Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad

1

Lisa 1

KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028

programmide kinnitamine ning 2025. aasta

eelarvete ja kulude jaotuskuvad“

Haridus- ja noorteprogramm 2025-2028

Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset

säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028

RE RES 2025-2028 Programmi kulud 867 297 905 954 909 699 882 070

Olukorra lühianalüüs

Majanduslangus ja elukalliduse tõus on raskendanud olukorda kogu haridussektoris – kärpe- või kokkuhoiukohti on pidanud otsima nii ministeerium, omavalitsused kui ka teised haridus - ja noorteasutuste pidajad. Endiselt on aktuaalne küsimus, milline on Eestile jõukohane koolivõrk, mis hariduse kättesaadavust halvendamata võimaldaks anda kvaliteetset haridust. Rekordmadalad sündimuse numbrid on tõstnud teema taas tulipunkti ja osundavad vajadusele leida pikaajalised lahendused. Lahenduste leidmist raskendab üha teravam puudus kvalifitseeritud haridustöötajatest. Tehnoloogilised muutused, eriti suurte keelemudelite lai levik ja kättesaadavus on päevakorda toonud tehisintellektiga seotud teemad. Tehisaru mõjutab oluliselt õppimist ja õpetamist – tuleb leida võimalused, kuidas tehistaipu õppeprotsessis toetavalt kasutada.

Õpetajaskonna järelkasvu probleem muutub iga aastaga üha teravamaks nii formaal- kui mitteformaalõppes. Meie õpetajaskond endiselt vananeb – viimase viie aastaga on 60-aastaste ja vanemate üldhariduskoolide õpetajate osakaal tõusnud juba 24 protsendini, noorte osakaal aga ei näita kasvu märke. Õpetajaskonna vananemise ja üldise õpetajate puuduse tingimustes on õppeasutused sunnitud palkama töötajaid, kellel puudub õpetajatööks nõutav pädevus ohustades hariduse kvaliteeti. Õpetajate puuduse leevendamisel annavad lootust õpetajakoolituse õppekohtade suurenevad konkursid. 2023/24. õppeaastal astus õpetajakoolituse õppekavadele õppima ligi poolteist korda enam tudengeid kui viis õppeaastat tagasi. Kuigi üldine pilt on suurenenud vastuvõtu valguses positiivne, valmistavad muret aineõpetajate koolituse õppekavad, kuhu on juba pikemat aega vähe soovijaid. Siiski ei taga õpetajakoolituse vastuvõtu suurendamine õpetajate piisavat järelkasvu, kui koolid ei suuda pakkuda lõpetajatele atraktiivset ja toetavat töökeskkonda.

Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Valdkonna arengukava

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava 2021-2035.

2

Õpetajate puuduse juurpõhjused peituvad eelkõige töötingimustes, -koormuses ja -tasus. Töökeskkonna ja -tingimuste üheks peamiseks kujundajaks on haridusasutuse juht, mistõttu on oluline tõsta juhtimise kvaliteeti ning toetada haridusasutuse pidajaid ja noortevaldkonna korraldajaid värbamisel, juhtide hindamisel ja koolijuhtimise arendamise eestvedamisel. Õpetajate palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisandub diferentseerimise osa 20%− see tähendab, et õpetajate arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot. Õpetajate keskmise palga sihti − 120% Eesti keskmisest palgast, pole pikaajaliselt võimalik ilma lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata järgmistel aastatel saavutada. Seepärast käivitati 2025-2028 pikaajalise haridusleppe sõlmimine, et leppida kokku õpetajate karjäärimudel ja vastavad palgaastmed ning algatati kohalike omavalitsustega läbirääkimised koolivõrgu korrastamiseks, et saavutada rahvastiku muutustega arvestav, kaasaegset õpikäsitust toetav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk ning ligipääs eestikeelsele haridusele kõigis piirkondades.

Lähiaastate peamiseks prioriteediks on üleminek eestikeelsele õppele, mis algas lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aasta sügisel. Alates 2029/2030. õppeaastast on kogu põhiharidus eestikeelne. Reformi elluviimiseks on aastateks 2025-2028 kavandatud 249 mln eurot. Ülemineku üks suurimaid eesmärke on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. See tähendab, et üleminekul vajavad tähelepanu ka koolikultuur, õppe tulemuslikkus, rahulolu, väljalangemise ennetamine ning edasise haridustee avatus. Eesti keele kui teise keele õpitulemused on olnud jätkuvalt madalad, jäädes seatud eesmärkidest selgelt maha. Eriti halb on olukord gümnaasiumi lõpuks B2-keeletaseme saavutanute osas – viimasel neljal aastal on vajaliku keeletaseme omandanute osakaal järjest vähenenud. Eestikeelsele õppele üleminek võimendab aga õpetajate järelkasvu probleeme, sest õpetajatest ligi kümnendiku keeleoskus ei vasta nõuetele.

Muret tekitab õpilaste vähenev rahulolu kooliga ning üha sagedasem kiusamise kogemine. Õpilaste heaolu on oluline nii eraldiseisva eesmärgina kui ka seetõttu, et end koolis paremini tundvad õpilased on ka kõrgema õpimotivatsiooniga. On oluline mainida, et tüdrukute rahulolu kooliga on poiste omast madalam. Nii üleeuroopaliselt kui ka Eestis on just tüdrukute vaimse tervise näitajates märgata suurt langustrendi1. Tajutud kiusamine kasvab teist aastat järjest 4., 8. ja 11. klasside õpilaste seas. Kiusamisel on õpilaste rahulolule väga suur mõju – see mõjutab negatiivselt kõiki teisi rahulolufaktorite hinnanguid. Laste ja noorte füüsilise ja vaimse heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega ka liikumisvõimaluste loomine ja liikumisharjumuste kujundamine koolis. Kahjuks ei ole õpilaste rahulolu liikumisvõimalustega viimasel neljal aastal erilisi paranemismärke näidanud.

Tüdrukute madal rahulolu võib osaliselt selgitada ka seda, miks on põhikoolist väljalangejate üldine määr kolmandas kooliastmes (7.‒9. klassis) jäänud samaks, kuid tüdrukute põhikoolist väljalangevus on suurenenud. Suurenenud on ka väljalangemine gümnaasiumi 1. õppeaastal, mis mõjutab negatiivselt ka edasisel haridusteel osalemise näitajaid. Noorte edasiõppimisvalikud põhikooli lõpetamise järel on üle kümne aasta püsinud suhteliselt muutumatud ning järjest suurem on nende õpilaste osakaal, kes oma haridusteed lõpetamisele järgneval aastal ei jätka (s.o ~700 õpilast aastas). Seepärast on algatatud õppimiskohustuse reform, millega toetatakse iga õppija haridustee jätkumist täisealiseks saamiseni ja luuakse võimalused, et õppijate edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks.

Õppimiskohustuse reformi eesmärke jõustab ka kutseõppe reform. Täna on põhikooli järgsete kutseõppe erialade valik piiratud ja erialad ei ole noortele atraktiivsed – 2023. a jätkas kutsehariduses vaid 25,5 protsenti põhikoolilõpetajatest ning 1. õppeaastal langes kutseõppest välja 8,6 protsenti õppijatest. Reformiga soovitakse muuta õpe mitmekesisemaks, paindlikumaks ning suurendatakse üldoskuste osa õppekavades, et kujundada kutsekeskharidusest võrdväärne alternatiiv gümnaasiumiharidusele ning võimaldada edukat toimetulekut nii tööturul kui ka õpingute jätkamist.

1 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. (2023). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut

3

Kui eelnevatel aastatel on õpinguid jätkavate lõpetajate osakaal vähenenud, siis 2022/23. õppeaastal jätkas kõrghariduses gümnaasiumilõpetajaid varasemast enam (s.o 55%). Ka kõrghariduse katkestajate ning esimese astme 1. õppeaastal väljalangejate vähenemine näitab paranemise märke – võrreldes viie aasta taguse ajaga on väljalangejate arv vähenenud nelja protsendipunkti võrra ehk ~13%-ni. Märkimisväärne on, et meesüliõpilaste hulgas on kõigil õppetasemetel katkestajate osakaal kõrgem kui naiste seas. Kuigi üldised kõrghariduse näitajad on paranenud, siis vajavad tähelepanu nii LTT erialade kui ka IT õppesuuna lõpetanute osakaalud, mis on mitmendat aastat järjest vähenenud . Kõrgharidusega rahvastiku osakaalu jätkuvaks kasvuks ning ligipääsetavuse suurendamiseks kõrgharidusele, on oluline, et aastatel 2025-2026 suurendatakse kõrghariduse rahastamist. Luuakse täiendavad võimalused senisest suuremas osas eraraha kaasamis kõrgharidusse ning jätkatakse arutelusid kõrghariduse pikaajalise jätkusuutliku rahastamismudeli väljatöötamiseks. Analüüsitakse rakenduskõrghariduse osakaalu kasvatamise võimalusi, et toetada kavandatavat kutsehariduse reformi. Täiendavalt uuendatakse üliõpilaste toetus- ja õppelaenusüsteemi, et võimaldada kõrgharidusele ligipääs ka madalama sotsiaalmajandusliku taustaga ühiskonnagruppides ja vähendada vajadust õpingute ajal töötada. Kutse- ja kõrghariduse lõpetanud on tööturul edukalt rakendunud. 20–34-aastaste kutse- või kõrghariduse lõpetanute hõive näitajad olid 2023. aastal väga head (1-3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanute tööhõive määr oli 84,6% ja kõrghariduse lõpetanutel 96,7%). Praeguseks on hõivenäitajad ületanud ka pandeemiaeelse taseme.

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine (nt tasemeõppes, koolitusel või tööalasel konverentsil osalemine) on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud, jõudes 2023. a juba 23,2% juurde, mis muudab 2035. aastaks seatud 25% sihi teostatavaks. Samas 2022. aasta EL riikide võrdluses, kus vaadatakse 12 kuu jooksul hariduses ja koolituses osalenuid, oleme keskmised ja jätkuvalt on mureks meeste tunduvalt väiksem aktiivsus võrreldes naistega. Ka vanemaealiste inimeste ja mitte-eestlaste osalus elukestvas õppes on endiselt madalam. Vaadates elukestvas õppes osalemist haridustasemeti, on näha murettekitavat muutust - kõige madalama haridusega inimeste osalemine on võrreldes eelmise aastaga langenud. Ka piirkonniti on elukestvas õppes osalemise määras suured erinevused, nt on Põhja-Eestis osalemine lausa 6,7 protsendipunkti suurem kui Kesk-Eestis. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute ehk kutse- või kõrghariduse omandanud täiskasvanute osakaal on viimastel aastatel püsinud muutumatult 75% juures ning ei liigu seatud eesmärgile lähemale. Seevastu madala haridustasemega (põhiharidus ja madalam) mitteõppivate 18−24-aastaste inimeste osakaal näitab paranemise märke – 2023. a oli nende osakaal 9,7% ning vähenemine on toimunud meeste vastava näitaja arvelt.

Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis ning andekate noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt noortevaldkonna fookuses. Tulenevalt Ukraina sõja tõttu suurenenud sisserändest, on noorte arv Eestis alates 2022. aastast oluliselt tõusnud – 2024. a elas Eestis 18 348 7-26aastast noort rohkem kui 2022. a. Noorte arvu hüppelise kasvu ning NEET-staatuses2 noorte 9,6% osakaalu tõttu on kasvanud ka nõudlus noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse teenuste järele. Noortele pakutavate huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö teenuste kvaliteet on endiselt üle Eesti ebaühtlane . 2022. a rahvusvahelise kodanikuhariduse uuring näitab, et vaatamata kõrgele teadmiste tasemele on Eesti noorte oskus ning võimekus teadliku ja aktiivse ühiskonnaliikmena panustada pigem tagasihoidlik 3. Huvihariduse õpetajate, huviringide juhendajate ning noorsootöötajate professionaalsus on noorte vaimse tervise ning tajutud eluga rahulolu parandamisel järjest olulisem. Samas ohustab ka noortevaldkonna, s.o. huviharidus, huvitegevus ja noorsootöö, teenuste järjepidevust professionaalide puudulik järelkasv4.

2 NEET-noored: mitteõppivad, mittetöötavad ja koolitustel mitteosalevad noored vanuses 15-29 eluaastat. 3 Ümarik M, Tinn M jt. (2022). IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) Eesti tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikool 4 Haugas, S., Kendrali, E. (2022). Noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Tallinn: Mõttekoda Praxis.

4

Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025-2028 aastal:

Eestikeelne ja -meelne haridus

• Eestikeelse õppele ülemineku tegevuskava elluviimiseks tehakse koostööd koolide ja lasteaedadega, koolipidajate, ülikoolide, ekspertidega ja lastevanematega, lähtutakse regionaalsetest eripäradest ning säilitatakse haridusasutustes muu kodukeelega lastel oma kultuuri ja emakeele õppimise võimalus. Keeleõppe kõrval pööratakse tähelepanu ka koolikultuurile, õppe tulemuslikkusele, rahulolule, väljalangemise ennetamisele ning õppijate edasise haridustee avatusele.

o Jätkatakse haridusasutuste järelevalve tegevuste laiendamise ning omavalitsuste nõustamisega. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava eesti keele oskusega haridustöötajate keeleõppe toetamiseks pakutakse tasuta erinevaid eesti keele õppe võimalusi. Lisaks pakutakse koostöös ülikoolide ja Eesti Keele Instituudiga mitmekülgseid keelevaldkonna metoodikakoolitusi kõikidele haridustöötajatele.

• Eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks lepitakse kokku eesti- ja ingliskeelse kõrgharidusõppe tasakaalu põhimõtted. Tööturu vajadustest, Eesti konkurentsivõimest ja talendipoliitikast lähtuvalt lepitakse kokku välisüliõpilaste vastuvõttu ja kvaliteeti puudutavad eesmärgid.

Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus

• Tagamaks õpetajatöö järelkasv ja suurendada õpetajate kindlustunnet oma ametis jätkamiseks, rakendatakse koostöös kohalike omavalitsustega aastateks 2026-2028 sõlmitud hariduslepet. Toetatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut nüüdisaegse õpikäsituse rakendamiseks ning vähendatakse kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu, sh muudetakse kvalifikatsioonitingimusi. Lisaks kasvatatakse õpetajaerialal õppimise atraktiivsust fookusega loodus- ja täppisteaduste õpetajate ning ainedidaktikute järelkasvule.

• 2025. a õpetajate palga alammäär on 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise osa 20%.

Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka

90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.

• Jätkatakse tegevustega haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks

ning pidajate võimekuse kasvatamiseks. Uuenenud kompetentsi- ja karjäärimudeli, sh

atesteerimissüsteemi kasutuselevõtuga toetatakse juhtimiskvaliteedi arendamist, mõtestatud

värbamist ja järelkasvu toetamist ning juhtide töö tagasisidestamist kogu karjääri vältel.

Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem

• Viiakse ellu reform õppimiskohustuse kehtestamiseks täisealiseks saamiseni, et toetada

rohkemate õppijate õpingute jätkamist pärast põhiharidust. Luuakse eeldused ühtse

sisseastumise korraldamiseks nii keskhariduse tasemele kui kutseõppesse, kirjeldatakse

karjääriteenuste sisu ja kättesaadavus õppija vaates ning avardatakse edasiõppimise võimalusi

kooskõlas kutsehariduse reformis kavandatuga. Samuti võimaldatakse õppe paindlikumaks

muutmist läbi mitteformaalhariduse lõimingu üldharidusõppesse. Katkestamise ennetamiseks

kirjeldatakse kooli tasandi sekkumised väljalangemisohus noorte toetamiseks ning

täpsustatakse ka kohaliku omavalitsuse ülesanded õppimiskohustuse täitmise tagamisel.

• Suurendamaks põhikoolijärgseid õpivalikuid kutsekeskhariduse tasemel ning muutmaks õpet

paindlikumaks viiakse ellu kutsehariduse reform. Luuakse uued 4-aastased rakendusliku

5

gümnaasiumi õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le ning tugevdatakse üldpädevuste

õpet. Töötatakse välja kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted, sh regulatsioon

korduvõppe piiramiseks ning uus kutsehariduse seadus, mis on kooskõlas kavandatava ühtse

keskhariduse kontseptsiooni ja kutsete süsteemi reformiga.

• Toimuvad läbirääkimised kohalike omavalitsustega koolivõrgu korrastamiseks, et saavutada

rahvastiku vähenemisega arvestav optimaalne koolivõrk ning tagada võrdne ligipääs

kvaliteetsele haridusele üle Eesti. Luuakse üld- ja kutseharidust ühendavad hariduskeskused

ning astutakse samme, et võtta 2035. aastaks keskharidus riigi vastutusele. Kohalikke

omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine,

andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise ja

ligipääsetavuse tagamisel. Omavalitsustele eraldatakse ka täiendav rahastusmeede

väikekoolide pidamise toetamiseks, et soodustada kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni

teise kooliastmega koolide pidamist.

• Jätkatakse kõrghariduse tegevustoetuse suurendamist ning töötatakse välja kõrghariduse

rahastamise pikk plaan, milles lepitakse kokku riigi ja tööturu vajadustele vastav kõrghariduse

rahastamine ning üliõpilaste omavastutuse ulatus. Ajakohastatakse akadeemilise ja

rakenduskõrgharidusõppe osakaalud, pidades silmas ühiskonna vajadusi. Kõrgharidusõppe

kättesaadavuse parandamiseks muudetakse õppelaenu tingimusi, sh pikendatakse tagasimakse

perioodi ning tõstetakse laenu maksimumsumma 6000 euroni, et võimaldada õpingutega

seotud kulude katmist.

• Toetatakse üldharidus- ja noortevaldkonna asutustele suunatud ennetustegevusi laste ning

noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ning kiusamise vähendamiseks . Koostöös

Sotsiaalministeeriumiga luuakse valdkondade ülest koostööd toetav andmevahetus ning

kaotatakse teenuste dubleerimine tervishoiu, sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel.

Leevendatakse tugispetsialistide puudust, võimaldades õppival tugispetsialistil asuda teatud

tingimustel haridusasutuses tööle juba õpingute ajal. Vähendatakse haridusliku erivajadusega

õpilaste erikoolides õpetamist ning konsolideeritakse riigi erikoolid.

Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega

• Pakutakse tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA ning teiste uuringute ja

analüüside soovitustele tuginedes täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele kõrg- ja

kutsekoolides, suunates tegevusi prioriteetse sihtgrupina madala haridustasemega, erialase

hariduseta ning aegunud oskustega täiskasvanutele.

• Suurendatakse tehnilise taibu ja algoritmilise mõtlemisega spetsialistide järelkasvu, kellel on

oskus lahendada kompleksseid probleeme loogilise ja struktureeritud mõtlemise abil. Pakutakse

taseme- ja täiendusõpet, et arendada tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks

vajalikke teadmisi ja oskusi. Toetatakse teadusliku maailmavaate kujundamist ja seostamist LTT

karjäärivalikuga nii huvihariduses kui ka kõigil haridustasemetel.

6

Programmi mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase

(2023)

2025 2026 2027 2028 2035

Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24-aastaste

osakaal (%)

mehed 11,4 11,1 10,8 10,4 9,95 9

naised 7,8 6,6 6,5 6,4 6,4 6

kokku Allikas: Eurostat

9,7 9,1 8,9 8,8 8,66 7,5

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- aastaste) osakaal (%)

Allikas: Statistikaamet

74,9 75,7 76,1 76,6 77,3 80

Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes

osalemise määr (%)

Formaal- ja mitteformaalõppes 23,2 23,4 23,6 23,8 24 25

Informaalõppes

Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) (nelja nädala metoodika)

57,9 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab

Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise

kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%) Allikas: Uuring Edukus tööturul

(2022)

26,7

30 30 30,5 30,5 33

Ennastjuhtiv õppija (%) akadeemiliselt taastenõtkete 8. klassi õpilaste osakaal

agentsete 8. klassi õpilaste osakaal

8. klassi õpilaste osakaal, kes tunnevad, et õpetajad

toetavad nende autonoomiat

Allikas: Riiklikud rahuloluküsitlused

32,4

27,2

38,7

kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab

Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme

saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh

(2022)

funktsionaalne lugemisoskus 10,6 13 - - 17 20

matemaatiline kirjaoskus 13,1 17 - - 20 25

loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA

11,6 14 - - 17 20

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%)

koolieelse lasteasutuse õpetaja üldhariduskooli õpetaja

kutseõppeasutuse õpetaja

Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet

92 120 117

80,3 107,1 107,1

82,6 112 112

85,6 117 117

86,4 120 120

100 120 120

Noorte usaldus riigi vastu (%)

Allikas: ICCS

(2022) 57

- -

-

65

70

7

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et

haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti

tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse

kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga

inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele

ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet.

Meetme mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028 2035

3-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses (%) Allikas: EHIS

88,2 92,5 93 93 93 95

Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) Allikas: Eurostat

83,3 85,8 86 87 87 90

Kolmanda taseme haridusega 25‒34 a osakaal (%) Allikas: Eesti tööjõu-uuring 43,5 43,7 43,9 44 44 45

Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%) Allikas: EHIS

6,9 - - - 10 15

Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal

(%) Allikas: EHIS

7,3

9,5

10

10,5

11

15

8

Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigile keskhariduse andmisel suurema vastutuse

andmist, sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe

suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse

kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge

vajavate õpilaste koolide võrk. Kohalikud omavalitsused saavad toetust nii väikeste maakoolide

pidamiseks kui ka kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks, mis on suunatud mistahes

erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning osalemise

suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise ning õppe- ja töövahendite tagamise.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades

Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) Allikas: EHIS

158 158 156 153 152 150 135

Riigigümnaasiumide arv (tk) Allikas: EHIS

18 20 25 27 27 27 28

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.1. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid) Tulemus: 2026. a tegutseb 27 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium . Alustatakse Tõnismäele ja Lasnamäele riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamise ettevalmistustöödega, õppetööd alustatakse neis

eeldatavalt 2029.

- Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

Tulemus: Investeeringud toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja ka kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning noorsootööasutuste tihedamat koostööd,

tagades regiooni vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu, mis võimaldab: 1) ühtselt korraldatud vastuvõttu keskharidustaseme õppesse; 2) üldkeskhariduse ja kutsehariduse lõimitud õppekaval õppimist (õppijatele paindlikult ligipääsetav taristu); 3) hübriidõppe integreerimise võimekust.

- Investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamisse

Tulemus: Investeeringud võimaldavad ümber korraldada ja optimeerida kogu maakonna põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt demograafiliste muutuste mõju enim väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnana Ida-Virumaal, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele.

- Kaasava hariduse edendamiseks koolide ja noorsootööasutuste õppekeskkonna parendamine

Tulemus: Õppeasutused on toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks.

Üldhariduskoolides, kutseõppe- ja noorsootööasutustes on tehtud vajalikud hoonete kohendused ning hangitud on vajalikud õppe- ja töövahendid.

- Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine

Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega

KOKKU KULUD 31 473 40 366 52 762 34 266

KOKKU INVESTEERINGUD 12 770 16 462 25 681 32 241

9

Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust.

Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut.

Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi eraldatavat toetust (495 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu. Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja muude tulude arvelt.

Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega

kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

Põhikoolist väljalangejate määr

statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): kokku/ poisid/ tüdrukud Allikas: EHIS

0,25/ 0,3/

0,2

0,3/ 0,4/

0,2

0,34/ 0,38/

0,3

0,25/ 0,3/

0,2

0,25/ 0,3/

0,2

0,3/ 0,3/

0,2

0,3/ 0,3/

0,2

Gümnaasiumist väljalangejate määr

1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS

0,9 1,2 1,3 1,1 1,0 1,0 0,9

Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS

8,9 10,7 8,6 8,5 8,0 7,8 5

Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist Allikas: EHIS

81,9 81,2 82,1 83 83 83 83

Kutsehariduse* omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli

lõpetamist (%) Allikas: EHIS

22,3 21,6 21,2 23 24 24 25

*Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.2. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub

- Õppimiskohustuse reformi ja kutsehariduse reformi elluviimine

Tulemus: Rohkem õppijaid jätkab õpinguid pärast põhihariduse lõpetamist. Rakendub õppimiskohustus täisealiseks saamiseni ning kooli ja koolipidaja ülesanded on õppimiskohustuse täitmise tagamisel täpsustatud. Kutsekeskharidus kujuneb võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele ning üha rohkem õppijaid suundub põhikoolijärgselt

kutseõppesse. Välja on töötatud kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted ning piiratakse korduvõpet.

Üldhariduses:

- Haridustoetuste tagamine munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides

10

Tulemus: Igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Õppest väljalangemine üldhariduses on vähenenud. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks

parimatele. - IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine

Tulemus: Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi.

Kutsehariduses:

- Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed

Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu, sh on võetud arvesse koolikohustuse tõstmine 18. eluaastani. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete arvestamist õppetöö korraldamisel koolides 5. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate sihtrühmade vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, haridusliku erivajadusega õpilased. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas

majanduslikel põhjustel. - Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine

Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne, kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid.

KOKKU KULUD 279 663 268 530 265 611 261 148

AMORTISATSIOON 17 195 17 195 17 195 17 195

KOKKU INVESTEERINGUD 1 548 946 995 914

5Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli

üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh haridustasemete-ülene lähenemine).

11

Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe korraldamist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele.

Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse

1. astme õpingute esimesel aastal) (%) Allikas: EHIS

14,5 15,1 13,2 16 15,9

15

15

Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas Allikas: EHIS

222 250 237 300 300 300 300

Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)*

Allikas: EHIS 55 56,1 54,8 54,5 55 56 56

Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning

õpetamise ja juhendamisega (%) ** Allikas: vilistlaste uuring

- 81,4 - 83 -

83

-

*Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2. astme õppekavad. **Allikas: Vilistlaste uuring (rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti")

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.3. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine Tulemus: 2025. a lõpuks on ülikoolidega kokku lepitud uutes halduslepingutes. Tegevustoetuse eraldamisega on tagatud õppuri jaoks tasuta kõrgharidusõpe avalik-õiguslikes ülikoolides ja HTM hallatavates rakenduskõrgkoolides. Rahastamise maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses kõrgharidusõpet, sh pöörates tähelepanu õppekohtade arvu suurendamisele suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu

nt haridus (õpetajakoolitus, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid) , IKT, tehnika, tootmine ja ehitus, tervishoid. Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Kõrgkoolide juhtimis- ja töökorraldus on tõhus.

- Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine

Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks ja erivajadustest

tulenevate vajaduste rahuldamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab kõrgharidusõppes osalemist.

KOKKU KULUD 296 256 324 768 316 187 316 210

AMORTISATSIOON 2 895 2 895 2 895 2 895 FINANTSEERIMISTEHINGUD 253 253 253 253

KOKKU INVESTEERINGUD 1 720 795 795 695

12

Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA soovitustest jm uuringutest ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele . Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest

25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%)* Allikas: Statistikaamet

8,6 10,7 9,95 11,6 12,2 12,9 13,6

Mittestatsionaarses üldharidusõppes või

kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta 19-64-aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS

4,8 4,5 4,7 4,8 4,8 4,9 5

Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%)**

Allikas: EHIS

30 32 26,3 28,9 28,4

27,9

26,9

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%)

Formaal- ja mitteformaalõppes *** Informaalõppes****

Allikas: Eesti Tööjõu Uuring (Statistikaamet)

-

59,6

48,1 62,6

-

67,8

49,9 70,5

50,6 71,8

51,2 72,9

52 74

*Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). **Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes

*** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, va juhendatud töökohapõhine õpe ****Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.4 rahastamiskava Tegevuse raames toimub:

- Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine

Tulemus: Töötavatele täiskasvanutele on pakutud täiendus- ja ümberõpet, mis arvestavad OSKA jm prognoose, regionaalseid vajadusi ning eripärasid. 2029. aastaks on vähemalt 64 000 täiskasvanut parandanud oma tööalaste

kompetentside sh tööelu üldoskuste taset. Parandatud on koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel ja integreerimisel. Lisaks on arendatud täiskasvanutele pakutavaid e -õppe võimalusi.

Prioriteetsete sihtrühmade õppes osalemise suurendamiseks on välja töötatud ja piloteeritud individuaalse õpikonto lahendused.

- Täienduskoolituse ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine

Tulemus: Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid. Esimese etapina on käivitunud täienduskoolitusasutuste õppekavarühmapõhine kvaliteedihindamise süsteem mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks tegevusloa väljastamise kontekstis. Välja on töötatud tingimused ja protseduurid kvaliteedi hindamiseks ja tunnustamiseks. Nii hindajate kui ka täienduskoolitusasutuste võimekus hindamist ette valmistada

ning läbi viia on paranenud ning kvaliteedi hindamine mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks on käivitunud. Kasvatatud on koolitajate ja koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel. Täiskasvanute täienduskoolituste kvaliteet paraneb. Valminud on PIAAC uuringu temaatilised aruanded ja täiskasvanuhariduse poliitika

kujundamiseks vajalikud temaatilised uuringud.

-Mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamine

13

Tulemus: Loodud on põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks, tunnustamiseks ning rakendamiseks, et paremini siduda täiendus- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega ning luua õppijatele võimalused tema vajadustele ja võimetele vastava, väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks.

Täiskasvanute täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi arenduste esimesed etapid on ellu viidud, mis on sisendiks täiskasvanud õppija õppimise ja oskuste digiloo loomiseks. Paindlike õpiteede toetamiseks on tõhustatud VÕTA kasutamise

võimalusi haridus- ja kutsesüsteemis.

- Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine

Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö toetavad elukestvas õppes osaluse kasvu. Toetatud on piirkondlikku ja kogukondlikku võrgustikutööd, suurendatud kolmanda sektori, sotsiaalsete partnerite, KOV-ide ning tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel. Paranenud on info

kättesaadavus täiskasvanute õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas, ning inimeste teadlikkus elukestva õppe vajalikkusest.t.

- Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse

Tulemus: Pidurdub õppijate langus üldhariduse mittestatsionaarses õppes, suureneb täiskasvanud õppijate osakaal kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Täiskasvanutele (sh HEV õppijatele) on loodud paindlikud võimalused tasemeõppeks. Täiskasvanutele põhi- kesk- ja kutseharidust pakkuvaid õppeasutusi on toetatud arendustegevuste elluviimisel ning õppe paindlikumaks muutmisel. Haridusasutusi on toetatud kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel, arendatud on e -õppe võimalusi, integreeritud üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Madalate ja aegunud oskustega täiskasvanuid on toetatud õpitee jätkamisel tasemeõppes.

KOKKU KULUD 21 727 22 998 22 544 21 030

14

Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus).

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline

Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) Allikas: EHIS

11,4 11,0 9,7 11,0 11,0

11,0

12

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.5. rahastamiskava Tegevuse raames toimub:

- Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia)

Tulemus: Suureneb Eesti kui atraktiivse sihtriigi rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime. Kasvab teadlikkus Eesti haridussüsteemi tugevustest ja üldistest arengusuundadest .

- Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine

Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele.

- Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust)

Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne.

- Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt.

Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb.

- Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses.

Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide

(akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele.

KOKKU KULUD 42 686 44 361 49 172 49 933

15

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.

Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel6 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel, rakendamisel ja õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv7, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem.

Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028 2035

PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus

matemaatiline kirjaoskus loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA

36,2

38,2 32

31,0

30,0 29,0

-

- -

30,0

29,0 28,0

-

- -

27

26 25

Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16‒24- aastaste osakaal (DESI) (%)** 61,1

täpsus- tamisel - -

- täpsus- tamisel

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste

osakaal 8. klass 11. klass

kutsekeskharidus

tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate

osakaal*** Allikas: Rahulolu-uuring

20,1 30,1 45

-

26 41 56

85

26 41 56

85

26 41 56

86

26 41 56

86

kasvab kasvab kasvab

kasvab

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil

vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%)

52,3

70

72 72 72

95

vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal (%)

Allikas: EHIS, EIS Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

Õpetaja kutsekindlus**** õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast

lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%)

esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel

järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS

56

52

57

52

57

52

57

53

58

54

60

55

*Mõõdetakse skaalal 1‒6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. **Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] ***Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. ****Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal.

6 Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.3. 7 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.3.

16

Tegevus 2.1 Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsekeskhariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu.

Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel.

Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.

Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut.

Mõõdik 2021 2022 2023

2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele . Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv

Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm 148 184 205 214 224 235 245

Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem

rahul või väga rahul (%)* 4. klass 8. klass

11. klass Allikas: Rahulolu-uuring

31,8 16,3

15,8

30,7 16,1

15,5

31,7 15,5

16,5

33 17

17

33 18

17

34 19

18

34 19

18

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%)

4. klass

8. klass 11. klass

Kutseõppeasutuste õppijad

Allikas: Rahulolu-uuring

66,0

79,3 92,4 92,4

63,5

76,7 90

87,8

60,9

69,8 88,1 86

67

81 93 93

68

81 93 93

68

81 93 93

69 82 94 93

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase

kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: Rahulolu-uuring

87,5 - - - - 91 92

Andeka õppija toetamine Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

*Allikas: Rahulolu-uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul, s.t õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis akt iivselt liikuma.) ning nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus").

17

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 2.1. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara)

Tulemused: Kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete kohaselt, et toetada üld- ja tulevikuoskuste, sh meediapädevuse kujunemist. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ning

tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid. Õpiteede valimist toetab tõhusam karjääriteenuste kättesaadavus. Loodud on õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise meetmed. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara, sh hindamisvahendid. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute kujundamiseks. - Luuakse tõenduspõhine süsteem noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks formaalharidusse Tulemus: Kõigile noortele on loodud võimalused mitteformaalses õppes omandatu arvestamiseks riikliku või individuaalse õppekava täitmisel. Toetatakse valmisolekut nõustada noori mitteformaalse õppe võimaluse leidmisel, õpitu kirjeldamisel

ning õpitu arvestamisel riikliku õppekava täitmisel. - Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses Tulemus: Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamise vahendite (e-eksamid, e-tasemetööd ja küsitlused), sh

tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning rakendatud ning kooskõlas kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning hariduspoliitiliste

otsustega. Välja on töötatud üldharidussüsteemi kvaliteedihindamise mudel, sh hindamiskriteeriumid ja mudelit on

piloteeritud, samuti on välja töötatud tuge vajavate koolide jaoks arendusprogrammid, sh nõustamist ja toetamist on

piloteeritud. Õppeasutuse eneseanalüüsiks ja hindamiseks on loodud digitaalne juhtimislaud. - Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja

kvaliteetne õppevara sh simulaatorid. - Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele. (Tegevusi viiakse ellu programmi tegevuse 3.2 rahastamiskava tegevuse PRÕM+ raames) b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine). Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe

kõrge kvaliteedi. c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine). Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele. - Turvalise koolikultuuri edendamine ja õppijate füüsilise tervise edendamine Tulemus: Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on vähenenud. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur on rohkemates koolides turvaline. Viiakse ellu liikumist soodustavaid programme ja tegevusi. - Andekate õpilaste arengu toetamine Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab koolide arv, kus

tehakse sihipärast tööd annete arendamisel. Õpilaste osalus riiklike olümpiaadide piirkonnavoorudes ja üleriigilistel konkurssidel on kasvav. - Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist, õpetamist ja õppeasutuse tõenduspõhist juhtimist, sh pidaja poolt.

KOKKU KULUD 28 316 26 323 25 835 24 500

AMORTISATSIOON 3 085 3 085 3 085 3 085 KOKKU INVESTEERINGUD 1 897 1 572 1 560 1 481

18

Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole , toetatakse hariduslikku lõimumist.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi.

Koolivälise nõustamismeeskonna

soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal põhihariduses (%) Allikas: EHIS

74 76 74,7 78 80 80 81

Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud

ja erituge saavatest õpilastest Allikas: EHIS

34,4 36,2 38,1 36 36 36 45

Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest (%) Allikas: EHIS

68,4 70,8 72,8 72 75 75 80

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus (Pk/G) Allikas: EHIS/Harno

65*/73 60/67 58,9/72,2 75/75 75/75 75/75 76

Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal

gümnaasiumi statsionaarses õppes (%)** Allikas: EHIS

77,3 75,5 69,1 78 80 80 81

Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes

eestikeelse kooliga: Allikas: PISA

Loodusteadused: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool

- - 5,9/13,3 10,8/19 - - -

Lugemisoskus: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool

- - 7,3/11,6 12/20,5 - - -

Matemaatika: eesti keelest erineva

õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool - - 7,8/14,7 13,5/23,7 - - -

Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul

saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks

Alusharidus

Üldharidus Allikas: Rahulolu-uuring

46,3

43

-

-

- -

-

-

-

-

49

46

51

51

Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi-

ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring

59,2 - - - - 62 62

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes

leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt

teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring

65,3 - - - - 68 68

19

Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks mitmekultuurilises või - keelses keskkonnas Allikas: TALIS

-

-

-

-

-

-

-

* 2021. a tulemust täpsustatud tulenevalt metoodikast

**C1-taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 2.2. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Alushariduse õigusruumi muudatused*

Tulemus: On vastu võetud uus alusharidusseadus, millega määratletakse koostoimes Eesti Vabariigi haridusseadusega lastehoidusid edaspidi õppeasutusena, kus alushariduse riikliku õppekava raamistikus lähtutakse lapsest, toetatakse lapse

üldoskuste arengut ning seeläbi tagatakse senisest tulemuslikum lapse arengu toetamine ja ühtlasem alushariduse tase. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa

motiveeritud personali tagamisele.

- Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamise teenuste elluviimine ja seire

Tulemus: Õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad igakülgselt iga õpilase arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Riik on toetanud kohalikke omavalitsusi haridustugiteenuste korraldamiseks ja üle on vaadatud Rajaleidjate võrgustiku funktsioonid. Ennetatud on õppest ja/või tööturult väljalangemist.

- Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine

Tulemus: On toetatud eesti keelest erineva emakeelega isikute eesti keele õpet. Paranenud on keeleõppe kvaliteet ja laienenud on keeleõppe võimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanutele (sh haridustöötajatele, tugispetsialistidele, kohalike

omavalitsuste noorsootöötajatele ja huvihariduskooli õpetajatele); arendatud on hindamise, testimise, keeleõppe metoodika jm alast kompetentsi keeleõppevaldkonnas, sh keeletehnoloogilisi võimalusi kasutades.

KOKKU KULUD* 59 762 66 356 64 390 62 250

KOKKU INVESTEERINGUD 730 1 870 3 500 4 400

*Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOV -idele

kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see summa seetõttu käesoleva programmi eelarves.

20

Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Koolijuhtide osakaal, kes võtsid

kasutusele meetmeid, et toetada õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamisel (TALIS) (%) Allikas: TALIS

45 (2018)

-

-

50

-

-

-

Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele* Allikas: SAIS+EHIS

1,2 1,1 1,2 1,4

1,4

1,4

1,4

Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et

õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud Allikas: TALIS

26,4

(2018)

-

-

-

-

-

-

Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus õpetanud koos teise õpetajaga (%)

Allikas: TALIS

21,5

(2018)

-

-

-

-

-

-

*Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse

konkurssi.

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 2.3. rahastamiskava

Tegevuse raames:

- Toetatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut ja järelkasvu

Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate areng on toetatud tuginedes kinnitatud täiendusõppe kontseptsioonile. Õpetajaametisse sisenemiseks ning selles püsimiseks on loodud paindlikke õpiteid ja on toetatud

haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu on pööratud õpetajaameti ning noortevaldkonna töötajate ametite populariseerimisele. Loodud on võimestamise meetmed, mis aitavad haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtidel luua õppimist ja õpetamist toetavat kultuuri ja KOV haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Välja on töötatud haridustöötajate

eetikanormistik ning selle rakendamise plaan. Toetatud on haridustöötajate metoodika ja (aineülese) didaktika alase pädevuse arendamist ning innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine personaalhariduses). Loodud on võimalused täienduskoolitusel osalemiseks, arendatud on koolituskvaliteeti ja meetmeid enesehindamise protsesside

juurutamiseks. Kutsutud on ellu Õpetajate Akadeemia, mille tegevuste fookusvaldkondadeks on loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus. Fookusvaldkondade akadeemiliste töötajate professionaalsus kasvab ja nende arv tõuseb.

- Suurendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate ameti atraktiivsust

Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest.

KOKKU KULUD 10 032 10 134 9 337 8 692 KOKKU INVESTEERINGUD 164 164 164 164

21

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele

Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele.

Meetme raames rakendatakse jätkusuutlikku süsteemi tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised.

Meetme mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028 2035

Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste hulgas (%)

üks aasta pärast lõpetamist

viis aastat pärast lõpetamist Allikas: „Edukus Tööturul“

(2022)

78,9

75,1

78

76

78

76

79

77

80 77

85

80

Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-aastaste osakaal (%) Allikas: The Digital Economy and Society Index

(DESI) [link]

34,8

30

-

35

-

50

Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

22

Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA).

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud.

Mõõdik(ud) väljatöötamisel.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 3.1 rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine

Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF).

- Kutsesüsteemi uuendamine ja kutseeksamite arendamine

Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma kvalifikatsiooni. Välja on töötatud oskuste klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatoriga (ESCO) ning loodud on oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatud on sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu on loodud võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, oskuste hindajate ning nõustajate koolitused on läbi viidud.

Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega.

- Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi uuendamine ja rakendamine

Tulemus: Välja on töötatud ja rakendatud OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute metoodika , viiakse läbi OSKA piirkondlikke uuringuid ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Toimib regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe pakkumisele ning õppe rahastamisele.

KOKKU KULUD 4 304 4 359 4 364 4 164

23

Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Viiakse ellu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse-, üld- ja huvihariduses ning kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse - ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega.

1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%)

Allikas: Eurostat 70,6 75,1 84,6 81,5 81,5

82

83

1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud

lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr Allikas: Eurostat

92,4 87,3 96,7 88,5 88,5

89

90

LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika,

tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%)

Allikas: EHIS

28,1 27,5 26,5 30 30 30 30

IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses

kutsehariduses Allikas: EHIS

975

499

847

424 793

496

975

520

990

540

990

540

1040

540

Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%)* bakalaureuseõpe

magistriõpe Allikas: Vilistlaste uuring

- 66,2 58,8

- 63 68

-

63 68

-

Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) Allikas: EHIS

17,2 13,2 11,6 23,0 25 25

25

*Allikas: Vilistlasuuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti")

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 3.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub:

- Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)

Tulemus: Loodud on täiendavaid koolituskohti töökohapõhises õppes. Laiendamaks sihtrühmi riigile prioriteetsetes valdkondades, on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Ellu on viidud õppeasutuste ja

tööandjate praktika ja töökohapõhise õppega seotud koostööprojekte ning pakutud koolitust kooli ja ettevõtte poolsetele juhendajatele. (Kutsehariduse kvaliteedi edendamise ja hindamise tulemused on kajastatud programmi tegevuse 2.1 all). Siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel ja on ettevalmistatud rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks.

- IKT ja inseneeria valdkondade kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturu vajadustega ning inseneeria valdkonna

populaarsuse kasvatamine (IT akadeemia ja Inseneriakadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses)

Tulemus: Koostöös üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja tööandjatega on ellu viidud tegevused, mis tõstavad noorte

teadlikkust IKT valdkonnas pakutavast õppest ning tööturu võimalustest. Loodud on võimalused inseneeria õppeks üldhariduse 3. ja 4. kooliastmetel ja huvihariduses ning võimalus IKT õppeks kõigis üldhariduskooli astmetes. Kasvab

kutseõppurite arv IKT ning inseneeria valdkondades, väheneb väljalangevus, lõpetajate teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate ootustega ning üldhariduskoolide õppijad on teadlikumad oma õpivalikute tegemisel. Loodud on tingimused inseneeria erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks. Korraldatud on

tüdrukutele suunatud üle-eestilisi või piirkondlikke tegevusi, et äratada või kasvatada huvi IKT ja inseneeria valdkondade vastu. Õpetajatele ning koolijuhtidele on pakutud koolitusi ja seminare.

- Inseneeria ning IKT valdkondades kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturu vajadustega ning lõpetajate arvu tõstmine (Inseneriakadeemia ja IT akadeemia kõrghariduses)

Tulemus: Kasvab inseneeria ja IKT valdkondade üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. Kasvab naiste osakaal kõigist õppuritest. Ellu on viidud tegevused, mis tõstavad noorte teadlikkust inseneeria valdkonnas pakutavast õppest, tööturu võimalustest ja

24

kasvatavad huvi tehniliste erialade vastu. On ajakohastatud ja loodud uusi mooduleid. Toetatud on akadeemiliste töötajate ja õpetamise võimekus.

- Kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamine sh nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine ja uuendatud õpiväljundite rakendamine

Tulemus: Tagatud on kõrgharidusõppe kvaliteet läbi arendustegevuste kõrgkoolides ning kvaliteedihindamiste süsteemi.

Kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu paraneb kõrgkoolide võimekus pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset õpet ning suureneb Eesti kõrghariduse konkurentsivõime. Kaasajastatud õpiväljundite rakendamiseks ning õpetamissuutlikkuse

ja paindlikkuse parendamiseks toimuvad koolitustegevused. Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr.

- Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh

doktoranditoetus

Tulemus: Pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Toetatakse õppejõudude õpetamisoskuste sh digioskuste edendamist. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb

lõpetamise määr. Toetatakse doktorikoolide tegevust sh valdkondade ülest ja ülikoolidevahelist tegevust. -Kõrghariduse rahvusvahelistumine

Tulemus: Suureneb Eesti kui kõrgharidusõppeks ning teadus- ja arendustööks atraktiivse sihtriigi rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime. Turundustegevuste selged fookused (õppevaldkonnad, sihtriigid) arvestavad Eesti riigi huvidega, sh tööturuvajadustega, ning aitavad kaasa tasakaalustatud ja kvaliteetse välisüliõpilaskonna kujunemisele. Kasvab Eesti

hariduse maine ja tuntus sh välismaal elavate Eesti noorte ning Eestis elavate välismaalaste seas. Kasvab teadlikkus kõrghariduse rahvusvahelistumise üldistest arengusuundadest ja teiste riikide kogemustest .

- Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Ida-Virumaal

Tulemus: Ida-Viru regiooni, peamise energeetikasektori põlevkivitöötleja, kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate muutustega kohanemise toetamiseks on piirkonna tasemeõppevõimalused muutunud mitmekesisemaks ning läbi on viidud täiendus- ja ümberõpet põlevkivisektorist vabanevale tööjõule. Piirkonna tööealisele elanikkonnale on õpetatud uusi oskusi vastavalt piirkonna ettevõtluse investeeringutele ning muutunud tööjõuvajadusele.

- Paindliku ja tööturu vajadusi arvestava õppe tagamine rohepöörde toetamiseks

Tulemus: Tasemeõppe õppekavade sisu ja õppe korraldus on roheoskuste õpetamiseks kõrg- ja kutsehariduses

ajakohastatud. Lähtutud on OSKA analüüsidest ning prognoosidest, sh digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest. Kutsestandardid on ajakohastatud ning roheoskused on integreeritud ka oskusprofiilidesse. Pakutud on paindlikke ja kättesaadavaid täienduskoolitusi, mikrokvalifikatsiooniõpet ning täiendõppe programme 2830 inimesele.

- Paindliku ja tööturu vajadusi arvestava õppe tagamine digipöörde toetamiseks

Tulemus: On pakutud nii ümber- kui täiendõpet täiskasvanute IKT oskuste arendamiseks, kus osaleb kokku vähemalt 2000

inimest. On toetatud naiste suuremat osalust ümber- ja täiendusõppes. Kutsestandardid on ajakohastatud ning IKT oskused on integreeritud ka oskusprofiilidesse. On loodud täienduskoolituse programm, millega koolitatakse täiendavalt juurde

infoturbejuhte ning programm väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, et suurendada nende IKT-oskusi ning -teadmisi.

KOKKU KULUD 40 406 42 272 34 087 27 745

25

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.

Meetmesse on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse , -tegevuse ja noortepoliitika arendamise tegevused. Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse ja annete arendamist. Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootöö- ja huviharidusasutuste ning töötajaskonna arengut ning kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kvaliteetsete teenuste osutamisel. Noortele, sh andekatele noortele kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumise toetamiseks jätkatakse huvihariduse ja -tegevuse toetusskeemi rakendamist. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ning suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühinguid, noorte osalusprogramme ning uute osalusvõimaluste välja töötamist. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi läbi koolituste korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd ning noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides.

Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad

18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet

3,6 4,7 3,7 3,4 3,8 4,2 4,6

Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26aastastest

noortest (%)* Allikas: EHIS, Statistikaamet

32,3 32,9 32,7 33,5 33,8 34,1 32,6

Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud projektide osakaal (%)) Allikas: Harno

32 (50)

168 (42)

111 (69)

> 168 (vähemalt

50)

> 168 (vähemalt

50)

> 168 (vähemalt

50)

> 168 (vähemalt

50)

Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest noortest (%)

Allikas: Statistikaamet

4,3 4 4,1 5,3 5,8 6,3 6,8

* Statistikaamet korrigeeris koos 2023. aasta kohta andmete avaldamisega 21.05.2024 ka andmeid 2017.-2022. aasta kohta.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedi

hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu

20 24 40,5 50 55 60 65

26

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 4.1. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorte omaalgatusi ja Euroopa Liidu noorteprogrammide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, oskusi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu

parendamise ja edasiviimise nimel. KOKKU KULUD 2 376 2 432 2 488 2 544

Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.

Osalusvormide arv

Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu kaudu) 91 92 89 ≥79 ≥ 79 ≥ 79 ≥ 79

Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste

osakaal kõigist omavalitsustest (%) Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu kaudu)

92 68 62

vähemalt

90%

vähemalt

90%

vähemalt

90%

vähemalt

90%

18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatidest (%)

Allikas: Statistikaamet

5,4

-

-

7,9

-

-

-

15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring

22 26,5 27,2 24 >24 25 >25

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 4.2. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Noorte osalusprogrammi elluviimine: noorte otsustes osalemise toetamine ning nende arendamine, noorte osaluskogude

toetamine

Tulemus: Noortel on mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuste spetsialistide teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks motiveeritud.

- Noorte organiseeritud ühistegevuse, sh noorteühingute toetamine

Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud.

KOKKU KULUD 948 918 898 898

27

Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegevuse all toetatakse omavalitsuste ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide koostööd ja võrgustumist noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse tegevuste arendamisel. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamist, teenuste kättesaadavuse parendamist ning jätkatakse tervikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega.

Tegevuse all toetatakse noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumist, milleks on ette nähtud 10 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 9,2 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused

on vähemalt edasijõudnu tasemel (%) Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee 34,2 39,2 - >45 50 53 58

Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) Allikas: Uuring „Noorsootöös ja huvihariduses osalevate

noorte rahulolu noorsootööga“

90 (2020)

- - -

vähemalt

90

-

-

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 4.3. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Noortevaldkonna töötajatele kutsesüsteemi arendamine

Tulemus: Noortevaldkond on arenenud töötajaskonna professionaalsuse toel. Õpetaja kutsestandard on kohandatud mitteformaalse õppe keskkondades õpetamist arvestavaks.

- Noortevaldkonna võrgustiku (sh KOV-id, partnerid) toetamine

Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajad arendavad süsteemselt tegevuste kvaliteeti.

- Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine

Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna pädevuste tõstmise kaudu.

- Riiklikud toetusmeetmed noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumise tagamiseks

Tulemus: noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huviharidus ning -tegevus on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav.

- Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele

Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks.

- Arendatakse noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi

Tulemus: Loodud on eeldused Eesti noortele, sh tõrjutusriskis noortele, kvaliteetsete teenuste osutamiseks ning arendamiseks nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil. On olemas tugev noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mille alustalad on süsteemne andmehaldus ning noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkus; teenuste kvaliteedi ja mõju

järjepidevat seiramist võimaldavad instrumendid ning sihipärane uuringute tellimine ja teaduspõhine innovatsioon . Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi kaudu toetatakse reformide, sh kohustusliku kooliea pikendamine, eestikeelsele õppele üleminek, kutsehariduse reform, elluviimist ja tulemuslikkuse jälgimist.

KOKKU KULUD 3 285 3 174 2 732 2 732

28

Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetatakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ennetamiseks ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.

15–26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on kättesaadav (%)* Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring

91,7 89,7 91,5 ≥90 ≥90 ≥90 ≥90

15‒29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) (%) Allikas: Statistikaamet

11,2 10,6 9,6 10,5 10,2 9,9 9,6

*Indikaator mõõdab riikliku toe tajutud ehk noorte hinnangulist kättesaadavust. Mõõdiku arvutamisel liidetakse kokku “vajas

spetsialisti abi või tuge ja sai abi” ja “ei vajanud spetsialisti abi või tuge, kuid abivajaduse korral teab, kuhu pöörduda”

vastanud.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 4.4. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Noorte riskikäitumise vähendamine ja tõrjutusriski ennetamine

Tulemus: Üle-eestiliselt on paranenud kvaliteetse noorsootöö ja huvitegevuse kättesaadavus. Võimestatakse mobiilset noorsootööd, et parandada NEET olukorras olevate noorte võimalusi osaleda huvipõhistes tegevustes ja jätkata õppimist formaalhariduses, samuti pakkuda noorte vajadusest lähtuvat tuge tagasi jõudmiseks tööturule. Laienenud on riskioludes elavate noorte osalemisvõimalused spordil- ja liikumisel põhinevas huvitegevuses. Riskioludes noortel on väiksem tõenäosus jääda ühiskonna-, haridus- ja tööelust eemale.

- Noorte vaimse tervise toetamine

Tulemus: Haridusasutustes on ellu viidud tõenduspõhine noorte vaimset tervist toetav programm. Programmi

rakendamise lõppedes (2029) on tegevustest osa saanud vähemalt 1400 noort.

- Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu.

Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks.

KOKKU KULUD 3 808 3 725 3 167 2 635

29

Juhtimiskorraldus Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTMi Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda, Eesti Keele Instituut ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.

Haridus- ja noorteprogrammi lisad:

Lisa 1. Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)

Lisa 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava

30

Lisa 1. Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)

Toetust saav kohalik

omavalitsus või

riigiasutus

Projektiga hõlmatud

eeldatav õppekohtade

arv8

Projekti lühikirjeldus

1 Alutaguse vald 135 Iisaku Gümnaasiumi ümberkujundamine

põhikooliks ning 135 õppekohaga

koolihoone ehitamine

2 Haridus- ja

Teadusministeerium

432 Kohtla-Järve Järve linnaosas kahe

omavalitsuse pidamisel oleva põhikooli

ühendamine üheks põhikooliks ning

koolihoone ehitamine Kohtla-Järve Järve

Koolile

3 Kohtla-Järve linn 648 Kohtla-Järve Ahtme linnaosas kolme

põhikooli ühendamine üheks põhikooliks

ning kuni kolme paralleeliga koolihoone

ehitamine

4 Narva linn 748 Narva linnas vähemalt kahe põhikooli

ühendamine üheks põhikooliks ning kuni

kolme paralleeliga ja väikeklassidega

koolihoone ehitamine

5 Narva-Jõesuu linn 135 Narva-Jõesuu Koolile 135 õppekohaga

koolihoone ehitamine

6 Toila vald 135-180 Toila Gümnaasiumi ümberkujundamine

põhikooliks ning 135-1809 õppekohaga

koolihoone ehitamine

8 Õppekohtade arv võib läbirääkimiste käigus täpsustuda, eelkõige õpilaste arvu prognooside ning kaasava

hariduse põhimõtete rakendamisel. 9 Täpne õppekohtade arv selgub läbirääkimistel

31

Lisa 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus

Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja

arendamine

Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigile keskhariduse andmisel suurema vastutuse andmist, sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu

optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja

haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk. Kohalikud omavalitsused saavad toetust nii

väikeste maakoolide pidamiseks kui ka kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium

Haridusvõrgu pidamine ja taristu arendamine

31 398 418,00 40 291 653,00 52 688 271,00 34 192 028,00

Haridus- ja Noorteamet Taristu haldus 74 222,00 74 222,00 74 222,00 74 222,00

Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust.

Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO

õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut.

Kutsehariduses kavandatakse kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline

Haridus- ja Teadusministeerium

Üldharidusõppe läbiviimise toetamine

82 494 462,00 80 556 830,00 77 601 790,00 73 022 856,00

Riigi üldhariduskoolid (grupp)

Üldharidusõppe läbiviimine

110 433 587,00 107 321 687,00 107 357 687,00 107 472 987,00

Kutseõppeasutused (grupp)

Kutseõppe läbiviimine 1 375 440,00 1 380 440,00 1 380 440,00 1 380 440,00

Rakenduskõrgkoolid (grupp)

Kutseõppe läbiviimine rakenduskõrgkoolides

98 604 777,00 92 604 777,00 92 604 777,00 92 604 777,00

Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus

Kaasava kutsehariduse

arendamine ning HEV õppijate õppimise ja

3 044 119,84 2 991 067,84 2 991 067,84 2 991 067,84

32

optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid.

töölerakendamise toetamine

Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskus

Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane

rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine

905 575,16 870 207,16 870 207,16 870 207,16

Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

Toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides

(tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe

kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi.

Haridus- ja Teadusministeerium

Kõrgharidusõppe läbiviimise korraldamine

256 326 631,00 280 271 370,00 274 583 415,00 274 583 415,00

Rakenduskõrgkoolid

(grupp)

Kõrgharidusõppe

läbiviimine

42 501 898,00 47 069 818,00 44 176 649,00 44 199 431,00

Haridus- ja Noorteamet Õppija toimetulekut toetavad stipendiumid: erivajadusega üliõpilaste stipendium ja

asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendium

322 000,00 322 000,00 322 000,00 322 000,00

Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine

ja õppimisvõimaluste loomine

Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA

soovitustest jm uuringutest ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute

tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast

õppest ning õppimisvõimalustest.

Haridus- ja Teadusministeerium

Täiskasvanuõppe arendamine ja toetamine

19 155 954,00 20 427 018,00 19 903 018,00 18 320 018,00

Kutseõppeasutuste (grupp)

Täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe

1 586 000,00 1 621 000,00 1 676 000,00 1 740 000,00

Rakenduskõrgkoolid (grupp)

Täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe

985 000,00 950 000,00 965 000,00 970 000,00

33

Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

Tegevuste raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse

rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd ja toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse

suurendamist. Viiakse ellu EL mobiilsusprogrammi Erasmus+. Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme ning korraldatakse

välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamist, haridusalase teabe andmist ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise

tugiteenust.

Haridus- ja Teadusministeerium

Rahvusvahelise koostöö arendamine

163 815,00 163 815,00 163 815,00 163 815,00

Kutseõppeasutuste (grupp)

Rahvusvaheline koostöö kutsehariduses

2 982 710,00 2 890 615,00 2 674 600,00 2 607 600,00

Rakenduskõrgkoolid (grupp)

Rahvusvaheline koostöö kõrghariduses

1 706 200,00 1 517 400,00 1 566 000,00 1 581 000,00

Haridus- ja Noorteamet Hariduse rahvusvahelistumise toetamine

37 833 504,00 39 789 041,00 44 767 411,00 45 580 425,00

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng,

õpikäsitus ja -keskkonnad

Tegevus 2.1. Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine

Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsekeskhariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste

välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja

kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös

toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse

huvipoolte (nt ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse

Haridus- ja Teadusministeerium

Õppekava ja koolikorralduse arendamine ja

rakendamise toetamine

25 880 502,78 24 086 927,05 23 599 707,12 22 569 743,66

34

õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu- uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse

õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse

kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut.

Haridus- ja Noorteamet Hindamine ja uuringute läbiviimine

2 685 129,00 2 617 226,00 2 571 959,00 2 571 959,00

Haridus- ja Noorteamet Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kõrg- ja kutsehariduses

2 551 656,00 2 420 303,00 2 465 489,00 2 160 042,00

Haridus- ja Noorteamet Haridusvaldkonna digivõimekuse kasvatamine

283 032,00 283 032,00 283 032,00 283 032,00

Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine

hariduses

Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse

õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse

hariduslikku lõimumist.

Haridus- ja Teadusministeerium

Kaasava hariduse toetamine

48 429 000,00 54 469 000,00 52 839 000,00 51 939 000,00

Eesti Keele Instituut Eesti keele õppe korraldamine

5 137 704,00 5 588 524,00 5 137 704,00 3 768 853,00

Haridus- ja Noorteamet Õppenõustamine,

ennetustegevused ja muukeelse õppija toetamine

6 194 797,00 6 298 969,00 6 413 552,00 6 542 238,00

Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine

Tegevustega arendatakse õpetajate taseme- ja

täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi

ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja

täiendõpet ja järelkasvu.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Haridus- ja

noorsootöötajate täiendõpe ja arengu toetamine

4 757 724,00 4 921 658,00 4 761 657,00 4 744 125,00

Haridus- ja Noorteamet Haridustöötajate

professionaalse arengu toetamine

5 274 152,00 5 212 677,00 4 575 509,00 3 948 261,00

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

35

Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi

toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA).

Haridus- ja

Teadusministeerium

Kutsesüsteemi ja tööturu

seiresüsteemi arendamine

4 249 069,00 4 304 059,00 4 308 959,00 4 108 959,00

Kutseõppeasutuste (grupp)

Kutseeksamite korraldamine

55 000,00 55 000,00 55 000,00 55 000,00

Tegevus 3.2 Õppe seostamine tööturu vajadustega

Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi kutse- ja kõrghariduses ja laiendatakse

töökohapõhise õppe võimalusi. Viiakse ellu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse- , üld- ja huvihariduses ning kõrghariduses. Pakutakse paindlikku ja tööturu vajadusi

arvestavat õpet rohepöörde ja digipöörde toetamiseks. Mitmekesistatakse Ida-Virumaa tasemeõppevõimalusi ning pakutakse täiendus-

ja ümberõpet.

Haridus- ja Teadusministeerium

Õppe ja tööturu vajaduste sidumise

toetamine

8 327 578,00 12 928 603,00 9 074 309,00 5 053 789,00

Haridus- ja Noorteamet Tööturuga seotud tegevuste elluviimine

32 078 131,00 29 343 335,00 25 012 574,00 22 691 556,00

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine

Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja

omaalgatuste toetamine (HOOG)

Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte.

Haridus- ja Teadusministeerium

Nutikate lahenduste toetamine noorsootöös

393 100,00 393 100,00 393 100,00 393 100,00

Haridus- ja Noorteamet Noorte võimestumist toetavate tegevuste elluviimine

1 983 116,00 2 039 165,00 2 095 213,00 2 151 262,00

Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

Tegevusega võimestatakse noori olema aktiivsed

kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste

kaasamisvõimekust.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Noorte osaluse ja õiguste

toetamine otsustusprotsessides

948 430,00 918 480,00 898 490,00 898 490,00

36

Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

Toetatakse omavalitsuste ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide koostööd ja

võrgustumist noorsootöö, huvihariduse ja - tegevuse tegevuste arendamisel. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamist, teenuste kättesaadavuse

parendamist ning jätkatakse tervikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega.

Haridus- ja Teadusministeerium

Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja

toetamine

1 010 170,00 976 370,00 953 840,00 953 840,00

Haridus- ja Noorteamet Noorsootöö

kättesaadavuse toetamine

1 535 925,00 1 469 767,00 1 461 561,00 1 461 561,00

Haridus- ja Noorteamet Noortevaldkonna andmepõhine arendamine

738 748,00 727 948,00 316 412,00 316 412,00

Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

Tegevuse raames soodustatakse riskirühmade

sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetatakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte

eemalejäämise ennetamiseks ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Noorte võimaluste

toetamine osalemaks tööelus

908 009,78 855 839,48 753 878,17 732 079,22

Haridus- ja Noorteamet Noorte tööhõivevalmiduse ja riskioludes noorte

tugiteenuste toetamine

2 899 750,00 2 869 250,00 2 413 250,00 1 902 750,00

Lisa 10

KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Asutuse nimetus Programm Tegevus Eelarve liik ja

objekti kood Eelarve konto

Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

Eesti Keele Instituut Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine 20 K Eesti keele mainetegevused 158 016,00

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine 20 K Eesti Keele Instituudi tegevuskulud 1 701 843,00 20 K Hõimurahvaste programmi rakendamine 199 454,00 20 K Programm "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018-2027" 218 950,00 20 K Terminoloogiaprogrammi rakendamine 172 092,00 44 K Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud 30 000,00

20SE000003 K Eesti Keele Instituudi tegevuskulud 3 000,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

20 K Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades 144 015,00

20 K Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades, välisõppekohtade toetamine 412 000,00 20 K Selge keelekasutuse edendamine 29 732,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 1 319 672,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 180 328,00

Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 67 458,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses 20 K Eestikeelsele õppele ülemineku tegevus. Koolijuhtide arenguprogramm 160 000,00

20 K Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks. Avatud taotlusvoor.

8 392 640,00

20 K Keelekümblusvõrgustiku arendamine ja keelekümbluse põhimõtete rakendamine eestikeelsele õppele üleminekul. LAK-õppe metoodikakeskuste toetamine

150 000,00

40 K SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele 5 137 704,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele 712 296,00

Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 180 353,00

20 K Riiklik programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" 170 000,00 20 K Riiklik programm "Eesti keeletehnoloogia" 1 531 536,00 20 K Doktoriõppe reform (nooremteadurite tööjõukulud) 104 440,00

20 K Eesti Raamat 500 toetamine 82 500,00

20SE000003 K Riiklik programm "Eesti keeletehnoloogia liikmemaks 15 264,00

Eesti Keele Instituut Kokku 21 273 293,00 Eesti Kirjandusmuuseum Keeleprogramm Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine 20 K Eesti keele alane koolitusseminar lasteaiaõpetajatele 9 000,00

Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 84 016,00

Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 112 900,00

20 K Tegevustoetus 1 785 125,00 20 K Doktoriõppe reform (nooremteadurite tööjõukulud) 104 440,00 20 K Eesti Raamat 500 toetamine 115 000,00 43 K Saadud kodumaised toetused (Personaalsed uurimistoetused) 250 000,00 43 K Saadud kodumaised toetused (Tagasipöörduva teadlase toetus) 36 000,00 43 K Saadud kodumaised toetused (Tippkeskuse toetus) 101 000,00 43 K Saadud kodumaised toetused (Kultuuriministeeriumilt, Eesti Kultuurkapitalilt) 190 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad kulud 56 000,00

Eesti Kirjandusmuuseum Kokku 2 843 481,00 Üldkokkuvõte 24 116 774,00

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.

K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused

Lisa 11

KINNITATUD

Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Programm Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto

Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve

(eurodes)

Haridus- ja noorteprogramm

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 120 272,00

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kokku 120 272,00

Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 322 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kokku 322 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

20 K Täiendav tegevuskulu üld- ja juhtimiskuludeks 189 645,00

20 K Eesti hariduse rahvusvaheline turundus ja eksport, Education Estonia 165 109,00 20 K Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine (ENIC/NARIC, erinevad

stipendiumiprogrammid, Fulbright akadeemiline vahetusprogramm) 1 265 056,00

40 K Nordplus projekti välisabi 37 000,00 40 K Erasmus+ välisabi, Euroguidance 60 217,00 40 K Erasmus+ kaasfinantseering, Euroguidance 48 100,00 40 K Erasmus+ projektide riiklik kaasfinantseering 748 405,00 40 K Erasmus+ välisabi 35 000 000,00 40 K Erasmus+ kõrghariduse riiklik kaasfinantseering 319 972,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Kokku

37 833 504,00

Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine

20 K Kõrghariduse kvaliteedi arendamine ja hindamine 442 141,00

20 K Andekate noorte ja juhendajate tunnustussündmuse korraldamine 42 000,00 20 K Riigieksamite, põhikooli lõpueksamite, tasemetööde, rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite (sh

Cambridge), rahuloluküsitluste, TALIS uuringu korraldamine ning PISA uuringu läbi viimine ning lõpudokumentide haldus. Rahvusvahelistes projektides osalemine (e-twinning, targalt internetis)

2 685 129,00

20 K Pedagoogide ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete hindamise nõustamine 15 000,00 20 K Alustavate õpetajate lähtetoetuste menetlemine 42 000,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad

(kvaliteedijuhtimine) 1 131 343,00

40 K SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja- varad ÕKVA+)

905 862,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (kvaliteedijuhtimine)

15 652,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja- varad ÕKVA+)

90 563,00

44 K Kvaliteedihindamine teistele riikidele, rahvusvaheline kvaliteedikultuuri edendamine 62 700,00 20SE000003 K Rahvusvahelise organisatsiooni Euroopa Kvaliteediagentuuride Register (EQAR) liikmemaks 9 610,00

Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Kokku

5 442 000,00

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses 20 K Üldhariduskooli eesti keel teise keelena e-eksamite korraldusprotsessi väljatöötamine 226 671,00 20 K Eesti keel teise keelena tasemetööde hindamine 62 700,00 20 K Eestikeelsele õppele ülemineku arengu- ja toetusprogramm õpetajatele 103 810,00 20 K Hariduse tugiteenused ja õppenõustamine, Rajaleidja tegevus 480 153,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.5.2 Hariduse tugiteenused 5 383 463,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.5.2 Hariduse tugiteenused 92 658,00

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kokku 6 349 455,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine

40 K Eesti-Šveitsi koostööprogramm 1 900 546,00

40 K SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (HANO). 373 606,00

40 KM Eesti-Šveitsi koostööprogramm 25 099,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (HANO). 51 394,00

10SE020003 K Alustava õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetus 3 000 000,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Kokku

5 350 645,00

Õppe seostamine tööturu vajadustega 20 K Rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused 468 165,00 20 K Täiendav tegevuskulu üld- ja juhtimiskuludeks 176 176,00 40 K RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine 3 735 000,00 40 K RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine 2 803 000,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ 6 150 053,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja

huvihariduses 4 935 380,00

40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine 2 115 304,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses 7 166 957,00 40 K SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses 247 014,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ 95 803,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.2 IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja

huvihariduses 156 522,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.2 Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine 268 696,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.2 Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses 7 043,00 20SE000003 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (WorldSkills ja EuroSkills) 18 703,00

Õppe seostamine tööturu vajadustega Kokku 28 343 816,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)

40 K Euroopa Solidaarsuskorpuse välistoetus 1 850 000,00

40 K Euroopa Solidaarsuskorpuse riiklik kaasfinantseering 133 116,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Kokku

1 983 116,00

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

20 K Noortevaldkonna tunnustuskonkursi ja tunnustussündmuse korraldamine 42 350,00

20 K Riikliku noorteinfo teenuse haldamine ja arendamine 325 515,00 20 K Täiendav tegevuskulu üld- ja juhtimiskuludeks 94 004,00 20 K Taotlusvoor "Noorte Heaks" 2025 406 600,00 20 K Noortelaagrite tegevustoetus ja arendustegevus (Taotlusvoor "Noortelaagrid" 2025) 1 337 014,00 20 K Noortegarantii ja mobiilse noorsootöö valdkonna toetavad tegevused 64 350,00

20SE020005 K Noorte huvihariduse ja -tegevuse riikliku toetuse rakenamine 60 000,00 20SE000003 K Riikliku noorteinfo teenuse haldamine ja arendamine, liikmemaks 4 840,00

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Kokku

2 334 673,00

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

20 K Taotlusvoor "Noortemalev 2025" 440 000,00

40 K SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks

2 459 750,00

Programm Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto

Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve

(eurodes)

Haridus- ja noorteprogramm

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

40 KM SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks

60 000,00

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Kokku

2 959 750,00

Haridus- ja noorteprogramm Kokku

91 039 231,00

Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine 20 K Euroopa keeleõppe tunnuskirja väljaandmine 4 500,00 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kokku 4 500,00

Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

20 K Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides 432 466,00

20 K Eesti keele tasemeeksamite ettevalmistus, korraldamine ja arendamine 861 550,00 20 K Eesti keele õppe arendamine välismaal, stipendiumid 96 985,00 20 K Kodakonduseksamite läbiviimine 50 146,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 782 787,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 117 213,00

10SE020007 K Eesti keele õppe kulude hüvitamine 20 000,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Kokku

2 361 147,00

Keeleprogramm Kokku 2 365 647,00 Teadmussiirde programm

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 40 K SF 2021+ meede 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks

8 697 610,00

40 KM SF 2021+ meede 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks

1 919,00

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Kokku 8 699 529,00

Teadmussiirde programm Kokku

8 699 529,00

Üldkokkuvõte 102 104 407,00

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.

K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

Lisa 12

KINNITATUD

Rahvusarhiivi eelarve jaotus Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Programm Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto

Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

20 K Tegevuskulud sh liikmemaksud, ajaloo aastapreemiad, EELK toetus, arhiivipedagoogika, filmipärandiplatvorm Arkaader

6 029 764,00

44 K Majandustegevusest laekuvad tulude kulud 160 000,00 20IN005000 I Muud investeeringud 50 000,00 20SE000028 K RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused 2 937 802,00 20SE000003 K Liikmemaksud 11 000,00

Arhiivindusprogramm Kokku 9 188 566,00 Keeleprogramm Eesti keele õppe toetamine ja oskuse

hindamine ning mitmekeelsus 20 K Väliseesti arhiiviprojektide konkurss 10 000,00

Keeleprogramm Kokku 10 000,00 Üldkokkuvõte 9 198 566,00

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.

K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

Lisa 13

KINNITATUD

Keeleameti eelarve jaotus Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Programm Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto

Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine 20 K Keeleameti tegevuskulud 685 033,00

20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 4 074,00 Keeleprogramm Kokku 689 107,00 Üldkokkuvõte 689 107,00

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

Lisa 14

KINNITATUD

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve jaotus Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Programm Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve

(eurodes)

Haridus- ja noorteprogramm Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Tegevuskulud 2 280 273,00

20 K Liikmemaks 350,00 40 K Erasmus + otsetoetus asutusele 88 420,00 44 K Kulud majandustegevusest laekuvatest tuludest 618 000,00 44 KM Käibemaks 35 000,00

20SE000028 K RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused 940 668,00 20SE000003 K Liikmemaks 4 750,00

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses

20 K Eestikeelsele õppele ülemineku tegevus. Lõimitud aine- ja keeleõppe kohanemiskursus

264 365,00

Haridus- ja noorteprogramm Kokku

4 231 826,00

Üldkokkuvõte 4 231 826,00

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

Lisa 15

KINNITATUD

Asutuse nimetus Programm Tegevus* Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

HTM Haridus- ja noorteprogramm Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

10 F Õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele -147 000,00

10 F Õppelaenuvõlglaste tagasimaksed HTMile 400 000,00 HTM Kokku 253 000,00 Üldkokkuvõte 253 000,00

F- finantseerimistehingud

Finantseerimistehingute eelarvete jaotus Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid

Lisa 16

KINNITATUD

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine

Asutuse nimetus Eelarve

liik Kulu selgitus Kulukoha kirjeldus

Ülekantav summa

(eurodes) Arvelduskonto Ülekandmise kuupäev

Tartu Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 16 741,00 EE281010102000234007 13.01.2025

Tallinna Tehnikaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 1 180,00 EE201010052037382001 13.01.2025

Tallinna Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 2 061,00 EE071010002006943007 13.01.2025

Eesti Kunstiakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 324,00 EE931010002006966000 13.01.2025

Üldkokkuvõte 20 306,00

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid.

1

Lisa 2

KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028

programmide kinnitamine ning 2025. aasta

eelarvete ja kulude jaotuskuvad“

Teadussüsteemi programm 2025-2028

Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1:

Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik tase

Sihttase 2035

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus

suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%)

Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri

1 (2024)

≥1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)

Allikas: Statistikaamet

1,08

(2023)

2

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat

77,5 (2023)

110

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht tulemusrühmas)

Allikas: Euroopa Komisjon

Tugev innovaator

11. koht (2024)

Innovatsioo- niliider

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.

1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on tead ussüsteemi programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil.

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele

Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)

Programmi nimi Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja (ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

2

Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna kindlustamine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programmi tegevustega tagatakse, et Eestis on oluliste eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb luua teadusasutuste edukat toimetulekut toetav keskkond, sh suurendada alusuuringute rahastamist, milleta ei saa sündida uusi teadmisi ega tehnoloogiaid. Kesksel kohal programmis on ka teadlaste töötingimuste parandamine, teadlaste järelkasvu tagamine, rahvusvahelises teaduskoostöös osalemine ning uute teadmiste jõudmine kõrgharidusse ja selle kaudu tööturule. Programmi kogueelarve

Teadussüsteemi programm RES 2025-2028

Programmi meetmed 2025 2026 2027 2028 Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine (programmi kogukulud tuhandetes eurodes)

212 855 218 215 214 608 214 318

Programmi tegevused

Tegevus 1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

196 260 201 611 198 005 197 714

Tegevus 2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

16 595 16 604 16 604 16 604

Olukorra lühianalüüs

Eestis on aastakümnete jooksul välja kujunenud teadussüsteem, kus rahastus põhineb suuresti tulemus- ja konkurentsipõhistel kriteeriumitel. Selline rahastusmudel on Eesti teaduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet tugevalt toetanud – meie teadlased publitseerivad aktiivselt, teadusartiklite kvaliteet on hea, osavõtt rahvusvahelises koostöös ja edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis on kõrged. Euroopa struktuuritoetusi on kasutatud selleks, et uuendada ülikoolide ja teadusasutuste hooneid ja laboreid, mis toetab rahvusvahelist ja erasektoriga koostööd veelgi. Konkurentsipõhine süsteem on seega seni Eestis väga hästi toiminud , tagades tugeva rahvusvahelise lõimituse ja nähtavuse. Teisalt on Eesti konkurentsipõhise rahastuse osakaal tõusnud mahtudeni, mis võib ohustada süsteemi jätkusuutlikkust. Seetõttu on lähiaastatel oluline kriitiliselt hinnata samal moel jätkumise mõjusid.

Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised:

• Eesti teadusrahastust iseloomustab kõrge projektipõhisus ja suur välisallikate osakaal, eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuses. Teaduse rahastamise põhiinstrumentide osakaal teadusrahastuse kogumahust on viimasel viiel aastal oluliselt vähenenud , mis on seadnud ohtu teadussüsteemi baasvõimekuse. Ilma baasvõimekusteta ei ole võimalik jõuda ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ega aidata kaasa ühiskondlike väljakutsete lahendamisele. Alates 1% teadusleppe sõlmimisest on teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ministeeriumite vahel killustunud ning baasvõimekuste hoidmiseks mõeldud vahendite osakaal vähenenud. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat, nii era- kui avalikus sektoris. Innovatsiooniliidritega võrreldes on Eestis

3

teadlaste arv 1000 töötaja kohta oluliselt väiksem, eriti suur on lõhe erasektoris2. Samal ajal on doktoriõppe atraktiivsus madal ja aastakümneid tagasi sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmise eesmärki ei ole saavutatud3. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsusele.

• Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada riikliku tähtsusega teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline tagada ligipääs taristule nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Kõrgeid investeeringu- ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristu arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele ja arendajatele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel taristule.

• Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus - ja arendustegevusi rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta rahvusvahelistes tegevustes juhtroll, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi.

Olulisemad programmi arendustegevused 2025-2028 perioodil:

• Teadus- ja arendustegevuse stabiilsema ja läbipaistvama rahastamise tagamiseks minnakse seniselt baasfinantseerimiselt üle tegevustoetusele. Kui seni kujunes teadusasutusele eraldatav baasfinantseerimine täies mahus tulemuste põhiselt, siis oluline osa tegevustoetusest (70%) põhineb edaspidi eelmiste aastate toetuse mahul. Muudatus suurendab riikliku teadusrahastuse püsikindlust ja toetab teadusasutuste jätkusuutlikkust. Lisaks eraldatakse evalveeritud äriühingutest eraõiguslikele teadusasutustele tegevustoetust edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest, avalik-õiguslikele ja riigi, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele aga Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Selleks, et tagada kõigi teadusasutuste võrdne kohtlemine, kinnitatakse tegevustoetuse tingimused ministeeriumite üleselt Vabariigi Valitsuse määrusega.

• Alates 2025. aastast on planeeritud muuta teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise regulatsiooni eesmärgiga vähendada teadusbürokraatiat. Seni on kõrgkoolid, eriti ülikoolid, olnud ebasoodsas seisus, sest nende teadus- ja arendustegevust on hinnatud läbi kahe protsessi: teadus- ja arendustegevuse evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise. Tulevikus piisab evalveerimisel positiivse hinnangu saanud õppeasutusel vaid institutsionaalse akrediteerimise läbimisest.

• 2024. aasta lõpuks kinnitatakse riikliku teadustaristu planeerimise alusdokumendina uus Eesti

teadustaristu teekaart. Teekaart uuendatakse regulaarselt viieaastase tsükliga ja tegemist on

järjekorras neljanda teekaardiga. Teekaardile koondatakse riigile esmatähtsad teadustaristud.

Teekaardile kuulumine on riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse taotlemise eelduseks.

Teekaardile jõudmine ei tähenda automaatset rahastusotsust, konkurss riigi toetusele toimub

sellest eraldi 2024. aasta lõpus. Esmakordselt rahastatakse teadustaristu toetust riikliku meetme

alusel.

2 Eesti jääb Eurostati andmetel teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla: Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest on 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest. 3 2023. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 237.

4

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase* Viimane

tegelik

tase

2025 2026 2027 2028 2035

10% maailmas enamtsiteeritud

teadusartikli hulka kuuluvate Eesti

artiklite osakaal (%)*

8,8 (2023)

9,2 9,4 9,7 9,9 12,5

Positiivselt evalveeritud TA- asutuste lepingulise teadus- ja

arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (maht

eurodes)*

40 404

(2022) 39 278 40 712 42 417 43 900 50 000

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.

Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Programmis on üks meede. Meetme eesmärk on programmi eesmärk – Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud ja meetme kulud on programmi kogukulud, vt eespool.

Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse eesmärk on toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat

teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused

osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.

Programm koondab tegevusi, mis toetavad teadussüsteemi üldist toimimist ja teadusasutuste strateegilist arengut. See hõlmab uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamist, teadlaste töötingimuste parandamist ning teadlaskonna järelkasvu ja noorte teadlaste arengu tagamist.

Programmi tegevuste elluviimisel on keskse tähtsusega kaks põhiinstrumenti: baasfinantseerimine ja uurimistoetused, mis loovad stabiilse aluse kogu teadustegevusele. Lisaks toetatakse programmist tipptasemel uurimisrühmade Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes (sh EL Teaming meetme tippkeskustes). Teadlaste järelkasvu tugevdamiseks toetab riik doktorantide staatuse muutmist üliõpilasest teadustöötajaks. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused aitavad tuua teadust ja tehnoloogiat lähemale inimestele, eriti noortele. Nende tegevuste eesmärk on äratada ja hoida huvi teadusvaldkonna vastu ning edendada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas laiemalt. Et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus, toetatakse eesti keele, kultuuri ja haridusega seotud uuringuid. Et kindlustada teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteet ja konkurentsivõime, toetatakse osalemist rahvusvahelises teadmusringluses. See hõlmab teadlasmobiilsust, koostööd rahvusvahelistes võrgustikes, EL ühisalgatustes ja programmides, partnerlusi ja koostööd kolmandate riikidega. Samuti panustatakse Eesti teaduse rahvusvahelisse tutvustamisse ja turundamisse.

5

Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase

2025 2026 2027 2028 2035

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

teadlaste ja inseneride arvu kohta Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet

1,5

(2022) 1,4 1,4 1,4 1,4 1,5

Teaduse mitmekesisuse mõõdik Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse

hiljemalt 2025. a lõpus

Eesti edukus EL teadus- ja

arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL =

100 Allikas: eCorda, Eurostat

3. koht riikide

võrdluses (376)

(2023)

Top

5 Top 5 Top 5 Top 5 Top 5

EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti

organisatsioonide arv Allikas: eCorda

156

(2023)* 143 174 212 256

350

(kumu-

latiivselt

2021-

2027/29)4

* Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva

perioodi (2014‒2020) näitajat.

Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2025 2026 2027 2028

Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

KOKKU KULUD 194 758 200 172 196 569 196 278

AMORTISATSIOON 1 294 1 294 1 294 1 294

KOKKU INVESTEERINGUD 208 146 142 142

Tegevuse kirjeldus

Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine

Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide

investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine

teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks , akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning taristusse investeerimiseks.

• Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reform) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Doktorantidele tagatakse ülikoolides nooremteadurite positsioon, mis kindlustab neile töölepinguga seotud sissetuleku ja sotsiaalsed tagatised.

• Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse toetus rakenduskõrgkoolide teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks.

Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh: • Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise

teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus.

• Teaduse tippkeskuse toetus Eesti silmapaistvalt kõrgel tasemel uurimisrühmade koostööks antav toetus, mille eesmärk on otsida lahendusi kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimustele Eestile olulistes valdkondades.

4 Arvestada tuleb Horisondi perioodilisust (Horisont 2020 perioodil 2014 -2020, Euroopa Horisont 2021-2027).

6

Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine

Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh:

• Riigi TA-asutuste tegevuskulud • Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine) • Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud)

• Loodus-, tehnika ja täppisteaduste (LTT) valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetavad tegevused (Inseneriakadeemia)

Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh • Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh

• Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus

• Riigi teaduspreemiad

• Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad • “Teame 3.0” raames toetatakse nelja tegevust: teadusteemade tutvustamine laiemale avalikkusele; teadusliku

maailmavaate kujundamine ja seostamine LTT karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel; uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine.

Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest, andes Eesti teadlastele võimaluse olla kursis teaduse arengutega maailmas ja jagada oma teadustulemusi, leida

koostööpartnerid ja otsida koos nendega lahendusi Eesti ja maailma ees seisvatele väljakutsetele. Meetmesse on koondatud tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh

• „Mobilitas 3.0“ raames toetatakse teaduse rahvusvahelistumist: rahastatakse Eestisse tulevaid järeldoktoreid, ERC granditaotluste ettevalmistamist, Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Euroopa Horisondi algatustes osalemist.

Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist sh "Research in Estonia" tegevusi. • Tagatakse Eesti riigi kaasrahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse pälvinud projektidele, mille

eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada välja silmapaistava tasemega uusi tippkeskusi

madalama innovatsioonivõimekusega riikides. Eesti on olnud silmapaistvalt edukas Euroopa Horisondi Teaming for Excellence tippkeskuste taotlusvoorudes, mis on toonud 2022. a seisuga Eestisse kolm tippkeskust: FinEst Twins (FinEst

Centre for Smart Cities), DIGIBIO („Centre for Digital isation of Biology Towards the Nexet-Generation of Biosustainable Products“) ja TeamPerMed („Centre For Data Enriched Medicine“).

Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh

• ETAg-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses,

Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, ning Eesti TA-programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse kahepoolseid koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega.

• Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste kaudu tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa

Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teiste

samalaadsete organisatsioonide tegevuses. Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine

Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist ja 2023. a kinnitatud teekaardil toodud prioriteetsete teadus- ja arendussuundade edenemist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri

kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist. • Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul"

• Programm "Eesti keeletehnoloogia" • Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm

7

Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele

teadustaristule ning taristu teenuste arendamine ja pakkumine.

Riiklikult oluliste teadustaristute toetust saab kasutada nii igapäevaseks tegevustoetuseks kui ka

vajalike investeeringute tegemiseks, aga ka ligipääsuks rahvusvaheliselt tähtsatele teadustaristutele.

Toetatakse nii taristute haldamist, teenuste arendamist kui laborite akrediteerimist, et muuta

teadustaristu kättesaadavaks nii ettevõtetele kui avalikule sektorile. Lisaks tagatakse programmist

teadlastele juurdepääs teadustöö tegemiseks vajalikele andmetele ja teadustulemustele, mis hõlmab

andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevust ja oluliste teadusandmebaaside

kasutamise võimaldamist.

Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023)

2025 2026 2027 2028 2035

Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv (mõõdik vähemalt kuni 2023. a)*

1176

(kumulatiivselt

2014-2022)

Alates 2024. a võetakse kasutusele

teadustaristu kasutamist näitav mõõdik,

mille metoodika, baas- ja sihttasemed

seatakse hiljemalt 2025. a keskel.

* EL tõukefondide meetme aruannete alusel

Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2025 2026 2027 2028

Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

KOKKU KULUD 16 325 16 333 16 333 16 333

KOKKU INVESTEERINGUD 270 270 270 270

Tegevuse kirjeldus

Teenus 1.2.1. Teadustööks vajaliku taristu toimimise ja selle kasutamise toetamine Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh

• Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide arendamist, käigushoidmist, investeeringuid ning rahvusvahelist taristute alast koostööd sh Eesti osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide

rajamise (sh ehitamine, kaasajastamine, laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist ja taristuga seotud , andmebaasidega seotud tegevusi jms. Tagatakse EENET-i tegevustoetus, sh liikmemaksud ja ETAIS tegevustoetus ja investeeringutoetus .

2024. aastal toimus riikliku teadustaristu teekaardi uuendamine ja alates 2025. a toimub teekaardil olevate teadustaristute toetamine riikliku toetusskeemi kaudu ja uuendatud taristu toetamise tingimuste alusel, mille kohaselt taristu toetused

moodustavad ühtse terviku ning taristut haldaval konsortsiumil on õigus otsustada, millises osas kasutatakse vahendeid investeeringuteks, tegevustoetuseks või rahvusvaheliseks koostööks. Selline lähenemine annab taristu omanikele suurema paindlikkuse taristu eesmärgipäraseks arendamiseks.

Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh • Tagatakse Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine

• Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER käigus hoidmist.

8

Juhtimiskorraldus Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustab peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ning avalik õiguslikud ja riigi evalveeritud TA-asutused. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaani, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Programmi juhtimistasandid on programm, meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.

9

Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud lisainformatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus

Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Tegevuste eesmärk on toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust (TA) ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Teadus- ja arendustegevuse põhilisi rahastusinstrumente rakendatakse kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumisel viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (TA toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Nt toetatakse teadussüsteemi koostööpartnereid ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimist. Tegevus hõlmab ka ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku TA toetamist, sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar-

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine

-157 663 365 -164 096 506 -164 280 305 -165 287 725

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine

-31 724 569 -31 147 806 -28 068 334 -26 770 228

Haridus- ja Teadusministeerium

Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine

-2 777 200 -2 417 200 -2 217 200 -2 217 200

Eesti Keele Instituut Teadustöö -18 750 -18 750 -18 750 -18 750

Eesti Keele Instituut Keeletaristu -18 750 -18 750 -18 750 -18 750

Eesti Keele Instituut Keeletehnoloogia -1 490 550 -1 490 550 -1 190 550 -1 190 550

Eesti Keele Instituut Keele staatus ja maine -18 750 -18 750 -18 750 -18 750

10

ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist ja 2023. a kinnitatud teekaardil toodud prioriteetsete teadus- ja arendussuundade edenemist.

Eesti Kirjandusmuuseum

Humanitaarteaduste teadusuuringud

-1 201 364 -1 156 914 -1 009 264 -1 009 264

Eesti Kirjandusmuuseum

Arhivaalide kogumine, süstematiseerimine ja säilitamine

-1 138 696 -1 100 246 -1 040 751 -1 040 751

Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuid tegevustoetuse ja investeeringute tegemise võimaluste kaudu; samuti ka juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist. Sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Toetatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääsu andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja - kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadustööks vajaliku taristu ja selle kasutamise toetamine

-16 324 764 -16 333 400 -16 333 400 -16 333 400

Lisa 3

KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028

programmide kinnitamine ning 2025. aasta

eelarvete ja kulude jaotuskuvad“

Teadmussiirde programm 2025-2028

1. Programmi üldinfo

2. Sisukord

1. Programmi üldinfo.............................................................................................................. 1

2. Sisukord .............................................................................................................................. 1

3. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3

4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................ 6

5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................ 7

6. Olulised tegevused perioodil 2025-2028 .......................................................................... 10

7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................... 12

7.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele

Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja

(ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Haridus- ja Noorteamet (Harno)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)

AS Metrosert

2

(MKM vastutusalas) ............................................................................................................. 14

7.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas) ......................................................................................................... 14

7.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) ..................................................................................... 16

7.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ....................................................................... 17

7.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) ..................................................................................................................... 17

8. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................... 19

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) .............................................. 21

LISA 2. Teenuste rahastamiskava (MKM valitsemisala) ...................................................... 23

LISA 3. Programmi teenuste u levaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala)................ 24

3

3. Sissejuhatus

Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-

2035 (TAIE arengukava) kõigi üldeesmärgi mõõdikute sihttasemete saavutamisse1.

Tabel 1. TAIE arengukava üldeesmärk ja selle saavutamise mõõdikud, mis on ühtlasi ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk ja mõõdikud.

Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik tase (2023)*

Sihttase 2035

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja

ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja

majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti

ja maailma arenguvajadustele.

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri

1 ≥1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) Allikas: Statistikaamet

1,08 (2023)

2**

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat

77,5

110**

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon

Tugev

innovaator*** (11. koht)

(2024)

Innovatsioo- niliider

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukava ning mõõdikud on ühtlasi ka kogu tulemusvaldkonna mõõdikuteks. **Tegemist on ühtlasi ka strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute ja sihttasemetega.

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna

teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime

selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja

loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja

toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida

lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele.

Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu

kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest

ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele

vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm

loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna

ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna

teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.

Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:

• teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et

toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;

1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames.

4

• Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on

väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;

• Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi

läbimurdelisteks arenguteks;

• TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt)

koostöö ja koordinatsioon on nõrk.

Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, et ettevõtete,

teadusasutuste ja riigi koostöös sünniksid Eestit edasiviivad innovaatilised lahendused Eesti

arenguvajadustele või -võimalustele. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era- avaliku ja

akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest2.

TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:

• digilahendused igas eluvaldkonnas;

• tervisetehnoloogiad ja -teenused;

• kohalike ressursside väärindamine;

• nutikad ja kestlikud energialahendused;

• elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.

Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga

TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide3

saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning

tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning

tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid.

Seos „Eesti 2035“4 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad

TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv

erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi

koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud

arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke

oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades

teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus

sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste

valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite

2 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-

areng 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

5

kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust

ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:

− Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks, suurendame Eesti majandusele oluliste

valdkondade võimekust, kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab

uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi ning võtame

kasutusele ringmajanduse põhimõtted.

− Riigivalitsemine: Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget

taset.

Programmi tegevuse 1.1. sõnastust ja eesmärki on eelmise perioodiga võrreldes muudetud selguse

eesmärgil.

Välisvahendid

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate

tegevustega:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

• Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh

arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures).

• Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm

• Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja

tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)

• Innovatsiooni- ja arendusosak

• Innovaatilised riigihanked

• Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste

toetus

Haridus- ja Teadusministeerium

• Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+);

• Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja

avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades

(TemTA);

• TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine

(RITA+);

• Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate

liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo);

• Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu

teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades;

• Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise

arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks.

6

4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tabel 2. Teadmussiirde programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Programmi mõõdikud* 2022** (tegelik)

2025 (sihttase)

2026 (sihttase)

2027 (sihttase)

2028 (sihttase)

2035 (sihttase)

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja

kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

2,23 2,3 2,5 2,7 3,0 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mln/mld

eurodes) Allikas: Statistikaamet

3,3% (1,2 mld)

3,5

(1,3 mld)

3,7

(1,5 mld)

4

(1,8 mld)

4,4

(2,2 mld)

6

(3,2 mld)

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. ** 2023. aasta andmeid ei ole veel avaldatud ja viimased teadaolevad tasemed on aastal 2022.

Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna

teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas:

kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd

kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat

teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja

arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse

väljakutsetele.

Programmi rahastamiskava

Tabel 3. Teadmussiirde programmi rahastamiskava tuhandetes eurodes

Vastutav ministeerium

Programmi planeerimistasand

2024 eelarve* 2025

eelarve

eelarve

2026 2027 2028

MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine

-85 937 -98 046 -124 707 -138 574 -120 199

MKM Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine**

-83 038

-97 376 -124 009 -137 953 -119 580

MKM Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja

tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

-2 899 -670 -697 -620 -619

HTM

Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine

-15 533 -32 764 -47 445 -46 560 -43 535

7

HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise

teadmussiirde toetamine

-15 533 -32 764 -47 445 -46 560 -43 535

HTM MKM

Programmi kogukulud KOKKU

-101 470 -130 810 -172 152 -185 134 -163 734

*Eelarve 2024.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega. Programmi tegevusi esitatakse korrigeeritud nimetustega

võrreldes eelmise programmiga. ** Programmi tegevuse 1.1. sõnastust ja eesmärki on eelmise perioodiga võrreldes muudetud.

5. Hetkeolukorra analüüs

Programmi tasandi trendid

Nii teadus- ja arendustegevuse kulutused kui ka teadus- ja arendustegevuses hõivatud töötajate arv on

viimastel aastatel Eestis tõhusalt kasvanud, veduriks on siin järjepidevalt olnud erasektor. Kuna muutus

on toimunud pärast seda, kui riik suurendas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kasvatamisele

suunatud teenuste ja toetuste mahtu, võib seda tõlgendada tõendina, et riigieelarve vahenditega on

selgelt võimalik erasektorit võimestada ja suunata investeerima riskantseks peetavasse arendus- ja

innovatsioonitegevusse. Madala stardipositsiooni tõttu jääme aga enesele eeskujuks seatud riikidest

jätkuvalt maha, sedagi just erasektori osas. Kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt on ettevõtluses ligi 7

teadus- ja arendustegevusse panustavat töötajat ja innovatsiooniliidritel 12 iga 1000 tööturul hõivatud

inimese kohta, siis Eestis on vastav näitaja 4 (umbes 60% EL-i keskmisest, 35% innovatsiooniliidrite

näitajast).

Täiendava murekohana ilmnes 2024. a. läbi viidud OSKA teadus- ja arendustöötajate vajaduse

uuringust, et erasektori teadus- ja arendustöötajate arv on viimastel aastatel suurenenud peamiselt

esimese astme kõrgharidusega töötajate arvelt. Arvestades Eesti ettevõtete väiksust ja domineerivaid

ärimudeleid, mis ei eelda järjepidevat teadus- ja arendustegevust, võib kõrghariduse esimese astme

kraadiga töötajate panus koostöölistesse arendusprojektidesse olla alustuseks piisav, kuid

konkurentsivõime pikaajaliseks kasvuks on vajalik haridustaseme tõus ja spetsialiseerumine . Riiklik

statistika õnneks viimast näitabki, sest aastatel 2022-23 tõusis erasektoris hõivatud doktorikraadiga

töötajate arv suisa 41% (275-lt 387-le). Nii suur doktorikraadiga töötajate arvu kasv lühikese aja jooksul

võib viidata siiski ka paremale andmete esitamisele. Arengu jätkumine tulevastel aastatel eeldab, et

erasektoris tekib juurde märgatavalt rohkem ettevõtteid, kelle ärimudeli aluseks on järjepidev

arendustegevus.

Samal ajal on jätkuvalt madal doktoriõppe atraktiivsus ja pikalt sihiks olud 300 doktorikraadi

kaitsmiseni aastas ei ole jõutud. Seejuures on kahanemas nii doktorantide koguarv (tipust u 25%) kui

Eesti kodanike osakaal doktorantuuris (vaid 65%). Praegused mahud ei võimalda tagada isegi

teadussüsteemi jätkusuutlikkust, rääkimata teadustöötajate arvu kasvatamisest era- ja avalikus

sektoris.

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse tegid Eestis kiire hüppe, kuid on nüüd jälle

languses. Selle põhjuseks oli Volkswageni kontserni raamatupidamistehingud. 2022. aastal otsustas

kontsern oma immateriaalsed varad jälle Eestist välja liigutada, mistõttu näitaja väärtus kukkus

oluliselt. Seetõttu on ka prognoositud järgnevateks aastateks väiksemat sihtväärtust kui näiteks 2021.

8

aastal saavutati. Vahepealsete aastate näitajaid võib pidada kõrvalekaldeks, samale tasemele uuesti

jõudmine on lähiajal ebatõenäoline.

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamise meetme trendid. Kuigi

erasektori TA investeeringud on alates 2019. aastast kiiresti kasvanud, tehes viimasel kahel aastal

korduvalt rekordeid, ning kasvutrendis on viimased kolm aastat olnud ka TA-töötajate arv

erasektoris, on innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv viimasel 4 aastal vähenenud, kaugenedes

sihttasemest. 2022. aastal oli innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 53%, mis on sarnane Euroopa

Liidu keskmisele, kuid kaugel maas Soomest ja Rootsist. Kahe aastaga langes innovaatiliste ettevõtete

osakaal Eestis 9% võrra. Samas on 2023. aastal mitmed uued toetusmeetmed avanenud ning nende

mõju on alles avaldumas. Samuti ei ole eesmärgini jõutud ettevõtete digitaliseerituses, kus Eesti koht

on küll paranenud, kuid jäänud Euroopa Liidu riikide seas keskmike hulka. Sarnaselt innovatsiooni- ja

arendustoetustele, avanesid Euroopa Taastekava raames ettevõtjatele suunatud digitaliseerimise

toetused, mille tulemused avalduvad viitajaga. 2022. aastal rekordini jõudnud

riskikapitaliinvesteeringute maht kukkus mullu ligikaudu kolm korda. Intressid hakkasid kasvama ning

investorid leidsid oma varadele väiksema riski ja suurema tootlusega väljundeid. Samas on märgata

riskikapitalituru jõudsat kosumist, sest 2024a. I kvartalil on tehtud riskikapitali investeeringuid mahus,

mis prognoosib 2024a. lõpuks 2021a. investeeringute tasemeni jõudmist. Tõusutrendis on kiirendites

osalevate ettevõtete arv.

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamise

meetme trendid. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste

osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja

ettevõtete teadusmahukust kajastava mõõdiku näitaja on varasemaga võrreldes langenud. See

peegeldab tõenäoliselt koroonakriisi pärssivaid mõjusid ettevõtete arendustegevustele. Eeldatavasti

tõuseb kulutuste osakaal siiski jõudsalt tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just

teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt fookusse.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, kuid

märgata on selget kasvutrendi. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja

ettevõtluse koostööd ja sel suunal on käivitumas mitmeid uusi meetmeid, seega eeldatavasti kasvab

ka ühispublikatsioonide arv.

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA

eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust.

Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike

ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi

käivitamisest. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI

rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike

poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks.

Suuremad arengud eelmistest perioodidest

• Laiendasime teadlaste sektoritevahelise liikumise võimalusi - alates 2023. aastast saavad

teadlased liikuda ettevõtlusesse ning ettevõtluskogemusega inimesed osaleda teadus - ja

arendusasutuste projektides ja juhendamises. See aitab ettevõtetel paremini rakendada

teadustulemusi ning suurendab ettevõtluskogemusega töötajate osakaalu teadusasutustes, mis

toetab teaduse muutumist ühiskonna vajadustele vastavamaks. Lisaks toetame teadmussiirde

9

doktorantuuri, mis võimaldab doktoriõpinguid siduda tööga ettevõttes või muus asutuses, aidates

arendada tippspetsialiste ja tugevdada koostööd ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel.

• Olulise täiendusena Eesti TAI ökosüsteemi jaoks töötasid MKM ja EIS kõiki olulisi ökosüsteemi

osapooli kaasates ning teadus- ja arendusnõukogu heakskiidul välja ettevõtjate vajadustest

lähtuva rakendusuuringute keskuse mudeli. Rakendusuuringute keskus (RUK) alustas 2023. aastal

tööd riigi omanduses olevas ASis Metrosert ning 2024. aastal valmis biorafineerimise äriplaan.

RUK käivitub viies valdkonnas, milles on Eesti ettevõtjate vajadusi ja võimekusi arvestades

kõrgema lisandväärtuse genereerimise potentsiaali: 1) biorafineerimine, 2) meditsiiniandmed, 3)

droonitehnoloogiad, 4) autonoomsed sõidukid, 5) vesinikutehnoloogiad.

• Käivitunud on perioodi 2021-2027 ELi struktuurivahenditest finantseeritavad toetusmeetmed sh

õiglase ülemineku fondist rahastatavad tegevused.

• Eesti ühines NATO DIANA5 kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et toetada kahese kasutusega

(tsiviil- ja kaitseotstarbelisi) tehnoloogiad arendavaid ettevõtteid.

• Ida-Virumaa õiglase ülemineku raames alustati teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste

arendamist toetudes Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide

koostööle. Sihiks on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja

oskusi, arendada välja Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning parandada Ida-

Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti.

Suurimad väljakutsed

• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem

teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Seetõttu tuleb erilist

tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule, ettevõtete ja teadusasutuste koostööle

töötajate pädevuse kasvatamisel ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamisel.

• Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti ettevõtete

investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad ning ettevõtetes töötab endiselt

liiga vähe TA-töötajaid/insenere, kes tegeleks järjepidevalt ettevõttesisese arendustegevusega.

Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või

teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Tuleb soodustada teadusasutuste ja ettevõtete

koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning

seetõttu senisest oluliselt enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse.

• Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele -teenustele

ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt)

kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa –

olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

Põhjalikuma olukorra analüüsiga on võimalik tutvuda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse

2023. aasta tulemusaruandes6.

Globaalsete majandus- ja julgeolekukeskkonna muutustega on kasvanud nõudlus kaitsetööstuse

toodete ja tehnoloogiate järele, kuid valdkonna arendamine on aja- ja kapitalimahukas.

5 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic 6 vt https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve ja https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded

10

Tehnoloogiad ei ole pärast esialgseid arendustöid sageli turuküpsed, kuid rahastust turuküpsuse

saavutamiseks ja klientideni jõudmiseks on raske leida. Eriti keeruline on ettevõtetel, kelle

esimeseks kliendiks on riik, mis soovib valmis ja tõestatud lahendusi, mitte prototüüpe, tekitades

kõrge turule sisenemise barjääri.

6. Olulised tegevused perioodil 2025-2028

• Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusel

varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad.

• Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid

sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada

ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte.

Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte

spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool

nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning meetmed jõustusid 2023. a

jooksul.

• Jätkatakse rakendusuuringute programmi7 rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise

ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. 2023. aastal käivitati ka rakendusuuringute

keskuse loomine AS Metrosert juurde ning 2025. aastal jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste

käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad,

vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.

• Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile

keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse

kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.

• Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja

rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa

Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi

küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile.

• Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste

tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu

lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate

riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste

referentskliendiks.

• Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh

võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu

teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid)

süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks

• Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi

tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik

lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete

7 Rakendusuuringute programm - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eas.ee)

11

digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et

seatud sihte saavutada.

• Riik jätkab Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning

kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi

elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja

ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–

2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks

süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas

muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks.

• Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi

suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja

kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja

kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad

tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning

suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just

strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.

• Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused

julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses

kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitse tehnoloogiate

arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendatakse

kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra.

• Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,

tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist perioodil 2023-

2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest.

• Jätkub Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamine. Keskuse eesmärk on toetada

tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava

valdkonna üldist teadlikkuse kasvu.

• Jätkub Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamine, mille eesmärk on toetada

tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste

koostöös.

• Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction

Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja

rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Jätkatakse innovatsioonitrepi arendamise ja

rakendamisega, mille kontseptsioon valmis 2022. aastal koostöös Tööandjate keskliidu, EIS-i ning

kaasatud ekspertidega. Innovatsioonitrepi eesmärk on panustada ettevõtete TAI -mahukamaks

kasvamisse.

Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas

• 2025. a käivituvad temaatilised teadus- ja arendusprogrammid, mille kaudu toetatakse majanduse

ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi uute

uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi kasvatamist TA-asutustes ja riigi

rakenduskõrgkoolides, sh tippspetsialistide juurde- ja järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist

koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke

tegevusi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik se ktor jt) on nende

programmide tugev alus.

12

• Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides toimuvad 2025. a

esimesed taotlusvoorud ASTRA+ meetmes, millega riik toetab teadusasutusi ja kõrgkoole

teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel,

hargettevõtluse arendamisel ja teadmuse kommertsialiseerimise l ning intellektuaalomandi

haldamise võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist,

sh asutuste vahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel, koostöös ettevõtetega

arendatakse akadeemilise sektori töötajate juhtimis- ja kommertsialiseerimisoskusi.

• Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste

arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele alates 2025. aastast

võimalust taotleda toetust turunõudlusele vastavate teenuste ja toodete arendamiseks. Eesmärk

on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju ja parandada teadustaristu

kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit.

• Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib koostöös

ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk

on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist

maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja

pikemaajalist koostööd.

7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Teenuste eesmärgid ja lühikirjeldused tuuakse välja lisas 1.

Teadmussiirde programm on jaotatud vastavalt kahe valitsemisala vastutusvaldkondadele kaheks

meetmeks.

Tabel 4. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste nimetused, eesmärgid ja mõõdikud koos

viimase teadaoleva ja planeeritava sihttasemega.

Programmi mõõdikud 2023*

(tegelik) 2025

(sihttase) 2026

(sihttase) 2027

(sihttase) 2028

(sihttase) 2035

(sihttase)

Teadlaste ja inseneride arv

ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

2,23 (2022)

2,3 2,5 2,7 3,3 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse

põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mld eurodes) Allikas: Statistikaamet

3,3% (1,2 mld)

(2022)

3,5 (1,3 mld)

3,7 (1,5 mld)

4 (1,8 mld)

4,4 (2,2 mld)

6 (3,2 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM

vastutusalas) Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja

valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse

innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % Allikas: The Community

53 (2022)

>60 >65 >65 >70 >75

13

Innovation Survey (CIS)

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine

Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt muudetud

toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet

9,7 (2022)

>12 >16 >16 >18 >20

VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne võimekus, % Allikas: EC Digital Decade

66,9 72,2 74,8 77,4 80 -

Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

Riskikapitali maht, mln

eurot Allikas: Startup Estonia

395 >500 >500 >500 >500 >1000

Kiirendites osalevate ettevõtete arv Allikas: Startup Estonia

51 40 40 40 40 40

Meede 2: (mõõdikud ühilduvad tegevuse

omadega)

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud

avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet

7,2 (2022)

10,5 11,5 12,5 12,5 Euroala

keskmine

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

3,7 (2022)

3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase

EL keskmisest (EL keskmine = 100) % Allikas: European Innovation

Scoreboard

183 195 201 207 213 250

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud

kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM

25 (2022)

28 28 28 28 -

*Juhul, kui viimane teadaolev tase erineb päises toodud aastast, on see sulgudes märgitud väärtuse all.

Mõõdikute „Innovaatiliste ettevõttete osakaal“ ja „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või

teenustest“ sihttasemeid on korrigeeritud vastavalt tegelike tasemete halvenemisele, et need oleksid reaalsed ,

kuid viiksid siiski planeeritud tasemeni aastal 2035. 2035. aasta sihttaset muudetud ei ole. Programmi tegevuse

14

1.1. mõõdikut „Ettevõtete digitaliseeritus“ enam ei avaldata ning on välja vahetatud uue mõõdiku vastu „VKE-de

osakaal, kellel on minimaalne digitaalne võimekus“.

7.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine (MKM vastutusalas)

Meetme eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI -

mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja

üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Meede koosneb kahest programmi

tegevusest.

7.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas)

Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja

arendustegevuse läbiviimiseks.

Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste

mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja

toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid

pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

kaudu.

Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI

vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte,

soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike

koostöövõrgustike arendamist. Tegevused käivitati 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027)

vahenditest perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot.

Tegevuste kirjeldus

• Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse

ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja

ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste

projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.

• Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks

pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes

ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt).

• Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate

ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti

osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja

robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and

Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.

• Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku

tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva

15

uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati

2022. a lõpus, 2025. a programm jätkub.

• Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt

majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi

kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni

eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda

suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021-

2027 rahastusperioodi vahenditest)..

• Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise

teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted

saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata

kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri

koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.

• Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse

tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization)

toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele

võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise

võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandam iseks

ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu.

• Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille

eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote -, turu-, protsessi-,

organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka

toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte

vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid

teenuseid).

• Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN)

ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud

tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning

töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe)

saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda

toetusi, võrgustumine jms).

• Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks

vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh

toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning

kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.

• Luuakse kiibikompetentsikeskus. Kiibitehnoloogia on iga arenenud riigi jaoks strateegiline ala,

kuna (süva)tehnoloogiapõhine ettevõtlus toetub suuremal määral kiipidele. Eesti ettevõtetel

on kõrge barjäär sisenemaks kiibi tarneahelasse, samuti on madalad ka teadmised. Keskuse

eesmärk on pakkuda ettevõtetele juurdepääsu nii tehnilistele teadmistele kui

eksperimentaalarendusele (tarkvarakeskkonnad disainimiseks, valideerimiseks jms) kiipide

valdkonnas. Konsortsiumi moodustavad EIS, Metrosert (RUK), Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

• Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes

(märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus).

Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid

madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid

16

tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni

euroga.

• Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate

vahendite raames toetatakse mahus 13,4 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste

vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.

• Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse

mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks

suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus

25 miljonit eurot.

• Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.

• Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks

tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

• Töötatakse välja eksperimenteerimise raamistik toetamaks innovaatiliste toodete ja teenuste

turuletulekut. Innovaatiliste toodete ja teenuste turule tulekuks on vaja täita teatud eeldused

(testimine, piloteerimine jmt eksperimenteerimine). Samas sageli takistavad kehtivad

regulatsioonid testimist. Eesmärk on lisada valdkonnapõhiselt seadustesse

eksperimenteerimise säte, mille tulemusel saab Eestist avaliku sektori toel regulatiivliivakast

uute tehnoloogiate testimiseks. Lisaks soosivale keskkonnale testimiseks Eesti ettevõtetele,

meelitab see välismaiseid ettevõtteid.

• Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse

loomist, vastav eelarve kajastub digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis .

7.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas)

Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut.

Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete

arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis

arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel

turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja

tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele

kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete

arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist

ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse

välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Teenuseid pakub

majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu.

Tegevuste kirjeldus

• Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia

programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest.

• Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise

tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja

ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil,

17

on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid

kiirendeid pakub Startup Estonia.

• Käivitatakse New Nordic DeepTech Valley (Uus Põhjala Süvatehnoloogiaorg). Edendatakse

riikidevahelisi koostööprojekte Baltikumi/Põhjamaade vahel, kuna tänane riikidevaheline koostöö

idusektori toetamisel on vähene. Suurim planeeritav projekt on EU Horizon "Regional Innovation

Valley" taotlusvoorus osalemine, mille kogueelarve on 12-16 mln eurot. Konsortsiumi kaasame 3-

5 riiki: Eesti, Soome, Rootsi, Taani ning Läti või Leedu.

• Arendatakse Eesti kõrgtehnoloogia sektorit läbi kosmosestrateegia ja Euroopa Kosmoseagantuuri

(ESA) programmide. ESA programmide eesmärk on tõsta Euroopa tehnoloogiasektori

konkurentsivõimet ja koostööd kosmosevaldkonnas. Eesti on teinud investeeringud uute

tehnoloogiate arendamise, teaduslike katsete ja selleks vajaliku apratuuri arendamise, Maa

kaugseire, telekommunikatsiooni, kosmose avastamise ja kosmose turvalisuse programmidesse.

Eesti investeeringud jagunevad kolmeks peamiseks teemaks: küber, AI ja innovatsioon. Eesti

majandusüksused saavad osaleda vastavates hangetes, mille raames viivad läbi TA tegevusi. ESA

programmid aitavad Eesti ettevõtted Euroopa süsteemiintegraatorite tarneahelatesse.

• Käivitatakse tervisetehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi toimemudel. TAIE

fookusvaldkondades on puudu süsteemsetest iduettevõtluse võimestamise terviklahendustest

erinevates süvatehnoloogia alavaldkondades. Tervisetehnoloogiad on üks valdkond, milles Eestil on

võimalus tuua turule globaalse potentsiaaliga kiirelt skaleeritavaid lahendusi. Seni on ellu viidud

üks tervisetehnoloogiate kiirendi (2022-2023), kuid see ei toonud veel kaasa soovitud muutust

ökosüsteemi ja tugiorganisatsioonide võrgustiku toimimises.

• Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega

fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond

jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule

sekkumisloogikale.

• 2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond (50 miljonit eurot)

• Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist.

• Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro

suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele

eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot).

7.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku

mõju kasvuks.

7.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas)

Tegevuse eesmärk ja mõõdikud on samad, mis meetmel.

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori,

ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ning toetatakse teadmussiirde võimekuste kasvu. Teadustöötajate

era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat

18

suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise

oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus-

ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi

teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele

vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist.

Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel,

mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja

teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning

kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna

nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate

koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö

valmib tööandja vajadusi arvestades.

Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE

fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise,

era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks . Temaatilistes programmides

keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele

uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu,

algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja

värvata tippteadlasi.

Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning

selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse

strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid

ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus - ja

arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning

soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja

arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute

jms kaudu.

Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:

• Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste

arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh

pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus - ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -

teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust,

stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse

jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja

võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja

pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste

raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.

• Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi

meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks

Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja

asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist,

19

välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna

siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms.

Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades

Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:

• Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.

Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse

välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi,

uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade

teekaartidele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, ning

lisanduvad programmid tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks, nutikate ja kestlike energialahenduste

loomiseks ning teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks.

• Tipptasemel teadmus- ja teadustaristu uute teenuste või toodete loomine avalikule ja era sektorile. Tegevuse

käigus arendatakse tippkeskuste ja riiklikult olulise teadustaristu tulemuste põhjal teenuseid või tooteid ettevõtetele

ja avalikule sektorile, jõustatakse teadustulemuste kasutusele võttu avaliku- ja erasektori poolt jne. Teadustaristuga

seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks,

tuginedes olemasolevale teadustaristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms.

Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine

• Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse

teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe - ja

teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös

pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist.

Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest

lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike

võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret.

8. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad

on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

• MKM vastutab programmi meetme 1 elluviimise eest.

• HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest.

Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus-

ja noorteamet (Harno), Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS), SA Tallinna Teaduspark Tehnopol

(Tehnopol) ja AS Metrosert.

Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja infotehnoloogiaminister pärast

riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM -i ja MKM-

i kodulehtedel89.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi

rahaliste võimalustega.

8 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

20

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM

vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste

dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori

organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru

tulemusvaldkonna iga-aastases tulemusaruandes. Tulemusaruanded on avalikustatud HTM-i ja MKM-

i kodulehtedel1011.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM -i ja MKM-i

(arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

Teadmussiirde programm on panustanud ka varasemalt programmi kuulunud ja 2024. aasta

ümberkorralduste käigus digiühiskonna programmi liikunud riigi infosüsteemide ameti teenusesse

“Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine”, mille rahastus

on olnud projektipõhine. Projekti lõppedes on vajalik hinnata projekti jätkamise vajadust teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise osas ning vajadusel

sõlmida uued kokkulepped nii Euroopa Liiduga kui Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

10 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala)

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Teenuse vastutaja

Programmi tegevus 1.1.: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks.

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine

Koostöös partnerorganisatsioonidega on ettevõtetele loodud arendustegevust ja innovatsiooni toetav keskkond

Teenus hõlmab riiklikku terviklikku innovatsioonipoliitika kujundamist ja juhtimist, sh ettevõtete arendustegevuse ning innovatsiooniteadlikkuse ja - võimekuse tõstmisega seotud toetusmeetmete (nagu nt intellektuaalomandialased nõustamised, rakendusuuringute programm, tootearendustoetus, osakud, rakendusuuringute keskus jne), reaalajamajanduse jm poliitikasekkumiste väljatöötamist. Eesti seisukohtade kujundamine ja esindamine EL, OECD, NATO jt rahvusvahelistes organisatsioonides.

MKM

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine

Loodud on erinevad toetusmeetmed arendustegevuste toetamiseks.

Teenus hõlmab ettevõtete arendustegevuse (sh rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse) ning innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse tõstmisega seotud meetmete rakendamist EISi, AS Metroserdi, Teaduspargi Tehnopol ja Tartu Teaduspargi poolt

MKM

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine

Jätkatakse ettevõtete osalemise soodustamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes

Teenus hõlmab endas rahvusvahelistes organisatsioonides ja partnerlustes osalemist, mille eesmärk on aidata ettevõtetel pääseda ligi rahvusvahelistele TAI-teenustele, sh rahastusele (ESA, CERN, Horizon, EUREKA, EIC jm rahvusvahelised võrgustikud). Eesti esindamine nimetatud organisatsioonides ja võrgustikes.

MKM

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine

Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes

Teenus hõlmab rahvusvahelistes võrgustikes, partnerlustes ja organisatsioonides ettevõtete osalemise toetamist EISi kaudu.

MKM

Ettevõtete digi- ja rohepöörde soodustamine

Koostöös partnerorganisatsioonidega on loodud digi- ja rohepööret toetav keskkond

Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustava keskkonna loomist

MKM

22

Ettevõtete digi- ja rohepöörde toetamine

Loodud on erinevad toetusmeetmed digi- ja rohepöörde toetamiseks

Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustavate meetmete rakendamist

MKM

Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine

Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist

Teenus hõlmab nõudluspõhise innovatsioonipoliitika kujundamist, sh avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist, loomaks uusi turuvõimalusi innovaatilistele ettevõtetele ja nende uuenduslikele lahendustele

MKM

Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine

Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

Teenus hõlmab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks vajalike meetmete rakendamist ja teenuste osutamist EISi kaudu; Accelerate Estonia programmi rakendamist.

MKM

Programmi tegevus 1.2.: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus

Teadus- ja tehnoloogiamahuka te iduettevõtete arenguks vajaliku keskkonna loomine, mis toetaks neid kõigis arengufaasides

Teenus hõlmab endas iduettevõtlusaslast terviklikku poliitikakujundust ning teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse keskkonna arendamist (Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetus, Smartcapi kaudu tehtavad fondiinvstseeringud; erinevad kiirendid)

MKM

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine

Jätkub riigi osalusega fondide rahastamise (rohetehnoloogia te fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust.

Teenus hõlmab endas Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetuse rakendamist EISi kaudu

MKM

LISA 2. Teenuste rahastamiskava (MKM valitsemisala)

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine -881 565 -915 940 -1 114 241 -297 306

Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine -339 567 -332 660 -299 420 -298 915

Ettevõtete digi- ja rohepöörde toetamine -138 992 -132 601 -118 760 -118 251

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine -1 061 415 -1 326 301 -1 312 460 -1 311 951

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine -6 262 408 -6 253 782 -6 158 364 -6 157 872

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine -85 935 343 -113 036 092 -127 013 162 -110 284 913

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine -2 756 269 -2 012 102 -1 937 057 -1 110 563

Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine -277 581 -311 656 -297 815 -297 306

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus -392 598 -385 656 -322 318 -321 819

LISA 3. Programmi teenuste u levaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala)

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. Toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

-24 066 107 -40 758 354 -41 458 354 -39 758 354

Haridus- ja Noorteamet

Teadus- ja haridusasutuste teadmussiirde toetamine

-8 697 610 -6 686 632 -5 101 178 -3 776 348

1

Lisa 4

KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028

programmide kinnitamine ning 2025. aasta

eelarvete ja kulude jaotuskuvad“

Keeleprogramm 2025–2028

Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust.

Programmi kogueelarve 2025 2026 2027 2028

RE RES 2025-2028

Programmi kogukulud (tuhandetes eurodes)

12 515 12 648 11 757 10 701

Olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindus, IT, teadus), kus eesti keele kõrval kasutatakse märkimisväärselt ka võõrkeeli (inglise ja vene) ning kus keelte kasutamise vahel otsitakse tasakaalu, et tagada nende valdkondade

terviklik eestikeelne toimimine. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, millel töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Lisaks on Eestist saanud rände sihtriik. Üks suurim väljakutse on eesti keele oskuse nõuete täitmine, millega tööandjad on kõigis sektorites hädas. Hinnanguliselt osaleb tööhõives u 80 000 inimest, kes pole võimelised eesti

keeles suhtlema, neist u 20 000 tegutsevad sektorites, kus on kehtestatud keeleoskusnõuded. Ühiskonnas on kujunenud olukord, kus eluks vajalik teave on regulaarselt tagatud mitmekeelsena, mistõttu ei teadvustata igas eluvaldkonnas ja sihtrühmas eesti keele õppimise vajalikkust piisaval määral. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks

populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees,

kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleem variatiivsete keeleandmestike ja korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja

keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või

Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase

keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust,

mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.

Valdkonna arengukava

„Eesti keele arengukava 2021–2035“

2

puudumine ning ka tehnoloogiate jõudmine lõpprakendustesse. Ajakohase, kättesaadava ja

mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia

toetamist.

Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkond vajab juhtimisreformi ning ettepanekute tegemist, et keeleõppe pakkumine oleks nii riigi kui ka sihtrühma jaoks efektiivne. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti

keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe

ning motivatsioon neid omandada nõuab tähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel

oskajaid.

Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025.–2028. aastal • Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses. Toetatakse eesti

keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitusi. • Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi.

Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe

tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele. Jätkatakse

eesti keele e-õppe võimaluste arendamist, mh iseseisva õppe võimalusi laiendades (mh

arendatakse B2-taseme e-õppe kursust täiskasvanud õppijatele). • Valminud keeleseaduse VTK-le tuginedes valmistatakse ette keeleseaduse muutmise

eelnõu, mis tagab, et keeleõigus vastab praegustele vajadustele. Parandatakse eesti keele nähtavust avalikus ruumis ning kujundatakse positiivset suhtumist eesti keelde nii eestlaste

kui ka mitte-eestlaste hulgas. Seejuures tehakse tõhusamat ja regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud

keelekasutusvaldkondades, sh pööratakse eritähelepanu eestikeelsele õppele üleminekule.

• Võetakse kasutusse riigi keskne masintõlkekeskkond Tõlkevärav, mis pakub avalikule

sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget. See võimaldab

tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke tellimise protsessi. Samuti ilmub uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 ning sellele

vastav veebiversioon. • Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus

ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda.

Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ning keeleportaali Sõnaveeb. Eesti terminitöö tegevuskava järgides arendatakse eesti terminivara ja

teaduskeelt, et tagada ajakohane erialakeel igas ühiskonnaelu valdkonnas.

• Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande

3

rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid

ja hindajaid.

• Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondade mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 riigi kõrgkoolis.

1. Programmi meede ja tegevused

Meede 1. Keelevaldkonna arendamine

Meetmesse on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad

soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse meetmega

ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks

kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Meetmega arendatakse eesti keele kui emakeele ja

teise või riigikeele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, toetatakse

mitmekeelsuse arengut.

Keeleprogrammis on üks meede ning programmil ja meetmel on ühine eesmärk: eesti keel on

arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Meetme mõõdikud

on programmi mõõdikud.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028 2035

Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles

Uus mõõdik: täpsustatakse 2025. a PIAAC uuringu tulemuste põhjal

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust (%) Allikas: Statistikaamet

91 91,2

91,7 91 91 91

91 > 91

4

Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse

keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.

Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist

populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd.

Mõõdik 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea

Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

50 50 50 50 50 50

Eesti keele maine ühiskonnas - eesti emakeelega inimeste hulgas - eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas

Allikas: Eesti keele maine uuring

Uus mõõdik, sihttasemed täpsustatakse 2025. aastal

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.1 rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust väärtustav sõnum.

- Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud. - Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes.

- Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Tagatud on regulaarne järelevalve prioriteetsetes järelevalvevaldkondades (töötajate eesti keele oskus, avalik teave ja reklaam, eesti keele täienduskoolitusasutuste tegevus). Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on laiendatud Keeleameti järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimises.

- Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; tagatud on info kättesaadavus eesti

kirjakeele kohta ning kirjakeele normi ja kokkulepete fikseerimine, et aidata kaasa avaliku keelekasutuse ühtsusele ja selgusele; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja

ametiasutustes kui meedias.

KOKKU KULUD 965 938 921 921

5

Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab

keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste

koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu

lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele

arendamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi

erivajadustega inimeste jaoks.

Mõõdik 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine,

eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult

Tekstiandmete hulk ühendkorpuses (miljardit sõnet*) Allikas: Eesti Keele Instituut

7 15 19 23

Rahvusvahelise levikuga Eesti

keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus Allikas: ETIS

157 172 177 182 187

Mitmekeelsete terminibaaside hulk Allikas: Eesti Keele Instituut

100 115 135 140 145 145

Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Allikas: Eesti Keele Instituut

osaline osaline osaline osaline osaline osaline

* Sõne on tekstis esinev sõna või selle muutevorm, seda kasutatakse tekstikorpuse suuruse mõõtühikuna.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.2 rahastamiskava Tegevuse raames toimub:

- Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt

kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; on koostatud eesti keele sõnaraamat ÕS 2025, keelenõuallikad on ühendatud EKI teatmikku; on edasi arendatud Sõnaveebi, mis pakub sõnavaralist keeleinfot kasutaja jaoks

võimalikult mugavalt; on soodustatud eesti viipekeele uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti viipekeelt, sh erialaviipeid. - Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine

Tulemus: on korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on tagatud kasutajamugav terminitöö Ekilexis, on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat

termininõuannet. Eesti terminitööd tehakse kokkulepitud tegevuskava alusel, terminitööd on tõhustatud, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs . Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise

toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. - Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine

Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist.

- Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt1 Tulemus: loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud

digitaalsetes teenustes. Tagatud on riigi keskse masintõlkeplatvormi ehk Tõlkevärava toimepidevus, et teenindada avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse, ning 2025. a lõpuks on selle kasutusele võtnud vähemalt 8 asutust. Samuti kasutatakse keeletehnoloogiat, et toetada inimeste (sh keelelise erivajadusega) toimetulekut ühiskonnas. Selleks on 2025. a lõpuks

1 Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus, kõnetõlge jmt. Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTM-i TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“.

6

kogutud ja märgendatud 1500 eesti viipekeelset lauset. Keeletehnoloogia kompetentsikeskuse kaudu toetatakse

keeletehnoloogia valdkonna TA-tegevust.

KOKKU KULUD 4 776 4 706 4 625 4 429

AMORTISATSIOON 921 921 921 921

KOKKU INVESTEERINGUD 107 101 99 99

7

Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte

õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal.

Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse

keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust

toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti

haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu.

Mõõdik 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust

Gümnaasiumihariduse omandanud noorte

eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100) Allikas: EHIS, EIS

62,4 58 ≥ 64 ≥ 65 ≥ 65

≥ 65

Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) Allikas: Haridus- ja Noorteamet

56,1 51,7 ≥ 60 ≥ 61 ≥ 61

≥ 61

Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas)

Allikas: Eesti Instituut, alates 2024.a Eesti Keele Instituut

5300 5300 5400 5450 5500 5500

Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* Allikas: HTM, Haridus- ja Noorteamet

74,8 75,5 ≥ 75 ≥ 75 ≥ 76 ≥ 77

Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale

Allikas: HTM

puudub puudub - - - -

Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus

Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; sihttasemed

täpsustatakse 2025. aastal

*K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.3 rahastamiskava Tegevuse raames toimub:

- Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendeid ja -keskkondi (sh eesti keele õppe kursuseid jätkukursustena senistele 0–A2 ja B1- taseme kursustele) ning õppemeetodeid, tagatud on eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide

koostamiseks; loodud keeleõppematerjalid kasutavad keeletehnoloogia komponente. Arendatud on elektroonilist keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijatele pakutavad keeleõppeteenused. Koolitatud on

õppematerjalide koostajaid. Soodustatakse andme- ja teaduspõhist lähenemist keelevaldkonna arendamisele. - Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine

Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste keeleoskuse arengut, samuti on täiendatud täiskasvanutele eesti keelt õpetavate õpetajate oskusi . Edendatakse

keeleõpetajate koostööd. Korraldatud on haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate)

keeleõppealast koolitust, parandatud on haridustöötajate eesti keele oskust.

- Eesti keele oskuse hindamine Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud. Arendatud on eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid (sh

on digitaliseeritud tasemeeksamid, arendatud on täiskasvanud keeleõppijate suunatud sõeltesti), sh on kasutatud keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust.

- Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades

8

Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja kultuurilugu

erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased; välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu noorte õpingute

jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses. - Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine

Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd kümme Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb eesti keele ja kultuuri külalisloengute pakkumine väliskõrgkoolides.

- Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh B-võõrkeelte õpe, CertiLingua programm) ja mitmekeelsust.

Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtetest ja keeleoskustasemete kirjeldustest. Toetatud on (võõr)keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist.

KOKKU KULUD 4 652 4 888 4 097 3 237

INVESTEERINGUD 1 094 1 094 1 094 1 094

Juhtimiskorraldus Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet, Eesti Keele Instituut ning Haridus- ja Noorteamet. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.

9

Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud lisainformatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus

Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Keelevaldkonna arendamine

Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele ja eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd.

Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele mainet ja staatust tugevdavate tegevuste korraldamine

-113 650 -113 650 -113 650 -113 650

Eesti Keele Instituut Eesti keele mainetegevused

-158 016 -153 001 -149 641 -149 641

Keeleamet Nõustamine ja järelevalve keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle

-689 107 -667 342 -652 830 -652 830

Haridus- ja Noorteamet Euroopa keeleõppe tunnuskiri

-4 500 -4 500 -4 500 -4 500

Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine

Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamist. Luuakse

Haridus- ja Teadusministeerium

Keeletaristu arendamise toetamine

-3 018 179 -3 006 006 -2 964 213 -2 967 862

Eesti Keele Instituut Keeletaristu -1 989 052 -1 944 140 -1 914 120 -1 714 666

Eesti Keele Instituut Keeletehnoloogia -433 405 -423 825 -417 478 -417 478

10

võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks.

Eesti Keele Instituut Keele staatus ja maine -255 585 -252 125 -249 878 -249 878

Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu.

Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele õppimise ja õpetamise toetamine, eesti keele oskuse hindamine, mitmekeelsuse ja võõrkeelte oskuse toetamine

-647 048 -647 048 -519 048 -519 048

Eesti Keele Instituut Eesti keele õppe toetamine -1 761 404 -1 860 460 -1 859 828 -1 186 057

Haridus- ja Noorteamet Eesti keele tasemeeksamid ja keeleõppekulude hüvitamine

-1 705 270 -1 857 574 -1 295 683 -1 109 286

Haridus- ja Noorteamet Eesti keele õppe arendamine välismaal ja välisõpe

-538 664 -523 184 -422 864 -422 864

1

Lisa 5

KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028

programmide kinnitamine ning 2025. aasta

eelarvete ja kulude jaotuskuvad“

Arhiivindusprogramm 2025-2028

Programmi eesmärk: on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine.

Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025-2028 aastal:

• Osalemine Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti elluviimises. Hoonesse

kolivad rekonstrueerimise järgselt suurem osa Rahvusarhiivi Tallinna üksuseid, mis loob

tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks.

• Rahvusarhiivi Tallinna keskuse sisustuse planeerimine ja hankimine ning valmisoleku

saavutamine selle täisfunktsionaalseks toimimiseks.

• Ettevalmistustööd arhiivide Tallinna keskuse uutele pindadele kolimiseks, mis hõlmavad

suuremahulist arhivaalide pakendamist, nende kolimistabelites haldamist, karbikontrolle,

filmisäilikute QR-kodeerimist ja kaugloetavate logerite paigaldusi.

• Nitrofilmide ümberpaigutamine nõuetele vastavale hoidlapinnale koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara ASiga, sh 100 m2 eriotstarbelise hoidlapinna

projekteerimistingimuste täpsustamine selle rajamiseks Rakveres.

Lisaks nimetatule keskendub Rahvusarhiiv endiselt ja prioriteetsete suundadena:

• digisündinud teabe, sh andmekogude kogumisele ja arhiveerimisele;

• kesksete arhiivisüsteemide uuendamisele ja lõimimisele;

• kultuuripärandi digimisprojektide läbiviimisele; ning • võimaluste otsimisele tehisintellekti kasutamiseks digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed*

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale

40 44 63 70 80 90 100

Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % Koguhulk 2023.a lõpu seisuga 10 427 684 arhivaali

88 88 88 88 88 88 100

Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit

kujutist 25,8 33,6 36,2 39 41,5 44 46,5

Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine

Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele

vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine

Tulemusvaldkond Riigivalitsemine

2

Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest aastas)

4330 5442 11875 10000 10000 12000 13000

Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln korda)

1,7 1,5 1,67 1,5 1,5 1,5 1,5

Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. aastas)

7 8 8 7 7 7 7

*Tegevuse tasandi mõõdikud on samad, mis meetme mõõdikud.

Programmi meetmed, tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Meede/ Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele.

Rahvusarhiiv on olnud e-riigi ja infoühiskonna osa pikemat aega. Jätkub vajadus arhiivihalduse keskseid süsteeme uuendada ja lõimida need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Töövoogude disainimine muudab töö tulemuslikumaks ning ühtlasi tagab töötajate arengu. Rahvusarhiiv jätkab koostööd partneritega kodu- ja välismaal, suunates protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused.

Rahvusarhiiv on oluliselt suurendanud arhiivipedagoogika raames pakutavate teenuste hulka. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tuleb senisest enam tegelda täiskasvanuõppega, samuti laiendada erivajadustega inimestele suunatud programme. Rahvusarhiiv panustab haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames ka paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tänapäevane arhiivindus on üha rohkem orienteeritud kogukondadele. Rahvusarhiiv on nüüdseks juba kümme aastat tegelnud vabatahtlike kaasamisega arhiiviteabe kirjeldamisse, käivitanud mitu ühisloomeprojekti sadade kaasalööjatega ja korraldanud avalikkusele suunatud ettevõtmisi ning tegevustega jätkatakse.

KOKKU KULUD 9 139 8 953 8 826 8 826

AMORTISATSIOON 361 361 361 361

KOKKU INVESTEERINGUD 50 50 50 50

Juhtimiskorraldus Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister. Programmis seatud eesmärkide saavutamist ja mõõdikuid seiravad Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahvusarhiiv tulemusvaldkonna „Riigivalitsemine“ tulemusaruande raames.

3

Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine

Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

Tegevuste eesmärgiks on arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine

Rahvusarhiiv Arhivaalide kogumine säilitamine ja juurdepääs

-9 499 731 -9 314 475 -9 187 638 -9 187 638

Lisa 6

Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Programm Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto

Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2025 eelarve

(eurodes)

Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine

20 K HTM ja tema hallatavate asutuste (sh üldhariduskoolid) kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS

Riigikoolide ja -varade osakond 18 354 779,50

32 K SF 2021+meede 21.4.8.1. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2021-2027

Riigikoolide ja -varade osakond 642 857,00

32 K SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027 KOV koolid

Riigikoolide ja -varade osakond 611 610,00

41 K SF 2021+meede 21.4.8.1. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2021-2027

Riigikoolide ja -varade osakond 3 000 000,00

41 K SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027 KOV koolid

Riigikoolide ja -varade osakond 2 854 180,00

20IN000028 I HTM ja tema hallatavate asutuste investeeringud Riigikoolide ja -varade osakond 11 442 990,00 20IN020254 I Riigigümnaasiumide ehitus Riigikoolide ja -varade osakond 274 452,00 40IN020018 I SF 2021+meede 21.4.8.1. Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine Riigikoolide ja -varade osakond 409 836,00

40IN02001 8

I SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027 riigikool

Riigikoolide ja -varade osakond 642 795,00

40IN020018 KM SF 2021+meede 21.4.8.1. Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine Riigikoolide ja -varade osakond 90 164,00 40IN02001

8 KM SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027

riigikool Riigikoolide ja -varade osakond 141 415,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 15 033 806,00

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud Riigikoolide ja -varade osakond 158 656,00 20 K Tegevustoetus (vanglaõpe) Üldhariduspoliitika osakond 820 000,00 20 K Tegevustoetus (KOV ja erakoolide tegevuste toetamine ning eesmärkide

elluviimine) Kantsler 2 732 173,00

20 K Tegevustoetus (õpilaskodud) Riigikoolide ja -varade osakond 973 000,00 20 K Tegevustoetus (SA Euroopa Kool) Riigikoolide ja -varade osakond 4 370 000,00 20 K Tegevustoetus (rahvusvaheliste õppekavade arendamine (IBO õppekavad)) Üldhariduspoliitika osakond 1 180 000,00 20 K Eestikeelsele õppele ülemineku jagamata toetused riigi üldhariduskoolidele ja

kutseõppeasutustele Keelepoliitika osakond 845 000,00

20 K 2025. a haridustöötajate täiendava tööjõukulu avatud taotlusvoorud Ida-Virumaa riigi üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele

Keelepoliitika osakond 5 850 000,00

20 K Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks. Avatud taotlusvoor riigi üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele

Keelepoliitika osakond 450 000,00

20 K Eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara kättesaadavuse tagamine üleminevatele 2. ja 5. klassi õpilastele. Avatud taotlusvoor riigi üldhariduskoolidele

Keelepoliitika osakond 45 000,00

20 K Keelekümblusvõrgustiku arendamine ja keelekümbluse põhimõtete rakendamine eestikeelsele õppele üleminekul. LAK-õppe metoodikakeskuste toetamine riigi üldhariduskoolides

Keelepoliitika osakond 10 000,00

20 K Avatud taotlusvoor. Väikeste algkoolide meede Üldhariduspoliitika osakond 2 000 000,00 20 K Tegevustoetus (haridusvõrk, sh erakoolid) Üldhariduspoliitika osakond 53 199 183,00 20 K Projekti Baltic Engagement Centre for Combating Information Disorders

kaasrahastamine omafinatseeringu osas (Tallinna Ülikool) Üldhariduspoliitika osakond 3 030,00

20 K Projekti Baltic Engagement Centre for Combating Information Disorders kaasrahastamine omafinantseeringu osas (Tartu Ülikool)

Üldhariduspoliitika osakond 47 787,00

20 K SA Kultuurileht toetus Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 33 260,00 20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud Riigikoolide ja -varade osakond 64 000,00 20IN005000 I Kutseõppeasutuste muud investeeringud Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 180 500,00

Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

20 K Doktoranditoetus Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 1 188 000,00

20 K Doktoriõppe lõpetanute tulemusrahastamine Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 300 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 619 245,00 20 K Õppelaenude tagasimaksetega seotud kulud Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 20 306,00 20 K Kõrghariduse tegevustoetus (avalik-õiguslikud ülikoolid ja erakõrgkool) Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 227 641 523,00 20 K Strateegiline partnerlus, avatud taotlusvoor. Infovahetuse tagamine kõrgkoolide,

riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 96 460,00

20 K Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 3 853 000,00 20 K Õpetajakoolituse kutseaasta Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 188 000,00 20 K Kõrgkoolide tulemusstipendiumid Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 198 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised õppetoetused Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 14 120 692,00 20 K Nooremteadurite tööjõukulud Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 11 344 925,00

10SE000001 K Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed pankadele Strateegia- ja finantsosakond 5 000,00 10SE0200

04 K Doktoranditoetuse sotsiaalmaks Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 1 763 075,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

20 K Välistoetuste riiklik omafinantseering Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 73 000,00

20 K Täiskasvanuhariduse strateegiliste partnerite toetused Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 101 100,00 32 K Välistoetuste riiklik kaasfinantseering Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 23 000,00 32 K Välistoetuste riiklik kaasfinantseering Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 8 980,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe (VÕTI) Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 14 949 874,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe (VÕTI) Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 85 277,60 41 K SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 4 000 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

20 K CEDEFOP omafinantseering Strateegia- ja finantsosakond 10 200,00

20 K Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 100 000,00 40 K EURYDICE välistoetuse kulud Strateegia- ja finantsosakond 30 000,00 40 K CEDEFOP välistoetus Strateegia- ja finantsosakond 23 615,00

Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine

20 K Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 433 849,86

20 K Kaudsed kulud Kantsler 9 439 594,27 20 K Tegevustoetus (andekate laste õppe toetamine) Noorte- ja andepoliitika osakond 1 269 500,00 20 K Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamine ning nõustamine Üldhariduspoliitika osakond 628 000,00 20 K Tegevustoetus (õpilasüritused ja ainekomisjonid) Üldhariduspoliitika osakond 619 000,00 20 K Tegevustoetus (üldhariduse tegevuste ja eesmärkide elluviimine) Üldhariduspoliitika osakond 136 203,00 20 K SA Kultuurileht toetus Üldhariduspoliitika osakond 195 400,00 20 K Üldhariduse valdkonna rahvusvahelistumine ja liikmemaksud Üldhariduspoliitika osakond 58 835,00 20 K Strateegiline partnerlus. Avatud taotlusvoor. Kiusamise ennetamise ja

vähendamise programmid. Üldhariduspoliitika osakond 750 000,00

20 K Tegevustoetused koostööpartneritele. Üldhariduspoliitika osakond 158 165,00 20 K Strateegiline partnerlus. Avatud taotlusvoor. Koolijuhtide värbamise ja

atesteerimissüsteemi väljaarendamine Üldhariduspoliitika osakond 100 000,00

20 K Strateegiline partnerlus. Avatud taotlusvoor. Õpetaja kutseandmissüsteemi kaasajastamine

Üldhariduspoliitika osakond 30 000,00

20 K Liikuma Kutsuv Kool programmi toetamine (Tartu Ülikool) Üldhariduspoliitika osakond 350 000,00 20 K Keskkonnahariduse ja säästva arengu alane rahvusvaheline tegevus (MTÜ GLOBE

2025. a tegevuste toetamine) Üldhariduspoliitika osakond 20 580,00

20 K Tegevustoetus (üldhariduse tegevuste ja eesmärkide elluviimine, AI rakendamine koolides)

Üldhariduspoliitika osakond 2 551 082,00

40 K SF 2021+ tehniline abi Kantsler 487 163,31 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad

(õppekavad ja- varad ÕKVA+) Üldhariduspoliitika osakond 4 384 377,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja- varad ÕKVA+)

Üldhariduspoliitika osakond 445 319,00

44 K Tulud haridusalasest tegevusest Tehnoloogia juhtimise osakond 56 520,24 20IN002000 I Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 448 793,06 20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 73 214,75

40IN00200 0

I SF 2021+meede 21.4.8.2 Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses

Tehnoloogia juhtimise osakond 293 400,00

Programm Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto

Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2025 eelarve

(eurodes)

Haridus- ja noorteprogramm Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine

40IN00200 0

I SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja- varad ÕKVA+)

Üldhariduspoliitika osakond 81 967,00

40IN00200 0

KM SF 2021+meede 21.4.8.2 Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses

Tehnoloogia juhtimise osakond 64 548,00

20SE000003 K Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine_liikmemaks Tehnoloogia juhtimise osakond 6 456,64 20SE000003 K Üldhariduse valdkonna rahvusvahelistumine ja liikmemaksud Üldhariduspoliitika osakond 82 165,00 20SE000003 K Kaudsed kulud, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Kantsler 222 910,26

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses

20 K Haridusliku lõimumise arendamine, eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimine

Keelepoliitika osakond 24 081 995,00

20 K Tegevustoetus (HEV kontseptsiooni elluviimine) Üldhariduspoliitika osakond 31 000,00 20 K Eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara kättesaadavuse tagamine üleminevatele

2. ja 5. klassi õpilastele. Avatud taotlusvoor kohalikele omavalitsustele ning erakoolipidajatele

Keelepoliitika osakond 805 000,00

20 K Integratsiooni Sihtasutuse 2025. aasta avatud taotlusvoor rahvusvähemuste huvikoolides toimuva oma emakeele ja kultuuri õppe toetamiseks

Keelepoliitika osakond 250 000,00

20 K 2025. a haridustöötajate täiendava tööjõukulu avatud taotlusvoorud Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ning erakoolipidajatele

Keelepoliitika osakond 11 650 000,00

20 K Integratsiooni Sihtasutusele 2025. a toetus Valga roma kogukonna lõimumise toetamiseks

Keelepoliitika osakond 30 000,00

20 K Keelevaldkonna strateegiliste partnerite toetamine eestikeelsele õppele üleminekut jõustavate tegevuste elluviimisel

Keelepoliitika osakond 1 152 000,00

20 K Üliõpilastest abiõpetajate programmi 2025. a toetus Tartu Ülikoolile Keelepoliitika osakond 160 000,00 20 K Üliõpilastest abiõpetajate programmi 2025. a toetus Tallinna Ülikoolile Keelepoliitika osakond 160 000,00

20IN020280 I Haridusliku lõimumise arendamine, Kohtla-Järve Järve Kooli investeeringud Riigikoolide ja -varade osakond 730 000,00 20IN020279 K Haridusliku lõimumise arendamine, KOV-ide investeeringutoetused Riigikoolide ja -varade osakond 1 080 000,00

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine

20 K Tegevustoetus (Õpetajate Gala) Üldhariduspoliitika osakond 203 000,00

20 K Õpetajate stipendiumid (sh Peeter Põllu stipendium) Üldhariduspoliitika osakond 2 000,00 20 K Õpetajakoolituse stipendiumiprogramm Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 160 000,00 40 K Eesti-Šveitsi koostööprogramm Üldhariduspoliitika osakond 28 790,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad

(HANO). Üldhariduspoliitika osakond 4 363 934,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (HANO).

Üldhariduspoliitika osakond 72 132,00

40IN00200 0

I SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (HANO).

Üldhariduspoliitika osakond 163 934,00

Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

20 K Riigieelarve tegevustoetus (kutseeksamid) Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 857 000,00

20 K Riigieelarve tegevustoetus (Kutsekoda) Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 391 959,00 32 K SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 882 333,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 59 000,00 41 K SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 2 058 777,00

Õppe seostamine tööturu vajadustega

20 K IKT fookusõppekavade arendamine Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 2 975 000,00

20 K Täiskasvanuhariduse valdkonna tegevuskulud Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 20 000,00 20 K Kutsehariduse IT Akadeemia (tulemusraha) Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 30 000,00 32 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ (AVT) Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 139 993,00 32 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 Inseneeria ja IKT populariseerimine (AVT) Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 100 353,00 32 K SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Hariduslike algatuste toetamine Ida-Virumaal (AVT) Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 270 000,00

32 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 Doktorikoolid Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 388 342,00 40 K RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 740 000,00 40 K RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 1 611 572,00 40 K SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning

uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 4 262 379,00

41 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ (AVT) Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 259 631,00 41 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 Inseneeria ja IKT populariseerimine (AVT) Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond 234 157,00 41 K SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Hariduslike algatuste toetamine Ida-Virumaal (AVT) Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 630 000,00

41 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 Doktorikoolid Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond 906 131,00 20SE000060 K Kaudsed kulud Kantsler 22 399,00

Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)

20 K Noorte omaalgatuste toetamine Noorte- ja andepoliitika osakond 191 000,00

40 K SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

Noorte- ja andepoliitika osakond 202 100,00

Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

20 K Noorteühingute tegevustoetused Noorte- ja andepoliitika osakond 602 300,00

20 K Noorte osalusprogramm Noorte- ja andepoliitika osakond 346 130,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

20 K Teadus- haridus- ja noorteprojektide toetamine Noorte- ja andepoliitika osakond 74 270,00

20 K Arenduskulud noortevaldkonna arengukava stargeegiliste eesmärkide saavutamiseks

Noorte- ja andepoliitika osakond 148 900,00

20 K Noorsootöö valdkonna toetamine Noorte- ja andepoliitika osakond 300 000,00 20SE020005 K Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine ja koostöö suurendamine Noorte- ja andepoliitika osakond 415 000,00 20SE020005 K Noorte huvihariduse ja -tegevuse riikliku toetuse rakendamine Noorte- ja andepoliitika osakond 2 000,00 20SE000003 K Rahvusvaheliste organistatsioonide liikmemaksud Noorte- ja andepoliitika osakond 10 000,00

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

32 K SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

Noorte- ja andepoliitika osakond 129 199,50

40 K SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks

Noorte- ja andepoliitika osakond 282 109,00

40 K SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

Noorte- ja andepoliitika osakond 195 235,78

40 KM SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks

Noorte- ja andepoliitika osakond 15 837,00

40 KM SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

Noorte- ja andepoliitika osakond 21 665,22

41 K SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine

Noorte- ja andepoliitika osakond 301 465,50

Haridus- ja noorteprogramm Kokku 497 790 812,49

Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

20 K Aasta keeleteo auhinnad Keelepoliitika osakond 25 000,00

20 K Aasta keeleteo tänuürituse korralduskulud Keelepoliitika osakond 6 600,00 20SE020001 K F. J. Wiedemanni keeleauhind Keelepoliitika osakond 65 000,00 20SE000003 K Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (ECML) liikmemaks Keelepoliitika osakond 17 050,00

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine

20 K Kaudsed kulud Kantsler 1 775 678,65

20 K Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamisega seotud IT kulud Tehnoloogia juhtimise osakond 203 184,75 20 K Tartu Ülikooli eesti keele väärtustamise ja populariseerimise tegevuste toetamine Keelepoliitika osakond 29 850,00

20 K Tallinna Ülikooli Emakeeleõpetuse Infokeskuse toetamine Keelepoliitika osakond 22 000,00 20 K Eesti keele arengukava rakendamine Keelepoliitika osakond 72 630,00 20 K Ühekordne toetus 2025. aastal Setomaa Vallavalitsusele pärimusõppele

keskenduva õppekoha avamiseks Obinitsas Keelepoliitika osakond 44 483,00

20 K Keelevaldkonna strateegiliste partnerite toetamine eesti keele mainet ja staatust tugevdavate tegevuste elluviimisel

Keelepoliitika osakond 151 000,00

40 K SF 2021+ tehniline abi Kantsler 91 640,11 44 K Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud Tehnoloogia juhtimise osakond 8 009,24

20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 13 772,40 20IN002000 I Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamisega seotud IT investeeringud Tehnoloogia juhtimise osakond 92 814,14 20SE000003 K Keeletaristu ja keele infotehnoloogia arendamise kulud_ liikmemaks Tehnoloogia juhtimise osakond 914,94 20SE000003 K Kaudsed kulud, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Kantsler 41 931,57

Programm Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto

Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2025 eelarve

(eurodes)

Keeleprogramm Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

20 K Eesti keele e-õppe kursuse õpetajatoe teenus Keelepoliitika osakond 149 799,00

20 K Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides Keelepoliitika osakond 21 234,00 20 K Väliseesti arhiiviprojektide konkurss Keelepoliitika osakond 118 000,00 20 K Integratsiooni Sihtasutuse 2025. aasta väliseesti noortele keele- ja rahvuskaaslaste

noortelaagrite korraldamise toetamine Keelepoliitika osakond 95 000,00

20 K Keelevaldkonna strateegiliste partnerite toetamine keeleõpet ja mitmekeelsust toetavate tegevuste elluviimisel

Keelepoliitika osakond 60 000,00

40 K SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 49 000,00 40IN002000 I SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 094 263,00 40IN002000 KM SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 240 737,00

Keeleprogramm Kokku 4 489 591,80 Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine 32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 705 882,00

32 K SF 2021+ meede 21.1.4.2 Institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 300 000,00

32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadmusvõrgustike arendamine ning teadusmaailma ja ettevõtete sidemete tugevdamine, soodustades töötajate liikumist teadus-, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo+)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 351 605,00

32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (RITA+)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 391 130,00

41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 3 294 118,00

41 K SF 2021+ meede 21.1.4.2 Institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 700 000,00

41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadmusvõrgustike arendamine ning teadusmaailma ja ettevõtete sidemete tugevdamine, soodustades töötajate liikumist teadus-, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo+)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 848 395,00

41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (RITA+)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 974 977,00

32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 903 464,00

32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 613 639,00

41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 8 596 536,00

41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 386 361,00

Teadmussiirde programm Kokku 24 066 107,00 Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna

arengu toetamine 20 K Kaudsed kulud Kantsler 3 611 703,08

20 K Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 472 000,00 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 59 016 747,00 20 K Tegevustoetused teadus- ja arendustegevuse valdkonna koostööpartneritele Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 125 463,00 20 K Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse sihttoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 325 000,00 20 K Riiklik programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 570 000,00 20 K Doktoriõppe reform (nooremteadurite tööjõukulud) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 21 691 120,00 20 K Teaduse tippkeskuste toetamine (SA Eesti Teadusagentuur) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 10 059 554,00 20 K Uurimistoetused (SA Eesti Teadusagentuur) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 59 788 460,00 20 K Eesti inimarengu aruande "Haridus ühiskonna peeglis" väljaandmine (SA Eesti

Koostöö Kogu) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 213 956,00

20 K Inimuuringute eetikakomitee toetus (Tervise Arengu Instituut) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 49 500,00 20 K Inimuuringute eetika komitee toetus (Tartu Ülikool) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 42 350,00 20 K Teadusrubriigi väljaandmine ajalehes Sirp (SA Kultuurileht) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 25 000,00 20 K Populaarteadusliku ajakirja Horisont väljaandmine (MTÜ Loodusajakiri) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 74 550,00 20 K Populaarteadusliku ajakirja Horisont levitamine (MTÜ Loodusajakiri) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 5 450,00

20 K Solaride päikeseauto tudengiprojekti toetamine (Solarcar Estonia MTÜ) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 80 000,00

20 K Teaduskommunikatsiooni edendamine, riiklike konkursside korraldamine (SA Eesti Teadusagentuur)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 859 260,00

20 K SA Eesti Teadusagentuuri üldjuhtimine, põhiprotsesside juhtimine ja toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 379 917,00 20 K Teaduspoliitika kujundamise nõustamine ja analüüs (SA Eesti Teadusagentuur) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 618 759,00 20 K SA Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 548 100,00 20 K Tallinna Ülikooli viipekeele uurimisrühma toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 177 200,00 20 K Haridusteaduste riiklik programm Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 600 000,00 20 K Ühiskonnauuringute riiklik programm Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 260 000,00 20 K Välisteaduskoostöö edendamine ja toetamine (SA Eesti Teadusagentuur) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 4 760 028,00 20 K Teaming for excellence projektide riiklik kaasrahastus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 4 280 000,00 20 K Väliskoostöö toetused teadus- ja arendusasutustele Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 133 134,00 32 K SF 2021+ meede 21.1.1.4 Teamingu projektid Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 364 665,00 32 K SF 2021+ meede 21.4.4.3 Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine

(TeaMe 3.0) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 316 726,00

32 K SF 2021+ meede 21.1.1.4 Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine (Mobilitas 3.0)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 198 212,00

40 K SF 2021+ tehniline abi Kantsler 186 394,58 40 K Norra kahepoolsete suhete fond Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 10 000,00 40 K Baltimaade-Norra teaduskoostööprogrammi (EMP)elluviimine (juhtimiskulud) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 5 000,00 41 K SF 2021+ meede 21.1.1.4 Teamingu projektid Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 5 517 549,00 41 K SF 2021+ meede 21.4.4.3 Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine

(TeaMe 3.0) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 739 026,00

41 K SF 2021+ meede 21.1.1.4 Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine (Mobilitas 3.0)

Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 3 786 788,00

20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 28 012,85 20IN002000 I Tegevustoetused teadus- ja arendustegevuse valdkonna koostööpartneritele Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 80 000,00 20IN004000 I Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse sihttoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 100 000,00 20SE000003 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 571 636,00 20SE000003 K Kaudsed kulud, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Kantsler 85 288,17

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

20 K EENeti haridusteenuste tagamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 201 732,40

20 K Teadusraamatukogudele teavikute soetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 5 675 000,00 20 K Tegevustoetus Tallinna Ülikooli arhiivikogule 100 000,00 20 K Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride toetused (SA Eesti Teadusagentuur) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 6 550 250,00

20 K Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride toetused (Tartu Ülikool) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 305 000,00 20 K Akadeemiliste kogude hoiustamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 900 000,00 20 K Ligipääsu laiendamine teaduskirjandusele ning tegevustoetus MTÜ

Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile teadusraamatukogude teavikute soetamiseks Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 240 000,00

44 K Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud Tehnoloogia juhtimise osakond 47 370,52 20IN002000 K Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride toetused (Tartu Ülikool) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 300 000,00 20IN002000 I EENETi haridusteenuste investeeringud Tehnoloogia juhtimise osakond 270 142,80 20SE000003 K EENETi haridusteenuste tagamine_ liikmemaks Tehnoloogia juhtimise osakond 5 411,41

Teadussüsteemi programm Kokku 206 351 455,81 Üldkokkuvõte 732 697 967,10

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.

K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

Lisa 7

Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025- 2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

Eesti Merekool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 239 693,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000,00

Eesti Merekool Kokku 1 240 693,00 Haapsalu Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 1 447 579,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 666 813,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 269 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 40 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 230 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 220 000,00

Haapsalu Kutsehariduskeskus Kokku 5 874 392,00 Heino Elleri Muusikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 67 076,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 715 847,00 20 K Riiklike õppelaenude kustutamine 600,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 13 000,00

20IN005000 I Muud investeeringud 50 000,00 20IN020064 I Heino Elleri Muusikakooli õppekorpus 100 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 39 900,00 Heino Elleri Muusikakool Kokku 2 996 423,00

Hiiumaa Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 53 663,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 757 279,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 39 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 22 000,00

Hiiumaa Ametikool Kokku 871 942,00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 307 619,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 9 331 911,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 385 000,00

44IN004000 I Masinad ja seadmed 55 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 210 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 52 000,00 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kokku 10 346 530,00

Järvamaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 255 150,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 5 041 295,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 780 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 140 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 107 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 70 000,00

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kokku 6 393 445,00 Kehtna Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 106 841,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 868 947,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 183 800,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 50 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 6 300,00 Kehtna Kutsehariduskeskus Kokku 2 215 888,00

Kuressaare Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 134 536,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 638 977,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 320 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 40 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 154 000,00

Kuressaare Ametikool Kokku 4 287 513,00 Luua Metsanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 112 450,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 942 812,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 110 000,00

44IN020268 I Tihemetsa õppemetskonna ehitus 575 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 50 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 48 400,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 300,00

Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

44 K Kutseeksamid 50 000,00

Luua Metsanduskool Kokku 3 888 962,00 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 186 535,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 461 308,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 990 000,00

20IN004000 I Masinad ja seadmed 60 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 150 000,00 44IN020245 I Remondihall 100 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 65 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 250 000,00 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kokku

4 267 843,00

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 186 111,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 180 594,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 249 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 6 000,00

Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 350 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 450 000,00 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokku 5 421 705,00

Rakvere Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 104 577,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 691 710,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 296 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 45 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 37 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 87 500,00 Rakvere Ametikool Kokku 4 261 787,00

Räpina Aianduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 107 334,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 585 255,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 138 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 50 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 87 600,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 65 000,00

Räpina Aianduskool Kokku 3 063 189,00 Tallinna Ehituskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 124 626,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 744 892,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 145 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 40 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 110 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 90 000,00

Tallinna Ehituskool Kokku 3 254 518,00 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 128 934,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 079 306,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00

44IN004000 I Masinad ja seadmed 30 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 97 000,00

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kokku 4 338 240,00

Tallinna Majanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 88 396,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 146 563,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 32 500,00 20IN005000 I Muud investeeringud 30 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 28 800,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 40 000,00

Tallinna Majanduskool Kokku 3 366 259,00 Tallinna Muusika- ja Balletikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 1 334 849,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 7 902 497,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 60 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 70 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 7 000,00

Tallinna Muusika- ja Balletikool Kokku 9 374 346,00 Tallinna Polütehnikum Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 106 183,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 5 058 346,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 120 000,00

Tallinna Polütehnikum Kokku 5 284 529,00 Tallinna Teeninduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 105 417,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 014 766,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 283 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 2 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 100 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 120 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 180 000,00

Tallinna Teeninduskool Kokku 3 805 183,00 Tallinna Tööstushariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 194 149,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 7 298 582,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 68 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Tallinna Tööstushariduskeskus Kokku 7 575 731,00

Tartu Kunstikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 34 018,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 789 680,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00

Tartu Kunstikool Kokku 1 843 698,00 Valgamaa Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 97 155,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 323 851,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 91 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 74 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 90 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 60 000,00

Valgamaa Kutseõppekeskus Kokku 4 736 006,00 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 96 197,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 709 766,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 120 000,00

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Kokku

1 925 963,00

Viljandi Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 139 916,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 998 829,00

43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 6 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 222 000,00

Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

Viljandi Kutseõppekeskus Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 78 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 25 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 25 000,00

Viljandi Kutseõppekeskus Kokku 3 497 745,00 Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 124 525,00

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 382 920,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 100 000,00 20IN004000 I Masinad ja seadmed 12 000,00 20IN003000 I Transpordivahendid 40 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 340 910,00 Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus Kokku

3 020 355,00

Üldkokkuvõte 107 152 885,00

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.

K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

Lisa 8

Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

Eesti Lennuakadeemia Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

20 K Kõrghariduse tegevustoetus 5 020 605,00

20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 4 455,00 20 K Riiklike õppelaenude kustutamine 121,00 20 K Kõrgkoolide tulemusstipendiumid 1 500,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 250 000,00

20IN020270 I Eesti Lennuakadeemia kinnisvarainvesteeringud 100 000,00 20IN003000 I Õppeotstarbelised transpordivahendid 500 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 250 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 198 000,00

40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 45 000,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

20 K Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus 40 000,00

Eesti Lennuakadeemia Kokku 6 409 681,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Juurdepääsu tagamine

kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 3 076 028,00

20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 5 940,00 20 K Kõrgkoolide tulemusstipendiumid 2 000,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 13 000,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 1 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 44 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 35 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00

40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 60 000,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

20 K Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus 36 000,00

Kõrgem Kunstikool Pallas Kokku 3 287 968,00 Tallinna Tehnikakõrgkool Juurdepääsu tagamine

kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 12 496 101,00

20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 51 975,00 20 K Kõrgkoolide tulemusstipendiumid 17 750,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 70 000,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 6 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 392 000,00

20IN001000 I Tallinna Tehnikakõrgkooli inventar 300 000,00 20IN020020 I Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud 400 000,00 44IN001000 I Tuludest sõltuvad investeeringud (inventar) 100 000,00 44IN020020 I Tuludest sõltuvad kinnisvarainvesteeringud 100 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 355 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 350 000,00

40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 155 000,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

20 K Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus 152 000,00

Tallinna Tehnikakõrgkool Kokku 14 945 826,00 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 960 932,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

20 K Kõrghariduse tegevustoetus 7 518 751,00

20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 35 640,00 20 K Kõrgkoolide tulemusstipendiumid 12 250,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 15 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 80 000,00

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 250 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 430 000,00

40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 110 000,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

20 K Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus 84 000,00

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kokku 9 506 573,00

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 438 799,00

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 45 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

20 K Kõrghariduse tegevustoetus 5 297 490,00

20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 25 245,00 20 K Kõrgkoolide tulemusstipendiumid 8 500,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 150 000,00

20IN004000 I Õppeotstarbelised masinad ja seadmed 200 000,00 44IN001000 I Tuludest sõltuvad investeeringud (inventar) 20 000,00

Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve (eurodes)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 95 000,00

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 343 200,00

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

20 K Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus 63 000,00

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kokku 6 686 234,00 Üldkokkuvõte 40 836 282,00

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

Lisa 9

KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "

Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve

(eurodes) Ahtme Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 646 054,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 804 534,00 Ahtme Kool Kokku 1 450 588,00

Haapsalu Viigi Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 928 899,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 858 162,00 Haapsalu Viigi Kool Kokku 1 787 061,00

Hiiumaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 365 501,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 599 042,00 Hiiumaa Gümnaasium Kokku 964 543,00

Jõgevamaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 491 030,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 983 590,00 Jõgevamaa Gümnaasium Kokku 1 474 620,00

Jõhvi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 672 292,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 512 411,00 Jõhvi Gümnaasium Kokku 2 184 703,00

Kammeri Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 625 981,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 523 297,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00

Kammeri Kool Kokku 1 159 278,00 Kiigemetsa Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 575 794,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 518 793,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 6 000,00

Kiigemetsa Kool Kokku 1 100 587,00 Kohtla-Järve Järve Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 035 283,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 254 615,00 Kohtla-Järve Järve Kool Kokku 2 289 898,00

Läänemaa Ühisgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 497 245,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 872 612,00 Läänemaa Ühisgümnaasium Kokku 1 369 857,00

Maarjamaa Hariduskolleegium Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine

20SE000028 K Maarjamaa Hariduskolleegiumile 6 kuu üür 93 631,50

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 3 779 383,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 611 910,00 Maarjamaa Hariduskolleegium Kokku

5 484 924,50

Narva Eesti Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 421 671,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 767 413,00 Narva Eesti Gümnaasium Kokku 1 189 084,00

Narva Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 656 359,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 687 743,00 Narva Gümnaasium Kokku 2 344 102,00

Noarootsi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 478 097,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 492 734,00 Noarootsi Gümnaasium Kokku 970 831,00

Nurme Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 456 785,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 487 098,00 Nurme Kool Kokku 943 883,00

Nõo Reaalgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 782 620,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 872 612,00 Nõo Reaalgümnaasium Kokku 1 655 232,00

Paide Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 426 649,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 749 879,00 Paide Gümnaasium Kokku 1 176 528,00

Porkuni Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 287 120,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 931 183,00 Porkuni Kool Kokku 2 218 303,00

Põlva Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 424 856,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 825 856,00 Põlva Gümnaasium Kokku 1 250 712,00

Pärnu Koidula Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 759 670,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 678 495,00

Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused

Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve

(eurodes) Pärnu Koidula Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00

Pärnu Koidula Gümnaasium Kokku 2 448 165,00 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 418 638,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 007 097,00 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kokku

1 425 735,00

Rae Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 593 666,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 051 346,00 Rae Gümnaasium Kokku 1 645 012,00

Raikküla Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 622 287,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 487 098,00 Raikküla Kool Kokku 1 109 385,00

Rakvere Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 685 030,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 334 639,00 Rakvere Riigigümnaasium Kokku 2 019 669,00

Rapla Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 461 167,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 767 413,00 Rapla Gümnaasium Kokku 1 228 580,00

Saaremaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 697 402,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 393 083,00 Saaremaa Gümnaasium Kokku 2 090 485,00

Saue Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 591 843,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 338 846,00 Saue Riigigümnaasium Kokku 1 930 689,00

Tabasalu Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 532 336,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 101 795,00 Tabasalu Gümnaasium Kokku 1 634 131,00

Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 114 008,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 319 675,00 Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Kokku 2 433 683,00

Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 008 117,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 2 408 721,00 Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium Kokku

3 416 838,00

Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 069 507,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 2 560 675,00 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Kokku

3 630 182,00

Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 487 932,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 3 078 562,00 Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium Kokku

4 566 494,00

Tartu Emajõe Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 579 548,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 595 188,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000,00

Tartu Emajõe Kool Kokku 1 194 736,00 Tartu Hiie Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 453 455,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 514 787,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 100 000,00

Tartu Hiie Kool Kokku 3 068 242,00 Tartu Tamme Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 711 051,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 514 178,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00

Tartu Tamme Gümnaasium Kokku 2 230 229,00 Urvaste Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 527 913,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 291 544,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 32 300,00

Urvaste Kool Kokku 851 757,00 Valga Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 372 599,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 708 969,00 Valga Gümnaasium Kokku 1 081 568,00

Valga Jaanikese Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 535 370,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 642 657,00 Valga Jaanikese Kool Kokku 1 178 027,00

Viimsi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 758 227,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 619 377,00 Viimsi Gümnaasium Kokku 2 377 604,00

Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja objekti kood

Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2025 eelarve

(eurodes) Viljandi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 728 504,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 498 282,00 Viljandi Gümnaasium Kokku 2 226 786,00

Võru Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 476 277,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 790 791,00 Võru Gümnaasium Kokku 1 267 068,00

Ämmuste Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 505 407,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 380 495,00 Ämmuste Kool Kokku 885 902,00

Narva Eesti Põhikool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 347 247,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 656 369,00 Narva Eesti Põhikool Kokku 1 003 616,00

Kohtla-Järve Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 530 970,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 892 971,00 Kohtla-Järve Gümnaasium Kokku 1 423 941,00

Narva Vanalinna Põhikool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 730 991,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 503 805,00 Narva Vanalinna Põhikool Kokku 2 234 796,00

Sillamäe Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 494 739,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 869 720,00 Sillamäe Gümnaasium Kokku 1 364 459,00

Sillamäe Eesti Põhikool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 713 834,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 957 387,00 Sillamäe Eesti Põhikool Kokku 1 671 221,00

Kiviõli Riigikool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 106 211,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 2 521 263,00 Kiviõli Riigikool Kokku 3 627 474,00

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 438 883,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 583 026,00 Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Kokku

1 021 909,00

Narva Täiskasvanute Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 780 125,00

20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 986 480,00 Narva Täiskasvanute Kool Kokku 1 766 605,00 Üldkokkuvõte 91 069 722,50

Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks

MINISTRI KÄSKKIRI

31.12.2024 nr 1.1-2/24/347

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028

programmide kinnitamine ning 2025. aasta

eelarvete ja kulude jaotuskavad

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 8 ja 9 alusel

ja kooskõlas 2025. aasta riigieelarve seadusega:

1. Kinnitan:

1) Haridus- ja noorteprogrammi 2025-2028 (lisa 1); 2) Teadussüsteemi programmi 2025-2028 (lisa 2);

3) Teadmussiirde programmi 2025-2028 üldosa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas oleva meetme 2 (lisa 3);

4) Keeleprogrammi 2025-2028 (lisa 4); 5) Arhiivindusprogrammi 2025-2028 (lisa 5).

2. Kinnitan Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve jaotused tegevuste lõikes vastavalt programmide 2025. aasta rahastamiskavale:

1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused vastavalt lisale 6; 2) Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 7; 3) Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 8;

4) Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 9; 5) Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 10

6) Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus vastavalt lisale 11; 7) Rahvusarhiivi eelarve jaotus vastavalt lisale 12; 8) Keeleameti eelarve jaotus vastavalt lisale 13;

9) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve jaotus vastavalt lisale 14; 10) Finantseerimistehingute eelarve jaotus vastavalt lisale 15;

11) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine vastavalt lisale 16.

3. Kohustan valitsemisala asutusi esitama detailse tekkepõhise eelarve hiljemalt 1. märtsil 2025 Riigi Tugiteenuste Keskusele. Vastavalt riigieelarve seaduse § 26 punktile 51

kohustan asutusi liigendama planeeritavad kulud, eristades:

1) tööjõukulusid; 2) majandamiskulusid;

3) sotsiaaltoetusi; 4) investeeringutoetusi;

5) muid toetusi; 6) finantskulusid; 7) muid kulusid, sealhulgas amortisatsioonikulu.

2

4. Kui käesoleva käskkirja punkti 2 alapunktis 2-9 nimetatud valitsemisala asutus (edaspidi

valitsemisala asutus) soovib käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarvet selle kulude kogumahu piires muuta, esitab asutus Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonnale taotluse kulude otstarbe muutmiseks koos seletuskirjaga.

5. Kohustan Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonda kandma lisas 15

toodud summad üle vastavalt nimetatud lisas määratud kontodele ja tähtaegadele. 6. Volitan käesoleva käskkirja lisas 6 „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve

jaotused“ märgitud struktuuriüksuse juhti (osakonna juhatajat) kinnitama raamatupidamise algdokumente või selle alusel koostatud koonddokumente struktuurüksusele kinnitatud

eelarve piires. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades

kaebuse Tartu Halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister