Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-24/256 |
Registreeritud | 23.12.2024 |
Sünkroonitud | 24.12.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-24 Otsus |
Toimik | 1-24/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Ave Osman (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, välisvahendite osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
KINNITATUD
Varade asekantsleri 23.12.2024 otsusega nr 1-
24/256
„Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas
nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused
kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja
arengu toetamiseks" nimetatud toetatavate
tegevuste 2025. aasta tegevuskava ja eelarve
kinnitamine“
LISA 1
Toetatavate tegevuste tegevuskava
perioodil 01.01.-31.12.2025
1. Toetatav tegevus 2.1: Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine
1.1. Alategevus: Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine
1.1.1 Arenguprogrammi välja töötamine
Arenguprogramm töötati välja 2024. aastal ja see viiakse esimest korda läbi aastal 2025. Peale
arenguprogrammi esmakordset läbiviimist kutsub elluviija 2025. a taas kokku 2024. aasta
alguses moodustatud töögrupi (edaspidi AP töögrupp), kes arenguprogrammi välja töötamiseks
esialgse mudeli kokku pani. AP töögruppi on kaasatud erinevaid projekti seisukohast olulisi
osapooli. AP töögrupis on esindatud kaasamisekspert, maakondlike arenduskeskuste (edaspidi
MAK) vabaühenduste konsultant, MAK koordinaator, kaardistusekspert, koolitusekspert ja SA
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (edaspidi KÜSK) esindaja. AP töögrupi juures saavad kaasa
rääkida ka nn vabakuulajad, kellele on antud juurdepääs AP töögrupi dokumentidele ja
võimalus soovi korral osaleda AP töögrupi tööprotsessis. Vabakuulajate roll on anda tagasisidet
AP töögrupi tööle ja esindada noorte huve. Vabakuulajaks olemise võimalus on antud üle-
eestilistele noorteorganisatsioonidele ja Siseministeeriumi esindajale. AP töögrupp hindab
peale arenguprogrammi esmakordset lõppemist 2024. aastal riigihankega leitud
arenguprogrammi läbiviija (Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis) ettepanekuid,
osalejate tagasisidet ja teisi võimalikke sisendeid, mis arenguprogrammi läbides tekkisid.
Tagasiside kaudu teeb AP töögrupp muudatuseettepanekuid hanke tehnilisse kirjeldusse, et
valmistada ette järgmine, ajakohastatud arenguprogramm, mida läbivad järgmised
vabaühenduste nõustamisega tegelevad isikud.
AP töögrupi kaardistuseksperdil on arenguprogrammi lähteülesande koostaja roll. AP
töögrupiga koostöös ajakohastab kaardistusekspert juba olemasolevat lähteülesannet esmase
läbiviimise järgselt nii teenusepakkujalt kui ka programmis osalejatelt saadud sisendi ja AP
töögrupi arvamuse alusel. Vajadusel viib kaardistusekspert läbi täiendavaid kohtumisi ja
arutelusid MAK konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud
isikutega eesmärgiga selgitada välja arenguvajadused nõustamisteenuse kvaliteetseks
osutamiseks ja noorte kogukonnapõhiseks kaasamiseks. Riigihanke lähteülesande alusel
koostab elluviija riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse. Riigihanke eesmärk on
sarnaselt 2024. aastal korraldatud hankega maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide
kompetentside arendamine nõustamisteenuse kvaliteetseks osutamiseks, et edendada laste ja
noorte kogukonnapõhist kaasamist. Arenguprogrammi ajakohastatud lähteülesanne valmib
2025. aasta lõpuks ja 2026. aastal kuulutatakse välja hange arenguprogrammi teistkordseks
2 (6)
läbiviimiseks.
Elluviija valmistab ette lähteülesande teenusepakkuja leidmiseks, et korraldada maakondlike
arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide, KÜSKi esindajate, vabaühenduste
esindajate ning KOVi ametnike/spetsialistide ühine õppereis Portugali. Lisaks MAK-
konsultantidele tegelevad üle-eestiliselt vabaühenduste nõustamisega Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali töötajad ja kohaliku omavalitsuse spetsialistid/ametnikud. Õppereisi raames
külastatakse kohalikke omavalitsusi, et saada kogemust, kuidas on korraldatud kohalike
omavalitsuste (edaspidi KOV) ja vabaühenduste koostöö Portugalis. Valik õppereisi sihtriigi
osas tehti koostöös arenguprogrammiga tegeleva AP töögrupiga. Portugalis on head näited
KOVide ja vabaühenduste koostöö osas. Õppereisi raames külastatakse lapsi ja noori kaasavaid
vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi, kes peavad oluliseks koostööd vabaühendustega.
Õppereisil kogutakse sisendit TATi tegevuste 2.1 (Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte
kaasamismudeli arendamine), 2.2.3.1. (Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste
korraldamine ja läbiviimine), 2.2.3.2. (Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja
sündmuste korraldamine) ettevalmistamiseks ja ellu viimiseks. Õppereisi eesmärgiks on luua
side Portugali kohalike omavalitsustega ja vabaühendustega, vahetada parimaid praktikaid ja
luua kontakte rahvusvahelisel tasandil. Õppereisi jooksul koostab iga osaleja reflektsiooni ja
teeb peale õppereisi omapoolse ülevaate. Projektijuht koondab kokkuvõtted ja annab ülevaate
järeldustest erinevatele huvigruppidele.
1.1.2 Arenguprogrammi läbi viimine
Arenguprogrammi teenusepakkujaks valiti 2024. aastal riigihanke tulemusena Teaduse ja
Kultuuri SA Domus Dorpatensis, kes viib läbi tegevused vastavalt töövõtulepingule.
Teenusepakkuja viib arenguprogrammi ellu vahemikus 2025. aasta I kuni III kvartal.
Arenguprogrammis osalevad maakondade kodanikuühiskonna konsultandid ning maakondliku
kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud isikud KOVidest ja KÜSK teenistujate hulgast.
Arenguprogrammi raames korraldatakse arenguprogrammi läbijatele koolitusi, seminare,
kohtumisi.
Arenguprogrammis osaleb 2025. aastal 20 vabaühenduste nõustamisega tegelevat inimest
MAK konsultantide, KOV spetsialistide/ametnike ja KÜSK teenistujate hulgast.
Arenguprogramm koosneb ühest koolitusprogrammi sissejuhatavast osast, kolmest
kahepäevasest koolitusest ja ühest jätkukohtumisest reflektsiooni ja analüüsi eesmärgil.
Koolitusprogramm on üles ehitatud nii, et osalejad saaksid võimalikult palju õpiväljundeid
saavutada läbi praktiliste ja kaasavate täiskasvanukoolituse aktiivõppe meetodite, mis oleksid
toetatud ka tugeva teoreetilise baasi poolt ning lähtuks osalejate erinevatest vajadustest (ja
varasematest teadmistest-kogemustest). Programmi väljundid lepitakse kokku osalejatega, mis
võivad olla erinevatel osalejatel erinevad. Iga kohtumise lõpus on ka refleksiooniring osalejatel
saavutatud õpiväljundite enesehindamiseks ja vahepealse enesearengu planeerimiseks.
Teenusepakkuja koostab ja viib läbi programmi ja esmakordse läbiviimise järgselt esitab
teenusepakkuja kokkuvõtte/analüüsi programmi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse kohta
ning teeb vajadusel esialgsed ettepanekud arenguprogrammi parendamiseks.
1.1.3 Arenguprogrammi hindamine
Arenguprogrammi hindamiseks on kokku kutsutud AP töögrupp, kes 2026. aasta
arenguprogrammi riigihanke lähteülesande vormistamisele eelnevalt hindab 2025. aastal
läbiviidud arenguprogrammi kokkulepitud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika
töötatakse välja AP töögrupi poolt 2025. aasta esimeses pooles. Hindamismetoodikat
kasutatakse arenguprogrammi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kokkulepitud
metoodika järgi hinnatakse ka järgnevate riigihangete alusel korraldatavaid arenguprogrammi
3 (6)
versioone. Lisaks AP töögrupile hindavad arenguprogrammi kõnealuse hindamismetoodika abil
ka arenguprogrammi teenusepakkuja ja arenguprogrammi osalejad. Eelkirjeldatud kolme
osapoole hindamisest tehakse AP töögrupi kaardistuseksperdi poolt kokkuvõte. Kokkuvõte
valmib 2025. aasta IV kvartali lõpuks.
Tabel 1. Tegevustega seotud näitajad
Toetatava
tegevuse
näitaja
nimetus1
Siht-
tase
(2024)
Siht-
tase
(2029)
Alategevuse
väljundid2
tegevuskava
perioodil
Alategevuste
väljundite
arv
tegevuskava
perioodil
Selgitus
Koolitustel
osalejate
arv
20 60 Koolitustel
osalejate arv
20 Maakondlike
kodanikuühiskonna
konsultantide
osaluskordade arv
arenguprogrammis.
Õppereis 1 Kodanikuühiskonna
konsultantide ja
maakondliku
kodanikuühiskonna
nõustamisteenusega
seotud isikute õppereis
Portugali.
Arenguprogr
ammi kavand
1 2025. aastal viiakse
maakondlike
kodanikuühiskonna
konsultantide
arenguprogramm läbi
esimest korda.
Lähte-
ülesanne
1 AP töögrupp esitab aasta
lõpuks arenguprogrammi
järgmiseks läbiviimiseks
ajakohastatud
lähteülesande.
Hindamismet
oodika
dokument
1 AP töögrupp esitab
arenguprogrammi
hindamiseks
hindamismetoodika
dokumendi.
2. Toetatav tegevus 2.2: Lastega ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine.
2.1. Alategevus: Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbi viimine
1 Näitaja nimetus on sätestatud TAT-is.
2 Väljundid on alategevuste konkreetsed, mõõdetavad tulemid (nt koolituste arv, koolitatud inimeste arv, analüüs,
veebileht jne)
4 (6)
Vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni kokkupanemise
teenusepakkujaks valiti 2024. aastal riigihanke tulemusena SA Mõttekoda Praxis, kes viib läbi
tegevused vastavalt töövõtulepingule. 2025. aastal alustab teenusepakkuja vabaühenduste
kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni koostamisega. Teenusepakkuja viib läbi
maakondlikud kohtumised 2025. II kvartali lõpuks, millele järgneb kogutud materjalide
analüüs. Kontseptsioon valmib 2025. aasta III kvartali lõpuks, misjärel kujundatakse tegevused
kontseptsiooni elluviimiseks aastatel 2026-2028.
Loodavale kontseptsioonile annab omapoolse tagasiside elluviija moodustatud ekspertide
töögrupp (edaspidi MK töögrupp), mis võimaldab teenusepakkujal parema kontseptsiooni
loomist. MK töögruppi on kaasatud erinevaid projekti seisukohast olulisi osapooli. MK
töögrupis on esindatud kaasamisekspert, MAK vabaühenduste konsultant, MAK koordinaator,
kaardistusekspert, koolitusekspert ja KÜSKi esindaja. MK töögrupi juures saavad kaasa rääkida
ka nn vabakuulajad, kellele on antud juurdepääs MK töögrupi dokumentidele ja võimalus soovi
korral osaleda MK töögrupi tööprotsessis. Vabakuulajate roll on anda tagasisidet MK töögrupi
tööle ja esindada noorte huve. Vabakuulajaks olemise võimalus on antud üle-eestilistele
noorteorganisatsioonidele ja Siseministeeriumi esindajale. Kui teenusepakkuja on
kontseptsiooni koostanud, vormistab MK töögrupp lähteülesande, et leida teenusepakkuja
vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni esmakordseks
läbiviimiseks. 2026. aastal korraldatakse riigihange leidmaks teenusepakkuja, kes eelmainitud
tööriista esmakordselt kasutaks, kaasates maakondlikke vabaühendusi.
Vabaühenduste kompetentsi kasvatamise juures on olulisel kohal praktiline kogemus.
Kogukonnapraktika programm on selleks üks sobiv võimalus. See programm on avatud
kõikidele koolidele ja vabaühendustele, andes noortele nii arusaama kodanikuühiskonnast kui
võimaluse mitteformaalsel teel õppida ning panustada ühiskonda. Programm annab õpilasele
koostöös vabaühendustega selge arusaama kodanikuühiskonnast, võimaluse laiendada
silmaringi, panna oma teadmisi proovile, märgata ja panustada ning muuta meie ühiskonda
õiglasemaks ja paremaks. Elluviija näeb kogukonnapraktikat kui ühte võimalikku tööriista
vabaühenduste kaasamisoskuste kompetentsi kasvatamise kontseptsioonis, kuna peab oluliseks
praktilise kogemuse võimalust. 2025. aasta I kvartalis leitakse kogukonnapraktika mudeli
arendamiseks teenusepakkuja ja kaardistatakse kogukonnapraktika mudeli hetkeolukord. II-III
kvartalis toimub kogukonnapraktika mudeli arendus üle-eestiliste kohtumistega. IV kvartalis
tehakse analüüs kogukonnapraktika mudeli kasutamisest vabaühenduste laste ja noorte
kaasamise kompetentsi kasvatamisel ja lepitakse kokku edasised eesmärgid aastaks 2026.
Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad
Toetatava
tegevuse
näitaja
nimetus
Siht-
tase
(2024)
Siht-
tase
(2029)
Alategevuste
väljundid
tegevuskava
perioodil
Alategevuste
väljundite
arv
tegevuskava
perioodil
Selgitus
Koolitus-
ja arendus-
tegevuste
programm
vabaühend
ustele
0 1 Kontseptsioon 1 Teenusepakkuja
esitab elluviijale
vabaühenduste
kaasamisoskuste
arendamise
kontseptsiooni,
5 (6)
Maakondlike
vabaühenduste
kohtumised ja
koolitused
15 Korraldatakse kuni 15
kohtumist
vabaühendustega 15
maakonnas.
Kogukonnaprakt
ika programmi
analüüs
1 Koostatakse analüüs
kogukonnapraktika
programmi kasutamise
võimalustest
vabaühenduste laste ja
noorte kaasamise
kompetentsi
kasvatamisel.
2.2. Alategevus: Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine
Jätkatakse noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamist.
Kaardistatakse 2025. aasta üle-eestiliselt ja maakondlikult noortele korraldatavad
kaasamisteemalised sekkumised. Kaardistuse alusel alustatakse tegevus- ja ajakava koostamist
noorte kodanikuühiskonna alase teadlikkuse edendamiseks, mis on seostatud teiste üle-
eestiliste algatuste plaanidega. Esmase kaardistusega alustatakse 2025. aasta alguses, mil
sõlmitakse esmased kokkulepped koostöö osas.
Jätkatakse noortele kohtumiste, sündmuste ja algatuste korraldamist, kuhu kaasatakse noortega
tegelevaid organisatsioone, vabakonna esindajaid, ettevõtjaid ja teisi sihtrühma esindajaid.
Kohtumiste ja sündmuste eesmärk on tõsta laste ja noorte teadlikkust kodanikuühiskonna
olemusest ja seal osalemise võimalustest. Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja
sündmuste ettevalmistamise ning korraldamise eesmärgil suheldakse sihtrühmaga. Toimub
teavitustegevus noortele kodanikuühiskonna ja kodanikuühiskonnas osalemise kohta.
Teavitustegevusteks on nii noorte kaasamisteemaliste sündmuste eel ja järelteavitused kui ka
erinevad, üldisemad teavitusmaterjalid, mis annavad infot lastele ja noortele
kodanikuühiskonnas osalemise kohta.
Tabel 3. Tegevustega seotud näitajad
Toetatava
tegevuse
näitaja
nimetus
Siht-
tase
(2024)
Siht-
tase
(2029)
Alategevuste
väljundid
tegevuskava
perioodil
Alategevuste
väljundite arv
tegevuskava
perioodil
Selgitus
Sündmu-
sed
noortele
8 70 Sündmus 31 Korraldatakse ja
viiakse läbi kohtumisi,
sündmusi ja algatusi,
kaasates sihtrühma
esindajaid. 2024.
aastal toimus noortele
3 sündmust, 2025.
aastal planeeritakse
noortele korraldada 28
sündmust (kokku
sihttasemeks 31
6 (6)
sündmust).
Tegevus- ja
ajakava
1 Elluviija koostab
tegevus- ja ajakava
noorte
kodanikuühiskonna
alase teadlikkuse
edendamiseks.
3. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse ning seal sisalduvatesse
horisontaalsetesse põhimõtetesse
Eri rahvusest, eri vanuses, erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomine -
Arendus- ja koolitustegevuste ning sündmuste käigus käsitletakse muu hulgas ka võrdse
kohtlemise teemasid.
Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel
järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ning välditakse eelarvamuslikke sõnumeid ja
kuvandeid vähemusrühmade kohta.
Tegevuste otsese sihtrühma hulka kuuluvad ka võrdset kohtlemist edendavad vabaühendused,
et edendada nende oskusi kaasata noori oma töösse.
Sooline võrdõiguslikkus - Tegevuste käigus arendatakse maakondlike kodanikuühiskonna
konsultantide ja Eesti vabaühenduste teadmisi ja oskusi kaasata oma tegevustesse noori ja
lapsi sõltumata nende soost. Koolitusprogrammides käsitletakse muu hulgas ka soolise
võrdõiguslikkuse teemasid, et vähendada võimalikke soostereotüüpseid arusaamu
vabaühenduste töös. Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja
koolitusmaterjalide väljatöötamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning
välditakse soostereotüüpseid tekste ja kuvandeid. Toetatavate tegevuste raames tehtavatel
hindamistel kogutakse ja analüüsitakse andmeid võimalusel ka soo lõikes.
Ligipääsetavus - Avalikkusele suunatud kohtumiste, koolituste ja teiste sündmuste
läbiviimisel tagatakse vajaduse korral ligipääsetavus hoonele ja ruumidele ning infole ja
kommunikatsioonile nelja peamise puudeliigiga inimestele (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja
intellektipuue).
Tegevused panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse - Koostöös maakondlike
arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna
nõustamisteenusega seotud isikutega kaardistatakse iga maakonna vabaühenduste
arenguvajadused ning selle kaardistamise analüüsi kaudu leitakse regionaalsed erinevused
Eesti maakondade vahel.
Regionaalsete erinevuste vähendamiseks viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, mille
sihtrühmaks on kõigi maakondade kodanikuühiskonna konsultandid ja vabaühendused.
Koolitus- ja arendustegevuste planeerimisel arvestatakse konkreetse piirkonna
arenguvajadustega.
Tegevused panustavad KOVide haldus- ja arendusvõimekusse - tegevuste raames
arendatakse nii maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kui ka kohalike omavalitsuste
esindajate (näiteks noorsootöötajad, kogukonna koordinaatorid, heaolu ja/või turvalisuse
koordinaatorid) teadmisi ja oskusi kaasata noori vabaühenduste tegevustesse. Selleks viiakse
läbi ettevalmistavas etapis läbi ümarlaudu maakondades ja kohalikes omavalitsustes, et
kaardistada vabaühenduste võimekus oma tegevustesse lapsi ja noori kaasata.
KINNITATUD Varade asekantsleri 23.12.2024 otsusega nr 1-
24/256 „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas
nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja
arengu toetamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2024. aasta tegevuskava ja eelarve
kinnitamine“ LISA 3
Seletuskiri toetatavate tegevuste
eelarvele perioodil 01.01.-31.12.2025
1.1 Toetatav tegevus: 2.1. Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli
arendamine
1.1.1. Arenguprogrammi välja töötamise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.1) 2025. aastal on arenguprogrammi välja töötamise (sh ajakohastamise) kulu kokku 74 728 eurot, mis jaguneb järgmiselt: Arenguprogrammi täiendamiseks mõeldud sisendi kogumiseks, analüüsiks ja uue hanke lähteülesande koostamiseks on planeeritud 10 028 eurot. Arenguprogrammi täiendamisega seotud kuludeks on 2024. aastal moodustatud töögrupi (edaspidi AP töögrupp) kaasamisega seotud kulud (näiteks transpordi-, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi jms kulud) ning AP töögrupi liikmete tööjõukulud. AP töögrupis osalemine võtab ajaressurssi, selle kompenseerimiseks on AP töögrupi liikmetele planeeritud käsunduslepingu alusel tasu 200€ bruto, mis teeb tunnitasuks 13.3 € (bruto). Ajaliselt on planeeritud AP töögrupi liikme töömahuks 15 tundi kuus, käsunduslepingud sõlmitakse 2025. aasta veebruarist novembrini (k.a.). AP töögrupi suuruseks on kuus inimest (viis liiget ja üks kaardistusekspert), neist kolme liikmega sõlmitakse käsunduslepingud. Kaks AP töögrupi liiget on käesoleva projekti projektijuht ja -spetsialist, kellele on kõnealuse töögrupi töös osalemine töölepingulise lt projektis kokku lepitud. AP töögruppi juhib kaardistusekspert, kes vormistab arenguprogrammi varasema verisooni, erinevate osapoolte sisendi ja AP töögrupi töö toel aasta lõpuks arenguprogrammi täiendatud versiooni, mida kasutatakse järgmise arenguprogrammi teenusepakkuja leidmiseks. Arenguprogrammi täiendatud versiooni esitamise eest ja AP töögrupi töös osalemise kohta sõlmitakse töövõtuleping ja kaardistusekspert esitab kirjeldatud tegevuse eest arve suuruses 3000 eurot. Maakondlike kodanikuühiskonna konsultantidele ja maakondlike vabaühendus te nõustamisteenusega seotud isikutele ja KÜSKi teenistujatele, kes projekti tegevusi ellu viivad. Õppereisi Portugali korraldamiseks ja ellu viimiseks on planeeritud 59 000 eurot. Õppereisi kuludeks on transpordi, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulud, koolituskulud jms. Õppereisil osaleb umbes 30 inimest ja organiseemiseks järgitakse riigihanke seadust. Õppereisiga seonduvateks kuludeks on planeeritud veel 2700 eurot. Õppereisiga seonduvateks kuludeks on projektimeeskonda mitte kuuluvate, kuid vabaühenduste nõustamisega seotud KÜSKi teenistujate päevarahad ning MAK konsultantide Eesti sisene transpordiku lu lennujaama ja tagasi. 1.1.2 Arenguprogrammi läbi viimise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.2). Arenguprogrammi läbiviimiseks ja osalemiseks on planeeritud 50 200 eurot, mille jagunemine on toodud järgnevalt. Arenguprogrammi läbiviimise kuluks on planeeritud 42 700 eurot. Arenguprogrammi läbiviija
on Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, kellega sõlmitakse töövõtulep ing. Teenusepakkuja valiti 2024. aastal läbiviidud riigihanke “Maakondlike arenduskeskuste
2 (4)
kodanikuühiskonna konsultantide arenguprogrammi läbiviimine Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali SA-le" tulemusena. Hanke viitenumber on 281858. Teenusepakkuja esitab arved kahes osas. Esimene osa (50%) makstakse välja peale täpse kava esitlemist ja esimese
koolituspäeva läbiviimist teine osa (50%) makstakse välja peale lepingu elluviimist. Summadele ei lisandu käibemaksu. Arenguprogrammi sisu valmis 2024. aasta II kvartaliks AP töögrupi töö tulemusena.
Kujundatud arenguprogrammi elluviija lähtub oma teenuse läbiviimisel kooskõlastatud programmist, mis kätkeb endas 3 kahepäevast koolitusmoodulit kontaktõppe vormis, mille
tegevused on kokku lepitud. Arenguprogramm läbitakse 2025. aasta II kvartali lõpuks, mille le järgneb jätkukohtumine kõikide osapooltega III kvartalis. Arenguprogrammi koolituspäevade käigus toimuvateks tegevusteks on näiteks koolitused, seminarid, võrgustikutööd edendavad
kohtumised vms. Arenguprogrammi koolituspäevadel osalemiseks on planeeritud osalejate transpordikuluks
7500 eurot. Osaleb 20 inimest ja planeeritud on viie sõidukorra kulu (kõik koolituskorrad on füüsilised). Antud kalkulatsioon on tehtud 2024. aasta kogemuse pealt, kui oli vaja sarnaselt kompenseerida üle-eestilise MAK võrgustiku transport alategevustes.
1.1.3 Arenguprogrammi hindamise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.3). Arenguprogrammi hindamiseks on eelarvesse planeeritud 1 500 eurot, mida makstakse AP töögrupi kaardistuseksperdile töövõtulepingus kokkulepitud tingimustel arve alusel. Töövõtulepingus kajastub, et hindamismetoodika vormistab AP töögrupi kaardistusekspert, kelle töö tulemusena vormistatakse arenguprogrammi hindamismetoodika dokument ja viiakse läbi hindamine. Arenguprogrammi hindamismetoodika välja töötamiseks ja hindamiseks kasutatakse AP töögruppi, kes 2026. aasta lähteülesande vormistamisele eelnevalt hindab 2025. aastal läbiviidud arenguprogrammi kokkulepitud hindamismetoodika alusel. Hindamismetood ikat kasutatakse arenguprogrammi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Hindamismetoodika välja töötamine ja hindamine on osa arenguprogrammi täiendatud versiooni välja töötamisest. Kokkulepitud metoodika järgi hinnatakse ka järgnevaid arenguprogrammi versioone (aastal 2026 lõpus ja 2028 alguses). Lisaks AP töögrupile hindavad arenguprogrammi kõnealuse hindamismetoodika abil arenguprogrammi teenusepakkuja ja arenguprogrammi läbijad. Eelkirjeldatud kolme osapoole hindamisest tehakse AP töögrupi kaardistuseksperdi poolt kokkuvõte. Kokkuvõte valmib 2025. aasta IV kvartali lõpuks. 1.2 Toetatav tegevus: 2.2 Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja
osalemisoskuste tõstmine
1.2.1 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbi viimine 1.2.1.1 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamine ja välja töötamise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.1). Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamise ja välja töötamise kulu on planeeritud 33 704 eurot, mis jagunemine on toodud järgnevalt. 2024. aastal moodustati töögrupp (edaspidi MK töögrupp), vabaühenduste kaasamisoskus te arendamise eesmärgil. Töögrupp koostas hanke lähteülesande, mille eesmärgiks oli leida teenusepakkuja, kes koostaks kogutud andmete põhjal kontseptsiooni vabaühendus te kaasamisoskuste tõstmiseks. Vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni koostab 2025. aasta II kvartali lõpuks teenusepakkuja SA Mõttekoda Praxis. Koostatud kontseptsiooni alusel töötab MK töögrupp välja süsteemi/tööriistakasti vms kavandi, mille kaudu vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskusi arendada. Eelarves on planeeritud MK töögrupi süsteemi/tööriistakasti kavandi välja töötamise kuluks 12 704 eurot. Selles sisalduvad näiteks MK töögrupi liikmete ja nn vabakuulajate kaasamisega seotud kulud, sh transpordi-, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulud . MK töögrupi liikmetega on planeeritud sõlmida käsunduslepingud. Ajaliselt on planeeritud MK töögrupi liikme töömahuks 15 tundi kuus vahemikus 2025. aasta märtsist detsembrini (k.a.). MK töögrupi suuruseks on
3 (4)
seitse inimest (kuus liiget ja kaardistusekspert), nelja liikmega sõlmitakse käsunduslepingud. Kaks MK töögrupi liiget on käesoleva projekti projektijuht ja -spetsialist, kellele on kõnealuse töögrupi töös osalemine töölepinguliselt projektis kokku lepitud. MK töögruppi juhib kaardistusekspert, kes vormistab MK töögrupi töö tulemusena vabaühenduste kaasamisoskuste tõstmiseks süsteemi/tööriistakasti esialgse kavandi ja hanke lähteülesande, leidmaks teenusepakkuja, kes kavandit testiks aastal 2026. Kavandi esitamise eest ja MK töögrupi töös osalemise kohta sõlmitakse MK kaardistuseksperdiga töövõtulep ing ja kaardistusekspert esitab kirjeldatud tegevuse eest arve suuruses 3000 eurot. Kogukonnapraktika on projektis elluviija poolt välja pakutud vabaühenduste kaasamisoskus te arendamiseks rakendatav tööriist, mille projektis kasutamise asjakohasus selgitatakse välja läbi üle-eestiliste testimiste. Antud tegevuseks on eelarves planeeritud 18 000 eurot. II-III kvartalis toimub kogukonnapraktika üle-eestiline testimine. IV kvartalis tehakse analüüs kogukonnapraktika mudeli kasutamisest vabaühenduste laste ja noorte kaasamise kompetentsi kasvatamisel ja lepitakse kokku edasised eesmärgid aastaks 2026. Kogukonnapraktika läbiviimiseks leitakse teenusepakkuja hinnapäringu alusel vähemalt kolmele pakkujale. 1.2.1.2 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste läbi viimise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.2). Koolitus- ja arendustegevuste läbiviimise kulusid on planeeritud 43 310 eurot, mis on teenusepakkuja SA Mõttekoda Praksis töövõtulepingu kulu, viimaks läbi maakondlike koolitus- ja arendustegevusi. Teenusepakkuja valiti 2024. aastal läbiviidud riigihanke “Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni koostamine Kodanikuühiskonna Sihtkapita lile " tulemusena. Hanke viitenumber on 282345. Teenusepakkuja esitab arved kolmes osas: I etapi teostamise järgselt 30% lepingu hinnast; II etapi kontseptsiooni vastuvõtmise järgselt 60% lepingu hinnast; III etapi kontseptsiooni ja tegevuskava esitlemise järgselt 10% lepingu hinnast. Kohtumisi ja/või koolitusi plaanitakse viia läbi igas maakonnas vabaühenduste arenguvajadus te kohta info kogumiseks. Kohtumiste ja analüüsi tulemusena koostab teenusepakkuja SA Mõttekoda Praxis II kvartali lõpuks kontseptsiooni, kuidas tõsta maakondlike vabaühendus te kompetentsi laste ja noorte kaasamises. Kontseptsiooni abil loob elluviija moodustatud ekspertide MK töögrupp aasta lõpuks süsteemi/tööriistakasti vms kavandi, mille kaudu vabaühenduste kaasamisoskusi tõsta. 2026. aastal leitakse teenusepakkuja, kes esmakordselt eelpool kirjeldatud kavandit katsetaks sihtrühmas. 1.2.1.3 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste hindamise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.3). 2025. aastaks koolitus- ja arendustegevuste hindamise kulusid ei ole planeeritud. 1.2.2 Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine 1.2.2.1 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ette valmistamine (eelarve tabeli rida 3.1.1). Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ettevalmistamiseks (näiteks sündmuse infovoldikute koostamine, tõlketeenus, kujundamine, toimetamine vms) on planeeritud 5800 eurot. 1.2.2.2 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste läbi viimine ja korraldamine (eelarve tabeli rida 3.1.2). 2025. aastaks on planeeritud 20 noortele suunatud kohtumist või sündmust kogumaksumusega 80 000 eurot. Tegevuse sisu selgub 2025. aasta I pooles. Kohtumiste ja sündmuste läbi viimise kuludeks on näiteks moderaatorite, esinejate ja noori toetavate mentorite vms kulu; transpordi-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulu; sündmuste korralduseks tarvilike vahendite ja lahenduste (näiteks heli-, valgustus- ja esitlustehnika, sh
4 (4)
tehniku teenus vms) kulud ning teavituskulu (näiteks plakatite, flaierite vms kujundamise ja trükkimise kulu, reklaamikulu meediakanalites). 1.2.2.3 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste hindamine (eelarve tabeli rida 3.1.3). 2025. aastaks kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste hindamise kulusid ei ole planeeritud. 1.3 Tegevuste otsese personalikulu horisontaalne kulukoht (eelarve tabeli rida 4.1)
Personali palgakuludeks 2025. aastal on planeeritud 62 458 eurot. Personali palgakulud sisaldavad projektijuhi ja projektispetsialisti tööjõukulu. Projektijuhi ja projektispetsialis t i lähetus- ja transpordikuludeks on planeeritud 5600 eurot. Muud elluviimisega seotud otsesed kulud on 2000 eurot, mis on mõeldud ettenägematuteks kuludeks, mis on projektiga seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud. 1.4 Tegevuste kaudsed kulud on 25 151 eurot (7% otsestest kuludest) (eelarve rida 5.1). Tegevuste elluviimiseks 2025. aastal kulub 384 451 eurot, millest 25 151 eurot on kaudsed kulud (7% otsestest kuludest).
OTSUS
23.12.2024 nr 1-24/256
Siseministri 6. septembri 2023. a
käskkirjas nr 1-3/106 "Toetuse andmise
tingimused kodanikuühiskonna mõju
suurendamiseks ja arengu toetamiseks"
nimetatud toetatavate tegevuste 2025.
aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine
Siseministri 11. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/6 „Siseministeeriumi tööprotseduuride
kirjeldus Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks perioodil 2021–2027“
punkti 4.7.8.1 alusel ning lähtudes siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106
„Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“
(edaspidi TAT käskkiri) punktist 8.2.1 ja elluviija 17. detsembri 2024. a kirjast nr 14-13.6/4-1
„Projekti "Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" 2025. aasta
tegevuskava“
Kinnitan TAT käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste perioodi
1. jaanuar kuni 31. detsember 2025. a tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja.
Tegevused on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021–2027 rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumide ja -metoodikaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Aas
varade asekantsler
Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.–31.12.2025
Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa
Lisa 3. Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele perioodil 01.01.–31.12.2025