Seisukohad Saare kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Paide Linnavalitsus

[email protected]

Keskväljak 14

72711, Paide, Järva maakond

Teie 17.08.2022 nr 7-1/22/47-1

Meie 12.09.2022 nr 7.2-2/22/18436-2

Seisukohtade väljastamine Saare kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud Transpordiametilt planeeringu algatamise eelselt seisukohti Paide linna Kriilevälja

külas Saare kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 56502:002:0089, edaspidi planeering)

koostamiseks.

Planeeringuga soovitakse katastriüksusele planeerida 6 elamukrunti. Taotlusele lisatud skeemi

(Lisa 1) järgi kavandatakse kruntidele mahasõidud riigiteelt. Lisaks soovitakse planeeringuga

vähendada riigitee kaitsevööndit 13 meetrile.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 15181 Kriilevälja-Kirila-Mündi km 0,058-0,26. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 52 autot/ööp.

Võttes aluseks EhS-i ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu

koostamiseks alljärgnevalt. Kuna kirjas viitate, et planeeringuala piir ei ole praegu lõplikult paigas

ning võib peale KSH eelhinnangu valmimist muutuda, on meie poolt antavad seisukohad esialgsed

ning planeeringu koostamise käigus võib tekkida vajadus neid täpsustada ja täiendada.

1. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Teekaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis

tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Riigitee kaitsevöönd lähtudes

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 71 lõikest 2 on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Antud riigitee lõigul on tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga (hoonestamata ala, teelt

levivate inimestele ohtlike mõjude (nt müra) levimine ei ole piiratud, väljakujunenud

hoonestusjoont teekaitsevööndis ei ole), mis ei toeta tee kaitsevööndi vähendamist. Seetõttu ei

nõustu me taotluses tehtud teekaitsevööndi vähendamise ettepanekuga. Planeeringu joonistele

kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Ehitusloakohustuslikke

ehitisi riigitee kaitsevööndisse mitte kavandada. Riigitee kaitsevööndisse on võimalik

kavandada ehitusloakohustuseta ehitisi, kus inimesed püsivalt ei viibi (nt garaaž, saun, jms)

tingimusel, et need kavandatakse väljapoole riigitee külgnähtavusala (vähemalt 12,0 m

kaugusele sõidutee katte servast).

2 (4)

3. Kinnistul on olemasolev juurdepääs riigitee km 0,212 asuva ristumiskoha kaudu. Taotluse

kohaselt soovitakse igale loodavale krundile rajada eraldi mahasõit riigiteelt, kusjuures

juurdepääsud ristuvad olemasoleva, vahetult riigitee mulde ääres oleva kraaviga, mis on osa

Kirila maaparandussüstemist. Uute ristumiskohtade kavandamisel lähtuda juhises „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“ toodud nõuetest, mille kohaselt ei pruugi igale

kinnistule eraldi mahasõitu rajamine riigiteelt olla võimalik ning mahasõidud tuleb lahendada

ühiste juurdepääsude või kogujatee kaudu. Planeeringuala asub liigniiskel ning suure

üleujutusohuga alal, kust vee äravool on takistatud. Maa-ameti kaardile tuginedes on tegemist

üleujutusalaga, kus tõenäosusega 1x10 aasta jooksul tõuseb veetase 0,5 m ja enam

olemasolevast maapinnast kõrgemale. Iga mahasõidu alla tuleks rajada truup, iga lisanduv

truup on omakorda voolutakistus. Mahasõitude rajamisega ei tohi halveneda riigitee toimivus

(vältida mulde läbiligunemist). Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata kavandatava

tegevusega, sh mahasõitude rajamisega, kaasnevat mõju riigiteele (vt ka punkt 10).

4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega. Juhime

teie tähelepanu sellele, et kavandatav tegevus on vastuolus alal kehtiva üldplaneeringuga.

Paide linna koostatavasse üldplaneeringusse sisendi andmiseks on Skepast&Puhkim OÜ 2020.

aastal koostatud aruande „Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide

riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine“. Aruandes on toodud

ettepanek kavandada üldplaneeringuga täiendavaid elamu-, äri-, tootmis- ja ühiskondlike

hoonete maa-alasid üksnes väljapoole üleujutusohuga alasid. Lisaks on Järva

maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja lk 38 soovitus üleujutusohuga piirkonda asustust

mitte kavandada ning sinna kavandamisel teadvustada üleujutusohuga kaasnevaid ohtusid ja

riske ning võtta kasutusele meetmed kahjude vältimiseks.

5. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee Saare kinnistuga külgnevas lõigus planeeringualasse. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega. Arvestada, et planeering on

ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse

planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks

(vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui

eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

6. Saare kinnistu riigitee poolsel küljel asub kergliiklustee (matkarada), mis ühendab kahte

spordi- ja puhkeala – Ülejõe staadioni ja Paide tehisjärve. Juhul, kui tee asukohta soovitakse

muuta, tuleb arvestada, et jalakäijate ohutuse tagamiseks jalg- ja jalgrattatee eraldatakse

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) tabelist 7.5. Palume arvestada, et jalgratta- ja

jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ning normide kohane külgnähtavus, milles ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

10. Taotluse kohaselt soovisite lähtetingimusi detailplaneeringu KSH eelhinnangu koostamiseks,

algatamise üle otsustamiseks ja planeeringu koostamiseks ning palute tingimustes

3 (4)

informatsiooni, millisel alal riigiteest lähtuvalt tuleks sademevee äravool planeeringus

lahendada. Transpordiamet ei määratle ala joonisel konkreetse piiriga, lahendus tuleb anda

kuni suublani (Pärnu jõeni). Planeeringuala asub liigniiskel ning suure üleujutusohuga alal,

kust vee äravool on takistatud (vt punkt 4 ja allolev joonis).

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. Planeeringus käsitleda

(sh näidata joonistel) planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus nii tava- kui

üleujutussituatsioonis, arvestades kavandatavate muudatustega (pinnase tõstmine,

mahasõitude rajamine koos truupidega, jne).

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §

72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused

riigitee katte servast.

15. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid

ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju

vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel

kavandatud leevendusmeetmed ning seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale

kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

4 (4)

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg

3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lisaks juhime teie tähelepanu sellele, et dokumendi „Eesti kliimamuutustega kohanemise

arengukava 2030“ kohaselt on vajalik uute suurenevate riskide (nt sademete hulga suurenemine

eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused) tuvastamine, hindamine ja maandamine.

Ehituskeeluvööndite ja üleujutusalade määramisega tuleb planeeringute koostamisel ja

kehtestamisel arvestada senisest rangemalt. Lähtudes eelnevast palume veelkord kaaluda, kas

detailplaneeringu algatamine elamute ehitamiseks kõrge üleujutusriskiga piirkonda on mõistlik

ning kooskõlas eelpoolnimetatud dokumendis toodud põhimõtetega

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: skeem kavandatavate kruntidega.pdf

58581095, [email protected]