Järvamaa Paide linn Kriilevälja küla Saare kinnistu katastriüksuse detailplaneering

Saatja: Anti Annus <[email protected]>

Saadetud: 03.11.2022 11:16

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>

Koopia: Paide Linnavalitsus <[email protected]>

Teema: Kriilevälja, Saare dp algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu edastamine

Manused: Kriilevälja külas, Saare dp algatamise eelnõu.pdf;

KSH_Natura_eelhinnang_SaareDP_021122.asice

Meie kiri 3.11.2022 nr 7-1/22/61-1 Keskkonnaamet Terviseamet Transpordiamet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Tere! Paide Linnavalitsus edastab Paide linnas, Kriilevälja külas, Saare kinnistu planeeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu arvamuse avaldamiseks vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 (lisatud). Lp Anti Annus Planeeringute peaspetsialist 511 3815

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura eelhinnang Saare kinnistu

detailplaneeringule

Tiridates OÜ (registrikood 10360691) esitas oma 10.08.2022 kirjaga Paide Linnavalitsusele

taotluse algatada Saare katastriüksusel detailplaneeringu (DP) katastriüksuse osaliseks

jagamiseks elamumaaks. Saare katastriüksus (katastritunnus 56502:002:0089, 100%

maatulundusmaa) paikneb Järva maakonnas, Paide linnas, Kriilevälja külas. Katastriüksuse

pindala on 2,65 ha, millest 0,79 ha (ligikaudu 30%) on metsamaa ja 1,86 ha muu maa (70%).

Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Paide valla üldplaneeringut, kuid on kooskõlas

koostatava üldplaneeringuga, kus Saare kinnistu teeäärne osa on planeeritud perspektiivseks

elamumaaks. Hetkel läbivad piirkonda discgolfi- ja jalutusrajad. Paide Linnavalitsus edastas

17.08.2022 kirjaga nr 7-1/22/47-2 info vajadusest Saare detailplaneeringuala suurendada

mahus, et detailplaneeringuala kataks kogu Saare katastriüksuse ala ning ka Jõeääre ehk

Kriilevälja – Kirila – Mündi tee (katastritunnus 56502:002:0014; lähiaadress: 15181

Kriilevälja-Kirila-Mündi tee, 100 % transpordimaa). Oma seisukohad planeeringu kohta on

esitanud Transpordiamet (12.09.2022 kiri nr 7.2-2/22/18436-2, lisa 1) ja Põllumajandus- ja

Toiduamet (29.08.2022 kiri nr 6.2-6/9728-1, lisa 2).

Keskkonnamõju strateegiline eelhinnang ja Natura eelhinnang on vajalik teave otsustamaks

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) (s.h. võimaliku Natura asjakohase hindamise)

vajaduse kohta. Kavandatav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 (1) nimekirja, kus toodud tegevuste puhul

on KSH algatamine kohustuslik. KSH vajaduse kaalumine on aga kohustuslik tulenevalt KeHJS

§ 33 (2) punkti 1 kohaselt, kuna algatatud detailplaneering muudab kehtivat Paide valla

üldplaneeringut. Kuna planeeringuala läheduses on Pärnu jõe hoiuala, mis on kaasatud

loodusalana ka Natura 2000 võrgustikku, viiakse KSH eelhinnangu raames läbi ka Natura

eelhindamine.

Eelhinnangu sisu täpsustavad nõuded on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise

seaduse § 33 lõigete 3, 4 ja 5 alusel ning soovituslikuks kasutamiseks olevast KSH eelhindamise

juhendist1. KSH Eelhinnangu koostamisel on OÜ Inseneribüroo STEIGER (koostanud PhD

Anna-Helena Purre ja Aadu Niidas (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0145) lähtunud

detailplaneeringu algatamise aluseks olevatest materjalidest, Transpordiameti (12.09.2022 kiri

nr 7.2-2/22/18436-2, lisa 1) ja Põllumajandus- ja Toiduamet (29.08.2022 kiri nr 6.2-6/9728-1,

lisa 2) kirjadest, kehtivatest planeeringute andmetest, Keskkonnaregistri andmetest (seisuga

27.08.2022) ja teistest asjakohastest dokumentidest.

1. Kavandatav tegevus

Kavandatavaks tegevuseks on maatulundusmaa osaline jagamine kuueks elamumaa

krundiks. Elamumaa krundid (100%) moodustatakse olemasoleva maatulundusmaa jagamise

teel kruntideks, mille maksimaalne suurus oleks 2 000 m², ülejäänud krundi osa säilib

maatulundusmaana. Elamumaa maksimaalne osakaal peale kruntideks jagamist oleks u 60%.

Taotletava detailplaneeringuga soovitakse elamumaa kruntidele järgmiseid piiranguid

hoonetele:

• hoonete arv krundil: 2 (1 üksikelamu, 1 abihoone);

1 Kutsar, R. (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt). 2018. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Tallinn.

• ehitusalune pind: 350 m2;

• korruselisus/kõrgus maapinnast: 2 või 1 korrust, maksimaalne kõrgus maapinnast 9 või

4,5 m.

Elamumaa puhul planeeritakse rajada veevarustus ühisveevärgist ning kanalisatsioon

ühendatakse kanalisatsioonivõrku, samuti tagatakse side ja elekter. Saare katastriüksusel on

elektriliin (õhuliin) 35/110 kV. Elamute soojavarustus tagatakse lokaalküttega. Elamukruntide

kasutamisega seotud parkimine korraldatakse oma kruntidel, kuhu luuakse kolm parkimiskohta.

Planeeritavatele kinnistutele tuleks juurdepääs tagada Saare kinnistuga idapoolt külgnevalt

Jõeääre teelt (katastritunnus 56502:002:0014, riigile kuuluv transpordimaa (100%)), mis

teeregistrisse on kantud Kriilevälja – Kirila – Mündi teena (tee nr 15181; kõrvalmaantee) ja mis

on arvatud planeeringuala sisse. Antud kõrvalmaanteel on teekaitsevöönd 30 m, mida

detailplaneeringuga tahetakse vähendada 13 meetrini. Transpordiamet oma 12.09.2022 kirjas

nr 7.2-2/22/18436-2 (lisa 1) ei nõustu teekaitsevööndi vähendamisega, kuna teekaitsevöönd on

vajalik tulevastele elanikele teega seotud mõjude vähendamiseks (peamiselt müra).

Tabel 1. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Ressursside, sh loodusvarade, nagu maa,

muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja

taimestik, kasutamisest

Kavandatava tegevusega planeeritakse

maatulundusmaale 6 elamumaa krunti. Maa-

kasutus muutub nende kruntide ulatuses (kokku u.

1,2 ha), mida planeeritakse elamumaana ja mida

on võib tulevikus piirata aiaga, ehitusaluse maa-

ala suurus on kokku kuni 0,21 ha. Peamine

ressursside kasutus toimub läbi planeeringujärgse

ehitustegevuse, mis ei erine oma olemuselt

teistest sarnastest tegevustest mujal. Kuna tööd

tehakse masinatega, kulub masinate töötamiseks

vajalikku kütust. Kavandatava tegevusega

kaasnev ressursikulu on minimaalne.

Tegevuse energiakasutus Tegevuse energiakasutus ilmneb vaid läbi

elamumaakruntidel tulevikus toimuva ehitus- ja

elutegevuse. Tegevuse energiakasutus ei ole

eeldatavalt erinev teistest sarnastest tegevustest

mujal. Elamumaa kruntidele ehitustegevuse

käigus tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja CE

sertifikaadiga varustatud masinaid. Tegevuse

energiakasutus on minimaalne.

Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu

heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn

Kavandatava planeeringu järgselt võib ehituse

ajal kaasneda heiteid vette, pinnasesse

(võimalikud õli/kütuselekked) ja õhku

(ehitusmasinate heitgaasid), samuti tekib

ehitusmasinate töötamisel müra. Seetõttu tuleb

rakendada ehitustegevusel tavapäraseid

ettevaatusprintsiipe. Kui tegevust viiakse läbi

pimedal perioodil kaasneb tegevusega

minimaalne valgusreostus (lisatulede kasutamisel

masinatel). Antud tegurid ei ületa Eestis

kehtivates õigusaktidest esitatud piirmäärasid.

Ehitustegevuse järgselt vastavate

keskkonnategurite heitmed lõppevad.

Järva maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr

1-1/17/329; edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub Saare kinnistu Paide linna

linnapiirkonnas. Maakonnaplaneeringu kohaselt on linnapiirkonna arendamise põhimõtted:

arendada välja linna ja selle lähiala ühendav jalg- ja jalgrattateede võrgustik koos vajaliku

taristuga (jalgratta parkimisvõimalused), arendada välja ühtne varustatus tehnovõrkudega,

säilitada ja võimalusel tihendada asustust – kasutusest väljas olevate alade ja hoonete uuesti

kasutusele võtmine, parendada puhke- ja rohealade võrgustikku. Maakonnaplaneeringus on

asustust suunava põhimõttena toodud välja vajadus eelisarendada olemasoleva asustuse, teede

ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid, mille

kohaselt detailplaneeringu ala vastab maakonnaplaneeringule. Samuti on

maakonnaplaneeringus toodud, et tuleb vältida elamualade ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid

pakkuvate asutuste planeerimist taristute kaitsevööndisse ning kemikaaliseaduse mõistes

Vibratsiooni, soojust, kiirgust ja lõhna

kavandatava tegevuse käigus ei teki.

Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Kavandatava tegevuse käigus jäätmeid olulisel

määral ei teki. Elamukruntidele hoonete ehituse

käigus tekivad tavapärased ehitusjäätmed, mille

üle andmine vastavat jäätmekäitlusluba ja -

võimekust omavale ettevõttele tuleb korraldada

kinnistute tulevastel omanikel. Samuti tekib

tavapäraseid segaolmejäätmeid hiljem kruntide

elanikel, mis tuleb üle anda jäätmekäitlejale ja

oluline on sõlmida selleks vajalikud jäätmete

äraveo ja jäätmekäitluse lepingud. Kuna

planeeringuala puhul on tegemist üleujutusohuga

alaga, siis on asjakohane maapinda elamumaa

kruntide, eriti hoonete, piirkonnas täita.

Täitmiseks on võimalik kasutada ka selleks

sobivaid ehitus-lammutusjäätmeid. Nii on

võimalik toetada jäätmete taaskasutust kruntide

tõstmisel. Täitmiseks ei tohi kasutada selleks

sobimatuid ning ohtlikke jäätmeid (nt.

asfaltjäätmed).

Tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise

võimalikkus, sh heite suurusest

Avariiolukorrad võivad tekkida vaid

ehitusmasinate kütuse/õlide reostuse korral

pinnasesse või vette. Elamukruntidele ei

planeerita lokaalset kanalisatsiooni ja

veevarustust, mistõttu on nendega seotud

avariiolukorrad (nt. kanalisatsiooniga seotud

reostused) minimaalsed. Veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse elamukruntidel

ühisvärgi kaudu. Antud avariiolukordade

tekkimist ja mõju on võimalik minimaliseerida

ettevaatusabinõude rakendamisel.

Tegevuse seisukohast asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht, sh

kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

s.h. kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste

või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

Detailplaneeringu alal ja selle läheduses ei paikne

ohtlikke ja suurõnnetuseohuga ettevõtteid.

ohtlike ja suurõnnetusohuga ettevõtete ohu alasse. Algatamiseelne Saare detailplaneering

vastab antud tingimustele, kui tee nr 15181 kaitsevööndit ei vähendata nagu on väljendanud

Transpordiamet (lisa 1).

Maakonnaplaneeringus on toodud ka põhimõte, et üleujutusaladele on soovitatav asustust mitte

kavandada, selle kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed kahjude

vältimiseks. Kuna Saare detailplaneeringuala paikneb täies mahus üleujutusalal

(esinemistõenäosus 1 kord 10 aasta jooksul absoluutkõrgusega 60,77 m; esinemistõenäosus 1

kord 1000 aasta jooksul absoluutkõrgusega 61,16 m) siis on vajalik detailplaneeringu käigus

ette näha ennetusmeetmed üleujutuste mõju vähendamiseks. Sellisteks meetmeteks on

maaparandussüsteemide läbilaskevõime kontroll ja tagamine, vajadusel nende

rekonstrueerimine ja maapinna tõstmine loodavatel elamukruntide õuealadel, et maapind oleks

soovituslikult kõrgemal kui 61,2 m. Praegune maapinna kõrgus elamukruntideks planeeritud

alal varieerub Maa-ameti LIDAR andmetel 59,85 m ja 61,07 m vahel. Maakonnaplaneeringus

on Pärnu jõgi toodud kui maakonna tähtsusega veekogu, mida kasutatakse ujumiseks ja

kalastamiseks, seetõttu on soovitav detailplaneeringuga tagada läbi Saare kinnistu läbipääs ka

jõeni (nt tiigi kõrvalt või elektriliinide alt; näiteks nagu on toodud Saare DP algatamise taotluse

joonise versioonil 1). Saare DP ala kattub ka maaparandussüsteemiga, maakonnaplaneeringu

kohaselt on jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud

veekogude sh eesvoolude hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete täitmine ning

maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul kavandatav ehitustegevus kooskõlastada

Põllumajandusameti Järva keskusega (praegu Põllumajandus- ja Toiduamet).

Detailplaneeringu ala ei kattu maakonnaplaneeringu järgi väärtusliku maastikuga, väärtusliku

põllumajandusmaastikuga, puhke- ja virgestusalaga, kuid kattub rohelise võrgustiku koridori

alaga (K9; piirkonna/maakonna väike koridor). Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustikku

toimimise tagamiseks järgmised soovitused:

₋ metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Näiteks on

lubatud metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba,

eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja

selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara

kaevandamisloa taotluse menetluses;

₋ Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala

ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade

põllumajanduslikust kasutusest.

Metsamaa raadamist loodavate elamukruntide alal võib teha vaid ehitiste ja õueala piires.

Rohelise võrgustiku alade piire ja üldpõhimõtteid täpsustatakse üldplaneeringuga.

Uus Paide linna üldplaneering (ÜP) on koostamisel, selle kehtestamiseni kehtivad antud alal

senise Paide valla (kehtestatud Paide Vallavolikogu 27.10.2011 otsusega nr 48) üldplaneering,

mille kohaselt maa perspektiivset kasutust antud alale ette pole nähtud. DP kohustusega alade

kaardil on Saare kinnistu märgitud kui Paide linna reovee kogumisala. Maakasutuse kaardi on

Saare kinnistu märgitud kui maatulundusmaa, kus täiendavalt veekaitselistele piirangutele on

märgitud ka riigimaantee sanitaarkaitsevöönd. Paide valla ÜP piirangute kaardi kohaselt ei ole

tegemist ei väärtusliku maastiku, ega ka rohevõrgustikualaga.

Paide valla ÜPs on toodud järgmised asjakohased tingimused detailplaneeringu koostamiseks

elamumaal:

₋ hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peaks eelistama naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi, valtsplekk katus);

₋ maakasutuse sihtotstarve on väikeelamumaa või korruselamumaa;

₋ väikeelamute krundi minimaalne soovituslik suurus on 1 500 m² ja täisehituse protsent

maksimaalselt 30;

₋ elamu korruselisus 1-3;

₋ parkimisvajadus tuleb lahendada krundil.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Kriilevälja ainult elamupiirkond, kus teised sihtotstarbed

puuduvad. Ette nähakse Kriilevälja elamupiirkonna laiendamist Mündi poole, kuhu

planeeritakse ka jalgrattateed.

Uue Paide linna üldplaneeringu eskiisprojektis on Saare kinnistu idaserv (detailplaneeringu

järgi praegune elamumaa kruntide asukoht) märgitud elamu maa-alaks, ülejäänud Saare

kinnistu aga puhke- ja virgestustegevuse maa-alaks. Algatatud DP vastab koostatavas

üldplaneeringus toodud nõuetele. Koostatavas Paide linna ÜPs on Saare kinnistu idaosa (s.t.

planeeritav elamumaa kruntide ala) väljaspool rohevõrgustiku koridori, lammimuldade ala ning

väljaspool planeeritavat matkarada, mis jäävad kõik Saare kinnistu kesk- ja lääneossa. Seega

puuduvad algatatud DP puhul vastuolud koostatava Paide linna ÜP-ga. Terve Saare DP ala on

arvatud koostatavas ÜPs puhkemetsa ala sisse. Puhkemetsa alal tuleb raied kooskõlastada

kohaliku omavalitsusega.

Saare DP alast vahetult põhjapool on kehtestatud Paide tehisjärve ja selle lähiala DP (nr. 51167;

kehtestatud 15.06.2017) ja mille eesmärgiks on supelranna ja puhkeala rajamine ning

hoonestusõiguse määramine. Kehtestatud Paide tehisjärve ja selle lähiala DP kohaselt

planeeritakse Saare detailplaneeringualaga piirnevale kinnistule Mündi haljasala H4

(katastritunnus 56701:001:0389) kergliiklustee ja suusarada. Algatamiseelne Saare DP ja

kehtestatud Paide tehisjärve ja selle lähiala DP ei ole omavahel vastuolus.

2. Tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus

Saare detailplaneeringu ala hõlmab endas Saare kinnistu (katastritunnus 56502:002:0089) ja

osaliselt ka 15181 Kriilevälja-Kirila-Mündi tee kinnistu (katastritunnus 56502:002:0014).

Saare DP alale lähimad elamumaad on ligikaudu 24 m kaugusel (Pärnu jõe vastaskaldal) olevad

kinnistud katastritunnustega 56701:001:0842, 56701:001:0843 (pole veel hoonestatud), kagu

pool asub lähim elamumaa kinnistu õueala ligikaudu 40 m kaugusel (katastritunnus

56502:002:0425) ning ida pool asub kinnistu katastritunnusega 56502:002:1290 õueala

ligikaudu 90 m kaugusel. Saare DP ala läheduses puuduvad tööstushooned.

Vähemalt 70 m kaugusel Saare detailplaneeringualast läänes asub Pärnu jõgi, mis kattub Pärnu

jõe loodusalaga (EE0040345). Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkideks on:

- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450)

ja puisniidud (6530*);

- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia; III kaitsekategooria), harilik võldas (Cottus gobio, III kaitsekategooria), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus, II

kaitsekategooria).

Algatava detailplaneeringu alal puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

(seisuga 20.10.2022). Samuti puuduvad detailplaneeringu alal kaitsealused taime, looma (v.a.

hariliku võldase, III kaitsekategooria loomaliik, elupaik Pärnu jões), seene ja samblikuliigid,

detailplaneeringu ala ei kattu kaitsealaga (v.a. kattuvus Pärnu jõe hoiualaga ja Pärnu jõe

loodusalaga), püsielupaigaga, projekteeritava kaitseala ja püsielupaigaga ning

vääriselupaigaga. Pärnu jões olevaid elupaiku ja kaitsealasid Saare detailplaneeringuga ei

planeerita muuta ega mõjutada, kuna DP eesmärgiks on elamumaa kruntide loomine kinnistu

idaossa (kaugemale Pärnu jõest).

Tabel 2. Kavandatava tegevuse käigus eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus

Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning

seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Olemasolev maakasutus Saare DP alal on

maatulundusmaa (Saare kinnistu) ja

transpordimaa (15181 Kriilevälja-Kirila-

Mündi tee kinnistu). Saare kinnistu piires on

mitmed veekaitselised piiranguid, samuti

elektriliinide ja teekaitsevööndiga seotud

piirangud. Kinnistut ei ole aktiivselt

majandatud, seda on kasutatud elanike poolt

puhkealana, samuti on tegemist

maaparandusalaga. Kavandatava tegevusega

plaanitakse luua kinnistu idaserva kuus

elamumaa krunti, säilitades olemasoleva

maakasutuse kinnistu kesk- ja lääneosas ning

mitte kahjustades maaparandusala.

Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa,

muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet

ja taastumisvõime

Saare DP alal puuduvad maavarad

(maardlad). Samuti puuduvad alal

Metsaregistri järgi metsaeraldised. Alal pole

vääriselupaiku, kaitsealuseid liike (v.a.

harilik võldas Pärnu jões), kuid DP ala kattub

osaliselt Pärnu jõe loodus- ja hoiualaga,

seetõttu on läbi viidud Natura eelhindamine

(tabel 3). Põhjavesi on kavandatava tegevuse

alal nõrgalt kaitstud. Kavandatava

tegevusega ei kahjustata alal esinevaid

loodusvarasid.

Märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete,

randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade

võimaliku vastupanuvõime hindamine

Saare DP ala väärtuslikumad märgalalised

kooslused on seotud Pärnu jõe hoiu- ja

loodusalaga (Natura 2000 ala) ja III

kaitsekategooria kala hariliku võldase

elupaigaga. Antud alad paiknevad Pärnu jões

Saare kinnistu lääneosas, kus Saare DP järgi

muudatusi ei planeerita. Kaitstavatele

liikidele ning elupaigatüüpidele on esitatud

hinnangud tabelis 3. Saare DP rakendumisel

ei nähta ette negatiivseid mõjusid antud

aladele ning looduslike alade

vastupanuvõime ületamist.

Võimalikud mõjud inimese tervisele,

heaolule ning elanikkonnale

Saare DP rakendumisel võivad mõjud

avalduda peamiselt detailplaneeringutega

loodavate kruntide elanikele. Hoonete

ehitusaegsed mõjud võivad avalduda ka

naaberkinnistute elanikele (peamiselt läbi

ehitusmüra ja liiklussageduse).

Planeeringuga planeeritakse 6

elamumaakrunti, kuhu on võimalik ehitada

kuni 2 hoonet (eramu ja kõrvalhoone).

Seetõttu on ehitusaegsed häiringud ajutised,

lühiajalised ja ei ületata õigusaktides ette

nähtud piirmääru. Samuti võivad häiringud

tekkida Saare detailplaneeringuala

tulevastele elanikele (6 kinnistu elanikud),

kuna krundid piirnevad Kriilevälja -

Kirila – Mündi teega, kus Teeregistri 2021.a.

andmete kohaselt sõitis aasta keskmiselt 52

autot ööpäevas, valdavalt on tegemist

sõiduautodega, veoautod ja autobussid

moodustasid ööpäevasest liiklusest vaid 1 %.

Seetõttu on tegemist küllaltki madala

liiklussagedusega teega, millega seotud

häiringud (peamiselt müra) on madalad.

Kruntidelt väljasõit Kriilevälja - Kirila –

Mündi teele tuleb detailplaneeringuga

lahendada ning tuleb tagada liiklejate

turvalisus. Transpordiamet oma 12.09.2022

kirjas nr 7.2-2/22/18436-2 ei näe võimalust

kõrvalmaantee teekaitsevööndi

vähendamiseks just müra, tolmu ja

vibratsiooni leviku piiramiseks elamumaa

kruntide tulevastele elanikele. Teine asjaolu,

mida planeeringu koostaja peab arvestama,

on DP ala paiknemine üleujutusohuga alal.

Seetõttu tuleb planeeringus ette näha

ennetusmeetmed üleujutusohu vältimiseks

loodavatel elamumaa kinnistutel ning tagada

detailplaneeringualal olemasoleva Kirila

maaparandussüsteemi toimimine

(Põllumajandus- ja Toiduameti 29.08.2022

kiri nr 6.2-6/9728-1) ja vajadusel viia ellu

üleujutusohtu ennetavad ja

maaparandussüsteemi toimimist toetavad

tegevused. Eelpool toodud ennetusmeetmete

rakendamisel oluline mõju inimese tervisele,

heaolule ja elanikkonnale puudub.

Tabel 3. Mõjuhinnangud Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele ja

elupaigatüüpidele. Hinnangute seletused on järgnevad: 0 mõju puudub, + nõrk positiivne mõju,

++ oluline tugev positiivne mõju, - nõrk negatiivne mõju, -- oluline ja tugev negatiivne mõju.

Liik/elupaigatüüp Mõju seletus Hinnang

Jõesilm Jõesilm elab Pärnu jões, kavandatavast

tegevusest vähemalt 70 m kaugusel. Kuna

kavandatava tegevuse käigus Pärnu jõe

veekvaliteeti ja -režiimi ei muudeta ning elamute

0

veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse

ühisvõrkude kaudu, siis planeeritava tegevuse

mõju jõesilmu elupaigale puudub.

Lõhe Lõhe elab Pärnu jões alamjooksul, kuna

kavandatava tegevuse ning suudme vahel on

mitmed takistused (paisud), kavandatavast

tegevusest vähemalt hinnanguliselt

mitmekümne km kaugusel. Kavandatava

tegevuse käigus Pärnu jõe veekvaliteeti ja -

režiimi ei muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu.

Planeeritava tegevuse mõju lõhe elupaigale

puudub.

0

II I

K K

l ii

g id

Võldas Võldase elupaik KLO9120946 asub vähemalt 70

m kaugusel Saare detailplaneeringualast lääne

suunas. Keskkonnaregistri andmetel loendati

selles elupaigas 2014.a. sügisel 260 võldase

isendit. Kuna kavandatava tegevuse käigus

Pärnu jõe veekvaliteeti ja -režiimi ei muudeta

ning elamute veevarustus ja kanalisatsioon

lahendatakse ühisvõrkude kaudu, siis

planeeritava tegevuse mõju võldase elupaigale

puudub.

0

Harilik hink Hariliku hingu lähim elupaik (KLO9120983)

paikneb planeeringualast ligikaudu 20 km

kaugusel allavoolu. Kuna kavandatava tegevuse

käigus Pärnu jõe veekvaliteeti ja -režiimi ei

muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu,

siis planeeritava tegevuse mõju hingu elupaigale

puudub.

0

II K

K l

ii g id

Paksukojaline

jõekarp

Paksukojalise jõekarbi lähim leiukoht

KLO9200111 paikne kavandatavast tegevusest

vähemalt 14 km kaugusel allavoolu, kus

jõekarpi vaadeldi viimati 2002.a. Kuna

kavandatava tegevuse käigus Pärnu jõe

veekvaliteeti ja -režiimi ei muudeta ning elamute

veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse

ühisvõrkude kaudu, siis planeeritava tegevuse

mõju paksukojalise jõekarbi elupaigale puudub.

0

E lu

p ai

g at

ü ü b id

jõed ja ojad (3260) Antud elupaigatüüpi Pärnu jõe loodusala piires

pole küll Keskkonnaregistrisse kantud, kuid

elupaigatüübile vastab Pärnu jõgi, mis asub

planeeringualast 70 m lääne suunas. Kuna

kavandatava tegevuse käigus Pärnu jõe

veekvaliteeti ja -režiimi ning kaldajoont ei

muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu,

siis planeeritava tegevuse mõju jõgede ja ojade

elupaigatüübile puudub

0

Lamminiidud (6450) Pärnu jõe loodusalal paiknevad lähimad

lamminiidud on Saare detailplaneeringu alast

ligikaudu 7 km allavoolu Türi

maastikukaitsealal. Kuna kavandatava tegevuse

käigus Pärnu jõe veekvaliteeti ja -režiimi ei

muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu,

siis planeeritava tegevuse mõju lamminiitudele

puudub.

0

Puisniidud (6530*) Pärnu jõe loodusalal paiknevad lähimad

puisniidud on Saare detailplaneeringu alast

ligikaudu 7 km allavoolu Türi

maastikukaitsealal. Kuna kavandatava tegevuse

käigus Pärnu jõe veekvaliteeti ja -režiimi ei

muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu,

siis planeeritava tegevuse mõju puisniitudele

puudub.

0

3. Tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Tabel 4. Eeldatavalt oluliselt mõjutatavad keskkonnaelemendid

Mõju suurus

Kavandataval tegevusel on oluline positiivne mõju

keskkonnale, kaitstavatele liikide ja elupaigatüüpidele.

Mõjuala, näiteks geograafiline

ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus

Mõjuala piirneb suures osas kavandatava tegevuse alaga

(detailplaneeringuala piir). Antud alal puuduvad elanikud

kuid DP järgselt luuakse elamumaa krundid (6 tk,

eeldatavalt 6 pere). Arvestades keskmiseks peresse 2,94

inimest (Statistikaamet, 2021.a. rahvaloendus; ümardatuna

3 liiget), siis mõjutab planeeritav tegevus ligikaudu 18

isikut, vähemal määral on mõjutatud teised Kriilevälja küla

elanikud (Statistikaamet, 2021.a. rahvaloenduse järgi 104

elanikku).

Mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatava tegevuse rakendumisel ilmneb

maastikumuutus elamumaa kruntide alal. Samuti kruntide

hoonestamisel tekivad ehitusega kaasnevad häiringuid.

Hilisemad häiringud elanikele ilmevad peamiselt läbi

Kriilevälja - Kirila – Mündi tee kasutamisega, antud

häiringud pole aga tulevalt tee küllaltki vähesest

kasutamisest olulised.

Mõju tugevus, kestus, sagedus

ja pöörduvus

Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra) ning ei ületa

Eestis kehtivates õigusaktides toodud piirmäärasid.

Pöördumatuks muutuseks võib lugeda detailplaneeringuala

lääneosas toimuvat maastikumuutust. Saare DP-ga

loodavate elamumaa kinnistu elanikele tekitab ebaolulist

müra liiklemine Kriilevälja - Kirila – Mündi teel, kus

liiklussagedus on 52 sõidukit ööpäevas (peamiselt

sõiduautod), u. 2 sõidukit tunnis. Eelpooltoodud häiringud

ei ületa Eestis kehtivates õigusaktides toodud piirmäärasid.

Mõju piiriülesus Piiriülene mõju puudub.

Mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele

Kavandatav tegevus viiakse läbi Natura 2000 alaga kattuval

kinnistul, kuid mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele

puudub (tabel 3).

Kavandatava tegevuse

koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kavandataval tegevusel puudub koosmõju teiste asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega.

Ebasoodsa mõju tõhusa

ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise

võimalused

Keskkonnaavariide vältimiseks tuleb kasutada ehitusel

tehniliselt korras masinaid. Tagada tuleb Saare kinnistu

piires Kirila maaparandussüsteemi toimimine ja ette tuleb

näha meetmed kinnistul üleujutusohu vähendamiseks (nt.

maapinna tõstmine elamumaa piires). Teekaitsevööndisse

võib rajada vaid kõrvalhooneid, kus ei elata pidevalt (nt.

saun, kuur). Kinnistutelt väljasõiduteede rajamisel

Kriilevälja - Kirila – Mündi teele tuleb tagada ohutus.

4. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta,

arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on

asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist

ning mõju looduslikule mitmekesisusele

Eelhinnangu järeldusena leitakse, et kavandatavale tegevusele keskkonnamõju strateegilise

hindamise ning Natura asjakohase hindamise algatamine pole vajalik, kuna planeeritavad

tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja-

ja pinnaveele. Kuigi kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Natura 2000 ala ja hoiualaga, siis

kavandatava tegevuse käigus maastiku antud piirkonnas ei muudeta, samuti ühendatakse

elamumaa krundid ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni nii, et mõju Pärnu jõe veerežiimile ja -

kvaliteedile puudub. Kavandatava tegevuse rakendamine ei kahjusta Natura 2000 võrgustikku

kuuluvaid alasid ja nende kaitse-eesmärke, kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara.

5. Teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,

millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist

ebasoodsat keskkonnamõju

Soovitav on rakendada järgmisi meetmeid üldiste keskkonnamõjude leevendamiseks, kuid need

ei ole vajalikud kavandatava tegevuse ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikku

kuuluvale loodusalale ning selle kaitse-eesmärkidele:

1. Keskkonnaavariide vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid;

2. Saare DP menetlusel tuleb arvestada Transpordiameti 12.09.2022 kirjas nr 7.2-

2/22/18436-2 ning Põllumajandus- ja Toiduameti 29.08.2022 kirjas nr 6.2-6/9728-

1 toodud seisukohtadega, mis vähendavad ebasoovitavaid mõjusid Saare DP käigus

loodava elamumaa tulevastele elanikele;

3. Tagada tuleb Saare DP alal oleva Kirila maaparandussüsteemi toimimine ja ette

näha ennetusmeetmed DP alal üleujutusohu vältimiseks.

OTSUS

PAIDE LINNAVOLIKOGU

EELNÕU seisuga

3.11.2022

Kriilevälja külas, Saare kinnistu ja lähipiirkonna

detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Paide ….. 2022 nr ..

25. oktoobril 2017 moodustus Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemise teel uus

omavalitsusüksus Paide linn, mis on kõikide eelpool nimetatute üldõigusjärglane. Paide

Linnavolikogu 15.12.2016 otsusega nr 61, Paide Vallavolikogu 15.12.2016 otsusega nr 40 ja

Roosna-Alliku Vallavolikogu 15.12.2016 otsusega nr 54 kinnitatud Paide linna, Paide valla ja

Roosna-Alliku valla ühinemislepingu punkti 5.3 alusel tegutseb moodustunud omavalitsusüksus

Paide linn Paide linna põhimääruse alusel. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid

kehtivad kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Paide linna

õigusaktide kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kus need ühinemiseni

kehtisid.

Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse (PlanS) § 77 lõike 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2, § 35 lõike 3, kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 määruse nr 3

„Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 5 punkti 5

alusel ning arvestades Paide Vallavolikogu 27. oktoobri 2011 otsusega nr 48 kehtestatud Paide

valla üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering).

Detailplaneeringu algatamise taotleja ja planeeringust huvitatud isik osaühing Tiridates

(registrikood 10360691) on esitanud 10. augustil 2022 Paide Linnavalitsusele taotluse

detailplaneeringu algatamiseks (kiri registreeritud numbriga 7-1/22/700-1) Taotluses soovitakse

Paide linnas, Kriilevälja külas, Saare kinnisasjale (katastritunnus 56502:002:0089) planeerida kuus

elamukrunti.

Detailplaneeringuala piirkonnas ja alal kehtivas üldplaneeringus ei ole maakasutuse juhtotstarvet

määratud, Saare kinnistu katastriüksus paikneb üldmaal. Elamukruntide planeerimise eesmärgil

tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

Seoses asjaoluga, et algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks,

kohaldatakse detailplaneeringu menetlemisel PlanS § 142 lõike 3 kohaselt üldplaneeringu

menetlemise nõudeid.

Detailplaneeringuga lahendatakse PlanS § 75 lõikes 1 määratud ülesanded, lisaks planeeringualaga

seotud ja asjakohased nõuded lähteseisukohtades (otsuse lisa 2).

Detailplaneeringuala hõlmab kinnistut Saare ja riigi kõrvalmaanteed 15181 Kriilevälja- Kirila-

Mündi tee (osaliselt). Saare kinnisasja läbib Paide tehisjärve ja Ülejõe staadioni vahelist ala

ühendav matkarada, mille edasine kasutamine või planeerimine uude asukohta on algatatava

detailplaneeringu ülesanne. Detailplaneeringuala suurus on ca 2,8 ha mis on näidatud skeemil

otsuse lisas 1.

Detailplaneeringuala piirneb kinnistutega Ülejõe staadion (katastritunnus 56601:006:0036), Mündi

haljasala H3 (katastritunnus 56701:001:0785), Mündi haljasala H4 (katastritunnus

56701:001:0389), Paemurru tee 1 (katastritunnus 56502:002:1290) ja Jänese (katastritunnus

56502:002:1300).

Detailplaneeringuala piiresse jääb Pärnu jõgi, mis on selles piirkonnas Natura 2000 ala koosseisu

kuuluv Pärnu jõe hoiuala (KLO2000025), kus vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusele

nr 234 „Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas1“ § 1 punktile 4 on kaitse-eesmärgiks EÜ

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ja II lisas

nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Lähtudes PlanS § 125 lõikest 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Planeeritav ala paikneb Kriilevälja küla

hajaasustatud piirkonnas, väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala. Üldplaneeringu peatükk 12

kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik väljaspool detailplaneeringu kohustusega

alasid juhul kui soovitakse ehitada rohkem kui kolmest pereelamust koosnevat hoonete gruppi.

Käesoleval juhul soovitakse ehitada kuut pereelamut.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus, elamute ja sellele juurdepääsude ehitamine ei ole KeHJS §

6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 6 lõige 2 sätestab, et kui

kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja anda eelhinnangu selle

kohta, kas lõikes nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud

valdkondadest on detailplaneeringu eesmärgiga kõige lähedasem KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10

nimetatud infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu1“, leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003. Määruse § 13 punkt 2

täpsustab, et elamurajooni kavandamisel tuleb koostada keskkonnamõju eelhinnang. Määruse § 15

punkt 8 täpsustab, et keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda juhul kui tegevus võib eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Planeeritav ala põhjaserva jääb

Pärnu jõe loodusala kui Natura 2000 ala. Kuna algatatav detailplaneering muudab kehtiva

üldplaneeringu põhilahendust, tuleb vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 koostada eelhinnang

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise kaalumiseks ja otsustamiseks.

Vastavalt Skepast&Puhkim OÜ aruandele “Paide linna korduva üleujutusega ala piiri määramine ja

Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine”, jääb planeeritav ala

Pärnu jõe 1% tõenäosusega üleujutusala riskipiirkonda ja neid riske tuleb planeeritava tegevuse

suhtes keskkonnamõju eelhinnangus hinnata.

Lähtudes eelnevast, koostas osaühing Inseneribüroo Steiger keskkonnaeksperdid Aadu Niidas ja

Anna-Helena Purre eelhinnangu planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajaduse üle otsustamiseks, mis valmis novembriks 2022.

Paide linnavalitsus taotles detailplaneeringu algatamise üle otsustamiseks ja KSH eelhinnangu

koostamiseks lähteseisukohad Transpordiametilt ja Põllumajandus- ja Toiduametilt, sest

planeeringualasse jääb riigi kõrvalmaantee nr 15181 Kriilevälja- Kirila- Mündi kilomeetritel 0,058

kuni 0,26 ja Kirila maaparandussüsteem. Ametid esitasid lähteseisukohad linnavalitsusele augustis-

septembris 2022, mis edastati 13. septembril 2022 e-kirjaga huvitatud isikule ja KSH eelhinnangu

koostajale.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt

PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõikest 6.

Eelhinnangu lõppjäreldusest selgub, et kavandatavale tegevusele keskkonnamõju strateegilise

hindamise ning Natura asjakohase hindamise algatamine ei ole vajalik, sest planeeritavad tegevused

ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele.

Kuigi kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Natura 2000 ala, Pärnu jõe hoiualaga, siis

kavandatava tegevusega maastikku ei muudeta, samuti ühendatakse elamumaa krundid ühisveevärki

ja ühiskanalisatsiooni nii, et mõju Pärnu jõe veerežiimile ja -kvaliteedile puudub. Kavandatava

tegevuse rakendamine ei kahjusta Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ja nende kaitse-

eesmärke, samuti piirkonna kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Eelhinnangus

soovitatakse rakendada meetmeid keskkonnamõjude leevendamiseks, mis on vajalikud kavandatava

tegevuse ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pärnu jõe loodusalale

ning selle kaitse-eesmärkidele.

Paide linnavalitsus, tuginedes KSH eelhinnangu lõppjäreldusele on arvamusel, et detailplaneeringus

kavandatava tegevuse võimalikud keskkonnamõjud on võimalik lahendada detailplaneeringu

koostamise käigus väljatöötatud meetmetega. Tuginedes eelnevale ja võttes aluseks KeHJS § 33

lõike 2, ei algatata detailplaneeringu algatamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist.

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt saadeti 3. novembril 2022 (kiri registreeritud nr 7-1/22 …)

detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnang keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise üle otsustamiseks enne otsuse tegemist planeeringu sisuga seotud

asjaomastele asutustele, kelleks on käesoleva detailplaneeringu tähenduses Keskkonnaamet,

Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet ja Päästeamet.

Ametite seisukohad KSH algatamiseks või algatamata jätmiseks olid järgmised…………………..

Tuginedes eelnevale ja võttes aluseks KeHJS § 35 lõikele …algatatakse/ei algatata

detailplaneeringu algatamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Detailplaneeringu algatamine on viibinud pikemaks ajaks kui 30 päeva alates taotluse saamisest

seoses keskkonnamõju eelhinnangu koostamisega, sellele asjaomastelt ametitelt seisukohtade

küsimisega ja halduslepingu sisu kooskõlastamisega. Detailplaneeringu algatamisega ei ole

viivitatud, see on algatatud esimesel võimalusel peale eelnimetatud menetlustoimingute läbiviimist.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Paide Linnavalitsus (Keskväljak 14, 72711 Paide

linn, e-post [email protected]) ja kehtestajaks Paide Linnavolikogu. Planeeringu algatamisega ei

kaasne Paide linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamiseks või

rajatiste väljaehitamisega seotud kulude kandmiseks. Linnavalitsuse eelarves puuduvad rahalised

vahendid planeeringu koostamise kulude kandmiseks, huvitatud isik on algatamise taotluses

väljendanud tahet need kulud ise kanda. Huvitatud isiku ja Paide Linnavalitsuse vahel sõlmitakse

haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmiseks ning eelkokkulepe

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamise kulude kokkuleppimiseks.

Detailplaneeringu algatamine ei anna õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja

kehtestamiseks.

Detailplaneeringu ala on näidatud otsuse lisas 1 ja lähteseisukohad otsuse lisas 2.

1. Algatada Kriilevälja külas Saare kinnistu ja lähipiirkonna detailplaneering ja kinnitada

detailplaneeringu lähteseisukohad.

2. Algatada/ jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Paide

Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Alt

Linnavolikogu esimees

Lisa 1

Paide Linnavolikogu …… otsuse nr ..

„Kriilevälja külas Saare kinnistu ja selle lähipiirkonna

detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise/algatamata jätmine“ juurde

Lisa 2

Paide Linnavolikogu … otsuse nr ..

„Kriilevälja külas Saare kinnistu

ja selle lähipiirkonna detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine/algatamata jätmine“ juurde

Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

1. Detailplaneeringuala on hoonestamata, Pärnu jõe vasakkaldal paiknev maatulundusmaa

(maakatastri alusel). Ala on korrastatud discgolfi mängualaks aastaid tagasi ja sinna rajatud

matkarajad.

2. Detailplaneeringu koostamiseks koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (alusplaan

mõõtkavas 1:500) kogu planeeringuala ulatuses, mille aruanne esitada Paide Linnavalitsusele.

3. Piirangud:

3.1. Planeeringualal on järgmised kitsendused Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt:

3.1.1. ala läbivad elektri kõrgepingeõhuliin 35-110 kV Alliku:Tyr ja elektrikeskpingeõhuliin 1-20

kV Pumba:PAB;

3.1.2. alale ulatub Pärnu jõe 50 m laiune ehituskeeluvöönd ja 100 m laiune jõe piiranguvöönd;

3.1.3. ala kuulub Kirila maaparandussüsteemi 6112350011230 koosseisu;

3.1.4. Saare katastriüksusele ulatub riigi kõrvalmaantee 15181 teekaitsevöönd laiusega 30 m;

3.1.5 alale ulatub Jänese kinnistu katastriüksusel 56502:002:1300 näidatud puurkaevu nr 3717

veehaarde sanitaarkaitseala. Puurkaevu tegelik olemasolu tuleb selgitada planeeringu käigus.

3.2. Planeeringuala on Pärnu jõe 1% tõenäosusega üleujutusala riskipiirkonnas.

3.3. Lähima muinsuskaitseobjekti, Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi piir jääb

planeeringualast ca 270 m kaugusele loodesuunas;

3.4. Planeeringuala piirneb Natura 2000 ala, Pärnu jõe hoiualaga.

4. Koostatava detailplaneeringu koosseisus lahendada ja käsitleda:

4.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus.

4.2. Situatsiooniskeem ja funktsionaalsed seosed piirkonnaga

4.3. PlanS § 75 lõikes 1 nimetatud ülesanded ja täiendavalt:

4.3.1 kruntide kasutamise lubatud sihtotstarve on elamumaa või väikeelamumaa;

4.3.2 kruntide minimaalne suurus võiks olla orienteeruvalt 1200 m2;

4.3.3 maksimaalne täisehituse protsent krundil 30% (lisaks põhihoonele võib kavandada ühe

abihoone);

4.3.4 anda ehituslikud ja arhitektuursed nõuded, mis sobivad piirkonna arhitektuuriga;

4.3.5 anda kohustuslik ehitusjoon riigimaantee 15181 poolt;

4.3.6 päikesepaneelide ja maasoojusvõrgu paigaldamise võimalused;

4.3.7 ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigutamine;

4.3.8 hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja hoonete absoluutkõrgus, arvestades

ümbritsevat keskkonda ja haljastuse lahendust;

4.3.9 parkimine lahendada krundisiseselt;

4.3.10 liikluskorraldus planeeringualal, sh. riigimaanteel 15181 lahendada vastavalt

Transpordiameti poolt 12.09.2022 (kiri nr 7.2-2/22/18436-2) väljastatud lähteseisukohtadele;

4.3.11 sademeveelahendus ja Kirila maaparandussüsteemi toimimine planeeringualal lahendada

vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 29.08.2022 (kiri nr 6.2-6/9728-1) väljastatud

lähteseisukohtadele;

4.3.12 ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni

2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

4.3.13 haljastuse planeerimisel arvestada, et vähemalt 10% krundi pindalast peab olema

haljastatud;

4.3.14 planeerida alale avaliku kasutusega Paide tehisjärve ja Ülejõe staadionit ühendav matkarada

(rada on alale rajatud enne planeeringu algatamist);

4.3.15 servituudi seadmise vajadus;

4.3.16 planeeringujärgselt avalikku kasutusse planeeritavate rajatiste ehitamine ja avalikku

kasutusse andmine;

4.3.17 näidata joonistel planeeringuala olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu

taristu;

4.3.18 ülevaade tekkivatest jäätmetest, jäätmete käitlemise lahendus, sh sorteeritud jäätmete

kogumise vajadus;

4.3.19 koostada planeeringu elluviimise kava.

5. Planeeringu koostamisel arvestada, et seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb

paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil (sh ehitusaegne), et seadmete poolt tekitatud

vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ kehtestatud piirväärtustele.

6. Planeeritavatele hoonetele paigaldatavatest tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad

planeeringuala ümbrusesse jäävatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisa 1 punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra

sihtväärtustele.

7. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud

normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes muuhulgas

EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. kaasneva müra vähendamiseks.

8. Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele.

9. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd kõikide planeeringualal asuvate ning sinna

planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega. Trasside valdajatelt taotleda tehnilised

tingimused detailplaneeringu koostamiseks.

10. Planeeringu joonised (v.a situatsiooniskeem) vormistada mõõtkavas 1:500. Planeeringu

koosseisus esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

11. Planeeringu vormistamisel arvestada Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute

dokumentide Maa-ametile (maakatastripidajale) esitamise juhendis“ ja riigihalduse ministri 17.

oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

toodud nõuetega.

12. Detailplaneeringu eskiislahendusele korraldatakse avalik väljapanek ja arutelu, tuginedes

PlanS §-le 82 ja 83.

13. Kehtestatud detailplaneering esitada Paide Linnavalitsusele köidetult ühes eksemplaris

paberkandjal ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris- joonised dwg ja pdf formaadis,

seletuskiri doc ja pdf formaadis.

Lähteseisukohad koostas

Anti Annus

planeeringute peaspetsialist

(allkirjastatud digitaalselt)

Leemet Paulson

Linnasekretär