Kultuuriministeerium
03.07.2023
nr 1-5/23/2314
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord
Kultuuriministeeriumi haldusalas on Muinsuskaitseamet, kes on koostanud Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu.
Viljandi linn on endiselt seisukohal, et me ei ole rahul Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsessi ega ka tulemusega.
Kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS), mis paneb paika KOV kohustused, aga samuti ka reeglid, kuidas toimub KOVi haldusterritooriumil tegutsemine.
KOKSi § 2 lg 1 annab kohaliku omavalitsuse mõiste- kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
Viljandi linn on seisukohal, et Muinsuskaitseamet on eelpoolnimetatud kaitsekorraga sekkunud kohaliku omavalitsuse õigusesse teha kooskõlas seadustega ise otsuseid oma haldusterritooriumil.
2021.a kevadel asusid Muinsuskaitseameti töötajad ette valmistama Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorda, kaasates formaalselt komisjoni töösse ka kaks Viljandi Linnavalitsuse töötajat ning samuti kaks nende poolset nn sõltumatut esindajat. Formaalselt seetõttu, et koosolekute tulemusena ei ole arvestatud linna esindajate ettepanekute ja seisukohtadega linnale väga oluliste põhimõtteliste küsimuste puhul.
Linna esindajate ettepanekud ja arvamused ei ole eraisikute ega ka pelgalt ametnike arvamused, vaid tehtud ettepanekud on mitmel korral läbi arutanud linnavalitsus oma istungil, mille kaudu on antud hiljem sisend ka Muinsuskaitseametile.
Sellest on komisjoni töös osalemises lähtunud ka linnapoolsed komisjoni liikmed abilinnapea Kalvi Märtin ja peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja Olav Remmelkoor. Muinsuskaitseameti esindajate arvates olid linnapoolsed komisjoni liikmed selliste volitustega, et kaitsekord vastu võtta. Nagu eelpool nimetatud, siis omavalitsuses ei ole ametnikel taolist pädevust otsuseid vastu võtta ning KOVis, kus on väga oluline kaasamine igal otsustamise tasandil, sellisel moel asju ei aeta.
Viljandi linn on seisukohal, et juba protsessi algatamisel ei olnud piisavat arutelu linna poolse nägemuse üle, mida uuelt korralt oodatakse ja mis probleeme olnuks vaja uue korraga lahendada.
Viljandi linn koostab hetkel uut üldplaneeringut. Selle käigus selgub, mida soovitavad asjatundjad ja millisena soovivad linnaelanikud linna piirkondi näha. Tegime Muinsuskaitseametile ettepaneku koostada uus kaitsekord peale üldplaneeringu kehtestamist või teha kaitsekorda samal ajal üldplaneeringu koostamisega. Muinsuskaitseamet keeldus sellest.
Tänaseks on komisjonis arutatud dokumendi eelnõule tehtud Muinsuskaitseameti poolt meie jaoks põhimõttelised muudatused. Mitmed sõnastused on muutunud ja pole sellisel kujul komisjoni eest läbi käinud. Näiteks on Muinsuskaitseamet omatahtsi muutnud sõnastusi tagasi selliseks, nagu olid need algses eelnõus ning mis said komisjoni töö käigus uue, kompromiss-sõnastuse. See on kahetsusväärne ning mittekohane käitumine riigi kui partneri poolt. Viljandi linnal on õigustatud ootus selle osas, et need kokkulepped, mis tehti koosolekute käigus, kajastuksid ka määruse eelnõus, kahjuks paljud neist eelnõus ei ole.
Järgnevalt toome välja peamised mured ja probleemid, mis on praeguses eelnõus meie jaoks kõige problemaatilisemad:
1) Kõrghaljastusega seonduvaid teemasid lahendab Muinsuskaitseamet linna kaitsekorra eelnõus mahus, mida seadus ette ei näe. Igapäevane tegevus haljasaladel, raieload, puude liigid jne ei saa olla riigi kaitse all. Tegemist on linna tavapärase eluolu korraldamisega, selles toimetamisse ei saa ega tohi riik mingil moel sekkuda.
2) Muinsuskaitseamet ei peaks korraldama ja/või keelama autoliiklust ja parkimist linnas, samuti tänavate hooldust ega sademevee ärajuhtimist. Muinsuskaitseametil ei ole selleks oskust ega ka pädevust. Selle käsitlemine tuleks kaitsekorrast välja jätta. Muinsuskaitseseadus taolist sekkumist üldse ette ei näe.
3) Määruse § 19 punkt 13) ja § 20 punkt 9), mis nõuavad tänava rekonstrueerimisel KOV-il „vajaduse korral“ tänavapinda madalamale viia võib olla sisuliselt õige ja mõistusepärane soov, kuid linna jaoks väga kallis (ja linnale ilmselgelt üle jõu käiv) kohustus, mille riik linnale määrusega panna soovib.
Kui see on Muinsuskaitseameti soov, siis tuleb riigil ka selleks vastav raha linnale anda ning see vastavalt kaitsekorda ka kirja panna.
4) Viljandi järveäärne haljasala (ordulinnuse all Ranna pst ja järve vahel) on iseloomult selline, et ala ei saa olla muinsuskaitse all ajaloolise haljasalana.
Antud ala arendamine ei kahjusta Viljandi muinsuskaitseala väärtusi ega saa olla probleemiks muinsuskaitseala kaugvaadetele ja piirkonna säilimisele avatud maastikuna.
Viljandi linnal ei ole hetkel plaane selle ala arendamise osas, kuid linn tervikuna areneb ning selline soov võib linnal tekkida.
Viljandi Linnavalitsus on seisukohal, et nimetatud hoonestamata ala peab kuuluma piirkonda 3 (lisal 2) ja tuleb eemaldada ajalooliste haljasalade kaardilt (lisal 4).
KOV seisukohalt on problemaatiline kaitsekorraga loovutatav otsustamise õigus. Viljandi linn peab saama ise otsustada selles piirkonnas, mida oma linna elukeskkonna arendamiseks teha. Seda eriti järve äärse haljastu vaates, kus ei jäeta isegi kaalutluse võimalust, vaid keelatakse igasugune tegevus ja võetakse sellega KOV-ilt õigus arendada atraktiivset piirkonda oma territooriumil.
5) On arusaamatu, miks seletuskirja lisas 3 oleval kaardil on Vanalinnaga vahetult külgneva uuslinna ala piire on laiendatud, sh miks on sellisel kujul alasse lahustükina haaratud linna staadioni uus olmehoone ja lumepargis uue rajatisena rajatud mäesuusaküngas.
Õiguskantsler on oma 26.05.2020 kirjas nr 16-4/200900/2003056 tollasele Muinsuskaitseameti peadirektorile andnud seisukoha, et muinsuskaitseala kaitsekordades võivad põrkuda paljude isikute põhiõigused ja kultuuripärandi kaitsest lähtuvad piirangud, seetõttu ei pruugi olla nende väljatöötamine ja kehtestamine lihtne. Oluliste küsimuste lahendamiseks ongi mõistlik võtta piisavalt aega ja varuda energiat, et suunata jõupingutused eri osapooltele sobiva lahenduse leidmisele. Muinsuskaitse valdkonnas ei ole taolisi kaitsekordi varem menetletud ja uudne on see ka neile, kelle õigusi ja kohustusi muinsuskaitseala kaitsekord mõjutama hakkab. Seda enam on oluline, et kaitsekordade menetluse käigus jagataks piisavalt selgitusi menetluskäigu, sisuliste kaalutluste ja muude oluliste asjaolude kohta, sh põhjendataks sisuliselt ja inimestele arusaadavalt juba teada olevaid valikuid ja seisukohti. Samuti on oluline, et võetaks kuulda ning püütaks igal võimalusel arvestada muinsuskaitseala elanike ja vara omanike põhjendatud huvide ja soovidega.
Leiame, et täna ei ole Muinsuskaitseamet arvestanud õiguskantsleri seisukohaga ning Viljandi linn kui kaitsekorraga hõlmatud territooriumi omanik/haldaja ei ole olnud piisavalt kaasatud Viljandi linna muinsuskaitse kaitsekorra väljatöötamisesse, eriti seetõttu, et linna seisukohtadega ei ole amet arvestanud ning kavatseb sekkuda kohaliku omavalitsuse õigusesse korraldada oma haldusterritooriumil ruumilist planeerimist, haljastuse hooldamist, samuti teede ehitamist ja korrashoidu.
Soovime, et Kultuuriministeerium saadaks Muinsuskaitseametile tagasi Viljandi linna muinsuskaitse kaitsekorra veelkordseks läbivaatamiseks ning arvestataks Viljandi linna ettepanekutega.
Oleme igati omalt poolt valmis kaitsekorra veelkordseks läbivaatamiseks koos Muinsuskaitseametiga, kuna eelkõige soovime leida lahendusi kohtuväliselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kütt
linnavolikogu esimees
Sama: Eesti Vabariigi Valitsus