Kinnitatud peadirektori 05.01.2026. a
käskkirjaga nr 1.1-3.1/3
Lisa 1
KEMIKAALIOHUTUSE KONTROLLI TEENUSE OHUPROGNOOS
Sissejuhatus
Kemikaaliseaduse alusel on ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte osas pädevateks järelevalveasutusteks määratud Päästeamet (edaspidi PäA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).
PäA pädevuses on:
• Osaleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetluses ning nende kohustuslike dokumentide kooskõlastamises, hinnates muu hulgas suurõnnetuse toimumise riski, tagajärgede raskuse ja ulatuse kirjeldust, tagajärgede leevendamise meetmeid ning hädaolukorraks valmisolekut.
• Selgitada ohtlikelt ettevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetelt saadava teabe põhjal välja doominoefekti põhjustada võivad käitised või käitiste rühmad ning teavitada sellest vastavasse rühma kuuluvaid ettevõtteid.
• Anda soovitusi hädaolukorraks valmisoleku ja edaspidiste õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmete kohta.
• Koguda pärast õnnetust koostöös TTJA-ga teavet, mis on vajalik õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamiseks ning õnnetuse tehniliste, organisatsiooniliste ja juhtimisega seotud aspektide analüüsimiseks.
• Järelevalve tegemine ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle.
TTJA pädevuses on:
• Anda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamislubasid, sealhulgas kooskõlastada kohustuslikke dokumente, hinnates ohtlikkuse määramist, õnnetuse ennetusmeetmeid ja suurõnnetuse vältimise põhimõtteid.
• Anda soovitusi õnnetuse ennetusmeetmete kohta.
• Koguda pärast õnnetust koostöös PäA-ga teavet, mis on vajalik õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamiseks ning õnnetuse tehniliste, organisatsiooniliste ja juhtimisega seotud aspektide analüüsimiseks.
• Tagada, et käitaja võtab pärast suurõnnetust kasutusele vajalikud kiireloomulised meetmed õnnetusele reageerimiseks, eelkõige käitaja ohutusaruandes ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis kajastatud tegevused, samuti asjakohased keskmise ja pikaajalise mõjuga meetmed õnnetuse mõju leevendamiseks ning samalaadse õnnetuse kordumise vältimiseks.
• Tagada, et käitaja võtab pärast suurõnnetust kasutusele vajalikud heastavad meetmed, mille eesmärk on taastada inimese tervis, keskkond ja vara enne suurõnnetust olnud seisundisse.
• Järelevalve tegemine ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise ning ohtliku kemikaali arvestuse üle.
Käesolev ohuprognoos hõlmab kogu Eestit ning selle lisaks on interaktiivne A-B-C tabel ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (käitiste loetelu, kategooria, tegevusala, geograafiline määratlus, ohualad, doominoefektid, kohustuslik dokumentatsioon, riikliku järelevalve ajad). Tegemist on nö elava dokumendiga, st lähtutakse hetkeolukorrast ning olukorra muutudes tehakse vajadusel ka tööplaan ümber.
Ohuolukorra kirjeldus
Ohutusküsimuste üldhinnang tuleneb: varasemad järelevalve tulemused (sh kontrollimata käitised), toimunud õnnetused, kaebused, kohustuslikud dokumendid (sh ajakohastamine ja vastavus tegelikkusele), läbiviidud tehnilised auditid, avalikkuse teavitamise ja doominoefekti olemasolul käitajate kohustuse täitmine, töötajate teadlikkus, oskus ning võime reageerida õnnetusele.
Peamised ohud kemikaale käitlevates käitistes on seotud kemikaalide leketega (sh pihkamised), mittesobivate kemikaalide segunemisega ning põlengute ja plahvatustega. Õnnetusi võivad põhjustada hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel, seadmete tehnilised rikked (sh elektriseadmetes ja -paigaldistes), valed töövõtted, eksimused tuletööde teostamisel, inimlik eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane juhendamine).
Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui ohtlikke kemikaale käitleb käitis, kellel puudub selleks pädevus ja vastavad load ning käitise kohta koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik riskid ehk ei ole endale teadvustatud kõiki riske ja doominoefekti tekkimise võimalikkust, mis omakorda võib tingida ennetavate ja leevendavate meetmete puudulikkuse. Üheks ohufaktoriks on ka valesti arvutatud ohualad, käideldavad kemikaalide kogused ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad) või määratakse õnnetuse eest vastutama isikud, kes seda tegelikult teha ei oska/ei ole teadlikud määratud kohustustest, sh tegutsemisjuhised ei kirjelda ära detailselt tegevusi õnnetusjuhtumi korral. Ohtu võib tekitada sündmuse toimumisel vale tegutsemine, mõju piirkonda jäävate isikute õnnetustest teavitamata jätmine (sh kasutusel ei ole sobilikku ohuteavituse süsteemi) või puudulik ressursi planeerimine õnnetusele reageerimiseks. Lisaks võib ohufaktoritena välja tuua: puudused ohumärgistustes, kemikaali hoiukohtades ja dokumentides. Samuti koolitamata ja juhendamata töötajad, sh õppuste mitte korraldamine, puudulik mõju piirkonda jääda võivate isikute ennetava teavitamine ning toimunud õnnetuste mitte uurimine/analüüsimine ja/või nendest järelduste tegemata jätmine, sh pädevate ametite teavitamata jätmine.
Ohuolukorra võimalikud tagajärjed
Kemikaalide käitlemisel võib tekkida keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus ja/või mürgipilvede levik. Juhul, kui protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed võivad olla väga ulatuslikud – tekib oht elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Nõuete mittetäitmise või riskide puuduliku teadvustamise korral ning ennetus- ja leevendusmeetmete puudulik rakendamine võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja leevendamine).
Käitised võivad olla mõjutatud ka välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski või raskendada selle tagajärgi (doominoefekti võimalikkus, äärmuslikud ilmastikutingimused, loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism, küberturvalisus, elektri-, vee-, soojuse- ja sidekatkestused).
Ohuolukorra tekkimise tõenäosus
Kemikaalide käitlemisel võib toimuda väikeseid lekkeid ja pihkamisi (avariiklapid, vananenud tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja käitis suudab õnnetused hoida kontrolli all. Ohtlikes ettevõtetes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes on toimunud viimase viie aasta jooksul nii tulekahjusid (nt hooned, seadmed, mahutid) kui ka kemikaalide lekkeid (nt veeldatud tuleohtlik gaas, naftasaadused, ammoniaak) ning õnnetuste käigus on olnud nii hukkunuid kui ka vigastatuid. Järelevalve käigus on tuvastatud järgmiseid asjaolusid: dokumendid on vastuolus tegelikkusega ja/või ajakohastamata, ohumärgistus kulunud või puudu ning kemikaalide hoiukohad/kemikaalide hoiustamine ei vasta nõuetele, koolitamised, juhendamised ning õppused ei ole läbi viidud kehtestatud korrale või töötajad ei ole teadlikud neile määratud kohustustest, teavitamata on ennetavalt mõju piirkonda jäävad isikud ning puudujäägid on sobivad ohuteavituse süsteemis.
Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus
Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest ja haldusmenetluse seadusest, sh võttes arvesse valdkonnaga seotud õigusakte (nt kemikaaliseadus, seadme ohutuse seadus, tuleohutuse seadus, lõhkematerjaliseadus, ehitusseadustik ning nende alamaktid) ning valdkonnaga seotud standareid ja muid asjakohaseid asutusesiseseid norme. Süüteotunnuste ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse väärteomenetlus või esitatakse pädevale asutusele väärteoteade. Menetlusse kaasatakse vajadusel teiste ametkondade spetsialistid (nt TTJA, Keskkonnaamet, Tööinspektsioon). Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave laekus esimesena või kelle ainupädevuses see on. Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd (sh vahetavad informatsiooni uute käitiste lisandumisel või olemasolevates muudatuste tegemisel, järelevalve tulemuste, kohustuslike dokumentide ja nende kooskõlastamise, käitamislubade ning riikliku järelevalveplaanide kohta).
Ohuprognoosi põhjal koostatakse iga-aastased tööplaanid pidades silmas viie aasta intervalli. Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse käitise poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise nõude täitmist.
Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid) ja korraldatakse infopäevi ettevõtjatele ja valdkonnaga seotud teistele sihtgruppidele teadlikkuse tõstmiseks.
PäA kontrollib üldjuhul:
Kategooria
Sagedus
Erisused
A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Kord kahe aasta jooksul
Bensoehape, põlevkiviõli, vesinikperoksiid, kroom, muldmetallid, jäätmed: kord aastas
B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Kord kolme aasta jooksul
C-kategooria ehk ohtlikud ettevõtted
Kord kolme aasta jooksul
Vedelgaasipaigaldised: kord viie aasta jooksul
Ohuprognoosi ohuolukorra kirjeldusest lähtuvalt võidakse ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete PäA poolt kontrolli sagedusi vähendada/suurendada, sh teotada kontrolli kooskõlastamiseks esitatud kemikaaliohutuse dokumentide (riskianalüüs, ohutusaruanne, hädaolukorra lahendamise plaan) alusel.
Üldjuhul planeeritakse PäA ja TTJA poolt järelevalve selliselt, et ühel ja samal aastal käiakse ametite poolt erinevates käitistes (sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetes käiakse vähemalt kord aastas, kuid erinevate pädevate asutuste poolt – välja arvatud erisused), vähendades nii riigi kui ettevõtete halduskoormust. C-kategooria ehk ohtlike ettevõtete osas on TTJA teinud erisusi, st ohuprognoosi alusel kontrollitakse tanklaid ja vedelgaasipaigalisi üldjuhul vaid auditi raames ning katlamaju käitamisloa taotlemisel.
Regulaarse riikliku järelevalve käigus pööratakse PäA poolt tähelepanu järgmistele suurõnnetuse vältimiseks kohaldatavatele meetmetele:
• Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslik dokumentatsioon (kemikaaliseadus § 22 lg 2, § 23).
• Doominoefekti olemasolul käitajate kohustused (kemikaaliseadus § 22 lõige 4).
• Kemikaaliseaduses nõutud ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete dokumentide olemasolu/kehtivus ja kohapealse olukorra vastavust dokumentidele ehk kas ettevõttes on rakendatud dokumentides toodud õnnetuste ennetamis- ja leevendamismeetmed (automaatne tulekahjusignalisatsioon, veekardinad, sireenid, kustutusvahendid jne), sh koolituste ja õppuste korraldamine ning kas töötajad on teadlikud neile dokumentidega määratud kohustustest (kemikaaliseadus § 22 lõige 3):
◦ organisatsioon ja personal (koolitus, tööload, (all)töövõtt);
◦ suurõnnetuse ohu kindlaksmääramine ja hindamine, sh doominoefektid (ohtude analüüs, doominoefektid);
◦ töökorralduslikud meetmed ja tegevuste jälgimine (rõhu vähendamise süsteemid, avariiisolatsioonisüsteemid, esmaste reageerimissüsteemide hooldus, ohutuse jälgimine, tulemuslikkuse näitajad);
◦ hädaolukorraks valmisolek, sh avalikkuse teavitamine, koostöö Päästeametiga (hädaolukorra lahendamise plaan, õnnetusteks valmistumine, mõju piirkonda jäävate isikute teavitamine);
◦ muudatuste juhtimine, audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus (muudatuste juhtimine, audit ja juhtkonna poolne ülevaatus).
• Suurõnnetuse ohuga ettevõtte õppus ja sellest PäA teavitamine (kemikaaliseadus § 22 lõige 5) ning ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani koolituskava ja selle täitmine (kemikaaliseadus § 22 lg 3).
• Suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt ennetav mõju piirkonda jäävate isikute teavitamine (kemikaaliseadus § 24 lõige 1).
• Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt õnnetusest teavitamine, sh ohuteavituse süsteemi olemasolu (kemikaaliseadus § 24 lõige 2, kemikaaliseadus § 10).
• Toimunud õnnetuste uurimine, analüüsimine, sh pädevate asutuste teavitamine (majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 § 8).
• Kemikaalide käitlemise tingimused (kemikaaliseadus § 22 lg 7 ning § 8 lõige 1-4 ja 6).
• Tuleohutuse seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevad tuleohutusega seotud nõuded.
Pärast kontrolli koostatud kokkuvõtted annavad ülevaate nõuetele vastavusest ja hinnangust ettevõttes kasutatavate ohutuse tagamise meetmete tööle rakendumisest. Juhul, kui plaanilise inspekteerimise käigus tuvastatakse:
• puudused, mille kohta koostatakse ettekirjutus, viiakse läbi järelkontroll ettekirjutuse nõudepunkti täitmise üle hiljemalt kuue kuu jooksul peale ettekirjutuse nõudepunkti täitmise tähtaja saabumist.
• oluline rikkumine ning tekitanud sellega õnnetuse ohu, siis kontrollitakse ohtlikku ettevõtet ja suurõnnetuse ohuga ettevõtet kuue kuu jooksul uuesti.
Viited allikatele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37) (edaspidi Seveso III direktiiv) artikkel 20, sh artikkel 20 punkti 4 alusel: A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrollimise vahele jääv ajavahemik ei ole pikem kui üks aasta ning B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul pikem kui kolm aastat.
Pädevate asutuste infosüsteemide (JVIS, OIS) statistika ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ning järelevalve tulemuste kohta, sh teistelt järelevalveasutustelt laekunud info (TTJA, Keskkonnaamet, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Terviseamet).