Toetuse taotlemise juhendi ja vormide edastamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakendamiseks

1

Lisa 5

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri ja rahvastikuministri 14. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/58 „Siseministeeriumi

protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks“

punkti 16.3 alusel varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler … (edaspidi ministeerium),

ühelt poolt, ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti /tunnus/ „…“ /Projekti pealkiri/ (edaspidi

projekt) elluviija ………........ /asutuse nimi/ registrikoodiga ………., aadressiga ………., keda

esindab …………………. / esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi, / (edaspidi toetuse

saaja), teiselt poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas.

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“, millega määrati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka

AMIF) rakendamise eest vastutavaks asutuseks Siseministeerium;

1.2. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riiklik programm aastateks 2014–2020

(heaks kiidetud Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2018. a otsusega C(2018) 1307);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 516/2014, millega luuakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ

ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ;

1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted;

2

1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;

1.6. Kantsleri /kuupäev/ käskkirjaga nr /…/ „……..“ moodustatud AMIF-i

hindamiskomisjoni /kuupäev/ protokoll nr /…../;

1.7. Siseministeeriumi kantsleri …. /kuupäev/ käskkiri nr /…/ „…“, millega kiideti heaks

punktis 1.5 nimetatud taotlus.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

toetust Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja kaasfinantseeringut vastavalt

lepingus sätestatud tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevuskava ja tulemused;

2.2.2. Lisa 2 – Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus;

2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruanne;

2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;

2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta;

2.2.6. Lisa 6 – Ühiste indikaatorite täitmise aruande vorm;

2.2.7. Lisa 7 – Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on ……. /summa/ eurot, vastavalt lisas 2

esitatud projekti eelarvele. Kogukulu/kogukulule sisaldab käibemaksu/ei lisandu

käibemaks. Toetuse saaja muutumisel käibemaksukohustuslaseks lepingu summa ei

suurene, käibemaksu tasumise kohustus lasub sellisel juhul toetuse saajal.

3.2. Ministeerium annab projekti elluviimiseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

toetust maksimaalselt …… /summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga punktis 3.1 osutatud

hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.3. Ministeerium annab projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut maksimaalselt ……

/summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 osutatud hinnangulisest abikõlblikust

kogukulust.

3.4. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on ……… /pp.kk.aaaa/ kuni ………

/pp.kk.aaaa/. Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud

pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat:

4.1.1. Eelmakse ….. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu

allkirjastamist.

3

4.1.2. Vahemakse1 …. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui

ministeerium on toetuse saaja esitatud vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.

4.2. Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punktide 4.1.1 ja

4.1.2 kohaselt tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti

abikõlblikud kulud kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile

tagasi lepingu punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates

ministeeriumi edastatud lõpparuande heakskiitmise kirja kätte saamisest.

4.3. Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja

maksta lepingu punktides 4.1.1 ja 4.1.2 toodud summadest ja tähtaegadest erinevalt.

4.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi

Konto omaniku täpne nimi

Konto number

Viitenumber

Selgitus AMIFXXXX-X

4.5. Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab

toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus AMIFXXXX-X

4.6. Lepingu punktis 4.1 toodud maksed tehakse, kui ministeeriumil on eraldatud toetuse ja

kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel teavitab

ministeerium sellest toetuse saajat.

4.7. Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates

siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad.

Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste

võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.3 toodud kaasfinantseeringu summa ning

punktis 4 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.

4.8. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad lõplikud summad kindlaks punktis 5

nimetatud heakskiidetud aruannete alusel.

4.9. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja eelarves (lisa 2) toodud kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks

omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks,

välja arvatud juhul, kui sõlmitakse vastav toetuslepingu muudatus.2

1 Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule. 2 Lisatakse otsetoetuste puhul.

4

4.10. Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

5. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE

5.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja

allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest. Kuluaruanne

peab olema Excelis ning tegevusaruanne Wordis.

5.2. Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplaris

paberil ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks

eksemplar ning lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe

eksemplari säilitab toetuse saaja.

5.3. Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte3 ja süstematiseeritult

kõik/ministeeriumi koostatud valimi alusel4 aruandlusperioodil tekkinud

kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.

5.4. Esimese vahearuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/; 5.5. Teise vahearuande5 esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/.

5.6. Lõpparuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab kajastama kogu

projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega). 5.7. Toetuse saaja esitab iga aasta 25. oktoobriks ministeeriumile perioodi 16.10.n-1 kuni

15.10. n kohta aruande AMIF ühisindikaatorite täitmise kohta (Lisa 6).

5.8. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või

lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja

ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva. 5.9. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande kohta ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus

toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult kinnitatud abikõlblike

kulutuste ulatuses).

6. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

6.1. Pooled:

6.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

6.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

6.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

6.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

6.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

3 Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama ministeeriumi valitsemisala asutused. 4 Ministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist. 5 Kõik aruanded peavad kajastama tegevusi ja kulusid projekti algusest.

5

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg seitse aastat alates päevast, mil

toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile;

6.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse

kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

6.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,

raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

6.2. Toetuse saaja on kohustatud:

6.2.1. viima enda vastutusel läbi lisas 1 kirjeldatud tegevused ning tagama vajadusel vastavalt

lepingu punktile 4.9 omavahendite olemasolu vastavalt lepingu lisas 2 toodud eelarvele;

6.2.2. projekti elluviimisel hoiduma tegevustest, mis seavad või võivad seada ohtu

(sh avalikkuse negatiivne reageering) projekti eesmärgi saavutamise. Selliste

olukordade tekkimisel teavitab toetuse saaja ministeeriumit viivitamata;

6.2.3. kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt vastavalt lepingus ning selle

lisades näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

6.2.4. lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutuste

tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;

6.2.5. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 5 nõutud aruanded ning vajalikke

täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

6.2.6. andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,

partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid

toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul viie tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest;

6.2.7. täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste juhiseid;

6.2.8. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

6.2.9. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma

kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate

muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest

jne;

6.2.10. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonselt

informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletest

lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või

vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

6.2.11. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

6.2.12. tagastama ministeeriumi nõudmisel toetuse ja kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. aasta määrusega nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega

loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

6.2.13. tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul

tagasinõude otsuse kättesaamisest;

6

6.2.14. säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele

ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid

punktis 6.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;

6.2.15. kooskõlastama ministeeriumiga projekti tegevuste raames koostatavad ja avaldatavad

trükised enne avalikkusele esitamist ning kommunikatsioonivahendite kaudu avaldatava

teabe;

6.2.16. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseeringu

andjast vastavalt lepingu punktis 7 sätestatule;

6.2.17. väljastama ministeeriumile isikustatud statistikat projekti tegevustes osalejate kohta;

6.2.18. teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 10.2 nimetatud asutuste poolt või võtma

selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

6.2.19. tagama, et partner on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused (sealhulgas

informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise, dokumentide

säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a lepingu punktis 5 kirjeldatud

aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja

kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te) lepingus sätestatud kohustuste täitmise

eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise;

6.2.20. kontrollima ja tagama, et projekti tegevuste läbiviijateks ei ole isikud, kes on kriminaal-

või väärteomenetluses karistatud ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu või asukohariigi

õigusaktide alusel kehtiv.

6.3. Ministeerium on kohustatud:

6.3.1. maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

6.3.2. tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile

esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

6.3.3. informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse summa ja maksegraafiku muutmise

vajadusest;

6.3.4. kontrollima lepingu punktis 5 nimetatud aruandeid;

6.3.5. väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase valimi

ja/või vajadusel päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel

tuvastatud puuduste kohta;

6.3.6. avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi

ja eesmärk, lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa;

6.3.7. otsustama punktis 6.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja

kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja

kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.

7. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

7.1. Projekti toetamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditest ja

kaasfinantseerimine ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga

projektiga seotud olulise tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki

osalejaid.

7.2. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või

elektroonselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või

seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa

Liidult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja Siseministeeriumilt.

7

7.3. Pärast toetuslepingu sõlmimist peab kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingutes, partnerluslepingutes, hankelepingutes jne olema

märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

7.4. Kõigile projekti tegevusega seotud olulistele dokumentidele (sh koolitusmaterjalidele,

tunnistustele, teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus,

Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad

Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium“.

Toetuse saaja kinnitatud dokumendi mallide (lepingud jms) põhjal koostatud

dokumentidele ei pea Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo lisama.

7.5. Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond“ ja

ministeeriumi logo peab olema kuvatud IT-süsteemis ning paigaldatud esemele, mis on

projekti vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.

7.6. Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama

lepingu lisas 5 toodud nõuetele. 7.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu ja

ministeeriumi logo peab vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele. 7.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, siis ainuvastutus

teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja ministeerium ning Euroopa Komisjon ei vastuta

esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

7.9. Toetuse saaja peab vahe- ja lõpparuannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust

ja projektis osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest

teavitatud.

8. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

8.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid järgmistel tingimustel:

8.1.1. lepingute sõlmimine peab olema põhjendatud, võttes arvesse projekti laadi, tegevusi ja

eesmärke;

8.1.2. toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu

sätete järgimise eest;

8.1.3. toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 7 ja 10 alusel

kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka lepingupartnerite suhtes.

8.2. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihangete

seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saajal tuleb tagada hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise

ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

9. PROJEKTI PEATAMINE

9.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise

käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti läbiviimise otstarbekuses, eelkõige

8

vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui

viie tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud

põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva.

9.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti

tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Tegevuse

kestust pikendatakse tegevuse peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui

fondi tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpptähtpäevani ning projekti pikendamine ja

muud vajalikud muudatused, et kohandada projekti uute rakendustingimustega,

vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.

9.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja

kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui

ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.

10. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

10.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid

ja võimaldama punktis 10.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 6.1.5 toodud

tähtaja jooksul.

10.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud

erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui

seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, AMIF-i rakendamist auditeerima määratud asutuse,

Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti ametnikud või nende

volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides punktis 6.1.6 toodud

igakülgse abistamise põhimõtet. 10.3. Üldjuhul teavitab punktis 10.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

10.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 10.2 nimetatud

asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasust.

10.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud

eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid

edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise

või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused

andmete õigsuses.

10.6. Lepingu punktis 10.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise

või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a

määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

9

11. VÄÄRAMATU JÕUD

11.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

11.2. Vääramatu jõu all käsitlevad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

11.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult või

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse

ja arvatava mõju.

11.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

võimatu, kuid mitte kauem kui AMIF-i abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani,

s.o 31. detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud

kahjude vähendamiseks.

12. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

12.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

12.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

12.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused peab sätestama

kirjalikult (omakäeliselt allkirjastatult) või elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult)

lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud,

kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

12.4. Toetuse saaja peab taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

12.4.1. projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus;

12.4.2. muutmist vajab projekti abikõlblikkuse algus- või lõpukuupäev;

12.4.3. muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve (lisa 2);

12.4.4. eelarves (lisa 2) toodud kululiigi (nt tööjõukulud, transpordi- ja lähetuskulud jne)

suurenemine rohkem kui 15% võrra. Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste

kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15% kululiigile prognoositud summast ning

kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas tehtavate muudatuste korral ei pea toetuse

saaja taotlema lepingu muutmist, vaid see kinnitatakse projekti aruandlusega.

Muudatused peavad olema vajalikud ja põhjendatud ning abikõlblikud. Kululiigi

suurenemisel, mida hindamiskomisjon või hindamise juhtkomitee on otsustanud

eelnevalt vähendada, peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist

sõltumata tehtava muudatuse mahust;

12.4.5. toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

12.5. Lepingu punktis 12.4 nimetatud muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja esitama

ministeeriumile kirjaliku või elektroonilise taotluse, milles põhjendab, kuidas nimetatud

muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Tehtavad muudatused ei tohi

vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust.

10

12.6. Kui muudatuse tegemiseks esitab taotluse toetuse saaja, peab ta selle ministeeriumile

esitama vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva enne projekti abikõlblikkuse lõpu

kuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab nõuetekohase põhjenduse ja

ministeerium nõustub sellega.

13. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

13.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

13.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

13.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

13.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

13.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes

nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni

kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud

kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist.

13.4. Kui leping lõpetatakse enne eelmakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse saajal õigus

punktis 13.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul pärast

lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle aja

jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise kuupäevani

tehtavaid toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine ei ole

ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.

13.5. Olulise lepingutingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole

esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 7 nimetatud tähtpäevadeks ja

kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda,

kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku või elektroonilise meeldetuletuse, võib

ministeerium lugeda kulud abikõlbmatuks. Sellisel juhul nõuab ministeerium tagasi

kõik punktis 4 nimetatud summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt

heaks kiitnud.

13.6. Kui toetuse saaja lõpetab lepingu punktis 13.2 sätestatud viisil või kui ministeerium

lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega vastuolus oleva aruande,

et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium pärast toetuse saajale märkuste

esitamise võimaluse andmist nõuda nende summade osalist või täielikku tagastamist,

mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt juba makstud.

14. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

14.1. Lepinguga seotud oluline teave ja teated (sh maksetaotlused, projekti aruanded ja

taotlused muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu

numbrile osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatuna.

14.2. Ministeeriumi kohtaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

11

E-post

14.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

14.4. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni,

elektronposti jms teel.

15. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

15.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja

Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

15.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. 15.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest. 15.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni.

15.5. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused

lõplikult kohtus. 16. LÕPPSÄTE

Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb

ministeeriumile ja teine toetuse saajale.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

1

Lisa 6

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

JUHISED EMBLEEMIDE JA STANDARDVÄRVIDE

KASUTAMISE KOHTA

1. EUROOPA LIIDU EMBLEEM

Euroopa Liidu logo saab alla laadida aadressilt:

http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/flag/index_et.htm

SÜMBOLITE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa

rahvaste ühtsust. Tähekeste arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse

sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud kokku ei puutu.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu

keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone,

2

mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu

kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius

on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st. üks nurk on vertikaalselt suunaga üles

ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on

paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on

muutumatu.

VÄRVIDE KASUTAMINE

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks;

PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.

Neljavärviprotsess

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast

tuleb need saavutada protsessis nelja värviga.

PANTONE YELLOW saadakse 100% „Process Yellow“ kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100% „Process Cyan`i“ ja 80% „Process

Magenta't“.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153

(kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti

värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00)

Ühe värvi kasutamine

Kasutades ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida

mustana valgel taustal.

Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ning tähed valgena

negatiivis.

3

Trükkimine värvilisele taustale

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, peab ristkülikule ümber trükkima valge piirjoone

laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

2. MINISTEERIUMI LOGO

Siseministeeriumi logo kasutamine on reguleeritud valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi

stiilijuhisega. Ministeeriumi logode failide saamiseks palume pöörduda toetuslepingus

sätestatud kontaktisiku poole. Logode kasutamise infokandjatel peab eelnevalt

kooskõlastama Siseministeeriumiga.

Logo koosneb sümbolist, milleks on kolm lõvi ning asutuse nimetusest. Kolme lõviga logo

sümboliseerib valitsusasutuste avatust ja uuendusmeelsust.

Infokandjatel ja turundusprojektides (sh mapp, kuulutus, pressiteade, pressisein, flaier, voldik,

meened (nt pastapliiats, helkur), (väli)reklaam, veebibännerid, sotsiaalmeedia, plakatid, roll-

up, presentatsioonid jms) kasutatakse tavapäraselt kolme lõviga logo.

4

LOGODE VÄRVID

Kolme lõviga logo eeliskasutus on täisvärvides (PMS 285 C/U, CMYK 100/45/0/0, RGB

0/110/181; PMS Process Black C/U, CMYK 0/0/0/100, RGB 0/0/0. Virtuaalruumis kasutatakse

kahevärvilist RGB värvides logo. Trükkimisel võib kasutada nii Pantone- kui CMYKtrükki.

Viimasel juhul võib logo olla nii nelja- kui ühevärviline. Musta või valge ühevärvilise kolme

lõviga logo kasutamisel peab infokandja kujundus olema samuti ühevärviline.

LOGODE PAIGUTUS

Logod paigutatakse üldjuhul heledale taustale. Logo võib kasutada tumedal taustal, kui

trükitehniliselt ei ole võimalik luua valget tausta või kasutada Pantone- või CMYK trükki. Siis

kasutatakse logo trükkimisel kuldset või hõbedast fooliotrükki.

TURVAALA

Logode turvaalad on kindlaks määratud ruudustikuga, millel logod paiknevad.

5

MÕÕTMED

Logo minimaalse suuruse määrab ära sümboli kõrgus. Kolme lõviga logo miinimumkõrgus on

12 mm. Kui kujundus tingib miinimumist väiksema logo kasutamise, siis kasutatakse ainult

asutuse nimetust Roboto kirjatüübis või kolme lõvi.

3. INFOTAHVEL

Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist.

Infotahvel peab vastama järgmistele tingimustele:

 tahvel peab olema paigaldatud avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub soetatud või

ehitatud objekti vahetus läheduses;

 tahvlil peab olema EL-i ja Siseministeeriumi logo, millele eraldatakse vähemalt 25%

tahvli pindalast;

 tahvlil peab olema projekti pealkiri ja tunnus proportsionaalselt samas suuruses

logodega;

 tahvlil peab olema tunnuslause: „Objekti soetamist/valmimist rahastasid Euroopa Liit

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi/ Sisejulgeolekufondi kaudu ning

Siseministeerium“.

6

Näidis.

PROJEKTI PEALKIRI JA

NUMBER Projekti pealkiri peab olema

samas proportsioonis logode

suurusega.

Logod peavad moodustama

25% infotahvli pindalast.

Lisa 7

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI PERIOODI

2014–2020 KULUDE ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja saajale

mai 2020

Sisukord

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 KASUTATUD LÜHENDID ...................................................................................................... 4 MÕISTED................................................................................................................................... 5

ÜLDREEGLID ........................................................................................................................... 7 1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ......................................................................................... 7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ............................................. 8

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS ................................................................................. 8

4. PARTNERLUS .............................................................................................................. 9

5. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE .................... 9

6. HANGETE LÄBIVIIMINE ......................................................................................... 10

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD .................................................................................. 10 7. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ...................................................................... 11

7.1 TÖÖJÕUKULUD ............................................................................................................. 11

7.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD ...................................................................................... 12

7.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ...................................... 13

7.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD 15

7.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD .................. 16

7.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD .......................................................... 17

8. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ..................................................................... 18

9. ABIKÕLBMATUD KULUD ....................................................................................... 19

10. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ...................................... 19

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ..................................................... 21

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ................................................................................................. 22

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ................................................................................................. 23

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja saajale, et selgitada Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse

reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud AMIF-i horisontaalse määruse artiklite

17, 18 ja 191 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel

võetakse aluseks AMIF-i määrustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja

delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima

Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui AMIF-i rakendamise

eest vastutava asutusega, kes vajaduse korral konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0514

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

MÕISTED

Abikõlblik kulu

Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise

alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille

jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja

tegevused ellu viidud (s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja

tooted tarnitud). Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti lõpparuande

esitamist.

AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1.

jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse

saaja ja partneri kulud peavad olema tekkinud nimetatud

ajavahemikul; VA-l on õigus kulusid katta perioodil 1.

jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2023. a).

Auditeerimisasutus

VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-

ks määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest

osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.

Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus

(EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus

2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus

(EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse

tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L

150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 12 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille

ülesanne on seirata programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord

kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseministri

käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi poolt AMIFi toetuse kaasrahastamiseks eraldatavad

vahendid, mis on üldjuhul minimaalselt 25% projekti

maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele,

ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte

(nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja

lähetuskulud jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või projektis osalevate partnerite rahaline panus

projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse

saaja või projektis osalevate partnerite tehtavad abikõlblikud

kulud. Omafinantseeringuga võib täita osaliselt või täielikult

kaasfinantseeringu kohustust.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus,

kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline

organisatsioon, kes osaleb projekti rakendamisel ja kellel

tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega

kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja

kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2016-1).

Riiklik programm

EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse

ellu tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine

tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib

kahjustada EL-i üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest

(AMIF) ja kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning

kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,

valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhitegevused toetavad projektis

kavandatud tegevusi.

Toetusleping

VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse

kasutamiseks, eesmärgiga viia projekt ellu.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on

AMIF-i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i

rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb

vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused

langevad kokku AMIF-i erimääruse jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Toetuse saaja peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel

kui elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ja mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil2;

 ette nähtud projekti eelarves;

 rahalised, v.a amortisatsioonikulud;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile

eraldi kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele

vastavad tunnused.

1.6 Toetuse kasutamisel peab järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata

maksumusest küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või

teenuste maksumus on võrdne või suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta,

peab toetuse saaja esitama VA-le tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja

-pakkumused ning valiku põhjenduse. Hinnapakkumused peavad olema

kirjalikud, sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise

kuupäeva jms ja vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda

ka hinnakirju, mis vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma

hinnakirjade võrdlemise kuupäev).

1.7 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneriga. Partnerite

elluviidavad tegevused ja kulud peavad projekti taotluses ja aruannetes kajastuma.

Toetuse saaja vastutab selle eest, et partner täidab kõiki lepingutingimusi.

1.8 AMIF-ist tehtud kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

2 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid

alates 1. jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

1.9 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima

isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte.

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid

vastavad nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on

abikõlblikud ning neid on võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud

nõuetele.

2.4 Projekti kulu tõendav dokument peab olema seostatav projektiga. Kulu

tõendavatele dokumentidele (va palgaleht) või e-arvekeskkonnas menetletava

arve kinnitusringi peab olema märgitud järgmine teave:

 projekti tunnus (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse

dokumendile selle koostamisel);

 vajadusel teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende

arvestusmeetodi kohta;

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse

toetuse saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima

toetuse saaja raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud

tehingute kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema

valmis kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS

3.1 Toetuse saaja peab projekti tegevustega seotud kulud kandma EL-i liikmesriikide

territooriumil. Tagasipöördumisvaldkonnaga seotud kulud võivad tekkida ka

kolmanda riigi territooriumil.

3.2 Toetuse saaja peab olema Eestis registreeritud3.

3 Välja arvatud rahvusvaheline organisatsioon

4. PARTNERLUS

4.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

4.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab

koos toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse

kinnituse ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

4.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a

aruandluskohustus. Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse

koordineerimise eest.

4.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja

partneri rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

4.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

4.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe-

ja lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste,

eelarve vms osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist

SiM-ile. Kui sellist kokkulepet ei suudeta saavutada, peab toetuse saaja selle ära

märkima muudatusettepanekute esitamisel SiM-ile.

5. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE

PÕHIMÕTE

5.1 Projektid, mida AMIF-ist rahastatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

5.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema

võrdsed kogutuludega. Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja

detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus

SiM-ile tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole,

loetakse need kulud abikõlbmatuks.

5.3 Kui projekti lõppedes ületavad tulud kulusid, vähendatakse vastavalt sellele

AMIF-i ja kaasfinantseeringu eraldist. Omafinantseeringu eraldist vähendatakse

juhul, kui sellega täideti kaasfinantseeringu kohustust. Kõik projekti tulud peavad

olema kajastatud toetuse saaja raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja

kontrollitavad.

5.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile AMIF-ist, avaliku või erasektori

tehtud rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest

projekti käigus saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti

abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse

osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid tulusid.

6. HANGETE LÄBIVIIMINE

6.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde

tellimisel või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, RHSis,

SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i

haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes

asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust.

6.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab

hankija järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid, sh tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt,

järgima isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse

ärakasutamise ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

6.3 Toetuse saaja võib kooskõlas RHS-iga volitada hanke läbiviimise teisele isikule.

Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh hanke alusdokumentide

koostamise ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

6.4 Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud hankemenetlusena või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu hankemenetlus

peab olema dokumenteeritud ning hankemenetluse käigus tehtud otsused

põhjendatud. Toetuse saaja tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis kasvõi

teoreetiliselt piiravad võimalike pakkujate ligipääsu hankele4.

6.5 Sobiva menetlusliigi valikul peab hankija (toetuse saaja/partner) hindama ka seda,

kas tegemist on kaitse- ja julgeolekuotstarbelise ostuga.

6.6 Kui hankija ei kasuta avatud või piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi

valik, sealhulgas riigihanke erandi kasutamine, olema kirjalikult põhjendatud ning

kinnitatud hanget korraldava asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku

haldusaktiga.

6.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega,

üksnes riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke

läbiviimiseks.

6.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja

tagama, et teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele

kogu vajaliku teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

4 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks

ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt punkti

8). Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest abikõlblikest

kogukuludest.

7. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 TÖÖJÕUKULUD

7.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti

tegevustega (tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise,

elluviimise või seirega).

7.1.2 Abikõlblike tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja ja partneri tavapärase

töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja ja partner

neid tegelikult maksab. Eelarves peab tööjõukulude kajastamisel eristama

brutotöötasu ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja

muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud

ajaga.

7.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse

nimetamise käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel.

Teenuslepingu (nt käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid

ülesandeid.

7.1.4 Kui teenistuja töötab ainult projekti heaks, võib kanda kõik töötasudega seotud kulud

projekti kuludesse ning tööajatabelit ei ole vaja täita.

7.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti, kus on kajastatud tehtud töö ja selleks kulunud

aeg.

7.1.6 Kui teenistujale makstakse projektist tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1,

näidis), kus märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb

paralleelselt mitmes projektis, võib märkida eri projektide tööd samas

tööajatabelis eraldi tulpades.

7.1.7 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel

on töötasu maksmise aluseks.

7.1.8 Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on

ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks

töötatud ajaga välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub

lõpparuandega).

7.1.9 Kui projekti rakendamisega kaasnevad kirjalikult tõendatud täiendavad

tööülesanded, siis on ametijuhendijärgsed tööülesanded abikõlblikud.

7.1.10 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

7.1.11 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks on vaja kuluaruandega esitada

näiteks:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de),

korraldus(t)e või teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel

arvestatakse isiku töötasu projekti kuludesse;

 tööülesannete kirjeldus;

 töötasuarvestuse dokumendid (nt palgateatis);

 ÜVA/tööajatabeli/asjakohase infosüsteemi väljavõte, kui töötaja või ametnik

töötab projektis töölepingu, käskkirja või korralduse alusel, milles on

sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse

osutamise lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestus;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõte töötasu maksmise ja

maksude tasumise kohta5;

 muud dokumendid.

7.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

7.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need

on kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ja kelle lähetamine on

projekti elluviimiseks vajalik.

7.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult kantud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate

piirmäärade ulatuses.

7.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti või kviitungi või

muu dokumendiga.

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

7.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise

kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt

kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni

siseselt ei ole selliseid tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda

abikõlblikkuse reeglitega kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

7.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel

õigusaktides maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

Lähetuskulud hõlmavad muu hulgas majutust (sh hommikusöök), kohalikku

transporti, päevaraha ning kindlustust (reisi-, reisitõrke-, pagasikindlustus). Kui

asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise, peab lähtuma

asutusesisesest korrast.

7.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti

päevaraha ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse

tuleb. Päevaraha hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku

transpordiga seotud kulud. Kui välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis

rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta talle päevaraha kuni 50% ettenähtud

määrast.

7.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt sõidupäevik;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku/asutuse sõiduauto kasutamise ja kulude

kompenseerimise kord;

 hüvitise maksmist tõendav dokument (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise

isiku pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või

korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu

dokument);

 lähetuse korraldus, kui asutuse sisekord seda ette näeb;

 hinnapäring ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruanne;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte

lähetuskulude tasumise kohta6.

7.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

7.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) ostmise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks

olulise tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised

omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

7.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige

otstarbekamast võimalusest.

6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

7.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide

raames, arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga

projekti peale eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus

ületada 100%.

7.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti

abikõlblikkuse perioodil.

7.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

7.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti

jaoks, on abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud

juhul, kui seadmed osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes

kohaldatavatele maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta

ainult projekti kestusele vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

7.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks

pärast nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise)

kuupäeva vähemalt:

 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete

puhul (sealhulgas süsteemid);

 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja

transpordivahendid.

7.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud

punktides nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta

toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga

arvestaks, seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks.

7.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti,

faks, koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid

käsitatakse kaudsete kuludena.

7.3.10 Kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve või kviitung;

 üleandmise-vastuvõtmise akt;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise

kohta7;

 dokument, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest

ning amortisatsiooni arvestamise käik.

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

7.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI

ÜÜRIMISE KULUD

7.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad

kinnisvaral olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab

vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

7.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega ning

selges seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või

kinnisvara ehitamine abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel

vastavalt järgmistele tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt

võetakse tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa

turuväärtust ning tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste

nõuetega, või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega

vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara ostmise ja ehitamise korral peab seda vähemalt kümme aastat ja

renoveerimise korral vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu kasutama

üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks;

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa

kõnealuste varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus

ja varade tegeliku kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse

vastavalt riigisisestele raamatupidamiseeskirjadele;

e) kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle

eest sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

7.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud

omandivahetusega kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud

ning muud õigusaktidest tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a

maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole

võimalik ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms),

loetakse osaks kinnisvara maksumusest.

7.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või

osamaksumuse või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse

ainult alapunkti 7.4.2 punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle ELi liikmesriigi reeglitest, kelle

territooriumil kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste

suhtes kehtivad liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja

edukaks elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine

enne uue ehitamist. Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja

see peab moodustama osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

7.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja

asjakohase projekti eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud

tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud ELi toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on

abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

7.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks on

vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 kinnisvara ostmisel sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse

väljastatud tõend;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akt;

 ehitus- ja kasutusluba;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise

kohta8.

7.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

7.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist,

peab need projekti eelarves ette nägema.

7.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise

nõuete täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud,

kaasrahastamist tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud

otseste kuludena.

7.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses

julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

7.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

7.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 üleandmis-vastuvõtmisakt;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise

kohta9.

8 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus. 9 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus.

7.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD

7.6.1 AMIF jaguneb kolmeks valdkonnaks (varjupaik, integratsioon ja

tagasipöördumine/-saatmine), millel on erinevad sihtrühmad.

7.6.1.1 Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonna tegevuste sihtrühma

kuuluvad:

 pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi

2011/95/EL tähenduses;

 isikud, kes taotlevad ühte eelmises punktis nimetatud rahvusvahelise

kaitse vormidest ning kelle kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

 ajutise kaitse seisundiga isikud nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ

tähenduses;

 isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigist

üle viidud/ümberpaigutatud.

7.6.1.2 Integratsioonivaldkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult;

 kolmandate riikide kodanikud, kes on saamas õigust liikmesriigis

seaduslikult elada.

7.6.1.3 Tagasipöördumise/-saatmise valdkonna tegevuste sihtrühma

kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat

vastust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta

omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes

võivad otsustada kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida,

seaduslikku elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse

direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi

2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada

vabatahtlikku tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta

enam liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele,

sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on

edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli

14 lõikele 1.

7.6.2 Haavatavate isikute hulka kuuluvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

16.12.2008 direktiivile 2008/115/EÜ alaealised, saatjata alaealised, puudega

inimesed, eakad, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad ning piinamise,

vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla

ohvriks langenud isikud.

7.6.3 Kolmandasse riiki tagasipöördumist toetavad tegevused (nt koolitus- ja

tööhõivealane abi, taasintegreerumisega seotud lühiajalised tegevused ja

tagasipöördumisjärgne abi) ei tohi kesta kauem kui 12 kuud pärast seda, kui

kolmanda riigi kodanik on sihtriiki tagasi pöördunud.

7.6.4 Kui tagasipöördujale antakse rahalist toetust, peab selle maksma välja pärast

tagasipöördumist.

7.6.5 Tagasi peab pöörduma kolmandasse riiki, kuid transiit võib toimuda EL-i

liikmesriigi kaudu.

7.6.6 Toetuse sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 teabe ja tõendusmaterjal, mille põhjal saab tuvastada, et isik kuulub

abikõlblikku sihtrühma (nt koopia isikut tõendavast dokumendist, osalejate

allkirjaleht);

 tõendusmaterjal (nt arved ja kviitungid) isikutele osutatud abi ja teenuse

kohta.

Osalejate nimekirjadel peab olema isiku ees- ja perekonnanimi (täisnimi) ning

osaleja allkiri.

Tagasipöördumise valdkonna tegevuste sihtrühmaga seotud kulude

tõendamiseks peab täiendavalt esitama:

 otsuse tagasipöördumise kohta, milles on kirjas tagasipöörduja nimi;

 teabe ja tõendusmaterjali (nt lahkumisettekirjutused vms) selle kohta, et isik

kuulub sihtrühma;

 teabe abi saavate tagasipöördujate kohta, et oleks võimalik piisavalt tuvastada

neid isikuid ja nende kodumaale tagasipöördumise kuupäeva ja asjaolu, et

need isikud on abi saanud;

 tõendusmaterjali antud toetuse kohta (nt arved ja kviitungid);

 ühekordsete väljamaksete puhul tõendid selle kohta, et need isikud on

nimetatud abi saanud;

 tagasipöörduja lennupileti (sh elektrooniline pilet);

 kirjaliku kinnituse tagasipöördumise tegeliku toimumise kohta.

8. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

8.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda

projekti rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti

tegevuste elluviimist. Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja

teenustega [nt sideteenused, post, kontori koristamine, kommunaalkulud,

töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on projekti peamine eesmärk),

personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

8.2 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 7% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Kui projekti

lõpparuandes esitatud abikõlblikud otsesed kulud vähenevad, peab vajadusel

proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid, et need ei ületaks

toetuslepingus määratud osakaalu.

8.3 Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei või lisada kaudseid

kulusid projekti eelarvesse.

8.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves

samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse

kaudsetele kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea.

8.5 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid

tõendavaid dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid

säilitama toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse

kontrollida.

9. ABIKÕLBMATUD KULUD

9.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a mitte-käibemaksukohustuslase ja piiratud

käibemaksukohustuslase käibemaksukulu);

 hoonestamata maa ostmine;

 hoonestatud maa ostu summa, mis ületab 10% projekti abikõlblikest

kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võlateenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest

toetust saava projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-,

tööandja vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad

kindlustusmaksed);

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei

ole seotud AMIF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul määratakse tasu

protsendina projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab

selle maksmist töö või osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised tehingud;

 sisemise hinnakirja alusel arvestatud kulud;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas

ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate

meelelahutusele tehtud kulutused [mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel,

mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti lõpu tähistamine, juhtrühma

koosolekud jms), on lubatud].

10. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

10.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul

või digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada

kulu abikõlblikkust.

10.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni säilitama ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid,

eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse

dokumendid, tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad,

korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid,

sealhulgas lepingud, üleandmis-vastuvõtmisaktid, teenuseosutaja, tööde

teostaja või tarnija esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,

arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud,

aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate allkirjadega

nimekirjad, koolituste ja seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja

memod jms;

 sihtrühma tõendamisega seotud dokumendid (nt isikut tõendava dokumendi

koopia, ümberasustatud või -paigutatud isiku toimik, muu tõendusmaterjal,

mille põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma, ning

isikutele osutatud abi ja teenuse kohta);

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise

otsus, maksetaotlused, haldusotsused, toetusleping, aruanded, koosolekute

protokollid, memod, jms);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus.

10.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud

isikutel ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel

Ametil või nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega

seotud dokumente ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning

seitsme aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

10.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu

tõendav dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult

vormistatud dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud

kulud abikõlbmatuteks. Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele

lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA tunnistab projekti jooksul või pärast

projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna deklareeritud kulud abikõlbmatuks,

peab toetuse saaja tegema raamatupidamiskannetes paranduse.

10.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine,

esitatakse toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus.

Sellisel juhul pikeneb dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat

alates päevast, mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

10.6 Toetuse saaja vastutab partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise eest.

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud10. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik11. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

10 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 11 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri või tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri või tunnus: Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppnäi

t

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht13 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/(keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind)

13 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

Lisa 8

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFOND 2014–2020

Juhend toetuse taotlejale

Otsetoetus Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esindusele

Tallinn 2020

2

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDID ........................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4

TERMINID ...................................................................................................................................... 5

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED......................................................................................... 7

1.1. Nõuded toetuse taotlejale .................................................................................................. 7

1.2. Projekti sobivus ................................................................................................................. 8

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele ......................................................................... 8

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine ................................................................................. 8

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid ........................................................................................ 9

1.6. Taotluse esitamine ............................................................................................................ 9

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD .................................................................................................................. 10

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja projektide elluviimise aeg ...................................... 10

2.2. Sihtrühmad ...................................................................................................................... 10

3. TAOTLUSTE HINDAMINE .................................................................................................... 11

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll ............................................... 11

3.2. Taotluse sisuline hindamine ............................................................................................ 12

3.3. Teave tehtud otsuse kohta ............................................................................................... 12

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE ........................................... 13

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused .............................................. 13

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine ............................................................................ 13

4.3. Toetuslepingu muutmine ................................................................................................ 13

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS ........................................................ 14

6. AVALIKUSTAMINE ........................................................................................................ 14

3

KASUTATUD LÜHENDID

AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK – Euroopa Komisjon

EL – Euroopa Liit

SiM – Siseministeerium

VA – Vastutav asutus

VV – Vabariigi Valitsus

4

SISSEJUHATUS

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi ka fond või AMIF) asutati perioodiks 2014–

2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrusega nr 516/2014.

Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-,

täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

õigusi ja põhimõtteid.

Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist:

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sh selle välismõõtme tugevdamine ja

arendamine;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete

vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide

sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku

integreerimise edendamine;

c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis

aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise

püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;

d) liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates tähelepanu

eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele,

sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

AMIF-i rakendamine toimub riikliku programmi alusel. Eesti riiklik programm on leitav

Siseministeeriumi kodulehelt: https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-

tegevused/valisvahendid/varjupaiga-rande-ja-integratsioonifond. Fondi taotlusvoorud viiakse läbi

riikliku programmi alusel. AMIF-i vahendeid saab kasutada kuni 31.12.2022.

AMIF-i riiklikku programmi rakendatakse avalike ja piiratud taotlusvoorude ning otsetoetuste

andmise kaudu. SiM võib anda otsetoetust, kui projekti iseärasuste või asjaomaste asutuste

tehnilise pädevuse või halduspädevuse tõttu, de jure või de facto monopoolse seisundi tõttu, ei ole

muid võimalusi. Perioodil 2010–2018 on SiM kuulutanud välja viis avalikku taotlusvooru

vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooni programmi ellu viimiseks, kahel korral

Tagasipöördumisfondi ja kolmel korral AMIF-i vahenditest. Rahvusvahelise

Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esindus (IOM) on olnud edukas taotleja kõigil viiel korral. Vaid

ühel korral, 2010. a tekkis olukord, kus veel üks organisatsioon esitas taotluse programmi

elluviimiseks. SiM hinnangul on viimaste aastate jooksul IOM vabatahtliku tagasipöördumise ja

reintegratsiooniprogrammi rakendamise mõistes de facto monopoolses seisundis.

Arvestades 2020. a ülemaailmset koroonapandeemiat, nõuab isikute vabatahtliku

tagasipöördumise ja reintegratsiooniprogrammi rakendamine kompetentsust ja võimekust, mille

olemasolu või tekkimisvõimalus teistel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja vabaühendustel on

käesoleva taotlusvooru juhendi koostamise hetkel ebatõenäoline. Samas vajavad isikud ka

muutunud oludes (üldised reisimispiirangud, erinevatesse riikidesse sisenemispiirangud jne)

vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegreerumise võimalust ning tuge.

Otsetoetus antakse 1,5 aastaks.

AMIF-ist perioodiks 2014–2020 toetuse andmise juhend toetuse taotlejale (edaspidi ka juhend) on

koostatud toetuse taotlejale selgitamaks fondist toetuse ja kaasfinantseeringu andmise

aluseid, aruandlust ja väljamaksete tegemise korda. Lisaks juhendile tuleb toetuse taotlejal tutvuda

AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglitega, AMIF-i riikliku programmiga ja teiste Siseministeeriumi

kodulehel asuvate fondi puudutavate dokumentidega.

5

TERMINID

Abikõlblik kulu

AMIF-i abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse periood Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud

(so tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud).

Kuludokument peab olema väljastatud abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu, kuid mitte hiljem, kui projekti lõpparuande esitamise

hetkeks.

Auditeerimisasutus

AMIF-i rakendamisel osalev SiM-i siseauditi osakond, kes

tegutseb teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatult, et

kontrollida ja auditeerida toetuse kasutamist.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev

periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, millega

luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse

nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja

nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150,

20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

(ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille ülesanne

on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse

ja selle liikmed määratakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav rahaline toetus, mis on minimaalselt

25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima elektroonilist taasesitamist võimaldaval

viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele, ning

palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte

(nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud,

jne) mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult

toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud. Omafinantseeringuga võib täita osaliselt või

täielikult kaasfinantseeringu kohustust.

6

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate

kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2020-1)

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu

tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,

valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid ja/või

põhitegevusalad toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping

VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-

i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i

rakendamisel VA peamisi ülesandeid SiM välisvahendite osakond.

Lisaks osaleb ülesannete täitmisel SiM-i rahandusosakond.

7

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED

Toetuse taotleja ning tema esitatud taotluses kirjeldatud kavandatavad tegevused ja kulud peavad

olema abikõlblikud, st vastama toetuse saamise tingimustele. Toetuse taotlemisel on oluline, et

taotleja veenduks nii enda kui ka oma projekti nõuetele vastavuses, st eelkõige kavandatavate

tegevuste ja kulude abikõlblikkuses.

Taotleja projekti hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldistest abikõlblikkuse reeglitest:

 taotleja ja partnerite abikõlblikkus;

 projekti ja tegevuste abikõlblikkus;

 kulude abikõlblikkus (kulu toimumise aeg, kulu eesmärk).

Taotleja on taotluse hindamise ajal kohustatud:

 esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja

tähtajal;

 teavitama viivitamata taotluse menetlejat taotluses esitatud andmete muudatustest või

ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

1.1. Nõuded toetuse taotlejale

Toetuse taotlejateks võivad AMIF-i määruse mõistes olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või

rahvusvahelised organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele.

Taotlejal peab olema piisav administratiivne võimekus projektide elluviimiseks.

Toetuse taotlejale kohalduvad järgmised nõuded:

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud

kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud ja ta ei ole muus piiravas olukorras, mis

tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvaid summasid tagasi maksmata või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimakseid ettenähtud tähtajal ja

summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemisel

valeinformatsiooni;

 taotleja ja/või partner ei ole rikkunud eetikaklauslit, st taotleja ei ole püüdnud otseselt või

kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni või mõjutada

hindamiskomisjoni taotlusvooru hindamise ajal.

Kui taotlusvooru väljakuulutamise käskkirja alusel antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega

abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1-8, artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-

s 33 sätestatut.

Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmetest riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama sellekohase

teabe Siseministeeriumile.

8

1.2. Projekti sobivus

Fondist rahastatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

 projekt keskendub taotlusvooru meetme ning selle alategevuse eesmärkide elluviimisele;

 toetus on projekti teostamiseks vajalik, st ilma toetuseta ei ole projekti kavandatud kujul

ning ajagraafikus võimalik ellu viia;

 taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused ja taotleja on

organisatsiooniliselt võimeline projekti ellu viima, tal on projekti elluviimiseks vajalikud

teadmised, oskused, kogemused ning ta tagab projekti jätkusuutlikkuse pärast selle

lõppemist;

 projekt on mittetulunduslik.

NB! Trükiste ja muude materjalide avaldamise kulu trükitud või elektroonsel kujul (välja

arvatud koolituste jaotusmaterjalid koolitusel osalejatele) on abikõlblik vaid juhul, kui

materjalide käsikirjad või kavandid on enne avaldamist kirjalikult kooskõlastatud SiM-iga.

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

Olenemata projekti rahalisest mahust, peab fondist rahastatava projekti elluviimiseks olema

projektil:

 projektijuht – tegeleb toetuse saaja juures projekti igapäevase korraldamisega. Projektijuhi

ülesanne on tagada projekti igapäevane fondi reeglitele ja lepingule vastav elluviimine ning

tulemuste saavutamine. Projektijuht on kontaktisik, kes suhtleb vastutava asutusega;

 raamatupidaja – teostab projekti raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas

kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse ning arvestab töötasusid ja makse;

 projekti juhtkomisjon – toetuse saaja kaasab juhtkomisjoni partnerid, esindaja(d), projekti

elluviimist toetavate asutuste esindajad. AMIF-i vastutava asutuse esindaja (SiM

välisvahendite osakonna nõunik) osaleb juhtkomisjonis vaatlejana. Taotluse vormi

punktis 12.1 peab kirjeldama juhtkomisjoni ülesandeid ja koosseisu üldiselt. Projekti

juhtkomisjoni täpne koosseis nimetatakse projekti elluviija ja vastutava asutuse koostöös

toetuslepingu sõlmimise järgselt. Juhtkomisjon arutab projekti elluviimisel tekkinud

küsimusi ja võtab vastu olulised projekti eesmärkide täitmist mõjutavad otsused. Soovitav

on juhtkomisjoni koosolekuid korraldada vähemalt üks kord poolaastas.

Projekti meeskonna liikmeteks loetakse ainult need isikud, kellel on projektis otsene roll, nende

isikute tööjõukulud on eelarves kirjeldatud kululiigi „Otsesed kulud“ all. Toetuse taotleja otsustab

ja põhjendab, millistel isikutel on projektis otsene roll ning põhjenduse peab nimetama

taotlusvormil projekti juhtimissüsteemi kirjelduses. Projekti elluviimist toetavaid isikuid ei loeta

projekti meeskonda kuuluvateks ja nende tööjõukulud kantakse projekti eelarvesse kululiigi

„Kaudsed kulud“ alla.

Taotlusele peab lisama projekti meeskonna liikmete ametijuhendid või töökirjeldused.

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine

Projekti eelarvevormil peab täitma ainult esimese lehe ehk A-osa. B- ja C-osa täidetakse

projekti elluviimise jooksul ja esitatakse SiM-ile koos projekti aruandlusega.

Projekti eelarves peab nimetama kõik projektiga seotud kulud ja tulud. Projekti eelarve peab olema

tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad võrduma kogutuludega ning projekti käigus saadud

sissetulekud peab projekti kuludest maha arvama. Projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti

kogumaksumusest) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25% projekti kogumaksumusest).

9

Kulud Tulud

+ otsesed kulud + AMIF-i toetus

+ kaudsed kulud (kuni 7 (seitse) protsenti

otsestest kuludest)

+ riiklik kaasfinantseering

= abikõlblikud kulud kokku

+ omafinantseering

+ projekti käigus saadud sissetulekud

= tulud kokku

Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud.

Toetust antakse ainult põhjendatud ja abikõlblikele kuludele (vt kulude abikõlblikkuse reegleid).

Projekti maksumuse arvestamine on hinnanguline, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse

tulemuse, et projekti elluviimise käigus ei osutuks vajalikuks eelarvet sageli muuta (st teatud

tegevusteks jääb raha puudu või teatud kulude puhul tekib ülejääk). Muudatuste tegemisel peab

arvestama olulise ajakuluga. Muudatusi ei tohi enne ellu viia, kui vastutav asutus on selleks loa

andnud.

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid

Taotlusvormid edastatakse Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esindusele varade,

planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri kirjaga SIM-i dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Taotlus koosneb järgnevatest dokumentidest:

 toetuse taotlemise vorm;

 projekti tegevuskava ja tulemused;

 projekti detailne eelarve MS Excel formaadis;

 taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni alusdokumentide

koopiad (põhikiri, põhimäärus vms);

 tõend taotleja ja partneri(te) maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid

saab kontrollida avalikust andmebaasist);

 partnerluse kinnitus(ed) (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt ) (kui kohaldub);

 projekti meeskonnaliikmete ametijuhendid või töökirjeldused.

Taotlus koostatakse ametlikel vormidel, eesti keeles, trükitult, A4-lehel. Taotlusvorme muuta ei

tohi, välja arvatud juhul, kui vormil on antud vastav juhis. Taotluse peab allkirjastama

allkirjaõiguslik isik. Taotlusvoorus esitatud taotlusi esitajale ei tagastata ega kommenteerita. Kõik

taotluse vormistamise ja esitamisega seotud kulud kannab taotluse esitaja.

1.6. Taotluse esitamine

Taotluse esitamise tähtaeg: 8. jaanuar 2021. a

Taotluse peab SiM-le esitama elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Digitaalselt

allkirjastatud elektroonilise taotluse peab saatma aadressil [email protected].

Lisaks peab taotluse elektroonse versiooni esitama ka Wordi ja Exceli failina e-posti teel fondi

kontaktisikule SiM-is: Martin Eber, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik,

[email protected]

10

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja projektide elluviimise aeg

Taotlusvooru nimetus: Vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooni

programmi rakendamine

AMIF-i mitmeaastase riikliku

programmi erieesmärk:

Tagasisaatmine

2.1.1. Taotlusvooru peamine eesmärk on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja

reintegratsiooni programmi rakendamine.

2.1.1.1. Abikõlblikud tegevused:

a) tagasipöördumise ettevalmistamine;

b) tagasipöördumise elluviimine;

c) reintegratsioonitoetus tagasipöörduja sihtriigis.

2.1.2. Täpne projekti abikõlblikkuse periood määratakse toetuslepingus. Taotlusvoorus

toetatakse projekti, mis algab kõige varem 01.01.2021 ja kestab kuni 30.06.2022.

Kulud, mis on tehtud enne Siseministeeriumi langetatud otsust taotluse kohta, tehakse

taotleja riisikol.

2.1.3. Taotluse kogueelarve ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet. Vastutaval asutusel on

õigus toetada projekti osaliselt, näidates ära toetatavad tegevused.

Taotluse kogueelarve AMIF toetus (75%) Riiklik kaasfinantseering (25%)

200 000 eurot 150 000 eurot 50 000 eurot

2.1.4. Taotlus peab olema kooskõlas mitmeaastase riikliku programmi eesmärkidega ning

määruses kehtestatud abikõlblike tegevustega.

2.1.5. Projekt peab kaasa aitama AMIF-i mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud

indikaatorite saavutamisele. Taotlusvormi punktis 10 peab määrama järgmiste indikaatorite

projekti lõpuks saavutatavad sihttasemed: nende isikute arv, kellele pakuti

tagasisaatmiseelset või -järgset abi; vabatahtlikult tagasipöördunud isikute arv. Projektile

võib lisada teisi indikaatoreid, neid peab kirjeldama taotlusvormi punktis 10.1.

2.2. Sihtrühmad

AMIF-i tagasisaatmise valdkonnas on abikõlblik järgmiste sihtrühmade toetamine:

a) kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust oma

taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada liikmesriigis

rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada kasutada tagasipöördumist;

b) kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta

omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine

kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada

tagasipöördumist;

c) kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ebaseaduslikult, sealhulgas

kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi

2008/115 EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.

11

3. TAOTLUSE HINDAMINE

AMIF-ist rahastatakse projekti, mille eesmärgid vastavad AMIF-i erimääruses nimetatud

eesmärkidele.

SiM registreerib laekunud taotluse ja omistab sellele projekti numbri.

Taotlust menetletakse kahes osas:

1) esimeses osas kontrollitakse esitatud taotluse vormilist vastavust, planeeritud tegevuste

ning kulude põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist;

2) teises osas hinnatakse taotluse sisu.

3.1. Taotluse vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll

Kontrolli eesmärk on tuvastada taotleja ja projekti vastavust õigusaktides, mitmeaastases riiklikus

programmis ning juhendmaterjalis kehtestatud abikõlblikkuse ja vormistusnõuetele ning eelarves

kirjeldatud kulude põhjendatust.

SiM kontrollib taotluse vormilist vastavust ning tegevuste ja kulude abikõlblikkust ning teavitab

taotlejat kirjalikult kontrolli tulemustest 15 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru lõppkuupäevast.

Kui taotluse esmakordsel kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse taotlejale viis tööpäeva aega

puuduste kõrvaldamiseks. Vajaduse korral peab toetuse taotleja esitama uue allkirjastatud taotluse.

Parandatud taotluste laekumisel viib SiM kümne tööpäeva jooksul läbi lisakontrolli.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli teist korda mitteläbinud taotluse kohta teeb

SiM taotluse mitterahuldamise otsuse.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolliga tagatakse, et:

 taotleja vastab taotlusvooru tingimustele;

 taotleja on Eestis registreeritud juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon;

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud

kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud ja ta ei ole muus piiravas olukorras, mis

tuleneb riigi õigusaktides sätestatust;

 taotlejal ja/või partneril on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või

projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest

saadud ja tagasimaksmisele kuuluvaid summasid tagasi maksmata või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja

summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud raha riigieelarvelistest,

EL-i või välisabi vahenditest;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeteavet;

 taotlus on esitatud tähtajaks;

 kasutatud on kinnitatud taotlusvormi, taotleja ei ole taotlusvormi tekstile ühtegi täiendust

lisanud;

 taotlus on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

 taotlus on esitatud trükituna ja eesti keeles, välja arvatud taotleja organisatsiooni põhikiri,

mis võib olla ka inglise keeles;

 taotlus sisaldab kõiki nõutud lisasid:

12

- projekti detailne eelarve;

- partnerluse kinnitus, kui seda on vaja;

- projekti meeskonna ametijuhendid või töökirjeldused, kui seda on vaja;

- juriidilise isiku kehtiva põhikirja või põhimääruse koopia, kui seda on vaja;

- tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta, kui seda on vaja;

 kaasatud partnerite puhul on partnerluse kinnitused allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 projekt vastab taotlusvooru tingimustele;

 projekti tegevused toimuvad taotlusvooru tingimustes ette nähtud abikõlblikkuse

perioodil;

 projekti tulemusnäitajad on kooskõlas taotlusvooru tingimustes sätestatuga;

 projekti eesmärgid, oodatavad tulemused ja vajalikud tegevused on loogilises seoses,

põhjendatud ja mõõdetavad;

 projekti sihtrühm vastab taotlusvooru tingimustes nimetatud sihtrühmale;

 nõuded projekti teostamisele ja juhtimisele on täidetud;

 partneri kaasamist on taotluses põhjendatud ning partneri tegevused ja kulud on taotluses

kindlaks määratud;

 tegevused, millele toetust soovitakse, ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult

ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud;

 taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele

taotletakse toetust samal ajal teistest riigieelarvelistest, EL-i või muu välisabi vahenditest;

 projekti eelarve on detailne, finantsandmed on esitatud eurodes ning vastavad

taotlusvoorus väljakuulutatud tingimustele;

 kõik tabelites esitatud finantsandmed ja numbriline teave on õige;

 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist taotletav summa moodustab kuni 75%

kogukuludest;

 projekti eelarves nimetatud kulud on abikõlblikud;

 kaudsed kulud ei ületa seitset protsenti otsestest kuludest.

3.2. Taotluse sisuline hindamine

Taotluse menetlemise teises etapis hindavad taotluse sisu Siseministeeriumi pädevate osakondade

ametnikud kaasates vajadusel teiste pädevate asutuste teenistujaid. Taotluse puhul hinnatakse

järgmist:

 kuivõrd on projekti vajalikkus põhjendatud ja kui otstarbekad on taotluses toodud

tegevused?

 mil määral on kavandatud kulud vajalikud projekti elluviimiseks (sh kas projektiga seotud

isikute arv on optimaalne)?

Hindajatel on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, märkides

hindamisprotokollis, mis osas taotlust ei rahastata.

Hindamisprotokolli alusel koostatakse SiM-i kantsleri käskkiri, millega määratakse taotluse

rahuldamine, osaline rahuldamine või mitterahuldamine. Käskkirjas märgitakse toetuse saaja,

projekti nimetus, AMIF-i toetuse suurim summa ning kaasfinantseeringu suurim osakaal

abikõlblikest kogukuludest. Osalise rahuldamise ja mitterahuldamise otsust põhjendatakse ning

viidatakse valiku- ja hindamiskriteeriumitele.

3.3. Teave tehtud otsuse kohta

SiM teavitab taotlejat toetuse saamisest või mittesaamisest kirjalikult. Otsus edastatakse taotlejale

SiM-i dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Enne toetuslepingu sõlmimist peetakse toetuse saajaga läbirääkimisi ja vajadusel täpsustatakse

lepingu tingimusi.

13

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused

Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimused sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on

kohustatud:

 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut ettenähtud tingimustel;

 tagama toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmise eelduseks olevate dokumentide

nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;

 esitama toetuse ja kaasfinantseeringu saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning

aruanded tähtaegselt;

 viivitamatult kirjalikult teavitama SiM-i taotluses esitatud või projektiga seotud andmete

muutumisest;

 taotlema eelnevat nõusolekut toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimuste

muutmiseks;

 võimaldama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni esindajatel

või nende volitatud isikutel kontrollide teostamist ja osutama selleks igakülgset abi, sh

võimaldama kontrollimiseks viibida toetuse saaja või projektis osaleva isiku ruumides ja

territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;

 eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisega seotud

kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest

kulu- ja maksedokumentidest;

 järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

 tagama projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamise ning projekti eesmärgi täitmiseks

vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel;

 näitama, et tegemist on toetuse ja kaasfinantseeringu abil elluviidava projektiga,

kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustingimusi;

 täitma talle muid toetuslepinguga pandud ülesandeid.

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine

Toetuse saaja tagab projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vähemalt seitse

aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu avastatakse

rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab SiM-ile toetuse ja kaasfinantseeringu.

4.3. Toetuslepingu muutmine Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel.

Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

 muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti eesmärkide

saavutamist;

 muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;

 muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on väiksem, kui

15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust.

Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon on otsustanud eelnevalt vähendada,

peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist sõltumata tehtava

muudatuse mahust;

 toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

Muudatused, mis võivad avaldada mõju taotluse hindamise tulemusele hindamiskriteeriumide

alusel, ei ole reeglina lubatud. Toetuse saaja peab esitama SiM-ile kirjaliku taotluse lepingu või

selle lisa muutmiseks enne kavandatud muudatuse elluviimist.

14

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS

Toetus ja kaasfinantseering makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud

korrale:

 mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab reeglina 50% projekti esimeseks aastaks

kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus vastavalt

projekti perioodile;

 eelmakse kantakse taotlejale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu

allkirjastamist mõlema poole poolt;

 vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist.

Vahemakse saamiseks esitab toetuse saaja SiM-ile vahemakse taotluse ja vahearuande

koos selle juurde kuuluvate lisadega;

 toetuse saaja kannab projekti lõppedes kasutamata vahendid SiM-ile tagasi.

Toetuse saaja aruandluskohustus sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on kohustatud esitama

SiM-ile järgmised aruanded:

 vahearuanne, mitmeaastaste projektide puhul mitu vahearuannet:

- esitamise täpne aeg lepitakse kokku toetuslepingus;

- esitama peab tegevuse aruande ja kuluaruande ning aruandlusperioodi kõigi või

SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad1;

 lõpparuanne:

- 1,5 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõpptähtaega;

- esitama peab tegevuse ja kuluaruande, mis kajastab kogu projektiperioodi ning kõik

veel esitamata või SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide

koopiad.2

Projektide kohta, mis aitavad kaasa Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud

väljundinäitajate täitmisse, esitatakse iga aasta 25. oktoobriks SiM-ile perioodi 16.10.N-1 kuni

15.10. N3 kohta aruande ühiste indikaatorite täitmise kohta.

6. AVALIKUSTAMINE

Projekti toetamine AMIF-i vahenditest ja kaasfinantseerimine riiklikest vahenditest peab olema

selgesti nähtav iga projektiga seotud tegevuse puhul. Nõuded avalikustamisele sätestatakse

toetuslepingus.

1 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud

kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja maksetaotluste

haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või varasemalt toetust

Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium koostab valimi

kaalutlusõiguse alusel. 2 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud

kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja maksetaotluste

haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või varasemalt toetust

Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium koostab valimi

kaalutlusõiguse alusel. 3 Tegemist on fondi horisontaalses määruses sätestatud eelarveaastaga.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon

Tallinna esindus

16.12.2020 nr 14-8.6/1003-1

Toetuse taotlemise juhendi ja vormide edastamine

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakendamiseks

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) raames viiakse projekte ellu Eesti riikliku

mitmeaastase programmi alusel.

Edastame Teile otsetoetuse taotlusvooru „Vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooni

programmi rakendamine“ taotlusdokumendid, millest palume taotluse koostamisel lähtuda.

Lisaks edastame juhendmaterjali, mis on abiks projekti tegevuste planeerimisel ja

taotlusvormide täitmisel.

Tegevuste elluviimist rahastatakse AMIF-ist (75% projekti abikõlblikest kuludest) ning

riigieelarvest (25% projekti abikõlblikest kuludest).

Palume esitada täidetud taotlusvormid koos lisadokumentidega Siseministeeriumile digitaalselt

allkirjastatuna hiljemalt 06.01.2021.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lilleväli

varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler

Lisa 1. Toetuse taotlemise vorm

Lisa 2. Projekti tegevuskava ja tulemused;

Lisa 3. Projekti eelarve ja rahastusallikad;

Lisa 4. Partnerluse kinnituse vorm

Lisa 5. Toetuslepingu näidis

Lisa 6. Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta

Lisa 7. AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglid

Lisa 9. AMIF-i otsetoetuse taotlemise juhend

Martin Eber 6125180

[email protected]