2
6.1.1. krundi minimaalne suurus üldplaneeringu järgi on 2000 m
2
;
6.1.2. juhtfunktsiooni kõrvalfunktsioonina on kuni 25% ulatuses lubatud kaubandus-, toitlustus-
, teenindus- või majutushoone maa ning üldkasutatava hoone maa juhtotstarve;
6.1.3. pereelamu suurim lubatud kõrgus on 8 m;
6.1.4. hoonete maht, rütm, asetus krundil, sokli, katuseharja- ja räästa kõrgus, katuse kuju ja
viimistlusmaterjalid peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi;
6.1.5. parkimine tuleb lahendada krundi piirides.
6.2. Detailplaneeringuga määrata krundi hoonestusala, piiritledes krundi osa, kuhu võib püstitada
ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.
6.3. Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse alljärgnevad arhitektuurinõuded:
6.3.1. hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, katuseharja
või hoone põhimahu suund, vajadusel kohustuslik ehitusjoon, üksikelamutel kõrvalhoonete
paigutus jms);
6.3.2. kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurim lubatud kõrgus maapinnast);
6.3.3. konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus, katusekalded jm;
6.3.4. nõuded hoonete välisviimistlusele.
6.4. Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon)
varustamise põhimõtteline lahendus. Vee ja kanalisatsiooni puhul näha ette liitumine
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni on lubatud
kasutada kogumismahuteid.
6.5. Planeeringuga lahendada sademevee kogumine ja/või ärajuhtimine ning tuletõrje
veevarustuse tagamine. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee
kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada
ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi
sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.
6.6. Planeeringuga moodustada 1170204 Tehase põik tänava teenindamiseks vajalik
katastriüksus mille minimaalne laius on 10 m ning näha ette selle üle andmine kohalikule
omavalitsusele.
6.7. Riigiteega nr 45 Tartu-Räpina-Värska ristumiskohtade kavandamisel tuleb koostööd teha
Transpordiametiga.
6.8. Kavandada kergliiklustee, mis ühendab planeeringuala olemasolevate bussipeatustega
(Alevi, riigitee km 31,984 ja km 32,043) ning kulgeb läbi planeeringuala paralleelselt riigiteega
kuni Silla tänavani. Silla tänava piirkonda kavandada riigiteele ülekäigukoht, mis on ühendatud
teisel pool riigiteed asuva kergliiklusteega. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklustee
eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu
kavandamise juhendi tabelist 4.
6.9. Planeeringuga avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või muude tehnorajatiste planeerimisel arvestada, et Põlva vald ei
võta kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademete kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate
kulude kandmiseks kui halduslepingus ei lepita kokku teisiti.
6.10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,
õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt
keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.
6.11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad.
7. Üldised nõuded detailplaneeringu koosseisule ja vormistamisele
7.1. Detailplaneering peab olema planeeringuala terviklik ruumilahendus, mis koosneb
seletuskirjast ja joonistest.
7.2. Planeeringu seletuskirjas esitatakse: