama ei pea.

Eelarvekokkuhoiu tulemina:

 Vähendatakse 10% võrra Välisministeeriumi rahastatavate sihtasutuste tegevustoetusi

(Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus, Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus)

samuti sihtasutustele eraldatavaid projektitoetusi, kokku 0,2 mln eurot.

 Vähendatakse Välisministeeriumi antavaid projekti- ja tegevustoetusi 2,5 mln eurot, mis

tähendab edaspidi senisest väiksemas mahus uute arengukoostööprojektide algatamist

ja rahvusvaheliste algatuste toetamist.

 Vähendatakse ministeeriumi haldus- ja IT-kulusid 1 mln eurot, mis tähendab peamiselt

jooksvate remonttööde edasilükkamist ja väiksemas mahus inventari ja seadmete

ostmist.

Lisaks Vabariigi Valitsuse otsustatud kokkuhoiuvajadusele tuleb Välisministeeriumil arvestada

vajadusega katta mitmeid kasvavaid kulusid, näiteks välisriikides sõlmitud töölepingutest ja

välislähetatute laste koolitamisest tulenevad iga-aastased kallinemised. Nende kulutuste katte

leiab Välisministeerium täiendavalt kokku hoides.

Vabariigi Valitsuse reserv

Vähendatakse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis olevat valdkondliku teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvet 2025. aastal 3 018 026 euro võrra. Vähendamine

toimus reservis oleva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisavahendite

konkurentsipõhise osa arvelt, mille tulemusena ei ole võimalik 2025.aastal jagada valdkondlikku

konkurentsipõhist raha. Konkurentsipõhise osa eesmärk oli toetada riiklikult olulisi ja

ministeeriumite üleseid TAI tegevusi vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekule.

20

3. OSA. 2025. aasta riigieelarve vahendite liigendus

Sissejuhatus

Riigieelarve seletuskirja 3. osa on esitatud struktuuris, mis vastab seaduse ülesehitusele. 2025.

a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike

institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning sisu järgi

tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Antud peatükk käsitleb

valitsemisalade tulusid, kulusid tegevuspõhises ja majandusliku sisu vaates, investeeringuid

ning finantseerimistehinguid. 3. osa lisad, on järjestatud numbritega 12-16.

Iga valitsemisala juures esitatakse valitsemisala kulud esmalt tegevuspõhises vaates. See

sisaldab valitsemisala kõigi tulemusvaldkondade koondandmeid, kus tulemusvaldkonna kulude

jaotus on esitatud programmide ja programmide tegevuste lõikes. Ülevaade annab tervikvaate

tulemusvaldkonna ülesehitusest, tegevustest ja nende maksumusest kolme eelarveaasta

võrdluses. Iga valitsemisala kohta esitatakse terviklikult ka valitsemisala kulud majandusliku sisu

vaates koos selgitusega.

Valitsemisalade eelarveid tulemuspõhiselt ja majandusliku sisu järgi selgitavad detailsed tabelid

on koondatud lisadesse ning need on esitatud riigiüleses vaates, kus iga valitsemisala või

tulemusvaldkond on tervikvaates tabelina esitatud.

Riigieelarve arusaadavuse suurendamiseks on Rahandusministeerium koostanud valitsemisala

põhiinfot sisaldavad koondülevaated iga valitsemisala peatüki algusesse. Koondülevaated on

leitavad ka eraldi dokumentidena Rahandusministeeriumi kodulehel.

3. osa metoodika selgitus

 Kulud majandusliku sisuga“ vaadetes on arvestatud koos käibemaksuga;

 „Investeeringud kokku“ on koos käibemaksuga. Investeeringute objektid on kuvatud

käibemaksuta;

 Finantseerimistehingute kulud on toodud kooskäibemaksuga;

 „Kulud tegevuspõhises vaates“ on välja toodud käibemaksuta;

 Tuludes tuuakse ka riigiasutuste käibemaksukulu välja samas summas maksutuluna;

 Vastavalt riigieelarve seadusele kajastatakse tulud „+“märgiga, kulud ja investeeringud

kajastatakse „-“ märgiga, finantseerimistehingud kajastatakse sõltuvalt tehingu

iseloomust kas „+“- või „-“ märgiga.

2023 a. eelarve täitmise andmed vastavad Riigikontrollile esitatud Riigieelarve täitmise aruande

(RETA) andmetele. 2024.a andmetes kuvatakse riigieelarve (RE) ja riigieelarve (RE) muutmine

(Riigikogu poolt 2024.a kevadel kinnitatud riigieelarve muudatused, sealhulgas ka 2024.a

lisaeelarve). Tabelites esitatud veerg „Muutus“ annab ülevaate muutusest 2025 vs 2024. Selline

21

lähenemine annab ülevaate valitsemisala eelarve programmide ja programmi tegevuste

dünaamikast kolme aasta jooksul.

Kui joonistel on rohkem kui 4 sektorit (andmerida), siis tuuakse nimeliselt välja 3 suuremat ja

ülejäänu summeeritakse kokku „Muu kokku“ sektorisse. Jooniseid toetavad samas alapeatükis

tabelid, kus andmed on detailselt välja toodud.

22

3.1 Riigikogu Kantselei

Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule

kuulub seadusandlik võim.

Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav

eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad

struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus, kulude ja investeeringute

eelarve. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade rahastamise järelevalve

komisjoni kulude eelarve.

Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks

vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja

parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine.

Kantselei struktuuris (sh Riigikogu juhatuse liikmete bürood, komisjonid, fraktsioonid ja

osakonnad) on 229 teenistuskohta, millest on täidetud 95%. Täitmata teenistuskohad on

seotud vanemapuhkusel olijate ja roteerunud teenistujatega. Personaliotsingud käivad kolme

teenistuskoha täitmiseks.

Riigi valimisteenistus tegutseb Riigikogu valimise seaduse alusel Kantselei koosseisus sõltumatu

üksusena, mis tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning korraldab

valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja

haldust. Riigi valimisteenistus teenindab Vabariigi Valimiskomisjoni.

Riigi valimisteenistuse struktuuris on 13,5 teenistuskohta, millest kolm teenistuskohta on

personalikulude eelarve väiksuse tõttu täitmata. Kaks teenistujat teenindab Erakondade

rahastamise järelevalve komisjoni.

Arenguseire Keskuse tegutseb Arenguseire seaduse alusel sõltumatu üksusena, mille ülesanne

on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende põhjal

arengustsenaariumide koostamine.

Struktuuris on kaheksa teenistuskohta, mis kõik on täidetud.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate

valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude

erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjonil teenistuskohti ei ole vaid neid

teenindab Riigikogu Kantselei Riigi valimisteenistus.

Ülevaade eelarve kasutamisest

2023. aastal toimusid Riigikogu XV koosseisu valimised ning sellega seotud Riigikogu liikmete

lahkumishüvitiste väljamaksmine. Tegevuskulude eelarve kasutamist mõjutas uue koosseisu

käivitamine ja fraktsioonide sekretariaatide teenistuskohtade planeeritust hilisem täitmine.

Samuti mõjutas eelarve kasutamist mitmete personaliotsingu konkursside luhtumised ning

23

tühistamisega lõppenud või objektiivsetel põhjustel järgmisesse eelarveaastasse nihkunud

riigihanked.

Põhjaliku ülevaate Riigikogu valitsemisala 2023. aasta tegevustest saab Riigikogu Kantselei

vastava aasta tegevusaruandest.

2024. aastal toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Kõik üksused jätkavad planeeritud

tegevusi olemasoleva eelarvega. . Seni on eelarve olnud piisaval tasemel.

Olulisemad tegevused ja rahalised väljakutsed 2024. aastal on seotud investeeringutega.

Aastal 2025 mõjutavad eelarvet üldmajanduslikud tegurid ehk peamiselt inflatsioon ja teenuste

hindade kasv ning pidev palkade tõus. Eelarve kasutamist mõjutab hindade tõus eelkõige

järgmistes valdkondades: kommunaalkulude tõus, IT riistvara ja IT tarvikute hinnatõus sõltuvalt

toodetest 10-25%, tarkvara litsentside hindade kasv 20%, välislähetuste kulude kasv (globaalse

olukorra tõttu on hüppeliselt suurenenud välissuhtlus ning suurenenud on lähetuste kestus ja

kulud) ja rahvusvaheliste liikmemaksude hinnatõus (lisarahastus saadi RES 2024-2027

protsessis).

Tulenevalt riigi rahanduse keerulisest seisust täiendavaid vahendeid püsikulude katteks 2025.

aastaeelarvesse eraldi ei taotletud. Siiski on mitmeid valdkondi, mis pikemas perspektiivis

vajavad täiendavat tähelepanu.

 Palkade mahajäämus on käesoleval hetkel võrreldavate avaliku sektori töökohtadega

Riigikogu Kantseleis keskmiselt 15%. Konkurentsivõimelise töötasu pakkumiseks tuleb

sellele teemale järgmisel aastal tähelepanu pöörata.

 Riigikogu hooned vajavad kapitaalremonti, et tagada igapäevaselt hästi toimiv

töökeskkond.

 Erinevad IT süsteemid vajavad uuendamist (sh Riigikogu töö tagamiseks ja valimiste

korraldamisega seotud süsteemid). Riigikogu teenindamise efektiivsemaks muutmiseks

tuleb panustada tehisaru ja teiste tänapäevaste lahenduste kasutamisse seal, kus see

osutub võimalikuks.

24

3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 14. Riigikogu Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 9. Riigikogu Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -31 512 -35 065 -33 815 1 249 -4%

Tööjõukulud -21 344 -20 396 -21 259 -863 4%

Majandamiskulud -5 399 -8 980 -8 951 29 0%

Sotsiaaltoetused -2 -3 -3 0 0%

Muud toetused -2 102 -2 848 -303 2 545 -89%

Põhivara amortisatsioon -1 789 -1 352 -2 494 -1 142 84%

Käibemaks -876 -1 486 -805 680 -46%

2025. aasta kulude ja toetuste eelarve väheneb võrreldes 2024. aastaga 4%. Vähenemine on

seotud asjaoluga, et 2024. aasta eelarves kajastusid Euroopa Parlamendi valimise korraldamise

ja läbiviimisega seotud ühekordsed kulud summas 2 680 tuhat eurot.

Tööjõukuludest 52% kogumahus 11 083 tuhat eurot kasutatakse Riigikogu liikmetele tasude

maksmiseks vastavalt Riigikogu liikme staatuse seadusele ja Kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade seadusele. Muud tööjõukulud summas nähakse ette kuue fraktsiooni,

üheteistkümne alalise komisjoni, kolme erikomisjoni ning muude teenistujate töötasuks ning

sellega seotud maksudeks. Samuti kajastuvad tööjõukuludes Riigi valimisteenistuse ja

Arenguseire Keskuse teenistujate tasud ja Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni

liikmete tasud koos maksudega.

Tööjõukulude kasv summas 863 tuhat eurot tuleneb peamiselt Riigikogu liikmete palkade

indekseerimisest (kasv 635 tuhat eurot) ning Riigi valimisteenistuse ja Arenguseire Keskuse

tööjõukulude eelarve suurenemisest.

Majandamiskulude aastasest eelarvest 3 150 tuhat eurot ehk 35% kasutatakse Riigikogu liikme

staatuse seadusest tulenevate hüvitiste maksmiseks (eelarve kasv 156 tuhat eurot) ning 65%

25

peamiselt Kantselei, tema üksuste ja Erakondade rahastamise järelevalve

administreerimiskuludeks, hoonete ülalpidamiskuludeks, välissuhtlusega seotud kuludeks ning

IT ja muude põhitegevusega seotud kuludeks (eelarve vähenemine 190 tuhat eurot).

Riigi valimisteenistuse majandamiskulude eelarves kajastub Riigi Infosüsteemi Ameti

valimistega seotud tarkvaradega seotud majandamikulu summas 1 380 tuhat eurot.

Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus

teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1

500 eurot on püsinud muutusteta.

Muude toetuste eelarvesse on lisaks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudele

planeeritud 135 tuhat eurot 2025. aastal toimuva kohalike omavalitsuste volikogude valimise

korraldamiseks. Eelarve vähenes 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste korraldamise ja

läbiviimisega seotud ühekordse rahastuse tõttu.

Liikmemaksud - Riigikogu on 10 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti

Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni

Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee.

Amortisatsiooni arvestatakse hoonetelt, IT tark- ja riistvaralt ning muudelt varadelt. Kasv on

seotud peamiselt elektroonilise valimise läbiviimisega seotud tarkvarade maksumuse

suurenemisega.

3.1.2 Investeeringud

Investeeringuid on 2024. aasta eelarvesse planeeritud vaid Riigikogu valduses Tallinnas Toom-

Kooli tänaval asuvate hoonete renoveerimiseks ja IT investeeringuteks.

Tabel 10. Riigikogu Kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -825 -4 993 -6 452 - 1 458 29%

IT investeeringud -272 -2 003 -2 003 0 0%

Kinnisvara -415 -2 090 -3 938 -1 848 88%

Riigikogu hoonete renoveerimine -415 -2 090 -3 938 -1 848 88%

Käibemaks -138 -900 -511 390 -43%

Olulisemad investeeringud 2025. aastal on järgmised:

 Riigikogu saali hääletussüsteemi väljavahetamine;

 Uue eelnõude menetlemise süsteemi hankega alustamine;

 Toom-Kooli 9 hoone rekonstrueerimise jätkamine;

 Valimiste korraldamisga seotud infosüsteemide arendamine ja turvalisuse

suurendamine.

26

2024. ja 2025. aasta IT investeeringute eelarves kajastub valimistega seotud infosüsteemide

arendus summas 1 720 tuhat eurot, mida tehakse koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA).

Vastav finantseerimine antakse eelnimetatud asutusele üle vastava aasta riigieelarve seaduse

muudatusega.

2024. aasta kinnisvarainvesteeringute all kajastub aadressil Toom-Kooli 9 hoone

rekonstrueerimiseksplaneeritud rahaline maht, kuid seoses esimese projekteerimishanke

luhtumisega lükkus kogu projekti ajagraafik poole aasta võrra edasi. Riigikogu Kantselei on

esitanud taotluse 1 900 tuhande euro tõstmiseks aastast 2024 aastasse 2025. Kuna 2024. aasta

riigieelarve seaduse muudatused ei ole veel jõustunud, kajastub eelnimetatud summa

investeeringute eelarves nii aastas 2024 kui ka aastas 2025.

27

3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei

Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide

täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Eesti riigipea riigisisest ja -välist

suhtlemist ning nõustamist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega,

valmistab ette õigusakte. Korraldab ametist lahkunud presidentide teenindamise vastavalt

Vabariigi Presidendi ametihüvede seadusele ning täidab teisi ülesandeid.

Kantselei teenistuskohtade arv on 61, millest täidetud on 57 ning vakantseid teenistuskohti on

neli.

3.2.1 Tulud

Tabel 11. Vabariigi Presidendi kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Tulud kokku 149 28 28 0 0%

Saadud toetused 109 0 0 0 0%

Tulud majandustegevusest 40 28 28 0 0%

Tulud majandustegevustest

Tuludes kajastatakse saadud toetusi ja toitlustusest saadavat omatulu.

2023. aastal lisandus tuludesse struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest

visiitide haldussüsteemi arendamiseks.

Vabariigi Presidendi Kantselei tulud jäävad võrreldes eelmise aastaga samale tasemele.

28

3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates

Tabel 12. Vabariigi Presidendi kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -5 753 -5 990 -6 805 -814 14%

Tööjõukulud -2 759 -2 793 -2 819 -26 1%

Majandamiskulud -2 281 -2 527 -3 167 -640 25%

Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0%

Muud toetused -228 -228 -228 0 0%

Põhivara amortisatsioon -176 -137 -137 0 0%

Käibemaks -302 -304 -452 -148 49%

Tööjõukulude kasv on tingitud presidendi palga, pensioni ja esindustasude (majandamiskulude

hulgas) suurenemisest, sest tulenevalt kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seadusest,

korrigeeritakse neid kulusid kord aastas.

Kantselei teenistujate palgad on võrreldes teiste põhiseaduslike institutsioonide ja täitevvõimu

asutustega märkimisväärselt madalamad, mille tõttu on keeruline leida presidendile nõunikke

ning värvata lahkuvate teenistujate asemele uusi. Kantselei teenistujatest ligi 20% on üle 60-

aastased.

Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele.

Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi

Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva

presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast.

Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt

Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele.

29

Pensionid jagunevad toitjakaotuspensiniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi

ametipensioniks (makstakse kolmele isikule).

Majandamiskulude suurenemise on peamiselt tinginud Arraiolose formaadi riigipeade

kohtumisest, mille korraldamise kohustus on 2025. aastal Eestil.

Arraiolose tippkohtumise formaat loodi 2003.aastal Portugali presidendi Jorge Sampaio poolt

Arraiolose linnas, formaat koondab Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead, kellel ei ole

põhiseaduse kohaselt täidesaatvat võimu ja kes ei osale EL Ülemkogul.

Tänaseks kuuluvad nn Arraiolose gruppi 15 riigipead: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Eesti,

Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Poola, Portugali, Sloveenia ja Malta.

Traditsiooniliselt kogunetakse kord aastas, peamiselt sügishooajal. 2023.aastal toimunud

tippkohtumisel otsustati 2025. aasta tippkohtumine korraldada Tallinnas.

Vabariigi Presidendi ülesanded on kirjas EV põhiseaduses. Nende hulka kuuluvad nii välisuhtlus

kui siseriiklike sündmuste ja tseremooniate korraldamine. Presidendi ülesannete täitmiseks

vajalik eelarve püsinud samal tasemel mitmeid aastaid.

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-vastuvõtu korraldamise eelarve on püsinud samal tasemel

peaaegu 10 aastat va EV100 tähistamise aastal.

Lahkuva presidendi kuludeks on aga kantselei eelarvesse määratud fikseeritud summa, mida

hiljem ei korrigeerita (erinevalt nt pensionitest), kuigi kulud suurenevad. Seetõttu tuleb

kantseleil teenindada kasvavate hindade tingimuses nii ametisolevat kui endisi presidente

samast eelarvest. Sellest tulenevalt kahaneb ametis oleva presidendi ülesannete täitmiseks

kasutatav summa aasta-aastalt, et katta elukalliduse tõusust tingitud suurenevaid endiste

presidentide kulusid. See aga omakorda vähendab ametisoleva presidendi võimalusi oma tööd

parimal viisil ja soovitud mahus.

Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu

kutsutud institutsioonidele:

 SA Eesti Koostöö Kogu,

 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu,

 Eesti Kodukaunistamise Ühendus,

 MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum,

 MTÜ 20. Augusti Klubi.

3.2.3 Investeeringud

Investeeringuna on planeeritud A. Weizenbergi 30 ja 39 soojussõlme ehitus.

30

Tabel 13. Vabariigi Presidendi kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -420 0 -205 -205 100%

Inventar -18 0 0 0 0%

IT investeeringud -143 0 0 0 0%

Kinnisvara -189 0 -168 -168 100%

Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone

-189 0 0 0 0%

Käibemaks -70 0 -37 -37 100%

Soojusõlm 0 0 -168 -168 100%

31

3.3 Riigikontroll

Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu audiitor, kelle ülesanne on

uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle

eest talle pakkunud. Riigikontrolli töö tulemused on suunatud Riigikogule, valitsusele ja

avalikkusele.

Riigikontroll koostab igal aastal Riigikogule esitamiseks kokkuvõtliku aruande – ülevaate riigi

vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. See on Riigikontrolli põhiseaduslik

kohustus. Samuti annab Riigikontroll igal aastal hinnangu riigi raamatupidamise aastaaruande

õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Riigikontroll teeb nii finants- kui ka tulemusauditeid,

koostab analüüse ja märgukirju.

Riigikontrolli aastaülevaade Riigikogule keskendub 2025. aastal transpordivaldkonnale.

Aastaaruandes leiab käsitlemist maakondliku ühistranspordiga seonduv, riigiteede rahastamise

jätkusuutlikkus, raudteede ja maanteede ohutusküsimused, ehitusmaavaradega varustamise

kindlus. Riigikontroll puudutab ka avaliku raudtee rahastamist ja arendamist.

Praegu on 2025. aastaks kavandatud auditid valdkondades nagu riigi tegevus inseneride

järelkasvu tagamisel, tervishoiuteenuse dokumenteerimine, vabatahtlike kasutamine

siseturvalisuse tagamisel, ööpäevaringse erihooldusteenuse korraldus jm.

Riigikontroll jätkab 2025. aastal intensiivselt Rail Balticu raudtee rajamise edenemise ja esile

kerkivate probleemide seiret ning peab ühendust Läti ja Leedu kõrgeimate auditiasutustega, et

kavandada Balti riikide koostöös jätkuauditeerimist raudteeprojekti asjus.

3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 15. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

32

Tabel 14. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -5 771 -5 909 -6 015 -107 2%

Tööjõukulud -4 236 -4 207 -4 377 -169 4%

Majandamiskulud -1 235 -1 374 -1 319 56 -4%

Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0%

Põhivara amortisatsioon -76 -79 -75 4 -5%

Käibemaks -224 -248 -245 3 -1%

Riigikontrolli eelarve kogumaht 2025. aastal on ca 6,02 miljonit eurot, millest ca 5,55 miljonit

on piirmääraga kulud ja ca 0,47 miljonit eurot arvestuslikud kulud (riigikontrolöri tasu,

käibemaks ja amortisatsioon).

Riigikontrolli eelarvest enamiku ehk ca 73% moodustavad palgakulud.

2025. aasta arvestuslike kulude all kajastub seadusest tulenev riigikontrolöri palgakulu koos

maksudega summas ca 130 000 eurot ja piirmääraga kulude all Riigikontrolli teenistujate

palgafond koos maksudega 4,247 miljonit eurot.

Riigikontrolli auditivõimekuse hoidmiseks on vajalik tagada oma teenistujatele tööturul

konkurentsivõimeline palk. Riigikontrolli eelarvele avaldab kõige rohkem mõju palgasurve.

Palgakonkurentsis püsimiseks on Riigikontroll juba aastaid keskendunud koosseisu

optimeerimisele ning siiani püüdnud hoida palka konkurentsivõimelisena suuremas osas

asutusesiseste ümberkorraldustega. Majandamiskulude väga väikest osakaalu ja aastate

jooksul rakendatud kulude kokkuhoidu arvestades ei ole Riigikontrollil võimalik palgakulusid

majandamiskulude kokkuhoiuga katta.

Riigikontrolli majandamiskulud jagunevad suures plaanis kaheks: hoone rendimaksed ja

ülalpidamiskulud Riigi Kinnisvara ASile ning muud majandamiskulud (info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise ja koolitusega seotud kulud,

välissuhtlusega seotud kulud, välisaudiitori kulud jm).

Majandamiskuludest ca 52% ehk ca 0,67 miljonit eurot moodustavad Riigikontrolli hoone

rendimaksed Riigi Kinnisvara ASile ja kõik ülejäänud majandamiskulud kokku on ca 0,63 miljonit

eurot.

33

3.4 Õiguskantsleri Kantselei

Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja

seadustest tulenevate ülesannete täitmisel.

Õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon (põhiseaduse XII peatükk, §§ 139-145),

ametiisik, kelle ülesanded on ammendavalt loetletud Õiguskantsleri seaduses (§1). Tema

keskne funktsioon on järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse

üle.

Õigusvahemehe ehk ombudsmanina kontrollib ta hea halduse tava ning isikute põhiõiguste ja

vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt. See tähendab, et

kui üksikisiku või ettevõtja hinnangul on mõni riigiasutus teda ebaseaduslikult või ebaväärikalt

kohelnud, siis saab ta avalduse või kaebuse vormis paluda õiguskantsleril sündinud

ebaseaduslikkus või -õiglus kõrvaldada.

Õiguskantsler täidab Eestis lasteombudsmani funktsiooni, mis väljendub laste ja noorte õiguste

kaitsmises ja nende õiguste edendamises kooskõlas ÜRO Laste Õiguste Konventsiooniga.

Samuti täidab õiguskantsler Riigikogu otsusel ÜRO Pariisi põhimõtetest tulenevaid Eesti riikliku

inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid ning kaitseb puuetega inimeste õigusi

kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Konventsiooniga.

Samuti on õiguskantsler Eestis ÜRO Isikute Väärkohtlemise Vastase Konventsiooni

ennetusasutus. Selleks viib õiguskantsler läbi regulaarseid kontrollkäike asutustesse, kus

inimeste põhiõigusi ja -vabadusi vähemal või suuremal määral piiratakse –

kinnipidamisasutused, erihooldekodud, haiglate kinnised psühhiaatriaosakonnad haiglates,

arestikambrid, üldhooldekodud jne.

Kõigi viidatud rahvusvaheliste konventsioonide Eesti sõltumatu järelevalveasutusena koostab

õiguskantsler perioodilisi Eestit käsitlevaid raporteid ning osaleb ÜRO vastavate komiteede ja

allkomiteede tegevuses.

Lisaks teostab õiguskantsler järelevalvet nende täidesaatva riigivõimu asutuste

(Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, PPA, Riigiprokuratuur jne) üle, mis varjatult koguvad,

töötlevad ja kasutavad isikuandmeid ja nendega seotud teavet.

Mitmekesiseid ülesandeid täitev õiguskantsler kehastab väikeriigile iseloomulikku tõhusust ja

sünergiat: ombudsmani- ja järelevalveasutuse menetlused annavad sageli aluse

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustele, kontaktid teiste riikide kolleegide ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega võimaldavad õppida teiste riikide kogemusest. Enamikus

Euroopa Liidu riikides, sh Eestiga võrreldavates, täidab Õiguskantsleri seaduses sätestatud

ülesandeid kaks või rohkem erinevat riigiasutust kordades suurema personali ja eelarvega.

Õiguskantsler on nelja rahvusvahelise organisatsiooni liige: Rahvusvaheline Ombudsmanide

Instituut, Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide

34

Euroopa ja maailma võrgustik. Lisaks on viimasel kuuel aastal tõhusalt tegutsenud Põhjamaade

ja Balti riikide ombudsmanide regionaalne mitteametlik koostööformaat. Nende

organisatsioonide töös osalemine eeldab lisaks iga-aastaste liikmemaksude tasumisele

välislähetusi, samuti rahvusvaheliste ürituste korraldamist Eestis. Õiguskantslerite

kahepoolseid kontakte ja vajadusel visiite korraldatakse eelkõige nende riikidega, kellega Eesti

arendab süvendatud koostööd ja soovivad süvitsi õppida Eesti kogemustest või vajavad muul

viisil ametiabi (Ukraina, Gruusia jt).

Õiguskantsler esitab igal aastal Riigikogule kirjalikult oma tegevuse ülevaate, tutvustab seda

Riigikogu täiskogu istungil ja vastab Riigikogu liikmete küsimustele. Õiguskantsleri tegevuse

ülevaatega perioodil 1. september 2023 – 31. august 2024 saab tutvuda siin.

Õiguskantsleri Kantseleis kui õiguskantslerit teenindavas riigiasutuses töötas 1. septembri 2024

seisuga 47 teenistujat ja töötajat, neist 8 osakoormusega, ühe teenistuja leidmiseks oli käimas

avalik konkurss. Organisatsiooniliselt on kantselei jaotatud juhtkonnaks, viieks sisuliste

küsimustega tegelevaks osakonnaks, õigusteenistuseks ja üldosakonnaks. Teenistujate ja

töötajate koguhulk on pärast 2015. aastal läbi viidud struktuurireformi püsinud aastate lõikes

võrdlemisi stabiilsena, täisajaga hõivatud töökohti on olnud 39-43 vahel.

Õiguskantslerile, tema asetäitja-nõunikule ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujatele on

Õiguskantsleri seadusega kehtestatud tegevuspiirangud (§§ 12, 13, 39 ja ametinõuded (§§ 6,

38). Õiguskantsler nimetab oma nõunike hulgast Vabariigi Valimiskomisjoni liikme ja

asendusliikme ning osaleb kas ise või oma nõuniku vahendusel Kohtute Haldamise Nõukoja

töös.

Õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmine nii väikese koosseisuga eeldab, et iga

õiguskantsleri nõunik peab olema algatusvõimeline oma õigusvaldkonna tippspetsialist, kes

suudab tema vastutusalasse kuuluva küsimuse lahendada ja laitmatus eesti keeles kirjalikult

vormistada iseseisvalt otsast lõpuni. Selliste isikuomaduste ja oskustega spetsialistide suhteline

nappus Eestis toob Kantseleile ja selle eelarvele kaasa pideva palgasurve võrdluses teiste

tipptasemel juriste vajavate riigiasutuste ja erasektori ettevõtetega. Tööprotsesside

optimeerimise lagi on praeguseks saavutatud, ülesannete kvaliteetseks ja seadusega ette

nähtud viisil täitmiseks vajalike teenistujate motiveerimine ja vajadusel asendamine eeldab

aastatel 2026-2028 personalikulude eelarve kasvu vähemalt riigi keskmise palgatõusu ulatuses.

Õiguskantsleri Kantselei hoone (Kohtu 8, Tallinn) kuulub RKAS-ile, toimimiseks vajalikke

teenuseid (kinnisvarahaldus, IT, raamatupidamine ja personal) kasutab Kantselei lepingulisel

alusel vastavate riigiasutustega (RIK, RIT, RKAS, RTK).

35

3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 16. Õiguskantsleri Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 15. Õiguskantsleri kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -3 292 -3 463 -3 495 -32 1%

Tööjõukulud -2 571 -2 580 -2 588 -7 0%

Majandamiskulud -601 -730 -755 -25 3%

Muud toetused -16 -11 -11 0 0%

Käibemaks -104 -141 -141 0 0%

Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt tööjõu- ja kinnisvara kulude kasvu

tõttu. Õiguskantsleri palk tuleneb kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest.

2023. aasta majandamiskulude alatäitmise põhjuseks on hädavajalikuks IT-arenduseks

planeeritud vahendite kasutamata jätmine tööde kavandatust suurema mahu ja riikliku IT-

arendaja suure koormuse tõttu.

Kohtu 8 hoone remonttööde mahust tulenevalt on järgnevaks eelarve aastaks kavandatud

majandamiskulus remondifondi suurenemine.

Muude toetustena on kajastatud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud. 2023. aastal

lisandus erakorraline täiendav liikmemaks inimõiguste institutsioonide võrgustikult.

36

3.5 Riigikohus

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Kohtu pädevus ja ülesanded on sätestatud

põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus

kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 2023. aastal esitati Riigikohtusse

3001 menetlustaotlust, millest 46 oli põhiseaduslikkuse järelevalve asja. Taotluste üldarv

vähenes aastaga 0,33%, kusjuures põhiseaduslikkuse järelevalve asjade hulk suurenes peaaegu

neli korda (https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika). Lisaks õigusemõistmisele on

Riigikohtul oluline roll tagamaks õigusemõistmise korrakohane toimimine terves

kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd korraldades ja

kohtupraktikat kujundades.

Riigikohus korraldab kogu kohtusüsteemi kohtunikke hõlmavate kõikide omavalitsuskogude

tööd. Seadus kohustab kord aastas läbi viima kohtunike täiskogu, kuhu kuuluvad kõik riigi

kohtunikud. Samuti on Riigikohtu vastutada kogu kohtusüsteemi teenindava kohtunikueksami

komisjoni töö. Riigikohus korraldab kohtunike distsiplinaarkolleegiumi, eetikanõukogu ja

koolitusnõukogu tööd.

Omavalitsusorganite tööks vajalike tingimuste loomine on Riigikohtul kohtute seaduse alusel

kohustus koolitada kohtunikke. 2023. aastal toimus 68 koolitust 88 koolituspäeval. Koolitustel

osales kokku 234 kohtunikku, võrreldes 2022. aastaga suurenes kohtunike osalus 11%. 2023.

aastal osalesid koolitusel kõik 2023. aastal tööd alustanud kohtunikud.

Riigikohus korraldab ka kohtunike ja kohtujuristide väliskoolitusi. Väliskoolitusi toimus 2023.

aastal kokku 58, need toimusid peamiselt koostöös Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku ja

Euroopa Liidu Õiguse Akadeemiaga (Eesti on patroonriik). Justiits- ja Digiministeeriumi

sõlmitud lepingu alusel korraldab Riigikohus I ja II astme kohtute kohtuteenistujate koolitusi.

Mitmepoolsete kokkulepete kaudu on osadele koolitustele juurdepääs ka Eesti Advokatuuri

liikmetel ja prokuratuuri töötajatel, mis annab võimaluse osaleda samas proportsioonis nende

organisatsioonide koolitustel ka kohtunikel.

Riigikohtu eestvedamisel toimub kogu kohtuvaldkonna välissuhtlus. Riigikohus on 9

rahvusvahelise organisatsiooni liige, sh kolme organisatsiooni juhtkonnas. Lisaks pidevale

suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide (välislähetused, küsimustikud jm andmevahetus)

korraldatakse regulaarselt ka mitmeid kohtumisi ja ühisseminare.

Riigikohtu esimees juhib kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukoda on

kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu. Riigi olulisemad ning kogu

kohtusüsteemi hõlmavad kohtute haldamist puudutavad otsused arutatakse eelnevalt läbi ning

kinnitatakse kohtute haldamise nõukojas. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad lisaks

Riigikohtu esimehele viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks

Riigikogu liiget, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad ning õiguskantsler või tema esindaja.

Justiits- ja Digiminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.

37

Riigikohtu struktuur ja personal

Riigikohtu struktuur jaguneb vahetult õigusemõistmisega tegelevaks osaks (kohtu esimehe

juhtimisvaldkond) ja õigusemõistmist toetavaks struktuuriks (kohtu direktori juhtimisvaldkond).

Õigusemõistmisega tegelevad halduskolleegium, tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Kolleegiumi kohtunikke toetavad nende töös

Riigikohtu nõunikud, kellele esitatavad kvalifikatsiooninõuded vastavad kohtunikuks

kandideerimise nõuetele.

Lisaks kuulub kohtu esimehe juhtimisvaldkonna alla kohtute ülene kommunikatsioonijuht ja

esimehe nõunik. Kohtute ülese kommunikatsioonijuhi töötasuvahendid kaetakse Riigikohtu

eelarvest.

Õigusemõistmist toetavad struktuuriüksused on üldsosakond (sekretärid, tõlgid, arhiiv), IT-

osakond, õigusteabe- ja koolitusosakond, majandusosakond ning personali- ja

kommunikatsiooniosakond. Lisaks kuulub kohtudirektori juhtimisvaldkonna alla kohtu

finantsjuht ja andmekaitsespetsialist.

Riigikohtu puhul on vältimatu, et õigusemõistmisega seotud personali kvalifikatsioon saab olla

ainult kõrgeim. See on ka vältimatu eeldus tööprotsesside optimeerimiseks ja lõppkokkuvõttes

suurema tõhususe saavutamiseks. Riigikohus on ajavahemikul 2015-2022 tegutsenud

eelarvelise piiratuse tingimustes ning kohtumenetluse kvaliteedi ja efektiivsuse hoidmine on

toimunud peamiselt sisemiste ressursside arvel. Alates 2019. aastast, kui muudeti kohtunike

palkade indekseerimist, on Riigikohus olnud ennekõike just õigusemõistmisega seotud muu

personali kulude osas alafinantseeritud (erinevalt nt kohtujuristist ei ole Riigikohtu

kohtunõuniku palk indekseeritav). Alafinantseeringul on olnud ka mõningane positiivne mõju

tööprotsesside optimeerimisele – Riigikohtu teenistuskohtade arv on nelja aastaga vähenenud

14,9 % (106,5-lt teenistuskohalt 2021.a 90,65-le ametikohale 2024.a) ja vabanenud vahendid

on suunatud peamiselt õigusemõistmisega seotud personali töötasu suurendamiseks.

Seisuga 01.09.2024 on Riigikohtus 90,65 teenistuskohta, sh 19 riigikohtuniku kohta. Täitmata

ametikohti on kokku 11,35 (sh kolleegiumites 8,35). Tööjõu koguvoolavus vaadeldud perioodil

on olnud kokku 59,4% (2021. aastal 20,05; 2022. aastal 11,6%; 2023. aastal 16,3 ja 2024. aasta

8 kuuga 11,02%).

2024. aasta esimese 8 kuuga on tehtud tugistruktuuris veel täiendavaid muudatusi, mis võiksid

rahalise kokkuhoiuna mingil määral leevendada majandamiskulude kasvu (kallinemine) 2025.

aastal, aga selline tegevus ei ole jätkusuutlik.

2023. aastal lepiti kokku kohtute ühises palgaskaalas, et tagada nõutava kvalifikatsiooniga

personaliga komplekteeritus ja samas kohtusüsteemi siseselt õiglane ja motiveeriv töö

tasustamine. Selle kohaselt peaks Riigikohtu kohtunõuniku töötasu olema 80-85% I astme

kohtuniku ametipalgast. Riigikohtu kohtunõuniku keskmine palk moodustab I astme kohtuniku

38

ametipalgast 2024. aastal 63% ja 2025. aastal 61%, seda ka eeldusel, et kõiki ametikohti ei

komplekteerita. Samas I ja II kohtuastmes kohtujuristide ja kohtuniku abide palgad

indekseerimise tõttu kasvavad, mis halvendab konkurentsiolukorda ka kohtusüsteemi siseselt.

2024. aasta negatiivse lisaeelarvega vähenesid Riigikohtu vahendid 29 459 euro võrra jooksvas

aastas.

3.5.1 Tulud

Riigikohus kogub seadusest tulenevalt kohtuasjadelt riigilõive. Omatulud koosnevad peamiselt

kirjanduse müügist ning töökoha rendist.

Seoses menetlusseadustike muutustega asendusid varem Riigikohtule tasutud kautsjonid

riigilõivudega ning neid tasutakse riigilõivuseaduse alusel.

Varasem kautsjoniteks ja riigilõivudeks jagunemine on asendunud menetlusosaliste jaoks

selgema käsitlusega, millised kulud on õigusemõistmisega seotud, aga samuti lihtsamalt

administreeritava korraldusega.

Tabel 16. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Muutus,

%

Tulud kokku 360 351 342 -10 -3%

Saadud toetused 44 38 29 -9 -23%

Riigilõivud 290 310 310 0 0%

Tulud majandustegevusest 4 3 3 -1 -24%

Muud tulud 22 0 0 0 0%

39

3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 17. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 17. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -6 971 -6 917 -6 962 -45 1%

Tööjõukulud -5 678 -5 784 -5 805 -21 0,4%

Majandamiskulud -911 -778 -802 -24 3%

Muud toetused -11 -14 -11 3 -21%

Põhivara amortisatsioon -226 -215 -211 4 -2%

Käibemaks -145 -126 -133 -7 5%

Riigikohtu kogutaotlus, mis lähtus kokkulepitud õigusemõistmise tõhustamise kavast ja

kohtusüsteemis tervikuna plaanitavatest ümberkorraldustest rahuldati 87,7 % ulatuses. Selle

tõenäoliseks tagajärjeks on kohtusüsteemi kui terviku kulude suurenemine tulenevalt

vajadusest komplekteerida rohkem kohtunike kohti ja/või menetlusaegade pikenemine

keskmiselt 12-15 päeva.

Riigikohtu kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 1%.

Riigikohtu eelarvest 83% moodustavad tööjõukulud. Töötasudena näidatud summa sisaldab

41% kohtunike töötasu ja 59% kohtunõunike ja tugistruktuuri töötasu vahendeid aga ka

kohtunike koolitusteks sõlmitavate töövõtulepingute tasusid ning erisoodustustena

käsitletavaid kulusid.

Riigikohtu majandamiskuludest kaetakse hoone korrashoiuga seotud väljaminekud, jooksvad

kommunaal- ja muud sisse ostetavad teenused, samuti infotehnoloogilised kulud, lähetus- ja

koolituskulud, posti- ja tõlkekulud, välissuhtlusega seotud tegevused jne. Iga-aastaselt antakse

välja kohtute aastaraamatut, mida rahastatakse Riigikohtu eelarvest.

40

Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest kuuele organisatsioonile

tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute

Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning

Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta.

41

3.6 Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse reserv

ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond ning

kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud.

Joonis 18. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 18. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

KULUD -2 891 766 -3 108 919 -3 319 215 -210 296 7%

Euroopa Liidu makse -374 461 -357 725 -378 749 -21 024 6%

Vabariigi Valitsuse reservid 0 -74 951 -166 658 -91 707 122%

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond

-647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1%

Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond

-107 370 -135 126 -130 115 5 011 -4%

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud

-1 762 546 -1 948 353 -2 045 714 -97 361 5%

Euroopa Liidu makse

Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse võrreldes 2024. aasta eelarvesse planeeritud summaga

2025. aastal veidi suureneb, sest kiirenevad väljamaksed riikidele ühtekuuluvuspoliitika

programmidest (lõppenud on 2014-2020 perioodi vahendite kasutamine ning 2021-2027

perioodi maksed hakkavad saavutama perioodi tiputaset). Lisaks on Eesti makse prognoositav

tollimaksude osa 2024. aastaga võrreldes pisut suurem (75% tollimaksudest makstakse EL

eelarvesse).

EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraamistiku alusel, milles on

lepitud kokku eri poliitikavaldkondade maksimaalsed rahalised vahendid igal aastal. 2024. aasta

42

alguses uuendas komisjon EL pikaajalise eelarve 2021-2027, luues ühtlasi Ukraina rahastu, et

tagada 2024-2027 aastatel jätkuv toetus Ukrainale ning katta EL taastekava rahastamiseks

võetud ELi laenu kasvanud intressikulud. Liikmesriigi iga-aastane sissemakse sõltub eelkõige EL

eelarve programmide makseprofiilist ehk sellest, kuidas eri programmidest tehtavad

väljamaksed aasta-aastalt muutuvad. Teiseks sõltub makse suurus riigi osakaalust eelarve

rahastamises, mis omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang)

osakaalust EL RKT-s ja väiksemal määral ka sellest palju riigis tollimakse kogutakse. Kuna Eesti

RKT inimese kohta läheneb aasta-aastalt EL keskmisele tasemele, kasvab pikaajaliselt ka Eesti

osakaal EL eelarve rahastamises.

EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest:

 RKT põhised sissemaksed – umbes 72% tuludest;

 Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 12% tuludest;

 EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 12%

tuludest;

 Ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete omavahend – umbes 4% tuludest.

Vabariigi Valitsuse reservid

Tabel 19. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Vabariigi Valitsuse reservid5 0 -74 951 -166 658 -91 707 122%

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reserv 0 -16 876 -14 440 2 436 -14%

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond 0 -2 000 -2 000 0 0%

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv 0 -56 075 -150 218 -94 143 168%

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud

kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle

kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondi maht võrreldes 2024. aasta eelarvesse planeerituga 2025. aastal ei muutu.

Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks

vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite

eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ning reservi

kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv

kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele.

5 Vabariigi Valitsuse reservide kasutus kajastatakse riigieelarve täitmises põhiseaduslike institutsioonide,

Riigikantselei ja valitsemisalade eelarve täitmises.

43

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite maht võrreldes 2024. aasta eelarvesse

planeerituga 2025. aastal veidi väheneb, kuna ettenägematute kulude vajadust hinnatakse

väiksemaks.

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse on kavandatud tegevused, kus

valitsemisaladel pole teada tegevuste täpne rahaline maht või detailne tegevuste kava.

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite koosseisu on 2025. aastaks kavandatud

suuremad eraldised:

 riigipoolseks AS Eesti Raudtee kahjumi katmiseks tulenevalt raudteeseaduses sisalduvast

riigi kohustusest tagada tavapärastes äritingimustes avalikku raudteed majandava

raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulude ja kulude tasakaal (34,9 mln eurot);

 laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste investeeringuvajaduste elluviimiseks

(21,5 mln eurot);

 idapiiri maismaataristu 2025. aasta lõpuks väljaehitamisega jätkamiseks (16,9 mln eurot);

 Riigilaevastiku tegevuskulude ja investeeringuvajaduste katmiseks (14,5 mln eurot);

 Euroopa Rahurahastu potentsiaalse täiendava sissemakse katmiseks (11,7 mln eurot).

Ülevaade Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse kavandatud tegevustest

asub lisas 5.

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond

Tabel 20. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Muutus, %

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1%

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -647 389 -592 763 -597 979 -5 216 1%

sh üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -468 302 -494 763 -494 763 0 0%

sh koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus

-15 000 -16 000 -16 000 0 0%

sh huvihariduse ja -tegevuse toetus -10 250 -10 250 -9 225 1 025 -10%

sh kohalike teede hoiu toetus -29 313 -29 313 -29 313 0 0%

sh üle antud endiste riigiteede toetus -64 -79 -128 -49 63%

sh raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus

-2 650 -2 650 -2 650 0 0%

sh matusetoetus -4 000 0 0 0 0%

sh asendus- ja järelhooldusteenuse toetus -21 306 0 0 0 0%

sh toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -45 747 -38 582 -43 231 -4 649 12%

sh rahvastikutoimingute hüvitis -1 127 -1 127 -1 127 0 0%

sh sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise toetus

-10 430 0 0 0 0%

44

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Muutus, %

sh pikaajaline hooldus -39 200 0 0 0 0%

sh vaimse tervise teenuse toetus 0 0 -1 542 -1 542 0%

Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja

toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike

elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite

kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud

konkreetseteks otstarveteks.

Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest

saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse kulude tõusu on mõjutanud nii toimetulekupiiri

tõus 2022. aasta juunist 200 eurole kui ka ukraina sõjapõgenikud.

Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate

tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks, tõhustatud ja

eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -

vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist) ning kultuurilisteks

õppekäikudeks. Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste

arvu muutustest ning selgub 10.11.2024 EHISe andmete põhjal.

Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede

jooksval hooldamisel ning ehitamisel.

Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud

teede hooldus vajalikul tasemel.

Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku

omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19-

aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda

mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-,

täppisteadused ja tehnoloogia.

Suure hooldus- ja abivajadustega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande

seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust

kasutada suure hooldus- ja abivajadustega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või

muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või hooldus-

ja abivajadusest tulenevat lisavajadust.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi

vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne)

täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate

vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning

45

üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite

arvu alusel.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse

üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse

omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui

omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või

sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja

töötasu alammäärast.

Vaimse tervise toetus on toetusfondi 2025. aastast lisandunud meede. See võimaldab KOV-del

pakkuda kodulähedast psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi seal elavatele inimestele.

Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise

võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad.

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud

Tabel 21. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat

eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus

, %

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud

-1 762 546 -1 948 353 -2 045 714 -97 361 5%

Tulumaks -1 688 521 -1 874 172 -1 950 314 -76 142 4%

Maamaks -59 169 -58 000 -80 000 -22 000 38%

Keskkonnatasud -14 832 -16 066 -15 285 781 -5%

Liikluskaamerate trahvitulu -24 -115 -115 0 0%

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse.

Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel.

Kohalikele omavalitsustele kantakse 2022. aastast edasi 50% nende automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas

Tallinnal.

Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja 2. osa tulude peatükist.

46

3.7 Riigikantselei

Riigikantselei keskendub 2025. aastal kriisivalmiduse ning riigikaitselise ja julgeolekualase

olukorrateadlikkuse parandamisele ning avaliku sektori innovatsiooni ja koosloomevõimekuse

ja andmepõhise otsustamise arendamisele.

3.7.1 Tulud

Välistoetuste maht on 2025. aastal 4 mln eurot, millega toetatakse avaliku sektori innovatsiooni

ja koosloomevõimekust.

Tabel 22. Riigikantselei tulude dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Tulud kokku 982 6 043 4 166 1 877 -31%

Saadud toetused 981 6 043 4 166 1 877 -31%

Saadud toetused

Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (2021–

2027).

Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ ja

Euroopa Liidu erieesmärkide „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ning „Aruka spetsialiseerumise,

tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme „Avaliku sektori

innovatsiooni võimekuse tõstmine“ tegevuste 21.1.1.3 ja 21.1.4.3 toetused on 2025. aastal

kokku 4,17 mln eurot (sh ei ole riiklikku kaasfinantseeringut). Toetuste mahuks kogu perioodil

on planeeritud 47 mln eurot. Meetme tegevused aitavad parandada avaliku sektori

innovatsiooni võimekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega nutikad lahendused,

mida saab avalikus sektoris kasutusele võtta ning suurendada avaliku sektori juhtide pädevust

ja rolli uuenduste elluviijana ning sektorite ülese koostöö loojatena. Finantseeritakse järgmisi

tegevusi:

 Avaliku sektori innovatsiooniprojekte Eesti olulistele arenguvajadustele lahenduste

leidmiseks ning analüüse ja tööriistu innovatsiooni ja arendustegevuste toetuseks.

 Tippjuhtide ja nende järelkasvu arendustegevusi, mis keskenduvad innovatsiooni

edendava juhtimiskultuuri arendamisele individuaalsete ja grupiviisiliste tegevuste,

sektoriteüleste koostöövormide ja temaatiliste arendusprojektide kaudu.

2025. aastal viiakse ellu järgmisi innovatsiooniprojekte:

 vanglate turvalisuse tõhustamiseks uute lahenduste leidmine;

47

 poliitikakujundamise otsuste ettevalmistamist toetav tekstiandmete targa otsingu

lahendus;

 ligipääsetav 112: kaasaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile;

 kohalikust toormest ligniini baasil jätkusuutlike süsinikuneutraalsete asfaltteekatendite

väljatöötamine ja rakendamine Viimsi valla näitel;

 renoveerimismaratoni käivitamine ning energiamärgiste kvaliteedi tõstmine;

 olemasolevate sildade toimivuse ja konstruktsiooni seisukorra hindamise

eksperimentaalarendus;

 nutipoide võrgustiku arendamine Eesti mereolukorrateadlikkuse tõstmiseks ning

keskkonna jalajälje vähendamiseks;

 kestliku toidusüsteemi rohefoor;

 liikuvusteenuste ja piletimüügi integreeritud andmevahetusplatvormi MaaS X-tee

arendamine;

 viiplemisrobot;

 võrgustikupõhine riskianalüüs;

 digitaalse õppevara ja –halduskeskkondade levikumudeli ja tehnilise prototüübi loomine;

 autonoomne mehitamata õhusõiduki süsteem linnaruumis;

 süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel;

 taskusireen – 5G meediaedastus ohuteavituses;

 raviteekondade andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamine ja katsetamine

vähiteekonna näitel;

 CAR T rakuravi arendamine Eesti verevähi patsientidele;

 digiVesi: digitööriistad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu juhtimiseks.

 2024. aasta sügisel toimuva taotlusvooru tulemusel lisandub veel hinnanguliselt 5 - 7 uut

innovatsiooniprojekti.

3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Riigikantselei tulemusvaldkonna Riigivalitsemine eesmärk on, et Vabariigi Valitsus teeb ja viib

ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid.

48

3.7.2.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine

Joonis 19. Riigivalitsemine tulemusvaldkond ja selle maht

Joonis 20. Riigivalitsemise tulemusvaldkonna mõõdikud

49

3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 23. Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmide ja programmi tegevuste eelarve ja

dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Riigivalitsemine -16 996 -21 336 -21 027 309 -1%

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

-16 996 -21 336 -21 027 309 -1%

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

-16 996 -21 336 -21 027 309 -1%

Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi

strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti

nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse

ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi

Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise

koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide

värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist.

Programmi kulude vähenemine on seotud ümberkorraldustega valitsuse ja peaministri

teenindamises. Muuhulgas hindame teenindamiseks vajalikke ressursse ja korraldame tegevusi

veelgi efektiivsemalt.

3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja

programmi tegevused

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

Programmi eesmärk: Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid

otsuseid

Asutused, kes viivad programmi ellu: Riigikantselei

Programmi tegevuse nimetus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud

Tegevuste kirjeldus:

Toetatakse Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidatakse

tagada head riigivalitsemist, sealhulgas aastatel 2025 - 2028:

 Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia “Eesti

2035” rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning

50

jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise ja

avatud valitsemise kompetentsikeskuseks.

 Toetatakse “Eesti 2035” strateegias sihtide saavutamiseks tulevikuseire ja teiste

uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja

ettevõtetega.

 Jätkatakse riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud

andemetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial.

 Jätkatakse avaliku sektori innovatsiooni eestvedamist.

 Jätkub koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks

nii riigisisestes kui ka Euroopa Liidu asjades riigi koosloome keskkonna väljatöötamine,

mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et

kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi.

 Riigikantselei koordineerimisel töötatakse välja valitsuse Euroopa Liidu poliitika

prioriteedid aastateks 2025 - 2027 ning Riigikantselei juhtimisel hinnatakse regulaarselt

seatud eesmärkide saavutamist.

 Euroopa Liidu õiguse rakendamise tagamiseks lisatakse direktiivide tähtaegseks

ülevõtmiseks vajalikud seaduseelnõud valitsuse tegevusprogrammi.

 Euroopa Komisjon esitab 2025. aasta suvel eelnõu Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta

aastateks 2028–2034. Eestit ootavad ees väga olulise finantsmõjuga läbirääkimised

(Euroopa Liidu eelarve toetuste maht Eestile aastatel 2021–2027 on ligi 8 mld eurot,

millest 1,3 mld on ühekordne Euroopa taasterahastu – NGEU panus), kus peab arvestama

ka toetuste mahu jätkuva kahanemisega. Eesti seisukohtade riigisisene kujundamine ja

vedamine eelarveläbirääkimisteks toimub peaministri ja Riigikantselei juhtimisel.

 Jätkuvad Euroopa Liidu ettevalmistused liidu laienemiseks. Riigikantselei

koordineerimisel koostatakse Eesti seisukohad vajalike muudatuste kohta Euroopa Liidu

poliitikavaldkondades, et olla valmis uusi liikmeid vastu võtma.

 Riigikantselei ülesanne on valmistada ette Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine kas

2030. aasta teisel poolel või 2031. aasta esimesel poolaastal. See on aeg, mil Eesti on

Euroopa ja ka kaugemate partnerite tähelepanu keskpunktis. Meie seatud eesmärgid ja

oskus kriisides navigeerida ja neid lahendada ei piirdu ainult Eestiga, vaid kogu Euroopa

Liiduga. Selleks tuleb ennast ette valmistada. Meie kogemus eelmisest eesistumise

perioodist näitab, et ettevalmistusi tuleb alustada vara ja alates 2026. aastast värvata

Riigikantseleisse projektijuht ning luua eesistumise ettevalmistamise meeskond.

 Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile.

Lisaks uurib Riigikantselei koostöös teadlastega Eesti inimeste Euroopa Liidu otsustega

seotud oma-tunnet mõjutavaid tegureid. Nõrga oma-tunde tagajärjed võivad olla

kaalukad, alustades madalast osalusaktiivsusest Euroopa Parlamendi valimistel ja

avatusest valeinfoga manipulatsioonile kuni vähese valmiduseni Euroopa Liidu otsuseid

ning reegleid aktsepteerida ja järgida. Uuringu käigus selgitatakse välja Eesti elanike

nõrga Euroopa Liidu alase oma-tunde põhjused ning võimalused oma-tunde

51

tugevdamiseks ja regulaarseks seireks. Uuring on sisendiks Riigikantselei ja

ministeeriumide Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni tõhustamisele.

 Muutunud julgeolekukeskkond ja Venemaa Föderatsiooni jätkuv sõjategevus Ukraina

vastu tingib, et julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev

ja sihipärane tegevus. See peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva

võimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja

üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös (Eesti

julgeolekupoliitika alused 2023). Riigikantselei vastutab üleriigilise planeerimise eest ja

töötab välja riigi kriisireguleerimise poliitika ning koordineerib selle elluviimist. Selleks

uuendatakse lähiaastatel julgeolekupoliitika aluseid, tehakse operatiiv- ja

võimeplaneerimist, hinnatakse riigi julgeolekuolukorda ning suurendatakse

olukorrateadlikkust (sh läbi üleriigilise riskianalüüsi), uuendatakse õigusruumi (tsiviilkriisi

ja riigikaitse seaduse eelnõu koostamine ning rakendamine, CER-direktiivi rakendamine),

viiakse ellu riigikaitse arengukava strateegilise kommunikatsiooni osa ning suheldakse

ministeeriumide, asutuste, elutähtsa teenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ning

põhiseaduslike institutsioonidega selle ellu rakendamiseks.

 Avaliku teenistuse tippjuhtide värbamisel ja arendamisel jätkatakse Vabariigi Valitsuse

17. novembri 2023. a määruses nr 100 “Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad

nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord” kirjeldatud

tegevuste elluviimisega. Tippjuhtide ametikohtade täitmiseks teavitatakse avalikkust

käimasolevatest konkurssidest, hinnatakse kandidaatide pädevust, toetatakse nende

ametikohale asumist ning edasist tööd tagasiside võimaldamise ja arendustegevuste

korraldamisega.

3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 21. Riigikantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

52

Tabel 24. Riigikantselei kulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -17 951 -23 571 -23 551 20 0%

Tööjõukulud -9 161 -8 311 -8 064 247 -3%

Majandamiskulud -5 962 -11 396 -11 405 -9 0%

Finantskulud -3 -3 -4 0 3%

Sotsiaaltoetused -8 0 -8 -8 100%

Muud toetused -623 -176 -297 -121 69%

Põhivara amortisatsioon -1 239 -1 450 -1 250 200 -14%

Käibemaks -956 -2 235 -2 524 -289 13%

Riigikantselei 2025. aasta kogu eelarvemaht jääb samale tasemele, kuid muutused on mõlema

suunalised erinevate kululiikude sees: tööjõukulud ja põhivara amortisatsioon vähenevad, kuid

toetused ja käibemaks suurenevad.

Riigikantselei vähendas kokkuhoiumeetmena tööjõu- ja majandamiskulude eelarvet kokku 0,6

mln eurot. Lisaks vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondist saadavate toetuste prognoosi

võrreldes 2024. aastaga 2,3 mln euro võrra. Samas on majandamiskulud suurenenud peamiselt

Riigi Kinnisvara AS-le tasutavate üüri- ja halduskulude võrra 2,2 mln eurot seoses Rüütelkonna

hoone ehitustööde valmimisega ning hoone kasutusele võtmisega.

Tegevustoetusi antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja

ministeeriumide teenistujate roteerimise ja värbamisega seotud kuludeks. Samuti

kavandatakse toetuseid partnervõrgustike arendamiseks desinformatsiooni leviku

takistamiseks. Lisaks tasutakse toetuste eelarvest NATO Strateegilise Kommunikatsiooni

Oivakeskuse liikmemaks.

3.7.4 Investeeringud

2025. aastasse ei ole Riigikantselei investeeringuid planeerinud.

3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala

Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime.

53

54

Haridus- ja Teadusministeerium kavandab riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja

keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-, huviala- ning

täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade

tegevuse korraldamist.

55

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 85 asutust, sealhulgas

riigi kutseõppeasutused (25), riigi rakenduskõrgkoolid (5), riigi üldhariduskoolid (49), riigi

teadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut (EKI).

Valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus. Lisaks SA Teaduskeskus AHHAA, SA Kutsekoda, SA Euroopa Kool

ning SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) ning avalik-õiguslike juriidiliste isikutena Eesti

Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Maaülikool (EMÜ), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA),

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tallinna Ülikool (TÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Eesti Teaduste

Akadeemia (ETA).

Alates 01.09.2024 on riigi pidamisel Narva Täiskasvanute Kool ja Kohtla-Järve Täiskasvanute

Gümnaasium.

2025. a 1. juulist hakkab Maarjamaa Hariduskolleegiumi asemel Emajõe õppekeskuses

Kaagveres ja Valgejõe õppekeskuses Tapal, osutama kinnise lasteasutuse teenust AS

Hoolekandeteenused. Maarjamaa Hariduskolleegium jääb osutama nendes õppeasutustes

üksnes haridusteenust.

3.8.1 Tulud

Tuluprognoosi maht väheneb 39,1 mln euro võrra. Muudatus tuleneb eelkõige välisvahendite

uue perioodi käivitumisest.

Joonis 22. Haridus- ja Teadusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %

56

Tabel 25. Haridus- ja Teadusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Tulud kokku 170 729 126 848 165 989 39 142 31%

Saadud toetused 156 512 114 951 153 722 38 772 34%

Riigilõivud 69 66 66 0 0%

Tulud majandustegevusest 13 822 11 788 12 158 370 3%

Muud tulud 222 29 29 0 0%

Intressi- ja omanikutulud -1 14 14 0 0%

Saadud toetused

Välisvahenditest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) ning muude

välistoetuste laekumisi 153 mln eurot, suurenemine võrreldes 2024 aastaga 38,8 mln eurot,

mis tuleneb struktuurifondide 2021+ perioodi käivitumisest.

Toetused suunatakse mh:

 eesti keele õppeks ja keeleõppe arendamiseks;

 haridusvõrgu korrastamise jätkamiseks;

 kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise

vähendamise ning karjäärivalikute toetamiseks;

 õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate

õpetamispädevuse parandamiseks;

 õppevara ja õppekavade teaduspõhiseks arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks;

 tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute

taseme- ja täienduskoolituseks, ümberõppeks;

 noorsootöö teenuste pakkumiseks;

 nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noorte valdkonnas;

 noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks;

 inseneriakadeemia ja IT Akadeemia käivitamiseks ning arendamiseks kõrg-, kutse-, üld-

ja huvihariduses;

 kõrghariduse kvaliteedi arendamiseks, rahvusvahelistumise ning doktorikoolide

toetamiseks;

 tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamiseks ning rakendamiseks ja

kutsesüsteemi reformi ettevalmistamiseks;

 rohe- ja digipöörde elluviimise tegevusteks;

57

 teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime arendamiseks ja TAIE fookusvaldkondade

eesmärkide täitmiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning teadustulemuste ja

teadustaristu laiemaks kasutamiseks Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks;

 ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks, täienduskoolituse ning tasemeõppe

arendamiseks ja mahu suurendamiseks Ida-Virumaal.

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna, alustava Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Erasmus+

tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 40,2 mln eurot. Toetused suunatakse rahvusvaheliseks

teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks ning

noorteprojektide korraldamiseks. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames keskendutakse

mitteformaalse ja formaalse hariduse lõimimisele, et parimal moel toetada eesti keelest

erineva emakeelega, sh sisserändajate ja pagulaste laste kaasamist ühiskonnaellu ning nende

õppimise ja õpetamise toetamisele multikultuurses keskkonnas.

Kodumaiste toetuste maht on kokku 0,7 mln eurot. Kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid

planeeritavad tulud peamiselt Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega

seotud organisatsioonidelt. Eesti Kirjandusmuuseum planeerib eelarvesse toetusi Eesti

Kultuurkapitalilt ja Eesti Rahvakultuuri Keskuselt kirjastamiseks, digiteerimiseks, konverentside

korraldamiseks ning läbi Eesti Teadusagentuuri personaalset uurimistoetust projektile

“Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid,

teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" ja tagasipöörduva teadlase grandile “Kuidas skaleerida

mitteskaleeritav: integreeritud lähenemine looduskaitsebioloogiale etnobioloogia kaudu".

Lisaks planeerib Eesti Kirjandusmuuseum kodumaist toetust olles Tartu Ülikooli partneriks

tippkeskuse projektis “Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete

uuringute tippkeskus”

Riigilõivud

Riigilõive planeeritakse koolitus- ja tegevuslubade taotlemise, riigieksamite korduvast

sooritamise ning arhiivitoimingute eest.

Tulud majandustegevusest

Tulud majandustegevusest planeeritakse kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide

õppebaaside ja õpilaskodude haldamise, asutuste haridusalase tegevuse, täienduskoolituse

ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingute eest sh:

Riigi kutseõppeasutuste tulu planeeritud 8,5 mln eurot, sh suuremad tulu planeerib Luua

Metsanduskool (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja

Maamajanduskool (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning mõisaga

seotud teenustest).

Riigi rakenduskõrgkoolide tulu on planeeritud 2,2 mln eurot, need on tasulised õppeteenused,

rakendusuuringud, täienduskoolitused, üliõpilaselamute ning muude ruumide rendid.

58

Eesti Hariduse ja Teaduste Andmesidevõrgu (EENet) teenuste müügist planeeritakse 47 tuhat

eurot. Haridusasutustele Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt osutatavate IT teenuste

(serveri kasutamine, domeeni nime pikendamine, veebilehe platvorm jt) 24 tuhat eurot.

Eesti Keele Instituudi tuluprognoos 30 tuhat eurot on seotud ametiasutustele, ettevõtetele,

haridusasutustele ja eraisikutele suunatud keelevaldkonna koolitustega.

Eesti Kirjandusmuuseumi tuluprognoos 56 tuhat eurot on planeeritud trükiste müügist,

arhiivimaterjalide koopiate tegemisest ja ekskursioonide korraldamisest ning seminariruumi

rendist.

Haridus- ja Noorteameti planeerib tulu 63 tuhat eurot, mis on seotud hariduse

kvaliteediagentuuri hindamisteenuse pakkumisega teistele riikidele.

Rahvusarhiivil on planeeritud arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest 0,2 mln eurot .

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse omatulu summas 0,7 mln eurot on planeeritud

sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisest, koolituste läbiviimisest,

toitlustamisest ning toodete müügist ja ruumide rendist. Teenuse leping on sõlmitud Haapsalu

Kutsehariduskeskusega.

Muud tulud

Muude tuludena planeeritakse riiklikud sunnirahad ja haldusjärelevalve läbiviimise tasud

õppeasutustes summas 14 tuhat eurot. Samuti Keeleameti keeleseaduse ja teiste

keeleoskusnõudeid ning keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 tuhat

eurot.

Intressi- ja omanikutulud

Õppelaenu nõuete intressi laekumise prognoos summas 14 tuhat eurot ning õiguste

müügitulud (maa rent) 700 eurot.

3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates

3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad

teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset

säästvat arengut.

Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi

kanda.

59

Joonis 23. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkond ja selle maht

Joonis 24. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud

60

Tabel 26. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm

Tark ja tegus rahvas

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 Haridus- ja noorteprogramm

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 Haridus- ja noorteprogramm

61

3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 27. Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmide ja programmi tegevuste eelarve ja

dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Muutus

, %

Tark ja tegus rahvas -704 347 -808 348 -848 814 -40 466 5%

Haridus- ja noorteprogramm -704 347 -808 348 -848 814 -40 466 5%

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -59 134 -26 814 -31 473 -4 659 17%

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -269 666 -293 879 -297 457 -3 578 1%

Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -242 621 -273 953 -299 151 -25 197 9%

Täiskasvanuhariduse arendamine ja

õppimisvõimaluste loomine -5 753 -16 129 -21 727 -5 598 35%

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime

edendamine -39 428 -40 480 -42 686 -2 206 5%

Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna

kujundamine -28 666 -26 836 -31 400 -4 565 17%

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -33 608 -71 820 -59 762 12 059 -17%

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu

toetamine -3 937 -9 275 -10 032 -757 8%

Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste

prognoosisüsteem OSKA -3 159 -4 327 -4 304 23 -1%

Õppe seostamine tööturu vajadustega -8 637 -32 902 -40 406 -7 503 23%

Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine

(HOOG) -3 052 -2 570 -2 376 194 -8%

Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste

kaitsmine (OSA) -815 -853 -948 -95 11%

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi

arendamine (ISE) -4 350 -4 246 -3 285 962 -23%

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste

tagamine (KINDLUS) -1 520 -4 263 -3 808 456 -11%

3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja

programmi tegevused

Programmi nimetus: Haridus- ja noorteprogramm

Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Noorteamet (Harno), Eesti Keele Instituut (EKI) ja SA Kutsekoda.

62

Programmi tegevuse nimetus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse

põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti

piirkondades.

Tabel 28. Programmi tegevuse haridusvõrgu korrastamine ja arendamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) Allikas: EHIS

156 153 152 150 n/a

Riigigümnaasiumite arv, tk

Allikas: EHIS 25 27 27 27 n/a

Tegevuste kirjeldus

Tegevus hõlmab riigigümnaasiumide ehitamist, haridustaristu optimeerimist ning

energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist ja hariduse kättesaadavuse

parandamist. Samuti toetatakse tegevuse raames haridusasutuste vahelise koostöö

suurendamist, põhikooli- ja gümnaasiumi tasemete lahutamist, kaasava hariduse põhimõtete

rakendamist s.h. saavad kohalikud omavalitsused kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks

toetust, et võimaldada ja suurendada erivajadustega õpilaste osalemist tavapärases õppe- ja

noorsootöös. Ida-Virumaal jätkatakse koolivõrgu korrastamist, viies nii koolivõrk kui -taristu

kooskõlla muutunud õpilaste arvude ja tulevikuprognoosidega.

Programmi tegevuse kulude eelarve suureneb 4,66 mln euro võrra, sealhulgas välisprojektide

eelarve mahu kasv on 6,87 mln eurot.

„Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmine“ toetus liideti Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe (keskvalitsus, KOV)“

toetusmeetmega, mille tulemusel väheneb Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve võrreldes

2024 aastaga 4,35 mln eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnisvara haldust, sh

tehnohooldust ning remontide tegemist korraldab Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS). RKAS-i

omandis olevate HTM ja tema hallatavate koolide kinnisvara rendimakseteks, korrashoiu- ja

remonttöödeks on planeeritud 24,24 mln eurot, millele lisanduvad investeeringud 11,44 mln

eurot (vt. investeeringute peatükk).

Haridus- ja Noorteameti kulude eelarvesse on planeeritud RKAS teenuste katteks 74 tuhat

eurot. Eelarve väheneb võrreldes eelmise aastaga 14 tuhat euro võrra tulenevalt energia

hindade langusest.

SF 2021+meetme „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides“ raames on

2025.a eelarves planeeritud 3,64 mln eurot hariduslike erivajadustega õpilaste tavapärases

õppe- ja noorsootöös osalemise toetamiseks ning selles osalemise suurendamisele läbi

õppekeskkonna parendamise. Toetust saavad läbi RTK taotleda kõik omavalitsused nende

63

territooriumil paiknevate üldharidus- või kutseõppeasutuste, huvikoolide ja

noorsootööasutuste kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamiseks;

SF 2021+meetme „ Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027 KOV koolid“ raames on

planeeritud KOV-idele tegevustoetust 3,47 mln eurot koolivõrgu optimeerimiseks ja kooskõlla

viimiseks muutunud õpilaste arvudega, samuti koolihoonete korrastamiseks ja energiatõhususe

suurendamiseks. Toetust saavad omavalitsused on loetletud haridus- ja teadusministri

käskkirjaga kinnitatud investeeringute kavas Narva, Narva-Jõesuu, Toila, Alutaguse ja Kohtla-

Järvel. Sh on Kohtla-Järvel kavandatud kaks projekti, Järve linnaosas riigikoolina tegutseva Järve

Kooli ja Ahtme linnaosa liidetava munitsipaalkooli uued õppehooned. Projektid lõpetatakse

2028-2029.

Haldustoiminguteks (riigi maaomandi korrastamiseks, notariaalsete toimingute tasudeks,

hindamisaktide tellimiseks jt ) on kavandatud 45 000 eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs

üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja

võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused,

mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

64

Tabel 29. Programmi tegevuse juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): kokku Allikas: EHIS

0,34% 0,25% 0,25% 0,30% n/a

Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): poisid Allikas: EHIS

0,38% 0,30% 0,30% 0,30% n/a

Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): tüdrukud Allikas: EHIS

0,30% 0,20% 0,20% 0,20% n/a

Gümnaasiumist väljalangejate määr 1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS

1,31% 1,10% 1,00% 1,00% n/a

Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist Allikas: EHIS

82,10% 83,00% 83,00% 83,00% n/a

Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS

8,60% 8,50% 8,00% 7,80% n/a

Kutsehariduse omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli lõpetamist (%) Allikas: EHIS

21,20% 23,00% 24,00% 24,00% n/a

Tegevuste kirjeldus

Tegevus hõlmab üldhariduses kahte haridustaset: põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust.

Antud tegevuses on seoses 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega eelarvet vähendatud 2,6 mln

eurot, sh:

 Riigi üldhariduskoolide ülalpidamiskulud sh tööjõu- ja majandamiskulud, vanglaõppe

toetus (seoses mahu vähenemisega), toetused munitsipaalkoolidele- kokku 1,6 mln.

 Kodulähedase algkooli meede 1 mln - antud meede aitab kaasa koolivõrgu korrastumisele

ning toetust saavate koolide õpilaste arv on kahanevas trendis. Toetuse arvestuse aluseid

ei muudeta.

Lisaks vähenevad tegevuse kulud, kuna alates 01.07.2025 liigub Haridus- ja

Teadusministeeriumi haldusalast Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatav kinnise

lasteasutuse teenus (KLAT) Sotsiaalministeeriumi haldusalasse (2,4 mln eurot).

Juurdepääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja

erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO

õppekavade rakendamist ja SA Euroopa Kooli.

Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu

vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline

65

optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed,

kaasajastatakse õppevahendeid.

Õpetaja palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise määr

20% (õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot). Õpetajate palgavahendite jaotus

üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste vahel tehakse seisuga 10.11.2024. a. Eesti hariduse

infosüsteemis (EHIS) kajastatud õpilaste arvude alusel.

Tegevuse eesmärkidesse panustab ka KOV-dele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus

494,7 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all, vaid Vabariigi Valitsuse peatükis.

Üldhariduskoolide pidamise toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate

tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja

koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud

tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi

Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud

toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Täpsem toetuste

jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2024.

Valitsuse koalitsioonileppes 2023-2027 lepiti kokku kodulähedaste algkoolide toetusmeetme

loomine. Eesmärgiks on motiveerida kohalikke omavalitsusi korrastama koolivõrku

soodustades kodulähedaste 1. – 6. klassiliste koolide ja õppekohtade tekkimist ja toetades

nende edasist pidamist. Käesolev meede antud kujul on mõeldud rakendamiseks aastatel 2024-

2027. 2025 a. eelarves on ette nähtud 2 mln eurot. Määruse kohaselt on omavalitsusel iga

kodulähedase algkooli või õppekoha jaoks eraldi võimalik taotleda ühte või mõlemat määruses

toodud toetust - klassiõpetaja tööjõukulu toetust ja tugispetsialistide tööjõukulude ja muude

kulude toetust.

Üldhariduskoolidele kavandatakse õpilaskodu toetuseks üldhariduskoolidele 1 mln eurot.

Õpilaskodu toetust õpilase kohta eraldatakse üldtoel oleva õpilase kohta 2000 eurot,

tõhustatud toel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 2700 eurot ning eritoel oleva õpilase

õpilaskodu koha toetus 3400 eurot. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal

10.11.2024.

Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade

pakkumiseks ning riigikoolidele on planeeritud 150,8 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate,

direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse

hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe), sh:

Vanglaõppe haridustoetus summas 0,8 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse

omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude raames lukustatud

kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud

õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn.

66

Riigi üldhariduskoolide koolipidamise kuludeks ja munitsipaalkoolides rahvusvahelise õppekava

pakkumiseks on kavandatud 95,1 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). 2024/2025

õppeaastal tegutseb 50 riigi üldhariduskooli (sh SA Euroopa Kool). 1. septembrist 2024 alustas

õppetegevust Rae Riigigümnaasium ning riik võttis enda pidamisele Narva Täiskasvanute Kooli

ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi. 1. septembrist 2024 korraldati ümber Lüganuse

Kool, Kiviõli Vene Kool ja Kiviõli I Keskkool nii, et koolid lõpetasid tegevuse ning nende baasil

moodustati uus kool, Kiviõli Riigikool.

Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud

alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette

sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja

täienduskoolituse, õppekirjanduse, õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja

keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Õpilaste eest, kes saavad

tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli

tegevuskulude katmiseks, milleks on kavandatud 54,9 mln eurot. Täpne toetuste jaotus selgub

EHIS-e andmete põhjal 10.11.2024.

Lisaks on planeeritud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimise raames riigi

pidamisel üldhariduskoolidele toetused täiendava eesti keele õppe pakkumiseks ning Ida-

Virumaal tegutsevate riigi üldhariduskoolide nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate,

juhtide ja tugispetsialistide täiendava tööjõukulu kehtestamiseks kokku summas 5 mln eurot.

Kutsekoolide ning kutseõpet korraldavate rakenduskõrgkoolide tööjõu- ja majandamiskulud

koos õpetajate, koolijuhtide jt töötajate tööjõukulude, tulemusrahastamise ning õpilaste

sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 106 mln eurot, sellest planeeritavad õpetajate

tööjõukulud on 59,5 mln eurot.

Riigi pidamisel kutsehariduskoolidele on eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava

elluviimise raames kavandatud toetused täiendava eesti keele õppe pakkumiseks ning Ida-

Virumaal tegutsevate haridusasutuste nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate, juhtide ja

tugispetsialistide täiendava tööjõukulu kehtestamiseks 1,2 mln euro ulatuses.

Rahastatakse ligikaudu 22 800 kutseõppe koolituskohta. 2023. aastal rakendati esmakordselt

kutseõppeasutuste tulemusrahastamist, mille peamine eesmärk on motiveerida koole õppe-

kasvatustöös pidevale arendustegevusele ning suunata koole täitma riigi strateegilisi eesmärke.

Täpsem jaotus tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning tulemusrahastamise vahel selgub viimase

3 aasta koolituskohtade täituvuse analüüsist ning tegelike EHIS õpilaste arvude alusel seisuga

10.11.2024.

Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada

kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel.

Kulud kokku planeeritud ligikaudu 9,5 mln eurot, mis on 2024. a tasemel. Tegevuse raames

võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi, õpinguid takistavate

67

asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel juhul kui õppijatel

puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse keskhariduseta õpilaste

koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud esmaõppe

õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud. Arvestuslik õpilaste arv, kes

saavad õppetoetusi, on 9200. Koolitoidu toetust saab ligikaudu 13 700 õpilast.

Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse 225 õpilase toitlustamist ning vormiriietuse

ostmist.

Kutsekoolide planeeritud omatulud 6 mln eurot on seotud praktilise õppega, mis kasutatakse

kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Lisaks

suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise

jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevusvaldkonnaks on kutserehabilitatsiooni teenuse

arendamine, läbi uuenduslike sotsiaal- ja tööturualaste teenuste metoodikate väljatöötamise

ja katsetamise, ning kutserehabilitatsiooni teenusega seotud nõustamine ja koolitamine Eestis,

tagades ja saavutades seeläbi erivajadusega inimeste aktiivsema ühiskonnas osalemise ja

võimalikult kõrge tööga hõivatuse. Tegevuste elluviimiseks on planeeritud 4 mln eurot.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarvesse on planeeritud Riigi Kinnisvara AS teenuste

katteks 0,94 mln eurot. Eelarve väheneb võrreldes eelmise aastaga 0,16 mln eurot seoses

prognoositavate energia hindade langusega.

Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile

ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi

arvestavale kõrgharidusõppele.

Tabel 30. Programmi tegevuse juurdepääsu tagamine kõrgharidusele mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) (%) Allikas: EHIS

13,20% 16,00% 15,90% 15,00% n/a

Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas Allikas: EHIS

237 300 300 300 n/a

Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%) Allikas: EHIS

54,80% 54,50% 55,00% 56,00% n/a

Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning õpetamise ja juhendamisega (%) Allikas: Vilistlaste uuring

81,40% (2022)

83,00% n/a 83,00% n/a

Tegevuste kirjeldus

68

Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides

(tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja

toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti,

tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise

võimalusi.

Programmi tegevuse kulude muutus on seotud kõrghariduse tegevustoetuse ning tervise

valdkonna õppekohtade konsensusleppe (sh õeõppe) rahastamise kasvu ning osade tegevuste

kulude vähenemisega.

Tegevuste elluviimiseks on planeeritud lisaraha kõrghariduse tegevustoetuseks 30,2 mln eurot.

Kõrghariduse tegevustoetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on 262,6

mln eurot, kasv 30,2 mln eurot ehk +13%. Lisavahendite toel võimaldatakse senisest suuremas

mahus õpet IKT, tehnika, tootmise, ehituse, tervishoiu ning haridusteaduste valdkondades ning

tagatakse akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu. Seni eelarves eraldi

kulureana planeeritud regionaalsete kolledžite toetuse asemel saavad kõrgkoolid edaspidi

vastavat kõrgharidusõppe läbiviimist rahastada tegevustoetuse vahenditest. Samuti võetakse

senised ülikoolide raamatukogude toetus ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arstiõppe kliinilise õppe

läbiviimise toetus edaspidi arvesse kõrghariduse tegevustoetuse arvestamise mudelis.

HTM-i, Sotsiaalministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ning valdkonna praktikabaaside vahel

2022. aasta veebruaris sõlmitud konsensusleppe raames planeeritakse täiendavate tervise

valdkonna spetsialistide õppekohtade rahastamine summas 3,9 mln eurot. Kavandatud eelarve

tegelik jaotus kõrgkoolide vahel sõltub tegelikult vastuvõetud ja õppes osalevate üliõpilaste

arvudest.

Rakenduskõrgkoolide omatuludest planeeritakse 1,2 mln eurot õppeprotsesside arendamiseks

ja tasuliste teenustega (nt täienduskoolitus, ühiselamute ja muude ruumide välja rentimine)

seotud kulude katteks. 0,1 mln euro ulatuses kavandatakse kulusid laekumiste arvelt

Kultuurkapitalilt ning kohalikelt omavalitsustelt.

Õpetajakoolituse kutseaasta tegevusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis toetatakse 0,2 mln

euroga.

Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse

doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Alates 2022. a doktoriõppesse astunutele pakutakse

nooremteaduri ametikohta kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse

doktoranditoetuse maksmist nende nominaalse õppeaja lõpuni. Doktoranditoetuseks ning

nooremteaduri tööjõukuludeks on kokku 12,5 mln eurot (kasv 0,8 mln) ning

doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksu kuluks on kavandatud 1,8 mln eurot

(vähenemine 0,8 mln). Doktoriõppe reformi tulemusena asetleidva üleminekuga doktorandist

nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid rahastatakse teadussüsteemi programmist.

69

Eraldiseisvast doktoriõppe tulemustasude maksmisest ülikoolidele on kavas loobuda, 2025.

aastal on nendeks tasudeks kavandatud senise 3,1 mln euro asemel 0,3 mln eurot.

Üliõpilaste sotsiaaltoetusteks on kavandatud 15,4 mln eurot, sellest vajaduspõhisteks

õppetoetusteks ja vajaduspõhisteks eritoetusteks on kokku 14,9 mln eurot, toetuse saajaid on

ligikaudu 7000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 150-440 eurot kuus toetavad neid

üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Vajaduspõhiste õppetoetuste

määrasid suurendati alates 2023 septembrist 2 korda ning need on nüüd senise 75, 135 ning

220 euro alusel vastavalt 150, 270 ning 440 eurot tudengi kohta õppekuus. Selleks eraldati

lisavahendeid alates 2024 eelarvest 5,2 mln eurot. Sihtotstarbeliste stipendiumidega 0,3 mln

eurot toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres

elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest lähtuvat 60-510

euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega

üliõpilastele 2024/2025. õppeaasta sügissemestril määratud tulemusstipendiumi maksmiseks

semestri lõpuni on planeeritud 0,2 mln eurot, vähenemine 2,2 mln eurot.

Rakenduskõrgkoolide arvestuslikeks amortisatsioonikuludeks on planeeritud 2,9 mln eurot

(suurenemine 0,5 mln).

Programmi tegevuse nimetus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest

lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele

mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast

õppest ja õppimisvõimalustest

70

Tabel 31. Programmi tegevuse täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%) Allikas: Statistikaamet

9,95% 12,30% 13,10% 13,80% n/a

Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%) Allikas: EHIS

26,30% 28,90% 28,40% 27,90% n/a

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%) formaal- ja mitteformaalõppes Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring

48,10% (2022)

49,90% 50,60% 51,20% n/a

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%) informaalõppes Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring

67,80% 70,50% 71,80% 72,90% 73,90%

Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta 19-64aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS ja Statistikaamet

4,70% 4,80% 4,80% 4,90% n/a

Tegevuste kirjeldus

Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks

pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA

soovitustest jm uuringutest ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad

tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning

arendatakse VÕTA süsteemi.

Programmi tegevuse eelarvest enamus (19 mln) rahastatakse välisvahenditest, millega

suurendatakse elukestvas õppes osalemist ja arendatakse tööturul lisandväärtust andvaid

oskusi. Täiendus- ja ümberõppevõimalusi pakkudes lähtutakse tööjõu oskuste vajadustest ning

valdkondlikest prognoosidest. Toetatakse uuenduslike õppimisvõimaluste loomist, arendatakse

täienduskoolituse kvaliteeti, samuti populariseeritakse elukestvat õpet ja edendatakse seda

kogukondlikult ning arendatakse teadmispõhisust täiskasvanuhariduse poliitikas.

Kasv 2,6 mln eurot tuleneb täiskasvanute mitteformaalse ja tasemeõppega seotud tegevuste

mahtude suurenemisest.

0,3 mln eurot suurenevad kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide tasuliste täiskasvanute

täienduskoolituste kulud. Tegevuse eesmärk on pakkuda täiskasvanutele täiendus- ja

ümberõpet vastavalt tööturu vajadustele.

Tegevuses vähendatakse strateegiliste partnerite rahastust (42 tuh).

Programmi tegevuse nimetus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

71

Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Tabel 32. Programmi tegevuse hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine mõõdik ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) Allikas: EHIS

9,70% 11,00% 11,00% 11,00% n/a

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise

haridusturundusega (Education Estonia tegevused), arendatakse kutsehariduses ja

kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse

suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse

välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus).

Erasmus+ kaudu läbiviidavad tegevused summas 36,2 mln eurot panustavad kõrghariduse,

kutsehariduse ja noorte valdkonda. Toetatakse Eesti üliõpilaste, õppejõudude, kutseõppe

õpilaste ning õpetajate õpirännet ning suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist

atraktiivsust. Noorte valdkonnas toetatakse Erasmus+ programmi kaudu noorte omaalgatusi,

sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust.

Haridus- ja Noorteameti eelarvesse planeeritud Erasmus+ toetuste maht suureneb 1,4 mln

eurot. Rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste planeeritud muud otselaekuvad

välistoetused vähenevad lepingute lõppemise tõttu kokku 0,7 mln võrra. 53 tuhande euro võrra

suurenevad Erasmus+ programmi hariduskoostöö võrgustiku Eurydice ning Euroopa Liidu

liikmesriikide, Islandi ja Norra hariduskoostöö võrgustiku ReferNet kulud.

1,6 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu

võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine,

kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks

ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti

üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide kättesaadavus, nt

riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede koostöös erasektoriga,

Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm jt.

Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 4,7 mln euroga õpirännet jt

arendusprojekte kutseõppeasutustes ning rakenduskõrgkoolides.

Programmi tegevuse nimetus: Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine

Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse

nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika

72

kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja

õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate

vajadustele.

Tabel 33. Programmi tegevuse õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine

mõõdikud ja sihttasemed

Tegevuste kirjeldus

2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust

rahastatakse välisvahenditest 7,9 mln ulatuses.

Antud tegevuses on seoses 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega eelarvet vähendatud 2 mln,

sh :

HTM ja Harno tegevuskulud 0,6 mln eurot, tegevustoetused koostööpartneritele (jääb alles

prioriteetsete teemade partnerlus ja osad tegevused liiguvad välisrahastusele) 0,8 mln,

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm

205 214 224 235 n/a

Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%): 4.klass Allikas: Rahulolu uuring

31,70% 33,00% 33,00% 34,00% n/a

Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%): 8.klass Allikas: Rahulolu uuring

15,50% 17,00% 18,00% 19,00% n/a

Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%): 11.klass Allikas: Rahulolu uuring

16,50% 17,00% 17,00% 18,00% n/a

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 4.klass Allikas: Rahulolu uuring

60,90% 67,00% 68,00% 68,00% n/a

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 8.klass Allikas: Rahulolu uuring

69,80% 81,00% 81,00% 81,00% n/a

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): 11.klass Allikas: Rahulolu uuring

88,10% 93,00% 93,00% 93,00% n/a

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%): kutseõppeasutuste õppijad Allikas: Rahulolu uuring

86,00% 93,00% 93,00% 93,00% n/a

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: Rahulolu uuring

87,50% (2021)

n/a n/a 91,00% n/a

Andeka õppija toetamine n/a n/a n/a n/a n/a

73

maakondlikud õpilasüritused ja ainekomisjonid 0,6 mln (alles jääb aineolümpiaadide toetus

ning täiendusõpet pakutakse välisrahadest).

Tegevuse raames arendatakse välisrahastusest üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid,

õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara,

hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse

õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu.

Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse välisvahenditest õppeasutuste sisehindamist, viiakse

läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse

õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.

Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on 1,5 mln eurot.

Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist

koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve ümberkujundamist

ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi läbiviimist, sh analüüse ja

teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami korraldamisest kaks korda aastas.

Eesti ja kogu maailma lapsed ei liigu piisavalt. Uuringud näitavad, et vähesel liikumisel ja liigsel

istumisel on negatiivne mõju õpilaste tervisele ja heaolule, õpitulemustele ja koolirõõmule.

Seetõttu on Tartu Ülikooli liikumislaboris loodud haridusuuendusprogramm Liikuma Kutsuv

Kool, mis on võtnud sihiks toetada koole, et iga koolipäev pakuks liikumisrõõmu nii õpilastele

kui õpetajatele. Liikuma Kutsuva Kooli programmi jaoks on kavandatud 0,4 mln eurot.

Koolis toimuv kiusamine võib olla üheks peamiseks põhjuseks, miks laps ei tunne ennast koolis

turvaliselt ning mille tõttu on ohustatud tema vaimne tervis. Koolikiusamise ennetamise ja

vähendamise programmide toetamiseks ja koolituste läbiviimiseks on kavandatud 0,7 mln

eurot. Summa eraldatakse erinevatele kiusuennetusprogrammide operaatoritele strateegilise

partnerluse raames.

Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga üleriigiliste aineolümpiaadide ja

konkursside korraldamiseks ning võistkondade lähetamiseks rahvusvahelistele olümpiaadidele.

Välisabi meetme “Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja-

varad)” on antud tegevuse raames kavandatud 5,2 mln eurot järgmisteks tegevusteks:

Arendamisel on riiklike tasemetööde, põhikooli ühtsete lõpueksamite (eesti keel, eesti keel

teise keelena, inglise keel ja matemaatika) ja riigieksamite e-hindamisvahendid. Viiakse läbi

põhikooli e-katseeksamid ja arendatakse Testide andmekogu funktsionaalsusi. Põhi- ja

keskhariduse riiklike õppekavade uuendamiseks valmib lähteülesanne.

Keskhariduse valdkonnas lõpeb ühtse põhihariduse järgse õpitee jätkamiseks kavandatud

uuring, mis on lähtealuseks katsetamise etapile ning valmistatakse ette järgnevad uuringud

paindlike õpiteede rakendumiseks.

74

Kutsehariduses viiakse läbi uuringuid kehtivate 2.-3. taseme ja 4.-5 taseme väljundpõhiste

kutseõppe õppekavade rakendumisest, toetakse valdkonna võrgustike arengutegevusi

seminaridega õpetajatele, tugispetsialistidele ja koolijuhtidele.

2025. aastal jätkub õppekavade rakendamiseks vajaliku õppevara ja selle loome vajaduste

kaardistamine ja õppevara hankimine ning õpetajate pädevuse tõstmine digitaalse õppevara

kasutuselevõtuks, koostamiseks ja kohandamiseks.

Karjääriteenuste arendamiseks üldhariduskoolides valmistatakse ette ja alustatakse

piirkondlike karjääriteenuste mudelite pilootuuringuga. Toetatakse õpetajate ja kõrgkoolide

õppejõudude kompetentse karjääriõppe süsteemseks läbiviimiseks.

0,5 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatavateks kõrgkoolide

välishindamisteks ning rahvusvahelise kvaliteedikultuuri edendamiseks.

Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu (sh nt õppeinfosüsteem Tahvel, EHIS 2 jt) arendamiseks

on kokku planeeritud 2025. aastal 2,95 mln eurot , millest 1,44 mln eurot on kulud ja 1,45 mln

on investeeringud (vt. investeeringute tabel) ning 57 tuhat eurot on omatuludega seotud kulud.

Programmi tegevusse on planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumile haldus- ja

juhtimiskulud summas 10,2 mln eurot, millest 0,5 mln on välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika

fondide (ÜKP) 2021+ perioodi tehniline abi.

Programmi tegevuse nimetus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses

Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid

arenguvajadusi.

Tabel 34. Programmi tegevuse võrdsete võimaluste tagamine hariduses mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal põhihariduses (%) Allikas: EHIS

74,70% 78,00% 80,00% 80,00% n/a

Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest Allikas: EHIS

38,10% 36,00% 36,00% 36,00% n/a

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus (Pk/G) Allikas: EHIS/Harno

59/72 75/75 75/75 75/75 n/a

Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi statsionaarses õppes (%) Allikas: EHIS

69,10% 78,00% 80,00% 80,00% n/a

75

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Loodusteadused: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Allikas: PISA

5,9/13,3 10,8/19 n/a n/a n/a

Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Lugemisoskus: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Allikas: PISA

7,3/11,6 12/20,5 n/a n/a n/a

Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Matemaatika: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Allikas: PISA

7,8/14,7 13,5/23,7 n/a n/a n/a

Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks, alusharidus Allikas: Rahulolu uuring

46,30% (2021)

n/a n/a 49,00% n/a

Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks, üldharidus Allikas: Rahulolu uuring

43,00% (2021)

n/a n/a 46,00% n/a

Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring

59,20% (2021)

n/a n/a 62,00% n/a

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring

65,30% (2021)

n/a n/a 68,00% n/a

Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks multikultuurses või –keelses keskkonnas (TALIS) Allikas: TALIS

15,70% (2018)

n/a n/a n/a n/a

76

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest (%) Allikas: EHIS

72,80% 72,00% 75,00% 75,00% n/a

Tegevuste kirjeldus

Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete

rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid

õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole,

toetatakse hariduslikku lõimumist, sh eestikeelsele õppele ülemineku tegevusi.

2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi

rahastatakse 10,5 mln ulatuses välisvahenditest, suurenemine 3,1 mln eurot.

Tegevuse kulud vähenevad 2025. a. eelarve kokkuhoiuülesandega seoses 9 mln euro ulatuses,

sh 2,1 mln eurot projekti “Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis” rakendamise

lõpetamine ja asendamine eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavas ette nähtud

tegevustega (Ida-Virumaa haridustöötajate täiendav töötasu, õpilaspõhised eesti keele õppe

toetused jm);

6,28 mln eurot kokkuhoiu eesmärgil eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavast välja

jäetud tegevussuundadele planeeritud eelarve (riigikoolide personalile soodustingimustel

eluasemete tagamine, lähtetoetuste kasv Ida-Virumaale/vene õppekeelega kooli tööle

suunduvatele õpetajatele, riigi pidamisele võetavate eestikeelsete koolide taristu

investeeringud);

0,4 mln eurot lasteaiaõpetajate täienduskoolitused (suureneb välisvahenditest pakutava

täienduskoolituste maht);

0,1 mln eurot Harno tegevuste ning HTM strateegiliste partnerite eelarve kokkuhoid ning

tegevuste rahastamisega välisvahenditest (LAK-õppe arendused jm).

2025. aastal jätkub eestikeelsele haridusele üleminekut toetav pedagoogide koolitus- ja

motivatsiooniprogramm, mille eesmärgiks on tagada keele- ja kvalifikatsiooninõuetele

vastavate õpetajate järelkasv ja katta keelenõuet mittetäitvate õpetajate asendusvajadus.

8,6 mln eurot suunatakse ülikoolides õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning

tugispetsialistide õppekavadel õppekohtade arvu suurendamisele. Täiendavate üliõpilaste

vastuvõtmisel on prioriteetideks eesti keele õpetaja, sh eesti keel teise keelena, loodus- ja

täppisteaduste õpetaja, sh matemaatika, ning klassiõpetaja erialad. Ülikoolidele eraldatakse

vahendid kogu õppeajaks (3 aastat BA ja 2 aastat MA, integreeritud õp 3+2 aastat).

Õppetöö raames pakutakse ülikoolide poolt õpetajakoolituse tudengitele täiendavalt eesti

keele oskuse taseme tõstmist toetavaid meetmeid, milleks on kavandatud 0,6 mln eurot.

77

Õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivatele üliõpilastele ning muudel

õppekavadel õppivatele üliõpilastele, kes õpivad õpetajaks või tugispetsialistiks (logopeed,

eripedagoog, sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog), nähakse ette sihtstipendium, milleks on

eelarves 6,8 mln eurot. Stipendiumi eesmärk on tuua õpetajakoolitusse ning tugispetsialistide

koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumisaajate

osakaal on lähtuvalt valdkonna prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest

õppekavati diferentseeritud.

Toetatakse Ida-Virumaal eestikeelsete haridustöötajate tööle asumist, makstes koolipidajatele

koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste nõuetekohase eesti keele

oskusega õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide töö väärtustamiseks täiendavat tööjõukulude

toetust. Täiendava tööjõukulu koefitsiendi (1,3 lastead, 1,5 kool ja tugispetsialistid)

kehtestamiseks kohalikele omavalitsustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele on

kavandatud 10,3 mln eurot. Riigi pidamisel üld- ja kutsehariduskoolide täiendav tööjõukulu

toetus summas 5,7 mln eurot on planeeritud tegevuses Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele.

Koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele pakutakse HTM-i strateegilise partneri kaudu

asendusõpetaja teenust eestikeelsele õppele üleminekust tingitud asendusvajaduse

leevendamiseks ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga koostöös on käivitatud programm,

mille raames mõlema kõrgkooli tudengid pakuvad tuge abiõpetajana koolieelsete lasteasutuste

ja koolide õpetajatele eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamisel. Tegevusele

planeeritud eelarve on 0,6 mln eurot.

Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamisega on ühendatud olemasolevad toetusliigid, et

haridusasutuste pidajatel oleks võimalik taotleda toetusi ühtsetel alustel. Motiveerivad

vajaduspõhiselt taotletavad õpilaspõhised toetused annavad haridusasutusele võimekuse

pakkuda täiendavat/lisanduvat eesti keele õpet muu emakeelega õpilastele ja võimaldavad neil

seeläbi kiiremini integreeruda eestikeelsesse haridussüsteemi. Õpilasepõhised toetused

sõltuvad eestikeelse õppe mahtudest: >40%, >60%, keelekümblusprogrammi õpilaste toetus,

lisaks eesti koolides õppivate muu emakeelega õpilaste ja alushariduse muu emakeelega laste

rühmatoetus, täiendav toetus eestikeelsele õppele üleminevatele, uussisserändaja (sh Ukraina

õpilaste) toetus. Toetuses eraldatakse täiendava eesti keele õppe pakkumiseks vajalike

õpetajate tööjõukulude katteks. Keeleõppetoetusteks kohalikele omavalitsustele ja

eraõiguslikele juriidilistele isikutele on kavandatud 15,3 mln eurot. Riigi pidamisel üld- ja

kutsehariduskoolide keeleõppetoetuste prognoositav eelarve summas 0,6 mln eurot on

planeeritud tegevuses Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele.

Ekspertide toel koolikorraldust ja metoodikat käsitletavate üleminekumudelite

väljatöötamiseks ja rakendamiseks on kavandatud 0,3 mln eurot. Koostöös Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskusega töötatakse välja kutsehariduses eesti keelest erineva

emakeelega erivajadusega õppijate lõimitud aine- ja keeleõppe arendamise projekt, mille

78

eesmärk on toetada õppijat eestikeelses keskkonnas õppimises, saades vajalikud teadmised ja

praktilised oskused tööks ja iseseisvaks eluks. Üldhariduskoolide eesti keelest erineva

kodukeelega õppimist toetava koolimudeli Teadmuskool väljatöötamine ja rakendamine

toimub koostöös kolme riigigümnaasiumi ja Tallinna Ülikooliga.

Välisvahenditest rahastatakse 2025. aastal haridusliku lõimumise, sh eestikeelsele haridusele

ülemineku tegevusi 5,1 mln euro ulatuses, sh korraldatakse vajaduspõhiseid keeleõppealaseid

ja keeleõpet toetavaid metoodika- ja didaktikaalaseid õpisündmusi, arendatakse

keeletehnoloogilisi vahendeid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise toetamiseks,

hangitakse õppevara ekspertide meeskondadelt õppevara komplekte ja kohandatud

lugemisvara jms.

Toetatakse Ida-Virumaa omavalitsusi, kus on vaja õpilaste arvu muutusest tulenevalt korrastada

koolivõrku ja samaaegselt nüüdisajastada taristut (kokkuvõttes kulud vähenevad läbi

efektiivsete uute hoonete). Välisvahendite arvelt elluviidavat tegevust rahastatakse täiendavalt

0,6 mln euroga, et toetada kohalikke omavalitsusi planeerimis- ja projekteerimisetappides ning

võimaldada sporditaristu rekonstrueerimist/ehitamist koos koolihoonetega

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse esinduste (kokku 16 esindust üle Eesti) kaudu

õppenõustamisteenuse osutamiseks eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja

kutseõppeasutustes õppijatele eraldatakse 5,8 mln eurot, millest 5,2 mln on välisvahenditest,

riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate

arv on aastas 8000, nõustatud täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna

haridussoovituste arv aastas on 5000.

Tegevuse eesmärkidesse panustab lisaks omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks

eraldatud 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks

ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Toetus KOVidele on kavandatud riigieelarves

Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas programmis.

Tegevuse investeeringute eelarve on 0,7 mln eurot, mis on kavandatud riigi pidamisel Ida-

Virumaa üldhariduskoolide koolivõrgu kaasajastamiseks, sh sporditaristu

rekonstrueerimiseks/ehitamiseks koos koolihoonetega.

Programmi tegevuse nimetus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja

tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel.

79

Tabel 35. Programmi tegevuse õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Koolijuhtide osakaal, kes võtsid kasutusele meetmeid, et toetada õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamisel (TALIS) (%) Allikas: TALIS

45,00% (2018)

50,00% n/a n/a n/a

Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) Allikas: EHIS

26,40% 28,00% 28,50% 28,50% 29,00%

Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele Allikas: SAIS, EHIS

1,20 1,40 1,40 1,40 1,40

Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud Allikas: TALIS

26,40% (2018)

n/a n/a n/a n/a

Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus õpetanud koos teise õpetajaga (%) Allikas: TALIS

21,50% (2018)

n/a n/a n/a n/a

Tegevuste kirjeldus

2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust

rahastatakse välisvahenditest 6,6 mln ulatuses.

Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid

haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse

tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja

väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja

järelkasvu.

Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta Õpetaja Gala.

Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest

tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid kokku 0,2 mln eurot.

Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust kokku 3 mln eurot.

2023. a (01.01.2023.-31.12.2023) laekus 239 taotlust, nendest olid 184 õpetajad ja 55

tugispetsialistid. Positiivseid otsuseid oli 158 (nendest 115 õpetajat ja 43 tugispetsialisti).

Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppesüsteemi arendamiseks, professionaalse

arengu toetamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ning järelkasvu tagamiseks on

kavandatud välisabist kokku 4,7 mln eurot. Valdkonna töötajate ameti populariseerimise ja

nähtavuse suurendamiseks viiakse läbi tegevusi vastavalt loodavale haridus- ja

noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioonile.

Kvalifitseeritud töötajaskonna tagamiseks pakutakse koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna

Ülikooliga täiendusõpet ning käivitatakse Õpetajate Akadeemia, mille raames töötatakse välja

paindlikud õpiteed õpetajaametisse sisenemiseks ning kvalifikatsiooni saamiseks. Toetatakse

80

õpetaja karjäärimudelite kasutuselevõttu, sh tutvustatakse karjääriülese toetamise meetmeid,

kaasaegset töö- ja palgakorralduse põhimõtteid. Asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks viiakse

läbi täiendusõpet ning toetatakse haridusasutuse juhi karjäärimudeli ja kompetentsimudel

kasutuselevõttu.

Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ning

Sotsiaalministeerium osalevad Eesti-Šveitsi koostööprogrammis, mis panustab riikliku

strateegia "Eesti 2035" visiooni ja valdkondlike strateegiate strateegiliste eesmärkide

elluviimisesse, et tugevdada inimeste kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku sidet riigiga.

HTM-i komponendi eesmärk on tagada haridussektori töötajate aja- ja asjakohased teadmised

ja oskused mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas töötamiseks ning tõsta

lastevanemate teadlikkust mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas õppimise kohta.

Eesmärgi täitmiseks on kaks tegevussuunda: 1) haridussektori töötajate täiendusõpe; 2)

lapsevanemate, sh erineva kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine,

konsulteerimine ja toetamine. 2025. aastal on kavandatud tegevuste elluviimiseks 1,9 mln

eurot.

0,2 mln on planeeritud õpetajakoolituse stipendiumideks enne 2023/2024. õppeaastat

sisseastunutele. Alates 2023/2024. õppeaasta vastuvõtust on õpetajakoolituse ja

tugispetsialistide koolituse stipendiumid planeeritud haridus- ja noorteprogrammi tegevusse

“Võrdsete võimaluste tagamine hariduses”. Eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning

suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu.

Programmi tegevuse nimetus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem (OSKA)

Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini

seostatud.

Tegevuste kirjeldus

Tegevusega tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse

tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA.

Tegevusest 3 miljonit eurot suunatakse välisvahenditest tööjõuvajaduse seire- ja

prognoosisüsteemile OSKA ning 1,4 mln eurot eraldatakse Kutsekoda SA-le tegevustoetust

kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning kutseregistri pidamiseks ja

arendamiseks. Lisaks valmistatakse ette kutsesüsteemi reformi, et toetada haridus- ja

töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist.

Vähendatud on Kutsekoja tegevustoetust ja kutseõppeasutuste lõpetajatele kutseeksamite

kompenseerimise summat. Kutsesüsteemi arenduskulud on osaliselt rahastatavad

tõukefondidest.

Programmi tegevuse nimetus: Õppe seostamine tööturu vajadustega

Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu

arenguvajadustega.

81

Tabel 36. Programmi tegevuse õppe seostamine tööturu vajadustega mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) Allikas: Eurostat

84,60% 81,50% 81,50% 82,00% n/a

1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr Allikas: Eurostat

96,70% 88,50% 88,50% 89,00% n/a

LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%) Allikas: EHIS

26,50% 30,00% 30,00% 30,00% n/a

IT õppesuuna lõpetajate arv aastas: kõrghariduses Allikas: EHIS

793 975 990 990 n/a

IT õppesuuna lõpetajate arv aastas: kutsehariduses Allikas: EHIS

496 520 540 540 n/a

Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%): bakalaureuseõpe Allikas: Vilistlaste uuring

66,20% (2022)

63,00% n/a 63,00% n/a

Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%): magistriõpe Allikas: Vilistlaste uuring

58,80% (2022)

68,00% n/a 68,00% n/a

Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) Allikas: EHIS

11,60% 23,00% 25,00% 25,00% n/a

Tegevuste kirjeldus

2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevust

rahastatakse välisvahenditest 37,2 mln ulatuses, kasv 9,5 mln eurot.

Tegevuse abil pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks

vajalike teadmiste ja oskuste arendamisele. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse

lõpetajate edukusest tööelus ning rakendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu toel rohe- ja

digipööret toetavate tegevuste elluviimist.

Inseneriakadeemia, IT Akadeemia, IT hariduse ja digioskuste arendamise kaudu suunatakse

õppurite õpivalikuid, suurendatakse kutse-, üld- ja huvihariduse ning kõrgharidusõppe seoseid

tööturuga, tagatakse IKT õpetamise ja lõpetajate IT-alaste oskuste areng, tegevusi toetatakse

12,7 mln euroga. Lisaks toetatakse 3 mln euroga kõrghariduse IKT õppekavade arendamist

Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Selle raames suurendatakse

informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide vastuvõttu keskmiselt 10% aastas.

Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamist, töökohapõhise õppe koolituskohtade

loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 6,6 mln euroga.

82

Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses

1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja

kõrgkoolidega. Tegevuse raames luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise

õppe koolituskohti, toetatakse koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse

välja juhendmaterjale, piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse

töökohapõhist õpet.

Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,6 mln eurot.

Toetatakse rahvusvaheliste võistluste ekspertide professionaalset arengut ning luuakse

tingimused uute ekspertide järelkasvuks. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks

toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist EuroSkills võistlustel Taanis Herningis

septembris 2025, eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel

kutsemeistrivõistlustel ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust.

Kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu tõstetakse kõrgharidusõppe kvaliteeti,

parendatakse kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja –paindlikkust ning suurendatakse Eesti

kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet - nendeks tegevusteks on

kavandatud 2,4 mln eurot. Ülikoolide koostöö arendamiseks doktoriõppe edendamisel on

planeeritud 1,3 mln eurot.

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu rahastatakse 4,4 mln euroga rohepöörde

elluviimiseks suunatud tegevusi. Toimub õppematerjalide ja metoodiliste juhiste (sh

digitaalsete) väljatöötamine, et toetada õppe läbiviimist ning loodud õppekava moodulite

/õppeainete (sh õppematerjalide) piloteerimine täienduskoolituste ja

mikrokvalifikatsiooniõppena. Riikliku täienduskoolitustellimusena viiakse ellu koolitused

ettevõtete rohepöörde toetamiseks. Toimuvad kommunikatsioonitegevused ettevõtete suunal

ja tööealise elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks kliimaeesmärkide olulisusest, roheoskuste

kriitilisest tähtsusest ning nende arendamise võimalustest.

Fookuses on eelkõige logistika ja transpordi, energeetika, ehituse, põllumajanduse,

metsanduse, keemia- jm tööstuse valdkonnad, samuti horisontaalsete roheoskuste

arendamine.

RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamiseks suunatakse eelarvesse 4,5 mln

eurot, et käivitada tegevused vastavalt tegevuskavadele, mille alusel luuakse kõrgkoolidesse ja

kutsekoolidesse IKT moodulid (s.h mikrokvalifikatsioonid), viiakse läbi IKT spetsialistide ja

infoturbejuhtide täiendkoolitusi ja ümberõpet ning uuendatakse IKT valdkonna

kutsestandardid. Riikliku täienduskoolitustellimusena viiakse ellu koolitused ettevõtete

digipöörde toetamiseks kindlates valdkondades.

Rohe- ja digipöörde eelarvet vähendatakse abikõlbmatu käibemaksu summa võrra (600 tuh).

Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatakse 5,4 mln euroga Ida-Viru täiendkoolituse ja

tasemeõppe õppekavade arendamist teaduse fookusvaldkondades ja valdkondades, mis

83

toetavad avaliku sektori toimepidevust, kohaliku ettevõtluse ning elanike oskuste arendamist

kõrg- ja kutsehariduse tasemel.

Programmi tegevuse nimetus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)

Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud -hariduse,

kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad.

Tabel 37. Programmi tegevuse noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) mõõdikud

ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane tegelik

tase (2023)

2025 2026 2027 2028

18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet

3,70% 3,40% 3,80% 4,20% 4,60%

Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7– 26aastastest noortest (%) Allikas: EHIS, Statistikaamet

32,70% 33,50% 33,80% 34,10% 32,60%

Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud projektide osakaal (%)) Allikas: Harno

111 (69) 168

(vähemalt 50%)

168 (vähemalt

50%)

168 (vähemalt

50%)

168 (vähemalt

50%)

Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest noortest (%) Allikas: Statistikaamet

4,10% 5,30% 5,80% 6,30% 6,80%

Tegevuste kirjeldus

Tegevusest 2 mln rahastatakse välisvahenditest, millega toetatakse noorte omaalgatusi ja

Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist, mille kaudu saavad noored osaleda kogukondadele

kasulikes projektides kodumaal või mujal, arendades seejuures oma oskusi ja pädevust.

0,2 mln euroga toetatakse noorte omaalgatuslike projektide toetamist, mille ülesandeks on

kohalikul tasandil noortevaldkonna spetsialistidele suunatud koolitusprogrammi ning noorte

omaalgatuste toetamise projektikonkursi kavandamine ja läbiviimine (taotlemine, teavitused,

taotlejate nõustamine, kommunikatsiooni ja mentorluse korraldamine).

Koolitusprogrammi läbiviimisega suurendame süsteemselt kohalikul tasandil noortega

töötavate spetsialistide pädevusi noorte omaalgatuste toetamisel; leiame üles peamised

kitsaskohad, mis takistavad omavalitsusi noorte omaalgatuste toetamisel ja suuname kohalikke

omavalitsusi noorte omaalgatuste toetamisega seotud kogemusi jagama ning väärtustama.

Programmi tegevuse nimetus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne

kodanikuosalus toetatud.

84

Tabel 38. Programmi tegevuse noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Osalusvormide arv

Allikas: Harno 89,00 79,00 79,00 79,00 79,00

Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal (%) kõigist omavalitsustest Allikas: Harno

62,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%

15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring

27,20% 24,00% 24,00% 25,00% 25,00%

18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatidest (%) Allikas: Statistikaamet

5,40%

(2021) 7,90% n/a n/a n/a

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse raames toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme.

Ühingute toetamiseks viiakse läbi taotlusvoore vastavalt ministri kehtestatud määrustele ja

ministeeriumis kehtestatud taotluskorrale. Noorteühinguid rahastatakse (0,6 mln), et pakkuda

noortele mitmekülgseid arenguvõimalusi mitteformaalse õppe keskkonnas ( sh sotsiaal-

emotsionaalsed oskused; kriitilise analüüsi ja probleemilahendamise oskused; meeskonnatöö).

Lisaks arendatakse noorsootöö kaudu noortes kodanikuaktiivsuse, väärtuskasvatuse,

ühiskondliku sidususe ja tuleviku toimekindlust toetavaid oskuseid (sh nt digi-, kliimapädevused

jmt). Noorsootöö hõlmab ka noorte vaimse tervise hoidmist ja probleemide süvenemise

ennetamist. Noorte osalusprogrammi rahastatakse (0,4 mln), et korraldada osalusvõrgustikke,

kus koondatakse ja levitatakse parimaid kaasamispraktikaid, arendades seeläbi kohalike

omavalitsuste kaasamisvõimekust. Starteegiliste partnerite toetusi vähendatakse antud

tegevuses 50 tuhande euro ulatuses.

Programmi tegevuse nimetus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav

üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks,

kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

85

Tabel 39. Programmi tegevuse noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus noorsootöö teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee

39,20%

(2022) 45,00% 50,00% 53,00% 58,00%

Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga"

90,00%

(2020) n/a 90,00% n/a n/a

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse all toetatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamist ja kättesaadavuse

parandamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 9,2

mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves

Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. Antud toetust kärbitakse 1 mln

eurot. Huviala valdkonna strateegiliste partnerite rahastusega (0,5 mln) toetatakse noori oma

huvialade leidmisel ja luuakse võimalused meelepäraste huvialade ja annetega tegelemiseks

kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse pakkumise kaudu. 1,3 mln eraldatakse noorte püsi- ja

projektlaagrite toetuseks, et muuta laagrites osalemine noortele kättesaadavamaks, tõsta

laagrikorraldajate ja- kasvatajate pädevust ning arendada laagrite kvaliteeti.

Noorsootööühinguid toetamisega (0,3 mln) muudetakse noorsootöö meetodid kaasaegseks ja

luuakse keskkond, kus noortega töötavad professionaalse ettevalmistusega väärtustatud

spetsialistid. Tegevuses vähendatakse toetustega seotud tegevuste, uuringute ja strateegiliste

partnerite rahastust (0,8 mln).

Programmi tegevuse nimetus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse

kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.

Tabel 40. Programmi tegevuse noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

15–26-aastaste noorte osakaal (%), kes hindavad, et tugi on kättesaadav

Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring n/a n/a n/a n/a n/a

15-29-aastaste osakaal (%), kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) Allikas: Statistikaamet

9,60% 10,50% 10,20% 9,90% 9,60%

86

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse eelarvest 3,5 mln rahastatakse välisvahenditest, mille abil käivitatakse

tegevused NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevate noorte toetamise eesmärgil.

Toetatakse NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori, et NEET-staatuses noored

jõuaksid tagasi haridusse või tööturule ning et NEET-staatuse riskis olevad noored ei langeks

NEET-staatusesse. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on oluline, et

noorte haridustee ei katkeks. Lisaks alustatakse tugisüsteemi loomisega teenusepakkujatele ja

omavalitsustele noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenustele loodud kvaliteediraamistiku

rakendamiseks. Oluline on võimaldada noortele juurdepääs kvaliteetsetele noortevaldkonna

teenustele. Toetus summas 0,4 mln suunatakse noortemalevatele, mille läbi pakutakse

noortele esmast töökogemust ning valmistatakse neid ette tööellu sisenemiseks.

3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Joonis 25. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus,

arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja

majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele.

87

Joonis 26. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi:

Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium.

Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on

kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas

2021-2035 (TAIE).

Teadmussiirde programmi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavat osa ja

ettevõtluskeskkonna osa kirjeldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala peatüki all.

Tabel 41. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid Programm

Teadus- ja arendustegevus

ning ettevõtlus

Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035 (TAIE

arengukava)

Teadussüsteemi programm

Teadmussiirde programm

88

3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning

ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes

Tabel 42. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmide ja programmi

tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -198 149 -220 395 -245 140 -24 746 11%

Teadussüsteemi programm -174 451 -204 862 -212 377 -7 515 4%

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu

toetamine -155 563 -189 471 -196 052 -6 581 3%

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse

kindlustamine -18 887 -15 391 -16 325 -933 6%

Teadmussiirde programm -23 698 -15 533 -32 764 -17 231 111%

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -23 698 -15 533 -32 764 -17 231 111%

3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning

ettevõtlus

Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti

Teadusagentuur (ETAG), Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut.

Programmi tegevuse nimetus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja

kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid

tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.

89

Tabel 43. Programmi tegevuse teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet

1,50

(2022) 1,40 1,40 1,40 1,40

Teaduse mitmekesisuse mõõdik 1,6 (2020) n/a n/a n/a n/a

Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100

Allikas: eCorda, Eurostat

3, koht riikide

võrdluses (376)

Top 5 Top 5 Top 5 Top 5

EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv

Allikas: eCorda

156 143 174 212 256

Tegevuse kirjeldus

2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi

rahastatakse välisvahenditest 14,1 mln ulatuses, mis on 2,2 mln võrra rohkem, kui 2024. aastal.

Teadusasutuste baasfinantseerimiseks eraldatakse 59,3 mln eurot, mis jääb samale tasemele

2024. aastaga. Alates 2020 aastast, kui baasfinantseerimise ja uurimistoetuste rahastamine

tõsteti samale tasemele ehk nende omavahelist suhet on hoitud 50:50 tasemel, on see esimene

aasta, kui põhiinstrumentide maht eelarves ei tõuse. Enne kärpeotsuseid oleks suunatud

lisavahendeid nii baasfinantseerimise kui uurimistoetuste suurendamiseks.

Baasfinantseerimine on üks teadussüsteemi põhiinstrumentidest, mille kaudu toetatakse

evalveeritud teadusasutuste jätkusuutlikkust ja strateegiliste arengueesmärkide täitmist.

Baasfinantseerimise vahenditest katavad teadusasutused näiteks riigisiseste ja -väliste

teadusprojektide kaasfinantseeringu, avavad uusi uurimissuundi ning peavad üleval

teadustaristut. Teaduse põhiinstrumendid on teadussüsteemi kestlikkuse tagatiseks, mistõttu

selleks eraldatud vahendeid ei kärbita.

Uurimistoetusteks, millega toetatakse konkursipõhiselt kõrgetasemelist teadus- ja

arendustegevust, kavandatakse samuti 2024. aasta mahus ehk 59,3 mln eurot.

Uurimistoetused on baasfinantseerimise kõrval teiseks teaduse rahastamise

põhiinstrumendiks, mille kaudu tagatakse süsteemi konkurentsivõime, mistõttu ka selleks

eraldatud vahendeid ei kärbita aga neid ei ole võimalik ka suurendada. Uurimistoetuste hulka

kuuluvad muuhulgas stardi- ja rühmagrandid ning tagasipöörduvate teadlaste toetused, et

soodustada nende lõimumist Eesti teadussüsteemi.

Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse ka edaspidi doktorantide palkamist

nooremteaduri ametikohtadele. Nooremteadurite palgatoetuseks eraldatakse 21,9 miljonit

90

eurot. Nooremteadurite töötasu arvestuse aluseks 2025. aastal on 2024. aasta keskmine

brutopalk Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, milleks oli 1951 eurot kuus.

Doktoriõppe reform loob tingimused teadus- ja arendustöötajate arvu kasvatamiseks, mis on

vajalik teaduspõhise ühiskonna arenguks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevatele rakenduskõrgkoolidele eraldatakse

teadus- ja arendustegevuse sihttoetust 1,8 mln eurot, millest 0,2 mln eurot klassifitseerub

majandusliku sisu alusel investeeringuteks, et võimaldada kvaliteetseks kõrgharidusõppeks

vajalikku teadus- ja arendustegevust. Võrreldes 2024. aastaga toetus ei suurene sarnaselt

teistele teaduse põhiinstrumentidele.

Teaduse tippkeskuste rahastamiseks on planeeritud 10 mln eurot aastas. Tippkeskused on Eesti

teaduse lipulaevad, mis ühendavad erinevate teadusasutuste parimaid uurimisrühmi ja

keskenduvad ühiskonna vajadustest lähtuvate keeruliste ja suure kasupotentsiaalidega

teadusküsimuste lahendamisele.

Ministeeriumi poliitikakujundust toetavasse valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse

suunatakse 4,3 mln eurot, mida on 0,2 mln eurot rohkem kui 2024. aastal. Neist vahenditest

rahastatakse eesti keele, kultuuri, keeletehnoloogia ja hariduse suuna programme ning

fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ eesmärkide täitmist.

Toetatakse ka viipekeele uurimist ja õpetamise alast teadustööd Tallinna Ülikoolis. TAIE

arengukava 2035. aasta eesmärk on hoida teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht

riigieelarvest 1% SKP-st tasemel aga riigi majanduslikust olukorrast tulenevalt jääb see 2025.

aastal veidi alla selle. 2025. aasta riigieelarve raames lisanduvatest valdkondlikest TA

vahenditest suunatakse valdkondlikesse riiklikesse programmidesse 0,4 mln eurot. TAIE

fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ raames planeeritud

ühiskonnauuringute programm käivitatakse, mille tulemusel lisanduvad ühiskonna suunal

sihttoetused.

Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud teadusteadlikkuse

kasvatamisele, sh noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi tekitamisele ja hoidmisele. Eesmärk on

toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada seeläbi teadlaste järelkasv ning muuta

teadus ja selle tulemused ühiskonnas nähtavaks ja kasutatavaks. Neist vahenditest toetatakse

teaduskeskus AHHAA tegevusi ning antakse välja teaduspreemiaid teadlastele, õpilastele ja

üliõpilastele. Välisvahendite toel jätkatakse teadussaate „Rakett 69“ tootmist ja korraldatakse

õpilaste teadusfestivali. Kokku on teaduse populariseerimiseks planeeritud eelarvesse 2,8 mln

eurot, mida on 0,1 mln eurot vähem kui 2024. aastal.

Teadussüsteemi haldamiseks ja arendamiseks eraldatakse 6,7 mln eurot sh 0,5 mln 2025. aasta

riigieelarve raames lisanduvatest valdkondlikest TA vahenditest. Toetatakse Eesti Teaduste

Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ja teiste koostööpartnerite tegevust ning rahastatakse riigi

teadus ja arendusasutuste valdkondlikku teadus- ja arendustegevust ning tegevuskulusid.

91

Võrreldes varasemaga eraldatakse süsteemi toetavateks kuludeks 0,4 mln eurot vähem. Lisaks

planeerib Eesti Kirjandusmuuseum 56 000 eurot omatuludega seotud kulusid.

Tagatakse Eesti riigi kaasahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse

pälvinud projektidele, mille eesmärk on koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada

välja silmapaistva tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides,

kokku on selleks planeeritud 12,2 mln eurot sh 7,9 mln välisvahenditest. Toetatakse kolme

rahastuse saanud projekti: „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste toetamist, sh

kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste

piloteerimist, suurandmete põhjal biotööstuses vajalike rakkude disainimisele keskenduva

DIGIBIO ja personaalmeditsiini rakenduste arendamisele suunatud TeamPerMed projekte.

Teadlaste järelkasvu tagamiseks ja talentide ligimeelitamiseks eraldatakse toetusi

järeldoktoritele ja tagasipöörduvatele teadlastele, luuakse stiimuleid ERC granditaotluste

ettevalmistamiseks läbi Mobilitas 3.0 programmi, milleks on planeeritud 5 mln eurot.

Eesti teadlastele ja innovaatoritele parimate võimaluste pakkumiseks rahvusvaheliseks

koostööks on Eesti ühinenud mitmete rahvusvaheliste teaduskoostöö organisatsioonide ja

rahvusvaheliste taristutega. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest tagatakse muu hulgas

Eesti liikmelisusest tulenevad kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation

Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel, Euroopa Kõrgjõudlusega

andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Labori (EMBL)

tegevustes. Kokku on rahvusvahelise koostöö edendamise tegevusteks eelarvesse planeeritud

6,2 mln eurot.

Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti

teaduskoostööprogrammi“ elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal,

milleks on planeeritud 15 000 eurot.

Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid

summas 3,9 mln eurot, millest 0,2 mln on välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP)

2021+ perioodi tehniline abi.

Programmi tegevuse nimetus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Programmi tegevuse eesmärk: Kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs

kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.

92

Tabel 44. Programmi tegevuse teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine mõõdikud

ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase

(2023) 2025 2026 2027 2028

Täiustatud uuringutealase taristuga

asutustes töötavate teadurite arv

(mõõdik vähemalt kuni 2023. a)

1101,27 (kumulatiivselt

2014-2022)

n/a n/a n/a n/a

Tegevuse kirjeldus

Võrreldes 2024. aastaga suureneb eelarve 1,7 miljoni võrra, kuna suurenevad EENETi

haridusteenuste tagamiseks vajalikud kulud ning teadusraamatukogude toetus, mis 2024.

aastal oli eelarves väiksem, kui tegelik vajadus.

Toetatakse 7,2 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristuid ja juurdepääsu riiklikult olulistele

rahvusvahelistele teadustaristutele. Nii näiteks on Eesti teadlastel võimalus kasutada maailma

tipptasemel teadustaristut ja osaleda maailma juhtivate teadusorganisatsioonide juures

toimuvas teadustöös, (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN), Euroopa

Kosmoseagentuuris (ESA), teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise

katsetermotuumareaktori (ITER) juures). Eelarve väheneb 0,3 mln euro võrra võrreldes 2024.

aastaga.

Kindlustatakse 7,9 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja

teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse

jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele.

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamiseks eraldatakse IT süsteemide kuludeks

1,2 mln eurot. (EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse

privaatserveri teenust). Lisaks planeeritakse 47 000 eurot omatuludega seotud kulusid.

Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja Noorteamet

(Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol).

Programmi tegevuse nimetus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine.

93

Tabel 45. Programmi tegevuse sektoritevahelise teadmussiirde toetamine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori

teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, %

Allikas: Statistikaamet

7,20%

(2022) 10,50% 11,50% 12,50% n/a

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv

miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL

keskmine = 100) %

Allikas: European Innovation Scoreboard

183,00% 195,00% 201,00% 207,00% n/a

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud

kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA

eraldistest, %

Allikas: Statistikaamet, HTM arvutused

25,00%

(2022)

28,00% 28,00% 28,00% n/a

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000

tööealise elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

3,70

(2022) 3,50 3,50 3,50 3,50

Tegevuste kirjeldus

2025. aastal suureneb välisvahendite toel elluviidavate tegevuste maht. Programmi tegevusi

rahastatakse välisvahenditest 32,8 mln ulatuses, kulud suurenevad 17,2 mln võrra, kuna

välisvahenditest rahastatavad tegevused on käivitunud.

TAIE fookusvaldkondades teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja

ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh:

Kasvava teadus- ja arendustegevuse nõudluse katmiseks TAIE fookusvaldkondades alustatakse

uute temaatiliste programmidega, milleks on planeeritud eelarvesse 10,5 mln eurot. Neid

programme rahastatakse välisvahenditest.

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamiseks:

Alates 2024. aastast on peatatud arendusgrandide ehk eksperimentaalarenduse grantide

(proof of concept) väljaandmine, mida varem rahastati riigieelarvelistest vahenditest 1,7 mln

euroga. Käivitatud on mitu teadmussiirde suuna välisvahenditest rahastatavat meedet ja

eksperimentaalarenduste vajaduse täitmiseks hakatakse nutika spetsialiseerumise suunal välja

andma ASTRA+ innovatsiooniküpsuse grante.

Jätkatakse õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike

teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus-

ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-

Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja

94

ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse teadus- ja arendustaristu mahtu ja

kvaliteeti. Selleks on planeeritud 2025. aastaks 8,7 mln eurot.

Käivitatakse toetusskeem teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja

ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja

teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist

teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -

teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist. Muu hulgas toetatakse

spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli

arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist,

soodustatakse asutuste vahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel

(nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms).

Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.

2025. aastaks on planeeritud 5 mln eurot.

Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse välisvahenditest

valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme (RITA+) kaudu

interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning

kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike

palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi (koolitused jms). Kokku on eelarvesse planeeritud

2,4 mln eurot.

Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate

meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam

teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja

kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab

paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist

liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja

teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada

teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja

arendustöö protsessidest. Võimaldatakse ülikoolide ja tööandjate koostöödoktorantuuri, kus

uurimisteema seotakse ettevõttele või asutusele olulise uurimisteemaga ning doktoritöö

valmib tihedas koostöös ülikooli ja ettevõtte või asutusega. Välisvahenditest on planeeritud

selleks 3,2 mln eurot.

Tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemise tegevuse raames

toetatakse konkreetsete tippkeskuste teadustulemuste ja teadustaristute arendamist

teenusteks, toodeteks ja rakendusteks, mis viivad mistahes iseseisva majandustegevuseni,

mida osutatakse tasu eest. Selleks on planeeritud 2025. aastaks 3 mln eurot.

95

3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus

Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase

keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt,

säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning

väärtustada teiste keelte valdamist.

Joonis 27. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkond ja selle maht

Tulemusvaldkonna mõõdik on "Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust" 2023

aastal kasutas eesti keelt Statistikaameti andmeil 91,7% rahvastikust. Mõõdiku sihttase

järgmiseks aastaks on 91% ja seega on selle eesmärk saavutatud.

Tabel 46. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid Programm

Eesti keel ja eestlus Eesti keele arengukava 2021–2035 Keeleprogramm

96

3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 47. Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja

dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Eesti keel ja eestlus -7 959 -10 875 -11 314 -438 4%

Keeleprogramm -7 959 -10 875 -11 314 -438 4%

Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -931 -1 022 -965 57 -6%

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -4 723 -5 427 -5 696 -269 5%

Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine

ning mitmekeelsus -2 305 -4 427 -4 652 -226 5%

3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja

programmi tegevused

Keeleprogramm

Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse

mitmekeelsust.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Haridus- ja

Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Eesti Keele Instituut (EKI).

Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea.

97

Tabel 48. Programmi tegevuse eesti keele maine ja staatuse tugevdamine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja

tunnustusüritused

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

50 50 50 50 50

Eesti keele maine ühiskonnas: eesti emakeelega

inimeste hulgas

Allikas: Eesti keele maine uuring

n/a n/a n/a n/a n/a

Eesti keele maine ühiskonnas: eesti keelest

erineva emakeelega inimeste hulgas

Allikas: Eesti keele maine uuring

n/a n/a n/a n/a n/a

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse eelarve väheneb 57 tuhande euro võrra, millest 16 tuhat eurot on seotud Riigi Info-

ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse poolt Keeleametile osutatavate arvutitöökoha- ja

eriteenuste kulu tõstmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse ja Riigi

Kinnisvara AS rendikulude prognoosi täpsustamisega. 42 tuhande euro võrra vähenevad seoses

eelarve kokkuhoiuülesandega asutuste (EKI, Keeleamet) tööjõu- ja majandamiskulud.

Keeleprogrammi sisemise muudatusega tuuakse tegevuse eelarvesse juurde 1050 eurot

tegevuselt Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine seoses rahvusvaheliste

organisatsioonide liikmemaksu tõusuga.

Teostatakse järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete

täitmise üle. Valmistatakse ette keeleseaduse muutmise eelnõu, mis tagab, et keeleõigus

vastab tänastele vajadustele. Tõstetakse inimeste teadlikkust keeleõigusest ja keeleõppest,

pakutakse vastavat nõustamist. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on

laiendatud Keeleameti järelevalvepädevust koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning

kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse. Tegevustele on ette nähtud

0,7 mln eurot.

0,1 mln eurot kavandatakse keelevaldkonna tunnustamiseks väljaantavate auhindadele, sh F.J.

Wiedemanni keeleauhind, mis aitavad väärtustada eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke

erikujusid ning mitmekeelsust.

Populariseeritakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning edendatakse

rahvusvahelist keelepoliitika ja -õppe alast koostööd. Jätkatakse eesti keele populariseerimisele

suunatud tegevustega, millega seatakse eesmärgiks eesti keele maine tõstmine nii eestlaste kui

eesti keelest erineva ema- või kodukeelega kõnelejate hulgas, selle erinevate õppimisviiside

tutvustamine ja mitmete turundustegevuste ja ettevõtmiste käivitamine eesti keele kui

98

identiteedi kandja tähtsuse suurendamiseks. Tegevustele on planeeritud 0,2 mln eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning

keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse

koordineeritult.

Tabel 49. Programmi tegevuse keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Tekstiandmete hulk ühendkorpuses (miljardit

sõnet)

Allikas: Eesti Keele Instituut

n/a 7 15 19 23

Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse

publikatsioonide hulk ja viidatavus

Allikas: ETIS

157

(2022) 172 177 182 187

Mitmekeelsete terminibaaside hulk

Allikas: Eesti Keele Instituut 115 135 140 145 145

Eesti keele keeletehnoloogiline tugi

Allikas: Eesti Keele Instituut osaline osaline osaline osaline osaline

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse eelarves vähenevad seoses kokkuhoiuülesandega EKI ja HTM-i tööjõu- ja

majandamiskulud ning HTM-i strateegilistele partneritele kavandatud kulud kokku 0,2 mln

eurot. 20 tuhande euro võrra väiksemas mahus on prognoositud EKI omatuludega seotud

keelevaldkonna koolituste kulu. Tegevusse planeeritud asutuste amortisatsioonikulude, HTM-i

haldus- ja juhtimiskulude ning keeletaristu ja –keeletehnoloogia infosüsteemide eelarve

suureneb võrreldes eelneva aastaga 0,4 mln euro võrra.

Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia

vahendite kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike,

oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et

töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks ning

soodustataks keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale

mõeldud (digi)teenustes. Tegevuste peamine elluviija on EKI.

Koordineeritakse eesti terminitööd ning toetatakse eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomist, et

tagada oskussõnavara pidev arendamine ja ajakohastamine, sh tehnoloogiliste lahenduste ja

keeletehnoloogia vahendite kasutamise kaudu terminitöös. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute

99

koostamise toetusmeetmega soodustatakse eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist

ning eesti teaduskeele arendamist. Eelarvesse on planeeritud 0,5 mln eurot.

Hõimurahvaste programmist toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride

uurimist ja keeletaristu arendamist ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja

koostööd. Tegevustele on kavandatud 0,2 mln eurot

Jätkatakse tänapäevaste sõnastike ja keelekorpuste koostamist ning nende pidevat

ajakohastamist, sh keeleportaal Sõnaveeb ning sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex.

Soodustatakse keeleteaduste arendamist, sh eesti keele murrete ja soome-ugri keelte uurimist

ja õpetamist. Täiustatakse keeleinfo teenust, et kõik vajalik oleks kasutajale mugavalt

kättesaadav. Selleks uuendatakse ja ühendatakse killustatud keelenõuallikad ja mahukad

andmebaasid EKI teatmikku. Hoitakse töös riigi keskset masintõlkekeskkonda Tõlkevärav, mis

pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab

tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke

tellimise protsessi. Eelarves on tegevustele 1,5 mln eurot.

0,1 mln eurot suunatakse viipekeele arengu keskse koordineerimise tagamisse, et seada eesti

viipekeele areng stabiilsele alusele. Koordineeritakse tegevusi viipekeelse kogukonnaga, et

lahendada eri osapooli kaasates esmaseid väljakutseid, mis on seotud viipekeele kirjeldamise ja

õpetamisega, viipevara ja viipekeele õppevara arendamisega, viipekeele spetsialistide

koolitamisega ning viipekeele alase teadlikkuse tõstmisega.

Programmi tegevusse on planeeritud keeletaristu ja keeletehnoloogia infosüsteemide eelarve

0,30 mln eurot, millest 0,2 mln moodustavad kulud, sh 8 tuhat eurot omatuludega seotud kulu,

ning 93 tuhat eurot investeeringud.

Tegevus sisaldab HTM-ile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 1,9 mln eurot, sh 91

000 eurot välisvahendid, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP) 2021+ perioodi tehniline abi.

Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning

mitmekeelsus

Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste

keelte oskust.

100

Tabel 50. Programmi tegevuse eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti

keele riigieksami keskmine tulemus punktides

(maksimaalne 100)

Allikas: EHIS, EIS

58,00 64,00 65,00 65,00 65,00

Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal

eksamil käinutest (%)

Allikas: Harno

51,70% 60,00% 61,00% 61,00% 61,00%

Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste

arv aastas)

Allikas: Eesti Instituut, alates 2024.a Eesti Keele

Instituut

5300 5400 5450 5500 5500

Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-

keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)

Allikas: HTM, Harno

75,50% 75,00% 75,00% 76,00% 77,00%

Eesti keele kui teise keele õppekorralduse

keskkond täiskasvanud õppijale

Allikas: HTM

puudub n/a n/a n/a n/a

Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus

Allikas: Eesti tööjõu-uuring n/a n/a n/a n/a n/a

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevust rahastatakse 2,2 mln euro ulatuses välisvahenditest, mis on seoses

välisvahenditest kaetavate tegevuste käivitumisega 0,5 mln euro võrra eelnevast eelarveaastast

suuremas mahus.

Tegevuse eelarve väheneb 0,1 mln eurot seoses kokkuhoiuülesandega EKI, Harno ja HTM-i

personali- ja majandamiskulude ja kavandatud tegevuste ning HTM-i strateegilistele

partneritele planeeritud kulude eelarve arvelt. Lõpetatakse Keeleameti kaudu

haridusvaldkonna töötajate eesti keele C1-taseme täienduskoolituste rahastamine ning

jätkatakse koolituste korraldamist välisvahendite eelarvest, millega suunatakse kärpeülesande

täitmisse 81 tuhat eurot.

22 tuhande euro võrra väheneb Harno tegevuste eelarve seoses Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse poolt ametile osutatavate arvutitöökoha- ja

eriteenuste kulu tõstmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse ning 40

tuhat eurot väiksemas mahus on prognoositud arvestuslike kulude eelarve kodakondsuse

101

taotlejale Kodakondsuse seaduse alusel ja Keeleameti suunamisel eksamile tulnud isikule

Keeleseaduse alusel keeleõppekulude hüvitamiseks.

Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte

õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal.

Toetatakse keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja

keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus

toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe

alase koolitamise kaudu.

Täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks on

planeeritud 0,1 mln eurot. Valmistatakse ette ja korraldatakse eesti keele tasemeeksameid

neljal keeleoskustasemel (A2-C1) ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise eksameid. Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning

keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja kodakondsust taotlevate

inimeste eesti keele õppe kulud. Riigi poolt loodud tasuta eesti keele e-õppe kursuste

kasutajatele tagatakse õpetajatoe teenus. Eesti keele tasemeeksamite sooritajate ja Eesti

kodakondsuse taotlejate arv on jätkuvalt tõusev ning samuti on märkimisväärselt kasvanud e-

õppe kursuste kasutajate arv.

Välisvahenditest toetatakse 2,2 mln euroga eesti keele õppe edendamist, sh õppevahendite ja

meetodite arendamist, eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate

professionaalset arengut ning eesti keele oskuse hindamisega seotud teenuseid. Eesmärgi

saavutamiseks arendatakse (e-)õppevahendeid ja -keskkondi ning õppemeetodeid, tagatakse

eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, arendatakse riigi

poolt täiskasvanud eesti keele õppijale pakutavaid keeleteenuseid koondavat elektroonilist

keskkonda ning koolitatakse õppematerjalide koostajaid. Korraldatakse haridusvaldkonna

töötajate eesti keele õpet ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele

õpetamise oskusi, sh haridustöötajate, sh tugipersonali, huvikoolide õpetajate ja

noorsootöötajate eesti keele õpe, et tagada haridustöötajate piisav eesti keele oskus,

keeleõppe metoodika- ja didaktikaalane enesetäiendus, et suurendada haridustöötajate

võimekust toetada õppijate eesti keele omandamist. Arendatakse eesti keele oskuse e-

hindamisvahendeid täiskasvanud õppijatele (keeleoskustaset määratlev sõeltest), jätkatakse

eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimist. Samuti koolitatakse testikoostajaid ja hindajaid,

tõstetakse testimisalast pädevust.

Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides,

lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,9 mln euroga. Sh toetatakse

välismaal elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal

töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal

asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist, väliseesti

ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud

102

projekte ning Üleilmakooli tegevusi. Väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakooli

kursustele on registreerunud õpilasi 35 erinevast riigist.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe raames toetatakse 0,5 mln euro ulatuses eesti

keele ja kultuuri õpetamist väliskõrgkoolides üle maailma. Välismaa õpetuskeskustes jätkavad

tööd Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorid (9), välisülikoolidel võimaldatakse tellida

õppematerjale ning lisaks antakse välja stipendiume ja sihttoetusi eestikeelses keskkonnas

õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti

kultuuriruumiga.

Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa keeleõppe

raamdokumendi uuendused), toetatakse võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning

keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. Tegevustele on kavandatud 0,1 mln eurot.

Tegevuste elluviimisse panustavad 1,1 mln euro ulatuses välisvahendite arvelt tehtavad IT

investeeringud täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonna arendamisse.

3.8.2.4 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine

Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine.

Joonis 28. Riigivalitsemine tulemusvaldkond ja selle maht

103

Joonis 29. Riigivalitsemine tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 51. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 52. Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmide ja programmi tegevuste eelarve ja

dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Riigivalitsemine -9 606 -9 874 -9 500 374 -4%

Arhiivindusprogramm -9 606 -9 874 -9 500 374 -4%

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja

juurdepääsu tagamine -9 606 -9 874 -9 500 374 -4%

3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine programmid ja

programmi tegevused

Arhiivindusprogramm

Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning

kodanike õiguste tõendamine

Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahvusarhiiv

Programmi tegevuse nimetus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid Programm

Riigivalitsemine - Arhiivindusprogramm

104

Tabel 53. Programmi tegevuse arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv

(inimest aastas) 11875 10000 10000 12000 13000

Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste

arv (mln korda) 1,67 1,5 1,5 1,5 1,5

Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk.

aastas) 8 7 7 7 7

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse eelarves vähenevad seoses kokkuhoiuülesandega nii personali- kui majandamiskulud

kokku 0,3 mln eurot. 2025 aasta jooksul jääb täitmata või koondatakse vähemalt 10

täiskoormusega töökohta, mis vähendab oluliselt arhivaalide digiteerimist, mis omakorda piirab

arhiivi kogude kasutamist. Samuti vähendatakse publitseerimisprogrammi, mis on etendanud

olulist rolli humanitaarteaduste taristu mõistes. Lisaks pidurduvad voogedastusplatvormi

Arkaader haridusliidese arendustööd.

Tegevuskulude eelarve 6,2 mln eurot kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatuga sh:

Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii

digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks

fookusvaldkonda: Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning Rahvusarhiiv kui avatud

asutus ja partner kogukondadele.

Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui

töötaja vaates. Sisemiste töövoogude disainimine ja hõlbustamine, et tõsta töö tulemuslikkust.

Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku

kasulikud tehnilised arendused.

Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude

arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas

kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSi-des ja kõvaketastel oleva

teabe vastuvõtt, aga ka uute süsteemidega liidestamine ja „märkamatu arhiveerimise“

arendamine).

Tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega

inimestele suunatud programme, panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse.

Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse

ühisloomeprojektidega.

105

RKAS vahendid vähenevad 0,1 mln eurot 2,9 mln euroni, mis on seitsme kinnistu

ülalpidamiskuludeks, kus paiknevad Rahvusarhiivi kogud. Rahvusarhiiv osaleb

Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast

rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga

sama katuse alla. Amortisatsioonikulud 0,4 mln eurot.

3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 30. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest,

%

Tabel 54. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE* 2025 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -935 551 -1 066 732 -1 136 147 -69 415 7%

Tööjõukulud -205 031 -188 946 -206 402 -17 456 9%

Majandamiskulud -96 093 -94 031 -127 417 -33 386 36%

Muud tegevuskulud -95 -5 -5 0 0%

Sotsiaaltoetused -27 970 -68 570 -64 210 4 360 -6%

Investeeringutoetused -18 740 -11 643 -930 10 713 -92%

Muud toetused -546 390 -664 474 -690 053 -25 579 4%

Põhivara amortisatsioon -25 742 -21 823 -25 750 -3 927 18%

Käibemaks -15 490 -17 239 -21 379 -4 140 24%

*2024RE veerus ei ole arvesse võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi ministri käskkirjaga tehtud eelarve

jaotust.

Tööjõukulud suurenevad suures osas õpetajate palga alammäär kasvust ja diferentseerimise

määr tõusust, kasvuprotsent ei kajasta tööjõukulude lõpplikku seisu. Majandamiskulude

suurenemist mõjutavad 2021+ perioodi välistoetuste toel suuremas mahus ellu viidavad

tegevused. Tegevuskulusid kokku mõjutavad ka kohalikest omavalitsustest üle toodud Rae

106

Riigigümnaasium, Narva Täiskasvanute Kool, Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium ning

Lüganuse Kooli, Kiviõli Vene Kooli ja Kiviõli I Keskkooli ühendamisel moodustatud Kiviõli

Riigikool.

Sotsiaaltoetuste suurenemine on peamiselt tingitud Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavate

Eramus+ toetuste kasvust, mis on kavandatud õpilaste ja õpetajate erinevateks stipendiumiteks

ja samuti kõrgkoolide vajaduspõhiste õppetoetuste tõusust. Eestikeelsele õppele ülemineku

tegevuskava alusel suurenevad õpetajate ja tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate

üliõpilaste stipendiumid.

Investeeringutoetused vähenevad tulenevalt struktuurifondide 2014+ perioodi lõppemisest.

Muud toetused kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest, teaduse- ja

arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendavast rahastusest

ja haridustoetuste mahu kasvust.

3.8.4 Õpetajate palkade kujunemine

Õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel lähtutakse:

 õpetaja töötasu alammäärast, mis lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76-st

kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega;

 õpetaja tööjõukulu arvestatakse ühe õpetaja ametikoha kohta mahus, mis võimaldaks

maksta brutopalgana keskmiselt 2184 eurot kuus. Õpetaja töötasu alammäärale 1820

eurole lisandub 20% töötasu diferentseerimiseks koolipidaja ja kooli tasandil;

 õpilaste arvust, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikest 3, mille kohaselt

riigieelarvest valdadele ja linnadele (sh erakoolidele) munitsipaalkoolide kulude

katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne

õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga;

 selleks, et toetada riikliku õppekava täitmist ja üldhariduse kättesaadavust kõikides

valdades ja linnades, lähtutakse toetuse arvestamisel täiendavalt koefitsientidest, mis

arvestavad riikliku õppekava, õppevormi ja õppekeelega, hariduslike erivajadustega

õpilaste õppekorralduse erisustega, klassitäitumuse arvestuslike nõuetega ning õpilaste

arvuga valdade ja linnade haldusterritooriumil asuvates koolides.

 Õpetajate tegelik töötasu sõltub riigi poolt eraldatavatest vahenditest, koolipidajate

rahalisest lisapanusest ja ka asjaolust, kas koolipidajad teevad otsuseid koolivõrgu

korrastamiseks ning viivad õpetajate ametikohtade arvu kooskõlla valdavalt kahanevate

õpilaste arvudega.

Haridus- ja Teadusministeerium seirab õpetaja palka alltoodud metoodika alusel:

Arvestuslik keskmine palk, mida kohalikul omavalitsusel on võimalik maksta riigieelarveliste

toetuste arvelt ühe ametikoha kohta. Metoodika: perioodi eraldis (toetus õpetajate

107

tööjõukuludeks, tööandja maksudeta) / vaadeldava perioodi kuude arv / õpetajate

ametikohtade arv KOV-is taandatuna täistööajale (EHIS, eelmise aasta 10. novembri seisuga).

Tegelik keskmine palk, mida KOV-id on maksnud ühe õpetaja ametikoha kohta. Metoodika:

perioodi tegelik palgakulu (saldoandmikust) / vaadeldava perioodi kuude arv / perioodi

keskmine õpetajate ametikohtade arv KOV-i taandatuna täistööajale (EHIS, perioodi keskmine).

Alates 2022. aastast sisaldavad tegelikud palgad ka hüvitisi.

Õpetajate ametikohtade arv on koolide poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) esitatavad

andmed õpetajate kohta.

Õpetajate palgaandmetega saab tutvuda haridusandmete portaalis Haridussilm.

3.8.5 Investeeringud

Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused.

Joonis 31. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal

koguinvesteeringutest, %

Tabel 55. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -79 198 -24 666 -25 174 -508 2%

Inventar -118 -325 -420 -95 29%

IT investeeringud -4 874 -3 437 -3 590 -153 4%

Transpordivahendid -67 0 -540 -540 100%

Masinad ja seadmed -1 699 -215 -758 -543 253%

Muud investeeringud -2 324 -1 582 -1 105 477 -30%

108

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Kinnisvara -57 008 -12 039 -14 145 -2 106 17%

Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -7 405 -10 814 -11 443 -629 6%

H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -82 -140 -100 40 -29%

Riigigümnaasiumite ehitus -47 227 0 -274 -274 100%

Tallinna Tehnikakõrgkooli

kinnisvarainvesteeringud -1 607 -1 000 -500 500 -50%

Riigikoolide investeeringud välisvahenditest 0 0 -1 053 -1 053 100%

Eesti Lennuakadeemia

kinnisvarainvesteeringud 0 -85 -100 -15 18%

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli

multifunktsionaalne hall 0 0 -100 -100 100%

Luua Metsanduskooli Tihemetsa

õppemetskonna ehitus -16 0 -575 -575 100%

Käibemaks -13 109 -7 068 -4 616 2 452 -35%

Inventari investeeringute mahu moodustab riigi rakenduskõrgkoolide õppelaborite inventari

soetused. Inventari soetuseks kavandatud investeeringud suurenevad 95 tuhande euro võrra,

kuna rakenduskõrgkoolid kavandavad suuremas mahus õppelaborite soetusi.

IT investeeringud suunatakse erinevate infosüsteemide ja digilahenduste arendamisse, sh

Sisseastumise infosüsteem SAIS, Eksamite infosüsteem EIS, Õppeinfosüsteem Tahvel,

Haridusandmete portaal HaridusSilm, Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS jne.

Transpordivahendite investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste (väikebuss) ja

rakenduskõrgkooli (Eesti Lennuakadeemia õppeotstarbeline lennuk) soetused.

Masinate ja seadmete investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste ja

rakenduskõrgkoolide õppeotstarbeliste masinate ja seadmete soetused.

Muude investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide ja

Rahvusarhiivi põhitegevuseks vajalikke soetuseid. Eelarve maht suureneb eestikeelsele

haridusele ülemineku toetuste eelarvest planeeritud Ida-Virumaa koolivõrgu investeeringute

võrra.

Kinnisvara investeeringute osas Riigigümnaasiumite ehituste ja remondiinvesteeringute

vahendid suurenevad võrreldes eelmise aastaga 1,9 mln eurot, sh planeeritakse alustada

2021+ välisvahendite kaasabil Kohtla-Järve Järve Kooli projekteerimise ja ettevalmistustöödega

1,05 mln eurot (hoone valmimine kavandatud 2028) ja jätkatakse Lasnamäe Riigigümnaasiumi

ehituse ettevalmistustöid 0,27 mln eurot (valmimine kavandatud 2029).

Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS) planeeritavad investeeringud on 11,44 mln eurot, millest on

planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste (peamiselt riigikoolide)

remondid ja arendused. Suuremad objektid on Tallinna Polütehnikumi B-korpuse, Järvamaa

Kutsehariduskeskuse spordihoone, Võrumaa Kutsehariduskeskuse ehitushoone, Viljandi

109

Kutseõppekeskuse võimla jt hoonete rekonstrueerimine, Narva Vanalinna Riigikooli

õppehoone, Tallinna Teeninduskooli A-korpuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi

õppehoone jt rekonstrueerimise projekteerimistööd.

Kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid planeerivad järgmisi investeeringuid kinnisvarasse:

 Heino Elleri Muusikakooli õppekorpus 0,1 mln eurot;

 Luua Metsanduskooli Tihemetsa õppemetskonna ehitus 0,6 mln eurot;

 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli multifunktsionaalse halli ehitus 0,1 mln

eurot;

 Eesti Lennuakadeemia kinnisvarainvesteeringud 0,1 mln eurot;

 Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud 0,5 mln eurot.

3.8.6 Finantseerimistehingud

Tabel 56. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat

eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Muutus,

%

Finantseerimistehingud kokku 54 245 253 8 3%

Laenunõuded 67 253 253 0 0%

Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning

Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste

poolt.

110

3.9 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala

Justiits- ja Digiministeerium kavandab ja viib ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitavad luua avatud ja turvalist ühiskonda. Oluline on samaaegselt tagada digiriigi areng, luua turvaline ja usaldusväärne küberruum ja koordineerida riigi kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamist.

111

Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 20 asutust: Justiits- ja Digiministeerium, prokuratuur,

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Riigi

Infosüsteemi Amet (RIA), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), Andmekaitse

Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna

Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu

Ringkonnakohus, Taru Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning

112

kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme

kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina.

Suurimate eelarvemahtudega valitsemisala asutused on ministeerium, vanglad vaadelduna

grupina ja kohtud vaadelduna grupina.

Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse riigile kuuluv ettevõte AS Eesti Vanglatööstus

(likvideerimisel), sihtasutused Eesti Interneti Sihtasutus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

(RIKS) ning riigi osalusega mittetulundusühing MTÜ Nordic Institute for Interoperability

Solutions. RIKS tagab riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste institutsioonide sidealase

teenindamise ning eriotstarbelise ja operatiivside ning osutab operatiivraadioside-,

andmekeskuste, riigi mereside- ja telefoniteenuseid. Eesti Interneti SA on Eesti

internetikogukonda esindav ja Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon.

Valitsemisala ja selle haldusala asutuste muudatused võrreldes 2024. aasta riigieelarve

seletuskirjas tooduga on järgnevad:

 uued valitsemisala asutused on varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalasse kuulunud Riigi Infosüsteemi Amet ja Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus;

 valitsemisala haldusalasse liikusid Eesti Interneti Sihtasutus ja Riigi Infokommunikatsiooni

Sihtasutus ning MTÜ Nordic Institute for Nordic Institute for Interperability Solutions.

Ministrite pädevuste ja valitsemisalade ümberkorralduste tõttu liigub digiühiskonna

tulemusvaldkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja

Digiministeeriumi valitsemisalasse. Lisaks toimus ministeeriumi struktuurimuudatus, mille

kohaselt kohturegistritega seonduvad tegevused viidi justiitshalduspoliitika osakonnast üle

õiguspoliitika osakonda, täpsustati tegevusi ja teenuseid.

Valitsemisalas töötab kokku 3626 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema

töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused, kus on täistööajale taandatuna 1129

teenistujat (31,1% valitsemisala teenistujatest).

3.9.1 Tulud

Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika on oluliselt muutunud seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega ning tuludest moodustavad 64% välistoetused.

113

Joonis 32. Justiits- ja Digiministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %

Järgmises tabelis kajastatakse ülevaadet Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala tulude

dünaamikast. Põhjalikud selgitused iga tulugrupi kohta on toodud vastavates peatükkides.

Tabel 57. Justiits- ja Digiministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Muutus, %

Tulud kokku 53 880 45 114 134 419 89 305 198%

Saadud toetused 5 919 3 171 85 609 82 439 2600%

Riigilõivud 31 130 29 235 30 241 1 005 3%

Tulud majandustegevusest 4 152 2 935 9 005 6 070 207%

Trahvid ja muud varalised karistused 1 607 861 858 -4 0%

Muud tulud 11 072 8 912 8 706 -206 -2%

Saadud toetused

Saadud toetustena on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendid jm toetused, mida

makstakse välja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. 2025. aastal suureneb toetuste maht

ligikaudu 82 mln eurot, mis on seotud valitsemisalade struktuurimuudatusega. Justiits- ja

Digiministeeriumisse tuleb üle digiarengu valdkond, kus rakendatakse väga suures mahus

välisvahendeid.

Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala eelarvetesse (RIT, RIA, ministeerium) on planeeritud

47 mln euro ulatuses tulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, 35,8

mln eurot Taaste- ja Vastupidavusrahastusest, 0,2 mln eurot Sisejulgeolekufondist ja 1,7 mln

eurot muudest toetustest.

Lisaks on Patendiameti toetused (0,9 mln eurot), mis tulenevad Euroopa Liidu

Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa Patendiametiga (edaspidi EPO) ning

Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga (edaspidi WIPO) sõlmitud

114

koostööprojektidest. Toetus EUIPOst ja EPOst on ELi kaubamärgisüsteemi toimimise

toetavateks tegevusteks.

Riigilõivud

Valitsemisalas on suurimate mahtudega riigilõivude kogujad kohtud (30,2 mln eurot).

Riigilõivude laekumisi kavandatakse:

 kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt;

 kohtuasjade toimingutelt;

 Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-,

kasulike mudelite toimingutelt jne);

 elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt;

 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt;

 Konkurentsiameti toimingutelt;

 väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt;

 Karistusregistri toimingutelt.

Tulud majandustegevusest

Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse oma kulude katteks. Tulud laekuvad:

 Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna

lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning

kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 0,9 mln eurot. Laekuvat

tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks.

 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe

tuvastamise ekspertiisidest; Tervisekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste

lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate

tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu

kasutatakse peamiselt majandamiskulude katteks ning seadmete uuendamiseks.

 Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist 1,8 mln eurot.

 Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus saab 3,5 mln eurot tulu Riigipilve

teenuse osutamisest.

 Riigi Infosüsteemi Amet saab 2,5 mln eurot tulu andmesideteenuse osutamisest.

Trahvid ja muud varalised karistused

Tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot).

Trahvid ja muud varalised karistused on:

 karistusseadustiku alusel määratud karistused;

115

 äriseadustiku alusel määratud trahvid;

 väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid;

 muud trahvid ja varalised karistused.

Muud tulud

Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja prokuratuuri (1 mln eurot)

tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad järelevalvetasud (1,6

mln eurot) ja universaalse postiteenuse maksed (0,6 mln eurot).

Muud tegevustulud on:

 menetluskulude hüvitised;

 oportuniteeditasud;

 universaalse postiteenuse maksed;

 konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad;

 sunniraha ja tulud asendustäitmisest;

 väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud;

 järelevalvetasud;

 regressinõuded.

3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Justiits- ja Digiministeeriumi tulemusvaldkondade Õigusriik ja Digiühiskond kulud on suunatud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika tegevuste elluviimiseks, samuti digiriigi arenguks, turvalise ja usaldusväärse küberruumi ning riigi kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamiseks.

Justiits- ja Digiministeeriumi eelarves on mitmeid valitsemisalade valdkondade

ümberstruktureerimisest tingitud muudatusi, seetõttu ei ole tulemusvaldkondade eelarved

võrreldavad eelmise aastaga.

116

3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik

Joonis 33. Õigusriik tulemusvaldkond ja selle maht

Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud

lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga.

Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse

justiitssüsteemiga riik.

Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi

programm. Justiits- ja Digiministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks

tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest.

117

Joonis 34. Õigusriik tulemusvaldkond mõõdikud

Tabel 58. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm

Õigusriik

Õigusloomepoliitika põhialused aastani

20306 Kriminaalpoliitika põhialused aastani

20307

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi

programm

3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 59. Tulemusvaldkond Õigusriik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,

tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutu

s Muutus

, %

Õigusriik -212 311 -214 361 -207 583 6 777 -3%

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm

-212 311 -214 361 -207 583 6 777 -3%

Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine

-10 277 -9 509 -8 347 1 162 -12%

Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine

-4 563 -4 904 -12 889 -7 985 163%

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

-37 476 -37 027 -36 332 695 -2%

Karistuste täideviimise korraldamine -78 321 -76 638 -71 650 4 988 -7%

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine

-79 425 -84 162 -76 426 7 736 -9%

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006

118

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutu

s Muutus

, %

Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele

-2 247 -2 120 -1 939 181 -9%

Kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 3%. Kulude kokkuhoid saavutatakse peamiselt

Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuskulude, toetuste ja investeeringute

vähendamisest tulenevalt koalitsioonileppe kokkulepetest.

3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi

tegevused

Programmi nimetus: Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm

Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Justiits- ja Digiministeerium, esimese ja teise astme

kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

(EKEI), Patendiamet, Andmekaitse Inspektsioon (AKI), vanglad, Konkurentsiamet, Notarite

Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (KPK), Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda.

Programmi tegevuse nimetus: Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, on

nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusloome

koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja riigisisese

õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat õigusloomet.

Tabel 60. Programmi tegevuste õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele

eelneb VTK

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

38,00% 65,00% 70,00% 75,00% 80,00%

Global Data Barometer, valitsemise (governance)

näitaja hulgas esitatud andmekaitseõiguse

kategooria (data protection law)

(suund: suurem parem)

Allikas: Indeksi koduleht

Metoodika

n/a 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%

Maailma konkurentsivõime edetabel n/a 15 15 15 15

119

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

(IMD World Competitiveness Ranking,) valitsuse

tõhusus (government efficiency)

(suund: väiksem parem)

Allikas: Indeksi koduleht

Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTKta koostatud

eelnõude suhtes teostatakse järelhindamine

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

n/a 50,00% 60,00% 70,00% 80,00%

Tegevuste kirjeldus

Tegevus viiakse ellu nelja teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on

Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine avaliku õiguse valdkonnas (3,9 mln eurot),

Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine (2 mln eurot) ja Andmekaitse järelevalve

ning teavitustöö (1,5 mln eurot).

Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus peab olema selge

ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas põhiseadusega ja õigusriiklike

väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste

riikide parima praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning

tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel.

Tagatakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aluseks olevate seaduste

kooskõla põhiseaduslike nõuetega, sealhulgas vaadatakse üle erakondade rahastamine ja

järelevalve, et tagada ausus ja läbipaistvus poliitilises konkurentsis. Analüüsitakse

põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõtteid laiemalt, et hinnata nende vastavust Eesti

vajadustele ning tuvastada võimalikud kitsaskohad. Hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku

ja erasektori ülesannete jaotuses, sh kontrollitakse, et ei toimuks riigi tuumikfunktsioonide

delegeerimist haldusvälistele isikutele ega ka riigi ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri.

Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa ja

halduskohtumenetlus, muuhulgas pööratakse tähelepanu automaatsete haldusaktide loomise

ning suurprojektide menetlemise toetamisele. Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt

ülikoolidega, et tagada õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv. Toetatakse Eesti Teaduste

Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut ja sellealast

teadustööd.

Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud

õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele. Valdkonna

õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada

seaduse tasandil ja mida reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate

tehnoloogiate rakendamine). Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise,

säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka erikordade ajal (nt lepitakse

120

kokku massandmetöötluse lubatavuse tingimused). Justiits- ja Digiministeeriumi ja

Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning

avaliku teabe seaduse rakenduspraktikat. Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute

digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. Osaletakse

nõuandjana avaliku sektori digiprojektide (andmete paneel, liivakast, kompetentsikeskus)

arendamisel, lisaks osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel tasandil,

juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika kujundamises, sh osaletakse

läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide formaadis.

Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse tsiviil- ja ühinguõiguse sobitumist kaasaja

muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset

õigusraamistikku. Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaalu säilitamine

tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel. Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt

arenevat infotehnoloogiat ja muutuvat kaubanduse valdkonda. Poliitikakujundamise ja

seaduseelnõude väljatöötamise juures jälgitakse perekonna ja eraelu puutumatuse

põhimõttest kinnipidamist.

Õigusloomes jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse

väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis. Eraldi tähelepanu

pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele, seaduseelnõude põhiseaduspärasuse

analüüsile, ühtsele keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele. Õigusloomejuriste

koolitatakse ja arendatakse õigusloomeakadeemia kaudu, pakkudes nii õigusloomealaseid kui

ka valdkondlikke erialakoolitusi. Käivitunud on õigusloomejuristide järelkasvu programm, et

kindlustada õigusloomejuristide järelkasv ja populariseerida õigusloomejuristi tööd.

Järjepidevalt tegeletakse õigusloome nõuete ja protsessi arendamisega, et tagada ajakohased

ja üheselt järgitavad reeglid (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mõju hindamise

metoodika jm juhendid).

Jätkatakse riigi koosloome keskkonna arendamist, et koondada kogu õigusloomeprotsess ühte

keskkonda ning toetada kaasavat ja läbipaistvat õigusloomet.

Programmi tegevuse nimetus: Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus on nüüdisaegne,

väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist

majanduskeskkonda. Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tarbeks tagatakse intellektuaalse

omandi kaitse, toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, tõstetakse

konkurentsialast teadlikkust ja tagatakse tõhus järelevalve konkurentsivaldkonnas. Kohtulikud

registrid on usaldusväärsed, kättesaadavad ja toimivad tõhusalt.

121

Tabel 61. Programmi tegevuste konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation Index,

Innovation Output näitaja koht edetabelis

(suund: väiksem parem)

Allikas: Indeksi koduleht

n/a 22 22 22 22

Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World

Competitiveness Ranking), äriseadusandluse tõhusus

(business legislation efficiency)

(suund: väiksem parem)

Allikas: Indeksi koduleht

n/a 8 8 8 8

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks on loodud kaksteist teenust. Suurimate

eelarvemahtudega on Kohtulike registrite pidamine (3,2 mln eurot), Majandusregulatsiooni

rakendamine (1,6 mln eurot) ja Konkurentsijärelevalve teostamine (1,3 mln eurot).

Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, on

ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi huve.

Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja selle arendamine järjepidevas

koostöös valdkonna erinevate osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad,

advokatuur, lisaks ka toll, politsei, kohtud, prokuratuur).

Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev korrastamine ja edendamine (sh

EL algatustest tulenevalt) vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale

tehnoloogiale, tehes seda koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega (sh

ettevõtlusorganisatsioonid, teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll,

politsei, kohtud, prokuratuur).

Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse koostöös rahvusvaheliste

intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO ja EPO), EL Nõukogu ja Komisjoni

ekspertgruppide, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja teiste riikide

patendiametitega.

Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste kasutajate teadlikkust, luua uusi

avalikke teenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti. Patendiameti tegevus ja

teenused on suunatud õiguste omajate teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-

teenuste) kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate rakenduslike

ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse komisjoni tegevuse ümberkorraldamine

koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga).

122

Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad algatused, teavitustöösse

panustamine mh Patendiameti poolt jms).

Õigusraamistiku uuendamiseks võetakse kasutusele uus konkurentsijärelevalvemenetlus,

kaasajastatakse koondumiste kontrolli aluseid ja normistikku ning uuendatakse grupierandite

regulatsiooni aluseid.

Tugevdatakse konkurentsijärelevalve valdkonda puudutavat koostööd Konkurentsiametiga.

Koostöö kaudu tagatakse vastastikune infovahetus ja osalemine nii järelevalvepoliitika

kujundamise kui ka selle rakendamise tasandil.

Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning kaasajastatud infotehnoloogiliste

lahenduste taustal järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevusi.

Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd Justiits- ja Digiministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, ettevõtjate

esindusorganisatsioonide ja teiste valdkonna huvigruppide vahel.

Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kinnistusraamatut ja

kommertspandiregistrit arendatakse järjepidevalt ning lõimitakse teiste avaliku sektori

teenustega.

Äriregistris uuendatakse ja muudetakse kasutajatele mugavamaks majandusaasta aruannete

esitamine. Kaugem eesmärk on võimaldada automaatset aruandlust (äriregistriga ühendatud

aruandluskeskkond).

E-äriregistri andmeid võimaldatakse tasuta ja mugavalt kasutada, et tagada

ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja luua ettevõtjatele võimalusi uute teenuste kasutusele

võtmiseks.

Uuendatakse äriregistri ja kinnistusraamatu vananenud menetlustarkvara.

Tähtsustatakse tegevusi, mis on suunatud majandusaasta aruannete tähtaegsele esitamisele,

ja otsitakse lisavõimalusi kõrvaldada selle kohustuse korduvad rikkujad äriregistrist ja

äritegevusest.

Laevakinnistusraamatu pidamine antakse üle Transpordiametile.

Laiendatakse keskse kättetoimetamisteenuse (kättetoimetamisportaali) kasutusala.

Programmi tegevuse nimetus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

Programmi tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning

ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on läbipaistev, tõhus, sh

digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid

kuriteoliike.

123

Tabel 62. Programmi tegevuste kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste

(ohvrite) arv

(suund: väiksem parem)

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

7,00% 6,00% 6,00% 6,00% 6,00%

Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva

tagajärjel hukkunute arv)

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

18 15 13 11 11

Kuritegude arv

(suund: väiksem parem)

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

27 465 26 000 26 000 26 000 26 000

Tegevuste kirjeldus

Tegevus viiakse ellu kolmekümne kahe teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused

on Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine (14 mln eurot), Raskete peitkuritegude

menetlemine (8,2 mln eurot) ja Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine (3,8

mln eurot).

Hinnatakse kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi kui muid uuringuid (nt

alaealiste õigusrikkumiste uuring, korruptsiooniuuring,-reovee seire narkoainete suhtes) kui

suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku statistika kasutamist (nt

retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs ja avaldamine). Keskendutakse

korduvkuritegevuse ennetamisele toetades kogukondlike karistuste rakendamist ning

vangistusest vabanemisel pakutakse tugi- ja majutusteenust.

Tegeletakse õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamisega, sh

koostöös kohalike omavalitsuste, vabasektori ja teiste riigiasutustega, mis aitab vältida püsiva

rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (soositakse kuni 21-aastaste noorte avavanglasse

paigutamist) ning seni kuni 21-aastatele mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate, kuni 29-

aastaste noorte hulgas.

Toetatakse sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist, mh vaimse

tervise häire taustaga õigusrikkujatele (mobiilsed sekkumised, uued programmid).

Keskendutakse ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked

vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald ja muu usaldussuhtes

toimunud vägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus,

ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning

narkokuriteod.

124

Kujundatakse karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute,

kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi

sõltumatust (kriminaalmenetluse tõhustamine ja mitmete muude õigusaktide muudatused).

Esimeses järjekorras võetakse ette kriminaalkohtumenetluse uuendamise, et tagada kiire,

tõhus ja osapoolte õigusi parimal viisil arvestav kriminaalmenetlus. Järgmise sammuna

tõhustatakse kohtueelset menetlust, tagades võimalikult kiired, ent samal ajal kvaliteetsed ja

inimesest lähtuvad menetlused.

Toetatakse taastava õiguse rakendamist, sh karistuse kandmise faasis ja selle järgselt (taastava

õiguse kontseptsiooni rakendamine, taastava õiguse teenuste kättesaadavuse parandamine,

taastaval õigusel põhineva organisatsioonikultuuri juurutamine haldusalas, inimeste

koolitamine).

Ohvrite huvid seatakse menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse ka teised olulised

asutused (nt meditsiiniasutused). Süüdimõistetute riigi kasuks väljamõistetud summasid

kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks.

Valmistutakse uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt AI poolt toime

pandud võimalikud teod).

Automatiseeritakse kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi (juhtimislauad ja

andmeanalüütika, andmelao JAAK edasised arendused) ja arendatakse avalikkusele suunatud

statistikakeskkonda

Arendatakse infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses

menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu

sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse

õiguskaar ning tõstetakse inimressursi kompetentsi. Pööratakse tähelepanu kuritegevuse

tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendatakse vara konfiskeerimise

võimekust. Töötatakse välja lahendused kriminaalse tegevuse kaudu teenitud varade kiiremaks

ja laiemaks konfiskeerimiseks.

Programmi tegevuse nimetus: Karistuste täideviimise korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning

väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.

125

Tabel 63. Programmi tegevuste karistuste täideviimise korraldamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane

tegelik

tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Ametniku poolt süütegude toimepanemine

vangi vastu

Allikas: Justiits-ja Digiministeerium

0 0

0

0

0

Vangi põgenemine vangla siseterritooriumilt

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 0 0 0 0 0

Avavangla täituvus

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 79,00% 80,00% 80,00% 80,00% 80,00%

Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale

vabanemist

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

30,00% 35,00% 35,00% 35,00% 35,00%

Edukalt kriminaalhoolduse läbinute osakaal

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium n/a 78,00% 79,00% 80,00% 80,00%

Vanglateenistuse usaldusväärsus

Allikas: Turu-uuringute AS uuring n/a 70,00% 70,00% 75,00% 75,00%

Tegevuste kirjeldus

Tegevust viiakse ellu Karistuste täideviimise üldjuhtimise (eelarve maht 3,8 mln eurot) ja

Inimväärika karistuste täideviimise teenuse (eelarve maht 67,9 mln eurot) kaudu.

Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevust ja taristu

kasutust vastavalt kinnipeetavate ning kriminaalhooldusaluste arvu muutustele ning nende

profiilile. Lähtutakse eeldusest, et õigusrikkujate arv langeb ka edaspidi. Tallinna vangla kasutus

hoitakse maksimaalsena, vanglad ja kriminaalhooldus tegutsevad piirkondlikkuse põhimõttel,

vajadusel spetsialiseeruvad vanglas/kriminaalhoolduses erinevad üksused/ametnikud

töötamiseks kindlate sihtrühmadega.

Vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid kohandatakse vastavalt kinnipeetavatele ning

suurendatakse tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele läbi lühiajaliste väljasõitude,

avavangla ning kriminaalhooldustöö võimaluste maksimaalse kasutuse. Eriline tähelepanu on

kriminaalhooldustööl, sh on eesmärgiks suurendada tähtaegse vanglakaristuse kandmise

asemel üleminekut kriminaalhooldusametnike järelevalve alla ning suurendada

kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu. Kriminaalhooldusametnike tegevuse põhipingutus

on kriminaalhooldusaluste käitumise muutumine õiguskuulekaks katseaja jooksul ning

vanglakaristuse kohaldamise ennetamine.

Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate inimeste turvalisus ning inimväärikad

vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust tagav keskkond, mis

hõlbustab hilisemat ühiskonda naasmist. Inimeste õiguskuulekale teele suunamine

saavutatakse läbi erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide.

Vanglas võimaldatakse omandada haridust samal tasemel kui vabaduses koostöös

126

haridussüsteemiga, kus nii üld- kui kutseharidust pakuvad piirkondlikud õppeasutused. Kõikides

vanglates pakutakse ka riigikeele õpet sarnastel alustel nagu seda tehakse vabaduses.

Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad on loonud vajaduse korraldada

ümber senine kinnipeetavate tööhõive mudel. Tööhõives keskendutakse kahele aspektile:

tööharjumuse kujundamine ning oskuste õpetamine. Rõhk on era- ja riigisektori kaasamisel,

mille läbi pakkuda kinnipeetavate muutuva profiili ja karistusaegade lühenemise valguses

mitmekesist tööhõivet, mis toetab nende õiguskuulekat teed vabaduses. Kinnipeetavad saavad

jätkuvalt töötada erinevates keerulisemaid oskuseid nõudvates valdkondades, nagu puidu- ja

metallitööstus, kuid järjest enam suureneb vajadus lihtsamate tööde järele nagu on näiteks

komplekteerimine.

Tervishoidu vanglates korraldab alates 01.07.2024 Tervisekassa. Enim kuritegevust

soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemide) ravi ja

nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse

hindamist kohtueelse menetluse ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning

teiste vaimse tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui ka

väljaspool seda.

Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka

kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav

varustus, kaasaegsed töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka

riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel roll.

Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemest sõltub korduvkuritegevuse määr vanglast

vabanenute ja tingimisi vabastatute hulgas.

Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega. Tegeletakse erinevate

kinnipeetavatele mõeldud e-lahenduste (sh kriminaalhooldusportaal, vangiportaal,

videokohtumiste portaal) arendamisega, mis toetavad taasühiskonnastumist ning

õiguskuulekat elu karistuse kandmise ajal ja selle järgselt. Ametnikele pakutavatest e-

teenustest on suurematest projektidest kavas tegeleda pääsla infosüsteemiga, K-raha ja

vangiregistri mobiilivaate arendamisega.

Vanglateenistuse juhtimises kasutatakse andmeid igapäevaselt, tagatud on nende igapäevane

kättesaadavus organisatsioonis ning eesmärgiks on andmete kokku viimine teiste

infosüsteemide andmetega. Selle tulemusel võtame kasutusele järjest enam dünaamilisi

juhtimislaudu, mis parandab tegevuse ja otsuste kvaliteeti.

Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab ametiabi

siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab ka vajalikku varustust ja väljaõpet.

Välistatud ei ole arutelud välisriikide vanglateenistustega vabade vanglapindade rendile

andmise küsimuses, mis annaks võimaluse vangide arvu vähenemisest tingitud taristu

sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning kulude kokkuhoiuks.

127

Programmi tegevuse nimetus: Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt

lahendatud. Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt,

õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad.

Tabel 64. Programmi tegevuste õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

Pikkade menetluste osakaal kohtutes Allikas: Justiits- ja Digiministeeriu m

Tsiviilasjad: HMK- 21,3%;

PMK – 19,3%; TMK – 9,3%;

VMK – 20,1%; Üldmenetluses kriminaalasjad:

HMK- 23,6%; PMK – 17,9%; TMK – 25,3%; VMK – 21,7%;

Haldusasjad: TlnHK – 9,3%; TrtHK – 27,2%

Rohkem kui aasta vanuseid

tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluses

kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses

rohkem kui 10%

Rohkem kui aasta vanuseid

tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluses

kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses

rohkem kui 10%

Rohkem kui aasta vanuseid

tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluses

kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses

rohkem kui 10%

Rohkem kui aasta vanuseid

tsiviil- ja haldusasju ning üldmenetluses

kriminaalasju ei ole kohtutes menetluses

rohkem kui 10%

Menetlusosalist e rahulolu hinnang kohtute tööle Allikas: Justiits- ja Digiministeeriu m

Menetlusosalist e rahulolu oli

kõrge

Menetlusosalist e rahulolu on

kõrge

Menetlusosalist e rahulolu on

kõrge

Menetlusosalist e rahulolu on

kõrge

Menetlusosalist e rahulolu on

kõrge

Rahulolu esmatasandi õigusabi teenusega Allikas: Justiits- ja Digiministeeriu m

Vähemalt 90% abisaajatest

rahul või pigem rahul

Vähemalt 90% abisaajatest

rahul või pigem rahul

Vähemalt 90% abisaajatest

rahul või pigem rahul

Vähemalt 90% abisaajatest

rahul või pigem rahul

Vähemalt 90% abisaajatest

rahul või pigem rahul

128

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

Riigi Teataja kasutaja- sõbralikumaks muutmine ja tõhus avaldamine Allikas: Justiits- ja Digiministeeriu m

n/a

Võetakse kasutusele

uuendatud Riigi Teataja

Täiendatakse kasutus-

mugavust ja tehakse

kättesaadavaks kohtuväliste

menetlus- osaliste otsused

jm oluline õigusteave

Lõpetatakse käsitsi

andmetöötlus Riigi Teataja

avaldamis- protsessis

n/a

Tegevuste kirjeldus

Tegevust viiakse ellu üheksa teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on

Õigusemõistmine I ja II astme kohtutes (63,2 mln eurot), Riigi õigusabi korraldamine (6,3 mln

eurot) ja Esmatasandi õigusabi korraldamine (1,5 mln eurot).

Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid

vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse, perelepitusse ja taastavasse

õigusesse laiemalt Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis tuleb

pakkuda kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist.

Tagatakse õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt riigi toetatud õigusteenustega,

menetlusabi võimaldamisega ning digiligipääsude laiendamisega). Jälgitakse pidevalt kohtute

töökoormuse näitajaid selleks, et üheski kohtus ega kohtuastmes ei tekiks ülekoormusest

tingitud menetlusaja pikenemist.

Otsitakse võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude kokkuhoiuks, sealhulgas

valmistatakse ette vastavaid õigusloomelisi algatusi, näiteks seadusemuudatuse

tsiviilkohtumenetluse tõhustamiseks ning kohtu alluvusest õigusemõistmisega mitte seotud

menetluste väljaviimiseks. Töötatakse välja digilahendusi andmepõhisteks

menetlustoiminguteks, lähtudes andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise

põhimõtetest, et muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust.

Toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele süüteomenetluses. Eesmärk on varustada 2/3

kohtusaalidest videokonverentsiseadmetega, et võimaldada menetlusosalistel virtuaalselt

istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide

amortiseerunud helisüsteemid.

Parandatakse õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs kohtuteabele ning

selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi

avalikkusele). Suurendatakse kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja

haldamisel ning valmistatakse selleks ette vajalikud seadusemuudatused. Kaasajastatakse

129

kohtunikuametit, leevendades selleks kohtuniku ametikitsendusi, sealjuures luuakse kohtunike

tagasisidestamise süsteem.

Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse üle poole kohtu ette toodud tsiviilvaidlustest ning see

arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendatakse järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse

infosüsteemi, et märgatavalt vähendada tehnilist tööd menetluses, suurendada

automatiseeritust ja võtta kasutusele parimad teadaolevad tehnoloogilised lahendused.

Tagatakse õigusabi kättesaadavus neile, kelle õigused jääksid majandusliku seisundi tõttu

kaitseta. Justiits- ja Digiministeerium korraldab selleks riigi õigusabi teenust Advokatuuri

(määratud kaitsjad süüteomenetluses, määratud esindajad muudes menetlustes) ning riigi

toetatud esmase õigusnõu teenust konkursiga valitud lepingupartnerite kaudu.

Käivitatakse ühtne riiklik täitmisregister, mis annab täieliku ülevaate kõigist täiteasjadest (sh

Maksu- ja Tolliameti omadest) ning sisaldab e-aresti lahendust, mida võlgniku ja muu

menetluse osalise pangaarve automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks kasutavad lisaks

täituritele ka uurimisasutused.

Tegeletakse valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus,

kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade elimineerimisega ning aktide

kaasajastamisega; sh vaadatakse üle ja kaasajastatakse täitemenetluses sissetuleku arestimise

regulatsioon.

Eestis tegutsevad vaba elukutsena ka vandetõlgid, keda Justiits- ja Digiministeerium on

eksamineerinud õigustõlke valdkonnas. Korraldatakse vandetõlgi eksameid keelesuundadel,

kus praktikas on vandetõlgi vajadus, nt poola, araabia ja türgi keel.

Vaadatakse üle notari tasud ja analüüsitakse notariteenuse piirkondlikku kättesaadavust,

samuti võimalusi notari pädevuse laiendamiseks. Ette on valmistatud Riigi Teataja

uuendamine, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Kasutajaid

kaasates luuakse võimalus saada õigusteavet arusaadavamalt koos seonduva lisateabega ja

jälgida paremini kehtiva õiguse muutumist ajas. Juurutatakse võimalused kasutada ajakohaseid

terviktekste ilma võrguühenduseta. Uuendatud Riigi Teatajas tehakse kättesaadavaks

keeletehnoloogilised lahendused, sh seadustes määratletud terminite tähendused. Osaletakse

õigusterminite tõlkeaparatuuri väljaarendamisel ning Justiits- ja Digiministeeriumi algatusel

Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavas eesti keele automaatfunktsioonide ja keskse

tõlkevärava väljaarendamises. Õigusaktide tõlkimise korraldamisel ja tõlkimisel koostöös

vandetõlkidega võetakse kasutusele tõlkevärav, mis võimaldab tõlkida kvaliteetsemalt ning

tõhusamalt masintõlke ja sellega seotud terminibaaside ühendamisega.

Automatiseeritakse kaasaegseid IT lahendusi kasutades kogu Riigi Teataja avaldamisprotsess,

et loobuda mahukast käsitsi andmete töötlemisest ja tagada edaspidi ressursi kokkuhoid.

Ametlikes Teadaannetes koondatakse üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud

teadaanded, kus analüüsime teadaannete avaldamise eesmärkide täitmiseks avaldatavate

130

teadaannete hulka, hindame nende avaldamise vajalikkust ja populariseerime Ametlike

Teadaannete kasutamist. Uuendame Ametlike Teadaannete tehnoloogilist platvormi ja

parandame kasutusmugavust.

Programmi tegevuse nimetus: Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele

Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud

Tabel 65. Programmi tegevuste kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

Vastavus teenustaseme

lepingule

Allikas: Justiits- ja

Digiministeerium

Vastab lepingus kokkulepitule

Vastab lepingus

kokkulepitud tingimustele

Vastab lepingus

kokkulepitud tingimustele

Vastab lepingus

kokkulepitud tingimustele

Vastab lepingus

kokkulepitud tingimustele

Tegevuste kirjeldus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi

haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine.

131

3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond

Joonis 35. Digiühiskond tulemusvaldkond ja selle maht

Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärk on, et digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on

ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja

usaldusväärne. Sarnaselt arengukava alaeesmärkide jaotusele tegeletakse ka

tulemusvaldkonnas kolme suunaga: digiriigi (e-teenuste rahulolu tõus), küberturvalisuse

(küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja ühenduvusega (ülikiire, usaldusväärse ja

taskukohase sideühenduse kättesaadavus).

132

Joonis 36. Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 66. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid Programm

Digiühiskond Digiühiskonna arengukava 2030 Digiühiskonna

programm

Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, mis on digiühiskonna

programm. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetuse ning ministrite pädevuste ja valitsemisalade

ümberkorraldustega 2024. aastal on digiühiskond peaministri 15.08.2024 korraldusega nr 92

määratud justiits- ja digiministri vastutusalasse, varasemalt on see olnud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Digiühiskonna arengukava ja erinevate

perioodide programmid ja aruanded leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kodulehelt.

3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 67. Tulemusvaldkond Digiühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja

dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE

2025 RE Muutus Muutus,

%

Digiühiskond 0 0 -157 008 -157 008 100%

Digiühiskonna programm 0 0 -157 008 -157 008 100%

Digiriigi arenguhüpped 0 0 -4 995 -4 995 100%

Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 0 -96 828 -96 828 100%

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine

0 0 -1 711 -1 711 100%

133

2023 täitmine

2024 RE

2025 RE Muutus Muutus,

%

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine

0 0 -1 539 -1 539 100%

Küberturvalisuse tagamine 0 0 -15 054 -15 054 100%

Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine

0 0 -610 -610 100%

Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine

0 0 -29 445 -29 445 100%

5G-taristu ja -teenuste arendamine 0 0 -6 827 -6 827 100%

3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi

tegevused

Digiühiskonna programm

Programmi eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile

soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.

Peamised asutused, kes viivad programmi ellu: Justiits- ja Digiministeeriumi (JUM), Riigi

Infosüsteemi Amet (RIA) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT).

Seoses 2024. aasta ümberkorraldustega on digiühiskonnaga seotud tarbijakaitse ja tehnilise

järelevalve ameti (TTJA) teenused tõstetud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse

tulemusvaldkonda ettevõtluskeskkonna programmi.

Võrreldes eelmise perioodiga on ka programmi tegevuste nimetusi sõnastatud selgemaks.

Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi arenguhüpped

Programmi tegevuse eesmärk: Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud.

Tabel 68. Programmi tegevuste digiriigi arenguhüpped mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Elusündmusteenuste arv Allikas: JUM

5 10 10 10 10

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevus toetab digiriigi viimist uute lahendustega järgmisele arengutasemele.

Suuremahulisemateks tegevusteks on valdkondlike digimuutuste väljatöötamine ja

rakendamine, sh arvestades inimkesksete teenuste, sh elusündmusteenuste arendamist,

tehisintellekti ja Bürokrati kasutuselevõtu toetamist avalikus sektoris läbi tehisintellekti

tegevuskava, inimkeskse andmekorralduse rakendamist, sh nõusolekuteenuse ja andmejälgija

134

kasutuselevõtu toetamist ja rohelise digiriigi tegevuskava loomist ning rakendamist. Need

tegevused on peamised, mis aitavad digiriigi arenguhüppe saavutamisele kaasa. Programmi

tegevuse all on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka riigi infosüsteemi ameti

teenuseid.

Viiakse ellu personaalse riigi visiooni. Selleks arendatakse sündmusteenuseid, et muuta riigiga

suhtlemine ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Sündmusteenuste

eesmärgiks on elu- ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi toimimise keerukus (nt

eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle tulemusel tõuseb

inimeste rahulolu digiriigi poolt pakutud teenustega. Toimub inimkeskse andmekorralduse

kontseptsiooni väljatöötamine koos rakenduskavaga, toetamaks personaalriigi eesmärke, sh.

tagamaks inimese õigused endaga seotud andmete üle, vähendamaks isikuandmete

töötlemisega seonduvat privaatsusriivet ning võimaldamaks laiemat andmete privaatsust

tagavat töötlemist. Selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik sujuvamalt täitsa oma õigused ja

realiseerida kohustused, arendatakse eesti.ee-s ettevõtjate digiväravat, samuti jätkub

ärisündmusteenuste arendamine.

Programmi tegevus toetab tehisintellekti laiemat kasutuselevõttu avalikus sektoris, eesmärgiga

suurendada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust ning tagada parem

teenuste ja teabe ligipääsetavus. Tehisintellekti kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades

ja asutustes. Selle saavutamiseks on kavas jätkata kesksete kratijuppide (taaskasutatavad

tehisintellekti komponendid, näiteks tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti

keeletehnoloogia (näiteks masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees ning viipekeele tuvastaja)

ja bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot) edasise arenduste ning

juurutamisega. Plaanis on jätkata bürokrati liidestamisega teiste asutustega ja olulisemate

teenuste liidestamisega. Luuakse tehisintellekti kompetentsikeskuse ja liivakasti kontseptsioon.

Kavas on rakendada algoritmi läbipaistvuse standardit tagamaks läbipaistvus tehisintellekti

rakendamisest. Alustatakse tehisintellekti määruse ülevõtmisega tagamaks usaldusväärsus ja

inimkesksus tehisintellekti rakendamisel.

Nõusolekuteenuse arendamine annab võimaluse nii eraisikule kui ka ettevõtjale andmete

jagamiseks ning andmejälgija arendamine võimaldab ülevaadet, milliseid andmeid ja millistel

eesmärkidel riik kasutab. Jätkatakse partnerite ja infosüsteemide liidestamisega

nõusolekuteenuse ja andmejälgijaga. Luuakse inimese digitaalse kaksiku kontseptsioon. Viiakse

läbi andmekirjaoskuse koolitusprogrammi koos valdkonda ja sellega seonduvaid riske

tutvustava teavituskampaaniaga. Tagamaks andmemajanduse tulevikukindlus, jätkatakse

tulevikukindla andmemajanduse projekti elluviimisega, sealhulgas privaatsust säilitavate

tehnoloogiate rakendamisega.

Rohedigi tegevuste eesmärk on suurendada IKT keskkonnahoidlikkust Eesti avalikus sektoris,

rakendades keskseid ja süstemaatilisi lähenemisi energiatarbimise optimeerimisele, seadmete

elutsükli pikendamisele ning andmekeskuste keskkonnasõbralikumaks muutmisele. Teenus

135

kavandab ka tarkvaralahenduste keskkonnamõju vähendamist ning tõstab teadlikkust IKT

sektori keskkonnamõjust ja -vähendamise praktikatest, suunates seeläbi avaliku sektori asutusi

ja töötajaid tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid ja rakendama digiriigi rohelisi praktikaid.

Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine

Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena.

Tabel 69. Programmi tegevuste digiriigi alusbaasi kindlustamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arv, kelle digiteenuseid, -tooteid ja -protsesse toetatakse struktuurivahenditest Allikas: JUM

3 5 6 7 8

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu mitmeid suuremahulisi tegevusi, sh:

 personaalse riigi kontseptsiooni loomine;

 riigi andmete poliitika arendamine;

 digiriigi platvormide edasiarendamine (sh X-tee, Single Digital Gateway);

 IT-alusteenuste konsolideerimine (sh standardteenuste Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusse üleminek, pilvteenustele ülemineku

võimaldamine);

 teiste riigiasutuste toetamine digimuutuste võimendamiseks.

Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks

realiseeritakse uuenenud riigiportaali visioon koos võimekusega sündmusteenuste pakkumiseks.

Eesmärk on pakkuda avaliku teenuse omanikule digikanalit teenuste pakkumiseks

lõppkasutajale, sh kasutajakeskset tööriistakasti kasutajaliidese ja tehnilise raamistikuga.

Teenuse omanik saab keskenduda äriloogika parendamisele, mõtlemata digikanali haldusele ja

erinevate riiklike nõuete rakendamisele. Portaali äri- ja toimemudel tuleb saada jätkusuutlikuks

partnerite ja teenuste vastuvõtuks. Jätkata tuleb tehnilise platvormi ehitust paindlikumaks.

Lõppkasutaja suunal on vaja teha järgmised sammud personaliseerituma ning proaktiivsema

portaali poole, mis võimaldab kasutajale pakkuda selget keskpunkti “minu andmetele“ ja

avalikele teenustele, et omada ülevaadet oma õigustest ja kohustustest. Riikliku postkasti uue

visiooni eesmärk on ehitada postkast 2.0, mis täidab nii lõppkasutajate kui ka partnerite

ootused. Lõppkasutaja jaoks tuuakse kõik riiklikud teavitused ühele pildile, sõltumata

asukohast. Partneri jaoks luuakse lokaalselt paigaldatav rakendus.

136

Jätkuvad riikliku mobiilirakenduse arendustegevused. Mobiilirakenduse eesmärk on tuua

kodanikuni rakendus, mis lahendab info mobiilis tarbimise killustatuse probleemi ning tagab

mobiiliplatvormil erinevate riiklike teenuste tarbimise. Soov on tuua mobiilirakendusse

hulgaliselt uusi teenuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja üleriigilist koostööd ning stabiilset

arendusmeeskonda.

Elektroonilise identiteedi valdkonnas on suund alustada tehnilise võimekuse loomist, et 2027.

aastaks saaks Eesti kasutusele võtta EU poolt kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud

elektroonilise ID ja digitaalsete tõendite lahendust digikukru platvormil. Samuti on jätkuvalt

oluline eID toimekindluse tagamine ja arendamine. Selleks on vaja luua riigiülene toimekindluse

plaan koos vastutusmudeli ja maandamistegevustega.

RIA-s jätkub arendustegevus keskse platvormi SDG tehnilise süsteemi liidestamiseks koos

vajaminevate komponentidega, alates eDelivery Access Point-st kuni päringumootori,

eelvaateala, pääsuhalduse ja muude vajaminevate osadeni. Liidestuvate asutuste ülesandeks

on igaühel omalt poolt arendada välja nende teenuse spetsiifiline X-tee teenus, et oleks

võimalik SDG keskse platvormi kaudu andmevahetust ka piiriüleselt võimaldada, ning

võimaldada teenustele ligipääs ka eIDAS raamistiku kaudu.

Kompetentside puudujäägi leevendamiseks on koostamisel digipädevuste kompetentsimudel (sh

alustatakse mudeli ettevalmistamist) ning tegevusplaan riigi kui IT-tööandja positsiooni

tugevdamiseks, hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui

kõrgkoolidega) ning toetatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi

koolitusvõimaluste rakendamisel.

Digipöörete kaudu tagatakse Eestis toimiva digiteenuste juhtimine läbi teenuste,

andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste ja kestlikkuse suuna. Üldine eesmärk on,

et kõikides valdkondades oleksid hästi disainitud, pidevalt arenevad ja tagasisidet arvestavad,

turvalised ja kestlikud teenused. Selle saavutamiseks on plaanis jätkata riigiüleste kesksete

teenuste loomisega, et pakkuda tööriistu valdkondlike avalike teenuste arendamiseks ning

kvaliteedi tõstmiseks. Hinnata ja arendada digiarengu vaates valitsemisalade strateegilist ärilist

olukorda. Juurutada riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardid ja

mõõtmismetoodika, et tagada mõõdetav tõus teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia,

küberturvalisuse, oskuste ja kestlikkuse kvaliteedis Digipöörded hõlmavad erinevaid

valitsemisalasid ning tõhusat koostööd nende vahel. Lisaks võimendatakse suuremahulisi

digimuutusi avalikus sektoris, rahastades infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades

ja käivitades vastavaid arendusprojekte.

Koordineeritakse ja toetatakse riigiüleste kesksete teenuste ning valdkondlike digipöörete

täiendavat rahastust SF 2021-2027 vahenditest. Koostatakse SF 2021-2027 vahenditest

väikeprojektide toetusskeemi ja korraldatakse taotlusvoorud. RES protsessi raames

koordineeritakse ja koostatakse riigieelarveliste lisavajaduste ülevaate Vabariigi Valitsusele.

Koordineeritakse RRF-st rahastatud MKM Digiriigi reformide ja investeeringute elluviimist.

137

Järgnevatel aastatel alustataske rahvusvaheliste IT rahastamise parimate praktikate

analüüsimist.

Programmi tegevuse raames arendatakse välja teenuste arendamise tööriistakast ja teenuste

arendamise standard. Lisaks on käivitatud teenuste äripaneel kasutajakesksuse juurutamiseks

laiemalt avalikus sektoris. Alustatud on riigiteenuste ülevaate korrastamisega ning juhiste

uuendamisega teenuste kasutajakeskseks juhtimiseks, töö mõlemal suunal jätkub.

Andmepõhise riigivalitsemise raames jätkuvad tööd andmekvaliteedi parandamiseks,

sealhulgas, et oleks juurutatud andmekvaliteedi tagamiseks protsess. Andmete esitamise

koormuse vähendamiseks on kavas tagada kõigi riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude

andmekirjelduste ajakohasus ning selle pinnalt tuvastada kõige olulisemad juhud

halduskoormuse vähendamiseks. Samuti jätkatakse avaandmete kättesaadavuse

parandamisega, selleks digiteeritakse andmeid ja jätkatakse avaandmete teabevärava

arendustega. 2024. aastal on eesmärk luua andmete teabevärav võimaldamaks tervik ülevaadet

riigi käesolevatest andmetest. Andmete väärindamise laialdasemaks võimaldamiseks jätkatakse

andmete taaskasutuse keskkonna ERIKA arendusi ja teenuse pakkumist. Asutuste

kompetentside tagamiseks on kavas välja töötada andmehalduse ja andmeanalüüsi

toimimismudel ning küpsustaseme metoodika.

Programmi tegevuse raames tagatakse digiriigi kesksete platvormide (x-tee, eID jne.) ja

olulisemate infosüsteemide ülal hoidmine (sh. taakvara likvideerimine), jätkusuutlik areng ja

infoturbe kindlustamine. Kesksete IT alusteenuste raames jätkatakse standardiseeritud

arvutitöökoha- ja servertaristu teenuste konsolideerimist Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIT) vastavalt eelarve võimalustele, samuti riigipilve

edasi arendamist ja andmesaatkonna võimekuse laiendamist.

Arendatakse avaliku sektori töötajate digiteadmisi ja -oskuseid läbi asutuste digimuutuste alase

nõustamise, koolitusprogrammide planeerimise ja elluviimise ning Digiriigi Akadeemia e-õppe

platvormi pakkumise ja edasiarendamise. Riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks

hangitakse ja viiakse läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui kõrgkoolidega)

ning toetatakse keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste

rakendamisel.

Lisaks viiakse ellu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) poolt tsentraalne

satelliitandmeside lahendus ja turvaline lauatelefonside. Programmi tegevuse raames

rahastatakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust, et ülal hoida turvalise lauatelefoni

taristut.

Läbivalt kindlustatakse, et digiriigi teenused, arhitektuur, andmemajandus ning innovatsioon

lähtuksid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seaduslikest alustest. Luuakse vajalikud õiguslikud

raamistikud, alused, selged rollid ning vastutused vajalikes teemades. Õigusaktid hõlmavad

mitmeid valdkondi: arhitektuur, andmed, teenused, oskused, digipöörded, IKT rahastus.

138

Programmi tegevuse nimetus: Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine

Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja

koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne

Tabel 70. Programmi tegevuste riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Küberturvalisuse tagamise ja arendamise tegevused on kvaliteetselt ellu viidud Allikas: JUM

ei jah jah jah jah

Tegevuste kirjeldus

Jätkatakse osalemist rahvusvahelistes formaatides info ja kogemuste vahetamiseks. Sellised

formaadid on aluseks paremate suhete loomisele ja usalduse tugevdamisele, et koos tegeleda

küberrünnakute heidutuse ja nende toimepanijate omistamisega. Lisaks Euroopa Liidus aset

leidva õigusloome, poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises osalemisele

tuleb mõjutada relevantseid arenguid ka globaalselt, ÜRO protsesside või täpselt sihistatud

arengukoostöö läbi.

Küberturvalisuse valdkonnas on käimas küberturvalisuse strateegilise raamistiku uuendamine,

mis annab kübervaldkonna sisendi Digiühiskonna Arengukava 2030 uuendamise protsessi.

Eesmärk on küberturvalisuse alameesmärk ajakohaselt sisustada ja mõõta.

Õigusruumi arendamisel ja küberturvalisust mõjutavate valikute langetamisel arvestatakse

rahvusvahelisi tendentse, valitsevat ohupilti, julgeolekuolukorda ning teisi küberturvalisuse,

infoturbe ja andmekaitsega seonduvaid muutusi.

Analüüsitakse küberturvalisuse pädevusi koondava asutuse/keskuse loomist, mis parandaks

riiklikul tasemel koordineerimist ja valdkonna ekspertide koostööd – analüüsist lähtuv otsus

selle loomise kohta tehakse hiljemalt 2027. aastaks.

Hinnatakse koostöös partnerasutustega NIS 2 direktiivi ülevõtmist, muu hulgas viiakse läbi

KüTSi ajakohastamise, mille käigus korrastatakse kohustatud isikute ringi ning hinnatakse

kohustuste ja järelevalve meetmete proportsionaalsust. Analüüsitakse vajalikke

rahastusmudeleid küberturvalisuse valdkondliku arengu hõlbustamiseks. Töötatakse välja

kübervaldkonna teadus, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) pikaaegne plaan.

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tuleb kindlustada „küber- ja infoturbe oskuste

integreerimine kõigile haridustasemetele. Samal ajal jätkab RIA nii laiema avalikkuse kui KüTSi

subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh kohuslaste Eesti infostandardile

ülemineku toetamisega.

Teadlikkuse tõstmiseks valdkonna võtmepartnerite ja tippjuhtide hulgas korraldatakse

Kõrgemad Küberkaitse ja Digiriigi kursuseid (KÜDI) ning laiema sihtrühma teadlikkust

139

küberturvalisusega seotud ohtudest tõstame igal aastal korraldataval „Riikliku küberturvalisuse

aastakonverentsil“.

Programmi tegevuse nimetus: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Mõistetakse tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega

toime tulla.

Tabel 71. Programmi tegevuste suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Teostatud analüüside arv aastas Allikas: JUM

3 4 4 4 4

Tegevuste kirjeldus

Tagatakse tulevikukindlust ja valmisolekut uute tehnoloogiate tulekuks. Parandatakse koostööd

teadusasutustega ning toetatakse ettevõttete teadus- ja arendustegevust. Uuritakse

tulevikutehnoloogiate, sealhulgas tehisaru ja kvanttehnoloogiate kasutuselevõtmisega

kaasnevaid ohte ning meetmeid uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks.

Küberohtude võimalikult kiireks ennetamiseks, tuvastamiseks ning tõkestamiseks koondatakse

RIA poolt kokku terviklik Eesti küberruumi ohupilt, mis võimaldab senisest paremini erinevatele

ühiskonnagruppidele ennetusalast tuge pakkuda.

Teadvustatakse ühiskonnale valitsevaid küberriske ja kõigi vastutust nende vähendamisel ning

jagatakse nõuandeid riskide maandamiseks.

Luuakse võimalused organisatsioonidele E-ITSi rakendamise ja toimivuse mõõtmiseks ning

nende mõõtmiste tulemusel hinnatakse E-ITS rakendamise tulemuslikkust eri tüüpi asutuste

(ETOd, OTOd, KIKK) lõikes. Otsitakse lahendusi E-ITSi kasutuselevõtu hõlbustamiseks ka

väiksemates asutustes ja organisatsioonides. Lähtume riigi uute digitaalsete teenuste

arendamisel ja olemasolevate teenuste uuendamisel lõimturbe põhimõttest ja

mittefunktsionaalsete nõuete rakendamisest. See tähendab, et teenuste kavandamisel ja

arendamisel võetakse igas etapis arvesse turvalisuse riskid ning teenuse või toote elukaar

planeeritakse terviklikult, kooskõlas E-ITSi meetmetega.

Luuakse uusi võimalusi digiteenuste kriisikindluse, küberreservi toimimise ja kaasamise

parandamiseks, hinnatakse riiklikke võimeid, ressursi kvalifikatsiooni ja oskuste taset.

Viiakse läbi analüüse tuleviku tehnoloogiate kasutuselevõtuks kübervaldkonnas, sealhulgas

tehisaru ja kvanttehnoloogiaid, jagada parimat praktikat ja töötada välja meetmed nende

rakendamiseks. Süvendatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõtete teadus-

ja arendustegevust.

140

Jätkatakse Riigi Infosüsteemi Ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,

tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevustega. Üksuse eesmärk on

kasvatada küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada

valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete

loomist ja arendamist. Tegevusi viiakse ellu koostöös MKMi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusega. Teenus on selles programmi uus ja siia tõstetud seoses 2024. aasta

valitsemisalade ümberkorraldustega. Teenuste kaasrahastatakse kokkuleppeliselt perioodil

2023-2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest.

Programmi tegevuse nimetus: Küberturvalisuse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Suurem küberturbe tagamise võimekus.

Tabel 72. Programmi tegevuste küberturvalisuse tagamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase

Viimane tegelik

tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Asjakohased küberturbe meetmed on rakendatud Allikas: JUM

E-ITS on uuendatud

Paranenud võrreldes

eelmise aastaga

Paranenud võrreldes

eelmise aastaga

Paranenud võrreldes

eelmise aastaga

Paranenud võrreldes

eelmise aastaga

Tegevuste kirjeldus

Pakutakse paremat olukorrateadlikkust küberruumis levivatest ohtudest ning avaliku sektori

digitaalsete teenuste kaitseks ajakohaseid tehnilisi meetmeid. Arendatakse edasi

olemasolevaid võimekusi keskselt riigi infosüsteeme kaitsta, parandatakse sektoriaalset ja

riiklikku nähtavust ning võimekust küberturvalisuse intsidente ja kriise hallata, sh riigivõrgu

sihtrühma analüüsi riigi julgeolekust ja riiklikust ohupildist lähtuvalt ning küberkilbi

kaitsemeetmete pideva ajakohastamise abil.

Koostatakse ja edastatakse ohuhinnanguid ja haavatavuse teavitusi ning viiakse läbi tegevusi

intsidentide ja kriiside ennetamiseks, valmisolekuks ja haldamiseks, sh kriiside korral. Luuakse

üleriigiliselt toimiva otseteavituste ja järelkontrolli süsteem kriitiliste turvanõrkuste kohta.

Tõstetakse järjepidevalt kriitilise taristu infoturbejuhtide ja avaliku sektori töötajate teadlikkust

riiklikest ohustajatest lähtuvate ohtude kohta ja teiste levinud küberohtude kohta vastavalt

Eestis kasutusel olevale riist- ja tarkvarale.

Programmi tegevuse nimetus: Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja

ootustele

141

Tabel 73. Programmi tegevuste sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Ajakohastatud õigusaktide arv Allikas: JUM

2 2 2 2 2

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni. Vastavalt valdkonna

arengule ja turu vajadustele analüüsitakse õigusaktide muutmise vajadust ja vajadusel

muudetakse õigusakte.

Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond

püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu

rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss

on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises

Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele.

Programmi tegevuse nimetus: Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude

väljaarendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure

läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga.

Tabel 74. Programmi tegevuste väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: JUM

80,00% 82,00% 84,00% 86,00% 88,00%

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure

läbilaskevõimega lairiba juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud

juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ja kõigile aastaringselt

kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada

ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1 Gbit/s.

Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust,

et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti

142

tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. Taasterahastust

(RRF) ette nähtud toetuse suurus juurdepääsuvõrkudele 10 mln ja Euroopa Regionaalarengu

Fondist 15 mln eurot.

Programmi tegevuse nimetus: 5G- taristu ja -teenuste arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G

leviga.

Tabel 75. Programmi tegevuste 5G- taristu ja -teenuste arendamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

5G transpordikoridoride arv Allikas: JUM

0 2 3 4 4

Tegevuste kirjeldus

Katkematu 5G levi transpordikoridoridel muuhulgas soodustab autonoomsete sõidukite turule

tulekut, panustab liiklusturvalisusesse ja kliima muutustega kohanemisse liikluses ning aitab

kaasa Eesti digitaliseerimisel ja tõstab ülikiire lairiba teenuse kättesaadavust.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse sideettevõtjaid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF)

täiendava baastaristu (sidemastid ja nende ühendus lairiba baasvõrguga) rajamisel. Täiendavat

baastaristu rajamist toetatakse kohtades, kus olemasolev taristu ei võimalda katkematut 5G

levi tagada. Euroopa Regionaalarengu Fondist on ette nähtud toetuse suurus 5G

transpordikoridoridele 18,72 miljonit eurot.

143

3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 37. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 76. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -221 567 -226 513 -387 659 -161 149 71%

Tööjõukulud -140 522 -145 307 -175 313 -30 006 21%

Majandamiskulud -53 390 -53 850 -92 976 -39 126 73%

Muud tegevuskulud -124 0 -3 010 -3 010 100%

Sotsiaaltoetused -31 -37 -37 0 0%

Investeeringutoetused 0 0 -38 264 -38 264 100%

Muud toetused -13 087 -9 462 -40 696 -31 233 330%

Edasiantavad maksud -1 521 -1 500 -1 500 0 0%

Põhivara amortisatsioon -3 637 -4 205 -12 795 -8 591 204%

Käibemaks -9 256 -12 152 -23 067 -10 915 90%

Muudatused Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aasta kulude eelarves on tingitud

ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisest.

Digiarengu valdkonna ületoomisega lisandub Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse ligikaudu

173 mln eurot, sh RIT eelarvega 46,4 mln eurot ja RIA eelarvega 42,4 mln eurot.

Justiits- ja Digiministeeriumile eraldati lisavahendeid teadus- ja arendustegevuste ning

innovatsiooni tegevusteks 0,76 mln eurot. Tööjõukulude kasvu mõjutab kõrgemate

riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) alusel määratud palkade kasv.

2025. a Vabariigi Valitsuse kokkuhoiuotsustega vähendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisala kulusid 9,2 mln eurot.

144

Valitsemisala asutused kärbivad 2025. aasta kulusid üldjuhul 5%. Kokkuhoiukohtade leidmiseks

analüüsivad asutused võimalusi teenuste tõhustamiseks või vähendamiseks. Kärbitakse nii

personali- kui majandamiskulusid. Ministeerium hoiab kokku ka sihtasutustele,

mittetulundusühingutele ja riigi äriühingutele antavatelt toetustelt.

3.9.4 Investeeringud

Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on peamised investeeringud suunatud IT valdkonda.

Joonis 38. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal

koguinvesteeringutest, %

Tabel 77. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -7 163 -1 386 -28 740 -27 354 1973%

IT investeeringud -3 992 -133 -23 659 -23 526 17689%

Masinad ja seadmed -1 358 -923 -78 845 -92%

Käibemaks -1 096 -250 -5 003 -4 753 1901%

Muudatused Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aasta investeeringutes on tingitud

ministeeriumite valdkondade ümberstruktureerimisest.

Digiarengu valdkonna ületoomisega lisandub Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse ligikaudu

28,5 mln eurot, sh RIT investeeringud koos käibemaksuga 13,3 mln eurot ja RIA investeeringud

koos käibemaksuga 12,4 mln eurot.

Investeeringute kogumahust ligikaudu pool moodustavad riigieelarvest tehtavad

investeeringud ning ülejäänud pool välisvahenditest tehtavad investeeringud.

145

3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala

Kaitseministeerium töötab eesmärgiga hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta.

146

Selleks Kaitseministeerium:

 tegeleb heidutuse tugevdamisega

 tagab eelhoiatuse toimimise

147

 koordineerib koostööd liitlastega

 tagab kaitsevalmiduse

 tegeleb kaitsetahte kasvatamisega

 juhib riigikaitselise inimvara arendamist, sh korraldab reservteenistust ja ajateenistust,

korraldab riigikaitselist väljaõpet

 tegeleb väeloomega ning varustab sõjalise struktuuri üksuseid, vastutab kaitsetööstuse

arendamise eest.

 korraldab riigikaitselisi investeeringuid.

Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kuus asutust: Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri

muuseum. Lisaks kaks riigi osalusega sihtasutust SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute

Keskus ning avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit.

Valitsemisala kulude ja investeeringute kogumahust moodustab kõige suurema osakaalu Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve (63%), kuna asutus vastutab valitsemisala

investeeringute sh taristu ehituse ja erivarustuse hankimise, arendamise ja korrashoiu eest,

Kaitseväe eelarve moodustab 20% ja Kaitseministeeriumi eelarve moodustab 14% valitsemisala

kulude ja investeeringute kogumahust. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved on mahult

kokku 7%.

Valitsemisalas töötab kokku ligi 6200 teenistujat, kellest ca 4200 ehk 68% töötab Kaitseväes.

Kaitsekulude selgemaks ja ülevaatlikumaks kirjeldamiseks on alates 2025. aasta riigieelarve

seadusest loodud uus programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“. Väeliikide

varustamiseks tehtavad hanked on koondatud tegevuse „Väeloome- muud üksused“ alla, mis

tagab operatiivsuse vastavalt tekkinud vajadustele. Aastatevahelise võrreldavuse loomiseks on

ka 2023. ja 2024. aasta tegevuspõhised eelarve andmed viidud vastavusse 2025. aasta

tegevuste jaotusega.

Kaitsekulud

Eesti riigieelarve kasutatav tegevuspõhine arvestus erineb rahvusvaheliselt kasutatava NATO

kaitsekulu arvestusest. Näiteks ei arvesta NATO kaitsekuluna välistoetusi ja

amortisatsioonikulu.

Eelarve kinnitatakse prognoositud SKP alusel, ent tegelik kaitsekulu selgub alati tagantjärele,

kui Statistikaameti on SKP kokku arvutanud.

148

Olulise NATO mõõdikuna jätkab Eesti nn põhihangete8 (major equipment) 20% sihttaseme

täitmist, planeerides 2025. aasta põhihangete prognoositavaks tasemeks vähemalt 20%

kaitsekulude kogumahust.

Tabel 78. Kaitsekulude kogumaht, mln eurot

2023 RE 2024 RE 2025 RE

1 SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 2022-2031 elluviimiseks

1 050,2 1 306,2 1 260,1

sh Kaitseliidule eraldatav sihtotstarbeline toetus9 51,3 54,2 58,0

sh Ukrainale antav sõjaline abi 0,25% SKP-st 105,0

2 Vahendid täiendavaks laskemoona soetuseks 75,6

3 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised 6,4 22,1 24,8

sh välisvahendite abikõlbmatu käibemaks (Euroopa Rahutagamisrahastu ja Taaste- ja vastupidavusrahastu)

1,3 18,2 22,5

sh teadus- ja arenduskulude täiendav rahastamine 1,4 2,3 1,7

4 Kokku kaitsekulud ilma liitlaste kuludeta 1 056,6 1 328,3 1 360,5

5 Liitlastega seotud kulud 75,5 5,5 34,9

6 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 132,2 1 333,8 1 395,4

7 % SKP-st10 2,97% 3,40% 3,32%

Tegelik kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 144,4

Tegelik % SKP-st11 3,00%

8 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses sh:

NATO julgeolekuinvesteeringute programm NSIP 4,8 24,8 39,3

Euroopa Rahutagamisrahastu 40,6 62,7 51,0

Tuuleenergia kompensatsioonimeetmed12 58,3 85,3

Muud tuludest sõltuvad kulud ja omatulud 10,3 21,4 41,3

9 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 73,1 88,8 125,0

10 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid13 1 169,3 1 477,7 1 589,5

3.10.1 Tulud

Välisrahastusest saadud toetustel on kasvav roll Eesti sõjalises riigikaitses.

8 Relvastus ja relvasüsteemid, transpordivahendid, raketid, ressursimahukad moderniseerimisprojektid ning

nendega seonduv teadus-arendustegevus. 9 Kaitseliidu toetus kajastub erinevate programmitegevuste all. Perioodil 2024-2027 hangitakse lisaks toetuse

summale maakaitsele ligi 65 mln euro eest varustust, relvastust ning laskemoona. 10 Protsendi arvutamisel võetakse aluseks Statistikaameti avaldatud SKP tegelik väärtus 2023. aastal ning 2024.

aastal ja 2025. aastal Rahandusministeeriumi SKP prognoos. 11 Märtsis Statistikaameti poolt septembris 2024 korrigeeritud SKP prognoosi kohaselt. Varem (kevadel) oli

tulemus 3,04% SKPst. 12 CO2 meetme ja MKM statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse

(radarid), samuti RRF vahenditest soetatav täiendav radar ja passiivsüsteem. 13 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille

väljamaksed tehakse väljaspool KAM eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude hulka.

149

Joonis 39. Kaitseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %

Tabel 79. Kaitseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Muutus, %

Tulud kokku 44 066 135 618 193 720 58 103 43%

Saadud toetused 38 787 114 351 168 494 54 143 47%

Tulud majandustegevusest 3 370 1 360 3 604 2 244 165%

Tulud põhivara ja varude müügist 413 19 661 20 387 726 4%

Trahvid ja muud varalised karistused 1 272 205 1 195 990 483%

Muud tulud 255 40 40 0 0%

Tulude kasv 58,1 mln eurot on peamiselt seotud välisvahendite mahu kasvuga 54 mln euro

võrra, sh suureneb rahastus nii NATO ühisrahastusest kui Euroopa Liidu fondidest. Kinnistute

müügi arvelt on tulu prognoositud 20 mln eurot ning 0,3 mln eurot laekub peamiselt Kaitseväe

mittevajaliku vara müügist.

Saadud toetused

NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – NATO Security Investment Programme)

raames saadud välistoetustest investeeritakse 2025. aastal Eestisse kokku ligi 39,3 mln eurot,

mille hulgas on suuremad objektid laskemoonalaod, kasarm, miinisadama lainemurdja

uuendamine ja tehnika varjualused.

EL taaste ja vastupidavusrahastu (RRF - Recovery and Resilience Facility) toetusest laekub 24,5

mln eurot tuuleenergia kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning 0,2 mln eurot

kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse arendusteks.

150

Tulud majandustegevusest

Majandustegevusest laekuva tuluna on planeeritud Balti riikide õhuturbemissiooni raames

Ämarist toimuva õhuturbe kulude hüvitamine vastavalt riikide kokkuleppele (3,4 mln eurot).

Eelmise aastaga samas mahus on planeeritud üüritulu kaitseväe linnakutes asuvatelt

müügipunktidelt ja tasu kaitseväe territooriumile paigaldatud sideoperaatorite seadmetelt,

kokku 0,1 mln eurot. Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja

meenete müügist, ruumide lühiajalisest rendist, piletitulust ning orkestriteenuse osutamisest

95 000 eurot. Saadud tulu kasutatakse müüdava kauba soetamiseks muuseumipoodi ja

kontserttegevusega kaasnevateks kuludeks.

Tulu põhivarade ja varude müügist

Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute ja varade müügitulu on hinnanguliselt 20,3

mln eurot, mis suunatakse peamiselt kaitseotstarbeliste varude soetuseks. Müügiobjektideks

on aktiivsest kasutusest välja arvatud hooned, sh Seli Tervisekeskuse hoone, kinnistud Kopli 87a

ja Mäepealse 2a. Kaitseväe mittevajaliku vara müügist, sh kasutuselt välja arvatud relvastus,

sidesüsteemid jms vallasvara, prognoositav tulu on 0,3 mln eurot. Peamised kliendid on teiste

riikide kaitsejõud. Laekunud tulud suunatakse uue varustuse sh kaitseotstarbelise varustuse

soetamiseks.

Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse sarnaselt eelmisele aastale tulu

87 000 eurot.

Trahvid ja muud varalised karistused

Ajateenistusse mitteilmumise eest on rahatrahve ja sunnirahasid prognoositud ligi 0,8 mln

eurot, kasv 0,6 mln eurot tulenedes tegelikest laekumistest. Leppetrahvide prognoositav

laekumine on 0,4 mln eurot. Õppekogunemistele põhjuseta ilmumata jäämise eest laekuvate

sunnirahade mahuks hinnatakse 25 000 eurot sarnaselt eelmisele aastale.

Muud tulud

Muud tulud sisaldavad Kaitseväe varustuse lõhkumise hüvitamist 40 000 eurot.

Intressi- ja omanikutulud

3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Vahendid suunatakse enamuses väeloomesse ja lahingumoona soetamisse.

151

3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse

Joonis 40. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkond ja selle maht

Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu.

Joonis 41. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud

Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm –

sõjaline riigikaitse ja heidutus – mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Programmi

viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus programmi tegevus „Varude

152

tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Muudatusettepanek lähtub Kaitseministeeriumi

tegelikust planeerimise protsessist, kus olulise mahuga varude hankimine toimub tervikuna

Kaitseväele ja Kaitseliidule. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised

arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022–2031 (RKAK 2022–2031)14,

mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega.

NATO-s 2023. aastal alanud kaitseplaneerimise protsessi uus tsükkel on tänaseks jõudnud uute

võime eesmärkide ettepanekute esitamiseni liikmesriikidele. Tõenäoliselt toob see kaasa

täiendavaid väevõime eesmärke ka Eestile, mille tulemusel võivad kaitsekulude vajadused

suureneda veelgi. Uued väevõimed kinnitatakse 2025. aasta sügisel.

Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument on kättesaadav

Kaitseministeeriumi kodulehel.

3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 80. Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmide ja programmi tegevuste eelarve ja

dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Julgeolek ja riigikaitse -918 459 -1 016 578 -1 111 717 -95 139 9%

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -918 459 -1 016 578 -1 111 717 -95 139 9%

Varude tagamine: lahingumoon* -242 254 -245 764 -228 810 -16 954 -7%

Väeloome: maavägi -117 777 -89 059 -115 255 26 196 29%

Väeloome: merevägi -34 507 -11 591 -20 528 8 936 77%

Väeloome: õhuvägi -21 893 -18 609 -24 339 5 730 31%

Väeloome: muud üksused -281 431 -425 396 -348 529 -76 866 -18%

Kaitsevalmiduse tagamine -14 922 -16 499 -32 621 16 122 98%

Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis -9 029 -11 734 -42 943 31 209 266%

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -47 308 -43 890 -146 971 103 081 235%

Luure ja eelhoiatuse korraldamine -55 903 -57 846 -61 559 3 713 6%

Kaitsetahte edendamine -29 965 -31 060 -28 918 -2 142 -7%

Riigikaitselise inimvara juhtimine -51 718 -53 384 -50 819 -2 565 -5%

Riigikaitseliste investeeringute korraldamine -11 753 -11 745 -10 424 -1 320 -11%

14 Sõjalise kaitse osa uuendati 2023. aasta kevadel.

153

3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja

programmi tegevused

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm

Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end

väliste ohtude vastu kaitsta.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, Kaitseressursside Amet, Kaitseliit, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral

Laidoneri muuseum.

Programmi tegevuse nimetus: Varude tagamine: lahingumoon

Programmi tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud.

Tabel 81. Programmi tegevuse varude tagamine: lahingumoon mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud laskemoona varud on soetatud Allikas: Kaitsevägi

n/a Info

juurdepääsu -piiranguga

Info

juurdepääsu- piiranguga

Info

juurdepääsu- piiranguga

Info

juurdepääsu- piiranguga

Tegevuste kirjeldus

Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati lahingumoona soetuseks aastatel 2025-2031 täiendavalt

kokku 1,6 mld eurot, millest 2025. aastaks eraldati lisavahendeid 75 mln eurot. 2022. aastal

alanud Venemaa laiaulatuslikust pealetungist alates kuni aastani 2031 on tarnitud, hankes või

hankimisse minemas koos riigi eelarvestrateegias otsustatud lisarahaga üle 4 mld euro eest

laskemoona. Juba varasemalt plaanides olnud moonast (2,56 mld eurot) on 1,9 mld euro

väärtuses moona tarnimisel.

2025. aasta eelarves on lahingumoona soetuseks tekkepõhiselt planeeritud 228 mln eurot.

Tekkepõhised kulud vähenevad võrreldes 2024. aastaga 17 mln eurot. Rahvusvaheliselt

suurenenud nõudlus lahingumoona soetamiseks on pikendanud lahingumoona tarneaegasid,

kuid eelarvesse planeeritud mahus on hankeid võimalik läbi viia, vastamaks vajadustele ning

lahingumoona eelarve tegelik maht suureneb tõenäoliselt aasta jooksul teiste hangete arvelt

vastavalt moona tegelikele tarnetele.

Programmi tegevus: Väeloome: maavägi

154

Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed maaväe üksustes saavutatakse kiiresti.

Tabel 82. Programmi tegevuse väeloome: maavägi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud maaväe üksused/projektid on valmis (kumulatiivne), suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi

2 6 9 13 16

Tegevuste kirjeldus

Kulude kasv on 26,2 mln eurot, millest 24 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu.

Maaväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 48 mln eurot, millest tegevväelaste

palgafond moodustab 46,7 mln eurot. Kaitseliidule eraldatakse toetust maakaitse väljaõppe

tegevusteks 24 mln eurot, sh investeeringuteks 1,7 mln eurot. Kaitseliit soetab maakaitse

väljaõppeks mehitamata õhusõidukeid (droone) ning paremaks väljaõppe korraldamiseks

alustatakse väljaõppe portaali loomist, mis jätkub ka järgnevatel aastatel.

Üksuste väljaõppeks on planeeritud 9,2 mln eurot. 2025. aastal toimub liitlaste brigaadi õppus

eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata siia täiendavaid üksusi ja meie võimet neid vastu

võtta. 2025. aastal on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17 000 reservväelasele.

Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine, esmane võime saavutatakse 2025. aastal

tarnitava varitseva õhuründemoonaga. Üksus on alates 2026. aastast pärast väljaõppe

läbiviimist suuteline mõjutama vastase olulisi sihtmärke täppisrünnakutega.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud taristusse summas 21,5 mln eurot.

Tapal valmivad 2025. aasta jooksul liikursuurtükkide K9 tarbeks hooldus- ja õppegaraaž. Lisaks

alustatakse õhutõrjepataljoni hooldus- ja õppegaraaži ehitamist, mis valmib 2026. aastal ja

parandab nii väljaõppe kui hoiutingimusi üksuses.

2. jalaväebrigaadi soomukite teenindamise tarbeks algab 2025. aastal töökoja ehitamine, mis

valmib hiljemalt 2027. aastal. Töökoda lahendab ka Kaitseliidu vastava taseme

remondivajaduse Lõuna-Eestis. Lisaks valmib Lõuna regioonis veel K9 hoiuhall ja laskemoona

hoidlad ning punkrid.

Viru linnakus algab 2025. aastal universaalhalli ehitus, mille eeldatav valmimise aeg on 2026.

aasta esimene pool. Hall parandab nii spordi- kui väljaõppetingimusi.

Programmi tegevus: Väeloome: merevägi

155

Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti.

Tabel 83. Programmi tegevuse väeloome: merevägi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud mereväe üksused/projektid on valmis (kumulatiivne), suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi

1 4 5 5 5

Tegevuste kirjeldus

Kulude kasv on 8,9 mln eurot, millest 8 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu.

Mereväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 8,4 mln eurot, millest tegevväelaste

palgafond moodustab 6,9 mln eurot. Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024. aastal

alanud väljaõpe relvasüsteemidele. Maastikul paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob

olulise muutuse vastase meresihtmärkide mõjutamise võimesse. Mereväe üksuste väljaõppeks

on planeeritud 1,5 mln eurot ning võimete ja üksuste loomise kuludeks 1 mln eurot. Jätkub nii

Eesti kui Baltikumiülese mereolukorra teadlikkuse (MSA) täiendamine ja tagamine.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 1,2 mln eurot Vaindloo

päikesepargi rajamiseks.

Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi

Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti.

Tabel 84. Programmi tegevuse väeloome: õhuvägi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud õhuväe üksused/projektid on valmis (kumulatiivne), suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi

0 4 4 4 5

Tegevuste kirjeldus

Kulude kasv on 5,7 mln eurot, millest 4,6 mln eurot moodustab amortisatsioonikulu.

Õhuväeüksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 17 mln eurot, millest tegevväelaste

palk moodustab 16,6 mln eurot. Õhuväeüksuste väljaõppeks on planeeritud 1,4 mln eurot.

156

2025. aastal lisandub keskmaaõhukaitse võime ja jätkub juba loodud õhuhäiresüsteemi

arendamine ja kasutamine. Õhuhäire süsteem peab juhtimis- ja teatamiskeskusesse (CRC)

saabunud info õhuhäirest edastama mitte rohkem kui ühe minuti jooksul kõikidele Eesti

elanikele ja kaitseväelastele läbi Päästeameti loodava sireenide võrgu, ERR raadio- ja

telekanalite ning mobiiltelefoni võrgu.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 18,8 mln eurot, sh taristute

ehituseks 16,5 mln eurot.

Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused

Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti.

Tabel 85. Programmi tegevuse väeloome: muud üksused mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud üksused/projektid on valmis (kumulatiivne), suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi

2 6 6 7 9

Tegevuste kirjeldus

Tegevus kajastab Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseväe üksustest kaitseväe peastaabi, toetuse väejuhatuse, küberväejuhatuse,

erioperatsioonide väejuhatuse ja sõjaväepolitsei kulusid. Samuti kajastuvad selles

harjutusväljad, linnakud, valitsemisala teadus- ja arendustegevused, kaitsetööstuspoliitika.

Alates 2025. aasta eelarvest kajastuvad antud programmi tegevuse all kõigi kaitseväe üksuste

varustushangete kulud.

Kulud vähenevad 76,9 mln eurot, kuna 2025. aastasse planeeritud erivarustuse hanked on oma

iseloomult investeeringud, mis ei kajastu riigieelarves programmi tegevuste all. 2025. aasta

suurimad prioriteedid on mitmikraketiheitjad HIMARS, keskmaa õhutõrje, manööverüksuste

soomukid ning ratastel liikursuurtükid.

Muude üksuste alalhoidmiseks on eelarvesse planeeritud 44,3 mln eurot ja väljaõppeks 17 mln

eurot. Kaitseväe linnakute alalhoiuks on planeeritud 81,4 mln eurot, harjutusväljade tagamiseks

ja KOV toetusteks on planeeritud 10,7 mln eurot.

Lisaks on kavas mitmed olulised erivarustuse hanked, mis on planeeritud järgmiselt:

Mitmikraketiheitjate süsteemi HIMARS esimesed tarned toimuvad 2025. aastal.

Raketisüsteemide soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse

157

kuni 300 km kaugusele. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka vajalik laskemoon,

sidelahendused, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendused ning üksusele vajalik taristu.

Projekt rahastatakse osaliselt USA rahastusega.

Jätkuvad 2024. aastal alanud soomustransportööride tarned, millega parendatakse

manööverüksuste kaitstust ja mobiilsust. Tarned teostatakse 2025. aasta jooksul ning 2.

jalaväebrigaadi manööverüksuste väljaõpe viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele.

Projekti kogu maksumus on üle 200 mln euro, millest on 2025. aasta eelarves kavandatud

investeeringutena 95 mln eurot.

Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025. aasta

jooksul, maksumusega 35 mln eurot). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja

luuakse vajalikud hoiutingimused. Mitmeaastase projekti maksumus on üle 86 mln euro.

Jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned. Läbi mitme aasta

kestva projekti maksumus on 103 mln eurot, millest 2025. aasta investeeringute maht on 20,3

mln eurot.

Õhutõrjepataljonide Mistral laskeseadmed varustatakse termosihikutega, mille tulemusena

suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonidevastases võitluses.

Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025. aastal, millega alustatakse elutsükli lõppu

jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamist. 2025. aasta eelarves on selleks planeeritud 16 mln

eurot ja uue taristu rajamiseks 5 mln eurot.

Keskmaa õhukaitsesüsteemi esimesed varustuse tarned õhuväele toimuvad 2025. aastal.

Süsteemi on võimalik hajutada selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades oluliste kaitseväe

objektidele maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide rünnakute eest. Lepingu raames

hangitakse lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendused ning väljaõppe-, logistika- ja

elutsüklilahendused. Samuti hangitakse üksusele muud varustust ja ehitatakse vajalik taristu.

Sõjaaja isikkoosseisu varustamiseks jätkuvad kandesüsteemide ja kuuliplaatide tarned.

Isikkoosseisu varustamine peaks olema tagatud hiljemalt 2026. aastal.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks kuludele ka investeeringud, millest soetatakse

logistilisi ja taktikalisi veokeid ning õhuväe lennuväljatehnikat 50 mln euro eest. 80 mln euro

eest ehitatakse Ämaris uus söökla seoses uute võimete ja liitlaste kohalolu kasvuga, ehitatakse

uus katlamaja ja alajaamad, ümber ehitatakse küttetrassid, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni- ja

veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid.

Lisaks valmivad Ämaris käitusala, radari positsioon (CO2 vahendite abil) ja õhukaitsedivisjoni

taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Alustatakse Kõpu

radaripositsiooni ehitusega. Laskemoona hoiustamiseks algab 2025. aastal uue hoiuala

väljaehitamine.

158

Hanke vaidlustamise tõttu lükkuvad 2024. aastal plaanitud välihaiglate tarned 2025. aastasse.

Seoses Ukraina sõjaga on tekkinud relvastuse tarnetes tõrked ning 2024. aastal planeeritud

Scoutspataljoni täielik CV90 toetussoomukitega varustamine võib tankitõrje- ja

miinipildujasoomukite osas toimuda hiljem kui 2025.

Programmi tegevuse nimetus: Kaitsevalmiduse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud.

Tabel 86. Programmi tegevuse kaitsevalmiduse tagamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse tegemise aeg alates eelhoiatuse saamisest Allikas: Kaitseministeerium

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

Kaitsevalmiduse saavutamise aeg alates kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest Allikas: Kaitseministeerium

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

Tegevuste kirjeldus

Kaitsevalmiduse tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused, mis on suunatud

olukorrateadlikkuse hoidmisele, täieliku sõjalise lahinguvalmiduse saavutamise kiiruse

tõstmisele ning tsiviiltoetuste tagamisele.

Kulude kasv on 16,1 mln eurot, mis tuleneb peamiselt Kaitseministeeriumi teenuste

ümberkujundamisest.

Olukorrateadlikkuse hoidmiseks on planeeritud 6,7 mln eurot. Kaitsevalmiduse

eesmärgistamisele on planeeritud 20,6 mln eurot, sh laiapindse riigikaitse tõhusa toimimise

eesmärgil on 2025. aastal plaanis läbi viia valmidusõppusi KOV-dele ja riigiasutustele, mille

tulemusena KOV-d ja ettevõtjad teavad oma ülesandeid ning milliseid teenuseid ja kuidas

korraldatuna ollakse võimelised kriisisituatsioonis pakkuma. Kaitseministeeriumi eestvedamisel

jätkatakse riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitseliste õppuste

korraldamist. Samuti jätkatakse paremaks ülesannete ja rolliselguse tagamiseks iga-aastaste

riigikaitseseminaride läbiviimist kohalikele omavalitsustele.

Kaitsevalmidust toetavate õppuste läbiviimiseks on planeeritud 3,3 mln eurot, sh suurõppus

SIIL 2025 läbiviimiseks.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 10,6 mln eurot.

159

Algab Balti kaitsevööndi rajamine, et kaitsta Eestit esimesest meetrist. Piiridele ehitatakse

sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning on aidanud

kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. Esimeses etapis (2025) luuakse

3,2 mln euro eest tugipunktide prototüübid, lisaks hangitakse tugipunktide rajamiseks vajalikud

tõkestusvahendeid.

2025. aastal valmib Miinisadamas otsingu- ja päästehoone (SAR – Search and Rescue).

Alustatakse Miinisadama lainemurdja ja kaide renoveerimise ning ehitusega, mille tööd lõpevad

2026. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus teostatakse ka vajalikud süvendustööd.

Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis

Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet

ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut.

Tabel 87. Programmi tegevuse liitlaste kohaloleku tagamine Eestis mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud Allikas: Kaitseministeerium

JAH jah jah jah jah

Tegevuste kirjeldus

Liitlaste kohaloleku tagamise tegevus koondab Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

teenused, mis on suunatud vastuvõtva riigi toetuse tagamisele, sealhulgas harjutusväljade

tagamisele. Liitlasüksused paiknevad kõigis kolmes Kaitseväe linnakus (Tapa, Ämari, Lõuna-

Eesti). Tegevust rahastatakse 3% SKP-le täiendavalt.

Programmi tegevuste elluviimiseks planeeritud kulud kasvavad 31,2 mln eurot, millest 14 mln

eurot moodustavad amortisatsioonikulud ja 15,8 mln eurot majandamiskulud, mis on seotud

liitlaste vastuvõtu kulude ja taristu ülalpidamisega. 2023. aasta NATO tippkohtumisel kiideti

heaks NATO õhu- ja raketikaitse rotatsiooni mudel, mis võimaldab lisaks toimivale õhuturbele

liitlaste lühiajalisi hävitajate ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiival. Sellega

kaasnevad Eestile võõrustajariigi kohustused, sealhulgas lennukiangaaride arvu suurendamine

ja üksuste vastuvõtmine, majutamine ning ülalpidamine.

Jätkatakse erinevate liitlasüksuste võõrustamist ning ollakse valmis võõrustama täiendavaid

liitlasüksusi. Vastuvõtva riigi toetus (HNS – Host Nation Support) koondab endas kõik

tegevused, mis on seotud vastava valdkonna rahvusvaheliste, riiklike ning valitsemisala üleste

koordineerivate ning korraldavate tegevustega, sealhulgas välisriikide relvajõududele lubade

menetlemise ja väljastamisega. Kaitsevägi planeerib ja viib ellu saatvate riikide vägede

vastuvõtmist ning lõimimist.

160

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud 22,4 mln eurot.

Ämaris alustatakse 2025. aastal õhuturbe lennukite tarbeks QRA (Quick Reaction Alert) angaari

ehitamist, mis valmib 2026. aastal. Lisaks valmivad Ämaris 2025. aastal ka käitusala, radari

positsioon ja õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad

varjualused. Üksuste vastuvõtmiseks ehitatakse 300-kohaline kasarm, uus katlamaja ja

alajaamad, renoveeritakse küttetrassid, elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja veetrassid,

täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid.

2025. aastal valmivad Lõuna-Eesti piirkonnas RSOM15 ala arendused kuni 1000 liitlase ja tehnika

kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Rajatava kompleksiga tagatakse liitlasüksustele ajutine

majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine. Tapal valmib

2025. aasta jooksul liitlaste tarbeks välipesula, lisaks alustatakse 2025. aastal liitlaste tarbeks

kasarmu ehitamisega, mille valmimisel suurenevad 2026. aastal liitlaste majutuskohad 300

koha võrra.

Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste

vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega

Tabel 88. Programmi tegevuse liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023) 2025 2026 2027 2028

Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda eeldaks Allikas: Kaitseministeerium

JAH jah jah jah jah

Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule Allikas: Kaitseministeerium

JAH jah jah jah jah

Tegevuste kirjeldus

Tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused, mis on suunatud rahvusvahelise

kaitsealase koostöö edendamisele.

Kulud kasvavad 103,1 mln eurot peamiselt seoses Eesti pikaajalise sõjalise abi andmisega

Ukrainale, milleks planeeritakse Vabariigi Valitsuse otsusest tulenevalt 0,25% SKP-st aastas

kaitsekulude eelarvest.

15 Reception, Staging and Onward Movement

161

Abikäepoliitika raames on planeeritud eelarvesse 0,3 mln eurot sihtriikide toetamiseks

valdkonnapõhiselt (territoriaalkaitse arendamine, küberkaitse, sõja- ja katastroofimeditsiin,

rehabilitatsioon, väljaõpe) ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks

abikäeriikide, sh Ukraina õppurite, toetamiseks.

Ukraina sõjaliseks abiks on 2025. aastal planeeritud 105 mln eurot. Ukrainale on sõjalist abi

eraldatud ka varasematel aastatel annetustena ja see jätkub 0,25% ulatuse SKP-st vähemalt

kuni 2027. aastani kokku 332 mln euro ulatuses.

Kindlustatakse liitlaste osalemine Eesti sõjalises kaitses ning arendatakse koostööd liitlaste ja

regionaalsete partnerriikidega. Tagatakse osalemine NATO arengutes kollektiivkaitse

tugevdamisel ning julgeoleku tagajana erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu EL,

NATO ja ÜRO juhitavates operatsioonides ning tahtekoalitsioonis USA-ga. Samuti osaletakse

rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Lähis-Ida regioonis (Iraak, Liibanon, Iisrael, Punane

meri), Aafrikas Mosambiigis ja Euroopas Itaalias. Kokku on eelarve 9 mln eurot. Alates 2025.

aastast väheneb operatsiooni Inherent Resolve (OIR) panustamisel isikkooseis 63

kaitseväelaseni ning alates 2026. aastast ilmselt lõpetatakse OIR-i panustamine.

Küberkaitsealases tegevuses jätkub koostöö liitlaste ja partneritega, panustatakse NATO

heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse küberdomeenis ning EL valdkondlikesse tegevustesse,

et toetada Eesti sõjalist küberkaitsealast võimearendust ning vastupanuvõimet küberohtudele.

Küberturbe- ja kaitsealase teadus- ja arendustegevuse ning oskusteadmuse kasvatamiseks nii

Eestis kui ka rahvusvaheliselt on eelarvesse planeeritud 7 mln eurot. Tegevusi viiakse ellu SA

CR14 küberharjutusvälja teenuse ja Eestis paikneva NATO küberkaitsekoostöö keskuse kaudu.

Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenistujad on esindatud 16 erinevas NATO staabis ja

väejuhatustes Euroopas ja USA-s, Eesti Vabariigi alalistes esindustes NATO ja EL juures, Eesti

saatkondades (USA, DEU, UK, FRA, POL, UKR), Ukrainas EL delegatsiooni juures,

Ühendekspeditsiooniväe (JEF - Joint Expeditionary Force) staabis, Läti Kaitseväe Akadeemias.

Esindamine tagatakse aastas kuni 75 teenistujaga ning eelarves on selleks planeeritud 11 mln

eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Luure ja eelhoiatuse korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk: võimalikult pikk eelhoiatus väliste ohtude kohta, mis ähvardavad

Eestit ja teisi Balti riike.

162

Tabel 89. Programmi tegevuse luure ja eelhoiatuse korraldamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Info juurdepääsupiiranguga Allikas: Kaitseministeerium

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

info juurdepääsu-

piiranguga

Tegevuste kirjeldus

Luure ja eelhoiatus koondab Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse tegevused. Täpsem

kirjeldus ei ole avalik.

Programmi tegevuse nimetus: Kaitsetahte edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning

elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge.

Tabel 90. Programmi tegevuse kaitsetahte edendamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses kui Eestit rünnatakse, suund: suurem parem Allikas: Kaitseministeerium

64,00% 66,00% 66,00% 66,00% 66,00%

Elanikkonna toetus ajateenistusele, suund: suurem parem Allikas: Kaitseministeerium

87,00% 89,00% 90,00% 90,00% 90,00%

Elanikkonna toetus riigikaitsele, suund: suurem parem Allikas: Kaitseministeerium

80,00% 81,00% 81,00% 81,00% 81,00%

Tegevuste kirjeldus

Kaitsetahte tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside

Ameti ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseum teenuseid, mis on suunatud

ühiskonna laiemale kaasamisele riigikaitsesse.

Kulud vähenevad 2,1 mln eurot, mis tuleneb peamiselt Kaitseministeeriumi teenuste

ümberkujundamisest.

Tegevuse eelarvest enamuse ehk 21,8 mln eurot moodustavad Kaitseliidu poolt teostatavad

tegevused, mis on suunatud vabatahtliku tegevuse arendamisele, et tagada motiveeritud ja

väljaõpetatud liikmeskond, ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamisele.

2025. aasta tegevused on suunatud samuti Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmete arvukuse

suurendamisele põhikoolides ning organisatsiooniväliste inimeste kaasamisele. Jätkub ka

163

Kaitseliidu taristuobjektide loomine. 2025. aastal alustatakse Tartu maleva uue tagalakeskuse

projekteerimistöödega, ehitus algab 2026. aastal.

Riigikaitseõpetuse läbiviimiseks on planeeritud 2,5 mln eurot. Kaitseliit korraldab

riigikaitselaagreid, mis võimaldab noortele tutvustada Eesti riigikaitset ning võimalusi sellesse

panustamiseks. Kaitseressursside Amet jätkab riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuse

eraldamist õppevahendite soetamiseks ning õppekäikude ja välilaagrite korraldamiseks. Samuti

jätkatakse riigikaitseõpetajate koolitamisega ning klassi ja sõpruskonnaga ajateenistusse

astumise võimaldamist. Seoses riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutumisega alates 2023.

aastast on kasvanud laagrites osalevate õpilaste arv, millega seoses tagatakse täiendava

varustuse soetamine ja hooldus.

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum jätkab sõjaajaloo muuseumina ja

uurimiskeskusena. Muuseumi koosseisus jätkab tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku

lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel esinemised. Eelarve on kokku 2,7 mln eurot.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus jätkab julgeolekuteemadel oluliste arutelude

algatamist nii Eestis kui väljaspool. Samuti toetab asutus oma tegevusega Kaitseministeeriumi

poolt defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse

(sh konverentsid: Annual Baltic Conference on Defence ja Lennart Meri Conference). Eelarve

on kokku 1,1 mln eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitselise inimvara juhtimine

Programmi tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja

panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega.

Tabel 91. Programmi tegevuse riigikaitselise inimvara juhtimine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr, suund: suurem parem Allikas: Kaitseressursside Amet

61,00% 72,00% 75,00% 75,00% 75,00%

Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr, suund: suurem parem Allikas: Kaitsevägi

114,00% 200,00% 200,00% 200,00% 200,00%

Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise määr, suund: suurem parem Allikas: Kaitseressursside Amet

93,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega, suund: suurem parem Allikas: Kaitseressursside Amet

63,00% 69,00% 72,00% 75,00% 75,00%

164

Tegevuste kirjeldus

Riigikaitselise inimvara tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseressursside

Ameti tegevused, mis on suunatud kõrge motivatsiooni, väljaõppetaseme, füüsilise

ettevalmistuse ja kiire ööpäevase reageerimisajaga reservväe kujundamisele. Kuludes

kajastuvad ajateenistusega seotud tegevused, sõjaväelise hariduse andmine, kaitseväe

kohustuslastega seotud kulud ja reservteenistuse väärtusloome ning kogu kaitsevaldkonna

personaliplaneerimine ja värbamine.

Kulud vähenevad 2,5 mln eurot peamiselt seoses tegevuskulude kokkuhoiumeetmetega.

Suurema osa tegevuse eelarvest moodustavad ajateenistuse korraldus, milleks on eelarvesse

planeeritud 25,7 mln eurot ning Kaitseväe Akadeemia sõjaväelise hariduse andmiseks

planeeritud kulud 11,8 mln eurot.

Ajateenijatele mõeldud lapsetoetuseks, sõidukompensatsiooniks, eluaseme- ja õppelaenude

intresside tasumiseks ning juhilubade soetamisega seotud kulude kompenseerimiseks16 on

eelarves kokku 19 mln eurot.

Asendusteenistusse on planeeritud kutsuda kuni 64 isikut, eelarve 1,1 mln eurot.

Kaitseväes inseneride tööjõupuuduse leevendamiseks on loodud tehnikavaldkonna tudengite

stipendiumiprogramm, mille raames eraldatakse stipendiume aastas kuni 30 üliõpilasele.

Stipendiumi suurus ühele stipendiaadile on 5000 eurot aastas, kokku on eelarve 150 000 eurot.

Reservteenistusse ilmunute määra tõstmiseks ja reservväelaste kvaliteedi hoidmiseks jätkuvad

reservväelastele suunatud riigikaitse seminarid. Reservväelasi kaasatakse suuremas mahus

koolituste läbiviimisesse instruktoritena. Koondnimetuse „Meie reservüksus“ raames

jätkatakse reservväelastele erinevate vabatahtlike ürituste korraldamist, mis suurendavad

üksuse isikkoosseisu teadlikkust ja ühtekuuluvustunnet.

Jätkub sõjaväelise taseme- ja täiendõppe andmine nii Eestis (Kaitseväe Akadeemia ja Balti

Kaitsekolledž) kui ka välisriikides. Sellega tagatakse, et Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on

saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse juhtimisel.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud 9,3 mln eurot.

Kaitseväe Akadeemia (KVA) tegevuse tagamiseks alustatakse Raadile kutseõppesuuna

õppehoone ja pääsla ning Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse, tegevväelaste kasarmu ning

KVA ladude ja hoidlate ehitamist. Tartus Raadil valmib 2025. aastal sõja- ja

katastroofimeditsiinikeskus, mis viib meditsiiniväljaõppe taristu täiesti uuele tasemele. Samuti

alustatakse Tartus Riia 12 õppehoone ümberehituse projekteerimist.

16 Ajateenija toetuse suurus sõltub auastmest ning on 115-230 eurot kuus. Lapsetoetus on 900 eurot kuus. Laenu

intressi hüvitatakse kogu intressi ulatuses. Juhilubade hüvitis on 1000 eurot.

165

Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseliste investeeringute korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju

kaitsevõimet.

Tabel 92. Programmi tegevuse riigikaitseliste investeeringute korraldamine mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %), suund: suurem parem Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

85,00% 85,00% 85,00% 85,00% 85,00%

Õigeaegsed tarned, suund: suurem parem Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Tegevuste kirjeldus

Tegevus koondab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete läbiviimise, taristu ülalpidamise

ja toitlustuse korraldamise kulusid. Vahendid on suunatud eelkõige moona ladustamisele ja

käitlemisele, liitlaste vastuvõtuvõimekuse tõstmisele ja uutele võimetele vajaliku taristu

ehitamisele. Senine taristu arenduse raskuskese on Tapa piirkonnalt liikunud Lääne ja Lõuna

piirkondadesse. Hangete läbiviimise korraldamiseks on eelarvesse planeeritud 3,9 mln eurot ja

taristu ehituse ja korrashoiu korraldamiseks 6,4 mln eurot. Hangete ja taristu eelarve suureneb

407 mln eurot.

Kulud vähenevad 1,3 mln eurot. Taristu korrashoiu väljakutsed seisnevad eelkõige kiiresti

suureneva taristu korrashoiuteenuse kvaliteedi hoidmisel, kulude kokkuhoiul ning

territooriumitele lisanduvate Eesti ja liitlasüksuste taristuvajaduste tagamisel.

Riigikaitselise taristu arendamise fookuses on laopinnad, uute relvasüsteemide jaoks vajalikud

ehitised ning liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Sõjaväelinnakutesse luuakse

kaitseväelastele paremad töö- ja õppetingimused, remonditakse lennurada ja perrooni,

rajatakse ladustusala, ehitatakse lennukite varjualused ja angaarid, kasarmud, hooldus- ja

õppegaraažid, toitlustuskompleks, kompensatsiooniradar, õhutõrjetaristu, laokompleks,

päikesepark.

Tallinnas ja Tartus valmivad uued riigikaitse administratiivhooned, kuhu paigutuvad mitmed

valitsemisala asutused, mis võimaldab vabastada ebaefektiivseid üüripindu.

166

3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 42. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 93. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Kulud kokku -1 005 604 -1 111 458 -1 195 952 -84 494 8%

Tööjõukulud -178 209 -189 723 -203 806 -14 083 7%

Majandamiskulud -482 793 -572 009 -498 184 73 825 -13%

Kaitseotstarbeline erivarustus -185 576 -446 542 -349 690 96 852 -22%

Muud tegevuskulud -65 093 -67 110 -72 793 -5 684 8%

Sotsiaaltoetused -15 884 -18 531 -20 815 -2 284 12%

Investeeringutoetused -7 071 -5 265 -4 888 376 -7%

Muud toetused -72 395 -75 143 -186 212 -111 070 148%

Põhivara amortisatsioon -97 014 -88 798 -125 018 -36 220 41%

Käibemaks -87 145 -94 880 -84 235 10 645 -11%

Võrreldes eelmise aastaga suurenevad kulud 84,5 mln eurot, mis on peamiselt seotud Ukraina

abistamisele suunatud toetusega.

Tööjõukulud sisaldavad lisaks tsiviilteenistujate ja tegevväelaste palkadele ka

õppekogunemistel osalevatele reservväelastele makstavaid tasusid. Tööjõukulud kasvavad 14,1

mln eurot seoses täiendavate tegevväelaste värbamisega uute võimete lisandumisel.

Majandamiskulud sisaldavad kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh laskemoon, ning

kaitseväe kulusid ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel,

rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulusid ning kaitseväe ja

ministeeriumi välisteenistuse kulusid. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus. Majandamiskulud vähenevad kokku 73,8 mln eurot seoses

167

kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringute mahu kasvuga ning täiendavate vahendite

suunamisega toetuse andmiseks Ukrainale.

Muud tegevuskulud sisaldavad Välisluureameti ja Kaitseväe riigisaladusega seotud kulu, mille

detailsem jaotus on riigisaladus. Kulud kasvavad 5,6 mln eurot.

Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või

asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste

korral makstavad hüvitised. Sotsiaaltoetuste kasv tuleneb peamiselt ajateenijate sotsiaalmaksu

kasvust, mida arvestatakse töötasu alammäära kaudu. Sotsiaaltoetuste maht kasvab 2,3 mln

eurot.

Investeeringutoetused sisaldavad Kaitseliidule investeeringuteks antavat toetust ning Lääne-

Eesti meetme raames antavat toetust RRF-st. Investeeringutoetused vähenevad 0,4 mln eurot.

Muude toetuste hulgas on Ukrainale antavaks abiks planeeritud eelarve, koolidele

riigikaitseõpetuse läbiviimiseks antav toetus, toetused Kaitseliidule tegevuskuludeks,

sihtasutustele CR14 ning Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele. Muude toetuste eelarve

kasv on 111,1 mln eurot, millest 105 mln eurot on seotud Ukrainale antava abiga.

3.10.4 Investeeringud

Vahendite otsustav suunamine investeeringutesse kiirendab üksuste loomist ja tagab kaitsevalmiduse.

Joonis 43. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %

Tabel 94. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Investeeringud kokku -282 718 -454 048 -515 484 -61 436 14%

168

2023 täitmine

2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Inventar -290 -286 -264 22 -8%

IT investeeringud -3 868 -4 444 -4 246 198 -4%

Masinad ja seadmed -8 445 -38 563 -39 020 -458 1%

Muud investeeringud -126 898 -206 046 -277 958 -71 912 35%

Kaitseotstarbeline erivarustus -76 197 -192 492 -266 092 -73 601 38%

Kinnisvara -109 972 -136 324 -119 621 16 703 -12%

Maa soetused -6 194 -7 342 -10 000 -2 658 36%

Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine

-49 216 -96 223 -79 584 16 639 -17%

Liitlaste taristu -45 339 -13 750 -22 436 -8 686 63%

Radarite taristu statistikakaubanduse vahenditest

-1 352 -5 083 0 5 083 -100%

Kirde-Eesti meetme radari taristu -7 870 -11 507 -1 465 10 042 -87%

Väikesaarte energiarajatised CO2 kvoodi müügi tuludest.

0 -1 218 -1 218 0 0%

Lääne-Eesti meetme radari taristu 0 -1 200 -4 917 -3 717 310%

Käibemaks -33 245 -68 385 -74 376 -5 990 9%

Investeeringud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 61,4 mln eurot, mis on seotud peamiselt

kaitseotstarbelise erivarustuse eelarve kasvuga ning valitsemisala selge poliitikaga, suunata

vahendid jõuliselt investeeringuteks, et üksuste varustamine oleks võimalikult kiire.

Inventari soetamise maht väheneb 22 250 eurot. Kaitseväes vahetatakse välja vananenud

inventari.

IT investeeringute maht väheneb 0,2 mln eurot. Jätkatakse seadmete väljavahetamisega

elutsükli lõppedes.

Masinatest ja seadmetest soetatakse seadmeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise

võimaldamiseks Kirde-Eestis ja Mandri-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia

kvootide müügist saadud tulu arvel) ning Lääne-Eestis (RRF rahastusega).

Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud, mis hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt

tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukid,

kasvavad 73,6 mln eurot.

Kinnisvarainvesteeringud vähenevad 16,7 mln eurot. 8,6 mln võrra rohkem on planeeritud

liitlaste taristu valmimist, 16,6 mln võrra vähem hoonete ja rajatiste ehitust muude võimete

toetamiseks.

Hoonete ja rajatiste soetuses ning renoveerimise investeeringutes keskendutakse uute võimete

toetamisele ning ladustamist ning hoiustamist tagavatele taristu arendustele. Üksuste

toetuseks valmivad laod ja laskemoonahoidlad ning laskemoona käitusalad.

Liitlaste jaoks tehtavad investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste

vajaduste toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel.

169

Maade soetamiseks planeeritud eelarve kasvab 2,7 mln eurot, seoses harjutusväljade

laienemisega seotud tehingutega.

Tuuleenergia kompensatsioonimeetmete taristu järkjärgulise valmimise tõttu 2024.-2025.

aastal ning projektide lõppemisega 2025. aastal vähenevad oluliselt nende meetmetega seotud

kinnisvarainvesteeringute eelarved. Jätkub väikesaarte energiarajatiste meetme rakendamine,

millega ehitatakse välja Vaindloo päikesepark.

170

3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala

171

Kliimaministeeriumi eesmärk on Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamine,

ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes

eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks

ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks.

172

Valitsemisala on Eesti keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkondade eestvedaja, mille

põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele

puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine ja areng. Samuti on valitsemisala

eesmärk korraldada inimeste ja kaupade liikuvus selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav,

ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks

keskkonnakoormus. Energeetikas on valitsemisalas seatud eesmärgiks tagada majanduse

pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus.

Valitsemisalas viiakse ellu terviklikku rohereformi, kujundatakse ja viiakse ellu kliima-,

meremajanduse ja merekeskkonna-, ressursitõhususe ja jäätmekäitlus-, keskkonna- ja

elurikkuse kaitse-, keskkonnajärelevalve-, keskkonnakorraldus- ja ringmajandus- ning

tööstusheite- ja kemikaali-, veekaitse ja -kasutamise, välisõhu kaitse ning kiirgus- ja

tuumaohutuse alast poliitikat ning korraldatakse keskkonnaseiret. Lisaks tegeleb valitsemisala

energeetika-, maapõueressursside kaitse ja kasutamise, elamumajanduse ja ehituse,

transpordi- ja liikuvuspoliitika kujundamise ja elluviimisega.

Valitsemisala tulemusvaldkond on „Kliima, energeetika ja elurikkus“. Koos Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

panustatakse tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kaheksa asutust: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus,

Transpordiamet, Riigilaevastik ja Eesti Geoloogiateenistus. 2025. aastal on neist kahe suurima

eelarvemahuga Kliimaministeerium, mille eelarve moodustab 60% valitsemisala kulude ja

investeeringute eelarve mahust ja Transpordiamet (vastavalt 32%). Ülejäänud asutuste eelarve

moodustab valitsemisala kulude ja investeeringute mahust kokku 6,6%. Valitsemisala tulud, 1

146 mln eurot, moodustavad 6% kogu riigieelarve mahust ning kulud 1 251 mln eurot, 7%

riigieelarvest.

Valitsemisalas töötab 01.08.2024 seisuga 2131 teenistujat, kõige suurema töötajaskonnaga on

Transpordiamet (663 teenistujat, so 31,1% valitsemisala teenistujatest).

Valitsemisala haldusalasse kuuluvad riigi osalusega äriühingud AS A.L.A.R.A, AS Eesti Raudtee,

AS Nordic Aviation Group, AS Operail, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna

Sadam, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus,

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil. AS Eesti Loots likvideeriti 24.04.2024.

Vastavalt peaministri 15.08.2024 korraldusele nr 92 on taristuministri vastutusvaldkonda antud

ka AS Teede Tehnokeskus.

Valitsemisala haldusalasse kuuluvad tulundus- ja sihtasutused Riigimetsa Majandamise Keskus,

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisaks kuulub Kliimaministeeriumi valitsemise alla MTÜ

Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee.

173

3.11.1 Tulud

Toetame loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, loome võimalusi taskukohase taastuva energia tootmiseks ning arendame kvaliteetsetet ja keskkonnasõbralikku transpordiühendust

Kliimaministeeriumi valitsemisala tulud välistoetustest vähenevad 156,6 mln eurot. Tulud

majandustegevusest suurenevad 59 mln euro võrra, tulud keskkonnatasudest vähenevad 18,9

mln euro ja omanikutulud (dividendid) 62,5 mln euro võrra. Detailne ülevaade iga tulugrupi

osas on toodud vastavates peatükkides.

Joonis 44. Kliimaministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %

Tabel 95. Kliimaministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2023 täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus Muutus,

%

Tulud kokku 802 313 1 325 593 1 145 930 -179 663 -14%

Saadud toetused 209 372 693 589 536 978 -156 611 -23%

Riigilõivud 15 900 36 232 34 501 -1 731 -5%

Tulud majandustegevusest 374 238 293 115 351 966 58 852 20%

Tulud põhivara ja varude müügist 13 900 15 5 -10 -67%

Trahvid ja muud varalised karistused 597 974 580 -394 -40%

Keskkonnatasud 102 222 139 327 120 464 -18 863 -14%

Muud tulud 10 599 26 455 28 021 1 566 6%

Intressi- ja omanikutulud 75 486 135 886 73 415 -62 471 -46%

Saadud toetused

174

Saadud toetusi välisdoonoritelt kasutatakse koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute

Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega nii valitsemisala oma kulude ja investeeringute

katteks, kui ka vahendamiseks teistele asutustele. Kodumaiste toetuste maht on saadud

toetuste kogumahust 54 tuhat eurot, mis on CO2 vahenditest kaetav välistoetuste

omafinantseering.

Saadud toetuste maht väheneb 2025. a 23% võrreldes eelmise aastaga ehk 156,6 mln eurot.

Vähenemine on tingitud eelkõige Kliimaministeeriumi vastutusalasse koondatud valdkondade

ja valdkondlike eesmärkide elluviimiseks mõeldud toetuste arvelt. 2021-2027

struktuuritoetuste eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide maht saadud toetustest on

2025.aastal ca 259 mln eurot ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite maht (RRF ja

RePowerEU) ca 82,5 mln eurot. Rail Baltica projekti elluviimiseks eraldatud Euroopa

ühendamise rahastu (CEF ja MILMOB) vahendeid on 2025.a kavandatud 185,5 mln eurot. Lisaks

eelmainitule kajastuvad eelarves vahendeid LIFE programmi vahendid 7,5 mln eurot ja Eesti-

Šveitsi koostööprogrammi toetusvahendeid 2,5 mln eurot.

Riigilõivud

Valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2025. aastal on 34,5 mln eurot, langus -5%.

Suurima mahuga on liiklusregistri toimingutega seotud riigilõiv 31 mln eurot (moodustades

89,8% valitsemisala poolt kogutavatest riigilõivudest), mida kogub Transpordiamet. Teiste

riigilõivude osakaal on marginaalne.

Tulud majandustegevusest

Valitsemisala tulud majandustegevusest moodustavad 352 mln eurot ning on võrreldes 2024.

a suurenenud 20%. Tulude suurenemise põhjuseks on sõidukite registreerimistasu

kehtestamine, millest prognoositakse 2025.a tulu 137 mln eurot.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) müügist saadud tulud vähenevad

(2025. a on prognoositud madalamat ühiku hinda võrreldes 2024. a, samuti vähendatakse LHÜ

ühikute üldkogust).

Olulise muudatusena võib välja tuua, et kuni 2024. a suunati 50% LHÜ müügist laekuvast tulust

riigituludesse ja 50% kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse vastutavate ministrite kaudu. Uue

kokkulepitud direktiivi kohaselt tuleb 2024. aastast enampakkumistulu kasutada 100%

kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks. 2025. a LHÜ tuluprognoos on 185,7

mln eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala meetmete rakendamiseks on ette nähtud

199,1 mln eurot.

Tulud laekuvad Keskkonnaagentuurile (KAUR) lennumeteoroloogia info edastamise,

lennuvaatlusteenuse, meteoroloogilise -ja hüdroloogilise info edastamise, metsa hindamise

eest, Keskkonnaametile (KeA) kiirgusseaduse alusel KeA põhitegevusega seotud tasuliste

teenuste osutamise eest, Eesti Loodusmuuseumile (ELM) piletite müügitulust ja ürituste

175

korraldamise eest, Transpordiametile (TM) veeteetasudena ja Maanteemuuseumi piletitulu,

raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubade, veeteedega seotud elektrooniliste

kaartide müügi eest, Eesti Geoloogiateenistusele (EGT) geoloogiliste uuringute ja seirete eest

(keskkonnaalasest tegevusest), Riigilaevastikule (RIL) lootsitasudena, sadamate hallatavate

navigatsioonimärkide paigaldamise ja hoolduse ning prahile andmise eest,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele rakendusadministraatori teenuse eest.

Tulu põhivarade müügist

Valitsemisala tulud põhivarade müügist (2025.a 5 tuhat eurot) vähenevad võrreldes 2024.

aastaga 10 000 eurot.

Trahvid ja muud varalised karistused

Valitsemisala tulude prognoos trahvidest ja muudest rahalistest karistustest on vähenenud

võrreldes 2024.a 394 tuhat eurot. Trahvid laekuvad Keskkonnaametile (0,32 mln eurot)

keskkonnaalaste rikkumiste eest ja Transpordiametile (0,26 mln eurot) transpordialaste

rikkumiste eest. Transpordiametil on õigus nimetatud trahvidest saadud tulusid kasutada

riigimaanteede remondi koondprojekti kulude katteks.

Keskkonnatasud

Valitsemisala keskkonnatasude 2025. aasta laekumise prognoosiks on 120,4 mln eurot, mis on

18,8 mln eurot vähem võrreldes eelneva aastaga. Vähenemine tuleneb 2024 - 2027 riigi

eelarvestrateegias otsustatud keskkonnatasude tõusude osalisest edasi lükkumisest 2025.

aastast 2026. aastasse.

Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks

muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse

(loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse,

põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest, lisaks alates

01.07.2023 ka tuuleenergiast elektrienergia tootmisest:

 kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 1,2 mln eurot;

 maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse, tuuleenergiast elektrienergia tootmise ning

saastetasude eest kokku 114,4 mln eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt

kohalikele omavalitsusüksustele 15,3 mln eurot ja riigieelarvesse suunatakse 99,2 mln

eurot;

 raadamisõiguse tasu 6 mln eurot (riigieelarvesse)

Laekuvatest keskkonnatasudest eraldatakse SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks 15,015

mln eurot. Sellest 14,012 mln eurot vastab riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee

erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule ja 1,003 mln eurot

suunatakse läbi SA KIK keskkonnaprogrammi Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste

176

põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede

leevendamiseks ning summa vastab 0,35 eurole riigieelarve koostamisele eelnenud aastal

põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke

aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta. SA KIK

keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 sätete

alusel, mille kohaselt on moodustatud 10 valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu kaitse,

kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse,

veemajanduse ja kaasrahastamise valdkondades ning alates 2025. aastast Ida- Viru maakonna

programm.

Muud tulud

Muud tulud 28 mln eurot koosnevad peamiselt Transpordiameti kogutavast teekasutustasust

ja teekasutustasu rikkumise eest laekuvatest trahvidest. Teekasutustasud kasvavad järgmisel

aastal 8 mln eurot ja veel kuuluvad muude tulude hulka viivisintressitulud Transpordiameti

merenduse ja veeteede teenistuse nõuetel ja kindlustushüvitised teederajatistele tekitatud

kahjude eest.

Intressi- ja omanikutulud

Dividenditulud on prognoositud kogusummas 73,4 mln eurot äriühingute majandustulemuste

prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2025. aasta kevadel pärast 2024. aasta

tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad 2024. aasta eest dividende

järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Lennujaam, Elering AS, Riigimetsa

Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ.

3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Kliimaministeeriumi kulud on suunatud Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamiseks, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks.

177

3.11.2.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus

Joonis 45. Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkond ja selle maht

Joonis 46. Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkonna mõõdikud

Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna eesmärgiks on Eestis on elurikas loodus,

jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.

Tulemusvaldkonna peamisteks strateegilisteks alusteks on Eesti keskkonnastrateegia aastani

178

2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi

hoidmiseks, ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Tegevused panustavad kõigisse

arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja

riigivalitsemine. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi:

 Rohereformi ja kliimapoliitika programm;

 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm;

 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm.

Tabel 96. Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkonna seos valdkondlike

arengudokumentidega

Tulemus- valdkond

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

Programm

Kliima, energeetika ja elurikkus

Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Rohereformi ja kliimapoliitika programm Energeetika, maavarade ja välisõhu programm

3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus kulude

jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 97. Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus programmide ja programmi tegevuste

eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2023

täitmine 2024 RE 2025 RE Muutus

Muutus

, %

Kliima, energeetika ja elurikkus 0 0 -168 964 -168 964 100%

Rohereformi ja kliimapoliitika programm 0 0 -34 684 -34 684 100%

Kliimamuutuste leevendamine ja

kliimamuutustega kohanemine 0 0 -14 675 -14 675 100%

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -

hoiatuste tagamine 0 0 -3 410 -3 410 100%

Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse

edendamine 0 0 -16 599 -16 599 100%

Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse

programm 0 0 -59 603 -59 603 100%

Elurikkuse kaitse tagamine 0 0 -22 750 -22 750 100%

Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine 0 0 -13 914 -13 914 100%

Keskkonnakorralduse arengu suunamine 0 0 -4 489 -4 489 100%

Kiirgusohutuse tagamine 0 0 -1 771 -1 771 100%

179

Kesksete IT-teenuste osutamine teistele

valitsemisaladele 0 0 -16 679 -16 679 100%

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm 0 0 -74 677 -74 677 100%

Energiavarustuse tagamine 0 0 -894 -894 100%

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 0 -15 728 -15 728 100%

Taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises 0 0 -33 736 -33 736 100%

Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia

alane kompetents 0 0 -7 383 -7 383 100%

Õhukvaliteedi parendamine 0 0 -16 936 -16 936 100%

3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus

programmid ja programmi tegevused

Rohereformi ja kliima programm

Programmi eesmärk: Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik,

kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus.

Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on

leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna

keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA),

Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi

infotehnoloogiakeskus (KEMIT).

Programmi tegevuse nimetus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega

kohanemine.

Programmi tegevuse eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad

kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist.

Tabel 98. Programmi tegevuse kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on rakendatud (jah/ei) Allikas: Keskkonnaamet

jah jah jah jah jah

Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % Allikas: Eurobaromeeter

48,00% > 60,00% n/a > 60,00% n/a

Tegevuste kirjeldus

180

Eesmärgi täitmiseks tagatakse rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika kujundamine ja

rakendamine kooskõlas kliimakindla majanduse seaduse ja arengustrateegiatega ning Euroopa

Liidu ja rahvusvaheliste nõuetega. Tagatakse, et liikmesriik on üle võtnud ja rakendanud kõik

vajalikud meetmed, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites.

Süsteemi rakendamisega on tagatud ettevõtete heite kompenseerimine ja heite järkjärguline

vähenemine ning riigipoolne enampakkumistulu sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide

saavutamiseks. Lisaks tehakse kliimavaldkonna analüüse, heitkoguste inventuure ja prognoose,

koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid ja korraldatakse rohereformi seiret ja tagatakse

vastavate andmete kättesaadavus. Koostatakse Riiklik energia- ja kliimakava ja selle

eduaruanne, viiakse läbi avaliku sektori kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamine,

edendatakse elanike keskkonnateadlikkust ja rohetehnoloogiate kasutuselevõttu.

Programmi tegevuse nimetus: Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud

täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus

Tabel 99. Programmi tegevuse ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine

mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Ilmainfo kättesaadavus, % Allikas: Keskkonnaagentuur

99,00% 99,00% 99,00% 99,00% 99,00%

Uuendatud ilmajaamade osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur

97,00% 97,00% 98,00% 99,00% 100,00

Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate sihtrühmade rahulolu Allikas: Keskkonnaagentuur

4,60 4,70 4,70 4,70 4,70

Hoiatuste täpsus, % Allikas: Keskkonnaagentuur

91% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse

ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire

andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse

jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise

seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad

ja radarid) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism.

Programmi tegevuse nimetus: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine

181

Programmi tegevuse eesmärk: Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine ja

keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) poliitika kujundamine ja rakendamine

Tabel 100. Programmi tegevuse rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine

mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Keskkonnaharidusprogrammides õpilaste osaluskordade arv Allikas: Kliimaministeerium

115000 130000 130000 130000 130000

Rohereformi elluviimise seire toimib ja andmed on kättesaadavad Allikas: Kliimaministeerium

ei jah jah jah jah

Roheüleminekut toetavate teekaartide arv (kokku alates 2024) Allikas: Kliimaministeerium

0 4 8 8 8

Väljastatud EMAS registreerimis-tunnistuste arv Allikas: Kliimaministeerium

21 22 24 26 28

Väljastatud EL ökomärgiste arv Allikas: Kliimaministeerium

224 230 230 300 300

KGH/keskkonna-jalajälje hinnanud ministeeriumite osakaal Allikas: Kliimaministeerium

0,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse raames tehakse rohereformi elluviimise koordinatsiooni ja seiret, sh on

tegevusteks rohereformi juhtkomisjoni korraldamine, valitsusasutuste rohereformi võrgustiku

käivitamine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Lisaks kohalike omavalitsuste rohereformi

võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine ning rohereformi seiremõõdikute kokku

leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste tasandil.

Keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide rahastamiseks suunatakse keskkonnaprogrammi

vahendeid summas 1,6 mln eurot.

Erasektori roheülemineku toetamiseks koostatakse sektorite roheülemineku teekaardid ja

tehnoloogia teekaardid kliima- ja rohe-eesmärkide saavutamiseks. Lisaks kujundatakse

meetmed roheinvesteeringute soodustamiseks. Jätkatakse keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS

ja ökomärgiste väljastamist ja teadlikkuse kasvatamist. Rohelahenduste kasutuselevõtu

soodustamiseks edendatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid. Koostöös teiste

ministeeriumitega otsitakse lahendusi ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks.

Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja

teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste

jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine.

182

Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevusi viiakse ellu koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga, sh:

 edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd

erinevate osapooltega;

 korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi;

 edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust;

 korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja

levitatakse teabematerjale;

 avaldatakse keskkonnateavet;

 korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid;

 luuakse kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskus.

Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm

Programmi eesmärk: Eestis on puhas ja elurikas keskkond. Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning

jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA),

Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) ja

haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

(EKUK) ning AS A.L.A.R.A.

Programmi tegevuse nimetus: Elurikkuse kaitse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus

on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse ning mulla

poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.

183

Tabel 101. Programmi tegevuse elurikkuse kaitse tagamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmise määr uuendatud kavade alusel, % Allikas: Keskkonnaamet

88,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%

Alade arv, kus on hinnatud kaitse tulemuslikkust, tk, kumulatiivne Allikas: Keskkonnaamet

0 75 150 225 300

Aasta jooksul taastatud elupaikade pindala (ha) Allikas: Kliimaministeerium

4100 4000 4000 4000 4000

I kaitsekategooria ning teiste kriitilises ja väljasuremisohus olevate liikide tegevuskavaga kaetuse määr, % Allikas: Keskkonnaamet

69,00% 80,00% 80,00% 85,00% 85,00%

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks soositakse loodussõbralikku maa- ja ressursikasutust, integreerides

elurikkuse säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted

erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Tagatakse ökoloogiliselt hästi toimiva ja tõhusalt

kaitstava kaitsealade võrgustiku olemasolu. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia

eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast

Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele

on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-

eeskirjad. Algatatakse arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas rakendada „saastaja

maksab“ põhimõtet tõhusamalt elurikkuse ja looduse hüvede kaitseks. Vajalik on elurikkuse

summaarse vähenemise ärahoidmiseks tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Tõhustatakse

elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool

kaitstavaid maastikke. Üha enam tuleb soosida igaühe looduskaitset. Analüüsitakse

olemasolevat looduskaitsesüsteemi ja lisaks alapõhisele kaitsele rakendatakse uusi võimalusi,

kuidas maaomanikke motiveerida ise loodusväärtusi märkama ja neid kaitsma. Olulisel kohal on

looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse

valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika jne.

Programmi tegevuse nimetus: Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti metsad on elujõulised, nende kasutus on mitmekesine,

tõhus ja jätkusuutlik ning tagatud on elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu

säilitamine.

184

Tabel 102. Programmi tegevuse metsanduse ja jahinduse arengu suunamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, % Allikas: Keskkonnaagentuur

25,1 >20 >20 >20 >20

Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi kuni juurdekasvu ulatuses Allikas: Kliimaministeerium

jah jah jah jah jah

Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahust, % Allikas: Keskkonnaagentuur

60 (2022)

>50 >50 >50 >50

Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava eesmärkide järgi Allikas: Keskkonnaagentuur

jah jah jah jah jah

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat.

Selleks esitatakse koostatud metsanduse arengukava aastani 2030 vastuvõtmiseks Riigikogule

ning koostatakse metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku

metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega.

Muudetakse metsaseadust, et laiendada metsade majandamisvõtteid, lisanduvad

püsimetsanduse rakendamise võimalused ja metsaistandike loomise võimalused. Raielangi

maksimaalsed suurused vähenevad viiele hektarile ning raielankidele jääb säilikpuid rohkem.

Lisaks täpsustatakse kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses.

Töötatakse välja raadamise leevendamiseks kompensatsiooni meetmed.

Jätkatakse erametsanduse arengu toetatamist tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse

metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, ning väärielupaikade kaitse

lepingute sõlmimist erametsaomanikega.

Jätkuvalt antakse välja vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse

rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja

geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja

metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube. Lisaks avaldatakse

metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse

erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja

metsataimi.

Programmi tegevuse nimetus: Keskkonnakorralduse arengu suunamine

185

Programmi tegevuse eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud

vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid.

Tabel 103. Programmi tegevuse keskkonnakorralduse arengu suunamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Mõõdik on väljatöötamisel Allikas: -

n/a n/a n/a n/a n/a

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja

esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, tõhustatakse keskkonnakaitselubade süsteemi,

teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube ja korraldatakse

keskkonnatasude deklareerimist. Lisaks rakendatakse ebasoodsa keskkonnamõju tõhusa

leevendamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH

algatamise vajalikkuse üle ning antakse seisukohti KMH/KSH menetlustes, menetletakse

keskkonnavastutuse juhtumeid.

Programmi tegevuse nimetus: Kiirgusohutuse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusloome ja arengukavade

rakendamise kaudu.

Tabel 104. Programmi tegevuse kiirgusohutuse tagamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide eesmärkide täitmise määr, % Allikas: Kliimaministeerium

79,00% 70,00% 75,00% 85,00% 85,00%

Radioaktiivsete jäätmete (s.h omanikuta kiirgusallikate) käitlemine on tagatud. Kiirgusallikate kogumise kampaaniaid vähemalt üks kord viie aasta jooksul Allikas: Kliimaministeerium

1 1 1 1 1

Avalikkusele ja ametnikele suunatud kiirgusalaste teabepäevade arv. Aastas korraldatakse üks avalikkusele suunatud kiirgusalane teabepäev ning üks ametnikele suunatud teabepäev Allikas: Keskkonnaamet

1 1 1 1 1

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste

nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning

kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse

186

kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning

nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate

doosiregistrit.

Programmi tegevuse nimetus: Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele

Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud.

Tabel 105. Programmi tegevuse kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele

mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Mõõdik on väljatöötamisel Allikas: -

n/a n/a n/a n/a n/a

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-

teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele.

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm

Programmi eesmärk: Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel energiavarustus,

energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud ja kasutatud otstarbekalt.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA),

Keskkonnaagentuur (KAUR), Geoloogiateenistus (EGT) ja Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus (KeMIT).

Programmi tegevuse nimetus: Energiavarustuse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Elektri-, gaasivarustuskindluse ja vedelkütuse kvaliteedi ning

konkurentsivõimelise hinna tagamine.

Tabel 106. Programmi tegevuse energiavarustuse tagamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

38,47% 43,00% 48,00% 51,00% 54,00%

187

Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus tarbimiskoha kohta aastas (minutites) Allikas: Konkurentsiamet

419,2 300 250 200 100

Gaasituru konsentreeritus (HHI) Allikas: Kliimaministeerium

4028 (2022)

3500 3500 3000 3000

Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh Allikas: Elering AS

0 4500 4500 4500 4500

Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga (jah/ei) Allikas: Elering AS

Teostamisel Jah Jah Jah Jah

Energia infrastruktuuri N-1 kriteerium on täidetud (jah/ei) Allikas: Elering AS

jah Jah Jah Jah Jah

Tagatud transpordikütuste varustuskindlus ja tõhus turukorraldus Allikas: EVK

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Tegevuste kirjeldus

Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide

väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline

koostöö elektrimajanduse valdkonnas. EL-i otsustusprotsessides seistakse Eesti seisukohtade

eest elektriturualaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega

seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika

kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasituru

reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele.

Transpordikütuste eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse

reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise.

Programmi tegevuse nimetus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele,

kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige

külmemal kütteperioodil.

Tabel 107. Programmi tegevuse soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

65,00% 67,00% 68,00% 68,00% 69,00%

Tegevuste kirjeldus

188

Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on

tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise

vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse

jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate

õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse

kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab

soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib

soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks

kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne.

Programmi tegevuse nimetus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega

konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab

lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,

majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.

Tabel 108. Programmi tegevuse taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

65,40% (2022)

67,00% 68,00% 68,00% 69,00%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

29,10% (2022)

36,00% 50,00% 62,00% 70,00%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat

8,50% (2022)

18,00% 19,00% 20,00% 21,00%

Taastuvenergia osakaal võrreldes aastaga 2020, % Allikas: Eurostat

29,00% 33,00% 38,00% 47,00% 55,00%

Lisandunud tuuleenergia tootmist maismaal, MW Allikas: Eurostat

439 1548 3067 4314 5250

Rohevesiniku kasutuselevõtt transpordisektoris ja keemistööstuses Allikas: Keskkonnainvesteeringute keskus

teenust

viiakse ellu

teenust

viiakse

ellu

teenust

hinnatakse

ja viiakse

lõpule

teenus

on

lõppenud

teenus

on

lõppenud

Tegevuste kirjeldus

189

Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või

vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või