Eelarve- ja struktuurikava 2025-2028

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Eelarve- ja struktuurikava 2025-2028

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele 7.11.2024 kinnitamiseks “Eelarve- ja struktuurikava 2025-

2028“ parandatud versiooni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Eelarve- ja struktuurikava 2025-2028 parandatud versioon

2. Otsuse eelnõu

Raoul Lättemäe 5885 1460

[email protected]

Meie 06.11.2024 nr 1.1-10.1/4456-2

Käesolevas struktuurikavas on tehniliselt korrigeeritud ja uuendatud tabeleid lisades 1a-10. E larve- j struktuurikav 2025-2028 Tallinn, 7.11.2024

2

Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3

Eelarve- ja struktuurikava eesmärk......................................................................................... 3

Eelarve- ja struktuurikava koostamine Eestis .......................................................................... 3

1 Ülevaade eelarve eesmärkidest .................................................................................................. 5

2 Makromajanduslikud eeldused ................................................................................................... 6

Makromajanduse olukord ning väljavaade .............................................................................. 6

Makromajanduse eelduste erinevus võrreldes Euroopa Komisjoni pakutud võrdlustrajektooriga

............................................................................................................................................ 7

3 Eelarveprognoosid ja eelarvestrateegia ....................................................................................... 9

Eelarvestrateegia .................................................................................................................. 9

Valitsemissektori tulud ja kulud ........................................................................................... 10

Valitsemissektori võlg ......................................................................................................... 10

Tingimuslikud kohustised .................................................................................................... 11

4 Reformid ja investeeringud ....................................................................................................... 14

Tabelid ......................................................................................................................................... 21

Tabel 1a: Valitsemissektori fiskaalkohustus (netokulude kasvu kava) ..................................... 21

Tabel 1b: Põhinäitajad ........................................................................................................... 21

Tabel 2: Makromajanduslikud eeldused.................................................................................. 22

Tabel 3: Väliseeldused .......................................................................................................... 24

Tabel 4: Riigi rahanduse prognoos ......................................................................................... 25

Tabel 5: Otsustatud tulumeetmete hinnanguline mõju ............................................................. 27

Tabel 6. Eelarve- ja struktuurikavas plaanitud indikatiivsed tulu- ja kulumeetmed. .................... 28

Table 7a: Valitsemissektori võla ja valitsemissektori nominaalse tasakaalu prognoos koos

põhiliste eeldustega (planeeritud eelarvetrajektoori raames) .................................................. 29

Tabel 7b: Valitsemissektori võla projektsioon ning stress-testide võtmenäitajad, deterministlik

stsenaarium ning stohhastiline simulatsioon. ......................................................................... 30

Tabel 7c: Valitsemissektori võla ja valitsemissektori nominaalse tasakaalu prognoos koos

prognoosi aluseks olevate eeldustega (poliitikamuudatusteta alusstsenaariumi puhul)............ 30

Tabel 7d: Valitsemissektori võla prognoos ja täiendavad eeldused (planeeritud fiskaaltrajektoori

puhul) ................................................................................................................................... 31

Tabel 9. Muud reformid ja investeeringud ............................................................................... 32

Tabel 10: Investeerimisvajadused .......................................................................................... 36

3

Sissejuhatus Eelarve- ja struktuurikava eesmärk Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kokku lepitud Euroopa majanduse juhtimise raamistiku reform

jõustus 30. aprillil 2024. aastal. Muudatused puudutavad eelkõige dokumente ja raamistikku, millele

tuginedes majanduspoliitika koordineerimine Euroopa Liidus liikmesriikide vahel aset leiab. Euroopa

Liidu aluslepingu nõuded, et valitsemissektori eelarvepuudujääki ei tohiks ületada 3% SKPst ja

valitsemissektori võlg ei tohiks ületada 60% SKPst, ei ole muutunud.

Euroopa Liidu ühiste eelarvereeglite eesmärk on tagada, et eelarvepoliitika soodustaks kindlat ja

stabiilset majandusarengut nii igas liikmesriigis eraldivõetuna kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Reeglite

reformimise eesmärk oli soodustada majandusoludest lähtuva eelarvepoliitika rakendamist ning

automaatsete stabilisaatorite toimet. Samuti oli reformimise eesmärgiks suunata kõrge võlakoormuse

ja/või defitsiidiga liikmesriikides eelarvepoliitika usaldusväärsel viisil jätkusuutlikule rajale ja tuua

fiskaalkonsolideerimise vajaduse kõrval paremini esile eelarvepoliitika ja struktuursete reformide ning

avaliku sektori investeeringute vaheline seos.

Uute majanduspoliitika koordineerimise põhimõtetele järgi hakkavad Euroopa Liidu liikmesriigid alates

2024. aastast koostama riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Selline kava, koos kava

täitmise iga-aastaste eduaruannetega, hakkab edaspidi asendama varasemalt liikmesriikide poolt

koostatud stabiilsus- või konvergentsiprogramme ning riiklikke reformikavu. Liikmesriikide nõuete

järgimist jälgitakse edaspidi peamiselt uue nn valitsemissektori netokulukasvu indikaatori kaudu, mis

mõõdab avaliku sektori kulude kasvu, mis on kohandatud maksumeetmete ning majandustsüklist

tulenevate kõikumiste suhtes.

Kava eesmärk on määratleda järgmiseks neljaks aastaks eelarvepoliitika trajektoor, mis tagab

liikmesriigi kooskõla 3% suuruse eelarvepuudujäägi ja 60% suuruse võlakoorma nõuetega. Kui

liikmesriik neile nõuetele ei vasta, siis tuleb kavas kirjeldada riigi rahanduse kohandumist nelja aastase

perioodi jooksul nende kriteeriumite täitmiseks jätkusuutlikul moel. Samuti on kava ülesandeks

kirjeldada selliseid järgmise nelja aasta reforme ja investeeringuid, mis on seotud Euroopa Poolaasta

riigipõhiste soovituste raames tuvastatud probleemide lahendamisega või mis suurendavad riigi

majanduskasvu ja majanduse kestlikkust. Valitsemissektori rahanduse kohandumist saab pikendada

seitsme aastani, kui riik võtab kohustuse ellu viia struktuurireforme või avalikke investeeringuid, mis

võivad kasvatada majandust ja tugevdada eelarve jätkusuutlikkust koos teiste kriteeriumidega.

Eelarve- ja struktuurikava koostamine Eestis Käesolev eelarve- ja struktuurikava on esimene kava, mille Eesti on koostatud vastavalt Euroopa Liidu

uuendatud majanduse juhtimise raamistikule. Kuna käesoleva aasta kevadise hinnangu kohaselt

ületas Eesti valitsemissektori eelarvepuudujääk 3% SKPst 2023. aastal ja ka Euroopa Komisjoni

kevadises prognoosis ületas 2024. aasta prognoositav eelarvepuudujääk 3% piiri, edastas Euroopa

Komisjon Eestile ka võrdlustrajektoori1, millest tuli käesoleva kava koostamisel eelarvepoliitikat

plaanides Eestil lähtuda.

1 Euroopa Komisjoni edastatud mitmeaastane netokulude trajektoor, et raamistada riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade koostamisel dialoogi liikmesriikidega, kelle valitsemissektori võlg ületab 60 % SKPst või valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst

4

Eesti eelarve- ja struktuurikava lähtub Euroopa Komisjoni koostatud võla jätkusuutlikkuse analüüsi

meetodist, rahandusministeeriumi 2024. aasta suvisest majandusprognoosist, pikaajalise strateegia

„Eesti 2035“ tegevuskavast, Eesti 2025. aasta riigieelarve eelnõust ning Eesti 2025-2028. aasta riigi

eelarvestrateegiast.

Kuna eelarve- ja stuktuurikava on koostatud erinevatel alustel (kasutatud eeldused on kirjeldatud

käesolevas dokumendis läbivalt) võrreldes riigi majandus- ja rahandusprognoosiga, ei pruugi vastavad

näitajad nendes dokumentides olla ka üheselt võrreldavad. Eelarve- ja struktuurikava aluseks on

Euroopa Liidu riikide poolt ühiselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse analüüsi ehk Debt Sustainability

Analysis (DSA) metoodika.

Pikaajaline strateegia “Eesti 2035” suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ja on aluseks

eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Strateegia võeti Riigikogu poolt 2021. vastu

aastal ja pikaajalisest strateegiast lähtuvad valdkonna arengukavad. Strateegia tegevuskava uuendab

Vabariigi Valitsus iga aasta kevadel. Strateegia koostamisse kaasati laialdaselt koostööpartnereid ja

sidusrühmi. Kokku on "Eesti 2035" loomises kaasa mõelnud ja öelnud pea 20 000 Eesti inimest.

Riigi eelarvestrateegia (eelarvestrateegia) määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastab

Vabariigi Valitsuse eesmärke, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia koos

rahastamiskavaga eelseisvaks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia viib kokku eelarvepoliitilised ja

valdkondlikud eesmärgid ning seostab need makromajandus- ning rahandusprognoosidel põhinevate

rahaliste võimalustega. Fiskaalpoliitilised valikud avaldavad mõju riigi majanduspoliitikale.

Riigi eelarvestrateegia koostamisel tuginetakse valdkonna arengukavale. Iga arengukava elluviimiseks

on moodustatud arengukava juhtkomisjon, kellele tutvustatakse enne heaks kiitmist riigi eelarve-

strateegia aluseks olevaid tulemusaruandeid. Programmide uuendamisel tagab programmi

uuendamise eest vastutav ministeerium, et koostööpartnerid ja sidusrühmad on kaasatud. Valitsus on

kaasamiseks andnud ka arengukava koostajatele suunised “Kaasamise heas tavas”.

Kava järgimisega tagatakse, et Eesti eelarvepoliitika on järgmisel neljal aastal jätkuvalt kooskõlas

Euroopa Liidu Stabiilsuse ja kasvu paktiga ning Euroopa Liidu majanduspoliitika koordineerimise

nõuetega.

5

1 Ülevaade eelarve eesmärkidest Euroopa Liidu (EL) majandusjuhtimise raamistiku kohaselt kasutatakse iga liikmesriigi eelarve

trajektoori määramiseks ja selle üle järelevalve teostamiseks riiklikult rahastatavat esmaste

netokulude2 kasvu. Kui ELi Nõukogu selle eelarve trajektoori vastu võtab, saab sellest ainus eelarve

eesmärk, mis kehtestab lae, millest liikmesriigid ei tohi üle minna.

Eelarve trajektoor põhineb võla jätkusuutlikkusel ja on iga riigi jaoks spetsiifiline, sõltudes

makromajanduslikest ja eelarvelistest riskidest. Sellest tulenevalt tagab käesolevas plaanis esitatud

netokulude trajektoor valitsemissektori võlakoormuse jäämise alla 60 protsendi sisemajanduse

koguproduktist (SKP) ja eelarvepuudujäägi hoidmise alla 3 protsendi SKP-st keskpikas perspektiivis,

arvestades ka elanikkonna vananemisega seotud kulusid ning muude ebasoodsate stsenaariumide

realiseerumist.

Kavaga seatav netokulude kasvu trajektoor ning Euroopa Komisjoni võrdlustrajektoor, mis edastati

Eestile 2024. aasta juunis, on toodud tabelis 1. Eesmärgiks seatav riiklikult rahastatav esmaste

netokulude kasv ületab kõigil aastatel Euroopa Komisjoni võrdlustrajektoori. Ületamise põhjuseks on

võrdlustrajektooris sisaldunud varu ehk nii-öelda eelarveruumi maksimaalne kasutamine selliselt, et

majandusjuhtimise raamistiku nõudeid sätestava Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)

2024/1263 nõuded oleksid täidetud. Täiendav eelarveruum kasutatakse kaitsekulude ja

investeeringute tegemiseks. Teine võrdlustrajektoorist kõrvale kaldumise põhjus on erinev eeldus

hinnakasvu ehk SKP deflaatori kohta. Kavas kasutatud 2025. aasta SKP deflaatori hinnang põhineb

rahandusministeeriumi suveprognoosil. Sellisest eeldustest lähtuvalt seatud eelarve eesmärk tagab

eelarvepuudujäägi püsimise tasemel, mis ei ületa 3 protsenti SKP-st ning struktuurse

eelarvepuudujäägi, mis ei ületa maksimaalselt lubatavat 1,5 protsenti SKP-st.

Käesolevale fiskaal-struktuurikava koostamisele eelnes riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks

2025-2028. Eelarvestrateegia põhineb rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, mis erineb

netokulukasvu trajektoori aluseks olevast prognoosist.

Tabel 1. Eesti riiklikult rahastatav esmaste netokulude kasv, protsentides

2024 2025 2026 2027 2028 2025-2028 keskmine

Euroopa Komisjoni võrdlustrajektoor 3,3 3,3 2,9 2,9 3,1 Eesti riiklikult rahastatav esmaste netokulude kasv

1,9 7,1 5,1 3,6 3,2 4,7

2 Valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, EL programmide kulud, mis kaetakse täielikult EL vahenditest saadava tuluga, riikide kulud EL rahastatavate programmide kaasrahastamiseks ja töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid

6

2 Makromajanduslikud eeldused Antud peatükk kirjeldab makromajanduslikke eeldusi, mis on EL Nõukogu määruse 2024/1263

kohaseks aluseks käesolevas programmis toodud netokulukasvu arvutustele. Eesti netokulukasvu

arvutamise aluseks on EL ühtselt kokku lepitud metoodika kohased eeldused majanduskasvu,

potentsiaalse kasvu ning SKP deflaatori kohta. Seetõttu on siin kavas toodud makromajanduslikud

projektsioonid aastateks 2025-2028 erinevad rahandusministeeriumi suvises prognoosis toodud

näitajatest, mis olid aluseks järgmise aasta eelarve eelnõu ning aastate 2025-2028 riigi

eelarvestrateegia koostamisele.

Sealhulgas pärineb käesolevas kavas toodud potentsiaalse majanduskasvu hinnang Euroopa

Komisjoni kevadprognoosist. Võrreldes Euroopa Komisjoni saadetud võrdlustrajektoori aluseks olnud

majandusnäitajatega, oleme reaalse majanduskasvu puhul lähtunud 16. augustil revideeritud SKP

aegreast ning aastate 2024-25 puhul vastab reaalkasvu ootus rahandusministeeriumi suvisele

prognoosile. Aastate 2026-28 puhul on SKP reaalkasvu trajektoor korrigeeritud selliselt, et oleks

täidetud ühtse metoodika kohane toodangulõhe täielik sulgumine aastaks 2028. Vastavalt kokku

lepitud metoodikale oleme SKP deflaatori projektsiooni puhul lähtunud rahandusministeeriumi suvisest

prognoosist kuni aastani 2025 ning pärast seda toimuvast lähenemisest T+10 referentsväärtusele ehk

inflatsiooni tulevikutehingute väärtusele.

Makromajanduse olukord ning väljavaade Suvise majandusprognoosi kohaselt pöördub majandus 2024. aasta lõpus kasvule, kuid on aasta

kokkuvõttes siiski 1-protsendilises languses. 2024. aasta kevadkuudel ja suve alguses ei olnud

tugevaid märke majandusaktiivsuse olulisest tõusust. Seetõttu ootame suvises prognoosis, et

majandus hakkab kasvama hiljem. Arvestades sügisel kokku lepitud eelarvemeetmeid, kasvab

majandus järgmisel aastal 2,1%. Majanduse taastumist toetab olukorra paranemine nii tööstus-, ehitus-

kui ka teenuste sektoris.

Välisnõudluse oodatav elavnemine 2024. aasta teisel poolel hakkab avalduma ka Eesti

ekspordimahtude taastumises. 2023. aastal Eesti eksport langes oluliselt. Selle põhjusteks olid Eesti

ekspordi sihtriikide suhteliselt nõrk majanduslik olukord, Eesti eksportööride kulutaseme tõus ja

soodsa importtoorme kadumine ning transiitvedude langus. 2024. aasta kokkuvõttes ootame ekspordi

väikest langust, kuigi teisel poolaastal pöördub see kasvule. Ekspordi jõulisemat taastumist võib

oodata järgmisel aastal. Ekspordi maht võiks taastuda 2022. aasta ehk languseelsele tasemele 2027.

aastal.

Sissetulekute ostujõu kasv, tarbimiskindluse kosumine ja vähenevad intressimaksed pööravad

eratarbimise tõusule. 2024. aastal ületab sissetulekute kasv selgelt hinnatõusu ja intressimaksed

hakkavad vähenema, mistõttu on tarbimise kasvuks tingimused taas loodud. Erasektori investeeringud

ootavad aga majandusolude tuntavamat paranemist. Eksporditurgude kosumine ja intressimäärade

langus peaks taastama tavapärase investeeringute taseme alates 2025. aastast.

Välis- ja sisemaised tegurid, aga ka maksumeetmed toovad kaasa mõningase hinnatõusu kiirenemise

järgmisel aastal. 2024. aasta esimest poolt iseloomustanud inflatsiooni aeglustumise trend on

nüüdseks läbi saanud, inflatsiooni 2,5%ne madaltase jäi juunikuusse. Sügiskuudel võib oodata

tarbijahindade tõusu kiirenemist tulenevalt energiahindade languse taandumisest, oodatava

majanduse elavnemisega kaasnevast mõjust ning osade toidutoormete kallinemisest välisturgudel.

Otsustatud maksumeetmed toovad 2025. ja 2026. aastaks kaasa inflatsiooni ajutise kiirenemise.

7

Suurema mõjuga tarbijahindadele avaldavad automaks, käibemaksu standardmäära tõstmine 2

protsendipunkti võrra ning erinevate aktsiiside tõusud. Selle tulemusel kiireneb tarbijahindade tõus

2025. aastal 5 protsendini ning inflatsioon püsib tavapärasest kõrgem ka 2026. aastal, kuid järgnevatel

prognoosiaastatel stabiliseerub inflatsioon 2% juures.

Suuremad koondamised on seljataga, aga tööpuuduse tipp võiks jääda käesoleva aasta lõppu.

Ettevõtete ootused nii kasvuväljavaatele kui ka uute töötajate palkamisele on viimastel kuudel veidi

parenenud, kuid jäävad ajaloolises võrdluses endiselt madalaks, mistõttu ootame käesoleva aasta

lõpus tööpuuduse väikest kasvu, sh osaliselt hooajaliste tegurite tõttu. Tööturu seisu on suhteliselt

soodsana hoidnud töötajate arvu hoidmine ettevõtete poolt, et olla valmis uueks kasvutsükliks. Seega

kui majanduskasv hakkab tasapisi taastuma käesoleva aasta teisest poolest, siis võib hõive

suurenemist oodata viitajaga ehk alles 2025. aasta keskpaigast. Pikemaajaliselt piirab edasist hõive

kasvu juba praegu kõrge osalusmäär ning oskustööjõu nappus. Seetõttu ei prognoosi me alates 2027.

aastast märkimisväärset töötajate arvu kasvu. Tööpuudus stabiliseerub prognoosiperioodi lõpuks oma

normaaltasemele 6% lähedusse.

Palgakasvu surved vähenevad koos hinnatõusu aeglustumisega. Inflatsioonisurve vähenemise ning

käibekasvu aeglustumise tõttu rauges erasektori palgakasv eelmise aasta jooksul ning jõudis 2024.

aasta suve alguseks 6-7% lähedale. Prognoosi kohaselt aeglustub palgakasv veelgi, ulatudes

käesoleva aasta teises pooles veidi üle 5%. Palgatöötaja ostujõu taastumine võtab aega – netopalga

ostujõud taastub kehtivate maksuseaduste kohaselt sõjaeelsele tasemele umbes 2025. aasta lõpuks.

Makromajanduse eelduste erinevus võrreldes Euroopa Komisjoni

pakutud võrdlustrajektooriga Allpool on toodud tabel 2 Euroopa Komisjoni poolt saadetud võrdlustrajektoori aluseks olnud

makromajanduslike eeldustega ning nende võrdlusega käesolevas kavas toodud netokulukasvu

makromajanduslike eeldustega. Vastavalt määrusele võib võrdlustrajektoori eeldustest erineda juhul,

kui see on majanduslikult põhjendatud. Potentsiaalse kasvu osas oleme lähtunud Euroopa Komisjoni

kevadprognoosi hinnangust. Olulisemad erinevused võrdlustrajektoorist tulenevad reaalse SKP aegrea

korrigeerimisest ning 2025. aasta majanduskasvu ja deflaatori prognoosi muutusest võrreldes

kevadise ootusega.

Reaalse SKP prognoos 2025. aastaks lähtub rahandusministeeriumi suvisest ootusest, mille kohaselt

lükkub kevadel oodatud majanduskasvu taastumine edasi ning eelarvemeetmete tõttu saab taastumise

tempo olema mõõdukam. Aastate 2026-28 majanduskasvu projektsiooni puhul on lähtutud eeldusest,

et toodangulõhe sulgub täielikult aastaks 2028 ning lõhe sulgumine toimub igal aastal võrdses osas.

See kokkuvõttes annab veidi teistsuguse kasvuprofiili võrreldes võrdlustrajektoori eeldustega, kuid

keskmine kasv nelja aasta jooksul eri erine oluliselt.

Võrreldes võrdlustrajektoori eeldustega on vahepeal selgunud järgmisteks aastateks planeeritud

eelarvemeetmed, mis ei sisaldunud varasemates prognoosides. Eelarvepositsiooni parandavatel

meetmetel ehk erinevatel maksumuudatustel ning kulukärbetel on oluline mõju makromajanduslikele

näitajatele ehk majanduskasvule, inflatsioonile ning sissetulekutele. See on ka peamine põhjus, miks

netokulukasvu eelduste puhul on SKP deflaatori kasvuootus märkimisväärselt tõusnud ning see

mõjutab ka nominaalse SKP ehk jooksevhindades majanduskasvu projektsiooni, mis on arvutatud

reaalse SKP kasvu ning SKP deflaatori kaudu. Suvises prognoosis näeme, et majanduskasvu

taastumisega kaasneb alusinflatsiooni ning toidukaupade hinnatõus. Tulevikutehingud ning elektri

hinnas sisalduvate tasude tõus tõstab energiahindu. Suvise prognoosi kohaselt kiireneb tarbijahindade

8

tõus viie protsendini. See sisaldab nii käesoleval sügisel otsustatud kaudsete maksude tõuse kui ka

varem otsustatud energiakandjate aktsiisitõuse. Järgmisel aastal hakkab kehtima automaks, mis

tänaste hinnangute kohaselt panustab järgmise aasta inflatsiooni 1,2 protsendipunkti ulatuses.

Standardkäibemaksu tõus 2 protsendipunkti võrra 2025. aasta keskpaigast tõstab hindu kokku 1,4

protsendipunkti võrra, kuid mõju avaldub järgneva kahe aasta jooksul. Bensiini, alkoholi ja tubaka

aktsiisi tõus lisab 2025. aasta inflatsioonile 0,2 protsendipunkti. Varem otsustatud energiakandjate

aktsiisiredel, mille käigus taastuvad 2027. aastaks diislikütuse, elektri ja maagaasi koroonaeelsed

aktsiisimäärad, lisavad inflatsioonile 0,07 protsendipunkti aastas.

Aastate 2026-28 puhul on kokku lepitud metoodika kohaselt eeldatud SKP deflaatori kohandumist T+10

referentsväärtusele ehk inflatsiooni tulevikutehingute väärtusele. Inflatsiooni tulevikutehingute

sihtväärtus on Eesti puhul 2,6% ning seda eeldust ei ole muudetud võrreldes võrdlustrajektooriga.

Tabel 2. Makromajanduslike eelduste erinevus võrdlustrajektooriga

2025 2026 2027 2028 Keskmine

Võrdlustrajektoor Reaalne SKP 1,8 2,6 2,7 1,5 2,2 Nominaalne SKP 4,2 5,0 5,1 4,0 4,6 SKP deflaator 2,3 2,4 2,4 2,4 2,4 Potentsiaalne kasv 1,0 0,9 0,5 0,5 0,7

Netokulukasvu eeldused

Reaalne SKP 2,1 2,5 2,0 2,0 2,1 Nominaalne SKP 6,2 6,2 5,3 4,9 5,6 SKP deflaator 4,0 3,6 3,2 2,8 3,4 Potentsiaalne kasv 1,0 0,9 0,5 0,5 0,7

9

3 Eelarveprognoosid ja eelarvestrateegia Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks käesoleva eelarvestrateegia perioodil on jätkuvalt koroonakriisi

ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu süvenenud eelarvepuudujäägi vähendamine. Valitsemissektori

eelarvetasakaalu suunas liikumiseks tuleb otsida kulude kokkuhoiukohti ning kerkinud kuluvajadustele

tuleb leida püsivad katteallikad. Pikemas perspektiivis on valitsuse eelarvepoliitika põhieesmärk

toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata

majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske.

Koroonakriisi tagajärjel ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu valitseb majanduses jätkuvalt keeruline

olukord. Nõrga väliskeskkonna ja muutunud geopoliitilise olukorra tulemusena jääb tegelik

majandusareng lähiaastatel oluliselt alla potentsiaalse taseme. 2020-2023 aastatel kehtinud

eelarvereeglite vabastusklausel on lubanud paisutada defitsiiti ning võlataset. Valitsus on kinnitanud

kindlat tahet vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3%

SKPst, arvestades sealjuures ka kasvanud julgeolekukulusid. Vaatamata EL-i tasandil kehtestatud

netokulude kasvul põhineval eelarvereeglistikule kavandatakse Eestis eelarvepoliitikat endiselt

eelarvepuudujäägist lähtuvalt, millele lisaks tuleb nüüd edaspidi jälgida ka kulude kasvu piiravat

indikaatorit.

Eelarvestrateegia 2024. aasta septembris koostatud riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus vähendada

rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis prognoositud nominaalset eelarvepuudujääki

igal aastal hoides defitsiidi püsivalt alla 3% SKPst. Struktuurseks puudujäägiks prognoositakse sel

aastal 0,3% SKPst. Nominaalse puudujäägi samal tasemel püsimisel suureneb lähiaastatel struktuurne

puudujääk negatiivse toodangulõhe vähenemise tingimustel, kuid väheneb seejärel 2028. aastaks

1,4%ni SKPst. Eelarve- ja struktuurikavas võetud makromajanduse ning riigirahanduse eelduste

kohaselt kujuneb 2025. aasta Eesti struktuurseks defitsiidiks 1,2% SKPst ning aastatel 2026 – 2028

1,5% SKPst. Riigirahanduse näitajate osas eeldatakse eelarve- ja struktuurikava trajektoori seadmisel,

et kava kehtivusaja jooksul säilib 2024. aasta tulude (ilma välisvahenditeta) suhe SKPst ning uute

tulumeetmete lisandumisega ei arvestata.

Euroopa Liidu eelarvereeglitele vastavuse tagamiseks on liikmesriigid kohustatud tagama, et

netokulude kasv ei ületaks EL Nõukogu poolt neljaks aastaks kehtestatavat eelarve trajektoori.

Euroopa Komisjon arvutab protsessi algatuseks netokulude kasvu võrdlustrajektoori, tuginedes oma

prognoosidele ja ühtlustatud meetodile riikide lõikes. Eesti tegeliku netokulude kasvu on arvutanud

Rahandusministeerium tuginedes 2024. aasta septembris koostatud riigi eelarvestrateegiale

aastateks 2025-2028. Nende arvutuste kohaselt on netokulude oodatav kasv 2025. aastal 6,4% (vt

tabel 2). See kasv peaks järk-järgult vähenema, jõudes 2028. aastaks 2,2%-ni. Riigi eelarvestrateegia

netokulude kasv jääb kõigil aastatel alla eelarve- ja struktuurikavaga seatavast kulukasvust, tulenevalt

peamiselt erinevustest eeldustes ja metoodikates. Kiiremat tegelikku kulukasvu ei võimalda

lähiaastatel 3% SKPst defitsiidipiiri respekteerimine.

Tabel 3. Eesti netokulude kasv, protsentides

2025 2026 2027 2028 2025-2028 keskmine

Eestile lubatav netokulude kasv 7,1 5,1 3,6 3,2 4,7 Netokulude kasv riigi eelarvestrateegias 6,4 4,7 3,6 2,2 4,5

10

Valitsemissektori tulud ja kulud Valitsemissektori tulud ulatuvad 2024. aastal 42,0%-ni SKPst (vt tabel 4), mis tähendab võrreldes

2023. aastaga valitsemissektori tulude osatähtsuse suurenemist 1,3 protsendipunkti võrra

nominaalses SKPs ehk täpsemalt 0,9 miljardi euro võrra. Käesolevas fiskaal- ja struktuurikavas

eeldatakse tulumeetmete lisanduva mõju mahuks 2024. aastal 0,5 miljardit eurot ehk 1,2% SKPst. Enim

suurendavad tulumeetmed 2024. aastal valitsemissektori tuludest tootmis- ja impordimakse

01.01.2024. aastal jõustunud käibemaksu standardmäära tõusu tõttu 20%-lt 22 %-ni, mille mõjuks on

hinnanguliselt 230 miljonit eurot (vt tabel 5). Tootmis- ja impordimaksudest on 2024. aasta

tulumeetmete mahuks on 135 miljonit eurot, millest moodustavad peamise osa tulumaks

finantssektori erakorralistelt dividendidelt ja alates 01.01.2025 juriidilise isiku tulumaksumäära

tõstmisega seonduvalt suurem tulumaksu laekumine (vt tabel 5). Muude tulude osatähtsus suureneb

võrreldes 2023.aastaga 0,3 protsendipunkti võrra nominaalses SKP-s nii keskkonnatasude kui ka

mittemaksuliste tulude kasvu tõttu.

Valitsemissektori kulud ulatuvad 2024. aastal 44,8%-ni SKPst (vt tabel 4), kasvades võrreldes 2023.

aastaga 1,6 protsendipunkti võrra nominaalses SKPs ehk täpsemalt 1,1 miljardi euro võrra. 2024. aasta

lisaeelarve ja 2025-2028 riigieelarvestrateegia meetmeted on vähendanud valitsussektori kulusid

2024. aastal üle veidi 220 miljoni euro võrra. Täiendavad kulutused riigikaitsele ja julgeolekule ning

seadusest tulenevad kohustused sotsiaaltoetuste ja hüvitiste maksmisele aga suurendavad kulude

osatähtsust SKPs võrreldes 2023. aastaga. 2025-2028 riigieelarvestrateegias kajastatud

kulumeetmetest vähendavad 2024. aasta kulusid aastatevahelised kulude ümbertõstmised ja

investeeringute nihutamised hilisematesse aastatesse. Kokku vähendavad võrreldes suveprognoosiga

2025-2028 riigieelarvestrateegia kulumeetmed valitsussektori kulusid 93 miljoni euro võrra, mis

jaguneb enam-vähem võrdselt nii vahetarbimise, hüvitised töötajatele kui ka investeeringute vahel.

Valitsemissektori kulude kasvu panustavad 2024. aastal enim sotsiaaltoetused 449 miljoni euroga ja

vahetarbimine 271 miljoni euroga. Vahetarbimise kasv tuleb peamiselt vahetarbimises kajastatavate

kaitseotstarbeliste kulutuste, milleks on kulutused laskemoonale, rakettidele ja miinidele ning

kaitseotstarbelise varustuse hooldusele ja remondile. Sotsiaaltoetuste kasvust enamuse ehk 331

miljonit eurot moodustab riiklike vanaduspensionide suurenemine pensionide indekseerimise tõttu.

Valitsemissektori investeeringute osakaal nominaalses SKPs suureneb 2023. aastaga võrreldes 0,2

protsendipunkti võrra mahukate kaitseotstarbeliste investeeringute tõttu. Kaitseotstarbeliste

investeeringute mahu suurenemine kajastub riiklikult rahastatud investeeringute kasvus.

Valitsemissektori võlg Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsemissektori eelarve-

positsioon kesk-pikal perioodil tasakaalu lähedal, mis on omakorda väljendunud madalas võla-

koormuse tasemes. 2020. aasta COVID pandeemia mõju avaldas võlakoormuse kasvule rekordilist

mõju, samuti järgnes Vene agressiooni kriis. Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on viimase kümne

aasta jooksul olnud keskmiselt umbes 84% SKP-st, siis Eesti võlakoormus on samal ajal olnud

keskmiselt 13%, jõudes 2023. aasta lõpuks 20% juurde SKP-st.

Võla prognoosi stsenaariumid, mis on antud peatükis esitatud, põhinevad Euroopa Komisjoni ühtsel

kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse analüüsi ehk Debt Sustainability Analysis (DSA) metoodikal. Eesti

puhul näitavad kõik DSA stsenaariumid, et võlatase püsib kogu prognoosiperioodi vältel oluliselt

allpool kehtestatud lävendit. Sealjuures küündib võlatase planeeritud eelarvetrajektoori stsenaariumi

11

puhul 32,6%-ni SKP-st 2038.a lõpuks, mis jääb oluliselt alla 60% lävendile. Seega, planeeritud

eelarvetrajektoori stsenaariumis püsib võlg prognoosiperioodi jooksul mõõdukas kasvus, mis viitab

sellele, et ette nähtud kohandus hoiab võla suhet alla 60%, kuid ei taga selle stabiilsust kesk-pikas

perspektiivis. DSA stohhastiline simulatsioon näitab, et 40% tõenäosusega võlg perioodil 2028-2033

väheneb. Samuti saab stohhastilise võla prognoosi tulemuste põhjal järeldada, et 2033. aastal jääb 90

protsendilise tõenäosusega võlg alla 48 protsendi SKP-st.

Joonis 1. Võla stsenaariumid

Planeeritud eelarvetrajektoori stsenaariumi kohaselt kasutab Eesti alates 2025. aastast kuni 2028.

aastani ära kogu majandusjuhtimise määrusega võimaldatava fiskaalruumi, hoides samal ajal 3%

SKPst defitsiidikriteeriumi suhtes siiski 1,5% SKPst struktuurset turvavaru. Selle tulemusena on võla

suhe SKP-sse 2038. aasta lõpus 2,6 protsendipunkti võrra kõrgem võrreldes alusstsenaariumiga

(poliitikamuudatusteta). Sealjuures jääb mõlemal juhul võlg siiski oluliselt alla 60% SKPst piiri.

Võla stsenaariumid (prognoosid) näitavad, et Eesti fiskaalstrateegia potentsiaalse majanduskasvu ja

võla arengute kontekstis tagab võla püsimise suhteliselt madalal tasemel ka kesk-pikas perspektiivis.

See loob piisavad tagatised lepinguliste kohustuste täitmiseks, arvestades vananemiskulusid ja

erinevaid riskistsenaariume.

Tingimuslikud kohustised Valitsemissektori tingimuslikud kohustised on viimase kümne aasta jooksul olnud vahemikus 4,74 kuni

6,90 miljardit eurot, kasvades 2023. aasta jooksul 810 miljoni euro võrra. Samas on kümne aastaga

15

20

25

30

35

40

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

% S

K P

-s t

Alusstsenaarium (poliitikamuudatusteta) Planeeritud eelarvetrajektoori stsenaarium Finatsstress (sensitiivsus) Madalam struktuurne primaartasakaal (sensitiivsus) Ebasoodne intressimäär-majanduskasv (sensitiivsus) Planeeritud stsenaarium ilma kaitsemeetmeta

12

valitsemissektori tingimuslike kohustiste osakaal SKP-st vähenenud 5 protsendipunkti võrra,

moodustades 2023. aasta lõpul 18 protsenti SKP-st.

Eesti kaks suurimat kohustist – sissemaksmata osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides

(2,04 miljardit eurot) ja riigigarantiid (1,98 miljardit eurot) moodustasid 2023. aastal valitsemissektori

tingimuslikest kohustistest 59 protsenti. Võrreldes 2022. aastaga suurenesid need tingimuslikud

kohustised 340 miljoni euro võrra, kuna Eestile kehtisid 12 aastat Euroopa Stabiilsusmehhanismiga

(ESM) liitumisest vähendatud osalusega üleminekuperiood, mis lõppes 2023. aasta jaanuaris. Sellega

seoses suurenes Eesti osalus, sealhulgas sissemaksmata osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismi

kapitalis. Riigigarantiidest 1,55 miljardit eurot ehk 76 protsenti moodustab Euroopa

Finantsstabiilsusmehhanismi võlakohustistele antud garantii ning 262,0 miljonit eurot ehk 13 protsenti

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendused ning ekspordigarantiid.

Ülejäänud väiksemad garantiid on antud rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele laenude või

erinevate projektide garanteerimiseks. Laenude ja riigigarantiide andmise otsustab Valitsus Riigikogu

määratud piirmäära ehk limiidi ulatuses.

Joonis 2. Valitsemissektori tingimuslike kohustiste maht (mln €) ja osakaal SKP-st

Rahandusministeerium lähtub riigisiseste laenude ja riigigarantiide andmisel passiivsest

laenupoliitikast: laenu või riigigarantiid antakse vaid põhjendatud juhtudel olukorras, mil pangad

annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Iga laenu või riigigarantii andmise

juhtumit hinnatakse eraldi. Laenude ja riigigarantiide andmise otsustab valitsus iga-aastases

riigieelarves riigikogu määratud piirmäära ehk limiidi ulatuses. Rahvusvahelise riigigarantii andmise

otsustab riigikogu.

Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõudmisel tasuma oma sissemaksmata osaluse eest

kokku 2,04 miljardit eurot, millest suurim kohustis 1,59 miljardit eurot on Euroopa

Stabiilsusmehhanismi ees. Muude finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused on oluliselt

väiksemad: näiteks Euroopa Investeerimispangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal 141 miljonit eurot,

Põhjamaade Investeerimispangal 69 miljonit eurot. Ülejäänud tingimuslikud kohustised on seotud

tarnelepingute ja investeerimiskohustistega (1,83 miljardit, 26 protsenti tingimuslikest kohustistest),

toetuse andmise ja vahendamise kohustistega (358 miljonit, viis protsenti tingimuslikest kohustistest)

23% 22%

21%

20% 18% 18%

20%

18% 17%

18%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

m ln

€

Tingimuslike kohustiste saldo Tingimuslike kohustiste osakaal SKP-st %

13

ning kohtuasjadest, muudest lepingutest ja tagatistest tulenevate kohustistega (kokku 689 miljonit,

kümme protsenti tingimuslikest kohustistest.

Joonis 3. Valitsemissektori tingimuslikud kohustised liigiti

4

35

96

233

321

358

1 833

1 980

2 035

0 500 1 000 1 500 2 000

Muud tingimuslikud kohustused

Riigitagatisega õppelaenude jääk

Laenutagatiseks panditud põhivara

Kohustused katkematutest kasutusrendilepingutest

Kohtuasjadega seotud kohustised

Toetuste andmise ja vahendamise kohustused

Tarnelepingud ja investeerimiskohustused

Antud garantiid

Sissemaksmata osalus rahv. fin.institutsioonides

Kohustiste maht, mln €

14

4 Reformid ja investeeringud Riigipõhine soovitus (2024 CSR1)

1. Esitada õigeaegselt keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Piirata kooskõlas reformitud

stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega netokulude kasvu 2025. aastal määrani, mis on kooskõlas muu

hulgas valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamisega allapoole aluslepingus sätestatud

kontrollväärtust 3 % SKPst ja valitsemissektori võla hoidmisega mõistlikul tasemel keskpikas

perspektiivis. Laiendada maksubaasi ning parandada tervishoiu ja pikaajalise hoolduse

kättesaadavust ja rahastamist. 

Suuremad reformid ja algatused 

• Maksumuudatuste komplekt (mootorsõidukimaksu kehtestamine, muudatused

tulumaksuseaduses ja aktsiisimäärade muutmine; tähtajalise julgeolekumaksu kehtestamine).

Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 näeb ette laiapindse julgeolekumaksu kehtestamise - alates

2025. aastas juulist tõstetakse käibemaksu kahe protsendipunkti võrra 24 protsendile, alates

2026. aastast lisanduvad füüsiliste isikute kõikide tulude maksustamine kahe protsendiga ja

ettevõtete kasumite maksustamine kahe protsendiga. Julgeolekumaks kehtestatakse ajutiselt

kuni 2028. aasta lõpuni. Lisaks on planeeritud tõsta lisaks juba kehtestatud aktsiisitõusudele

alkoholi- ja tubaka aktsiisimäärasid täiendavalt 5% aastas ning aktsiisitõusud 5% aastas on ette

nähtud ka bensiiniaktsiisile.  

• Eelarverevisjoni läbiviimine (2023-2027)  Riigieelarve revisjoni kava kiideti heaks 31.08.2023

valitsuskabineti nõupidamisel. Kõikide ministeeriumide valitsemisalad analüüsitakse ühe korra

läbi aastaks 2027. Revisjoni eesmärk on riigi eelarvevahendite tõhus kasutus ning riigi

eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja tegevuste pakkumine optimaalsete kuludega.

Riigipõhine soovitus (2024 CSR2)

2. Jätkata taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki kiiret ja tulemuslikku

rakendamist, tagades reformide ja investeeringute lõpuleviimise 2026. aasta augustiks.

Kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmi rakendamist. Jätkata vahehindamise raames

keskendumist kokkulepitud prioriteetidele, võttes meetmeid pikaajalise hoolduse sektori vajaduste

paremaks rahuldamiseks, kaaludes samal ajal võimalusi, mida pakub Euroopa strateegiliste

tehnoloogiate platvormi algatus konkurentsivõime parandamiseks. 

Suuremad reformid ja algatused 

• Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine.

• Erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Selleks, et parandada erihoolekande

kvaliteeti ja kättesaadavust on vajalik tagada teenuste jätkusuutlik rahastamine, vähendada

teenuskohtade järjekordi ja suurendada fookust kogukonnapõhiste teenuste arendamisele.

Euroopa Liidu ja riigieelarve vahendite toel on 2024. aastaks reorganiseeritud 14 asutust 1725

teenuskohaga ja juurde loodud 514 uut kogukondliku elamise teenuskohta. Peale 2027. aastat

reorganiseerimisega lõpuni jõudmiseks on vaja reorganiseerida veel 5 erihoolekande

teenuseosutajat (kokku 390 reorganiseeritavat teenuskohta), et tagada psüühikahäiretega

inimestele tänapäevastele nõuetele vastavad elamistingimused.  

15

• Rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamine. Selleks, et rehabilitatsiooni vajavad inimesed

saaksid teenuseid vastavalt enda vajadustele, teenustele jõudmine oleks inimese jaoks lihtne ja

toetatud ning teenuseid osutataks integreeritult mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja

haridusvaldkonna) koostöös, korraldatakse ümber rehabilitatsioonisüsteem. Senised muudatused

on olukorda küll parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust

valdkondade üleselt (lisaks sotsiaalile ka tervishoid, haridus, tööhõive jm). Lisaks

teenusekorralduslikele muudatustele on vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi

järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest

lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel. 

• Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreerimine. Eesti tervishoiukorralduse tervikliku arendamise

raames uuendatakse tervishoiukorralduse mudel, sh sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas lõimitud

inimkesksete teenuste pakkumine koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega ning

sündmuspõhiste teenuste arendamine. Sealhulgas on prioriteediks 2024-2025. aastal tervishoiu

kestliku rahastamise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine tervishoiusüsteemi

tõhustamise, järelkasvu koolitamise ning teiste asjakohaste meetmete abil. Koostatakse ja viiakse

ellu tervisesüsteemi arengusuunad. Lõimitakse tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused ning

parendatakse koordineeritud osutamist, sealhulgas korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine,

ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, ennetustegevuste juurutamine, nüüdisaegsete

infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine. Prioriteediks

on ka tervise ebavõrdsuse vähendamine. Samuti on prioriteediks vähi ennetuse, diagnostika, ravi

ja teaduse tippkeskuse käivitamine. 

• Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse

parandamine. Jätkatakse hooldereformi rakendamist, sh praktiliste probleemkohtade

lahendamine, mille eesmärk on vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja

nende lähedaste maksekoormust teenuse rahastamisel ja lähedaste hoolduskoormust, parandada

teenuse kvaliteeti ja hooldustöötajate palga ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste

kättesaadavust. Erihoolekandeteenuste rahastamine vajab olulist tõusu, teenuskohti (eriti kodus

elamist toetavaid, kuid vajadus on ka ööpäevaringsete kohtade järele) tuleb luua juurde ning vajalik

on ette valmistada ning rahastada isikukeskse teenusmudeli rakendamine. Ööpäevaringse

erihooldusteenuste õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 2025. aastast üle

Tervisekassasse. Täiendavalt on fookuses innovaatilistel lahendustel baseeruvate tegevuste

toetamine. 

Riigipõhine soovitus (2024 CSR3)

3. Tugevdada sotsiaalkaitset, muu hulgas käsitledes eakate vaesuse küsimust ja laiendades

töötushüvitiste katvust, eelkõige nii, et ka lühiajalist tööd tegevad ja ebatüüpilises töösuhtes

olevad inimesed oleksid hõlmatud 

Suuremad reformid ja algatused 

• Töötutoetuse ja töötuskindlustuse reform ning uutele töövormidele töötuskindlustuskaitse

laiendamine. Muudatustega korrastatakse töötushüvitiste süsteem. Töötushüvitiste

korrastamisega ühtlustatakse töötushüvitiste tingimusi, mis tagab töötushüvitiste suurema

eesmärgipärasuse, mõjususe ja kättesaadavuse piisavas mahus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib töötuskindlustuskaitse laiendamise võimalusi uutele

töövormidele.

16

Riigipõhine soovitus (2024 CRS4)

4. Vähendada põlevkivi osakaalu energiaallikate jaotuses ja suurendada ressursitootlikkust

bioressursipõhise innovatsiooni kaudu. Parandada tööjõu tootlikkust ja oskuste pakkumist

täiendus- ja ümberõppe ning talentide parema ligimeelitamise ja hoidmise kaudu. 

Suuremad reformid ja algatused 

Rohepöörde ja digipöörde eesmärkide saavutamisega kaasnevad täiendavad muutused tööturul,

millega seoses hakkab eriti olulist rolli mängima inimeste oskuste vastavus muutuva majanduse ja

tööturu tingimustele. Valitsus pöörab erilist tähelepanu kvaliteetsele haridusele ja inimeste

ümberõppele 

• Taastuvelekter 100 reform (taastuvenergiale üleminek aastaks 2023) Rohereformi põhiülesanne

on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine, vähendades inimtegevuse

negatiivset mõju keskkonnale, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet ja pakkudes seeläbi

inimestele kvaliteetset ja puhast elukeskkonda. Praeguses julgeolekukriisis aitab rohereformi

kiirendamine suurendada ühiskonna vastupidavust ja kohanemisvõimet ning vähendada

haavatavust välistest teguritest. Roheülemineku kontekstis on konkurentsivõimeline energia

taastuvenergia. Riik on taastuvenergia osakaalu eesmärgistanud ja senine liikumine selle

eesmärgi poole on lootustandev. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli 2022.

aastal 38%. See näitaja on paranemas (2019. aastal oli 31,7%), aga strateegias „Eesti 2035“ on

seatud sihiks vähemalt 65%.  

• Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla

majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks

majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju

keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja

seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii

inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate

energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised

majandusharud. 

• Kutsehariduse reform Reformi raames töötatakse välja uued laiapõhjalised valdkondlikud

kutsekeskhariduse õppekavad, kus tugevdatakse üldharidusõpinguid ja üldpädevuste õpet. Samuti

arendatakse välja kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted, sh töötatakse välja tasulise

kutseõppe regulatsioon korduvõppe piiramiseks. Alustatakse uue kutsehariduse seaduse

väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse seaduse ja kutsete süsteemi

reformiga ning mis asendaks kehtivat kutseõppeasutuse seadust. 

• Loome talendisõbraliku keskkonna,  andekaid õppijaid toetava lõimitud formaalhariduse ja

mitteformaalõppe terviksüsteemi arendamise kaudu koostöös KOVidega. Loodus- ja

täppisteaduste, tehnoloogia valdkonna ja loovainete õppimise soodustamine ning nende

õpetamiseks vajalike õpetajate järelkasvu tagamine kõigis vanuserühmades ja haridusliikides (sh

mitteformaalses õppes). 

17

Riigipõhine soovitus (2023 CSR1)

5. Säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada rahastust antavate

toetuste ja muude liidu vahendite tulemuslik kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digipöörde

edendamiseks. Jätkata pärast 2024. aastat keskpika perioodi eelarvestrateegia rakendamist, mis

hõlmab järkjärgulist ja kestlikku konsolideerimist koos investeeringute ja reformidega, mis

soodustavad hoogsamat kestlikku majanduskasvu, et saavutada keskpikas perspektiivis

usaldusväärne eelarvepositsioon.

Suuremad reformid ja algatused 

• Taastuvelekter 100 reform (taastuvenergiale üleminek aastaks 2023) Rohereformi põhiülesanne

on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine, vähendades inimtegevuse

negatiivset mõju keskkonnale, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet ja pakkudes seeläbi

inimestele kvaliteetset ja puhast elukeskkonda. Praeguses julgeolekukriisis aitab rohereformi

kiirendamine suurendada ühiskonna vastupidavust ja kohanemisvõimet ning vähendada

haavatavust välistest teguritest. Roheülemineku kontekstis on konkurentsivõimeline energia

taastuvenergia. Riik on taastuvenergia osakaalu eesmärgistanud ja senine liikumine selle

eesmärgi poole on lootustandev. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli 2022.

aastal 38%. See näitaja on paranemas (2019. aastal oli 31,7%), aga strateegias „Eesti 2035“ on

seatud sihiks vähemalt 65%.  

• Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla

majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks

majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju

keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja

seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii

inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate

energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised

majandusharud. 

Riigipõhine soovitus (2023 CSR4)

6. Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu,

sealhulgas suurendades riigi elektrivõrgu võimsust. Tagada elektriühenduste piisav võimsus, et

suurendada varustuskindlust, ja jätkata sünkroniseerimist liidu elektrivõrguga. Parandada uute

rahastamis- ja toetusmeetmete abil energiatõhusust, et saavutada pikaajalise

renoveerimisstrateegia eesmärgid. Jätkata jõupingutusi kestliku transpordi osakaalu

suurendamiseks, elektrifitseerides raudteevõrku ja kasutades maksusid, millega stimuleeritakse

sõidukipargi järkjärgulist uuendamist heiteta või vähese heitega sõidukitega. Suurendada poliitilisi

jõupingutusi rohepöördeks vajalike oskuste ja pädevuste pakkumiseks ja omandamiseks.

Suuremad reformid ja algatused 

• Taastuvelekter 100 reform (taastuvenergiale üleminek aastaks 2023) Rohereformi põhiülesanne

on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine, vähendades inimtegevuse

negatiivset mõju keskkonnale, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet ja pakkudes seeläbi

inimestele kvaliteetset ja puhast elukeskkonda. Praeguses julgeolekukriisis aitab rohereformi

kiirendamine suurendada ühiskonna vastupidavust ja kohanemisvõimet ning vähendada

18

haavatavust välistest teguritest. Roheülemineku kontekstis on konkurentsivõimeline energia

taastuvenergia. Riik on taastuvenergia osakaalu eesmärgistanud ja senine liikumine selle

eesmärgi poole on lootustandev. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli 2022.

aastal 38%. See näitaja on paranemas (2019. aastal oli 31,7%), aga strateegias „Eesti 2035“ on

seatud sihiks vähemalt 65%.  

• Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla

majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks

majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju

keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja

seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii

inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate

energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised

majandusharud. 

Riigipõhine soovitus (2022 CSR1)

7. Tagada 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv oleks kooskõlas üldiselt

neutraalse eelarvepoliitikaga, võttes arvesse jätkuvat ajutist ja suunatud toetust

kodumajapidamistele ja ettevõtetele, mis on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja

Ukrainast põgenevatele inimestele. Olla valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale

olukorrale. Suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning

energiajulgeolekusse, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut, kava „RePowerEU“ ja

muid ELi vahendeid. Järgida pärast 2023. aastat eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada

usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon.

Suuremad reformid ja algatused 

• Taastuvelekter 100 reform (taastuvenergiale üleminek aastaks 2023) Rohereformi põhiülesanne

on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine, vähendades inimtegevuse

negatiivset mõju keskkonnale, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet ja pakkudes seeläbi

inimestele kvaliteetset ja puhast elukeskkonda. Praeguses julgeolekukriisis aitab rohereformi

kiirendamine suurendada ühiskonna vastupidavust ja kohanemisvõimet ning vähendada

haavatavust välistest teguritest. Roheülemineku kontekstis on konkurentsivõimeline energia

taastuvenergia. Riik on taastuvenergia osakaalu eesmärgistanud ja senine liikumine selle

eesmärgi poole on lootustandev. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli 2022.

aastal 38%. See näitaja on paranemas (2019. aastal oli 31,7%), aga strateegias „Eesti 2035“ on

seatud sihiks vähemalt 65%.  

• Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla

majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks

majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju

keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja

seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii

inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate

energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised

majandusharud. 

19

Riigipõhine soovitus (2022 CSR4)

8. Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja mitmekesistada fossiilkütuste importi, kiirendades

taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi, tagades

piisava ühendusvõimsuse ja tugevdades riigisisest elektrivõrku. Suurendada energiatõhusust,

sealhulgas hoonete puhul, et vähendada energiatarbimist. Suurendada jõupingutusi

transpordisüsteemi kestlikkuse parandamiseks, sealhulgas raudteevõrgu elektrifitseerimise

kaudu ja suurendades stiimuleid kestliku ja vähem saastava transpordi edendamiseks, sealhulgas

maanteesõidukipargi uuendamiseks.

Suuremad reformid ja algatused 

• Taastuvelekter 100 reform (taastuvenergiale üleminek aastaks 2023) Rohereformi põhiülesanne

on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine, vähendades inimtegevuse

negatiivset mõju keskkonnale, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet ja pakkudes seeläbi

inimestele kvaliteetset ja puhast elukeskkonda. Praeguses julgeolekukriisis aitab rohereformi

kiirendamine suurendada ühiskonna vastupidavust ja kohanemisvõimet ning vähendada

haavatavust välistest teguritest. Roheülemineku kontekstis on konkurentsivõimeline energia

taastuvenergia. Riik on taastuvenergia osakaalu eesmärgistanud ja senine liikumine selle

eesmärgi poole on lootustandev. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli 2022.

aastal 38%. See näitaja on paranemas (2019. aastal oli 31,7%), aga strateegias „Eesti 2035“ on

seatud sihiks vähemalt 65%.  

• Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla

majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks

majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju

keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja

seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii

inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate

energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised

majandusharud. 

Riigipõhine soovitus (2020 CSR 3)

9. Kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada

erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastumist. Keskenduda investeeringute tegemisel

üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, eelkõige ettevõtete digitaliseerimisele,

teadustegevusele ja innovatsioonile, energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele,

ressursitõhususele ja säästvale transpordile, aidates järk-järgult vähendada majanduse CO2

heidet. Toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning tagada

piisav juurdepääs rahastamisele.

Suuremad reformid ja algatused 

• Taastuvelekter 100 reform (taastuvenergiale üleminek aastaks 2023) Rohereformi põhiülesanne

on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine, vähendades inimtegevuse

negatiivset mõju keskkonnale, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet ja pakkudes seeläbi

inimestele kvaliteetset ja puhast elukeskkonda. Praeguses julgeolekukriisis aitab rohereformi

kiirendamine suurendada ühiskonna vastupidavust ja kohanemisvõimet ning vähendada

20

haavatavust välistest teguritest. Roheülemineku kontekstis on konkurentsivõimeline energia

taastuvenergia. Riik on taastuvenergia osakaalu eesmärgistanud ja senine liikumine selle

eesmärgi poole on lootustandev. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli 2022.

aastal 38%. See näitaja on paranemas (2019. aastal oli 31,7%), aga strateegias „Eesti 2035“ on

seatud sihiks vähemalt 65%.  

• Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla

majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks

majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate

kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju

keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja

seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii

inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate

energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised

majandusharud. 

Tabelid Tabel 1a: Valitsemissektori fiskaalkohustus (netokulude kasvu kava)

2023 2024 2025 2026 2027 2028

Eesmärgid

1 Riiklikult rahastatav esmaste netokulude kasv (kasv)

1,9 7,1 5,1 3,6 3,2

2 (kumulatiivne kasv) 1,9 9,2 14,8 18,9 22,6

Tabel 1b: Põhinäitajad 2023 2024 2025 2026 2027 2028

kasv kasv kasv kasv kasv kasv

1 Potentsiaalne SKP MTP Tabel 2, rida 26 1,3 0,7 1,0 0,9 0,5 0,5

2 SKP deflaator MTP Tabel 2, rida 2 8,1 3,7 4,0 3,6 3,2 2,8

% SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

3 Nominaalne positsioon MTP Tabel 4, rida 31 -2,4 -2,7 -3,0 -2,7 -2,3 -2,1

4 Struktuurne positsioon MTP Tabel 4, rida 33 -0,5 -0,1 -1,2 -1,5 -1,5 -1,5

5 Struktuurne primaarpositsioon

MTP Tabel 4, rida 34 -0,2 0,4 -0,6 -0,8 -0,8 -0,8

6 Võlg MTP Tabel 4, rida 35 20,0 23,7 25,2 26,4 27,6 28,6

7 Võla muutus MTP Tabel 4, rida 36 1,0 3,7 1,5 1,2 1,2 1,1

22

Tabel 2: Makromajanduslikud eeldused

2023 2023 2024 2025 2026 2027 2028

SKP ESA kood

Mld EUR

% % % % % %

1 Reaalne SKP B.1*g -3,0 -1,0 2,8 2,4 1,3 1,0

2 SKP deflaator 8,1 3,7 4,0 3,6 3,2 2,8

3 Nominaalne SKP B.1*g 38,2 4,8 2,7 6,9 6,1 4,5 3,8

Reaalse SKP komponendid ESA kood

Mld EUR

% % % % % %

4 Eratarbimiskulutused P.3 -1,5 0,5

5 Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused P.3

0,9 0,9

6 Kapitali kogumahutus põhivarasse P.51

7,6 -1,5

7 Varude muutus (% SKPst)

P.52 + P.53

8 Kaupade ja teenuste eksport P.6 -9,0 -0,2

9 Kaupade ja teenuste import P.7 -6,7 1,3

Panus SKP kasvu

10 Sisemajanduse nõudlus 1,5 0,1

11 Varude muutus

P.52 + P.53

-2,9 0,0

12 Kaupade ja teenuste bilanss B.11 -2,0 -1,1

Deflaatorid ja hinnad % % % % % %

13 Eratarbimise deflaator 8,8 3,7

14 THHI 9,1 3,9

15 Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste deflaator

11,4 5,9

16 Investeeringute deflaator 5,7 4,4

17 Kaupade ja teenuste ekspordi deflaator

3,6 1,5

18 Kaupade ja teenuste impordi deflaator

-1,5 1,6

Tööturg ESA kood

Tase % % % % % %

19 Hõive (1000 inimest) 695 2,5 0,0

20 Töötatud tunnid töötaja kohta 1 856 -3,4 -1,0

21 Reaalne SKP töötaja kohta -5,4 -1,0 2,8 2,4 1,3 1,0

22 Reaalne SKP töötatud tunni kohta

-2,1 0,0 2,8 2,4 1,3 1,0

23 Hüvitised töötajatele D.1 18,9 10,4 5,5

24 Hüvitis töötaja kohta (= 23 / 19)

27 209

7,7 5,5

% % % % % %

25 Tööpuuduse määr (%) 6,4 7,7

Potentsiaalne SKP ja komponendid

% % % % % %

26 Potentsiaalne SKP 1,3 0,7 1,0 0,9 0,5 0,5

23

Panused potentsiaalse SKP kasvu

27 Tööjõud 1,7 0,9

28 Kapital 1,3 1,1

29 Kogutootlikkus (TFP) -1,7 -1,3

% pot. SKPst

% pot. SKPst

% pot. SKPst

% pot. SKPst

% pot. SKPst

30 Toodangulõhe -3,9 -5,5 -3,8 -2,3 -1,6 -1,1

24

Tabel 3: Väliseeldused 2023 2024 2025 2026 2027 2028

1 Lühiajalised intressid (%, aasta keskmine) 3,43 3,56 2,82 2,81 2,79 2,78

2 Pikaajalised intressid (%, aasta keskmine) 3,90 3,64 3,70 3,73 3,77 3,80

3 USD/EUR vahetuskurss (aasta keskmine) 1,08 1,09

5 Maailma SKP (v.a. EL) (kasv, %) 3,1 3,2

6 EL reaalne SKP (kasv, %) 0,4 0,8

7 Maailma impordimaht, v.a. EL (kasv, %) 3,0 3,0

8 Nafta hind (Brent, USD/barrel) 82,6 82,6

25

Tabel 4: Riigi rahanduse prognoos

2023 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Tulud ESA kood mld € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

1 Tootmis- ja impordimaksud D.2 5,1 13,5 13,9

2 Sissetuleku- ja varanduse maksud

D.5 3,1 8,1 8,8

3 Sotsiaalkindlustusmaksed D.61 4,7 12,3 12,6

4 Muud tulud (P.11+P.12+P.131) + D.39 + D.4 + D.7

2,1 5,5 5,6

5 Kapitalimaksud D.91 0,0 0,0 0,0

6 Muud kapitalitulud D.92+D.99 0,5 1,3 1,2

7 Tulud kokku (= 1+2+3+4+5+6) TR 15,6 40,7 42,0

8 sh: EL eraldised D.7EU+D.9EU 0,5 1,4 1,8

9 Tulud kokku v.a. EL eraldised (= 7-8)

15,0 39,3 40,3

10 Tulumeetmed (lisanduv mõju, v.a. EL rahastatud meetmed)

-0,1 -0,2 1,4

11 Prognoosis sisalduvad ühekordsed tulumeetmed (summa, v.a. EL rahastatud meetmed)

0,0 0,0 0,0

Kulud ESA kood mld € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

12 Hüvitised töötajatele D.1 4,5 11,7 11,9

13 Vahetarbimine P.2 2,5 6,4 7,0

14 Intressikulu D.41 0,1 0,4 0,5 0,6 0,7 0,7 0,8

15 Rahalised sotsiaalsiirded D.62 4,8 12,5 13,1

16 Mitterahalised sotsiaalsiirded D.632 0,8 2,2 2,3

17 Subsiidiumid D.3 0,4 1,0 0,6

18 Muud kulud D.29 + (D.4-D.41) + D.5 + D.7 + D.8

0,7 1,9 2,0

19 Kapitali kogumahutus põhivarasse

P.51 2,5 6,5 6,7

20 sh riiklikult rahastatud investeeringud

2,3 6,0 6,2 6,9 6,2 5,9 5,3

21 Kapitalisiirded D.9 0,2 0,5 0,8

22 Muud kapitalikulud P.52+P.53+NP 0,1 0,1 0,0

23 Kulud kokku (= 12+13+14+15+16+17+18+19+21 +22)

TE 16,5 43,2 44,8

24 sh EL eraldised (= 8) D.7EU+D.9EU 0,5 1,4 1,8

25 sh riiklikult rahastatud kulud (23- 24)

15,9 41,8 43,0

26 EL programmide riiklik kaasfinantseering

0,1 0,2 0,2

27 Töötuskindlustushüvitiste tsüklilised komponendid

0,0 0,0 0,0

28 Prognoosis sisalduvad ühekordsed kulumeetmed (summa, v.a. EL rahastatud meetmed)

0,0 0,0 0,0

26

29 Riiklikult rahastatud esmased netokulud (enne tulumeetmeid) (= 25-26-27-28-14)

15,7 41,2 42,1

Riiklikult rahastatud esmased netokulud

kasv kasv kasv kasv kasv

30 Riiklikult rahastatud esmaste netokulude kasv

MTP Tabel 1a, rida 1

1,9 7,1 5,1 3,6 3,2

Eelarvepositsioonid ESA kood mld € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

31 Nominaalne positsioon (= 7-23) B.9 -0,9 -2,4 -2,7 -3,0 -2,7 -2,3 -2,1

32 Primaarne positsioon (= 31-14) B.9-D.41p 0,8 -2,1 -2,3 -2,4 -2,0 -1,6 -1,3

Tsükliline kohandus % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

33 Struktuurne positsioon -0,5 -0,1 -1,2 -1,5 -1,5 -1,5

34 Struktuurne primaarne positsioon

-0,2 0,4 -0,6 -0,8 -0,8 -0,8

Võlg mld € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

35 Valitsemissektori võlg 7,6 20,0 23,7 25,2 26,4 27,6 28,6

36 Võla muutus 0,7 1,0 3,7 1,5 1,2 1,2 1,1

37 Panus võla muutusesse

38 Primaarne positsioon (= miinus 32)

2,1 2,3 2,4 2,0 1,6 1,3

39 Lumepalli efekt -0,5 -0,1 -0,9 -0,8 -0,4 -0,2 40 Intressikulu (= 14) 0,4 0,5 0,6 0,7 0,7 0,8 41 Kasv 0,5 0,2 -0,6 -0,6 -0,3 -0,3 42 Inflatsioon -1,4 -0,7 -0,9 -0,9 -0,8 -0,8 43 Võla ja eelarvepositsiooni

kohandus (= 36-38-39)

-0,6 1,5 0,0 0,0 0,0 0,0

% % % % % %

44 Võla keskmine intressimäär (= 14 / Võlg(t-1) )

2,0 2,4 2,7 2,9 2,9 3,0

27

Tabel 5: Otsustatud tulumeetmete hinnanguline mõju

Nimetus/meetodi kirjeldus Ühe-

kordne Kulu / Tulu

Allsektor 2023 2024 2025

ESA

Kood % SKP % SKP % SKP

1 Tulumaks finantssektori erakorralistelt dividendidelt

Ei Tulu

D5 0,00% 0,23%

2 Muud tulumaksu mõjutavad meetmed

Ei Tulu

D5 0,02% 0,03%

4 Juriidilise isiku tulumaksu määr 22%

Ei Tulu

D5 0,00% 0,09%

5 Käibemaksu standardmäära tõus 20%-lt 22%-le

Ei Tulu

D2 0,00% 0,59%

6 Hasartmängumaksu maksumäärade tõusud

Ei Tulu

D2 0,00% 0,02%

7 Aktsiisimäärade tõstmine Ei Tulu

D2 0,07% 0,07%

8 Keskkonnatasud Ei Tulu

D4 0,02% 0,13%

9 Muud tulud (kinnisvara müügitulud, mittemaksulised tulud)

Ei Tulu

D4 0,00% 0,12%

10 Muud tulud Ei Tulu

D2 0,0% 0,05%

11 Maksuvaba tulu vanaduspensionieas ja erakorraline pensionitõus

Ei Tulu D5 -0,26% 0,00%

12 Üldise maksuvaba tulu tõstmine 654€le

Ei Tulu D5 -0,05% 0,00%

28

Tabel 6. Eelarve- ja struktuurikavas plaanitud indikatiivsed tulu- ja kulumeetmed.

Meetme kirjeldus Mõju tuludele või kuludele

Rakendumise eeldatav kuupäev

Füüsilise isiku tulumaksu määr 22%

Q1 2025

Juriidilise isiku tulumaksu määr 22%

Q1 2025

Krediidiasutuste avansilise tulumaksu määra tõstmine 14%lt 18%le

Q1 2025

Dividendide muutmine ja ajatamine

2025

Julgeolekumaksuna käibemaksu tõstmine 24%ni

Q3 2025

Julgeolekumaksuna kõikidelt füüsilise isiku tuludelt 2% ja ettevõtete kasumite maksustamine 2%

Q1 2026

Üldise maksuvaba tulu kõigile 700€ (v.a vanaduspensioniealised) kaotamise edasilükkamine

Q1 2026

Käibemaksumäära soodusmäärade tõus ja käibemaksuseaduse muudatused

Q1 2025

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi täiendav +5% 2025 ja 2026, edasi 5% koos käibemaksuga

Q3 2025; Q1 2026

Aktsiisimäärade tõusud (maagaas, elekter, diisel ja muud väiksemad kütuseliigid)

Q2 2024; Q2 2025; Q2 2026; Q2 2027

Automaks

Q1 2025

Täiendavad kaitsekulud

2025

Valitsemisalade tegevuskulude kärbe

2025

Reservi suurendamine lisavajaduste katmiseks

2026

Table 7a: Valitsemissektori võla ja valitsemissektori nominaalse tasakaalu prognoos koos põhiliste eeldustega (planeeritud

eelarvetrajektoori raames)

ühik 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

Võlakoormus (Maastrichti võlg) (% SKP-st) 20,0 23,7 25,2 26,4 27,6 28,6 29,6 30,2 30,7 31,2 31,6 32,0 32,2 32,4 32,5 32,6

Valitsussektori positsioon (% SKP-st) -2,4 -2,7 -3,0 -2,7 -2,3 -2,1 -1,9 -1,7 -1,5 -1,5 -1,5 -1,5 -1,5 -1,5 -1,5 -1,5

Struktuurne primaartasakaal (% pot. SKP-st) -0,2 0,4 -0,6 -0,8 -0,8 -0,8 -0,7 -0,7 -0,6 -0,6 -0,5 -0,5 -0,5 -0,4 -0,4 -0,4

Tsüklilisuse komponent (% pot. SKP-st) -1,9 -2,7 -1,8 -1,1 -0,8 -0,5 -0,4 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Ühekordsed meetmed (% SKP-st) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Intressikulud (% SKP-st) 0,4 0,5 0,6 0,7 0,7 0,8 0,8 0,9 0,9 0,9 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0

Pikaajaline intressimäär (%) 3,9 3,6 3,7 3,7 3,8 3,8 3,8 3,9 3,9 3,9 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0

Lühiajaline intressimäär (%) 3,4 3,6 2,8 2,8 2,8 2,8 2,8 2,8 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 2,6 2,6 2,5

Kaudne keskmine intressimäär (%) 2,0 2,4 2,7 2,9 2,9 3,0 3,1 3,1 3,2 3,2 3,2 3,3 3,3 3,3 3,3 3,4

Võlakoormuse muutuse ja

eelarvepositsiooni vaheline

erinevus (stock-flow adjustment) (% SKP-st)

-0,6 1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Potentsiaalne SKP (kasv) 1,3 0,7 1,0 0,9 0,5 0,5 0,6 0,7 0,8 0,8 0,9 1,2 1,5 1,8 1,9 2,0

Reaalne SKP (kasv) -3,0 -1,0 2,8 2,4 1,3 1,0 0,9 1,0 1,1 0,8 0,9 1,2 1,5 1,8 1,9 2,0

SKT deflaator (kasv) 8,1 3,7 4,0 3,6 3,2 2,8 2,8 2,7 2,7 2,6 2,6 2,5 2,5 2,5 2,4 2,4

Nominaalne SKP (kasv) 4,8 2,7 6,9 6,1 4,5 3,8 3,7 3,8 3,8 3,5 3,4 3,7 4,0 4,3 4,4 4,4

30

Tabel 7b: Valitsemissektori võla projektsioon ning stress-testide võtmenäitajad, deterministlik stsenaarium ning stohhastiline simulatsioon.

Tabel 7c: Valitsemissektori võla ja valitsemissektori nominaalse tasakaalu prognoos koos prognoosi aluseks olevate eeldustega

(poliitikamuudatusteta alusstsenaariumi puhul)

Finatsstress (sensitiivsus) ühik 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

Võlakoormus (Maastrichti võlg) (% SKP-st) 20,0 23,7 25,2 26,4 27,6 28,6 29,6 30,3 30,7 31,3 31,7 32,1 32,4 32,5 32,6 32,7

Pikaajaline intressimäär (%) 3,9 3,6 3,7 3,7 3,8 3,8 4,8 3,9 3,9 3,9 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0

Lühiajaline intressimäär (%) 3,4 3,6 2,8 2,8 2,8 2,8 3,8 2,8 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 2,6 2,6 2,5

Madalam struktuurne primaartasakaal (sensitiivsus)2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

Võlakoormus (Maastrichti võlg) (% SKP-st) 20,0 23,7 25,2 26,4 27,6 28,6 29,7 30,7 31,8 32,8 33,8 34,7 35,4 36,0 36,6 37,2

Struktuurne primaartasakaal (% pot. SKP-st) -0,2 0,4 -0,6 -0,8 -0,8 -0,8 -1,0 -1,3 -1,3 -1,3 -1,3 -1,3 -1,3 -1,3 -1,3 -1,3

Ebasoodne intressimäär-majanduskasv (sensitiivsus)2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

Võlakoormus (Maastrichti võlg) (% SKP-st) 20,0 23,7 25,2 26,4 27,6 28,6 29,7 30,6 31,2 31,9 32,6 33,1 33,6 34,0 34,3 34,6

Pikaajaline intressimäär (%) 3,9 3,6 3,7 3,7 3,8 3,8 4,3 4,4 4,4 4,4 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Lühiajaline intressimäär (%) 3,4 3,6 2,8 2,8 2,8 2,8 3,3 3,3 3,2 3,2 3,2 3,2 3,2 3,1 3,1 3,0

Reaalne SKP (kasv) -3,0 -1,0 2,8 2,4 1,3 1,0 0,4 0,5 0,6 0,3 0,4 0,7 1,0 1,3 1,4 1,5

Potentsiaalne SKP (kasv) 1,3 0,7 1,0 0,9 0,5 0,5 0,1 0,2 0,3 0,3 0,4 0,7 1,0 1,3 1,4 1,5

Stohhastiline simulatsioon 2032

Tõenäosus, et võlg on väiksem

T+4/7 (%) 40,0

ühik 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

Võlakoormus (Maastrichti võlg) (% SKP-st) 20,0 23,7 24,7 25,1 24,9 24,2 23,8 23,3 22,8 22,2 21,6 20,9 20,2 19,3 18,5 17,6

Valitsussektori positsioon (% SKP-st) -2,4 -2,7 -2,4 -1,8 -1,1 -0,4 -0,4 -0,3 -0,3 -0,2 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1

Struktuurne primaartasakaal (% pot. SKP-st) -0,2 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4

Tsüklilisuse komponent (% pot. SKP-st) 1,9 2,7 -2,2 -1,5 -0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Intressikulud (% SKP-st) 0,4 0,5 0,6 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,5

Pikaajaline intressimäär (%) 3,9 3,6 3,7 3,7 3,8 3,8 3,8 3,9 3,9 3,9 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0

Lühiajaline intressimäär (%) 3,4 3,6 2,8 2,8 2,8 2,8 2,8 2,8 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 2,6 2,6 2,5

Kaudne keskmine intressimäär (%) 2,0 2,4 2,7 2,8 2,9 2,9 2,9 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0

Potentsiaalne SKP (kasv) 1,3 0,7 1,0 0,9 0,5 0,5 0,6 0,7 0,8 0,8 0,9 1,2 1,5 1,8 1,9 2,0

Reaalne SKP (kasv) -3,0 -1,0 2,1 2,5 2,0 2,0 0,6 0,7 0,8 0,8 0,9 1,2 1,5 1,8 1,9 2,0

SKP deflaator (kasv) 8,1 3,7 4,0 3,6 3,2 2,8 2,8 2,7 2,7 2,6 2,6 2,5 2,5 2,5 2,4 2,4

Nominaalne SKP (kasv) 4,8 2,7 6,2 6,2 5,3 4,9 3,3 3,4 3,4 3,5 3,4 3,7 4,0 4,3 4,4 4,4

Fiskaalne kordaja (%) 0,75

31

Tabel 7d: Valitsemissektori võla prognoos ja täiendavad eeldused (planeeritud fiskaaltrajektoori puhul)

ühik 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038

Võlakoormus (Maastrichti võlg) (% SKP-st) 20,0 23,7 25,2 26,4 27,6 28,6 29,6 30,3 30,7 31,2 31,7 32,0 32,3 32,4 32,5 32,6

Pikaajalise võla pikendamine (% SKP-st) 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2

Lühiajalise võla pikenamine (% SKP-st) 1,5 1,6 1,9 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,5 2,5 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6

Uus pikaajaline võlg (% SKP-st) 1,7 3,9 2,8 2,4 2,1 1,9 1,8 1,6 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,3 1,3

Uus lühiajaline võlg (% SKP-st) 0,2 0,4 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1

Tabel 93. Muud reformid ja investeeringud

RPS Suuremad reformid ja algatused TVR/PL ELi ühised

prioriteedid*

Esitada õigeaegselt keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Piirata kooskõlas reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega netokulude kasvu 2025. aastal määrani, mis on kooskõlas muu hulgas valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamisega allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ja valitsemissektori võla hoidmisega mõistlikul tasemel keskpikas perspektiivis. Laiendada maksubaasi ning parandada tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavust ja rahastamist.

2024/1

Maksumuudatuste komplekt (mootorsõidukimaksu kehtestamine, muudatused tulumaksuseaduses ja aktsiisimäärade muutmine; tähtajalise julgeolekumaksu kehtestamine). Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 näeb ette laiapindse julgeolekumaksu kehtestamise - alates 2025. aastas juulist tõstetakse käibemaksu kahe protsendipunkti võrra 24 protsendile, alates 2026. aastast lisanduvad füüsiliste isikute kõikide tulude maksustamine kahe protsendiga ja ettevõtete kasumite maksustamine kahe protsendiga. Julgeolekumaks kehtestatakse ajutiselt kuni 2028. aasta lõpuni. Lisaks on planeeritud tõsta lisaks juba kehtestatud aktsiisitõusudele alkoholi- ja tubaka aktsiisimäärasid täiendavalt 5% aastas ning aktsiisitõusud 5% aastas on ette nähtud ka bensiiniaktsiisile.  

4

2024/1

Eelarverevisjoni läbiviimine (2023-2027)  Riigieelarve revisjoni kava kiideti heaks 31.08.2023 valitsuskabineti nõupidamisel. Kõikide ministeeriumide valitsemisalad analüüsitakse ühe korra läbi aastaks 2027. Revisjoni eesmärk on riigi eelarvevahendite tõhus kasutus ning riigi eesmärkidest lähtuvalt asjakohaste teenuste ja tegevuste pakkumine optimaalsete kuludega.

Jätkata taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki kiiret ja tulemuslikku rakendamist, tagades reformide ja investeeringute lõpuleviimise 2026. aasta augustiks. Kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmi rakendamist. Jätkata vahehindamise raames keskendumist kokkulepitud prioriteetidele, võttes meetmeid pikaajalise hoolduse sektori vajaduste paremaks rahuldamiseks, kaaludes samal ajal võimalusi, mida pakub Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi algatus konkurentsivõime parandamiseks.

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine. 1,2,3

2024/2

Erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Selleks, et parandada erihoolekande kvaliteeti ja kättesaadavust on vajalik tagada teenuste jätkusuutlik rahastamine, vähendada teenuskohtade järjekordi ja suurendada fookust kogukonnapõhiste teenuste arendamisele. Euroopa Liidu ja riigieelarve vahendite toel on 2024. aastaks reorganiseeritud 14 asutust 1725 teenuskohaga ja juurde loodud 514 uut kogukondliku elamise teenuskohta. Peale 2027. aastat reorganiseerimisega lõpuni jõudmiseks on vaja reorganiseerida veel 5 erihoolekande teenuseosutajat (kokku 390 reorganiseeritavat teenuskohta), et tagada psüühikahäiretega inimestele tänapäevastele nõuetele vastavad elamistingimused.  

RRF 6, PA PO4

2

3 Tabel 8 jääb numeratsioonis vahele, sest selle tabeli peavad esitama üksnes need riigid, kes on soovinud oma kava perioodi pikendada neljalt aastalt seitsmele aastale.

33

RPS Suuremad reformid ja algatused TVR/PL ELi ühised

prioriteedid*

2024/2

Rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamine. Selleks, et rehabilitatsiooni vajavad inimesed saaksid teenuseid vastavalt enda vajadustele, teenustele jõudmine oleks inimese jaoks lihtne ja toetatud ning teenuseid osutataks integreeritult mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkonna) koostöös, korraldatakse ümber rehabilitatsioonisüsteem. Senised muudatused on olukorda küll parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondade üleselt (lisaks sotsiaalile ka tervishoid, haridus, tööhõive jm). Lisaks teenusekorralduslikele muudatustele on vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel.

RRF 6, PA PO4

2

2024/2

Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreerimine. Eesti tervishoiukorralduse tervikliku arendamise raames uuendatakse tervishoiukorralduse mudel, sh sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas lõimitud inimkesksete teenuste pakkumine koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega ning sündmuspõhiste teenuste arendamine. Sealhulgas on prioriteediks 2024-2025. aastal tervishoiu kestliku rahastamise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine tervishoiusüsteemi tõhustamise, järelkasvu koolitamise ning teiste asjakohaste meetmete abil. Koostatakse ja viiakse ellu tervisesüsteemi arengusuunad. Lõimitakse tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused ning parendatakse koordineeritud osutamist, sealhulgas korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine, ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, ennetustegevuste juurutamine, nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine. Prioriteediks on ka tervise ebavõrdsuse vähendamine. Samuti on prioriteediks vähi ennetuse, diagnostika, ravi ja teaduse tippkeskuse käivitamine.

RRF 6, PA PO4

2

2024/2

Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Jätkatakse hooldereformi rakendamist, sh praktiliste probleemkohtade lahendamine, mille eesmärk on vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja nende lähedaste maksekoormust teenuse rahastamisel ja lähedaste hoolduskoormust, parandada teenuse kvaliteeti ja hooldustöötajate palga ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Erihoolekandeteenuste rahastamine vajab olulist tõusu, teenuskohti (eriti kodus elamist toetavaid, kuid vajadus on ka ööpäevaringsete kohtade järele) tuleb luua juurde ning vajalik on ette valmistada ning rahastada isikukeskse teenusmudeli rakendamine. Ööpäevaringse erihooldusteenuste õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 2025. aastast üle Tervisekassasse. Täiendavalt on fookuses innovaatilistel lahendustel baseeruvate tegevuste toetamine. 

RRF 6, PA PO4

2

Tugevdada sotsiaalkaitset, muu hulgas käsitledes eakate vaesuse küsimust ja laiendades töötushüvitiste katvust, eelkõige nii, et ka lühiajalist tööd tegevad ja ebatüüpilises töösuhtes olevad inimesed oleksid hõlmatud. 

34

RPS Suuremad reformid ja algatused TVR/PL ELi ühised

prioriteedid*

2024/3

Töötutoetuse ja töötuskindlustuse reform ning uutele töövormidele töötuskindlustuskaitse laiendamine. Muudatustega korrastatakse töötushüvitiste süsteem. Töötushüvitiste korrastamisega ühtlustatakse töötushüvitiste tingimusi, mis tagab töötushüvitiste suurema eesmärgipärasuse, mõjususe ja kättesaadavuse piisavas mahus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib töötuskindlustuskaitse laiendamise võimalusi uutele töövormidele.

RRF 6 2

Vähendada põlevkivi osakaalu energiaallikate jaotuses ja suurendada ressursitootlikkust bioressursipõhise innovatsiooni kaudu. Parandada tööjõu tootlikkust ja oskuste pakkumist täiendus- ja ümberõppe ning talentide parema ligimeelitamise ja hoidmise kaudu.

2024/4 2023/1 2023/4 2022/1 2022/4 2020/3

Taastuvelekter 100 reform (taastuvenergiale üleminek aastaks 2023) Rohereformi põhiülesanne on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine, vähendades inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet ja pakkudes seeläbi inimestele kvaliteetset ja puhast elukeskkonda. Praeguses julgeolekukriisis aitab rohereformi kiirendamine suurendada ühiskonna vastupidavust ja kohanemisvõimet ning vähendada haavatavust välistest teguritest. Roheülemineku kontekstis on konkurentsivõimeline energia taastuvenergia. Riik on taastuvenergia osakaalu eesmärgistanud ja senine liikumine selle eesmärgi poole on lootustandev. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli 2022. aastal 38%. See näitaja on paranemas (2019. aastal oli 31,7%), aga strateegias „Eesti 2035“ on seatud sihiks vähemalt 65%.  

RRF4,8 1,3

2024/4 2023/1 2023/4 2022/1 2022/4 2020/3

Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised majandusharud. 

1,3

2024/4

Kutsehariduse reform. Reformi raames töötatakse välja uued laiapõhjalised valdkondlikud kutsekeskhariduse õppekavad, kus tugevdatakse üldharidusõpinguid ja üldpädevuste õpet. Samuti arendatakse välja kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted, sh töötatakse välja tasulise kutseõppe regulatsioon korduvõppe piiramiseks. Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse seaduse ja kutsete süsteemi reformiga ning mis asendaks kehtivat kutseõppeasutuse seadust. 

2

35

RPS Suuremad reformid ja algatused TVR/PL ELi ühised

prioriteedid*

2024/4

Loome talendisõbraliku keskkonna,  andekaid õppijaid toetava lõimitud formaalhariduse ja mitteformaalõppe terviksüsteemi arendamise kaudu koostöös KOVidega. Loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia valdkonna ja loovainete õppimise soodustamine ning nende õpetamiseks vajalike õpetajate järelkasvu tagamine kõigis vanuserühmades ja haridusliikides (sh mitteformaalses õppes). 

* 1. Õiglane rohe- ja digipööre, sealhulgas kooskõla Euroopa kliimamäärusega 2. Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammas 3. Energiajulgeolek 4.Vajaduse korral kaitsevõime ülesehitamine

36

Tabel 10: Investeerimisvajadused Ühised prioriteedid Investeeringute vajaduse kirjeldus

1 Õiglane rohe- ja digipööre, sealhulgas kooskõla tagamine Euroopa kliimamäärusega

Kliimakindla majanduse seaduse rakendamisega seotud täiendavad investeeringud

2 Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Sotsiaal- ja tervisevaldkonna arendamise ning integreerimisega seotud täiendavad investeeringud.

3 Energiajulgeolek

Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimisest tulenevad täiendavad investeeringud; taastuvenergia osakaalu suurendamisega seotud täiendavad investeeringud

4 Vajaduse korral kaitsevõimkuse suurendamine

Kaitsevõimekuse suurendamisega seotud täiendavad investeeringud

Eelnõu

04.11.2024

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 7. november 2024

Päevakorrapunkt nr

Eelarve- ja struktuurikava 2025–2028 parandatud versiooni heakskiitmine

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud riiklik keskpika perioodi „Eelarve- ja

struktuurikava 2025–2028“ parandatud kujul.

2. Rahandusministeeriumil:

1) avaldada punktis 1 nimetatud kava ministeeriumi veebilehel;

2) esitada punktis 1 nimetatud kava Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa

Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

2024/1263.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär