Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2018. aasta integratsiooni valdkonna esimese avaliku taotlusvooru läbiviimine

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDIST PERIOODIKS 2014–2020

TOETUSE ANDMINE

Juhend toetuse taotlejale

Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi 2018. aasta integratsiooni valdkonna

esimene avalik taotlusvoor

Tallinn 2018

2

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDID ...................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

TERMINID ................................................................................................................................ 5

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED ....................................................................................... 7

1.1. Nõuded toetuse taotlejale ............................................................................................. 7

1.2. Projekti sobivus ........................................................................................................... 8

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele ................................................................... 8

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine ........................................................................... 9

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid .................................................................................. 9

1.6. Taotluse esitamine ..................................................................................................... 10

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD ............................................................................................................ 10

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja tegevuste elluviimise aeg ..................................... 10

2.2. Sihtrühmad .................................................................................................................... 13

3. TAOTLUSTE HINDAMINE ........................................................................................... 13

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll .............................................. 13

3.2. Taotluste sisuline hindamine ......................................................................................... 15

3.3. Teave tehtud otsuse kohta ............................................................................................. 16

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE .......................................... 17

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused ............................................. 17

4.2 Projekti dokumentatsiooni säilitamine ....................................................................... 17

4.3 Toetuslepingu muutmine ........................................................................................... 17

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS ....................................................... 18

6. AVALIKUSTAMINE ....................................................................................................... 19

3

KASUTATUD LÜHENDID

AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK – Euroopa Komisjon

EL – Euroopa Liit

HTM – Haridus- ja Teadusministeerium

SiM – Siseministeerium

SoM – Sotsiaalministeerium

VV – Vabariigi Valitsus

4

SISSEJUHATUS

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi ka fond või AMIF) asutati perioodiks

2014– 2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16. aprilli 2014. a määrusega nr 516/2014.

Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-,

täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

õigusi ja põhimõtteid.

Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist:

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sh selle välismõõtme tugevdamine

ja arendamine;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja

sotsiaalsete vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide

sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku

integreerimise edendamine;

c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis

aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige

tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;

d) liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates

tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud

liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

AMIF-i rakendamine toimub riikliku programmi alusel. Eesti riiklik programm on leitav

Siseministeeriumi kodulehelt: https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-

tegevused/valisvahendid/varjupaiga-rande-ja-integratsioonifond. Fondi taotlusvoorud viiakse

läbi riikliku programmi alusel. AMIF-i vahendeid saab kasutada kuni 31.12.2022.

AMIF-ist perioodiks 2014-2020 toetuse andmise juhend toetuse taotlejale (edaspidi ka juhend)

on koostatud toetuse taotlejale selgitamaks fondist toetuse ja kaasfinantseeringu andmise

aluseid, aruandlust ja väljamaksete tegemise korda. Lisaks juhendile tuleb toetuse taotlejal

tutvuda AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglitega, AMIF-i riikliku programmiga ja teiste

Siseministeeriumi kodulehel asuvate fondi puudutavate dokumentidega.

Edukaid projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti kogueelarvest) ja riigieelarvelistest

(25% projekti kogueelarvest) vahenditest.

Taotlusvooru nimetus: Eesti kultuuriasutuste võimekuse suurendamine kolmandate

riikide kodanikele kultuuriteenuste pakkumisel

Taotlusvooru väljakuulutamise aeg: 04. juuli 2018. a

Taotluste esitamise tähtaeg: 10. august 2018. a kell 11.00

Kontaktisik: Kristi Lillemägi, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik,

[email protected]. Lisateavet võib küsida e-posti teel kontaktisikult.

Siseministeerium avalikustab kõik küsimused ja vastused kodulehel.

5

TERMINID

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse periood Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse

ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud

(s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid

võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte

peale projekti lõpparuande esitamist.

AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab

1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse saaja

kulud peavad olema tekkinud nimetatud ajavahemikul; VA-l on

õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-ks

määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest osalevatest

struktuuriüksustest sõltumatu.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev

periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärus

(põhiõigusakt)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus

2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse

tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150,

20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille ülesanne

on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord

kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline rahaline toetus, mis

on minimaalselt 25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil.

Kohanemisprogramm Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34, millega

kehtestatakse välismaalase kohanemisprogramm,

kohanemisprogrammis osalemise tingimused ning

kohanemisprogrammis osalemisse suunamise kord.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

6

Kulu tõendav dokument Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele,

ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt

palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult

toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega

kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2016-1).

Rahvusvahelise kaitse

saaja

Kolmanda riigi kodanik, kes on tunnistatud pagulaseks või

täiendava kaitse saajaks direktiivi 2011/95/EL tähenduses või

ajutise kaitse saajaks nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses

ja kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba.

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu

tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse

või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning

kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,

valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis

kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-i

VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i

rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb

vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.

7

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED

Toetuse taotleja ning tema esitatud taotluses kirjeldatud kavandatavad tegevused ja kulud

peavad olema abikõlblikud, st vastama toetuse saamise tingimustele. Toetuse taotlemisel on

oluline, et taotleja veenduks nii enda kui ka oma projekti nõuetele vastavuses, st eelkõige

kavandatavate tegevuste ja kulude abikõlblikkuses.

Taotleja projekti hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldistest abikõlblikkuse reeglitest:

 taotleja ja partnerite abikõlblikkus;

 projekti ja tegevuste abikõlblikkus;

 kulude abikõlblikkus (kulu toimumise aeg, kulu eesmärk).

Taotleja on taotluse hindamise ajal kohustatud:

 esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud

vormis ja tähtajal;

 teavitama viivitamata taotluse menetlejat taotluses esitatud andmete muudatustest või

ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

1.1. Nõuded toetuse taotlejale

Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised

isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele. Taotlejal

peab olema piisav administratiivne võimekus projektide elluviimiseks.

Toetuse taotlejale kohalduvad järgmised nõuded:

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud

kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis

tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotlejal ja/või partneril ei ole Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summasid tagasi maksmata või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud

tähtajal ja summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemisel

valeinformatsiooni;

 taotleja ja/või partner ei ole rikkunud eetikaklauslit, st taotleja ei ole püüdnud otseselt

või kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh

teiste taotlusvooru esitatud projektide kohta) või mõjutada hindamiskomisjoni

taotlusvooru hindamise ajal;

 taotleja ja/või partner peab vastama järgmistele kvalifikatsiooninõudele:

o vähemalt ühel taotleja poolt kaasatud eksperdil on varasem kogemus lõimumise

ja/või rändevaldkonnas.

8

Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmetest riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama

sellekohase teabe Siseministeeriumile.

1.2. Projekti sobivus

Fondist rahastatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

 projekt keskendub taotlusvooru meetme ning selle alategevuse elluviimisele;

 toetus on projekti teostamiseks vajalik, st ilma toetuseta ei ole projekti kavandatud

kujul ning ajagraafikus võimalik ellu viia;

 taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused ja taotleja on

organisatsiooniliselt võimeline projekti ellu viima, tal on projekti elluviimiseks

vajalikud teadmised, oskused, kogemused ning ta tagab projekti jätkusuutlikkuse

pärast selle lõppemist;

 projekt on mittetulunduslik.

NB! Trükiste jm materjalide avaldamine trükitud ja/või elektroonsel kujul (v.a koolituste

jaotusmaterjalid koolitusel osalejatele) on abikõlblik vaid juhul, kui nimetatud

materjalide käsikirjad/projektid on eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud

Siseministeeriumiga.

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

Olenemata projekti rahalisest mahust, peab fondist rahastatava projekti elluviimiseks olema

projektil:

 projektijuht – tegeleb toetuse saaja juures projekti igapäevase korraldamisega.

Projektijuhi ülesanne on tagada projekti igapäevane fondi reeglitele ja lepingule vastav

elluviimine ning tulemuste saavutamine. Projektijuht on kontaktisik, kes suhtleb

vastutava asutusega;

 raamatupidaja – teostab projekti raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas

kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse ning arvestab töötasusid ja makse;

 projekti juhtkomisjon – toetuse saaja kaasab juhtkomisjoni partnerid, esindaja(d),

projekti elluviimist toetavate asutuste esindajad. AMIF-i vastutava asutuse esindaja

(SiM välisvahendite osakonna nõunik) osaleb juhtkomisjonis vaatlejana. Taotluse

vormis 1 punktis 12.1 peab kirjeldama juhtkomisjoni ülesandeid ja koosseisu üldiselt.

Projekti juhtkomisjoni täpne koosseis nimetatakse projekti elluviija ja vastutava asutuse

koostöös toetuslepingu sõlmimise järgselt. Juhtkomisjon arutab projekti elluviimisel

tekkinud küsimusi ja võtab vastu olulised projekti eesmärkide täitmist mõjutavad

otsused. Soovitav on juhtkomisjoni koosolekuid korraldada vähemalt üks kord

poolaastas.

Projekti meeskonna liikmeteks loetakse ainult need isikud, kellel on projektis otsene roll, nende

isikute tööjõukulud on eelarves kirjeldatud kululiigi „Otsesed kulud“ all. Toetuse taotleja

otsustab ja põhjendab, millistel isikutel on projektis otsene roll, põhjenduse peab nimetama

taotlusvormil projekti juhtimissüsteemi kirjelduses. Projekti elluviimist toetavaid isikuid ei

loeta projekti meeskonda kuuluvateks ja nende tööjõukulud kantakse projekti eelarvesse

kululiigi „Kaudsed kulud“ alla.

Töötaja tavapäraste tööülesannete täitmise rahastamine projekti raames on abikõlbmatu kulu.

9

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine

Projekti eelarvevormil peab täitma ainult esimese lehe ehk A-osa. B- ja C-osa täidetakse

projekti elluviimise jooksul ja esitatakse SiM-ile koos projekti aruandlusega.

Projekti eelarves peab nimetama kõik projektiga seotud kulud ja tulud. Projekti eelarve peab

olema tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad võrduma kogutuludega ning projekti käigus

saadud sissetulekud peab projekti kuludest maha arvama. Projekte rahastatakse AMIF-ist (75%

projekti kogumaksumusest) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25% projekti

kogumaksumusest).

Kulud Tulud

+ otsesed kulud + AMIF-i toetus

+ kaudsed kulud (kuni 7 protsenti otsestest

kuludest)

+ riiklik kaasfinantseering

= abikõlblikud kulud kokku

+ omafinantseering

+ projekti käigus saadud sissetulekud

= tulud kokku

Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud.

Toetust antakse ainult põhjendatud ja abikõlblikele kuludele (vt kulude abikõlblikkuse

reegleid).

Projekti maksumuse arvestamine on hinnanguline, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse

tulemuse, et projekti elluviimise käigus ei osutuks vajalikuks eelarvet sageli muuta (st teatud

tegevusteks jääb raha puudu või teatud kulude puhul tekib ülejääk). Muudatuste tegemisel peab

arvestama olulise ajakuluga. Muudatusi ei tohi enne ellu viia, kui vastutav asutus on selleks loa

andnud.

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid

Taotlusvorm ja lisadokumentide vormid on kättesaadavad veebilehelt

https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/valisvahendid/amif-taotlusvoorud.

Taotlus koosneb järgnevatest dokumentidest:

 toetuse taotlemise vorm;

 projekti tegevuskava ja tulemused;

 projekti detailne eelarve MS Excel-vormingus;

 taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni

alusdokumentide koopiad (põhikiri, põhimäärus vms; rahvusvaheliste

organisatsioonide puhul võivad olla ka inglise keeles; lingi/viite veebilehele võib lisada

taotlusvormi punktis 5);

 tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida

avalikust andmebaasist);

 partnerluse kinnitus (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub);

 dokument, mis kinnitab, et vähemalt ühel taotleja poolt kaasatud eksperdil on varasem

kogemus lõimumise ja/või rändevaldkonnas või nähtub vastava valdkonna kogemus

elulookirjeldusest;

10

Taotlus koostatakse ametlikel vormidel, eesti keeles, trükitult, A4-lehel. Taotluse peab

allkirjastama allkirjaõiguslik isik. Taotlusvoorus esitatud taotlusi esitajale ei tagastata ega

kommenteerita. Kõik taotluse vormistamise ja esitamisega seotud kulud kannab taotluse esitaja.

1.6. Taotluse esitamine

Taotluse peab SiM-le esitama kas paberil omakäeliselt allkirjastatuna või elektroonselt

digitaalselt allkirjastatuna. Kui taotlus esitatakse paberil, peab esitama taotluse originaali

ning 1 koopia.

Paberil taotluse peab saatma või viima kinnises ümbrikus aadressil:

Välisvahendite osakond

Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn

Taotlusele peab olema lisatud märgusõna „Eesti kultuuriasutuste võimekuse

suurendamine kolmandate riikide kodanikele kultuuriteenuste pakkumisel”

Elektroonse taotluse peab saatma aadressil [email protected]. Lisaks peab taotluse

elektroonse versiooni esitama ka kas Wordi või Exceli failina e-posti teel fondi kontaktisikule

SiM-is.

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD

2.1. Taotlusvooru eesmärk, eelarve ja tegevuste elluviimise aeg

Taotlusvooru

nimetus:

Eesti kultuuriasutuste võimekuse suurendamine kolmandate riikide

kodanikele kultuuriteenuste pakkumisel

AMIF-i

mitmeaastase riikliku

programmi

erieesmärk:

Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne

Riiklik eesmärk: Integratsioonimeetmed

Taotlusvooru eesmärk on töötada välja ning pakkuda Eesti kultuuriasutustele kultuuriteenuste

teenusdisaini- ja mentorprogrammi (edaspidi koolitusprogramm), mis aitab neil arendada ning

pakkuda kultuuriteenuseid Eestis elavatele kolmandate riikide kodanikele. Koolitusprogrammi

kaudu toetatakse kultuuriasutuste kasutajakeskse teenusdisaini põhimõtete ja oskuste praktilist

kasutamist ning kultuuriteenuste oskuslikku ja sihipärast arendamist.

Eestis ei ole seni aktiivselt kasutatud kultuuriasutusi ja nende ressursse, et pakkuda kolmandate

riikide kodanikele (edaspidi sihtrühm) võimalusi osaleda Eesti kultuurielus. Eesti rahvastiku

osalemine kultuurielus on üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Seda toetab arenenud

kultuuriasutuste süsteem, kuhu kuuluvad teatrid, raamatukogud, muuseumid jne. Samal ajal,

võrreldes eestlastega, osalevad kolmandate riikide kodanikud Eesti kultuurielus oluliselt

vähem. Nt 2015. aastal külastas teatreid 1,2 miljonit inimest, kelle hulgas oli muust rahvusest

inimesi 20%. Muuseumeid külastas 2015. aastal 3,3 miljonit inimest, kellest muukeelseid oli

24%. Raamatukogusid külastab 46% eestlastest ning vaid 26% muu emakeelega isikuid. Selle

11

põhjusteks peetakse vähest riigikeele oskust, eestlastega kontaktide puudust, kompaktset

territoriaalsest paiknevust jne.

Ühest küljest saavad kultuuriteenused aidata sihtrühmal paremini mõista vastuvõtva ühiskonna

käitumisreegleid ja tavasid, osaleda kultuuridevahelises dialoogis, saada isiklikku kogemust

enamusrahvuse esindajate suhtlemisel, arendada sotsiaalseid võrgustikke, sisustada vaba aega

ning saada positiivseid kultuurielamusi. Teisest küljest aitavad kultuuriteenused areneda ka

kultuuriasutusi, kes on sunnitud tänapäeval otsima oma põhitegevustele uut rakendust ning uusi

sihtrühmi. Selleks et leida uusi sihtrühmi ning pakkuda neile teenuseid, on vaja asjakohaseid

teadmisi, oskusi ning vahendeid, mis tänapäeval paljudel Eesti kultuuriasutustel seoses

kolmandate riikide kodanikega puuduvad.

Taotlusvooru eesmärgist tulenevalt peab taotleja läbi viima järgmised tegevused (vt joonis 1)

Joonis 1. Projekti põhitegevused ja nende oodatud mõju

Projekti põhitegevused Mõju kultuuriasutustele

1. Kolmandate riikide kodanikele suunatud kultuuriteenuste teenusdisainiprogramm (edaspidi disainiprogramm) peab aitama kultuuriasutustel omandada praktilisi oskusi ja

teadmisi, et kohandada olemasolevaid või välja töötada uusi kolmandate riikide kodanikele

suunatud kultuuriteenuseid ja neid rakendada (edaspidi prototüüp).

a) Disainiprogrammis peab osalema vähemalt kümme kultuuriasutust. Taotleja peab

oma taotluses kirjeldama, kuidas ja millistel põhimõtetel toimub disainiprogrammi

pääsevate kultuuriasutuste valikuprotsess ning millised on osalemise tingimused.

b) Disainiprogrammi tulemusena peab valmima vähemalt kümme prototüüpi (igal

kultuuriasutusel on vähemalt üks kultuuriteenuse prototüüp).

2. Disainiprogrammi järgselt viie parima prototüübi konkursi läbiviimine, mille

tulemusena valitakse valminud kultuuriteenuste prototüüpidest viis parimat kultuuriteenust,

mis pääsevad mentorprogrammi. Taotleja peab oma taotluses kirjeldama, kuidas ja millistel

põhimõtetel toimub mentorprogrammi pääsevate kultuuriasutuste valikuprotsess ning

millised on osalemise tingimused.

3. Mentorprogramm peab toetama kultuuriasutusi prototüüpide ellu viimisel.

a) Mentorprogrammi pakutakse vähemalt viiele kultuuriasutusele, kes hakkavad

testima ja ellu viima oma kultuuriteenuste prototüüpe sihtrühmale. Taotleja peab

oma taotluses kirjeldama, kuidas ja millistel põhimõtetel toimub mentorprogrammi

1. teenusdisaini programm

2. viie parima prototüübi valimine

3. mentorprogramm

(viiele protorüübile)

4. prototüüpide ellu rakendamine mentorpogrammi

osana

kultuuriasutuste

suurem võimekus

pakkuda

kultuuriteenuseid

uutele

sihtrühmadele

12

pääsenud kultuuriasutuste toetamine, sh kirjeldama prototüüpide ellu viimisega

kaasnevad võimalikke kulusid.

4. Prototüüpide ellu rakendamine peab toimuma mentorprogrammi osana. Selle

tegevuse raames peab mentorprogramm toetama kultuuriasutusi, kes on pääsenud

mentorprogrammi, ellu rakendama oma prototüüpe ning toetama neid selleks vajalike

tegevuste planeerimisel ja korraldamisel.

Taotleja peab oma taotluses kirjeldama koolitusprogrammi aja- ja tegevuskava ning mahtu,

samuti koolitusprogrammi läbimise eeldatavaid tulemusi.

Koolitusprogrammi sisutegevuste läbiviijate ning mentorite hulka peavad kuuluma

sisueksperdid ja koolitajad-praktikud, kes omavad kogemust teenuste disainimisel, välja

töötamisel ja pakkumisel ning aitavad ühtse meeskonnana saavutada taotlusvooru

põhieesmärki.

Koolitusprogrammi väljatöötamise ja korraldamise põhimõtted:

1. Vajaduspõhisus – koolitusprogrammi tegevused peavad arvestama: a) kultuuriasutuste

arenguvajadusi ja -võimalusi, ressursse ning kultuuriteenuste iseärasusi ja b)

uussisserändajate ja pikaajaliselt Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kultuuris

osalemise vajadusi, takistusi jne;

2. Rakenduslikkus – koolitusprogrammi raames välja töötatavad lahendused peavad

olema praktilised ja realistlikud ning olema jätkusuutlikud, st on võimelised toimima ka

pärast projekti lõppemist;

3. Kaasamine ja koosloome – koolitusprogrammi tegevustesse kaasatakse kolmandate

riikide kodanikke, kes aitavad programmi korraldajatel ning kultuuriasutustel testida

võimalikke kultuuriteenuseid ja saada tagasisidet nende vajalikkusest, korraldamisest

jms;

4. Teenusdisain – koolitusprogrammi sisu töötakse välja tulenevalt kaasaegsetest

teenusdisaini põhimõtetest, tehnikatest jne. Koolitusprogrammi pakkumisel tuleb

rakendada ja kohandada disainmõtlemise ja –juhtimise põhimõtteid ning tööriistu.

Taotleja peab taotluses kirjeldama plaanitavaid tegevusi, mis toetavad taotlusvooru

eesmärgi saavutamist parimal võimalikul viisil.

Täpne projekti abikõlblikkuse periood määratakse toetuslepingus. Taotlusvoorus toetatakse

projekti, mis algab kõige varem 01.11.2018 ja kestab kuni 30.10.2020. Kulud, mis on tehtud

enne Siseministeeriumi langetatud otsust taotluse kohta, tehakse taotleja riisikol. Projekti

jooksul tuleb toetuse saajal valmistada tegevused põhjalikult ette, suhelda sihtrühmadega ning

viia plaanitavad tegevused ellu. Vajadusel tuleb tegevus- ja ajakavas näha ette ka aeg

tegevuste/teenuste korrigeerimiseks.

Taotluse kogueelarve ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet. Vastutaval asutusel on õigus

toetada projekti osaliselt, märkides ära toetatavad tegevused.

Taotlusvooru

kogueelarve

AMIF-i toetus (75%) Riiklik kaasfinantseering (25%)

120 000 eurot 90 000 eurot 30 000 eurot

13

Projekt peab panustama AMIF-i mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud indikaatori

saavutamisse. Taotlusvormi punktis 10 peab määrama järgmise indikaatori projekti lõpuks

saavutatava sihttaseme: sihtrühma kuuluvate isikute arv, keda fondi toetusel abistati.

Rahastamisele kuuluvas taotluses peab toetama vähemalt 250 punktis 2.2.1 nimetatud otsese

sihtrühma liiget. Projektile võib lisada teisi indikaatoreid, need peab kirjeldama projekti

tegevuskava ja tulemuste vormi punktis 2.

2.2. Sihtrühmad

2.2.1. Projekti otsene sihtrühm:

 Eestis alaliselt või püsivalt elavad kolmandate riikide kodanikud, kelle tagasiside,

vajaduste analüüsi ning kultuurielus osalemise kogemuse põhjal luuakse ning

testitakse kultuuriteenuste prototüübid.

2.2.2. Projekti kaudne sihtrühm:

 Eesti kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kontserdiasutused, raamatukogud jne),

kes osalevad teenusdisaini ja mentorprogrammis.

 Eesti kultuuriasutuste töötajad, kes vastutavad kultuuriasutuste ning nende teenuste

arendamise ja pakkumise eest.

3. TAOTLUSTE HINDAMINE

AMIF-ist rahastatakse projekte, mille eesmärgid vastavad AMIF-i erimääruses nimetatud

eesmärkidele.

SiM registreerib kõik laekunud taotlused nende laekumise järjekorras ja omistab neile projekti

numbri.

Taotlusi menetletakse kahes osas:

 esimeses osas kontrollitakse esitatud taotluste vormilist vastavust, planeeritud tegevuste

ning kulude põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist;

 teises osas hinnatakse taotluste sisu.

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll

Kontrolli eesmärk on tuvastada taotlejate ja projektide vastavust õigusaktides, mitmeaastases

riiklikus programmis ning juhendmaterjalis kehtestatud abikõlblikkuse ja vormistusnõuetele

ning eelarves kirjeldatud kulude põhjendatust.

SiM kontrollib taotluse vormilist vastavust, planeeritud tegevuste ning kulude põhjendatust ja

abikõlblikkust 15 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru lõppkuupäevast. Kui taotluse

esmakordsel kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse taotlejale viis tööpäeva aega

puuduste kõrvaldamiseks. Vajaduse korral peab toetuse taotleja esitama uue allkirjastatud

taotluse. Parandatud taotluste laekumisel viib SiM kümne tööpäeva jooksul läbi lisakontrolli.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli teist korda mitteläbinud taotluse kohta

teeb SiM taotluse mitterahuldamise otsuse.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolliga tagatakse, et:

14

 taotleja vastab taotlusvooru tingimustele;

 taotleja on Eestis registreeritud juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon;

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole

alustatud kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas

olukorras, mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatust;

 taotlejal ja/või partneril on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus

või projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis-

või pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotlejal ja/või partner ei ole maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summasid tagasi maksmata või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud

tähtajal ja summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud raha

riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeteavet;

 taotlus on esitatud tähtajaks;

 kui taotlus esitatakse paberil, tehakse kindlaks, kas see sisaldab:

- ühte originaali;

- toetuse taotlemise juhendis nõutud koopiaid;

 elektroonilist taotlust;

 taotlusvormil on kõik nõutud väljad täidetud;

 elektrooniline ja pabertaotlus on identsed ning sisaldavad kõiki lisadokumente;

 kasutatud on kinnitatud taotlusvormi, taotleja ei ole taotlusvormi tekstile ühtegi

täiendust lisanud;

 taotlus on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

 taotlus on esitatud trükituna ja eesti keeles, välja arvatud taotleja organisatsiooni

põhikiri, mis võib olla ka inglise keeles;

 taotlus sisaldab kõiki nõutud lisasid:

- projekti detailne eelarve;

- partnerluse kinnitus, kui seda on vaja;

- projekti meeskonna elulookirjeldused, kui seda on vaja;

- taotleja kinnituskiri käibemaksu abikõlblikkuse kohta;

- juriidilise isiku kehtiva põhikirja või põhimääruse koopia, kui seda on vaja;

- tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta, kui seda on vaja;

 kaasatud partnerite puhul on partnerluse kinnitused allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 projekt vastab taotlusvooru tingimustele;

 projekti tegevused toimuvad taotlusvooru tingimustes ette nähtud abikõlblikkuse

perioodil;

 projekti tulemusnäitajad on kooskõlas taotlusvooru tingimustes sätestatuga;

 projekti eesmärgid, oodatavad tulemused ja vajalikud tegevused on loogilises seoses,

põhjendatud ja mõõdetavad;

 projekti sihtrühm vastab taotlusvooru tingimustes nimetatud sihtrühmale;

 nõuded projekti teostamisele ja juhtimisele on täidetud;

 partneri kaasamist on taotluses põhjendatud ning partneri tegevused ja kulud on

taotluses kindlaks määratud;

15

 tegevused, millele toetust soovitakse, ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või

täielikult ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud;

 taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele

taotletakse toetust samal ajal teistest riigieelarvelistest, EL-i või muu välisabi

vahenditest;

 projekti eelarve on detailne, finantsandmed on esitatud eurodes ning vastavad

taotlusvoorus väljakuulutatud tingimustele;

 kõik tabelites esitatud finantsandmed ja numbriline teave on õige;

 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist taotletav summa moodustab kuni 75%

kogukuludest;

 projekti eelarves nimetatud kulud on abikõlblikud;

 kaudsed kulud ei ületa seitset protsenti otsestest kuludest.

3.2. Taotluste sisuline hindamine

Taotluste menetlemise teises etapis hindab kantsleri käskkirjaga moodustatud

hindamiskomisjon taotluste sisu. Hindamiskomisjoni liige hindab toetuse taotlemise

dokumentatsiooni põhjal iga taotlust eraldi, lähtudes kehtestatud hindamiskriteeriumitest.

Punktide arvutamine

A. Eesmärgipärasus ja asjakohasus

Kokku on võimalik saada 30 punkti ning hinnatakse järgmist:

 projekt vastab täielikult taotlusvooru eesmärkidele (kuni 6 p);

 sihtrühma ja projekti vajalikkus on põhjendatud (kuni 6 p);

 planeeritud tegevused on otstarbekad (kuni 18 p).

Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotlus ja selle vastavus taotlusvooru eesmärkidele

ei ole arusaadav.

B. Metoodika ja mõju

Kokku on võimalik saada 40 punkti ning hinnatakse järgmist:

 projekti tegevuskava on selge ja teostatav (kuni 12 p);

 tegevused on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud (kuni 10 p);

 projekti tegevustel on oluline mõju sihtrühmale (kuni 6 p);

 projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused on vastavuses (kuni 6 p);

 projekti oodatavad tulemused on jätkusuutlikud (kuni 6 p).

Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotlus ei sisalda projekti tegevuste kohta nõutud

teavet.

C. Eelarve ja kuluefektiivsus

Kokku on võimalik saada 24 punkti ning hinnatakse järgmist:

 projekti eelarve vastab tegevuskavale ja on projekti rakendamiseks piisavalt

põhjendatud (kuni 14 p);

 projekti kulutused on vajalikud sihtrühma huvides läbiviidavate tegevuste

elluviimiseks (kuni 10 p).

16

Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui eelarve ei ole üksikasjalik, ei vasta projekti

tegevuskavale ja kulud ei ole põhjendatud.

D. Projektijuhtimise suutlikkus ja kogemus

Kokku on võimalik saada 6 punkti ning hinnatakse järgmist:

 taotlejal on piisavalt vahendeid projekti elluviimiseks (kuni 2 p);

 projekti meeskonnal on vajalikud kogemused projekti elluviimiseks (kuni 4 p).

Kriteeriumis sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotleja kogemused ja vahendid ei ole projekti

elluviimiseks piisavad.

Hindamistulemuste saamiseks liidetakse kõigi hindajate antud punktid ning arvutatakse iga

taotluse aritmeetiline keskmine. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. Kui taotluse

keskmine punktisumma on väiksem kui 60 punkti, siis taotlusele toetust ei anta. Üle 60

punkti saanud taotlustest koostatakse aritmeetilise keskmise alusel pingerida, mis algab

hindamiskomisjonilt kõrgeima punktisumma saanud taotlusega ja liigub kujunenud

pingerida mööda punktide alanevas järjekorras kuni taotlusvooru eelarve lõppemiseni.

Juhul, kui aritmeetilise keskmise alusel moodustunud pingereas on taotluste keskmine

aritmeetiline punktisumma võrdne, lähtutakse pingerea moodustamisel sellest, milline

taotlus on saanud hindajatelt rohkem kõrgemaid punkte.

Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, näidates

hindamislehel ära, mis osas jääb taotlus rahastamata. Juhul, kui kõrgeima punktisumma

saanud taotluse esitaja toetusest enne toetuslepingu sõlmimist loobub, liigutakse pingereas

edasi ja määratakse toetus järgmisele taotlusele.

Kui taotlusvooru väljakuulutamise käskkirja alusel antav toetus on käsitletav vähese

tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi

suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8 (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse

toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Hindamiskomisjon teeb ettepaneku SiM-i kantslerile taotluste rahastamiseks, osaliseks

rahastamiseks või rahastamata jätmiseks AMIF-ist ja kaasfinantseeringust. SiM-i kantsleri

käskkirjaga määratakse taotluste rahuldamine, osaline rahuldamine või mitterahuldamine.

Käskkirjas märgitakse toetuse saaja, projekti nimetus, AMIF-i toetuse maksimaalne summa

ning kaasfinantseeringu maksimaalne osakaal abikõlblikest kogukuludest. Osalise

rahuldamise ja mitterahuldamise otsust põhjendatakse ning viidatakse hindamis-

kriteeriumitele.

3.3. Teave tehtud otsuse kohta

SiM teavitab taotlejat toetuse saamisest või mittesaamisest kirjalikult. Otsus edastatakse

taotlejale SiM-i dokumendihaldussüsteemi kaudu.

17

Enne toetuslepingu sõlmimist peetakse toetuse saajaga läbirääkimisi ja vajaduse korral

täpsustatakse lepingu tingimusi.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused

Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimused sätestatakse toetuslepingus. Toetuse

saaja on kohustatud:

 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut ettenähtud tingimustel;

 tagama toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmise eelduseks olevate dokumentide

nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;

 esitama toetuse ja kaasfinantseeringu saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning

aruanded tähtaegselt;

 viivitamatult kirjalikult teavitama SiM-i taotluses esitatud või projektiga seotud

andmete muutumisest;

 taotlema eelnevat nõusolekut toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimuste

muutmiseks;

 võimaldama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni esindajatel

või nende volitatud isikutel kontrollide teostamist ja osutama selleks igakülgset abi, sh

võimaldama kontrollimiseks viibida toetuse saaja või projektis osaleva isiku ruumides

ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;

 eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisega

seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid

muudest kulu- ja maksedokumentidest;

 järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

 tagama projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamise ning projekti eesmärgi

täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel;

 näitama, et tegemist on toetuse ja kaasfinantseeringu abil elluviidava projektiga,

kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustingimusi;

 täitma talle muid toetuslepinguga pandud ülesandeid.

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine

Toetuse saaja tagab projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vähemalt

seitse aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil

toetuse saaja tagastab SiM-ile toetuse ja kaasfinantseeringu.

4.3. Toetuslepingu muutmine

Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse

alusel.

Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

18

 muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti eesmärkide

saavutamist;

 muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;

 muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on väiksem, kui

15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu

muudatust. Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon on otsustanud eelnevalt

vähendada, peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist sõltumata

tehtava muudatuse mahust;

 toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

Muudatused, mis võivad avaldada mõju taotluse hindamise tulemusele hindamiskriteeriumide

alusel, ei ole reeglina lubatud. Toetuse saaja peab esitama SiM-le kirjaliku taotluse lepingu või

selle lisa muutmiseks enne kavandatud muudatuse elluviimist.

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS

Toetus ja kaasfinantseering makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud

korrale:

 mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab üldjuhul 50% projekti esimeseks aastaks

kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus

vastavalt projekti perioodile;

 eelmakse kantakse toetuse saajale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu

allkirjastamist mõlema poole poolt;

 vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist.

Vahemakse saamiseks esitab toetuse saaja SiM-ile vahemakse taotluse ja vahearuande

koos selle juurde kuuluvate lisadega;

 toetuse saaja kannab projekti lõppedes kasutamata vahendid SiM-ile tagasi.

Toetuse saaja aruandluskohustus sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on kohustatud

esitama SiM-ile järgmised aruanded:

 vahearuanne, mitmeaastaste projektide puhul mitu vahearuannet:

- esitamise täpne aeg lepitakse kokku toetuslepingus;

- esitama peab tegevusaruande ja kuluaruande ning aruandlusperioodi kõigi või

SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad1;

 lõpparuanne:

- 1,5 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõpptähtaega;

- esitama peab tegevusaruande ja kuluaruande, mis kajastab kogu projektiperioodi

ning kõik veel esitamata või SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja

maksedokumentide koopiad.2

1 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes

toodud kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja

maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on toetust saanud

kas Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist. Siseministeerium koostab valimi

kaalutlusõiguse alusel.

2 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli üldjuhul kõigi aruandes

nimetatud kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete

ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on toetust

19

Projektide kohta, mis panustavad Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud

väljundinäitajate täitmisse, esitatakse iga aasta 25. oktoobriks SiM-ile perioodi 16.10.N-1 kuni

15.10. N3 kohta aruande ühiste indikaatorite täitmise kohta.

6. AVALIKUSTAMINE

Projekti toetamine AMIF-i vahenditest ja kaasfinantseerimine riiklikest vahenditest peab olema

selgesti nähtav iga projektiga seotud tegevuse puhul. Nõuded avalikustamisele sätestatakse

toetuslepingus.

saanud kas Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist. Siseministeerium koostab valimi

kaalutlusõiguse alusel.

3 Tegemist on fondi horisontaalses määruses sätestatud eelarveaastaga.

KÄSKKIRI

03.07.2018 nr 1-3/70

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

2018. aasta integratsiooni valdkonna esimese

avaliku taotlusvooru läbiviimine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punkti 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2018. a otsusega

nr C(2018)1307, millega kiidetakse heaks Eesti riiklik programm, millele taotletakse toetust

aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

1. Välisvahendite osakonnal viia läbi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2018. aasta

integratsiooni valdkonna esimene avalik taotlusvoor.

2. Kinnitan toetuse taotlemise juhendi „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

perioodiks 2014–2020 toetuse andmine; Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi

2018. aasta integratsiooni valdkonna esimene avalik taotlusvoor“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Anvelt

siseminister

Lisa: Juhend toetuse taotlejale „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist perioodiks 2014-

2020 toetuse andmine; Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi 2018. aasta

integratsiooni valdkonna esimene avalik taotlusvoor“.