Kiri

V I L J A N D I L I N N

LINNAVOLIKOGU

Linnu tn 2 tel 435 4750 arvelduskonto EE021010302005455005

71020 VILJANDI e-post [email protected] AS SEB Pank

www.viljandi.ee registrikood 75005222

Kultuuriministeerium

Teie: 7.05.2025 nr 1-5/25/1583

Meie: 2.06.2025 nr 1-5/25/1583-1

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord

Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastusringile Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Viljandi

linnale Muinsuskaitseameti poolt koostatud Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu. Viljandi

linn on endiselt seisukohal, et Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsess on

puudulik ning seepärast ei ole ka tulemus Viljandi linnale vastuvõetav.

Linna esindajate ettepanekuid ja arvamusi ei ole ka viimases, 06.05. kooskõlastusringile saadetud

Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõus taotletud mahus

arvesse võetud. Muinsuskaitseametile on teada, et Viljandi linn koostab hetkel uut üldplaneeringut

ja Muinsuskaitseametile on tehtud ettepanek koostada uus kaitsekord peale üldplaneeringu

kehtestamist või teha kaitsekorda samal ajal üldplaneeringu koostamisega. Kuna

Muinsuskaitseamet sellele taotlusele vastu ei tulnud, on Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõus endiselt sätted, mis Viljandi linna üldplaneeringusse kavandatavaga ei haaku ja jäävad

probleemseteks.

Näiteks kasutab kõnealune kaitsekord Viljandi järveäärset luhata puudutavat reguleerides mitte

asjakohast terminoloogiat ja väited, mis toetuvad puuduliku analüüsiga uuringule (AB Artes

Terrae OÜ 2022 koostatud Viljandi muinsuskaitseala haljasalade uuring). Pargiterminite

seletussõnaraamat defineerib haljasala kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga alana linnas

või asulas, mille peamised komponendid on rohttaimestik, puud-põõsad, veekogud, spetsiaalsed

pargirajatised (arhitektuursed väikevormid, nt paviljonid ja lehtlad), pargiinventar ja teised

vajalikud rajatised (teed, trepid, piirded). Haljasala tüüpidena eristatakse nt puiesteid, haljakuid

(skvääre), aedu ja parke. Järveäärne luhaala ei ole pargiala vaid ajutiselt üleujutatav poollooduslik

niiske luht, mida ei ole kunagi kujundatud (va kraavid), seal ei ole pargirajatisi, inventari ega muid

rajatisi nagu teed. Luhaala on kasutatud eelmistel sajanditel heina tegemiseks, praegusel ajal

niidetakse kord aastas, et ala võssa ei kasvaks ja säiliks vaade järvele (peamiselt Lossipargist ja

Ranna puiesteelt). Pargiterminite seletussõnaraamat ütleb, et looduslikke maastikke on õige

nimetada haljasaladeks juhul, kui nende algne struktuur on ümber kujundatud (on rajatud ala

avalikku kasutamist võimaldav infrastruktuur) ning neid hooldatakse rakendades järjepidevalt

iluaianduslikke meetmeid. Viljandi järveluhale ei ole rajatud sellist infrastruktuuri ning seda ala ei

ole kunagi hooldatud iluaianduslike meetmetega.

Seda, et järveluht on poollooduslik kooslus, mida on vaid kasutatud heina tegemiseks ja

karjamaana, ütleb ka eelnimetatud haljasalade uuring. Samuti ütleb uuring, et kuigi tegemist on

pika ajalooga alaga, ei ole see tihendalt seotud linnakeskusega, mille kaitse on muinsuskaitseala

peamine eesmärk. Uuring ei tee ajalooliste haljasalade (laias plaanis nende alla rohealasid silmas

pidades) puhul vahet haljasaladel ja poollooduslikel aladel, kuid nimetab kõnealust luhta siiski

poollooduslikuks alaks ja heinamaaks. Asjaolu, et nõukogudeaegsetel plaanidel on kavandatud

alale suurejoonelisi rajatisi, ei anna alust järveluha kui poolloodusliku koosluse haljasalaks

arvamisele, kuna valdav osa tolleaegseid suuri plaane (mitte ainult kõnealusel alal ja Viljandis) ei

ole kunagi teostunud. Viljandi Linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et nimetatud hoonestamata

poolloodusliku kooslusega järveluht tuleb eemaldada ajalooliste haljasalade kaardilt.

Lisaks on kaitsekorras probleemsed teemakäsitlused, mis reguleerivad kõrghaljastust, parkimist ja

tänavate rekonstrueerimist ehk siis teemad, mida tõime välja volikogu pöördumises 03.07.2023 on

enamuses jäänud muutmata. Jätkuvalt lahendab Muinsuskaitseamet kõrghaljastusega seonduvaid

teemasid Viljandi kaitsekorra eelnõus mahus, mida muinsuskaitseseadus ette ei näe. Pakutavas

kaitsekorra eelnõus on selle teema osakaal ebaproportsionaalselt suur. Samuti ei peaks

Muinsuskaitseamet korraldama ja/või keelama autoliiklust ja parkimist linnas, ning tänavate

hooldust ega sademevee ärajuhtimist. Muinsuskaitseametit ei kohusta selleks ka

muinsuskaitseseadus. Selle käsitlemine tuleks kaitsekorrast välja jätta.

Viljandi linn on seisukohal, et Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõuga on soov

muinsuskaitsealana määratleda liiga suurt osa linnast. See võib tuleneda asjaolust, et ka hoonete

kaitsekategooriate määratlemine on toimunud subjektiivsetel kaalutlustel (uuringute metoodikat ei

ole linnavõimudele piisavalt ja arusaadavalt serlgitatud jääb linnale ebaselgeks), mis omakorda

võib tekitada põhjendamatu vajaduse laiendada muinsuskaitseala. Samuti on defineerimata

määratlus „järsk üleminek“ hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva

muinsuskaitsealaga punktis 27. Linna arengu seisukohalt võib säärane meelevaldne määratlus

hakata kaitsekorra rakendumisel muinsuskaitseala kaitsevööndi arendustöödel erinevaid

probleeme tekitama.

Samuti oli linna esialgne taotlus, et käesoleva kaitsekorra pealkiri oleks „Viljandi vanalinna

muinsuskaitseala kaitsekord“, mis otseselt selgitab ala piiritlemisest vaid vanalinnaga. Linnale on

vastuvõetav, kui ala nr 3 ja ala nr 2 Ranna puiesteest Viljandi järve poole jääv osa määratletakse

võimalike arheoloogiliste leiukohtadena, aga mitte muinsuskaitsealana. Lisaks soovib Viljandi

linn, et ala 1 koosseisust arvatakse välja ehitismälestis Viljandi ordulinnuse varemed vallikraaviga,

kuna tegu on juba kinnismälestisega, mille kuulumisel Viljandi muinsuskaitseala koosseisu

rakendub alale põhjendamatult topeltkaitse.

Soovime, et Kultuuriministeerium katkestaks menetlustoimingud käesoleva kaitsekorra

kooskõlastamiseks ja saadaks selle Muinsuskaitseametile tagasi korrektuuride tegemiseks, mis

arvestaks Viljandi linna ettepanekutega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helmen Kütt

linnavolikogu esimees

Koostaja:

Kristi Kangilaski

+372 518 7355, kristi.kangilaski @viljandi.ee