Kiri

_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia

Kultuuriministeerium Teie 06.05.2025 nr 1-11/529-1

[email protected] Meie 03.06.2025 nr 2-3/18-3

Eelnõu KUM/25-0482 mittekooskõlastamine

Kultuuriministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks Vabariigi

Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu. Lähtudes Viljandi

Linnavolikogu otsusest, ei pea Eesti Linnade ja Valdade Liit võimalikuks esitatud eelnõu

kooskõlastada alljärgnevatel põhjustel:

Viljandi linn on endiselt seisukohal, et Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise

protsess on puudulik ning seepärast ei ole ka tulemus Viljandi linnale vastuvõetav.

Linna esindajate ettepanekuid ja arvamusi ei ole ka viimases, 06.05. kooskõlastusringile

saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõus

taotletud mahus arvesse võetud. Muinsuskaitseametile on teada, et Viljandi linn koostab hetkel

uut üldplaneeringut ja Muinsuskaitseametile on tehtud ettepanek koostada uus kaitsekord peale

üldplaneeringu kehtestamist või teha kaitsekorda samal ajal üldplaneeringu koostamisega.

Kuna Muinsuskaitseamet sellele taotlusele vastu ei tulnud, on Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekorra eelnõus endiselt sätted, mis Viljandi linna üldplaneeringusse kavandatavaga ei

haaku ja jäävad probleemseteks.

Näiteks kasutab kõnealune kaitsekord Viljandi järveäärset luhta puudutavat reguleerides mitte

asjakohast terminoloogiat ja väited, mis toetuvad puuduliku analüüsiga uuringule (AB Artes

Terrae OÜ 2022 koostatud Viljandi muinsuskaitseala haljasalade uuring). Pargiterminite

seletussõnaraamat defineerib haljasala kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga alana linnas

või asulas, mille peamised komponendid on rohttaimestik, puud-põõsad, veekogud,

spetsiaalsed pargirajatised (arhitektuursed väikevormid, nt paviljonid ja lehtlad), pargiinventar

ja teised vajalikud rajatised (teed, trepid, piirded). Haljasala tüüpidena eristatakse nt puiesteid,

haljakuid (skvääre), aedu ja parke. Järveäärne luhaala ei ole pargiala vaid ajutiselt üleujutatav

poollooduslik niiske luht, mida ei ole kunagi kujundatud (va kraavid), seal ei ole pargirajatisi,

inventari ega muid rajatisi nagu teed. Luhaala on kasutatud eelmistel sajanditel heina

tegemiseks, praegusel ajal niidetakse kord aastas, et ala võssa ei kasvaks ja säiliks vaade järvele

(peamiselt Lossipargist ja Ranna puiesteelt). Pargiterminite seletussõnaraamat ütleb, et

looduslikke maastikke on õige nimetada haljasaladeks juhul, kui nende algne struktuur on

ümber kujundatud (on rajatud ala avalikku kasutamist võimaldav infrastruktuur) ning neid

hooldatakse rakendades järjepidevalt iluaianduslikke meetmeid. Viljandi järveluhale ei ole

rajatud sellist infrastruktuuri ning seda ala ei ole kunagi hooldatud iluaianduslike meetmetega.

Seda, et järveluht on poollooduslik kooslus, mida on vaid kasutatud heina tegemiseks ja

karjamaana, ütleb ka eelnimetatud haljasalade uuring. Samuti ütleb uuring, et kuigi tegemist on

pika ajalooga alaga, ei ole see tihendalt seotud linnakeskusega, mille kaitse on muinsuskaitseala

peamine eesmärk. Uuring ei tee ajalooliste haljasalade (laias plaanis nende alla rohealasid

silmas pidades) puhul vahet haljasaladel ja poollooduslikel aladel, kuid nimetab kõnealust luhta

siiski poollooduslikuks alaks ja heinamaaks. Asjaolu, et nõukogudeaegsetel plaanidel on

kavandatud alale suurejoonelisi rajatisi, ei anna alust järveluha kui poolloodusliku koosluse

haljasalaks arvamisele, kuna valdav osa tolleaegseid suuri plaane (mitte ainult kõnealusel alal

ja Viljandis) ei ole kunagi teostunud. Viljandi Linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et

nimetatud hoonestamata poolloodusliku kooslusega järveluht tuleb eemaldada ajalooliste

haljasalade kaardilt.

Lisaks on kaitsekorras probleemsed teemakäsitlused, mis reguleerivad kõrghaljastust, parkimist

ja tänavate rekonstrueerimist ehk siis teemad, mis toodi välja Viljandi volikogu pöördumises

03.07.2023 on enamuses jäänud muutmata. Jätkuvalt lahendab Muinsuskaitseamet

kõrghaljastusega seonduvaid teemasid Viljandi kaitsekorra eelnõus mahus, mida

muinsuskaitseseadus ette ei näe. Pakutavas kaitsekorra eelnõus on selle teema osakaal

ebaproportsionaalselt suur. Samuti ei peaks Muinsuskaitseamet korraldama ja/või keelama

autoliiklust ja parkimist linnas, ning tänavate hooldust ega sademevee ärajuhtimist.

Muinsuskaitseametit ei kohusta selleks ka muinsuskaitseseadus. Selle käsitlemine tuleks

kaitsekorrast välja jätta.

Viljandi linn on seisukohal, et Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõuga on soov

muinsuskaitsealana määratleda liiga suurt osa linnast. See võib tuleneda asjaolust, et ka hoonete

kaitsekategooriate määratlemine on toimunud subjektiivsetel kaalutlustel (uuringute

metoodikat ei ole linnavõimudele piisavalt ja arusaadavalt selgitatud jääb linnale ebaselgeks),

mis omakorda võib tekitada põhjendamatu vajaduse laiendada muinsuskaitseala. Samuti on

defineerimata määratlus „järsk üleminek“ hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes

külgneva muinsuskaitsealaga punktis 27. Linna arengu seisukohalt võib säärane meelevaldne

määratlus hakata kaitsekorra rakendumisel muinsuskaitseala kaitsevööndi arendustöödel

erinevaid probleeme tekitama.

Samuti oli linna esialgne taotlus, et käesoleva kaitsekorra pealkiri oleks „Viljandi vanalinna

muinsuskaitseala kaitsekord“, mis otseselt selgitab ala piiritlemisest vaid vanalinnaga. Linnale

on vastuvõetav, kui ala nr 3 ja ala nr 2 Ranna puiesteest Viljandi järve poole jääv osa

määratletakse võimalike arheoloogiliste leiukohtadena, aga mitte muinsuskaitsealana. Lisaks

soovib Viljandi linn, et ala 1 koosseisust arvatakse välja ehitismälestis Viljandi ordulinnuse

varemed vallikraaviga, kuna tegu on juba kinnismälestisega, mille kuulumisel Viljandi

muinsuskaitseala koosseisu rakendub alale põhjendamatult topeltkaitse.

Soovime, et Kultuuriministeerium katkestaks menetlustoimingud käesoleva kaitsekorra

kooskõlastamiseks ja saadaks selle Muinsuskaitseametile tagasi korrektuuride tegemiseks, mis

arvestaks Viljandi linna ettepanekutega.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veikko Luhalaid

tegevdirektor

Kädi Koppe [email protected]