Vormide edastamine Sisejulgeolekufondist rahastuse taotlemiseks

LISA

SISEJULGEOLEKUFONDI PERIOODI 2014–2020 KULUDE

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja projekti elluviijale

Muudatused võrreldes 17.10.2018. a kinnitatud versiooniga:

- täpsustatud alla 1500 eurose maksumusega asjade soetamise ja teenuste hankimise

põhimõtte sõnastust. Siseministeeriumile peab esitama tõendava dokumentatsiooni,

kui toodete või teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on võrdne või

suurem kui 1500 eurot (ilma km-ta). Läbipaistvuse tagamiseks peab võtma erinevaid

pakkumisi või võrdlema hinnakirju olenemata maksumusest (p. 1.6);

- täpsustatud kulu tõendavatele dokumentidele märgitava teabe loetelu (p. 2.4);

- täpsustatud tööjõukulude abikõlblikkuse tingimuste sõnastust (p. 6.1.4 ja 6.1.6);

- kustutatud punkt 6.5 „Eksperditasud“, sest need kulud on abikõlblikud tööjõukulude

või muude otseste kuludena.

aprill 2019

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................. 4

KASUTATUD MÕISTED .................................................................................................... 4

ÜLDREEGLID ...................................................................................................................... 6

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ....................................................................................... 6

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ......................................... 7

3. PARTNERLUS .............................................................................................................. 7

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE ............. 8

5. HANGETE LÄBIVIIMINE .......................................................................................... 8

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................... 9

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ....................................................................... 9

6.1 TÖÖJÕUKULUD ........................................................................................................... 9

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD .................................................................................. 11

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ............................. 11

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD ........................................................................................................................ 13

6.5 EKSPERDITASUD ...................................................... Error! Bookmark not defined.

6.6 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD ............... 14

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ................................................................... 15

8. ABIKÕLBMATUD KULUD ...................................................................................... 15

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ................................. 16

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ................................................ 18

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ............................................................................................ 19

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ............................................................................................ 20

3

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja projekti elluviijale, selgitamaks Sisejulgeolekufondi

(edaspidi ISF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud ISF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18 ja

19 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks ISF-i

erimäärustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui ISF-i rakendamise eest vastutava asutusega, kes

vajadusel konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

4

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

ISF Sisejulgeolekufond

JK Järelevalvekomisjon

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

KASUTATUD MÕISTED

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o

tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha

ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte peale projekti

lõpparuande esitamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi algusaeg

sätestatakse toetuslepingus. ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse

periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (s.t

toetuse saaja kulud peavad olema tekkinud antud ajavahemikul; VA-

l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-ks

määratud SAO. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest

sõltumatu

Erimäärused 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr

515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja

viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 574/2007/EÜ ja 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 2007/125/JHA.

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted.

Järelevalvekomisjon JK on loodud riiklike programmide rakendamise toetamiseks. JK

koosseis ja töökord kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

5

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ISF-i toetuse

kasutamise kaasrahastamiseks, mis on minimaalselt 25% projekti

maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul:

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise

seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse

puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Partner Toetuse taotluses nimetatud, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel võivad tekkida kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus

või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt ISFP-N).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud ISF-i vahendite kasutamise strateegiline

dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav

www.sisejulgeolekufond.ee

Rikkumine ELi või riigisisese õigusakti mis tahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet

põhjendamatu kulu tõttu.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste

hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle

põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on ISF-i VA

SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab ISF-i rakendamisel VA

peamisi ülesandeid välisvahendite osakond. Lisaks osaleb vastutava

asutuse ülesannete täitmisel RHO.

6

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad

kokku ISF-i erimääruste jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Projekti elluviija peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ning mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil1;

 ette nähtud projekti eelarves;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi

kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Kulu tegemisel peab muu hulgas järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata

maksumusest küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või

teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on võrdne või suurem kui 1500

eurot ilma käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama VA-le tõendava dokumentatsiooni,

nt hinnapäringu ja -pakkumused. Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud, sisaldama

pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja vastama

turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka hinnakirju, mis vastavad

pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade võrdlemise kuupäev).

1.7 ISF-ist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

1.8 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset

käsitlevaid õigusakte.

1 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse heakskiitmist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid alates 1.

jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Lisaks peab projekti kulu tõendavatele dokumentidele olema märgitud järgmine

teave:

 projekti tunnus, (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile selle

koostamisel);

 teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi kohta (kui

kohaldub);

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse

saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. PARTNERLUS

3.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

3.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse

ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

3.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

3.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri

rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

3.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

8

3.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja

lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms

osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab taotleja selle ära märkima muudatusettepanekute

esitamisel SiM-ile.

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE

PÕHIMÕTE

4.1 Projektid, mida ISF-ist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

4.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema piisavalt täpsed, põhjendatud, läbipaistvad ja

detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-

ile tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need

kulud abikõlbmatuks.

4.3 Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad kulusid, vähendatakse vastavalt sellele ISF-i

ja kaasfinantseeringu eraldist. Projekti tuluallikad peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

4.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile ISF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus

saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul

saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja

muid samaväärseid tulusid.

5. HANGETE LÄBIVIIMINE 5.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel

või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, riigihangete seaduses,

SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i

haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes

asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust.

5.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija

järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

5.3 Toetuse saaja võib kooskõlas riigihangete seadusega volitada hanke läbiviimise teisele

isikule. Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh tehnilise kirjelduse koostamise

ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5.4 Hankija on kohustatud korraldama riigihanke piirmäära ületava riigihanke avatud või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu riigihankega seotud

9

menetlus peab olema dokumenteeritud (kontrollitavuse põhimõte) ning hanke käigus

hankija tehtud otsused põhjendatud. Toetuse saaja tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis

kasvõi teoreetiliselt piiravad võimalike pakkujate ligipääsu hankele2.

5.5 Riigihanke läbiviimisel võtab hankija arvesse ka seda, kas tegemist on kaitse- ja

julgeolekuotstarbelise hankega.

5.6 Kui hankija ei kasuta riigihanke piirmäära ületava riigihanke läbiviimiseks avatud või

piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik, sealhulgas riigihanke erandi

kasutamine, olema kooskõlas RHS-iga kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt. 5.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

5.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et

teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku

teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks

ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt punkti

7). Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest abikõlblikest

kogukuludest.

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

6.1 TÖÖJÕUKULUD

6.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega) ja

kelle tööülesanded ei kuulu üldjuhul nende tavapäraste tööülesannete hulka.

Ametijuhendijärgsed tööülesanded on abikõlblikud juhul, kui projekti rakendamisega

kaasneb kirjalikult tõendatud töökoormuse tõus (vt lisaks punktis 6.1.3 toodud

täpsustust).

6.1.2 Tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja tavapärase töötasupoliitikaga

ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

2 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

10

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja neid tegelikult

maksab. Eelarves ja kuluaruandes peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu

ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest ja vastavalt seaduses

sätestatud korrale;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

6.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu (nt

käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid. 6.1.4 Kui teenistuja töötab projekti heaks täistööajaga, võib kanda kõik töötasudega seotud kulud

projekti kuludesse ning tööajatabelit ei ole vaja täita

6.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti.

6.1.6 Kui teenistujale makstakse projektist tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1, näidis),

kus märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb paralleelselt mitmes

projektis, võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades.

6.1.6.1 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel on

töötasu maksmise aluseks.

6.1.7 Projekti jooksul välja teenitud puhkusepäevi ei rahastata pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu. Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on

ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga

välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

6.1.8 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

6.1.9 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks peab kuluaruandega esitama:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või

teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti

kuludesse;

 tööülesannete kirjelduse;

 töötasuarvestuse dokumendid, nt palgateatis;

 ÜVA/tööajatabeli, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või

korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise

lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestuse;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõtte töötasu maksmise ja maksude

tasumise kohta3;

 muud dokumendid.

3 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

11

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on

kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ning kelle lähetamine on projekti

elluviimiseks vajalik.

6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult tekkinud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade

ulatuses.

6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti, kviitungi või muu

dokumendiga.

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud

isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid

tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega

kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad üldjuhul

majutust, toitlustust, kohalikku transporti, päevaraha ning kindlustust (reisi-, reisitõrke-

, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise, peab

lähtuma asutusesisesest korrast.

6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha

hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui

välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta

talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast.

6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks peab esitama:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetava arvestuse, nt sõidupäeviku;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

korra;

 hüvitise maksmist tõendava dokumendi (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku

pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu dokument);

 lähetuse korralduse;

 hinnapäringu ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruande;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude

tasumise kohta4.

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) soetamise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

12

tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning

need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest.

6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,

arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale

eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse

perioodil.

6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

6.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on

abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed

osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele

maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele

vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast

nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt:

6.3.7.1 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul

(sealhulgas süsteemid);

6.3.7.2 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja

transpordivahendid (v.a punktis 6.3.7.3 nimetatud);

6.3.7.3 kümme aastat helikopterite, lennukite, laevade ja hõljukite puhul.

6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides

nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta

toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks,

seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks;

 kui seadme kasutusfunktsioonist tulenevalt on oht selle hävimisele enne sihtotstarbelise

kasutusaja lõppu.

6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse

kaudsete kuludena.

6.3.10 Kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve või kviitungi;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

13

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta5;

 dokumendi, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõtte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning

amortisatsiooni arvestamise käigu.

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral

olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele

normidele ja standarditele.

6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges

seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine

abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt allpool toodud

tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt võetakse

tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa turuväärtust ning

tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega, või täpsustatakse

asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb

projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud ELi toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara kasutatakse selle ostmise või ehitamise korral vähemalt kümme aastat ja

renoveerimise ning kulumil põhineva rahastamise korral vähemalt viis aastat pärast

projekti lõppu üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, v.a juhul, kui VA

annab konkreetselt teistsuguse loa (nt kogu- või osamaksumuse kaasrahastamise

korral);

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste

varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku

kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele

raamatupidamiseeskirjadele;

e) Kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest

tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik

ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks

kinnisvara maksumusest.

6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või osamaksumuse

või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 6.4.2

punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle EL-i liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil

kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad

liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

14

6.4.5 Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist.

Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

6.4.6 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik

ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

6.4.7 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks peab

esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõendi (kinnisvara

ostmise puhul);

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akti;

 ehitus- ja kasutusloa;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta6.

6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

6.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need

projekti eelarves ette nägema.

6.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete

täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist

tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

6.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku,

avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

6.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

6.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus

15

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta7.

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti

rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist.

7.2 Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused,

post, kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on

projekti peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

7.3 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 2,5% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Organisatsioonid,

mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lisada kaudseid kulusid projekti

eelarvesse.

7.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves

samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele

kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea. Täpsema teabe

kaudsete kulude kohta esitab taotleja toetuse taotluses.

7.5 Lõpparuandes deklareeritud kaudsed kulud ei tohi ületada toetuslepingus määratud

abikõlblike otseste kulude protsenti, st kui otsesed kulud võrreldes planeeritud eelarvega

vähenevad, peab proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid.

7.6 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid

dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama

toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

8. ABIKÕLBMATUD KULUD

8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a juhul, kui toetuse saaja on selle tegelikult ja lõplikult tasunud ning saab

tõendada, et ei saa seda tagasi)8;

 hoonestamata maa ostmine;

 kui maa on vajalik projekti rakendamiseks, hoonestatud maa ostu summa, mis ületab

10% asjaomase projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võla teenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava

projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus. 8 Maksu- ja Tolliameti tõend

16

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud

ISF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse protsendina

projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või

osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised sissemaksed;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja

ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused

[mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti

lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni alles hoidma ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid,

tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas

lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, teenuse osutaja, tööde teostaja või tarnija

esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,

arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate nimekirjad, koolituste ja

seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsus, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus;

 muud dokumendid.

9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel

ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või

nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente

ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud

dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks.

Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA

tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna

17

deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamises

paranduse.

9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse

toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb

dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

9.6 Toetuse saaja vastutab kaasatud partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise

eest.

18

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud9. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik10. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

9 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 10 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

19

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht11 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot, kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

11 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

20

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppnäit

0

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht.

1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

JUHISED EMBLEEMIDE JA STANDARDVÄRVIDE

KASUTAMISE KOHTA

1. EUROOPA LIIDU EMBLEEM

Euroopa Liidu logo saab alla laadida aadressilt:

http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/flag/index_et.htm

SÜMBOLITE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa

rahvaste ühtsust. Tähekeste arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse

sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud kokku ei puutu.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

2

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu

keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone,

mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu

kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius

on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st. üks nurk on vertikaalselt suunaga üles

ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on

paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on

muutumatu.

VÄRVIDE KASUTAMINE

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks;

PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.

Neljavärviprotsess

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast

tuleb need saavutada protsessis nelja värviga.

PANTONE YELLOW saadakse 100% „Process Yellow“ kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100% „Process Cyan`i“ ja 80% „Process

Magenta't“.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153

(kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti

värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00)

Ühe värvi kasutamine

Kasutades ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida

mustana valgel taustal.

3

Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ning tähed valgena

negatiivis.

Trükkimine värvilisele taustale

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, peab ristkülikule ümber trükkima valge piirjoone

laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

2. MINISTEERIUMI LOGO

Siseministeeriumi logo kasutamine on reguleeritud valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi

stiilijuhisega. Ministeeriumi logode failide saamiseks palume pöörduda toetuslepingus

sätestatud kontaktisiku poole. Logode kasutamise infokandjatel peab eelnevalt

kooskõlastama Siseministeeriumiga.

Logo koosneb sümbolist, milleks on kolm lõvi ning asutuse nimetusest. Kolme lõviga logo

sümboliseerib valitsusasutuste avatust ja uuendusmeelsust.

Infokandjatel ja turundusprojektides (sh mapp, kuulutus, pressiteade, pressisein, flaier, voldik,

meened (nt pastapliiats, helkur), (väli)reklaam, veebibännerid, sotsiaalmeedia, plakatid, roll-

up, presentatsioonid jms) kasutatakse tavapäraselt kolme lõviga logo.

4

LOGODE VÄRVID

Kolme lõviga logo eeliskasutus on täisvärvides (PMS 285 C/U, CMYK 100/45/0/0, RGB

0/110/181; PMS Process Black C/U, CMYK 0/0/0/100, RGB 0/0/0. Virtuaalruumis kasutatakse

kahevärvilist RGB värvides logo. Trükkimisel võib kasutada nii Pantone- kui CMYKtrükki.

Viimasel juhul võib logo olla nii nelja- kui ühevärviline. Musta või valge ühevärvilise kolme

lõviga logo kasutamisel peab infokandja kujundus olema samuti ühevärviline.

LOGODE PAIGUTUS

Logod paigutatakse üldjuhul heledale taustale. Logo võib kasutada tumedal taustal, kui

trükitehniliselt ei ole võimalik luua valget tausta või kasutada Pantone- või CMYK trükki. Siis

kasutatakse logo trükkimisel kuldset või hõbedast fooliotrükki.

TURVAALA

Logode turvaalad on kindlaks määratud ruudustikuga, millel logod paiknevad.

5

MÕÕTMED

Logo minimaalse suuruse määrab ära sümboli kõrgus. Kolme lõviga logo miinimumkõrgus on

12 mm. Kui kujundus tingib miinimumist väiksema logo kasutamise, siis kasutatakse ainult

asutuse nimetust Roboto kirjatüübis või kolme lõvi.

3. INFOTAHVEL

Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist.

Infotahvel peab vastama järgmistele tingimustele:

 tahvel peab olema paigaldatud avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub soetatud või

ehitatud objekti vahetus läheduses;

 tahvlil peab olema EL-i ja Siseministeeriumi logo, millele eraldatakse vähemalt 25%

tahvli pindalast;

 tahvlil peab olema projekti pealkiri ja tunnus proportsionaalselt samas suuruses

logodega;

 tahvlil peab olema tunnuslause: „Objekti soetamist/valmimist rahastasid Euroopa Liit

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi/ Sisejulgeolekufondi kaudu ning

Siseministeerium“.

6

Näidis.

PROJEKTI PEALKIRI JA

NUMBER Projekti pealkiri peab olema

samas proportsioonis logode

suurusega.

Logod peavad moodustama

25% infotahvli pindalast.

KÄSKKIRI

19.10.2016 nr 1-3/127 muudetud järgmiste käskkirjadega:

28.11.2016 nr 1-3/149 08.02.2018 nr 1-3/17

23.05.2018 nr 1-3/48 02.11.2018 nr 1-3/85 29.05.2019 nr 1-3/49

Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39

„Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 28 ja Vabariigi Valitsuse 13. novembri

2014. aasta korralduse nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ alusel

1. Moodustan Sisejulgeolekufondi (edaspidi fond) vahendite rakendamiseks perioodil

2014–2020 järelevalvekomisjoni (edaspidi komisjon) vastavate valdkondade lõikes

järgmises koosseisus:

1.1. Komisjoni esimees – varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler.

(muudetud 08.02.2018 käskkirjaga nr 1-3/17;

23.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018;

02.11.2018 käskkirjaga nr 1-3/85 - jõust. 01.11.2018)

1.2. Hääleõiguslikud liikmed komisjoni välispiiride ja viisade rahastamisvahendi koosseisus:

1.2.1 sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler (muudetud 23.05.2018

käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018);

1.2.2 kehtetu (muudetud 23.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018);

1.2.3 infohaldusosakonna juhataja;

1.2.4 piirivalvepoliitika osakonna juhataja;

1.2.5 rahandusosakonna juhataja;

1.2.6 välisvahendite osakonna juhataja;

1.2.7 varahaldusosakonna juhataja asetäitja hangete alal.

(muudetud 08.02.2018 käskkirjaga nr 1-3/17)

1.3 Kehtetu (muudetud 08.02.2018 käskkirjaga nr 1-3/17)

1.4. Hääleõiguslikud liikmed komisjoni politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle

vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi koosseisus:

1.4.1 sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler

(muudetud 23.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018);

1.4.2 pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler;

(muudetud 23.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018

02.11.2018 käskkirjaga nr 1-3/85 - jõust. 01.01.2019);

1.4.3 infohaldusosakonna juhataja;

1.4.4 korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja;

1.4.5 rahandusosakonna juhataja;

1.4.6 välisvahendite osakonna juhataja;

1.4.7 sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja;

(muudetud 23.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018)

29.05.2019 käskkirjaga nr 1-3/49)

1.4.8 varahaldusosakonna juhataja asetäitja hangete alal.

(muudetud 08.02.2018 käskkirjaga nr 1-3/17).

1.5. Hääleõiguseta vaatlejaks on:

1.5.1 punktis 2.1 toodud menetluses toetuse taotluses märgitud projekti eest vastutav isik;

1.5.2 punktis 2.2 toodud menetluses toetuslepingus määratud toetuse saaja kontaktisik; 1.5.3 vajadusel komisjoni sekretäri poolt toetuse taotleja või toetuse saaja ettepanekul

kaasatud asjassepuutuv isik. (muudetud 08.02.2018 käskkirjaga nr 1-3/17)

1.6. Komisjoni sekretär (hääleõiguseta):

1.6.1 välisvahendite osakonna välispiiride ja viisade rahastamisvahendi kasutamist

koordineeriv nõunik;

1.6.2 välisvahendite osakonna politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi kasutamist koordineeriv nõunik.

(muudetud 28.11.2016 käskkirjaga nr 1-3/149;

08.02.2018 käskkirjaga nr 1-3/17).

2. Komisjoni ülesanded on:

2.1. hinnata komisjoni sekretäri koostatud materjalide põhjal fondist rahaliste vahendite

taotlemiseks esitatud toetuse taotluste vastavust ja sobivust rahastamiseks lähtuvalt

järgmistest miinimumkriteeriumitest:

2.1.1 projekt on kooskõlas riigi olukorra ja vajadustega;

2.1.2 projekt on kulutõhus;

2.1.3 rahastamist taotlev organisatsioon ja partnerorganisatsioon on usaldusväärsed ja vajalike

kogemuste ning ekspertteadmistega;

2.1.4 projekt täiendab teisi Euroopa Liidu vahenditest või riigieelarvest rahastatud/

rahastatavaid meetmeid (kui kohaldatav);

2.2. hinnata projekti elluviimise ajal toetuse saaja esitatud taotlusi projekti eelarves või

tegevustes muudatuste tegemiseks ja otsustada ettepaneku põhjendatus ning taotluse

rahuldamise või mitterahuldamise võimalikkus;

2.3. hinnata vajadusel komisjoni sekretäri koostatud materjalide põhjal fondi programmi

rakendamise edukust ja elluviidavate projektide eesmärkide saavutamist ning otsustada

muid ühekordseid fondi rakendamisega seotud küsimusi;

2.4. teha vajadusel ettepanekuid fondi rakendamise tõhustamiseks, täpsustamiseks või

muutmiseks.

3. Komisjoni menetlused

3.1. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees või esimehe äraolekul tema volitatud komisjoni

liige.

3.2. Komisjoni menetlused toimuvad reeglina fondi rahastamisvahendite põhiselt kahes eraldi

koosseisus. Juhtudel, kui otsustamisel on kahest rahastamisvahendist paralleelselt

rahastatavad projektid, on menetlusse kaasatud mõlemad komisjoni koosseisud ühiseks

otsustamiseks.

3.3. Komisjon liikme muutmise vajadusest teavitab muudatust taotlev komisjoni liige

komisjoni sekretäri.

(muudetud 08.02.2018 käskkirjaga nr 1-3/17)

3.4. Olenevalt elluviidavate projektide iseloomust võib komisjoni töösse kaasata

valdkondlikke eksperte.

3.5. Komisjoni esimees, liikmed ja kaasatud eksperdid peavad olema sõltumatud fondist

elluviidavate projektide rakendamisest ning kinnitama seda erapooletuse ja

konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (Lisa 1) allkirjastamisega.

3.6. Komisjon sekretäri äraolekul täidab tema ülesandeid komisjoni esimehe nimetatud isik.

3.7 Komisjoni sekretär valmistab komisjonile ette tööks vajalikud dokumendid ja otsuste

eelnõud (sh teostab esitatud taotluste suhtes esmatasandi kontrolli ning täidab vastavad

hindamise lehed) (muudetud 23.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018).

Sekretär vastutab komisjoni tehnilise teenindamise eest, koordineerib (elektroonilist)

infovahetust komisjonis ning koostab punkti 4.3 kohaselt komisjoni protokollilised

otsused.

3.8 Komisjoni peamiseks töövormiks on elektrooniline menetlus. Vajadusel võib komisjoni

töövormiks olla koosolek.

3.9 Elektrooniline menetlus toimub järgnevas korras:

3.9.1 Elektroonilise menetluse algatab komisjoni sekretär, edastades komisjoni esimehele,

liikmetele ning menetlusega seotud vaatlejatele menetluses asjassepuutuvad materjalid ja

otsuse eelnõu.

3.9.2 Sõltuvalt käsitletavatest valdkondadest võib komisjoni sekretär elektroonilisse

menetlusse lisaks kaasata valdkondlikke eksperte, kellele edastatakse hinnangu

andmiseks menetluses asjassepuutuvad materjalid ja otsuse eelnõu.

3.9.3 Elektroonilise menetluse käigus on komisjoni esimehel, hääleõiguslikel liikmetel ning

kaasatud ekspertidel neile edastatud dokumentide põhjal õigus 3 (kolme) tööpäeva

jooksul pärast menetluse algatamist esitada komisjoni sekretärile märkusi ja

kommentaare ning küsida läbi sekretäri vaatlejatelt täiendavat informatsiooni esitatud

taotluse või ettepaneku kohta. Sekretär edastab küsimused vaatlejatele viivitamatult.

3.9.4 Komisjoni sekretär võib vajadusel punktis 3.9.3 antud tähtaega pikendada. Märkuste,

kommentaaride ja küsimuste tähtajaks mitteesitamisel arvestatakse, et need puuduvad.

3.9.5 Kui komisjoni esimees ja komisjoni hääleõiguslikud liikmed ei esita punktis 3.9.3

nimetatud või punkti 3.9.4 alusel pikendatud tähtajaks märkuseid ega kommentaare,

arvestatakse seda otsuse eelnõu märkusteta heakskiitmisena.

3.9.6 Kehtestatud menetlustähtaegadest lühemate tähtaegade kohaldamine on lubatud

põhjendatud vajadusel ning komisjoni esimehe nõusolekul.

3.10. Komisjoni koosolek toimub järgnevas korras:

3.10.1 Komisjoni koosoleku kutsub vajadusel e-kirja teel kokku komisjoni sekretär, tehes

vähemalt 3 (kolm) tööpäeva enne koosoleku toimumist teatavaks koosoleku aja, koha ja

käsitletavad teemad ning edastades komisjoni esimehele, liikmetele ning menetlusega

seotud vaatlejatele asjassepuutuvad materjalid ja komisjoni otsust vajavatel juhtudel

otsuse eelnõu.

3.10.2 Sõltuvalt koosolekul käsitletavatest valdkondadest võib komisjoni sekretär koosolekule

kaasata valdkondlikke eksperte, kellele edastatakse hinnangu andmiseks asjassepuutuvad

materjalid ja komisjoni otsust vajavatel juhtudel otsuse eelnõu.

3.10.3 Koosolekul tutvustab komisjoni sekretär esitatud materjale ning komisjoni esimees,

liikmed ja kaasatud eksperdid võivad materjalide kohta teha omapoolseid märkusi, anda

hinnanguid ning küsida menetlusega seotud vaatlejatelt täpsustavaid küsimusi tehtud

taotluse/ettepaneku osas.

3.10.4 Koosoleku tulemusena kiidavad komisjoni esimees ja liikmed komisjoni otsust vajavatel

juhtudel komisjoni sekretäri esitatud otsuse eelnõu punktid heaks ilma märkusteta,

märkustega arvestamisel või lükkavad tagasi.

4. Otsuste langetamine ja protokollimine

4.1. Komisjoni esimehel ja igal komisjoni liikmel on üks hääl.

4.2. Kui komisjoni töös osalevate komisjoni liikmete poolt- ja vastuhääli on võrdselt, saab

otsustavaks komisjoni esimehe hääl.

4.3. Komisjoni sekretär vormistab komisjoni töö tulemused protokollilise otsusena.

Protokollile lisatakse menetluse käigus koostatud materjalid ning uute komisjoni liikmete

ja ekspertide allkirjastatud erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid (Lisa 1).

4.4. Komisjoni sekretär saadab protokollilise otsuse eelnõu komisjoni liikmetele läbi

dokumendihaldussüsteemi kooskõlastamiseks ja vajadusel märkuste tegemiseks või

teadmiseks, kui komisjoni liige viibib kooskõlastamise ajal puhkusel.

4.5. Vastavalt esitatud märkustele täiendab komisjoni sekretär protokollilise otsuse eelnõud

ning esitab selle komisjoni esimehele läbi dokumendihaldussüsteemi

digiallkirjastamiseks. Pärast allkirjastamist edastatakse komisjoni protokolliline otsus

läbi dokumendihaldussüsteemi ka menetlusse kaasatud vaatlejatele ja ekspertidele.

4.6. Komisjoni protokollilise otsuse alusel koostatakse punktis 2.1 nimetatud menetluse

tulemusena Siseministeeriumi kantsleri käskkirja eelnõu projektide rahastamiseks,

osaliseks rahastamiseks või rahastamata jätmiseks fondist. Punktis 2.2 nimetatud

menetluse tulemusena algatatakse taotluse rahuldamisel protokollilise otsuse kohane

toetuslepingu muudatus.

5. Rakendussätted

5.1. Kinnitan erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni vormi vastavalt Lisale 1.

5.2. Kehtetu (muudetud 23.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018).

5.3. Kehtetu (muudetud 23.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/48 - jõust. 01.06.2018).

5.4. Tunnistan kehtetuks siseministri 5. veebruari 2015. a käskkirja nr 1-3/26

“Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra

kinnitamine”.

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kaitsepolitseiamet

07.10.2019 nr 14-8.7/713-1

Vormide edastamine Sisejulgeolekufondist

rahastuse taotlemiseks

Austatud härra Sinisalu

Edastame vormid Sisejulgeolekufondist toetuse taotlemiseks.

Kaitsepolitseiametil (KAPO) on võimalik taotleda toetust projektile, mille eesmärk on

valmistuda kavandatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2018/0331 (COD)

riigisiseseks rakendamiseks. Abikõlblikud on tegevused, mis toetavad Sisejulgeolekufondi

eesmärke ning on kooskõlas fondi riikliku programmiga (lisatud). Nimetatud määruse eelnõust

tulenevalt hõlmab see tegevusi, mis on vajalikud terroristiliku veebisisu levitamise tõkestamise

ettevalmistamiseks ning elluviimiseks.

Projekt peab lõppema hiljemalt 31. detsembril 2022. a. Tegevusi rahastatakse

Sisejulgeolekufondist (75% projekti abikõlblikest kuludest) ja riigieelarvest (25% projekti

abikõlblikest kuludest).

Taotlusi hindab siseministri 19. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-3/127 moodustatud

järelevalvekomisjon, vajadusel kaasatakse valdkonna eksperdid. Hindamisel võetakse arvesse

tegevuste abikõlblikkust ja vajalikkust, vastavust riiklikule programmile, plaanitud kulutuste

põhjendatust, eelarve selgust ning asjaolu, mil määral projekt täiendab teisi Euroopa Liidu

üldeelarvest ja riiklikest programmidest rahastatavaid tegevusi. Taotluse rahastamise otsustab

Siseministeeriumi kantsler.

Palun esitada taotlus ning taotlusvormil nimetatud lisadokumendid Siseministeeriumi (SiM)

üldaadressile ([email protected]) esimesel võimalusel. Kui taotlust või mõnda selle lisa ei

saa esitada läbi dokumendihaldussüsteemi Delta, siis palun arvestada, et taotluse hindamiseks

tuleb dokumenti ja selle lisasid tutvustada järelevalvekomisjoni esimehele ning liikmetele

(komisjoni moodustamise käskkiri lisatud, vt punktid 1.1 ning 1.4) ning komisjoni sekretär Aile

Peris’ele. Kui projektitaotlus kiidetakse heaks, teostab selle üle järelevalvet SiM välisvahendite

osakonna nõunik Kairit Mägi, kellele tuleb tagada ligipääs esitatavatele aruannetele, selle

lisadokumentidele jt kulutusi tõendavatele dokumentidele. Lisaks juhime tähelepanu toetuslepingu

kavandi punktidele 11.2, 11.3 ja 11.4, mille kohaselt on lisaks SiM-ile õigus projekti üle

kontrollitoiminguid teostada Riigikontrollil, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettusevastasel Ametil,

Euroopa Kontrollikojal või nende volitatud välistel asutustel.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Palun arvestada, et taotluse rahastamisel kuulub SiM veebilehel avalikustamisele toetuse saaja nimi,

projekti nimetus ja selle eesmärk ning projekti kestus ja prognoositud maksumus. Samuti on avalik

sõlmitava toetuslepingu põhiosa, lisa 4 (kulude abikõlblikkuse reeglid) ja lisa 5 (juhised embleemide

ja standardvärvide kohta).

Taotluse fondist rahastamise võimalusi tutvustav ametnikevaheline kohtumine toimus

4. oktoobril 2019. a. Täiendavate küsimuste korral nõustab teid välisvahendite osakonna nõunik Aile

Peris (tel. 612 5078, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lilleväli

varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler

Lisad:

1. toetuse taotlemise vorm;

2. projekti tegevuskava ja tulemuste vorm;

3. eelarve, rahastusallikate ja maksetaotluse vorm;

4. toetuslepingu vorm;

5. abikõlblikkuse reeglid;

6. juhised embleemide ja standardvärvide kohta;

7. Sisejulgeolekufondi riiklik programm (inglise keeles);

8. Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjoni moodustamise ja komisjoni töökorra kinnitamise

käskkiri.

Aile Peris 6125078

[email protected]