Üürileping nr Ü11888/16 (Siseministeeriumi hooned)

1 / 6

Lisa nr 6.3

19.12.2016 sõlmitud

üürilepingule nr Ü11888/16

PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE NR 3

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lelle 24, 11318 Tallinn (edaspidi nimetatud

üürileandja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kati Kusmin

ja

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, registrikood 70000562, asukohaga Pikk 61, 15065 Tallinn

(edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab kantsleri 26. oktoobri 2018. a käskkirja nr 1-5/113 „Volituste

andmine varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantslerile“ punkti 2 alusel varade, planeerimise ja

tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli,

edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled,

võttes arvesse, et:

1) poolte vahel on 19.12.2016 sõlmitud üürileping nr Ü11888/16 (edaspidi nimetatud leping), mille

kohaselt on üürnikul õigus kasutada Tallinnas Lai tn 46 // 48 // Oleviste tn 1 // 3 // 5 // Pagari

tn 2 // 4 // Pikk tn 61 asuvat üüripinda (edaspidi nimetatud üüripind);

2) üürnik soovib, et üürileandja teostaks üüripinnal kokkulepitud mahus vajalikud parendustööd ja

hangiks seadmed,

leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Eesmärk ja tähtaeg

1.1 Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal kokkuleppe lisas nr 1 kirjeldatud

parendustööd ning hangib kokkuleppe lisas nr 2 kirjeldatud seadmed (edaspidi ühiselt nimetatud

tööd). Tööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku tööde teostamiseks korraldatavates

riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid), arvestades seejuures tööde

teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.

1.2 Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning poolte

kohustused ja õigused.

1.3 Üürileandja on kohustatud andma teostatud tööd üürnikule üle hiljemalt 31.12.2019 tingimusel,

et:

1.3.1 üürnik on kokkuleppe punktis 4.2 sätestatud tähtaja jooksul kooskõlastanud riigihangete

tehnilised kirjeldused ning ei esine muid üürnikust tingitud takistusi tööde riigihangete

väljakuulutamiseks;

1.3.2 ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid

asjaolusid;

1.3.3 puuduvad mis tahes muud takistused tööde teostamiseks.

2. Üürileandja on kohustatud:

2.1 korraldama ja jooksvalt finantseerima tööd vastavalt kokkuleppe lisadele nr 1 ja 2 üürniku jaoks

parimal võimalikul viisil, teostades tööd efektiivselt saavutamaks kvaliteetne tulemus

optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate ekspluatatsiooni kuludega;

2.2 tööde teostamisel kinni pidama kokku lepitud tähtajast;

2 / 6

2.3 mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud tööde lahendustes ilma

üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul ei ole

õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest

keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks;

2.4 vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud tööde muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust

erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning tööde teostamist rahaliselt, ajaliselt või

muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste ettepanekute kohta

põhjendatud kaalutlused koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede ära

näitamisega;

2.5 realiseerima üürniku poolt esitatud ettepanekutest tulenevad mitteolulised materjalide ja

lahenduste muudatused ning kokkuleppe punktis 2.4 nimetatud olulised muudatused, mis on

tulenevalt tööde järgust realiseeritavad ja mille realiseerimisega kaasneva aja- ja rahakulu on

üürnik kirjalikult aktsepteerinud. Juhul, kui selliste muudatuste teostamise tõttu pikeneb tööde

teostamise tähtaeg ja üürnik on kirjalikult aktsepteerinud muudatuste realiseerimisega kaasneva

ajakulu, sõlmivad üürileandja ja üürnik kirjaliku kokkuleppe, millega muudetakse tööde

teostamise tähtaega ning kirjeldatakse ära teostatavad muudatused. Juhul, kui eelnimetatud

kokkulepet ei sõlmita, ei ole üürileandjal kohustust kirjeldatud muudatusi teostada;

2.6 üürniku nõudmisel andma aru tööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal

ajal teostada kontrolli teostatavate tööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide,

seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud tööde lahendustele ja kooskõlastatud riigihanke

tehnilisele kirjeldusele;

2.7 korraldama vastavalt vajadusele, sh üürniku esindaja nõudmisel tööde teostamisega seotud

küsimustes nõupidamisi ning kaasama tööde teostamisega seotud nõupidamistele üürniku esindaja

ilma, et üürnik sellest tulenevalt tööde nõuetekohasuse eest vastutaks. Üürnik vastutab siiski tema

poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui:

2.7.1 sellised juhised on antud üürniku tööspetsiifilistes küsimustes, mida valdab üksnes üürnik või

2.7.2 tegemist on tavapärase tööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja

juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm,

kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist;

2.8 teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale tööde

valmimise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest

riskidest;

2.9 koostama ja säilitama töid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid,

koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnikule

tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.

3. Üürileandjal on õigus: 3.1 saada üürnikult tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid;

3.2 teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi tööde lahenduses, juhul kui üürnik ei ole eelnimetatud

muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe punktis 4.2

toodud tähtaja jooksul;

3.3 peatada või lõpetada töödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4

alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult töödega seoses tekkiva kahju hüvitamist.

4. Üürnik on kohustatud:

4.1 esitama üürileandja nõudmisel tööde teostamiseks vajalikud lähteandmed;

4.2 vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused

dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või

3 / 6

teatama sama tähtaja jooksul kooskõlastuse andmisest keeldumisest. Nõusoleku andmisest

keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud ega tohi olla vastuolus eelnevalt kokkuleppe

täitmise käigus kokkulepitud lahendustega või üürniku poolt väljendatud seisukohtadega;

4.3 esitama tööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest,

kuid mitte hiljem kui järgmisel tööde teostamisega seotud nõupidamisel. Juhul kui üürnik ei esita

pretensioone tähtaegselt, puudub üürnikul õigus hilisemalt esitada pretensioone antud puuduste

osas.

5. Üürnikul on õigus:

5.1 esitada tööde teostamise ajal ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks;

5.2 kontrollida tööde teostamise käiku ja tööde mahu ja kvaliteedi vastavust kokkulepitud

lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist;

5.3 osaleda tööde teostamisega seotud küsimustes korraldatud töörühma nõupidamistel ja saada

nõupidamiste protokollid;

5.4 nõuda üürileandjalt töödega seotud töörühma nõupidamiste kokkukutsumist;

5.5 nõuda töödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida

kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu

üürniku poolt kooskõlastatud riigihanke tehnilisest kirjeldusest või punktides 4.2 või 4.3 toodud

kooskõlastustest (v.a punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust üürileandjale hüvitada

vastava toimingu või muudatuse ulatuses tehtud kulutusi;

5.6 nõuda kokkuleppega reguleeritud avaldusele vastamise tähtaja (punkt 4.2) pikendamist, kui

selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja

pikendamise, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikult taasesitatavas vormis

avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või

tähtpäev.

6. Tähtaegade pikenemine

6.1 Üürileandja kohustub teostama tööd ning andma üürnikule üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga

kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel.

6.2 Kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata lepingust,

kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses tööde teostamise tähtaja

edasilükkumise ja üürnikule üle andmisega, juhul kui tööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad,

eelkõige järgmistel põhjustel:

6.2.1 tööd viibivad või on takistatud objektiivsetel põhjustel, mis ei tulene üürileandja tegevusest

või tegevusetusest (sh üürniku tegevuse või tegevusetuse tõttu; kõrvaldatava takistuse tõttu

õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel; uuringutest või

ekspertiisidest tulenevalt) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest

tingitud tööde kestuse pikenemise aja võrra;

6.2.2 üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega (sh punkt 5.6 alusel), mis on

eelduseks üürileandja poolt endale võetud kohustuste täitmisele – tähtaeg lükkub edasi

üürniku kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra;

6.2.3 riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud ja esitatud

vaidlustus või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja loobub

vaidlustusest/kaebusest – tähtaeg pikeneb vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse

pikenemise aja võrra;

6.2.4 riigihanke hankemenetluses eduka pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu

sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks

4 / 6

pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg pikeneb

uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

6.2.5 riigihanke hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses pakkumuse

esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata või kui

pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud pakkumused

tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna tõttu, mille

tulemusena ei ole hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille suhtes hankelepingut sõlmida –

tähtaeg pikeneb uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

6.2.6 riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse

menetlemise ajal tunnistab üürileandja üürniku kirjalikul nõusolekul (üürnik ei või seejuures

nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma

vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või

kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale või üürnikule

(sh eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg

pikeneb vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue

riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

6.2.7 riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid

vaidlustus või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete

mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg

pikeneb vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra või uue riigihanke

ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

6.2.8 üürnik soovib kokkulepitud tööde lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete

muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises (sh eeldatavas

maksumuses) ning määravad lisatöödele täiendava tähtaja.

6.3 Punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda seaduses või lepingutes sätestatud muu

leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

6.4 Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:

6.4.1 esineb punktides 6.2.1-6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu kokkuleppes sätestatud

tähtaeg pikeneb (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates näitama ajavahemiku, mille

võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg pikeneb) või

6.4.2 esineb punktis 6.2.8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud tähtaja

pikendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.

7. Parendustööde maksumus ja tasumine

7.1 Kokkuleppe (lisa nr 1) alusel üürileandja poolt korraldatavate parendustööde eeldatav maksumus

on 15 000 (viisteist tuhat) eurot (summa ilma üürileandja projektijuhtimise kulu ja

käibemaksuta), kuid selle suurus muutub lähtudes parendustööde teostamiseks korraldatavate

riigihangete tulemustest ning kaasnevate teenuste (parendustööde käigus tehtavad muudatused

jms) tellimiseks tehtavatest kulutustest.

7.2 Üürnik hüvitab üürileandjale kokkuleppe täitmisega kaasnevad parendustööde kulud kokkuleppes

sätestatud tingimustel. Kokkuleppe täitmisega kaasnevateks parendustööde kuludeks on järgmised

kulud:

7.2.1 üürileandja projektijuhtimise kulu 7% parendustööde lõplikust maksumusest;

7.2.2 parendustööde teostamiseks tehtud tegelikud kulud (sh kokkuleppe ennetähtaegse lõpetamise

ning kokkuleppe eesmärgi täitmiseks kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega ja selliste

lepingute ülesütlemisega seotud kulud) tingimusel, et üürileandja on vastavate kulude

teostamise eelnevalt üürnikuga kooskõlastanud. Juhul kui üürnik keeldub vastavate otseste

kulude teostamisest, ei ole üürileandjal õigust ega kohustust vastavaid kulutusi teha. Juhul kui

5 / 6

selliste tegevuste/ kulude teostamata jätmine takistab kokkuleppe täitmist, ei loeta selliseid

asjaolusid üürileandja poolt kokkuleppe rikkumiseks.

7.3 Pärast parendustööde lõppemist ja üürileandja poolt üürnikule parendustööde aktiga üleandmist

tasub üürnik punktides 7.2.1 ja 7.2.2 nimetatud kulud ühekordse maksena üürileandja poolt

esitatud arve alusel 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul arve saamisest arvates.

8. Erisisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja korrashoiu kohustus

8.1 Pärast seadmete (edaspidi nimetatud erisisustus) üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja

üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva erisisutuse kapitalikomponendi suuruse

määramiseks ja annuiteetmaksegraafiku lisamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe sõlmides

lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse käesoleva kokkuleppe punktides 8.2 – 8.5 kirjeldatud viisil

leitud erisisustuse kapitalikomponendi suurust (vastavalt üürileandja poolt tehtud investeeringu

suurusele).

8.2 Erisisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas erisisustuse kapitalikomponendis,

mis arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara

kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult

määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades erisisustuse kapitalikomponendi makse

kuude arvuks 60 (kuuskümmend) kuud alates erisisustuse üürnikule üleandmise-vastuvõtmise akti

alusel üleandmise aastale järgneva aasta 1. jaanuraistst, s.o alates 01.01.2020 lisandub üürile

erisisustuse kapitalikomponent.

8.3 Kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist

tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on

3,9%.

8.4 Erisisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

8.4.1 üürileandja poolt erisisustuse hankimiseks tehtavatest kuludest;

8.4.2 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest

maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse komponendi makseperioodi jooksul,

lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm;

8.4.3 üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% (seitse protsenti) kokkuleppe

punktides 8.4.1 ja 8.4.2 kirjeldatud kuludest;

8.4.4 üürileandja finantseeritavast erisisustuse hankimise aegsest omakapitali ja võõrkapitali

intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil.

8.5 Erisisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot.

8.6 Pooled on kokku leppinud, et erisisustuse paigaldamise korraldab üürnik, v.a. lisas 2 punktis 3

nimetatud posti läbivalgustusseadme paigaldus, mille teostab seadme tarnija ning erisisustuse

hooldus- ja uuendamiskohustus on üürnikul.

9. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus

9.1 Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingulistes küsimustes:

9.1.1 üürnik – Jüri Triletski (tel 612 5201, GSM 504 8104, e-post:

[email protected]);

9.1.2 üürileandja – Ülle Tamm (GSM 53 441 347 e-post: [email protected]).

9.2 Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks tehnilistes küsimustes:

9.2.1 üürnik – Merje Vanem (tel 612 5074, GSM 505 7470, e-post:

[email protected]);

9.2.2 üürileandja lisa 1 osas– Jaanus Hiiemäe (GSM 503 6160, e-post: [email protected]);

9.2.3 üürileandja lisa 2 osas- Raul Pank (GSM 5450 1794, e-post: [email protected])

6 / 6

9.3 Punktis 9.2 nimetatud esindajate volituste hulka kuulub muuhulgas:

9.3.1 töörühma koosolekutel osalemine ja esitatud lahenduste kooskõlastamine või lahenduste

muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine;

9.3.2 kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele

esitamine.

9.4 Esindajate muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest kirjalikult

teavitama.

9.5 Kokkuleppes sätestatud eesmärgi saavutamiseks moodustatavate töörühmade tööd korraldab

üürileandja. Töörühma koosoleku toimumise ajast ja kohast teavitab üürileandja üürnikku ette

vähemalt 3 (kolm) tööpäeva.

9.6 Üürileandja on kohustatud koostama kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole osalusel

toimunud nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 5 (viie) tööpäeva

jooksul vastava nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama üürileandjale

allkirjastatud protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või

protokolli parandusettepanekud 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest.

Juhul, kui üürnik ei ole edastanud allkirjastatud protokolli või protokolli parandusettepanekuid

käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta nõustub protokollis sätestatuga ilma

märkusteta.

9.7 Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja

andmise kuupäevast arvates.

Kokkuleppe lisad:

Lisa 1 – Parendustööde loetelu ja eeldatav maksumus

Lisa 2 – Seadmete nimekiri ja eeldatav maksumus

Üürileandja Üürnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kati Kusmin Piret Lilleväli

juhatuse esimees varade, planeerimise

Riigi Kinnisvara AS ja tehnoloogia asekantsler

Siseministeerium