Otsus

ER12/2

ER12/2

P24

POS 1 ER100%

9m/ 3m 1200 2

(1/1) 2 7442

1

2

3

P24

POS 3 TH70%ÄV30%

15m 4300 10

2 14 612

P3 P4

P4

5

POS 4 LT100%

- - -

- 1275

Silla tänav

Tehase põik 4

4,3

4,9

3,2

4,3 5

5, 35

3,1

5,3 5

3,5

32,8

8

7

32,8

5,5

4

7

7

7

4

12

3,5

10,8

8

8

23,1

23,3

17,3

11

23

8

28,5

11

23,1

8

5

3,5

P3

P3

POS 5 LT100%

- - -

- 234

2

7

9

R 10

3,5

8

POS 2 ER100%

9m/ 3m 1200 2

(1/1) 2 7241

8

8

5

45 Tartu-Räpina-Värska tee

23,3

24. september 2024 1:500

PÕHIJOONIS

4

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-4-2024

Aadress Tartu mnt 45, Ahja alevik, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Ecovill Grupp UÜ

Ahja alevikus Tartu mnt 45 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud juurdepääs krundile

Säiliv kõrghaljastus

Leppemärgid

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Riigitee kaitsevöönd

Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev hoone

Olemasolev keskpingeõhuliin

Planeeritud sõidutee

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud A&O Maamõõdubüroo OÜ aprill 2022.a. Töö nr. 112/22. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundi piirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Juurdepääsude, parkimisalade ja jalakäijate alad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Juurdepääs katastriüksusele

5 Positsiooni number

Parkimiskohtade arvP24 Ridaelamu suurim lubatud bokside arv/korruste arvER12/2

Planeeritud hoonestusala piir

Planeeritud ridaelamu soovituslik asukoht*

Planeeritud krundi piir

Soovituslik heki (nt kuusk/elupuu) asukoht*

Planeeritud abihoone (prügimaja) soovituslik asukoht*

Soovituslik haljastus (põõsas, puu)*

Planeeritud tootmis-/laohoone soovituslik asukoht*

Planeeritud põhihoone kohustuslik ehitusjoon

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2 Pos 3 Pos 4 ja 5

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Tootmismaa 70%, Ärimaa 30%

Transpordimaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Ridaelamu maa (ER) 100%

Hulgikaubanduse maa (TH) 70%,

väike-ettevõtluse hoone ja

-tootmise hoone maa (ÄV) 30%

Tee ja tänava maa (LT) 100%

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

2 (1 põhihoone + 1 abihoone) 10 -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 1200 m2 4300 m2 -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus

ridaelamul 9 m ja abihoonel 3 m 15 m -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus - - -

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2 Pos 3

Hoonete soovituslik välisviimistlus krohv, puit, kivi, klaas metall, krohv, puit, kivi, klaas

Lubatud katusekalded 10 - 45° 0 - 45°

Lubatud korruselisus 2 2

Planeeritud möödasõidukoht*

Planeeritud parkimisala/õueala*

Planeeritud jalakäijate ala*

Likvideeritav objekt

Krundi ehitusõiguse aken

Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abihoone)

Ehitisealune pindala (m2) Hoonete

arv krundil (põhihoone/ abihoone)Korruste arv

(põhihoone/abihoone) Krundi suurus

(m2)

Planeeritud kraav*

Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala*

TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA

Planeeritud maa-ala suurus 30 803

Moodustavate kruntide arv 5

Krunditud maa bilanss

14 683 m2 - Elamumaa - 47,7% 14 612 m2 - Tootmismaa ja ärimaa - 47,4%

1509 m2 - Transpordimaa - 4,9%

Kavandatud täisehitusprotsent

6700 29295 => 0,23 = 23%

ER12/2

ER12/2

1

2

3

Olemasolev ülekäigukoht

ELPx2

Planeeritud ülekäigukoht

5

Silla tänav

Tehase põik

4

ELP

V1 K1

VLPx12

KLP

VLPx12

KLP

K1 K1

K1

K1 K1

K1

V1

V1

V1

V1 V1

K1

4,3

4,9

3,2

4,3 5

5, 35

3,1

5,3 5

3,5

32,8

8

7

32,8

5,5

4

7

7

7

4

12

3,5

10,8

8

8

23,1

23,3

17,3

11

23

8

SK1SK1

SK 1

SK 1

SK 1

SK1

SK1

SK 1

28,5

11

23,1

8

5

3,5

V1

VLP

KLP

2

7

R2 00

9

Väljavool Kosovo maaparandussüsteemi eesvoolu

SK1 SK1

SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1

Ümbertõstetav tänavalgustuspost

R 10

3,5

8

8

VLPx12 KLP

8

5

45 Tartu-Räpina-Värska tee

23,3

24. september 2024 1:500

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

5

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-4-2024

Aadress Tartu mnt 45, Ahja alevik, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Ecovill Grupp UÜ

Ahja alevikus Tartu mnt 45 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Olemasolev kergliiklustee

Leppemärgid

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Riigitee kaitsevöönd

Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel Olemasolev gaasitorustik Olemasolev hoone

Olemasolev sõidutee (kruuskattega)

Olemasolev keskpingeõhuliin

Olemasolev kraav

Planeeritud hoonestusala piir Planeeritud krundi piir

Planeeritud põhihoone kohustuslik ehitusjoon

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud A&O Maamõõdubüroo OÜ aprill 2022.a. Töö nr. 112/22. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundi piirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Tehnovõrkude asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Planeeritud veetorustik Planeeritud kanalisatsioonitorustik Planeeritud madalpingekaabel

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud sõidutee

Planeeritud möödasõidukoht*

Planeeritud parkimisala/õueala*

Planeeritud jalakäijate ala*

Planeeritud servituudi ala (avalik kasutus jalakäijatele)

Planeeritud kraav*

Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala*

VLP

ELP KLP

Planeeritud veeliitumispunkt*

Planeeritud kanalisatsiooniliitumispunkt*

Planeeritud elektriliitumispunkt*

V1 K1

Võimalik vertikaalplaneerimise suund* Planeeritud sademevee immutamine (imbväljak,-tunnel)*

Planeeritud teeservituudi ala*

Liitumisnähtavus (LN1 = 105 m, LN2 = 15 m)

Planeeritud truup*

Prügiauto ümberpööramisvõimalus*

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-4-2024

PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45

KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Põlva Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Ecovill Group UÜ

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2024

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 4 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 4 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Vastavus kõrgemal seisvatele planeeringutele ............................................................. 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 6 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 7 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 8

7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 8 7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 8 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................... 9 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 10 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 13 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 17 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 20 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 21

8. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL……………..…………………….......22

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

• Joonis 2 – Kontaktvööndi ala plaan M 1:2000

• Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500

• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500

• Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku, Ecovill Group UÜ (registrikood 11478822), poolt 09.09.2022.a.

esitatud taotlus Põlva Vallavalitsusele Ahja alevikus Tartu mnt 45 asuvale

katastriüksusele detailplaneeringu koostamise algatamiseks, ettepanekut täiendati

03.10.2022.

• Põlva Vallavalitsuse 24.11.2022.a korraldus nr 2-3/534 ja väljastatud lähteseisukohad

Ahja alevikus Tartu mnt 45 katastriüksusele detailplaneeringu koostamise kohta.

• Põlva Vallavalitsuse 27.02.2024 korraldus nr 2-3/69 „Ahja alevikus Tartu mnt 45

katastriüksuse detailplaneeringu eesmärgi muutmine“

• Uuendatud lähteseisukohad Ahja alevikus Tartu mnt 45 katastriüksuse

detailplaneeringu koostamiseks (01.03.2024)

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Ahja alevikus (skeem 1). Planeeringuala

suurus on 3,08 ha ja see hõlmab Tartu mnt 45 katastriüksus (katastritunnus 11701:001:0013,

maa kasutamise sihtotsarve 100% maatulundusmaa, kinnistu registriosa nr 265438). Täpsem

asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala jagada kaheks ridaelamumaa krundiks, büroo,

kaubandus- ja laohoone krundiks ning tänavamaa krundiks, määrata hoonestusalad, heakorra ja

haljastuse tingimused, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja servituutide vajadused.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Põlva Vallavalitsuse 24.11.2022.a korraldus nr 2-3/534 „Ahja alevikus Tartu mnt 45

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;

• Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

• Põlva Vallavalitsuse 27.02.2024 korraldus nr 2-3/69 „Ahja alevikus Tartu mnt 45

katastriüksuse detailplaneeringu eesmärgi muutmine“;

• Uuendatud lähteseisukohad Ahja alevikus Tartu mnt 45 katastriüksuse

detailplaneeringu koostamiseks (01.03.2024);

• Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud Põlva valla

üldplaneering;

• Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030;

• Põlva Vallavolikogu 15.05.2024 määrusega nr 7 kehtestatud Põlva valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–2035;

• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-

1/17/676).

• Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (Põlva Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 39);

• Transpordiameti 21.02.2024 kiri nr 7.2-1/24/28936-6.

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(planeerimisseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri 30.03.2017.a määrus

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; EVS

843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.

Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

• Maa-ameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo OÜ aprill

2022.a. Töö nr. 112/22. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Vastavus kõrgemal seisvatele planeeringutele

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud Põlva

maakonnaplaneering 2030+ seab asustuse arengu suunamisel eesmärgiks kasutada ära

olemasolevat taristut ning tihendada olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid.

Maakonnaplaneeringus antud põhimõtte kohaselt tuleb nii elamuarenduses kui ettevõtluses ära

kasutada olemasolevaid struktuure. Detailplaneeringu algatamise ettepanekus toodud eesmärk

vastab maakonnaplaneeringus antud suunistele.

Põlva valla üldplaneeringu (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16)

järgi asub planeeringuala segakasutusega maa-alal (täpsemalt SE – segakasutusega äri- ja

teeninduse maa-ala). Segakasutusega ala on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid

teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. Segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala on

ala, kus läbisegi on valitus, tervishoiu, sotsiaalhoolekande-, kultuuri ja spordiasutuste, kirikute,

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

koguduste ja riigikaitse maa-ala ning neid teenindav maakasutus, elamud ja neid teenindav

maakasutus (sh puhke- ja haljasalad), äri- ja teenindusettevõtted, laopinnad, tanklad, turud ja

olulise keskkonnamõjuta tootmisettevõtted. Tihti on maa-ala osaliselt või täielikult välja

arendamata.

Detailplaneeringu koostamise ettepanekus toodud tegevused ei ole vastuolus kehtiva Põlva

valla üldplaneeringuga.

Skeem 2. Väljavõte kehtestatud Põlva valla üldplaneeringust

(musta kriipsjoonega märgitud planeeringuala piir)

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud üldplaneeringu seletuskirjas toodud nõudeid (ptk

5.1.10, 5.1.11, 5.1.12, 5.1.15, 5.3.2, 5.3.3, 9.4.3, 9.4.4., 9.4.5, 9.4.10, 11.1.1, 11.1.2 jne). Lisaks

on Ahja alevikus segakasutusega äri-ja teeninduse maa-alal määratud täiendavateks

tingimusteks: ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev

katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud

kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringuala suurus on 30 803 m2 ja see hõlmab Tartu mnt 45 katastriüksus (katastritunnus

11701:001:0013, maa kasutamise sihtotsarve 100% maatulundusmaa, kinnistu registriosa nr

265438).

Katastriüksusel asub geodeetiline märk tunnusega 16860 kaitsevööndiga 3 m. Alal asub üks

ehitisregistrisse kandmata hoone, milles asuvad Telia Eesti AS sideehitised. Planeeringualale

ulatub riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska tee kaitsevöönd. Alal asub avalikult kasutatav 1170204

Tehase põik tänav (katastriüksuse lähiaadress Tehase tänav). Juurdepääs katastriüksusele on 45

Tartu-Räpina-Värska teelt ning Silla ja Tehase põik tänavatelt. Katastriüksus on valdavalt

haritava maaga. Maa-ala on tasane, reljeefi langusega ida ja kagu suunas. Planeeringualal on

seatud sundvaldus tehnovõrkudele.

Planeeringualale ulatuvad kitsendused:

• ühisvee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole toru;

• geodeetilise märgi (ID 16860) kaitsevöönd 3 m;

• 45 Tartu-Räpina-Värska tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

• elektri madalpingekaablite kaitsevöönd 1 m kummalegi poole kaablit;

• elektri keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m kummalegi poole liini;

• maagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1 m kummalegi poole toru;

• sidekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole kaablit;

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukohad (Maa-amet)

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringuala idaosale Silla tänava ja Tehase põik ristmikult (mai 2024.a)

Fotod 2 ja 3. Vaade planeeringuala lääneosale Silla tänavalt (mai 2024.a)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.

Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega

katastriüksused.

Planeeritavat ala lähialal asuvad järgmised katastriüksused:

• Ida poolt: 45 Tartu-Räpina-Värska tee (transpordimaa 100%, riigitee);

• Lõuna poolt: Silla tänav (transpordimaa 100%, munitsipaalomandis), Tartu mnt 43

(elamumaa 100%, üksikelamu ja abihooned), Silla tn 1 (elamumaa 100%, üksikelamu

ja abihooned), Silla tn 1a (elamumaa 100%, hoonestamata); Silla tn 5 (maatulundusmaa

100%, üksikelamu ja abihooned);

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Lääne poolt: Tehase tn 7a (elamumaa 100%, hoonestamata), Tehase tn 5 (elamumaa

100%, kortermaja ja abihooned), Tehase tn 3 (elamumaa 100%, kortermaja ja

abihooned);

• Põhja poolt: Tartu mnt 47 (elamumaa 100%, hoonestamata).

Ahja keskus, kus on vajalikud teenused elanikele saadaval, jääb ca 15 minutilise jalutuskäigu

kaugusele. Lähim toidupood asub Ahja keskuses planeeringualast ca 800 m kaugusel, lähim

lasteaed asub keskuses Illimari tänaval ja jääb planeeringualast ca 1,2 km kaugusele ning lähim

kool (Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool) asub samuti Ahja keskuses ja jääb

planeeringualast ca 1 km kaugusele. Lähim ühistranspordipeatus asub planeeringuala kõrval 45

Tartu-Räpina-Värska tee ääres ja sealt saab mugavalt liikuda ka Tartusse. Ahja alevikus asuvast

bussipeatusest (ca 1 km kaugusel) on võimalik liikuda valla erinevatesse piirkondadesse.

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige

üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev

detailplaneering jälgib kehtivas Põlva valla üldplaneeringus toodud nõudeid. Detailplaneeringu

realiseerimisel viiakse seega ellu üldplaneeringus toodut. Lisaks on detailplaneering

maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumuste ja põhimõtetega kooskõlas.

Olemasolevad taristu ja teed on võimelised lisanduvate ehitiste rajamisega kaasneva

koormusega toime tulema. Ridaelamute paiknemine riigitee ääres, kus teisel pool teed on

samuti elamumaad, on loogiline asukoht planeeringualal kuna sealt on ligipääs kõige parem.

Lisanduvad tootmis- ja ärihooned sobituvad samuti sinna asukohta, sest ettevõtte tegevus ja

sõidukid on juba selles piirkonnas tegutsenud aastaid ja vajalik oleks vaid uusi hooneid rajada,

et hulgikaubanduse ettevõttel oleks vajalikud kontori ja laoruumid. Tootmis- ja ärihoonete

rajamine planeeringualal just läänenurka on loogiline asukoht kuna seal on ümbritsevaid

elamuid kõige vähem, kelle elanikke võiks tegevus häirida. Kontaktvööndis Tehase tänaval

asuvad samuti tootmis- ja ärihooned ja riigitee lähedus ning aleviku ääreala on selleks sobilik

koht.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse Tartu mnt 45 katastriüksus viieks krundiks: kaheks elamumaa

100% sihtotstarbega krunti (krundi kasutamise sihtotstarve ridaelamu maa), üheks tootmismaa

70% ja ärimaa 30% sihtotstarbega krundiks (krundi kasutamise sihtotstarve hulgikaubanduse

maa 70% ja väike-ettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa 30%) ning kaheks transpordimaa

100% sihtotstarbega krundiks (krundi kasutamise sihtotstarve tee ja tänava maa 100%).

Elamumaade ja tootmis- ja ärimaa krundile määratakse ehitusõigused hoonete ja tehnorajatiste

rajamiseks. Lisaks lahendatakse juurdepääsud kruntidele ja tehnovõrkudega varustatus ning

määratakse muud tingimused ala väljaehitamiseks (haljastus, heakord jms).

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on

näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala on planeeritud arvestades sõidutee kaugusi,

olemasolevat ehitusjoont ja muid tingimusi (kraav planeeringuala läänepiiril jne). Pos 1 ja Pos

2 puhul hoonestusala jälgib 45 Tartu-Värska-Räpina tee poolt varem väljakujunenud

hoonestusjoont, mis on riigitee teljest ca 32,8 m kaugusel, Teistest krundi piiridest ca 8 m

kaugusel (va Pos 2 Tehase tänava poolne osa, kus hoonestusala jälgib Pos 1 läänepooselt

hoonestusjoont). Krundil Pos 3 asub hoonestusala Tehase põik poolt 4 m kaugusel ja ülejäänud

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

osas 7 m kaugusel. Hoonestusala sees on üldiselt võimalik vabalt valida hoonete asukohti.

Erandina on Pos 1 ja Pos 2 ridaelamud, mis peavad jälgima väljakujunenud hoonestusjoont ja

esifassaad peab asuma määratud ehitusjoonel. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisalasid, juurdepääsuteid,

haljastust ja ehitisteatist mitte nõudvaid väikeehitisi (alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga) nagu

näiteks prügikastide maja.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Ülevaade planeeritud tegevusest

Krundile Pos 1 ja Pos 2 on planeeritud rajada maksimaalselt 12 boksiga ridaelamud (lubatud

on projekteerida ja ehitada ka väiksemate bokside arvuga ridaelamuid) ja abihoone (nt

prügimaja) ning lubatud on ka kuni 20 m2 väikeehitised (laste mängumajad, kuur, ratta

varjualune vms), mille arvu ei määrata kuid nende pindalad lähevad suurima lubatud

ehitisealuse pinna arvestusse. Krundile Pos 3 on planeeritud rajada hulgikaubanduse ettevõtte

kontori hoone (1 tk) ja laohooned (3 tk) ning välja renditavate boksidega laohoone (1 tk).

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1

„Krundi määratud ehitusõigused“ ja krundi ehitusõiguse aknas.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised (sh ka alla 20 m2

pindalaga mitteehitusloa kohustuslikud ehitised). Detailplaneeringuga on määratud

hoonestusõigusega kruntidel hoonete suurimad lubatud arvud krundi kohta, mis sisaldavad nii

ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu (va kuni 20 m² mitteehitusloa

kohustuslike ehitised). Kuni 20 m2 pinnaga mitteehitusloa kohustuslike ehitiste maksimaalset

arvu ei määrata, kuid silmas tuleb pidada, et maht jääks lubatud ehitisealuse pinna sisse

(ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja

ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

Detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kujutatud hoonete asukoht ja suurus on illustreeriv

ja täpne lahendus hoonete asukoha, kuju ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti käigus.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Ridaelamu maa

(ER) 100% 2 (1/1) 1200 m2 8 m / 5 m

2 Ridaelamu maa

(ER) 100% 2 (1/1) 1200 m2 8 m / 5 m

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Hoonete suurimat lubatud sügavust ei määrata. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid, siis maa-

aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda ehitusgeoloogilistest

tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti geoloogiliste kaartide või

puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on keldreid ehitatud; põhiprojekt

peab sisaldama eksperthinnangut).

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslik välisviimistlus

2. Lubatud maksimaalne korruselisus

3. Lubatud katusekalded

4. Soovituslik katuse tüüp

5. Lubatud katusekatte materjal

6. Lubatud piirete materjal

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonele

Pos 1 ja 2 Pos 3

Hoonete soovituslik välisviimistlus puit, kivi, krohv, klaas

Metall (profiilplekk),

krohv, puit, kivi, klaas

Lubatud maksimaalne korruselisus

(põhihoone/abihoone) 2 / 1 2/2

Lubatud katusekalded 10 – 45° 0 – 45°

Arhitektuursed tingimused on välja toodud ka joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed

nõuded hoonete“.

Vastavalt Põlva valla üldplaneeringu ptk-le 5.1.11 on tiheasustusalal põhihoone esifassaad

üldjuhul tänava poole, st tänava poole avanevad aknad ja uksed ja umbseinad ei ole tänava ääres

lubatud. Pos 3 puhul, kuhu on planeeritud tootmis- ja ärihooned, on detailplaneeringuga lubatud

hoone sissepääsud rajada ka sisehoovi poole, kuid tänava poole jääv fassaad ei tohi olla kinnine

umbsein, selle arhitektuurne lahendus peab olema esteetiline ka tänava poolt, kui seda ei ole

võimalik saavutada tuleb lisada hoone ja tänava vahele haljastust.

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Piirkonnas on domineerivad

viilkatused kuid kuna põhja pool on erinevat tüüpi katuseid, siis kindlaid katuse tüüpe

detailplaneeringuga ei määrata – võimalik on rajada piirkonda sobivaid kaldkatuseid, mille

kalded peavad vastama määratud katusekalletele. Hoonete arhitektuur peab olema piirkonda

3

Hulgikaubanduse

maa (TH) 70%;

väike-ettevõtluse

hoone ja -

tootmise hoone

maa (ÄV) 30%

10 4300 m2 15 m

4 Tee ja tänava

maa (LT) 100% - - -

5 Tee ja tänava

maa (LT) 100% - - -

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat keskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja

viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja

lahendada harmoneeruvalt keskkonnaga.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena tuleb kasutada läbipaistvaid

puit- ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne piirete kõrgus on Tartu mnt ääres 1,2 m,

Tehase põik ääres ja vastu Tehase tn 3, 5 ja Tartu mnt 47 võib olla piirdeaia 1,5 m, sh

läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud. Ridaelamu bokside juurde kuuluvat õueala

võib piirata madala piirdeaia või hekiga - bokse eraldav piire ei tohi olla kõrgem kui 1,2 m. Kui

bokside vahele soovitakse rajada hekk, siis see peaks olema vabakujuline ja looduslähedane, et

sobituks keskkonda (nt elupuu smaragdist hekk seda ei ole ja elupuudest hekki rajada ei

soovitata). Pos 1 ja Pos 2 krunte läbib avalik jalakäijate tee, et oleks tagatud juurdepääs

piirkonna kõnniteedele ning jalakäijate liikumise takistamiseks ei ole lubatud Pos 1 ja Pos 2

piiril sinna kõnnitee osale piiret ette panna (äärmisel juhul on lubatud värav). Piirded

kavandatakse ja täpne lahendus antakse hoone ehitusprojektiga.

Valgustus

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada tiheasustusse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee (edaspidi riigitee) km 31,99-

32,23. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2217 sõidukit ning kehtib

kiirusrežiim 50 km/h. Riigitee kaitsevööndi ulatus on 10 m mõlemale poole.

Tartu mnt 45 katastriüksusele on olemasolev juurdepääs riigiteelt Silla tänava ja Tehase põik

kaudu. Planeeritud on rajada 45 Tartu-Räpina-Värska teelt üks mahasõit ridaelamute tarbeks.

Ühine mahasõit ridaelamutele on eelistatuim kui eraldi mahasõit Silla tänavalt krundile Pos 2,

sest seal hakkavad liikuma ka kaubikud ja raskeveokid krundile Pos 3. Ühise mahasõidu laius

peab olema piisav normaalseks kahesuunaliseks liikluseks. Lisaks on sel juhul jalakäijatele

mõeldud alad ka turvalisemad kuna ei ristu ühegi sõiduteega.

Projekteerimisel tuleb tagada, et riigitee ristumiskoht ning kruntide Pos 1 ja Pos 2

juurdepääsutee peab võimaldaks kahesuunalist liiklust, ning seda ka erinevate

liikluskoosseisude korral (nt prügiauto + sõiduauto). Riigitee ristumiskoha parameetrid tuleb

kavandada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele II, kusjuures pöördkõverad arvestada 8

m.Kinnistutelt riigiteele liikujatele peab olema tagatud normide kohane nähtavus. Vajadusel

tuleb alleepuude alumised oksad ära lõigata.

Silla tänaval mugavamaks kahesuunaliseks liikluseks on tarvis tulevikus Silla tänavat (sh ka

riigitee ristmikku) laiendada kuni Tehase põik ristmikuni. Selleks on moodustatud

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

planeeringualale transpordimaa krunt Pos 5, mis antakse üle Põlva vallale. Lisaks on

detailplaneeringuga moodustatud transpordimaa krunt Pos 4, millel asub avalikult kasutatav

Tehase põik tänav. Teemaa laius on planeeritud keskmiselt 12 m. Pos 4 tuleb pärast sõidutee

rekonstrueerimist (laiendamist) anda üle Põlva vallale. Sõiduteed tuleb rajada tolmuvaba

kattega.

Foto 4. Silla tänava ja riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska tee ristmik (september 2024.a)

Planeeritud on rajada üks lisanduv ülekäigukoht riigitee ja Silla tänava ristmiku vahetusse

lähedusse. Ülekäigukoha rajamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.

Planeeringuga on lahendatud jalakäijate liikumine planeeringualalt lähiala kergliiklusteedele ja

bussipeatusesse. Selleks, et olemasoleva ülekäiguraja ja loodava ülekäigukoha vahel saaks

ohutult kõndida tuleb rajada katkematu kõnnitee ridaelamute ette, mis viib riigitee

ülekäigukohtadesse planeeringuala kirde ja kagunurgas. Kõnnitee on avalikult kasutatav

mõlema ridaelamu elanike poolt. Kahe ridaelamu vaheline kõnnitee osa tuleb rajada

samaaegselt teisena rajatud ridaelamu kõnnitee rajamisega.

Liiklus riigiteel võib põhjustada müra. Seega hoonete projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused (päeval 60

dB (va teepoolsel küljel kus see on 70 dB), öösel 55 dB (va teepoolsel küljel kus see on

60 dB);

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud

müratasemete väärtused siseruumides.

Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke

meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse

tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides. Transpordiamet ei võta endale

kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Kruntidele Pos 1 ja Pos 2 on kummalegi

kavandatud 24 parkimiskohta. Täpne sõidukite parkimise lahendus lahendatakse

projekteerimisel. Lisaks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada ka jalgrataste

parkimisvõimalus. Krundi Pos 3 parkimiskohtade konkreetne arv leitakse projekteerimisel

vastavalt rajatavate äri- ja tootmishoonete tulevasele brutopinnale.

Parkimisalade projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

• kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;

• parkimine lahendada kinnistu piires ning arvestada tuleb parkimise normide,

linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise põhimõtetega.

(Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad, jalgratturid ja

üldine elu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii ruumi turvalisuse,

elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega);

• alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele

elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 1, p 2 ja lg 7 alusel tuleb rajada juhtmetaristud

ja laadimispunktid parklatesse. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus ja asukoht

tuleb määrata projekteerimisel;

• enam kui 20-kohaline parkimisala tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,

arvestades vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta.

• Tootmis- ja segakasutusega aladel korraldatakse parkimine nii, et müra ei häiriks

elanikke, st mootorsõidukite parkla asub elamutest kaugemal, võimalusel teisel pool

tootmis- ja ärihooneid.

Lisaks tuleb kinnistute sisese liikluskorralduse kontekstis arvestada ruumivajadusega

kahesuunalisele liiklusele – ehk et oleks võimalik samal ajal liikuda parklast riigiteele ja

vastupidi; samuti lahendada prügiauto manööverdamisala – prügiauto ei tohi takistada samal

ajal elanike liikumist (või nt kiirabi või päästesõiduki liikumist).

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud

ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Kui sõidukite parkimine kavandatakse välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas

kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla

üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.

Hoone tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele on

soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused

krundi omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses Silla tänaval asuvad ühisveevärgi- ja

-kanalisatsioonitorustikud. Seega planeeringualale rajatav hoonete vee- ja

kanalisatsioonitorustikega liitumine on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest.

Vee-ettevõtjaks on Ahja alevikus AS Põlva Vesi, kes väljastas ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused (vt täpsemalt lisade kaustas). Võimalik vee-

ja kanalisatsioonitorustike ühenduspunktid asuvad Silla tänaval ja Tehase põik tänaval.

Soovituslikud torustike kulgemise asukohad on näidatud joonisel 5. Täpne torustike asukoht

leitakse projekteerimise staadiumis.

Planeeritav veevajadus ühel ridaelamul on 12x0,5m3/ööpäevas ehk 6 m3/ööpäevas. Planeeritav

veevajadus krundil Pos 3 sõltub töötajate arvust (arvutuslikult 30 l töötaja kohta). Näiteks 30

töötaja puhul 0,9 m3/ööpäevas. Planeeritava ärajuhitava reovee koguse loetakse veetarbimisega

võrdseks.

Planeeritud ridaelamute veevarustuse tagamiseks rajatakse vee liitumispunktid Pos 2

lõunapiirile ja läänenurka, millest üks teenindab Pos 1 kinnistut ja teine Pos 2 kinnistut. Pos 1

tarbeks rajatavale torustikule seatakse servituut. Krundile Pos 3 on veevajadus vaid

kontorihoone tarbeks ja selle liitumispunkt on planeeritud hoone vahetusse lähedusse Silla

tänaval. Planeeritud liitumispunktid on näidatud joonisel 5. Liitumispunktidest rajatakse

hooneteni majaühendustorustikud. Kinnistule planeeritavate hoonete kanalisatsiooni

paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta

kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade

üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga

kasutamise eeskirja kohaselt loetakse keelatud ühenduseks sademe- ja drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

Liitumispunktide, ühisveevärgitorustiku ja ühiskanalisatsioonitorustiku rajamine saab toimuda

läbi liitumistasu kinnistuomaniku või arendaja poolt, mis on võrdne liitumispunktide ja ÜVK

torustike projekteerimise/väljaehitamise/omanikjärelevalve maksumusega.

7.6.2 Sademevesi

Planeeringuala sademevee ärajuhtimine on keerukas, sest sademevett võib koguneda palju, kui

rajatakse krundile Pos 3 suuremahuline sisehoov koos parklaga, seega sademevee immutamine

Pos 3 krundi piires ei ole võimalik.

Üleliigse sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud rajada kõvakattega parkimisala

vertikaalplaneerimise teel kalde alla ja parkla keskele jätta haljasala, mille keskele koguneb

suurem osa sademeveest. Sealt juhitakse sademevesi mööda truupe ja kraave planeeringuala

lõunapiirile truupi, kust suubub sademevesi lõpuks maaparandussüsteemi eesvoolu Kosova (vt

skeem 4). Lisaks on võimalik katustelt tulenev sademevesi laohoonetel juhtida otse

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

planeeringuala läänepiiril olevasse kraavi ja planeeritud kraavi selle läheduses planeeringuala

põhjapiiril.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida

riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda

ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

Kruntide Pos 1 ja Pos 2 sademevesi on võimalik kokku koguda parkla otsas ja immutada

krundisiseselt. Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine

eesmärk on pikendada sademevee äravoolu aega, et vähendada koormust

sademeveekanalisatsioonile. Viibeaega suurendavad looduslähedased sademeveelahendused

nagu näiteks vett läbilaskev katend (kõnniteede rajamisel paigaldada vahedega sillutuskivid),

kasvukast, nõva ja vihmapeenar. Sademevee lahenduse projekteerimisel on soovituslik arvesse

võtta juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad

sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi

Vallavalitsus). Projekteerimisel tuleb leida ka täpne asukoht õli- ja liivapüüduritele. Joonisel 5

näidatud torustike asukohad on üks võimalik lahendus ning täpsed sademeveetorustike,

truupide ja kraavide asukohad määratakse projekteerimise staadiumis.

Skeem 4. Sademevee ärajuhtimine.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik krundile Pos 1 planeeringuala vahetus lähedusest

olemasolevast tuletõrje veevõtukohast (Tartu mnt 47a), kus asub 80 m3 suurune veevõtumahuti.

Pos 2 ja Pos 3 tuletõrje veevajaduse tarbeks rajatakse Silla tn 1a just kaevatud tiigi äärde

nõuetekohane veevõtukoht (vt asukohti joonisel 2).

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4. Olemasolev veevõtukoht Tartu mnt 47a katastriüksusel

Planeeritav veevõtukoht peab olema sõiduteest kuni 2,5 m kaugusel ning sellele tuleb tagada

ööpäevaringne juurdepääsu võimalus. Veevõtukoha täpne asukoht tuleb leida projekteerimise

käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri määruses 18.02.2021

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele ja standardis EVS 812-

6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut.

Siseministri määruse järgselt määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk

veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.

Veevooluhulk veevõtukohas peab seega olema 10-30 l/s sõltuvalt hoone tuletõkkesektsiooni

eripõlemiskoormuse suurusest (MJ/m²). Näiteks eripõlemiskoormuse, mis on suurem kui 1200

MJ/m2, puhul on vajalik tagada veevooluhulk 30 l/s kolme tunni jooksul (so. 324 m3). Sama

määrus aga sätestab, et kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutusüsteemiga (AKS), mis

rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga

tagamise aega vähendada ühe tunnini. Kuna hoonete projekteerimise staadiumis selgub alles

eripõlemiskoormuse suurus ja sellest tulenevalt on võimalik arvutada igale rajatavale äri- ja

tootmishoonele vastav veevooluhulk, siis juhul kui planeeritud veevõtukoht ei anna piisavat

kogust, tuleb projekteerida ja paigaldada AKS või lisanduv veevõtumahuti krundile Pos 3 või

Silla tn 1a katastriüksusele. Täpne lahendus leitakse hoonete projekteerimise käigus. Silla tn 1a

katastriüksusele planeeritud tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada detailplaneeringust huvitatud

isiku poolt enne esimesele hoonele kasutusloa väljastamist. Kui peaks tekkima vajadus

lisanduvate tuletõrje veemahutite järele (juhul kui ei soovita rajada AKS tulekustussüsteemi),

siis need tuleb rajada krundi omaniku poolt samuti enne kasutusloa taotlemist.

7.6.4 Elektrivarustus

Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt antud elektrivarustuse tehnilistele tingimustele nr 440285

nähakse ette elektritoide Ahja remonditehas: (Põlva) alajaamast 85663. Kruntide Pos 1 ja Pos

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

2 piirile on planeeritud mitmekohalised liitumis- ja jaotuskilbid. Toide alajaamast

liitumiskilbini ja liitumiskilbist hooneni nähakse ette 0,4 kV maakaabliga.

Krundi Pos 7 elektritoide antakse Ahja tehase 10/0,4 kV alajaamast 0,4 kV maakaabliga kuni

krundi piirile planeeritud liitumiskilbini.

Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni tuleb

rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad täpsustatakse

projekteerimise staadiumis.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.10).

Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning

nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab elektrivõrgu Elektrilevi

OÜ.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Küttesüsteemi rajamisel tuleb arvestada Põlva

valla üldplaneeringus ptk 10.2 toodud nõudeid.

Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja

päikesepaneelid. Sh päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoone fassaadile või katusele.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone

energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

Täpsem soojavarustus lahendatakse hoonete projekteerimise käigus.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse juhtmevabalt 4G või 5G võrgu abil.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub hetkel heinamaa ja väga väikses osas kõrghaljastust. Haljastuse

kavandamisel ja rajamisel tuleb rakendada haljastuse tõhususe põhimõtteid. Parklate

lahenduses tuleb kasutada võimalikult palju haljastatud pinda sh kõrghaljastust, et leevendada

nii soojussaarte tekkimise efekti kui üleujutusohtu.

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• krunt peavad olema esteetilised ja heakorrastatud;

• enam kui 20-kohalised parkimisala tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,

arvestusega vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Haljastuse planeerimisel tuleb

arvestada lumevallitusega ning tagada nähtavus ristmikel;

• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda

tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis;

• Olemasolevat kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt ning üldine nõue on, et

ehituslikus piirkonnas peab vähemalt 10 % katastriüksusest olema kõrghaljastusega;

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Ridaelamu maal tuleb tagada haljastatav/looduslikuna säiliv osa 50% krundi pindalast

ja äri- ja tootmismaal 10%;

• Tootmishoone või -ala kavandamisel arvestatakse, et tootmistegevusest tulenevad

kahjulikud mõjutused peavad jääma tootmisala piiridesse, ka vajalik puhvervöönd (sh

kaitsehaljastus) peab jääma tootmisala piiridesse. Naabritega kokkuleppel võib

kaitsehaljastus osaliselt või terviklikult jääda väljapoole tootmisala;

• Kui tootmishoone või alaga katastriüksus piirneb katastriüksusega, millel asub tundlik

hoone, tuleb tundliku hoone poolsesse külge, kaitseks kahjulike mõjutuste eest,

kavandada mitmerindeline haljastus;

• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu

suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise

põhimõte on et sademevesi tuleb juhtida planeeritud sademeveetorustikesse, kraavidesse,

truupidesse ja haljasaladele. Riigitee äärsesse kraavi sademevee juhtimine on lubatud vaid

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) sõidukite parkimine hoone läheduses;

2) välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses;

3) kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust;

4) kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid);

5) kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms).

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike

2 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda

ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja

5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Põlva Vallavalitsuse poolt 04.10.2022 koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu järgi ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik.

Planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte, kaitsealasid ja

Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Lähtudes

planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, senisest ja planeeritavast

maakasutusest ja arvestades asjaoluga, et tegemist on asulasisese keskkonnaga, ei ole ette näha

detailplaneeringu realiseerimisel olulist negatiivset keskkonnamõju või keskkonnaseisundi

olulist kahjustumist.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

üle otsustamiseks küsis Põlva Vallavalitsus Keskkonnaametilt seisukohta. Keskkonnaamet asus

31.10.2022 kirjas nr 6-5/22/19836-2 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et

vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad

jäätmed (pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud

tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.2 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Põlva valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.3 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud

peatükis 7.3.

7.8.4 Müra

Müra leevendamiseks tundliku ehitise ümbruses:

• teostatakse mürarohked tegevused tootmisala sisemuses;

• müratekitav tehnoseade, ventilatsiooniava jms süsteem paigutatakse suunaga

tundlikust ehitisest eemale, tootmisala sisse;

• rajatakse kaitsehaljastus (vt ptk 7.7.1)

Haljasvöönd on seda efektiivsem, mida lähemal ta on häiringu allikale. Haljasvööndi

efektiivsus suureneb vööndi laiuse, istutustiheduse ja kõrgusega. Erineva kõrgusega puu- ja

põõsaliikidest haljasriba vähendab häirivat visuaalset kontakti ning leevendab müra ja

õhusaastet paremini kui sama kõrgusega taimestik. Igihaljastest- ja lehtpuudest koosnev

mitmerindeline segapuistu omab paremat efekti kui üheliigiline puistu.

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol – uute hoonete

rajamisel võib tekkida vajadus ka lisanduva tööjõu järele. Planeeritava tegevusega ulatuslik

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende kaitsevööndeid.

Detailplaneeringuga on määratud krundile sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete

rajamiseks. Planeeringuala kasutusele võtmiseks tihendatakse Ahja aleviku ääreosa ja uued

hooned elavdavad tänavapilti. Planeeringuala hoonestamisel kaasneb pigem positiivne

kultuuriline mõju, sest kaasaegne ja atraktiivne keskkond mõjutab meeli ja taju positiivselt.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Luuakse jalakäijatele mugavad liikumisteed

läbi planeeringuala, korrastatakse ümbrus, suureneb turvalisus ja rajatakse uued kaasaegsed

hooned. Tootmis- ja laopindade lisandumine annab kindluse, et ettevõte jätkab tegevust

piirkonnas, mitte ei vii tootmist mujale, see kindlustab töökohtade säilimise piirkonnas. Lisaks

välja renditavate laoruumide näol tekib võimalus kõigil, kes sellest teenusest huvitatud on,

lihtsa vaevaga endale lao-/asjade ajutise hoiustamise ruumid rentida. Planeeringu elluviimisel

on positiivne sotsiaalne mõju, sest avalikku ruumi lisanduvad tänapäevased eluruumid ja see

toob kaasa ka elanike arvu kasvu Ahja alevikus. Uute elanike lisandumine aitab kaasa teenuste

(lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus) säilimisele Ahja alevikus. Negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil kontaktvööndi elanikele põhiliselt

suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, saab

eeldada, et negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ei ole ulatuslikud,

kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura 2000 ala. Tegevusega

kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Kavandatava äritegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest

valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei too kaasa olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Hulgikaubandusega tegelev ettevõte ei tooda kaupa koha peal vaid kasutab ala peamiselt

laopindadena. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et ulatuslik negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadust kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele on vajalik seada

isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Gaasivõrk AS, AS Põlva

Vesi). Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse

tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis. Servituudialad on

kujutatud joonisel 5 ning on illustreeriva tähendusega.

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi

Servituut (valitsev kinnisasi või isik)

Tehase

jalgtee L2

Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaablid (Elektrilevi OÜ)

Pos 1 Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaablid (Elektrilevi

OÜ);

Teeservituut juurdepääsu tagamiseks sõidukitele ja prügiautole (Pos 2);

Reaalservituut - jalakäijate teele avalikuks kasutuseks (Pos 2).

Pos 2 Reaalservituut - jalakäijate teele avalikuks kasutuseks (Pos 1);

Reaalservituut – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik (Pos 1).

Pos 3 Isiklik kasutusõigus - OÜ 10,0 kV õhuliin (Elektrilevi OÜ);

Isiklik kasutusõigus – maagaasi jaotustorustik (AS Gaasivõrk).

Pos 4 Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik (Põlva Vesi

OÜ);

Reaalservituut – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik (Pos 2).

Pos 5 -

Silla tänav Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik (Põlva Vesi

OÜ)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal koostatavatele

ehitusprojektidele.

Detailplaneering realiseeritakse järgmiste etappidena:

I etapp – kruntide moodustamine; planeeritud juurdepääsutee (Tehase põik) rekonstrueerimine;

Silla tänava laiendamine; mahasõitude rajamine Pos 3-le; äri- ja tootmishoonete rajamine koos

parkimisalaga ja hoone tehnovõrkudega varustamine, servituutide seadmine; II etapp –

ridaelamutele planeeritud juurdepääsu rajamine ja hoonete rajamine ning Pos 4 ja 5 üle andmine

kohalikule omavalitsusele.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike

õigusi või kitsendaks naaberkatastriüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada

naaberkatastriüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega

tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi

igakordne omanik.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Ehitusprojekti käigus tuleb

täpsemalt lahendada hoonete asukohad, parkimiskorraldus ja tehnovõrkude täpne paiknemine

krundil. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele

paigutusele hoonestusalas ühendused olemasolevate tehnovõrkudega.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Pos 1 ja Pos 2 kruntidele ei väljastata mistahes hoone ehitusluba, kuni on välja ehitatud krundile

Pos 1 planeeritud juurdepääsutee ja seatud Pos 1-le servituut juurdepääsu tagamiseks Pos 2

AHJA ALEVIKUS TARTU MNT 45 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kasuks ning reaalservituudid jalakäijate tee kasutamiseks. Planeeritud juurdepääsutee rajamise

kohustus lasub detailplaneeringust huvitatud isikul, kes tellib vastava projekti ja tee välja ehitab.

Silla tänava rekonstrueerimine (laiendamine) ja mahasõidu laiendamine on samuti huvitatud

isiku kohustus ja see on eelduseks Pos 3 hoonete kasutusloa taotlemiseks. Kõik riigitee

kaitsevööndis kavandatud ehitusloakohustuslike ehitiste projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb

Transpordiameti käest taotleda nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Kui kohalik

omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi ehitusseadustiku § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis on tarvis kaasata Transpordiamet

menetlusse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik,

puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

Hoonetele Pos 2 ja Pos 3 ei väljastata enne kasutuslubasid kui pole välja ehitatud nõuetekohast

tuletõrje veevõtukohta. Pos 3 hoonetel on kasutusloa taotlemisel eelduseks lisaks Silla tänava

ja riigitee ristmiku rekonstrueerimine ning tänava laiendamine.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohase uue

mahasõidu kruntidele Pos 1 ja Pos 2 juurdepääsu, Tehase põik ja Silla tänava

rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks, tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 25.09.2024 nr 7-1.2/24-63-2

Meie 20.10.2024 nr 7.2-1/24/28936-9

Tartu mnt 45 katastriüksuse

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Ahja aleviku Tartu mnt 45

katastriüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 11701:001:0013), edaspidi planeering).

Planeeringuga jagatakse Tartu mnt 45 katastriüksus viieks krundiks: kaheks ridaelamumaa, üheks

tootmis- ja ärimaa (70 ja 30%) ning kaheks transpordimaa krundiks. Elamumaade ja tootmis- ja

ärimaa krundile määratakse ehitusõigused hoonete ja tehnorajatiste rajamiseks. Lisaks on

lahendatud juurdepääsud kruntidele ja tehnovõrkudega varustatus ning määratud muud tingimused

ala väljaehitamiseks (haljastus, heakord jms).

Planeeringut on korrigeeritud meiega koostöös.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu.

Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks.

Silla tn riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda meie käest

nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. Tartu mnt 45 – Seletuskiri

2. Joonis 4 – Põhijoonis

3. Joonis 5 - Tehnovõrkude joonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]