Kiri

Kultuuriministeerium






04.12.2023 nr 1-5/23/3225-5
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord


Täname, et olete esitanud meile ülevaatamiseks ja seisukoha andmiseks Viljandi linna muinsuskaitseala kaitsekorra täiendatud eelnõu.
Viljandi Linnavolikogu esitas oma seisukohad ning ettepanekud 3.07.2023 kirjas Kultuuriministeeriumile. Neid arutati koos Muinsuskaitseameti esindajatega Viljandi Raekojas 4.08.2023 toimunud koosolekul, kus lubasite kaaluda muudatusi eelõusse vastavalt linna soovidele. Tõdeme, et üht-teist on eelnõus muudetud, kuid paraku mitte määral, mis meid rahuldaks.
Nii olete natuke pehmemaks, kuid mitte linna soovidele vastavaks muutnud § 19 lg 6 ja § 20 lg 9, kuid valdav enamus linna soovidest on mitte arvesse võetud.
Paraku olete täiendavalt muutnud linnale vastuvõetamatuks ka neid põhimõtteid, milles töögrupis eelnevate koosolekute käigus oli jõutud kompromissidele, näiteks § 24 ja § 27 lg 1.
Väljendame jätkuvalt oma rahulolematust menetluse protsessiga. Leiame, et kaitsekorra koostamisel on liiga palju lähtutud kehtivast Viljandi linna üldplaneeringust, mis on moraalselt vananenud ning mille uuena koostamist on Viljandi linn alustanud. Sellele on korduvalt viidatud ning palutud seda arvestada. Leiame, et KOV seisukohalt on üldplaneering linna ruumilise arengu suunajana ülimuslik ning see on dokument, mis peegeldab kõige täpsemalt linnakodanike ootust oma keskkonnale. Seal hulgas aga mitte ainult muinsuskaitsele Viljandi linnas. Meie ettepanek on olnud koostada nii üldplaneeringut kui kaitsekorda paralleelselt, et dokumendid oleksid harmoneeritud ning linnavalitsusel oleks parim sisend kaitsekorra aruteludeks. Leiame, et praegusel juhul on kaitsekorda sisse saanud printsiipe, mis vajaksid laiemat arutelu, kui kaitsekorra menetluse raamistik võimaldab.
Viljandi linn on jätkuvalt seisukohal, et kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses ennekõike kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS), mis paneb paika KOV kohustused, aga samuti ka reeglid, kuidas toimub KOVi haldusterritooriumil tegutsemine.
KOKSi § 2 lg 1 annab kohaliku omavalitsuse mõiste: “Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.”
KOKSi § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Samuti võtab KOV oma töös aluseks nii ehitusseadustiku kui planeerimisseaduse, aga ka muinsuskaitseseaduse ja muud asjakohased seadused.
Samuti ütleb EV põhiseaduse § 154 , et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Leiame, et Muinsuskaitseamet on koostatud kaitsekorraga põhjendamatult jõuliselt sekkunud kohaliku omavalitsuse õigusesse teha kooskõlas seadustega ise otsuseid oma haldusterritooriumil.
Samuti paneb kaitsekorra eelnõu Viljandi linnale kohustusi, mis nõuavad potentsiaalselt täiendavaid rahalisi vahendeid ning mille kajastamine kaitsekorras kohustab eelnevalt Muinsuskaitseametit andma kirjalikku kinnitust rahaliste vahendite eraldamiseks.
Eelnevast tulenevalt ei saa Viljandi linn nõustuda käesoleval kujul koostatud kaitsekorra kehtestamisega ning palub tungivalt koostamine peatada kuniks Viljandi linn on jõudnud uue üldplaneeringu koostamisega nii kaugele, et on uuesti selgitatud linnakodanike ootused oma keskkonnale ja linna arengule ning selle põhjalt on linnavalitsusel ka selgem mandaat kaitsekorra aruteludeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kütt
Linnavolikogu esimees




Sama: Eesti Vabariigi Valitsus
Muinsuskaitseamet

Kultuuriministeerium






04.12.2023 nr 1-5/23/3225-5
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord


Täname, et olete esitanud meile ülevaatamiseks ja seisukoha andmiseks Viljandi linna muinsuskaitseala kaitsekorra täiendatud eelnõu.
Viljandi Linnavolikogu esitas oma seisukohad ning ettepanekud 3.07.2023 kirjas Kultuuriministeeriumile. Neid arutati koos Muinsuskaitseameti esindajatega Viljandi Raekojas 4.08.2023 toimunud koosolekul, kus lubasite kaaluda muudatusi eelõusse vastavalt linna soovidele. Tõdeme, et üht-teist on eelnõus muudetud, kuid paraku mitte määral, mis meid rahuldaks.
Nii olete natuke pehmemaks, kuid mitte linna soovidele vastavaks muutnud § 19 lg 6 ja § 20 lg 9, kuid valdav enamus linna soovidest on mitte arvesse võetud.
Paraku olete täiendavalt muutnud linnale vastuvõetamatuks ka neid põhimõtteid, milles töögrupis eelnevate koosolekute käigus oli jõutud kompromissidele, näiteks § 24 ja § 27 lg 1.
Väljendame jätkuvalt oma rahulolematust menetluse protsessiga. Leiame, et kaitsekorra koostamisel on liiga palju lähtutud kehtivast Viljandi linna üldplaneeringust, mis on moraalselt vananenud ning mille uuena koostamist on Viljandi linn alustanud. Sellele on korduvalt viidatud ning palutud seda arvestada. Leiame, et KOV seisukohalt on üldplaneering linna ruumilise arengu suunajana ülimuslik ning see on dokument, mis peegeldab kõige täpsemalt linnakodanike ootust oma keskkonnale. Seal hulgas aga mitte ainult muinsuskaitsele Viljandi linnas. Meie ettepanek on olnud koostada nii üldplaneeringut kui kaitsekorda paralleelselt, et dokumendid oleksid harmoneeritud ning linnavalitsusel oleks parim sisend kaitsekorra aruteludeks. Leiame, et praegusel juhul on kaitsekorda sisse saanud printsiipe, mis vajaksid laiemat arutelu, kui kaitsekorra menetluse raamistik võimaldab.
Viljandi linn on jätkuvalt seisukohal, et kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses ennekõike kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS), mis paneb paika KOV kohustused, aga samuti ka reeglid, kuidas toimub KOVi haldusterritooriumil tegutsemine.
KOKSi § 2 lg 1 annab kohaliku omavalitsuse mõiste: “Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.”
KOKSi § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Samuti võtab KOV oma töös aluseks nii ehitusseadustiku kui planeerimisseaduse, aga ka muinsuskaitseseaduse ja muud asjakohased seadused.
Samuti ütleb EV põhiseaduse § 154 , et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Leiame, et Muinsuskaitseamet on koostatud kaitsekorraga põhjendamatult jõuliselt sekkunud kohaliku omavalitsuse õigusesse teha kooskõlas seadustega ise otsuseid oma haldusterritooriumil.
Samuti paneb kaitsekorra eelnõu Viljandi linnale kohustusi, mis nõuavad potentsiaalselt täiendavaid rahalisi vahendeid ning mille kajastamine kaitsekorras kohustab eelnevalt Muinsuskaitseametit andma kirjalikku kinnitust rahaliste vahendite eraldamiseks.
Eelnevast tulenevalt ei saa Viljandi linn nõustuda käesoleval kujul koostatud kaitsekorra kehtestamisega ning palub tungivalt koostamine peatada kuniks Viljandi linn on jõudnud uue üldplaneeringu koostamisega nii kaugele, et on uuesti selgitatud linnakodanike ootused oma keskkonnale ja linna arengule ning selle põhjalt on linnavalitsusel ka selgem mandaat kaitsekorra aruteludeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kütt
Linnavolikogu esimees




Sama: Eesti Vabariigi Valitsus
Muinsuskaitseamet