_____________________________________________________________________________________________________
Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001
10122 Tallinn www.elvl.ee info@elvl.ee
Estonia
Kultuuriministeerium Teie 06.05.2025 nr 1-11/529-1
min@kul.ee Meie 03.06.2025 nr 2-3/18-3
Eelnõu KUM/25-0482 mittekooskõlastamine
Kultuuriministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks Vabariigi
Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu. Lähtudes Viljandi
Linnavolikogu otsusest, ei pea Eesti Linnade ja Valdade Liit võimalikuks esitatud eelnõu
kooskõlastada alljärgnevatel põhjustel:
Viljandi linn on endiselt seisukohal, et Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise
protsess on puudulik ning seepärast ei ole ka tulemus Viljandi linnale vastuvõetav.
Linna esindajate ettepanekuid ja arvamusi ei ole ka viimases, 06.05. kooskõlastusringile
saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõus
taotletud mahus arvesse võetud. Muinsuskaitseametile on teada, et Viljandi linn koostab hetkel
uut üldplaneeringut ja Muinsuskaitseametile on tehtud ettepanek koostada uus kaitsekord peale
üldplaneeringu kehtestamist või teha kaitsekorda samal ajal üldplaneeringu koostamisega.
Kuna Muinsuskaitseamet sellele taotlusele vastu ei tulnud, on Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekorra eelnõus endiselt sätted, mis Viljandi linna üldplaneeringusse kavandatavaga ei
haaku ja jäävad probleemseteks.
Näiteks kasutab kõnealune kaitsekord Viljandi järveäärset luhta puudutavat reguleerides mitte
asjakohast terminoloogiat ja väited, mis toetuvad puuduliku analüüsiga uuringule (AB Artes
Terrae OÜ 2022 koostatud Viljandi muinsuskaitseala haljasalade uuring). Pargiterminite
seletussõnaraamat defineerib haljasala kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga alana linnas
või asulas, mille peamised komponendid on rohttaimestik, puud-põõsad, veekogud,
spetsiaalsed pargirajatised (arhitektuursed väikevormid, nt paviljonid ja lehtlad), pargiinventar
ja teised vajalikud rajatised (teed, trepid, piirded). Haljasala tüüpidena eristatakse nt puiesteid,
haljakuid (skvääre), aedu ja parke. Järveäärne luhaala ei ole pargiala vaid ajutiselt üleujutatav
poollooduslik niiske luht, mida ei ole kunagi kujundatud (va kraavid), seal ei ole pargirajatisi,
inventari ega muid rajatisi nagu teed. Luhaala on kasutatud eelmistel sajanditel heina
tegemiseks, praegusel ajal niidetakse kord aastas, et ala võssa ei kasvaks ja säiliks vaade järvele
(peamiselt Lossipargist ja Ranna puiesteelt). Pargiterminite seletussõnaraamat ütleb, et
looduslikke maastikke on õige nimetada haljasaladeks juhul, kui nende algne struktuur on
ümber kujundatud (on rajatud ala avalikku kasutamist võimaldav infrastruktuur) ning neid
hooldatakse rakendades järjepidevalt iluaianduslikke meetmeid. Viljandi järveluhale ei ole
rajatud sellist infrastruktuuri ning seda ala ei ole kunagi hooldatud iluaianduslike meetmetega.
Seda, et järveluht on poollooduslik kooslus, mida on vaid kasutatud heina tegemiseks ja
karjamaana, ütleb ka eelnimetatud haljasalade uuring. Samuti ütleb uuring, et kuigi tegemist on
pika ajalooga alaga, ei ole see tihendalt seotud linnakeskusega, mille kaitse on muinsuskaitseala
peamine eesmärk. Uuring ei tee ajalooliste haljasalade (laias plaanis nende alla rohealasid
silmas pidades) puhul vahet haljasaladel ja poollooduslikel aladel, kuid nimetab kõnealust luhta