Saare DP algatamise eelnõust ja KSH eelhinnangust

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura eelhinnang Saare kinnistu

detailplaneeringule

Tiridates OÜ (registrikood 10360691) esitas oma 10.08.2022 kirjaga Paide Linnavalitsusele

taotluse algatada Saare katastriüksusel detailplaneeringu (DP) katastriüksuse osaliseks

jagamiseks elamumaaks. Saare katastriüksus (katastritunnus 56502:002:0089, 100%

maatulundusmaa) paikneb Järva maakonnas, Paide linnas, Kriilevälja külas. Katastriüksuse

pindala on 2,65 ha, millest 0,79 ha (ligikaudu 30%) on metsamaa ja 1,86 ha muu maa (70%).

Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Paide valla üldplaneeringut, kuid on kooskõlas

koostatava üldplaneeringuga, kus Saare kinnistu teeäärne osa on planeeritud perspektiivseks

elamumaaks. Hetkel läbivad piirkonda discgolfi- ja jalutusrajad. Paide Linnavalitsus edastas

17.08.2022 kirjaga nr 7-1/22/47-2 info vajadusest Saare detailplaneeringuala suurendada

mahus, et detailplaneeringuala kataks kogu Saare katastriüksuse ala ning ka Jõeääre ehk

Kriilevälja – Kirila – Mündi tee (katastritunnus 56502:002:0014; lähiaadress: 15181

Kriilevälja-Kirila-Mündi tee, 100 % transpordimaa). Oma seisukohad planeeringu kohta on

esitanud Transpordiamet (12.09.2022 kiri nr 7.2-2/22/18436-2, lisa 1) ja Põllumajandus- ja

Toiduamet (29.08.2022 kiri nr 6.2-6/9728-1, lisa 2).

Keskkonnamõju strateegiline eelhinnang ja Natura eelhinnang on vajalik teave otsustamaks

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) (s.h. võimaliku Natura asjakohase hindamise)

vajaduse kohta. Kavandatav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 (1) nimekirja, kus toodud tegevuste puhul

on KSH algatamine kohustuslik. KSH vajaduse kaalumine on aga kohustuslik tulenevalt KeHJS

§ 33 (2) punkti 1 kohaselt, kuna algatatud detailplaneering muudab kehtivat Paide valla

üldplaneeringut. Kuna planeeringuala läheduses on Pärnu jõe hoiuala, mis on kaasatud

loodusalana ka Natura 2000 võrgustikku, viiakse KSH eelhinnangu raames läbi ka Natura

eelhindamine.

Eelhinnangu sisu täpsustavad nõuded on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise

seaduse § 33 lõigete 3, 4 ja 5 alusel ning soovituslikuks kasutamiseks olevast KSH eelhindamise

juhendist1. KSH Eelhinnangu koostamisel on OÜ Inseneribüroo STEIGER (koostanud PhD

Anna-Helena Purre ja Aadu Niidas (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0145) lähtunud

detailplaneeringu algatamise aluseks olevatest materjalidest, Transpordiameti (12.09.2022 kiri

nr 7.2-2/22/18436-2, lisa 1) ja Põllumajandus- ja Toiduamet (29.08.2022 kiri nr 6.2-6/9728-1,

lisa 2) kirjadest, kehtivatest planeeringute andmetest, Keskkonnaregistri andmetest (seisuga

27.08.2022) ja teistest asjakohastest dokumentidest.

1. Kavandatav tegevus

Kavandatavaks tegevuseks on maatulundusmaa osaline jagamine kuueks elamumaa

krundiks. Elamumaa krundid (100%) moodustatakse olemasoleva maatulundusmaa jagamise

teel kruntideks, mille maksimaalne suurus oleks 2 000 m², ülejäänud krundi osa säilib

maatulundusmaana. Elamumaa maksimaalne osakaal peale kruntideks jagamist oleks u 60%.

Taotletava detailplaneeringuga soovitakse elamumaa kruntidele järgmiseid piiranguid

hoonetele:

• hoonete arv krundil: 2 (1 üksikelamu, 1 abihoone);

1 Kutsar, R. (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt). 2018. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Tallinn.

• ehitusalune pind: 350 m2;

• korruselisus/kõrgus maapinnast: 2 või 1 korrust, maksimaalne kõrgus maapinnast 9 või

4,5 m.

Elamumaa puhul planeeritakse rajada veevarustus ühisveevärgist ning kanalisatsioon

ühendatakse kanalisatsioonivõrku, samuti tagatakse side ja elekter. Saare katastriüksusel on

elektriliin (õhuliin) 35/110 kV. Elamute soojavarustus tagatakse lokaalküttega. Elamukruntide

kasutamisega seotud parkimine korraldatakse oma kruntidel, kuhu luuakse kolm parkimiskohta.

Planeeritavatele kinnistutele tuleks juurdepääs tagada Saare kinnistuga idapoolt külgnevalt

Jõeääre teelt (katastritunnus 56502:002:0014, riigile kuuluv transpordimaa (100%)), mis

teeregistrisse on kantud Kriilevälja – Kirila – Mündi teena (tee nr 15181; kõrvalmaantee) ja mis

on arvatud planeeringuala sisse. Antud kõrvalmaanteel on teekaitsevöönd 30 m, mida

detailplaneeringuga tahetakse vähendada 13 meetrini. Transpordiamet oma 12.09.2022 kirjas

nr 7.2-2/22/18436-2 (lisa 1) ei nõustu teekaitsevööndi vähendamisega, kuna teekaitsevöönd on

vajalik tulevastele elanikele teega seotud mõjude vähendamiseks (peamiselt müra).

Tabel 1. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Ressursside, sh loodusvarade, nagu maa,

muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja

taimestik, kasutamisest

Kavandatava tegevusega planeeritakse

maatulundusmaale 6 elamumaa krunti. Maa-

kasutus muutub nende kruntide ulatuses (kokku u.

1,2 ha), mida planeeritakse elamumaana ja mida

on võib tulevikus piirata aiaga, ehitusaluse maa-

ala suurus on kokku kuni 0,21 ha. Peamine

ressursside kasutus toimub läbi planeeringujärgse

ehitustegevuse, mis ei erine oma olemuselt

teistest sarnastest tegevustest mujal. Kuna tööd

tehakse masinatega, kulub masinate töötamiseks

vajalikku kütust. Kavandatava tegevusega

kaasnev ressursikulu on minimaalne.

Tegevuse energiakasutus Tegevuse energiakasutus ilmneb vaid läbi

elamumaakruntidel tulevikus toimuva ehitus- ja

elutegevuse. Tegevuse energiakasutus ei ole

eeldatavalt erinev teistest sarnastest tegevustest

mujal. Elamumaa kruntidele ehitustegevuse

käigus tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja CE

sertifikaadiga varustatud masinaid. Tegevuse

energiakasutus on minimaalne.

Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu

heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn

Kavandatava planeeringu järgselt võib ehituse

ajal kaasneda heiteid vette, pinnasesse

(võimalikud õli/kütuselekked) ja õhku

(ehitusmasinate heitgaasid), samuti tekib

ehitusmasinate töötamisel müra. Seetõttu tuleb

rakendada ehitustegevusel tavapäraseid

ettevaatusprintsiipe. Kui tegevust viiakse läbi

pimedal perioodil kaasneb tegevusega

minimaalne valgusreostus (lisatulede kasutamisel

masinatel). Antud tegurid ei ületa Eestis

kehtivates õigusaktidest esitatud piirmäärasid.

Ehitustegevuse järgselt vastavate

keskkonnategurite heitmed lõppevad.

Järva maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr

1-1/17/329; edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub Saare kinnistu Paide linna

linnapiirkonnas. Maakonnaplaneeringu kohaselt on linnapiirkonna arendamise põhimõtted:

arendada välja linna ja selle lähiala ühendav jalg- ja jalgrattateede võrgustik koos vajaliku

taristuga (jalgratta parkimisvõimalused), arendada välja ühtne varustatus tehnovõrkudega,

säilitada ja võimalusel tihendada asustust – kasutusest väljas olevate alade ja hoonete uuesti

kasutusele võtmine, parendada puhke- ja rohealade võrgustikku. Maakonnaplaneeringus on

asustust suunava põhimõttena toodud välja vajadus eelisarendada olemasoleva asustuse, teede

ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid, mille

kohaselt detailplaneeringu ala vastab maakonnaplaneeringule. Samuti on

maakonnaplaneeringus toodud, et tuleb vältida elamualade ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid

pakkuvate asutuste planeerimist taristute kaitsevööndisse ning kemikaaliseaduse mõistes

Vibratsiooni, soojust, kiirgust ja lõhna

kavandatava tegevuse käigus ei teki.

Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Kavandatava tegevuse käigus jäätmeid olulisel

määral ei teki. Elamukruntidele hoonete ehituse

käigus tekivad tavapärased ehitusjäätmed, mille

üle andmine vastavat jäätmekäitlusluba ja -

võimekust omavale ettevõttele tuleb korraldada

kinnistute tulevastel omanikel. Samuti tekib

tavapäraseid segaolmejäätmeid hiljem kruntide

elanikel, mis tuleb üle anda jäätmekäitlejale ja

oluline on sõlmida selleks vajalikud jäätmete

äraveo ja jäätmekäitluse lepingud. Kuna

planeeringuala puhul on tegemist üleujutusohuga

alaga, siis on asjakohane maapinda elamumaa

kruntide, eriti hoonete, piirkonnas täita.

Täitmiseks on võimalik kasutada ka selleks

sobivaid ehitus-lammutusjäätmeid. Nii on

võimalik toetada jäätmete taaskasutust kruntide

tõstmisel. Täitmiseks ei tohi kasutada selleks

sobimatuid ning ohtlikke jäätmeid (nt.

asfaltjäätmed).

Tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise

võimalikkus, sh heite suurusest

Avariiolukorrad võivad tekkida vaid

ehitusmasinate kütuse/õlide reostuse korral

pinnasesse või vette. Elamukruntidele ei

planeerita lokaalset kanalisatsiooni ja

veevarustust, mistõttu on nendega seotud

avariiolukorrad (nt. kanalisatsiooniga seotud

reostused) minimaalsed. Veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse elamukruntidel

ühisvärgi kaudu. Antud avariiolukordade

tekkimist ja mõju on võimalik minimaliseerida

ettevaatusabinõude rakendamisel.

Tegevuse seisukohast asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht, sh

kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

s.h. kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste

või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

Detailplaneeringu alal ja selle läheduses ei paikne

ohtlikke ja suurõnnetuseohuga ettevõtteid.

ohtlike ja suurõnnetusohuga ettevõtete ohu alasse. Algatamiseelne Saare detailplaneering

vastab antud tingimustele, kui tee nr 15181 kaitsevööndit ei vähendata nagu on väljendanud

Transpordiamet (lisa 1).

Maakonnaplaneeringus on toodud ka põhimõte, et üleujutusaladele on soovitatav asustust mitte

kavandada, selle kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed kahjude

vältimiseks. Kuna Saare detailplaneeringuala paikneb täies mahus üleujutusalal

(esinemistõenäosus 1 kord 10 aasta jooksul absoluutkõrgusega 60,77 m; esinemistõenäosus 1

kord 1000 aasta jooksul absoluutkõrgusega 61,16 m) siis on vajalik detailplaneeringu käigus

ette näha ennetusmeetmed üleujutuste mõju vähendamiseks. Sellisteks meetmeteks on

maaparandussüsteemide läbilaskevõime kontroll ja tagamine, vajadusel nende

rekonstrueerimine ja maapinna tõstmine loodavatel elamukruntide õuealadel, et maapind oleks

soovituslikult kõrgemal kui 61,2 m. Praegune maapinna kõrgus elamukruntideks planeeritud

alal varieerub Maa-ameti LIDAR andmetel 59,85 m ja 61,07 m vahel. Maakonnaplaneeringus

on Pärnu jõgi toodud kui maakonna tähtsusega veekogu, mida kasutatakse ujumiseks ja

kalastamiseks, seetõttu on soovitav detailplaneeringuga tagada läbi Saare kinnistu läbipääs ka

jõeni (nt tiigi kõrvalt või elektriliinide alt; näiteks nagu on toodud Saare DP algatamise taotluse

joonise versioonil 1). Saare DP ala kattub ka maaparandussüsteemiga, maakonnaplaneeringu

kohaselt on jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud

veekogude sh eesvoolude hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete täitmine ning

maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul kavandatav ehitustegevus kooskõlastada

Põllumajandusameti Järva keskusega (praegu Põllumajandus- ja Toiduamet).

Detailplaneeringu ala ei kattu maakonnaplaneeringu järgi väärtusliku maastikuga, väärtusliku

põllumajandusmaastikuga, puhke- ja virgestusalaga, kuid kattub rohelise võrgustiku koridori

alaga (K9; piirkonna/maakonna väike koridor). Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustikku

toimimise tagamiseks järgmised soovitused:

₋ metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Näiteks on

lubatud metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba,

eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja

selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara

kaevandamisloa taotluse menetluses;

₋ Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala

ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade

põllumajanduslikust kasutusest.

Metsamaa raadamist loodavate elamukruntide alal võib teha vaid ehitiste ja õueala piires.

Rohelise võrgustiku alade piire ja üldpõhimõtteid täpsustatakse üldplaneeringuga.

Uus Paide linna üldplaneering (ÜP) on koostamisel, selle kehtestamiseni kehtivad antud alal

senise Paide valla (kehtestatud Paide Vallavolikogu 27.10.2011 otsusega nr 48) üldplaneering,

mille kohaselt maa perspektiivset kasutust antud alale ette pole nähtud. DP kohustusega alade

kaardil on Saare kinnistu märgitud kui Paide linna reovee kogumisala. Maakasutuse kaardi on

Saare kinnistu märgitud kui maatulundusmaa, kus täiendavalt veekaitselistele piirangutele on

märgitud ka riigimaantee sanitaarkaitsevöönd. Paide valla ÜP piirangute kaardi kohaselt ei ole

tegemist ei väärtusliku maastiku, ega ka rohevõrgustikualaga.

Paide valla ÜPs on toodud järgmised asjakohased tingimused detailplaneeringu koostamiseks

elamumaal:

₋ hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peaks eelistama naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi, valtsplekk katus);

₋ maakasutuse sihtotstarve on väikeelamumaa või korruselamumaa;

₋ väikeelamute krundi minimaalne soovituslik suurus on 1 500 m² ja täisehituse protsent

maksimaalselt 30;

₋ elamu korruselisus 1-3;

₋ parkimisvajadus tuleb lahendada krundil.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Kriilevälja ainult elamupiirkond, kus teised sihtotstarbed

puuduvad. Ette nähakse Kriilevälja elamupiirkonna laiendamist Mündi poole, kuhu

planeeritakse ka jalgrattateed.

Uue Paide linna üldplaneeringu eskiisprojektis on Saare kinnistu idaserv (detailplaneeringu

järgi praegune elamumaa kruntide asukoht) märgitud elamu maa-alaks, ülejäänud Saare

kinnistu aga puhke- ja virgestustegevuse maa-alaks. Algatatud DP vastab koostatavas

üldplaneeringus toodud nõuetele. Koostatavas Paide linna ÜPs on Saare kinnistu idaosa (s.t.

planeeritav elamumaa kruntide ala) väljaspool rohevõrgustiku koridori, lammimuldade ala ning

väljaspool planeeritavat matkarada, mis jäävad kõik Saare kinnistu kesk- ja lääneossa. Seega

puuduvad algatatud DP puhul vastuolud koostatava Paide linna ÜP-ga. Terve Saare DP ala on

arvatud koostatavas ÜPs puhkemetsa ala sisse. Puhkemetsa alal tuleb raied kooskõlastada

kohaliku omavalitsusega.

Saare DP alast vahetult põhjapool on kehtestatud Paide tehisjärve ja selle lähiala DP (nr. 51167;

kehtestatud 15.06.2017) ja mille eesmärgiks on supelranna ja puhkeala rajamine ning

hoonestusõiguse määramine. Kehtestatud Paide tehisjärve ja selle lähiala DP kohaselt

planeeritakse Saare detailplaneeringualaga piirnevale kinnistule Mündi haljasala H4

(katastritunnus 56701:001:0389) kergliiklustee ja suusarada. Algatamiseelne Saare DP ja

kehtestatud Paide tehisjärve ja selle lähiala DP ei ole omavahel vastuolus.

2. Tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus

Saare detailplaneeringu ala hõlmab endas Saare kinnistu (katastritunnus 56502:002:0089) ja

osaliselt ka 15181 Kriilevälja-Kirila-Mündi tee kinnistu (katastritunnus 56502:002:0014).

Saare DP alale lähimad elamumaad on ligikaudu 24 m kaugusel (Pärnu jõe vastaskaldal) olevad

kinnistud katastritunnustega 56701:001:0842, 56701:001:0843 (pole veel hoonestatud), kagu

pool asub lähim elamumaa kinnistu õueala ligikaudu 40 m kaugusel (katastritunnus

56502:002:0425) ning ida pool asub kinnistu katastritunnusega 56502:002:1290 õueala

ligikaudu 90 m kaugusel. Saare DP ala läheduses puuduvad tööstushooned.

Vähemalt 70 m kaugusel Saare detailplaneeringualast läänes asub Pärnu jõgi, mis kattub Pärnu

jõe loodusalaga (EE0040345). Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkideks on:

- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450)

ja puisniidud (6530*);

- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis

taenia; III kaitsekategooria), harilik võldas (Cottus gobio, III kaitsekategooria), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus, II

kaitsekategooria).

Algatava detailplaneeringu alal puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

(seisuga 20.10.2022). Samuti puuduvad detailplaneeringu alal kaitsealused taime, looma (v.a.

hariliku võldase, III kaitsekategooria loomaliik, elupaik Pärnu jões), seene ja samblikuliigid,

detailplaneeringu ala ei kattu kaitsealaga (v.a. kattuvus Pärnu jõe hoiualaga ja Pärnu jõe

loodusalaga), püsielupaigaga, projekteeritava kaitseala ja püsielupaigaga ning

vääriselupaigaga. Pärnu jões olevaid elupaiku ja kaitsealasid Saare detailplaneeringuga ei

planeerita muuta ega mõjutada, kuna DP eesmärgiks on elamumaa kruntide loomine kinnistu

idaossa (kaugemale Pärnu jõest).

Tabel 2. Kavandatava tegevuse käigus eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus

Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning

seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Olemasolev maakasutus Saare DP alal on

maatulundusmaa (Saare kinnistu) ja

transpordimaa (15181 Kriilevälja-Kirila-

Mündi tee kinnistu). Saare kinnistu piires on

mitmed veekaitselised piiranguid, samuti

elektriliinide ja teekaitsevööndiga seotud

piirangud. Kinnistut ei ole aktiivselt

majandatud, seda on kasutatud elanike poolt

puhkealana, samuti on tegemist

maaparandusalaga. Kavandatava tegevusega

plaanitakse luua kinnistu idaserva kuus

elamumaa krunti, säilitades olemasoleva

maakasutuse kinnistu kesk- ja lääneosas ning

mitte kahjustades maaparandusala.

Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa,

muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet

ja taastumisvõime

Saare DP alal puuduvad maavarad

(maardlad). Samuti puuduvad alal

Metsaregistri järgi metsaeraldised. Alal pole

vääriselupaiku, kaitsealuseid liike (v.a.

harilik võldas Pärnu jões), kuid DP ala kattub

osaliselt Pärnu jõe loodus- ja hoiualaga,

seetõttu on läbi viidud Natura eelhindamine

(tabel 3). Põhjavesi on kavandatava tegevuse

alal nõrgalt kaitstud. Kavandatava

tegevusega ei kahjustata alal esinevaid

loodusvarasid.

Märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete,

randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade

võimaliku vastupanuvõime hindamine

Saare DP ala väärtuslikumad märgalalised

kooslused on seotud Pärnu jõe hoiu- ja

loodusalaga (Natura 2000 ala) ja III

kaitsekategooria kala hariliku võldase

elupaigaga. Antud alad paiknevad Pärnu jões

Saare kinnistu lääneosas, kus Saare DP järgi

muudatusi ei planeerita. Kaitstavatele

liikidele ning elupaigatüüpidele on esitatud

hinnangud tabelis 3. Saare DP rakendumisel

ei nähta ette negatiivseid mõjusid antud

aladele ning looduslike alade

vastupanuvõime ületamist.

Võimalikud mõjud inimese tervisele,

heaolule ning elanikkonnale

Saare DP rakendumisel võivad mõjud

avalduda peamiselt detailplaneeringutega

loodavate kruntide elanikele. Hoonete

ehitusaegsed mõjud võivad avalduda ka

naaberkinnistute elanikele (peamiselt läbi

ehitusmüra ja liiklussageduse).

Planeeringuga planeeritakse 6

elamumaakrunti, kuhu on võimalik ehitada

kuni 2 hoonet (eramu ja kõrvalhoone).

Seetõttu on ehitusaegsed häiringud ajutised,

lühiajalised ja ei ületata õigusaktides ette

nähtud piirmääru. Samuti võivad häiringud

tekkida Saare detailplaneeringuala

tulevastele elanikele (6 kinnistu elanikud),

kuna krundid piirnevad Kriilevälja -

Kirila – Mündi teega, kus Teeregistri 2021.a.

andmete kohaselt sõitis aasta keskmiselt 52

autot ööpäevas, valdavalt on tegemist

sõiduautodega, veoautod ja autobussid

moodustasid ööpäevasest liiklusest vaid 1 %.

Seetõttu on tegemist küllaltki madala

liiklussagedusega teega, millega seotud

häiringud (peamiselt müra) on madalad.

Kruntidelt väljasõit Kriilevälja - Kirila –

Mündi teele tuleb detailplaneeringuga

lahendada ning tuleb tagada liiklejate

turvalisus. Transpordiamet oma 12.09.2022

kirjas nr 7.2-2/22/18436-2 ei näe võimalust

kõrvalmaantee teekaitsevööndi

vähendamiseks just müra, tolmu ja

vibratsiooni leviku piiramiseks elamumaa

kruntide tulevastele elanikele. Teine asjaolu,

mida planeeringu koostaja peab arvestama,

on DP ala paiknemine üleujutusohuga alal.

Seetõttu tuleb planeeringus ette näha

ennetusmeetmed üleujutusohu vältimiseks

loodavatel elamumaa kinnistutel ning tagada

detailplaneeringualal olemasoleva Kirila

maaparandussüsteemi toimimine

(Põllumajandus- ja Toiduameti 29.08.2022

kiri nr 6.2-6/9728-1) ja vajadusel viia ellu

üleujutusohtu ennetavad ja

maaparandussüsteemi toimimist toetavad

tegevused. Eelpool toodud ennetusmeetmete

rakendamisel oluline mõju inimese tervisele,

heaolule ja elanikkonnale puudub.

Tabel 3. Mõjuhinnangud Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele ja

elupaigatüüpidele. Hinnangute seletused on järgnevad: 0 mõju puudub, + nõrk positiivne mõju,

++ oluline tugev positiivne mõju, - nõrk negatiivne mõju, -- oluline ja tugev negatiivne mõju.

Liik/elupaigatüüp Mõju seletus Hinnang

Jõesilm Jõesilm elab Pärnu jões, kavandatavast

tegevusest vähemalt 70 m kaugusel. Kuna

kavandatava tegevuse käigus Pärnu jõe

veekvaliteeti ja -režiimi ei muudeta ning elamute

0

veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse

ühisvõrkude kaudu, siis planeeritava tegevuse

mõju jõesilmu elupaigale puudub.

Lõhe Lõhe elab Pärnu jões alamjooksul, kuna

kavandatava tegevuse ning suudme vahel on

mitmed takistused (paisud), kavandatavast

tegevusest vähemalt hinnanguliselt

mitmekümne km kaugusel. Kavandatava

tegevuse käigus Pärnu jõe veekvaliteeti ja -

režiimi ei muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu.

Planeeritava tegevuse mõju lõhe elupaigale

puudub.

0

II I

K K

l ii

g id

Võldas Võldase elupaik KLO9120946 asub vähemalt 70

m kaugusel Saare detailplaneeringualast lääne

suunas. Keskkonnaregistri andmetel loendati

selles elupaigas 2014.a. sügisel 260 võldase

isendit. Kuna kavandatava tegevuse käigus

Pärnu jõe veekvaliteeti ja -režiimi ei muudeta

ning elamute veevarustus ja kanalisatsioon

lahendatakse ühisvõrkude kaudu, siis

planeeritava tegevuse mõju võldase elupaigale

puudub.

0

Harilik hink Hariliku hingu lähim elupaik (KLO9120983)

paikneb planeeringualast ligikaudu 20 km

kaugusel allavoolu. Kuna kavandatava tegevuse

käigus Pärnu jõe veekvaliteeti ja -režiimi ei

muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu,

siis planeeritava tegevuse mõju hingu elupaigale

puudub.

0

II K

K l

ii g id

Paksukojaline

jõekarp

Paksukojalise jõekarbi lähim leiukoht

KLO9200111 paikne kavandatavast tegevusest

vähemalt 14 km kaugusel allavoolu, kus

jõekarpi vaadeldi viimati 2002.a. Kuna

kavandatava tegevuse käigus Pärnu jõe

veekvaliteeti ja -režiimi ei muudeta ning elamute

veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse

ühisvõrkude kaudu, siis planeeritava tegevuse

mõju paksukojalise jõekarbi elupaigale puudub.

0

E lu

p ai

g at

ü ü b id

jõed ja ojad (3260) Antud elupaigatüüpi Pärnu jõe loodusala piires

pole küll Keskkonnaregistrisse kantud, kuid

elupaigatüübile vastab Pärnu jõgi, mis asub

planeeringualast 70 m lääne suunas. Kuna

kavandatava tegevuse käigus Pärnu jõe

veekvaliteeti ja -režiimi ning kaldajoont ei

muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu,

siis planeeritava tegevuse mõju jõgede ja ojade

elupaigatüübile puudub

0

Lamminiidud (6450) Pärnu jõe loodusalal paiknevad lähimad

lamminiidud on Saare detailplaneeringu alast

ligikaudu 7 km allavoolu Türi

maastikukaitsealal. Kuna kavandatava tegevuse

käigus Pärnu jõe veekvaliteeti ja -režiimi ei

muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu,

siis planeeritava tegevuse mõju lamminiitudele

puudub.

0

Puisniidud (6530*) Pärnu jõe loodusalal paiknevad lähimad

puisniidud on Saare detailplaneeringu alast

ligikaudu 7 km allavoolu Türi

maastikukaitsealal. Kuna kavandatava tegevuse

käigus Pärnu jõe veekvaliteeti ja -režiimi ei

muudeta ning elamute veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrkude kaudu,

siis planeeritava tegevuse mõju puisniitudele

puudub.

0

3. Tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Tabel 4. Eeldatavalt oluliselt mõjutatavad keskkonnaelemendid

Mõju suurus

Kavandataval tegevusel on oluline positiivne mõju

keskkonnale, kaitstavatele liikide ja elupaigatüüpidele.

Mõjuala, näiteks geograafiline

ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus

Mõjuala piirneb suures osas kavandatava tegevuse alaga

(detailplaneeringuala piir). Antud alal puuduvad elanikud

kuid DP järgselt luuakse elamumaa krundid (6 tk,

eeldatavalt 6 pere). Arvestades keskmiseks peresse 2,94

inimest (Statistikaamet, 2021.a. rahvaloendus; ümardatuna

3 liiget), siis mõjutab planeeritav tegevus ligikaudu 18

isikut, vähemal määral on mõjutatud teised Kriilevälja küla

elanikud (Statistikaamet, 2021.a. rahvaloenduse järgi 104

elanikku).

Mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatava tegevuse rakendumisel ilmneb

maastikumuutus elamumaa kruntide alal. Samuti kruntide

hoonestamisel tekivad ehitusega kaasnevad häiringuid.

Hilisemad häiringud elanikele ilmevad peamiselt läbi

Kriilevälja - Kirila – Mündi tee kasutamisega, antud

häiringud pole aga tulevalt tee küllaltki vähesest

kasutamisest olulised.

Mõju tugevus, kestus, sagedus

ja pöörduvus

Mõjud on talutavad ning ehitusaegsed (müra) ning ei ületa

Eestis kehtivates õigusaktides toodud piirmäärasid.

Pöördumatuks muutuseks võib lugeda detailplaneeringuala

lääneosas toimuvat maastikumuutust. Saare DP-ga

loodavate elamumaa kinnistu elanikele tekitab ebaolulist

müra liiklemine Kriilevälja - Kirila – Mündi teel, kus

liiklussagedus on 52 sõidukit ööpäevas (peamiselt

sõiduautod), u. 2 sõidukit tunnis. Eelpooltoodud häiringud

ei ületa Eestis kehtivates õigusaktides toodud piirmäärasid.

Mõju piiriülesus Piiriülene mõju puudub.

Mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele

Kavandatav tegevus viiakse läbi Natura 2000 alaga kattuval

kinnistul, kuid mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele

puudub (tabel 3).

Kavandatava tegevuse

koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kavandataval tegevusel puudub koosmõju teiste asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega.

Ebasoodsa mõju tõhusa

ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise

võimalused

Keskkonnaavariide vältimiseks tuleb kasutada ehitusel

tehniliselt korras masinaid. Tagada tuleb Saare kinnistu

piires Kirila maaparandussüsteemi toimimine ja ette tuleb

näha meetmed kinnistul üleujutusohu vähendamiseks (nt.

maapinna tõstmine elamumaa piires). Teekaitsevööndisse

võib rajada vaid kõrvalhooneid, kus ei elata pidevalt (nt.

saun, kuur). Kinnistutelt väljasõiduteede rajamisel

Kriilevälja - Kirila – Mündi teele tuleb tagada ohutus.

4. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta,

arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on

asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist

ning mõju looduslikule mitmekesisusele

Eelhinnangu järeldusena leitakse, et kavandatavale tegevusele keskkonnamõju strateegilise

hindamise ning Natura asjakohase hindamise algatamine pole vajalik, kuna planeeritavad

tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja-

ja pinnaveele. Kuigi kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Natura 2000 ala ja hoiualaga, siis

kavandatava tegevuse käigus maastiku antud piirkonnas ei muudeta, samuti ühendatakse

elamumaa krundid ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni nii, et mõju Pärnu jõe veerežiimile ja -

kvaliteedile puudub. Kavandatava tegevuse rakendamine ei kahjusta Natura 2000 võrgustikku

kuuluvaid alasid ja nende kaitse-eesmärke, kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara.

5. Teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,

millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist

ebasoodsat keskkonnamõju

Soovitav on rakendada järgmisi meetmeid üldiste keskkonnamõjude leevendamiseks, kuid need

ei ole vajalikud kavandatava tegevuse ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikku

kuuluvale loodusalale ning selle kaitse-eesmärkidele:

1. Keskkonnaavariide vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid;

2. Saare DP menetlusel tuleb arvestada Transpordiameti 12.09.2022 kirjas nr 7.2-

2/22/18436-2 ning Põllumajandus- ja Toiduameti 29.08.2022 kirjas nr 6.2-6/9728-

1 toodud seisukohtadega, mis vähendavad ebasoovitavaid mõjusid Saare DP käigus

loodava elamumaa tulevastele elanikele;

3. Tagada tuleb Saare DP alal oleva Kirila maaparandussüsteemi toimimine ja ette

näha ennetusmeetmed DP alal üleujutusohu vältimiseks.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anti Annus

Paide Linnavalitsus

[email protected]

Keskväljak 14

72711, Paide, Järva maakond

Teie 03.11.2022 nr 7-1/22/61-1

Meie 25.11.2022 nr 7.2-2/22/18436-4

Saare kinnistu detailplaneeringu algatamise

eelnõust ja KSH eelhinnangust

Austatud hr Annus

Esitasite Transpordiametile, tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6, arvamuse andmiseks Paide linna

Kriilevälja küla Saare kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 56502:002:0089, edaspidi

planeering) algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu.

Planeeringuga soovitakse Saare katastriüksusele planeerida kuus elamukrunti. Planeeringualasse

jääb osaliselt, km 0,058-0,26 riigi kõrvalmaantee nr 15181 Kriilevälja-Kirila-Mündi kinnistu

(katastriüksus 56502:002:0014). Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 52 autot/ööp.

Oleme planeerigu algatamise eelnõuga ja KSH eelhinnanguga tutvunud ning esitame järgneva

arvamuse. KSH eelhinnangu tabelis 4 on laused: „Saare DP-ga loodavate elamumaa kinnistu

elanikele tekitab ebaolulist müra liiklemine Kriilevälja-Kirila-Mündi teel, kus liiklussagedus on

52 sõidukit ööpäevas (peamiselt sõiduautod), u. 2 sõidukit tunnis. Eelpooltoodud häiringud ei ületa

Eestis kehtivates õigusaktides toodud piirmäärasid.“ Liiklusmüra tase määratakse mürataseme

mõõtmise või hindamisega, KSH eelhinnangus puuduvad viited, et neid uuringuid oleks teostatud

ning mürataseme arvulised väärtused välja selgitatud. Sellest lähtuvalt palume eelpoolviidatud

viimane lause sõnastada järgnevalt: “Eeldatavalt ei ületa eelpooltoodud häiringud Eestis kehtivates

õigusaktides toodud piirmäärasid“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: KSH_Natura_eelhinnang_SaareDP_021122.asice

58581095, [email protected]