Kiri

SAKU VALLAVALITSUS

Lp Marje-Ly Rebas Teie 14.11.2024 nr 7.1-2/24/16343-8

Transpordiamet

[email protected] Meie 30.12.2024 nr 4-5/3-7

Vastuskiri ettekirjutuse loa tingimuste täitmata jätmise kohta

Lugupeetud Transpordiameti esindaja. Olete esitanud Saku Vallavalitsusele 14.11.2024

ettekirjutuse loa tingimuste täitmata jätmise kohta. Ettekirjutuse esimeses pooles olete teinud

lühiülevaate Transpordiameti ja Saku Vallavalitsuse vahel peetud nõudepeatuste rajamise

kirjavahetusest. Ettekirjutuse lõpus olete saatnud kommentaarid ooteplatvormide

lahendustele. Seejuures olete ka väljendanud kahetsust, et saatsite oma kommentaarid

teiepoolse eksituse tõttu valele aadressile, mistõttu ei jõudnud antud kiri meieni mitte

augustikuus, vaid 14. novembril. Samas on toodud ka välja, et olete küll kaalunud meie

ettepanekut, millega soovisime, et Transpordiamet ei alustaks loa kehtetuks tunnistamise

menetlust, kuid peate seda siiski vastuvõetamatuks. Samuti on ettekirjutuse lõpus toodud

välja, et loa tingimustele vastavad bussipeatused tuleb rajada, sealhulgas paigaldada

liiklusmärgid ning rajada ootealad, loas toodud asukohtadesse hiljemalt 15. detsember 2024.

Esmalt kommenteerime teie poolt peatuste ja purrete lahenduste kohta tehtud tähelepanekuid

nende esitamise järjekorras. Seejuures on teie 14.11 esitatud kommentaar toodud välja

kursiivis ja meie kommentaar antud punktile on kirjutatud selle järel püstkirjas.

1. Peatuse lahendus (joonis MA-01)

1.1. Jääb selgusetuks, kas tegemist on ootealaga või ooteplatvormiga. Kui

ooteplatvormiga, tuleb anda ka peatuse ristlõige sõiduteest kuni ooteala

tagaservani, kogu (näidis)bussipeatuse terviklahendus.

Oleme 14. augustil esitanud ootealade eskiislahenduse, mille osas ootasime

tagasisidet, kas teile see lahendus sobib või mitte. Teie ettekirjutuses olevast

vastusest loeme välja, et te pole meie pakutud lahenduse vastu, kuid peaksime

selgitama veel resttüüpi peatuse lahenduse teie jaoks lahti. Järgnevates punktides

annamegi teie küsimustele täiendavad selgitused.

1.2. Kuidas tagatakse hooldus metallist hooldealal? Talvel täituvad resti vahed lumega-

jääga, metall suurendab libisemise ohtu. Kas rest kannatab libedusetõrjet,

soolatamist?

Metallist hooldealadel tehakse talihoolet talihooldetööde raames. Antud alade hoolet

tehakse käsitööna lume lükkamise, soolatamise ja graniitsõelmete puistamise näol.

Nimetatud tegevused tagavad, et antud ootealad oleksid kasutamiseks ohutud.

1.3. Paratamatult satub taimede seemneid ka killustikukihi peale ning mõne aasta pärast

võib rest soodsatel oludel olla taimedest läbi kasvanud – kuidas toimub ala hooldus

suvel?

Metallist hooldealadel tehakse suvehoolet vastavalt vajadusele. Juhul, kui peaks

taimestik hakkama killustiku ja resti vahel kasvama, teostatakse taimestiku

eemaldamine või tõstetakse restid kõrvale ja ooteala aluses tehakse

rekonstrueerimine. Lisaks paigaldatakse antud aladele eelnevalt killustikust kihi alla

geotekstiil, mis ei tohiks lasta läbi killustiku ja metallresti taimestikul kasvada.

1.4. Ooteala minimaalsed mõõdud on 2x5 m ning ooteala peab algama sõiduraja

servast. Joonisel olev rest on kitsam, ei täida turvalise ooteala nõudeid.

Oleme 1,5 meetri laiuse resti projekteerinud nii, et see paigaldataks 0,5 m laiuse

teepeenra kõrvale, mitte asfaldi serva vastu. Selliselt kujuneks ooteala laiuseks

vastavalt nõutule 2 meetrit. Seejuures paigaldatakse metallist rest teepeenraga

samasse tasapinda nii, et see ei jääks teehoolet segama, seda oleks ohutu ja mugav

peatuses viibijal kasutada ning seda ei sõidaks ka buss paigast ära.

1.5. Rest maapinnast raami võrra kõrgemal – lumetõrjel risk, et raam ja rest saavad

kannatada. Nagu eelnevas punktis mainitud, siis oleme planeerinud resti paigaldada

teepeenraga samasse tasapinda ehk rest ei jääks maapinnast kõrgemale.

1.6. Kui rest mõeldud ooteplatvormina, on selle kõrgus sõiduteest eraldamiseks liiga

madal. 4 (4) Ooteplatvormi ääre vajalik kõrgus on vähemalt 10 cm.

Tegemist ei ole ooteplatvormi vaid ootealaga.

1.7. Soovitame kaaluda, kas selline – nii rajamisel kui hooldamisel suhteliselt kallis

lahendus – on asjakohane linnakeskkonnast väljapoole jäävatel, valdavalt

haljastatud (mitte kõvakattega) aladel. Seda enam, et koolibussipeatused võivad olla

ajutised, sõltuvalt kooliealiste laste olemasolust piirkonnas. Sellistes peatustes võib

olla mõistlik rajada ootealad tavapärasel moel – kas riigiteega samaväärse kattega

või freespurust/purustatud kruusast kattega.

Tegemist on teadliku valikuga, mis sobitub meie arvates looduskeskkonda paremini.

Paljud peatused jäävad õualade äärde, mistõttu ei saa sinna tekitada freespurust

kattega ootealasid. Soovime antud lahendusega luua ilusamat, aga ka sellist

konstruktsioonilist lahendust, mida saab lihtsamalt teisaldada, kui nõudepeatuses

enam reisijaid peale ei tule.

2. Pikem purre (joonis MA-03) ja lühem purre (joonis MA-02)

2.1. Purrete lahendus üldiselt hea.

Täname. Võtame teie arvamuse arvesse.

2.2. Lähtudes standardist „Linnatänavad“ kasutatakse sildadel käsipuud kõrgusega 1,10

m, samast põhimõttest tuleb lähtuda ka purde käsipuude kavandamisel.

Kas selleks on vajadus? Teatavasti pole kraavid nii sügavad ja elukohtlikud, kui

need on sillaületused. Projekteerija on teinud ettepaneku käsipuu projekteerida

0,93 cm kõrgused, et see sobituks paremini keskkonda. Viidatud standardi kohaselt

on piirde kõrgus 1,1 m nõutav juhul, kui ohtliku koha sügavus/kõrgus on suurem kui

2 m, selliseid kohti aga rajatavate ootealade puhul ei ole.

2.3. Arvestades, et purret kasutatakse nii liikumisteena kui ootealana ning arhitektuuris

kaitstakse piirdega üldjuhul kohad, kus kõrguste erinevus on üle 600 mm, näha

käsipuud ette purde mõlemale küljele.

Me ei pea säärast purrete piiretega üle dimensioneerimist vajalikuks. Oleme koos

projekteerija ja ühistranspordi teenuse osutajaga seisukohal, et purrete puhul piisab

ühepoolsest piirdest.

2.4. 1,0 m laiune purre jääb napiks, kaks inimest ei mahu vastastikku liikuma.

Arvestame tähelepanekuga ja laseme kõik purded toota vähemalt 1,5 m laiused.

2.5. Joonistelt ei selgu purrete kinnituskonstruktsioon, see ei tohi rikkuda tee mullet, tee

katet.

Purrete kinnitamiseks rajatakse kummalegi poole kraavi nõlva tugevdatud alus, et

purded ei kõiguks. Seejuures oleme ka purrete paigaldamisel arvestanud, et need

saaksid rajatud väljapoole teepeenart.

Järgnevalt esitame ülevaate, mida oleme nõudepeatustes viimase kuu jooksul teinud, mis sai

Jaan Saiaga nõudepeatuste ülevaatusel 17.12.2024 kokku lepitud ning millised on Saku

Vallavalitsuse järgnevad tegevused ja plaanid. Novembrikuu lõpus rajasime väikehanke

korras freespuruasfaldiga ootealad nõudepeatustesse, mis olid teega samal tasapinnal ja kus

puudus tee kõrval kraav või suur nõlv. Freespurukattega ootealad, mis Jaan Saiale

17.12.2024 kohtumisel sobisid on järgnevad: „Jalaka“ (parempoolne), „Üksnurme mõis“

(vasakpoolne), „Mihkli tee“ (mõlemad), „Karukella“ (parempoolne), „Lageda tee“

(mõlemad), „Ringtee rist“ (mõlemad), „Kristjani“ (mõlemad) ja „Nurga tee“ (parempoolne).

Freespurukattega ootealad, mis olid rajatud, kuid mis laseme Jaan Saia tähelepaneku kohaselt

esimesel võimalusel ümber tõsta on järgnevad: „Rahula“ (parempoolse tõstame Pihlaka teest

20 m kaugusele), „Üksnurme teerist“ (mõlemad peatused tõstame praegusest asukohast

arvestatuna 15 m Kanama teest kaugemale), „Kuresoo“ (parempoolse peatuse tõstame

Kuresoo teest 20 m edasi). Kohtades, kus liigutame vastavalt Jaani soovile veel „suurim

kiirus“ märke: „Kristjani“ peatuse juures 20 m jagu (mõlemad märgid) praegusest asukohast

edasi ja „Rahula“ peatuse juures tõstame praegusest asukohast 40 m jagu edasi.

Kohtadesse, kus planeerime paigaldada purded, mille eskiislahenduse osas ootame teilt

sellekohast kooskõlastust: „Jalaka“ (vasakpoolne – kraavi ületuseks), „Kuresoo“

(parempoolne – kraavi ületuseks), „Annakese tee“ (parempoole – kraavi ületuseks),

Üksnurme mõis (vasakpoolne – kraavi ületuseks). Kohtadesse, kus planeerime paigaldada

metallrestist ootealad, mille eskiislahenduse osas ootame teilt sellekohast kooskõlastust:

„Annekese tee“ (vasakpoolne), „Nurga tee“ (vasakpoolne) ja „Kõrgemäe“ (mõlemad).

Peatused, milledele oleme planeerinud rajada bussitasku ooteplatvormi ja -paviljoniga ning

mis kavandame rajada 2025. aastal: „Lukussepa“ (vasakpoolne – rajame uue peatuse teisele

poole ristmikku ja likvideerime praegusest kohast praegu freesasfaldiga rajatud ooteala) ning

„Okka tee“ (mõlemale poole kavandatud peatused – need peatuse märgid likvideerisime,

kuid meil on soov rajada 2025. aastal taskuga peatused mõlemale poole teed. Ühe Hageri tee

4 ning teise Okka põik 1 ette).

Saku Vallavalitsus ootab Transpordiametilt novembrikuus freespurukattega rajatud peatuste

sobivuse kohta kirjalikku kinnitust. Samuti ootame meie poolt välja pakutud metallrestist

ootealade ja käsipuuga purrete eskiislahenduste osas kooskõlastust, et saaksime need

lahendused kanda ka kohapõhiselt põhiprojektidesse ja need 2025. aastal rajada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marti Rehemaa

Vallavanem

Kalev Eensaar

Teedeinsener

[email protected]

SAKU VALLAVALITSUS

Lp Marje-Ly Rebas Teie 14.11.2024 nr 7.1-2/24/16343-8

Transpordiamet

[email protected] Meie 30.12.2024 nr 4-5/3-7

Vastuskiri ettekirjutuse loa tingimuste täitmata jätmise kohta

Lugupeetud Transpordiameti esindaja. Olete esitanud Saku Vallavalitsusele 14.11.2024

ettekirjutuse loa tingimuste täitmata jätmise kohta. Ettekirjutuse esimeses pooles olete teinud

lühiülevaate Transpordiameti ja Saku Vallavalitsuse vahel peetud nõudepeatuste rajamise

kirjavahetusest. Ettekirjutuse lõpus olete saatnud kommentaarid ooteplatvormide

lahendustele. Seejuures olete ka väljendanud kahetsust, et saatsite oma kommentaarid

teiepoolse eksituse tõttu valele aadressile, mistõttu ei jõudnud antud kiri meieni mitte

augustikuus, vaid 14. novembril. Samas on toodud ka välja, et olete küll kaalunud meie

ettepanekut, millega soovisime, et Transpordiamet ei alustaks loa kehtetuks tunnistamise

menetlust, kuid peate seda siiski vastuvõetamatuks. Samuti on ettekirjutuse lõpus toodud

välja, et loa tingimustele vastavad bussipeatused tuleb rajada, sealhulgas paigaldada

liiklusmärgid ning rajada ootealad, loas toodud asukohtadesse hiljemalt 15. detsember 2024.

Esmalt kommenteerime teie poolt peatuste ja purrete lahenduste kohta tehtud tähelepanekuid

nende esitamise järjekorras. Seejuures on teie 14.11 esitatud kommentaar toodud välja

kursiivis ja meie kommentaar antud punktile on kirjutatud selle järel püstkirjas.

1. Peatuse lahendus (joonis MA-01)

1.1. Jääb selgusetuks, kas tegemist on ootealaga või ooteplatvormiga. Kui

ooteplatvormiga, tuleb anda ka peatuse ristlõige sõiduteest kuni ooteala

tagaservani, kogu (näidis)bussipeatuse terviklahendus.

Oleme 14. augustil esitanud ootealade eskiislahenduse, mille osas ootasime

tagasisidet, kas teile see lahendus sobib või mitte. Teie ettekirjutuses olevast

vastusest loeme välja, et te pole meie pakutud lahenduse vastu, kuid peaksime

selgitama veel resttüüpi peatuse lahenduse teie jaoks lahti. Järgnevates punktides

annamegi teie küsimustele täiendavad selgitused.

1.2. Kuidas tagatakse hooldus metallist hooldealal? Talvel täituvad resti vahed lumega-

jääga, metall suurendab libisemise ohtu. Kas rest kannatab libedusetõrjet,

soolatamist?

Metallist hooldealadel tehakse talihoolet talihooldetööde raames. Antud alade hoolet

tehakse käsitööna lume lükkamise, soolatamise ja graniitsõelmete puistamise näol.

Nimetatud tegevused tagavad, et antud ootealad oleksid kasutamiseks ohutud.

1.3. Paratamatult satub taimede seemneid ka killustikukihi peale ning mõne aasta pärast

võib rest soodsatel oludel olla taimedest läbi kasvanud – kuidas toimub ala hooldus

suvel?

Metallist hooldealadel tehakse suvehoolet vastavalt vajadusele. Juhul, kui peaks

taimestik hakkama killustiku ja resti vahel kasvama, teostatakse taimestiku

eemaldamine või tõstetakse restid kõrvale ja ooteala aluses tehakse

rekonstrueerimine. Lisaks paigaldatakse antud aladele eelnevalt killustikust kihi alla

geotekstiil, mis ei tohiks lasta läbi killustiku ja metallresti taimestikul kasvada.

1.4. Ooteala minimaalsed mõõdud on 2x5 m ning ooteala peab algama sõiduraja

servast. Joonisel olev rest on kitsam, ei täida turvalise ooteala nõudeid.

Oleme 1,5 meetri laiuse resti projekteerinud nii, et see paigaldataks 0,5 m laiuse

teepeenra kõrvale, mitte asfaldi serva vastu. Selliselt kujuneks ooteala laiuseks

vastavalt nõutule 2 meetrit. Seejuures paigaldatakse metallist rest teepeenraga

samasse tasapinda nii, et see ei jääks teehoolet segama, seda oleks ohutu ja mugav

peatuses viibijal kasutada ning seda ei sõidaks ka buss paigast ära.

1.5. Rest maapinnast raami võrra kõrgemal – lumetõrjel risk, et raam ja rest saavad

kannatada. Nagu eelnevas punktis mainitud, siis oleme planeerinud resti paigaldada

teepeenraga samasse tasapinda ehk rest ei jääks maapinnast kõrgemale.

1.6. Kui rest mõeldud ooteplatvormina, on selle kõrgus sõiduteest eraldamiseks liiga

madal. 4 (4) Ooteplatvormi ääre vajalik kõrgus on vähemalt 10 cm.

Tegemist ei ole ooteplatvormi vaid ootealaga.

1.7. Soovitame kaaluda, kas selline – nii rajamisel kui hooldamisel suhteliselt kallis

lahendus – on asjakohane linnakeskkonnast väljapoole jäävatel, valdavalt

haljastatud (mitte kõvakattega) aladel. Seda enam, et koolibussipeatused võivad olla

ajutised, sõltuvalt kooliealiste laste olemasolust piirkonnas. Sellistes peatustes võib

olla mõistlik rajada ootealad tavapärasel moel – kas riigiteega samaväärse kattega

või freespurust/purustatud kruusast kattega.

Tegemist on teadliku valikuga, mis sobitub meie arvates looduskeskkonda paremini.

Paljud peatused jäävad õualade äärde, mistõttu ei saa sinna tekitada freespurust

kattega ootealasid. Soovime antud lahendusega luua ilusamat, aga ka sellist

konstruktsioonilist lahendust, mida saab lihtsamalt teisaldada, kui nõudepeatuses

enam reisijaid peale ei tule.

2. Pikem purre (joonis MA-03) ja lühem purre (joonis MA-02)

2.1. Purrete lahendus üldiselt hea.

Täname. Võtame teie arvamuse arvesse.

2.2. Lähtudes standardist „Linnatänavad“ kasutatakse sildadel käsipuud kõrgusega 1,10

m, samast põhimõttest tuleb lähtuda ka purde käsipuude kavandamisel.

Kas selleks on vajadus? Teatavasti pole kraavid nii sügavad ja elukohtlikud, kui

need on sillaületused. Projekteerija on teinud ettepaneku käsipuu projekteerida

0,93 cm kõrgused, et see sobituks paremini keskkonda. Viidatud standardi kohaselt

on piirde kõrgus 1,1 m nõutav juhul, kui ohtliku koha sügavus/kõrgus on suurem kui

2 m, selliseid kohti aga rajatavate ootealade puhul ei ole.

2.3. Arvestades, et purret kasutatakse nii liikumisteena kui ootealana ning arhitektuuris

kaitstakse piirdega üldjuhul kohad, kus kõrguste erinevus on üle 600 mm, näha

käsipuud ette purde mõlemale küljele.

Me ei pea säärast purrete piiretega üle dimensioneerimist vajalikuks. Oleme koos

projekteerija ja ühistranspordi teenuse osutajaga seisukohal, et purrete puhul piisab

ühepoolsest piirdest.

2.4. 1,0 m laiune purre jääb napiks, kaks inimest ei mahu vastastikku liikuma.

Arvestame tähelepanekuga ja laseme kõik purded toota vähemalt 1,5 m laiused.

2.5. Joonistelt ei selgu purrete kinnituskonstruktsioon, see ei tohi rikkuda tee mullet, tee

katet.

Purrete kinnitamiseks rajatakse kummalegi poole kraavi nõlva tugevdatud alus, et

purded ei kõiguks. Seejuures oleme ka purrete paigaldamisel arvestanud, et need

saaksid rajatud väljapoole teepeenart.

Järgnevalt esitame ülevaate, mida oleme nõudepeatustes viimase kuu jooksul teinud, mis sai

Jaan Saiaga nõudepeatuste ülevaatusel 17.12.2024 kokku lepitud ning millised on Saku

Vallavalitsuse järgnevad tegevused ja plaanid. Novembrikuu lõpus rajasime väikehanke

korras freespuruasfaldiga ootealad nõudepeatustesse, mis olid teega samal tasapinnal ja kus

puudus tee kõrval kraav või suur nõlv. Freespurukattega ootealad, mis Jaan Saiale

17.12.2024 kohtumisel sobisid on järgnevad: „Jalaka“ (parempoolne), „Üksnurme mõis“

(vasakpoolne), „Mihkli tee“ (mõlemad), „Karukella“ (parempoolne), „Lageda tee“

(mõlemad), „Ringtee rist“ (mõlemad), „Kristjani“ (mõlemad) ja „Nurga tee“ (parempoolne).

Freespurukattega ootealad, mis olid rajatud, kuid mis laseme Jaan Saia tähelepaneku kohaselt

esimesel võimalusel ümber tõsta on järgnevad: „Rahula“ (parempoolse tõstame Pihlaka teest

20 m kaugusele), „Üksnurme teerist“ (mõlemad peatused tõstame praegusest asukohast

arvestatuna 15 m Kanama teest kaugemale), „Kuresoo“ (parempoolse peatuse tõstame

Kuresoo teest 20 m edasi). Kohtades, kus liigutame vastavalt Jaani soovile veel „suurim

kiirus“ märke: „Kristjani“ peatuse juures 20 m jagu (mõlemad märgid) praegusest asukohast

edasi ja „Rahula“ peatuse juures tõstame praegusest asukohast 40 m jagu edasi.

Kohtadesse, kus planeerime paigaldada purded, mille eskiislahenduse osas ootame teilt

sellekohast kooskõlastust: „Jalaka“ (vasakpoolne – kraavi ületuseks), „Kuresoo“

(parempoolne – kraavi ületuseks), „Annakese tee“ (parempoole – kraavi ületuseks),

Üksnurme mõis (vasakpoolne – kraavi ületuseks). Kohtadesse, kus planeerime paigaldada

metallrestist ootealad, mille eskiislahenduse osas ootame teilt sellekohast kooskõlastust:

„Annekese tee“ (vasakpoolne), „Nurga tee“ (vasakpoolne) ja „Kõrgemäe“ (mõlemad).

Peatused, milledele oleme planeerinud rajada bussitasku ooteplatvormi ja -paviljoniga ning

mis kavandame rajada 2025. aastal: „Lukussepa“ (vasakpoolne – rajame uue peatuse teisele

poole ristmikku ja likvideerime praegusest kohast praegu freesasfaldiga rajatud ooteala) ning

„Okka tee“ (mõlemale poole kavandatud peatused – need peatuse märgid likvideerisime,

kuid meil on soov rajada 2025. aastal taskuga peatused mõlemale poole teed. Ühe Hageri tee

4 ning teise Okka põik 1 ette).

Saku Vallavalitsus ootab Transpordiametilt novembrikuus freespurukattega rajatud peatuste

sobivuse kohta kirjalikku kinnitust. Samuti ootame meie poolt välja pakutud metallrestist

ootealade ja käsipuuga purrete eskiislahenduste osas kooskõlastust, et saaksime need

lahendused kanda ka kohapõhiselt põhiprojektidesse ja need 2025. aastal rajada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marti Rehemaa

Vallavanem

Kalev Eensaar

Teedeinsener

[email protected]