Hiiumaa Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu kordus kooskõlastamine

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis muuhulgas sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta.

Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• puurkaevu, vee- ning kanalisatsioonitrasside rajamine ning kanalisatsioonimahuti paigaldamine;

• juurdepääsuteede, krundisiseste teede ja parkimiskohtade rekonstrueerimine ning rajamine;

• planeeringualal paiknevate olemasolevate hoonete restaureerimine;

• planeeringuala ümbritseva ranniku idapoolse osa kaldakindlustuse rajamine. Määrata tuleb kaldakindlustuse vajadus, ulatus ja ala ligipääsust ning geoloogiast lähtuv tehnoloogia.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 3.1./1

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Kui projekteeritud objekt jääb mälestise lähialasse, navigatsioonimärgi kaitsevööndisse, tehnorajatise või riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekt kooskõlastada asjaomase riigiasutuse või ettevõttega.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

3.1.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• puurkaevu ja veetrasside rajamine planeeringuala kruntidele ja hoonestatud Viktori kinnistule;

• kanalisatsioonitrasside rajamine ning kanalisatsioonimahuti paigaldamine;

• juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rekonstrueerimine ning rajamine;

• planeeringualal paiknevate olemasolevate hoonete restaureerimine;

• planeeringuala ümbritseva ranniku idapoolse osa kaldakindlustuse rajamine.

Osapoolt kohustused:

Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb enne ehitustööde algust omanikul taotleda Muinsuskaitseametist sellekohane tööde luba. Mälestiste kaitsevööndis tööde teostamisel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega - Muinsuskaitseseadusest § 31 lg 1, § 60 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis peab töid teostama Muinsuskaitseseaduse § 53 lõike 4, § 59 lõike 7 ja § 64 lõike 3 alusel.

Navigatsioonimärgi kaitsevööndis toimuvad ehitustööd tuleb kooskõlastada Veeteede ametiga.

Planeeritud ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega leevendusmeetmete rakendamiseks.

Omandisuhted:

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 3.1./3

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 3.1./3

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeritud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma arvestatavat ega pöördumatult negatiivset mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• lisaks planeeringualasse jäävatele kruntidele planeeritakse sama puurkaevuga liita ka Viktori kinnistu hoonekompleks. Ühine veevärk võimaldab säästlikult kasutada põhjavett ning uute ja kaasaegsete veesüsteemide rajamine hajutab võimalikke riske nii põhjavee kaitsmisel kui vee tarbimisel. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks. Regulaarselt tuleb tellida puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs, et võimalike hälvete korral võrra kasutusele leevendusmeetmed;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 3.2./1

PK

TVK

KRUNT 1

KRUNT 2

KRUNT 3

LJ

HL

JK

8

KRUNT 4

LT

LT

Tahkuna tuletorni

kütuseladu 23483

Tahkuna tuletorni

masinahoone 23486

Tahkuna tuletorni

ülevaataja elamu 23482

Tahkuna tuletorn 23481

Tahkuna tuletorni kelder 23485

Tahkuna tuletorni

saun 23484

Tahkuna tuletorn

Tahkuna tuletornikütuseladu

Tahkuna tuletorni

masinahoone

Tahkuna tuletorni

ülevaataja elam u

Tahkuna tuletorni

kelder

Tahkuna tuletorni

saun

HL

PT

PT

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Põhijoonis

DK2022

1:500

Hiiumaa Vallavalitsus

Veiko Koppe

Tahkuna küla, Hiiumaa vald

DP84-24

841X900 mm

DK202_Tahkuna_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: 841.00 x 900.00 MM

ALUSPLAAN

20.03.2025

Katastriüksuse piir

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Tee, rada Hoone, ehitis

Kaev Side maakaabel Elektri maakaabel

Maapinna reljeef

Looduslik objekt

Märkused: * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest

suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on

soovituslikud - tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud tehnovõrkudele ei ole kaitsevööndeid näidatud, sest joonisel

kujutatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on soovituslikud ning täpsed asukohad koos kaitsevöönditega selguvad planeeringu elluviimise käigus

**** Krunt 4 kogupindala on 93070,0 m², millest planeeringuala koosseisu on arvestatud maaüksuse põhjaosa 2455 m² ulatuses

Geodeetilise tihendusvõrgu punkt

PLANEERINGULAHENDUS

Krundi piir Krundi number Likvideeritav objekt

Hoonestusala

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Navigatsiooniseadme maa Turismi- ja väljasõidukoha maa Looduslik haljasmaa

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT**

Originaalkujul ja asukohas säilitatav hoone

Kattega tee, parkla, parkimiskoht Madalpinge elektrikaabel Veetrass Kanalisatsioonitrass Kanalisatsioonimahuti Puurkaev

KITSENDUSED

Avaliku kasutusega tee

Tee- ja tänava maa

PT

HL

LJ

KRUNT 1

Planeeringuala*

Riigitee kaitsevöönd Olemasoleva tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd*** Naaberkinnistu elamu tuleohutuskuja8

Kanalisatsioonimahuti kuja

PK

Puurkaevu hooldusala Kallasraja ulatus

JK Jäätmekonteiner Tuletõrje veevõtukohtTVK Tuletorni külastaja/piletiostja teekond

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

(ha)

Hoonete suurim lubatud

arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud maksimaalne

kõrgus maapinnast (m)

Hoonete maapealse osas suurim

lubatud korruselisus

LJ10%, PT20%, HL70%

0,47 ha 2 tk 100 m²

Soovituslik lähiaadress

K ru

nd i n

r

Tahkuna tuletorn1

PT10%, HL90%

1,17 ha 0 0

6 m 1

Puhkeala2

Soovituslik lähiaadress

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Planeeritud parkimis- kohtade

arv

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

1

2

-

-

TP2

-

- elektrikaabli kaitsevöönd - sidekaabli kaitsevöönd - kallasrada - ranna veekaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - kinnismälestise kaitsevöönd - naaberkinnistul paikneva elamu tuleohutuskuja

Tahkuna tuletorn

Puhkeala - tee avalik kasutus - elektrikaabli kaitsevöönd - puurkaevu hooldusala - veetrassi kaitsevöönd

LT100% 0,2 haMälestus- märgi tee3

3 6 -Mälestus- märgi tee Ranna veekaitsevöönd

- sidekaabli kaitsevöönd - kallasrada - ranna veekaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - kinnismälestise kaitsevöönd

- elektrikaabli kaitsevöönd - sidekaabli kaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - kinnismälestise kaitsevöönd - riigitee kaitsevöönd

- tee avalik kasutus

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Kaldakindlustus

Planeeritud tuletorje veevõtukoht

Tuletorni endine kuppel

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

100 m²

4 10 -12113 Tahkuna majaka tee

- elektrikaabli kaitsevöönd - sidekaabli kaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - kinnismälestise kaitsevöönd - riigitee kaitsevöönd

- tee avalik kasutus - Krunt 3 ning Tagaääre mü riigiteega ristumiskohtade nähtavusalad

LT100% 93070,0 m² 12113 Tahkuna majaka tee

4

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

arv

2 tk

Olulise avaliku huviga rajatiste

suurim lubatud maksimaalne kõrgus

maapinnast (m)

43 m

0

Olulise avaliku huviga rajatise maapealse osa suurim lubatud

korruselisus

1

Ristumiskoha nähtavusala Bussi manööverdusala

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Tahkuna tuletorn 23481 Kinnismälestise nimi, reg nr

Kinnismälestise kaitsevööndTahkuna tuletorn

Originaalkujul ja asukohas säilitatav rajatis

0 0 0 0

- kanalisatsiooni- mahuti kuja - tee avalik kasutus - elektrikaabli kaitsevöönd - veetrassi kaitsevöönd - kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd

Rand

LT

Navigatsioonimärgi kaitsevöönd

Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024

otsuse nr 188

Lisa 1

Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Hiiu Maakonnaplaneering

1.2 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

1.4 Transpordiameti 15.12.2023 kiri nr 7.2-4/23/24387-2

1.5 Muinsuskaitseameti 18.12.2023 kiri nr 5.1-17.5/2215-1

1.6 Regionaal- ja Põllumajandusameti 07.12.2023 kiri nr 14-3/3559-1

1.7 Maa-ameti 06.12.2023 kiri nr 6-3/23/17053-2

1.8 Keskkonnaameti 27.12.2023 kiri nr 6-5/23/23784-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Tahkuna tuletorni lähialal olevaid katastriüksuseid.

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

planeeringuala

Tahkuna tuletorn katastriüksus

Katastritunnus: 39201:004:3000

Planeeritava katastriüksuse suurus: 4775 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestatud

Puhkeala katastriüksus

Katastritunnus: 20501:001:0051

Planeeritava katastriüksuse suurus: 11728 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: üldkasutatav maa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Mälestusmärgi tee katastriüksus

Katastritunnus: 20501:001:1523

Planeeritava katastriüksuse suurus: 1995 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel 12113 Tahkuna majaka tee

kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna piiranguvöönd, ranna

ehituskeeluvöönd, ranna veekaitsevöönd, veekogu kallasrada, geodeetiline märk.

Planeeringuala asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 „Kõrgessaare valla

üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 „Kõrgessaare valla

üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal.

Vastavalt üldplaneeringule asub Tahkuna tuletorni lähiala määramata juhtotstarbega alal,

detailplaneeringu kohustusega alal ning kauni vaatega alal. Objektidest on alal tuletorn ja mitmed

muinsuskaitseobjektid.

Joonis 2 Esialgne lahendus (puurkaevu, kinnise kogumismahuti ja trasside paiknemine)

3. Detailplaneeringu eesmärk

Tahkuna tuletorn on Hiiumaa üks külastatumaid turismiobjekte. Tuletorni lähiümbrust kasutatakse

ka vaba aja veetmiseks ning erinevate ürituse korraldamiseks. Tuletorni kompleksis puuduvad

võimalused turistidele ja kohalikele teenuste osutamiseks, külastajate teenindamiseks ning

tualettide väljaehitamiseks, kuna puuduvad vee- ja kanalisatsioonilahendused. Tahkuna tuletorni

lähialal on ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud, sest tuletorni külastajate teenindamiseks

on vajalik planeerida olemasolevatele hoonetele vee- ja kanalisatsioonirajatisi, mida

ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud rajada.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus tuletorni

ümbritseva aia sees olevale alale torni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalikele ehitistele ja

vee- ning kanalisatsioonirajatiste asukohad olemasolevate hoonet teenindamiseks, maaüksuste

piiride muutmine, määrata maaüksuste sihtotstarbed, lisaks haljastuse põhimõtete määramine,

arhitektuursete tingimused määramine ehitistele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alade määramine. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja kanalisatsioonirajatiste

planeerimiseks olemasolevatele hoonetele ja tuletorni piirdeaia sisese ala ulatuses.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga nähakse ette maaüksuste piiride muumist. Transpordiameti hallatava

Tahkuna tuletorn piiri kavandatakse muuta nii, et tuletorni alune maa jääb riigi omandisse ja

ülejäänud maaüksusest liidetakse kohalikule omavalitsusele kuuluva Puhkeala maaüksusega.

Vee- ja kanalisatsioonirajatised planeeritakse Puhkeala maaüksusele. Maaüksuste kasutamise

sihtotstarbeid ei muudeta.

4.2 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-

ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• rajatiste asukoha määramisel arvestada maaüksustel asuvate kitsendustega ja loodusliku

ulukorraga;

• planeeritavate ja olemasolevate ehitiste korruselisus on kuni 1 ja ehitiste suurim lubatud

kõrgus 6 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

• ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale ning järgima piirkonnale omapärast arhitektuuri;

• ehitiste projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

• planeeritavad ehitised ei tohi halvendada Tahkuna tuletorni vaatlemist merelt, mistõttu ei

tohi planeeritavad ehitised olla oluliselt kõrgemad olemasolevatest tuletorni

ümbritsevatest ehitistest.

4.3 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt.

Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 10,612 (ristumine kohaliku

teega Mälestusmärgi tee). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada planeeringualal lokaalselt. Ala paikneb keskmiselt

kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele

vastav väikepuhasti, imbväljakuga septik või kinnine kogumismahuti. Arvestades ala tundlikkust

ja kanalisatsiooni hooajalist kasutust, tuleks kaaluda kinnise kogumismahuti rajamist.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

detsember 2023

Detailplaneeringu algatamine ja hanke korraldamine aprill 2024

Detailplaneeringu koostamine mai-august 2024

Eskiisi avalik väljapanek ja avaliku arutelu korraldamine september-oktoober 2024

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

november-detsember

2024

Detailplaneeringu vastu võtmine jaanuar 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

veebruar-märts 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

aprill 2025

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

mai 2025

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb

kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

-Transpordiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Muinsuskaitseamet

-Keskkonnaamet

-Telia Eesti AS

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute

valdajad:

Viktori 20501:001:1522

Viktori 20501:001:1524

Tahkuna tuulik 39201:004:0300

Tagaääre 20501:001:1521

Eesääre 20501:001:1525

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Transpordiametiga, Päästeameti,

Muinsuskaitseameti ja tehnovõrkude valdajatega.

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf

ja dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ning PLAN keskkonna materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

planeeringuspetsialist; [email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024

otsuse nr 188

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Kärdla märts 2024

Käesolev keskkonnamõju eelhindamine koostatakse vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §

142 lõikele 6 ja sellel lähtutakse KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ja planeeringuala üldandmed

Vastavalt Kõrgessaare Osavalla Valitsuse soovile algatada Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneering, määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus tuletorni ümbritseva aia sees

olevale alale torni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalikele ehitistele ja vee- ning

kanalisatsioonirajatiste asukohad olemasolevate hoonet teenindamiseks, näha ette maaüksuste

piiride muutmine, määrata maaüksuste sihtotstarbed, lisaks liikluskorralduse ja haljastuse

põhimõtete määramine määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, tehes ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks uue teenindushoone ja seda teenindavate- ja puhkerajatiste

ulatuses.

Tahkuna tuletorn on Hiiumaa üks külastatumaid turismiobjekte. Tuletorni lähiümbrust

kasutatakse ka vaba aja veetmiseks ning erinevate ürituse korraldamiseks. Tuletorni kompleksis

puuduvad võimalused turistidele ja kohalikele teenuste osutamiseks, külastajate teenindamiseks

ning tualettide väljaehitamiseks, kuna puuduvad vastavad ruumid ja vee- ning

kanalisatsioonilahendused. Tahkuna tuletorni lähialal ehituskeeluvööndi vähendamine on

põhjendatud, sest tuletorni külastajate teenindamiseks on vajalik planeerida olmeruume ning

vee- ja kanalisatsioonirajatisi, mida ehituskeeluvööndisse ei ole Looduskaitseseadusest

tulenevalt lubatud rajada. Lisaks on alal vajadus täiendavate parkimiskohtade järele, mis

planeeritakse lahendada olemasoleva parkla laiendusena.

Joonis 1. planeeringuala paiknemise skeem (Maa-ameti ortofoto

Joonis 2. Tahkuna tuletorni lähiala Kõrgessaare valla üldplaneeringu kaardil

Tahkuna tuletorni lähiala asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5

„Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19

„Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Tahkuna tuletorni lähiala määramata

juhtotstarbega alal, detailplaneeringu kohustusega alal ning kauni vaatega alal. Objektidest on

alal tuletorn ja mitmed muinsuskaitseobjektid.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub

planeeringuala kohaliku tähtsusega I klassi Tahkuna lääne ja põhjaranna väärtuslikul maastikul,

rohevõrgustiku alal, puhkealal ja ilusa vaatega kohas. Alal paiknevad kinnismälestised.

Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt.

Tahkuna tuletorni lähialal on järgmised maaüksused: Tahkuna tuletorn (katastritunnus

39201:004:3000), Puhkeala (20501:001:0051), Viktori (20501:001:1524) ja Viktori

(20501:001:1522). Tahkuna tuletorni lähialaga külgnevad järgmised maaüksused: Tahkuna

tuulik (39201:004:0300), Tagaääre (20501:001:1521) ja Eesääre (20501:001:1525).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt tuleb

detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul,

kui detailplaneeringu alusel kavandatakse tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesolev

keskkonnamõju eelhindamine koostatakse vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele

6. Kuna detailplaneeringuga soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada lähtutakse eelhinnangu

andmisel KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel 12113 Tahkuna majaka tee

kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna piiranguvöönd,

ranna ehituskeeluvöönd, ranna veekaitsevöönd, veekogu kallasrada ja geodeetiline märk.

Joonis 3. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 22.11.2023)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Hiiumaa vallas Tahkuna külas. Planeeringuala reljeef on tõuseb veidi

maismaa suunas kuni 2,5 m absoluutkõrgusele. Maaüksus on valdavalt looduslik rohumaa ja

metsamaa. Planeeringuala on ajalooliselt hoonestatud.

Maaüksus ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natrura 2000 võrgustiku alale

puudub.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel jääb planeeringualale

II kaitsekategooria linnuliigi kirjuhaha (Polysticta stelleri) elupaik (peatusala).

Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi

püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände

ajal.

Kirjuhahk pesitseb tundravööndis polaarjoonest põhja pool. Eestis on kirjuhahk läbirändel

ja talvitujana. Sügisrändel on üksikuid linde nähtud alates septembri lõpust, kuid

massrännet on registreeritud detsembri I poolel. Kevadel vaadeldakse Vilsandi

rahvuspargis viimaseid suuremaid salku aprilli lõpuni, kuid väiksemaid parvi kohatakse

veel juuni esimese dekaadi lõpuni. Otsestel rändevaatlustel Ristnas on registreeritud liigi

ärarännet alates aprilli viimastest päevadest kuni juuni keskpaigani6. Kirjuhahad toituvad

rannikul küllaltki piiratud alal, sukeldudes 2-6 m (maksimaalselt 8 m) sügavuseni.

Eelnevat arvestades ei ole eeldada, et planeeringuga kavandatud tegevus, mis toimub

maismaal ja millega kavandatakse eelkõige suvisele turismiperioodile suunatud arendusi,

mõjutaks kirjuhahka ja tema elupaiku.

Planeeringualast u 60 m kaugusele jääb II kaitsekategooria taimeliigi rand-orasheina

(Elymus farctus) kasvukoht. Rand-orashein kasvab lahtise liiva ja taimestunud luite piiril.

LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,

sealhulgas korjamine ja hävitamine. Kuna planeeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks

on suurema hulga inimeste toomine piirkonda ning sellega võib kaasneda täiendav

tallamiskoormus ka liigi leiukohas. Planeeringuga ei kavandata teid ega radu kaitstava liigi

kasvukohta ning hajusalt inimeste liikumine ranna-alal eeldatavasti ei kahjusta kaitsealust

taimeliiki.

Planeeringualast ca 250 m kaugusele lõunasse jääb projekteeritav Hiiumaa rahvuspark.

Projekteeritav Hiiumaa rahvuspark hõlmab antud piirkonnas riigimetsamaad.

Planeeringuala ei kattu projekteeritava kaitsealaga ega piirne sellega ning võimalikku

negatiivset mõju projekteeritavale rahvuspargile planeeringuga näha ei ole.

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus tuletorni

ümbritseva aia sees oleval alal torni teenindamiseks ja eksponeerimiseeks vajalikele ehitistele

ja vee ning kanalisatsioonirajatistele, näha ette maaüksuste piiride muutmine, määrata

maaüksuste sihtotstarbed, lisaks haljastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimused

määramine ehitistele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohad ja vajalikud servituutide alade määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja kanalisatsioonirajatiste planeerimiseks

olemasolevatele hoonetele ja tuletorni piirdeaia sisese ala ulatuses.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt

intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega.

Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub

planeeringuala kohaliku tähtsusega I klassi Tahkuna lääne ja põhjaranna väärtuslikul maastikul,

rohevõrgustiku alal, puhkealal ja ilusa vaatega kohas. Alal paiknevad kinnismälestised.

Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku koridoris, kus võib maakonnaplaneeringu kohaselt

arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Planeeringuala paikneb puhkealal, kus on vajalik puhkealade ja turismiobjektide kasutuse

planeerimine ja suunamine nii planeeringute kui projektide kaudu. Puhkajate rohkus suvel

antud kohtades eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste

planeerimist.

Joonis 4. väljavõte Hiiu maakonnaplaneeringu põhijoonisest

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase ja suuremate

õnnetuste kohta andmed puuduvad. Tuletorni kõrval paiknevad 1961. aastal rajatud

masinahoone ja kütuseladu, mille ümbrus võib tõenäoliselt transpordist tulenevalt väiksemaid

kütusest tulenevaid väiksemaid lekkeid esineda.

Ehitisi ei planeerita üleujutavale ja niiskele alale. Tuletorn ja seda ümbritsevad hooned on

ajalooliselt planeeritud poolsaare tipu kõrgemale alale. Mõju põhja- ja pinnaveele võib

avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või

kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid

ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.

Samuti võib mõju põhjaveele avalduda, kui reoveekäitlussüsteeme ei hooldata nõuetekohaselt

või ehitatakse välja nõuetele mittevastav süsteem. Ka võib ebasoodne mõju põhja- ja pinnaveele

avalduda, kui planeeritavatesse hoonetesse kavandatavate tegevuste käigus juhtub mõni

õnnetus ja ebasoovitavad ained satuvad hoonestusala ümbrusesse. Sellised riskid maandatakse

tööohutusreegleid järgides. Planeeringuala reoveekäitlus ja veevarustus on käsitletakse eraldi

ehitusprojektides, kus peab olema tagatud õigusaktides sätestatud tingimused. Alale

planeeritakse puurkaev, mis hakkab teenindama tuletorni teenindavaid hooneid ning

kokkuleppel naabermaaüksuste omanikega seal paiknevat olemasolevat elamut.

Kanalisatsioonilahendusena on esialgu planeeritud kinnine kogumismahuti, lähtudes reovee

hooajalisest tekkimisest ning arvestades looduslikku olukorda ja selle kahjustamist (pika

imbväljaku trassi vedamise näol).

Joonis 5. Põhjavee kaitstus (Eesti geoloogiline baaskaart)

4.2 Mõju maavaradele

Planeeringualal ei paikne maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid (Keskkonnaregistri

andmed). Planeeringuga kavandava tegevusega ei kaasne otseselt arvestatavat maavara või

maa-ainese kaevandamist. Käesoleva detailplaneeringu raames otseselt ei kavandata tegevusi,

mis mõjutaksid oluliselt maavarade kasutamist. Hoonete ja kommunikatsioonide ehitamisel

kooritava pinnase ja kaevise (looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi

tahke osis (liiv, kruus, lubjakivi jne) võib ära kasutada planeeringuala piires. Kaevise

võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

4.3 Mõju pinnasele, taimestikule, loomastikule

Planeeringualal puudub tõenäosus kaitsealuste liikide ja kivististe esinemiseks. Seega, ei ole

hooned kavandatud taimeliikide elupaika. Suurem osa planeeringualast on looduslik rohumaa

ja metsamaa. Ranna ala on hooldamisvaba ala (kasvab looduslik rannale iseloomulik taimestik,

mida ei niideta), kus kasvavad ranna alale iseärased kõrstaimed ja noored männipuud.

Teenindushoone on kavas rajada vana vundamendi asukohale, kus kasvab hetkel noorte

mändide kogum, mis tuleb ehitustegevusel eemaldada. Pinnase tõstmiseks vajadus puudub.

Olemasoleva juurdepääsutee on kruusakattega, mis vajab aeg-ajalt remonti. Jalgrada on

planeeritud looduslikust materjalist

Märkimisväärsest kumulatiivsest mõjust, mis lisanduks praegusele seoses detailplaneeringu

elluviimisega ilmselt rääkida ei saa, sest planeeritav teenindushoone ja seda teenindavad

rajatised jäävad olemasoleva tuletorni ja selle hoonestuse vahetusse lähedusse ning pigem

toetab olemasoleva hoonestuse kasutamist ja alal liikumist.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Ümbritsevat maastikku planeeringu elluviimine eeldatavalt

oluliselt ei mõjuta, kuna ala on liivane ja kivine ning peale kaeve ja ehitustöid taastub

eeldatavasti suhteliselt kiiresti. Arvestades planeeringuala paiknemist maastikus ja selle

ümbruskonda siis planeeringuga kaasnevad mõjud ei ole liikide leviku seisukohast olulised.

Detailplaneeringu puhul on üldjoontes võetud arvesse üldplaneeringus toodud ruumilise arengu

põhimõtteid rohevõrgustiku alal. Hoonestusala kavandamisel ei katkestata või rikuta rohelise

võrgustiku ala antud piirkonnas võrgustiku terviklikkus/sidusus ja stabiilsus võimalikult suures

mahus. Arvestades rohelise võrgustiku kuju ning paiknemist antud piirkonnas, siis käesolevast

planeeringust tulenev mõju seoses võrgustiku üldise terviklikkuse säilitamisega on eeldatavalt

minimaalne. Planeeritav hoonestusala on väike ning teenindushoone ja terrasside rajamine

piirkonda ei mõjuta eeldatavasti oluliselt loomade vaba ja suunatud liikumist. Seega kaasneb

planeeringu rakendamisega tõenäoliselt minimaalne mõju loomade liikumisele. Olemasoleva

liikumistee reaalne kasutatavus pole teada. DP rakendamisel pole ette näha olulisi negatiivseid

mõjusid rohekordori toimimisele.

Samuti, ei riku madal ja piirkonda sobituv olemasolev ja planeeritav hoonestus kauni vaatega

piirkonda.

Tahkuna tuletorni lähiala ranna-ala on olnud tihedas kasutuses turistide ja puhkajate poolt. Alal

korraldatakse matkasid, üritusi, ekskursioone jne. Võimalik negatiivne mõju teenidushoone ja

rajatiste rajamisega seoses maas või rannikul pesitsevatele haudelinnustikule on ilmselt väike,

kuna ala kasutusest tulenevalt on seal pesitsevad linnud segajaga harjunud või siis ei leidnu

neid antud piirkonnas.

Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate

kemikaalidega (nt kütused, värvid jms). Kui järgitakse elementaarseid tööohutusreegleid, on

selliste riskide realiseerumise tõenäosus minimaalne.

Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna kaitse eesmärk rannal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Tahkuna tuletorni lähiala mere poolne ala on rohtunud lage ala üksikute männipuudega, kuhu

ehitustegevust peale kanalisatsioonirajatise ja puurkaevu ei kavandada. Liivane ja kivine pinnas

taastub peale kaeve ja ehitustöid eeldatavasti suhteliselt kiiresti. Alale ei kavandata täiendavaid

piirdeaedasid ega merepiirile tegevusi, seega mereääres tagatakse vaba liikumine, jalgsi

juurdepääsu kallasrajale ei takistata.

4.4 Mõju välisõhu seisundile

Mõningane mõju ümbritsevale keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitustööde käigus ajutiselt

suurenenud heitgaaside emissiooni (ehitustehnika, ala teenindav transport jms) näol. Hilisem

mõningane mõju välisõhule võib ilmneda kui rajatavate hoonete lokaalne küte on välja ehitatud

tahke- või vedelkütuse baasil. Planeeritav teenindushoone kavandatakse hooajaliseks

kasutamiseks, seega, suure tõenäosusega kumulatiivset mõju planeeringu elluviimisega siiski

ei kaasne ning õhusaaste osas piirkonna taluvust ei ületata.

4.5 Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke

(ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale,

võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist

tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga

kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist

teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju

keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see

vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.

4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide

tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel

müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala lähedal on riigitee, kus suviti on tihedam liikluskoormus

(talvisel ajal väiksem), tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste, tolm).

Arvestades mustkattega ja kiiruspiiranguga tupiktee ja planeeringuala vahelist metsaala

olemasolust, ei tohiks riigiteest tulenevad häiringud avalduda olulist mõju Tahkluna tuletorni

ja naabermaaüksuste hoonetele ja aladele.

4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele ning kultuuriväärtustele

Tahkuna tuletorni lähiala on ajalooliselt hoonestatu. Alal paikneb 1879. aastal rajatud tuletorn

ja 1906. aastal püstitatud elamu abihoonetega. Viimastel paarikümnel aastal on Tahkuna

tuletorn turistidele avatud ning hooajaliselt on ala tihedas kasutuses. Tuletorni lähedale on 1995.

aastal rajatud terasest kandepostil tuulik. Tahkuna küla on suhteliselt hajusalt asustatud, lähim

elamu tuletornist paikneb ca 1 km kaugusel. Piirkonnas on nii aastaringi kasutatavaid hooneid

kui ka suvilaid. Ranna-ala kasutatakse puhkajate ja loodushuviliste poolt aktiivselt.

Kokkuvõtvalt avaldab antud DP pigem positiivset kui negatiivset mõju piirkonna sotsiaalsetele

näitajatele. Vajaliku teenindushoone koos tualettide olemasuluga ning laiendatav parkla

paranevad külastajate tingimused ja suunatud liikumine tuletorni lähipiirkonnas, mis toetab

piirkonna arengut ning jälgib ajaloolist hoonestust.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariid võivad ette tulla kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid

ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Arvestades planeeringuala asukohta, pole transpordi

puhul välistatud õnnetusoht mootorsõidukite kasutamisel ei ehitustegevuse käigus ega hoonete

ja rajatiste hilisemal kasutamisel. Nimetatud sündmuste esinemise tõenäosus ehitustööde

käigus suhteliselt väike, kuna tööd on tõenäoliselt suhteliselt lühiajalised ning rasketehnika

viibib piirkonnas vaid ajutiselt. Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine ja infovahetus töödel

osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamine aitab vähendada kõikvõimalikke

avariisid ja nendest tulenevat võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale. Hilisema

ekspluatatsiooni käigus sõltub avariiolukordade esinemise tõenäosus taaskord hoonete

kasutusotstarbest ja seda praegusel hetkel on raske hinnata.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.

Planeeringuala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natrura 2000 võrgustiku alale

puudub. Keskkonnaregistri andmetel ei leidu maaüksusel kaitsealuseid liike ega kivistisi.

Planeeringuale lähimad Natura 2000 võrgustiku alad (Tahkuna loodusala ja Tahkuna

looduskaitsela) jäävad linnulennult 1,6 ja 1,9 km kaugusele. Planeeringualale lähimas Tahkuna

loodusala piirkonnas on inventeeritud Tahkuna looduskaitseala kaitse-eesmärgina nimetatud

elupaigatüübid.

Arvestades, et kavandatava tegevuse iseloomu (teenidushoone ja seda teenindavate ning

puhkerajatiste planeerimine) ning pidades silmas, et Tahkuna tuletorni lähiala ei paikne Natura

2000 võrgustiku alal ning lähimad alad paiknevad ca 1,6 km kaugusel, ei ole eeldada

planeeringuga kavandatava tegevuse negatiivset mõju ega ohtu nimetatud Natura alale ja

kaitseväätustele.

7. Kokkuvõte ja järeldused

Käesolev eelhinnang on antud Hiiumaa vallas Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu (DP)

algatamise huvile. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Planeeringualale ei ole plaanis

rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju

võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride. Seetõttu olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid

antud detailplaneeringuga ette näha pole:

• Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus

kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ja käitlemisel ning

reoveekäitlusnõuete eiramisel ja leke jõuab põhjavette. Meetmena rakendatakse

tööohutusnõuete jälgimist ja tsentraalse kanalisatsiooniga liitumist.

• Käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata tegevusi, mis mõjutaksid otseselt ja

oluliselt maavarade kasutamist;

• Arvestades, et maaüksusel ei leidu kaitsealuste liikide elupaikasid, pole negatiivset mõju;

• Arvestades rohelise võrgustiku kuju ning paiknemist antud piirkonnas ning planeeritava

hoonestusala asukohta selle suhtes, siis käesolevast planeeringust tulenev mõju seoses

võrgustiku üldise terviklikkuse säilitamisega on eeldatavalt minimaalne. DP rakendamisel

pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid rohekordori toimimisele;

• Planeeringu rakendamisega tõenäoliselt kaasneb minimaalne mõju loomade liikumisel.

Olemasoleva loomade liikumistee reaalne kasutatavus pole teada

• Kumulatiivset mõju planeeringu elluviimisega ei kaasne ning õhusaaste osas piirkonna

taluvust ei ületata;

• Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket;

• Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus,

märkimisväärselt ilmselt ei suurene.

• Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

• Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala läheduses on riigitee, tuleb planeeringu koostamisel

siiski arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste);

• Planeeritava tegevuse iseloomu ja planeeringuala paiknemist arvestades eeldatav mõju

Natura 2000 võrgustiku aladele puudub;

• Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine ja infovahetus töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamine aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest

tulenevat võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale planeeringu elluviimise raames.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusena võib seega väita, kavandatav tegevus ei ületa

eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea

ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit, vara ega mõjuta ühegi Natura 2000 ala

kaitseväärtusi.

Järeldus

Planeeritav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide

rajamist. Kui rajada planeeringuga ette nähtud hooned kooskõlas Veeseaduse ja

Looduskaitseseadusega, üldplaneeringu nõuetega, on alust oletada, et olulisi negatiivseid

mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu

tulemusena võib väita, et kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka

oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Eeltoodust tulenevalt on Hiiumaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Eelhinnangu koostas:

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Maiken Lukas

[email protected]

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutva

Tahkuna tuletorni lühiala detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata

keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeringuala asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule

asub planeeringuala määramata juhtotstarbega alal, detailplaneeringu kohustusega alal ning kauni

vaatega alal. Objektidest on alal tuletorn ja mitmed muinsuskaitseobjektid.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Tahkuna külas asuvaid Tahkuna tuletorn

(katastritunnus 39201:004:3000, transpordimaa 100%, pindala 4775 m²; hoonestatud), Puhkeala

(20501:001:0051, üldkasutatav maa 100%, 11728 m2, hoonestamata), Mälestusmärgi tee

(20501:001:1523; transpordimaa 100%; 1995 m2) maaüksuseid.

1.3 Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt.

1.4 Planeeringuala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku

alale puudub.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi paikneb Tahkuna tuletorni lähiala I klassi Tahkuna lääne

ja põhjaranna väärtuslikul maastikul, rohevõrgustiku alal, puhkealal ja ilusa vaatega kohas. Alal

paiknevad kinnismälestised.

3. Kõrgessaare valla üldplaneering

Tahkuna tuletorni lähiala asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud

„Kõrgessaare valla üldplaneeringu“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19

kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Tahkuna tuletorni lähiala

määramata juhtotstarbega alal, detailplaneeringu kohustusega alal ning kauni vaatega alal.

Objektidest on alal tuletorn ja mitmed muinsuskaitseobjektid.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, tehes ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Tahkuna tuletorn on Hiiumaa üks külastatumaid turismiobjekte. Tuletorni lähiümbrust kasutatakse

ka vaba aja veetmiseks ning erinevate ürituse korraldamiseks. Tuletorni kompleksis puuduvad

võimalused turistidele ja kohalikele teenuste osutamiseks, külastajate teenindamiseks ning

tualettide väljaehitamiseks, kuna puuduvad vee- ja kanalisatsioonilahendused. Tahkuna tuletorni

lähialal on ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud, sest tuletorni külastajate teenindamiseks

on vajalik planeerida olemasolevatele hoonetele vee- ja kanalisatsioonirajatisi, mida

ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud rajada. Lisaks on planeeritud tuletorni ümbritseva aia sees

ehitusõiguse määramine tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste rajamiseks.

Detailplaneeringuga nähakse ette maaüksuste piiride muumine. Transpordiameti hallatava

Tahkuna tuletorn piiri kavandatakse muuta nii, et tuletorni alune maa jääb riigi omandisse ja

ülejäänud maaüksusest liidetakse kohalikule omavalitsusele kuuluva Puhkeala maaüksusega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2)

kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju,

kuna tegu on asustatud alaga, kus elamumaa moodustamisega ning elamu ja selle abihoonete

planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning

tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.

Keskkonnaamet on oma 27.12.2023 kirjas nr 6-5/23/23784-2 asunud seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik, kui arvestatakse kirjas toodud märkustega.

Arvestades eeltoodut puudub eeldavalt vajadus detailplaneeringu KSH algatamiseks.

5. Kehtiv detailplaneering

Alal on algatatud Kõrgessaare Vallavolikogu 10.08.2007 otsusega nr 56 „Tahkuna tuletorni

lähiümbruse puhkala detailplaneering“, mille koostamine lõpetati Hiiumaa Vallavalitsuse

17.05.2018 otsusega nr 57, kuna detailplaneeringu menetlus oli aastaid peatunud ning valla

eesmärgid muutunud.

6. Detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus tuletorni

ümbritseva aia sees olevale alale torni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalikele ehitistele

ning vee- ja kanalisatsioonirajatiste asukohad olemasolevate hoonet teenindamiseks, muuta

maaüksuste piire, määrata maaüksuste sihtotstarbed, haljastuse põhimõtted, arhitektuursed

tingimused ehitistele, määrata tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja kanalisatsioonirajatiste planeerimiseks olemasolevatele

hoonetele ja tuletorni piirdeaia sisese ala ulatuses.

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1 Kõrgessaare Osavalla Valitsus avaldas soovi algatada Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneering.

7.2 Transpordiamet andis 15.12.2023 kirjas nr 7.2-4/23/24387-2 lähteseisukohad tulenevalt

kinnistule ulatuvast 12113 Tahkuna majaka tee avalikult kasutatava tee kaitsevööndist.

7.3 Muinsuskaitseamet andis 18.12.2023 kirjas nr 5.1-17.5/2215-1 lähteseisukohad tulenevalt

maaüksustel paiknevatest kinnismälestistest.

7.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitas 07.12.2023 kirjas nr 14-3/3559-1

arvamused ja ettepanekud.

7.5 Maa-amet andis 06.12.2023 kirjas nr 6-3/23/17053-2 seisukoha tulenevalt alal paiknevast

geodeetilisest märgist.

7.6 Naabermaaüksuste omanikud esitasid 18.12.2023 kirjalikult oma arvamused ja

ettepanekud.

7.7 Algselt planeerituga võrreldes on vähendatud algatatava detailplaneeringu mahtu, jättes ära

parkla laiendamise, uue teenindushoone ja terrasside kavandamine. Alale planeeritakse vee- ja

kanalisatsioonisüsteem olemasolevate hoonete teenindamiseks ning määratakse ehitusõigus

tuletorni piirdeaia sisesele alale.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline v ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlus. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3

punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 kohaselt tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus, kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise

planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee

Registrikood 70003098

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

algatamisest

Austatud Maiken Lukas Edastasite 23.11.2023 kirjaga nr 8-3/439 Maa-ametile eelnõu „Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ arvamuse avaldamiseks.

Planeeritavale alale jääb riikliku tihendusvõrgu märk Tahkuna_nina01 nr 62-512-4501 (GPA ID 94600). Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Kui töid teostatakse geodeetilise märgi kaitsevööndis, siis tuleb peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised.

Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“.

Tahkuna_nina01 geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada selle praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Kollo geodeesia osakonna juhataja

Maiken Lukas Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsus [email protected]

Teie 23.11.2023 nr 8-3/439 Meie 06.12.2023 nr 6-3/23/17053-2

Liisi Kaleva [email protected]

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 23.11.2023 nr 8-3/434

Meie: 07.12.2023 nr 14-3/3559-1

Arvamus Tahkuna külas Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas 23.11.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

taotluse seisukoha saamiseks Tahkuna külas Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6. Samuti on palutud

ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad,

KSH eelhinnang ning Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

eelnõu (eelnõu). Käesolevaga esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukoha

ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast.

Planeeringuala, suurusega 7,5 ha, moodustavad hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega

Viktori kinnistu (20501:001:1522), hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Viktori

kinnistu (20501:001:1524), hoonestamata üldkasutatava maa sihtotstarbega Puhkeala kinnistu

(20501:001:0051) ja hoonestatud transpordimaa sihtotstarbega Tahkuna tuletorni kinnistu

(39201:004:3000). Kõlvikuliselt koosseisult on planeeringualal rohumaa, muu maa, mets ja

õuemaa. Juurdepääs planeeringualale on Tahkuna majaka riigiteelt (12113) ja avaliku

kasutusega Mälestusmärgi teelt.

17.01.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala

detailplaneeringu kohustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud, rohelisel

võrgustikul ja kauni vaatega alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna

ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva

detailplaneeringuga.

2 (3)

20.03.2018 kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt

paikneb planeeringuala I klassi maakondliku tähtsusega Tahkuna lääne- ja põhjaranna

väärtuslikul maastikul. Väärtuslik maastik on kõrge turismipotentsiaali ja puhkeväärtusega,

maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Planeeringuala

paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt Tahkuna lääneranna puhkealal ja kauni vaatekohaga

alal.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Seal paiknevad

kinnismälestised Tahkuna tuletorn (23481), tuletorni masinahoone, kütuseladu, saun, kelder ja

ülevaataja elamu. Planeeringualal on mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunud lastele.

Planeeringualal on Läänemere kallasrada. PlanS § 126 lõike 1 punkt 10 kohaselt on

detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama

kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud

tingimustel tagama.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ja hoonestusala terrassidele ja kuni 6 m

kõrgusele teenindushoonele.

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH

menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et

tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas palume PlanS § 4 lõike 2

punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

2. Kehtiva Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala rohelisel

võrgustikul. Nii maakonnaplaneeringus kui ka koostatavas Hiiumaa valla üldplaneeringus

on piirkond rohelisest võrgustikust välja arvatud, kuna on turismiobjektina aktiivselt

külastatav ja suure inimmõjuga.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas, kuhu maakasutuse

juhtotstarvet ei ole määratud. Koostatava üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala

osaliselt virgestuse ja osaliselt maalise asustusega juhtotstarbega alal.

Juhime tähelepanu, et detailplaneering peab vastama kehtestamise ajal kehtivale

üldplaneeringule. Koostamise ajal ei ole keelatud arvestada ka muude asjassepuutuvate

dokumentidega, sh koostamisel oleva üldplaneeringuga, kuid õiguslikke tagajärgi loob ja

täitmiseks on kohustuslik vaid kehtiv õigusakt (kehtiv üldplaneering). Seega juhul, kui

koostatav üldplaneering kehtestatakse enne detailplaneeringut, tuleb detailplaneeringu

koostamisel ja kehtestamisel kehtiva üldplaneeringuga arvestada.

Arvestades, et maakonnaplaneering on kehtestatud peale üldplaneeringu kehtestamist ja

PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus,

palume detailplaneeringu koostamisel ka maakonnaplaneeringuga arvestada.

3. Palume eelnõusse lisada, et hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe

miinimumnõuetest.

4. KSH eelhinnangus on märgitud, et ranna-ala on „hooldamisvaba ala“. Palume eelnõud

täiendada selgitusega, mida tähendab „hooldamisvaba ala“.

Palume eeltooduga planeeringu koostamisel arvestada, samuti palume lähtuda

detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

3 (3)

Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) palume esitada Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonnale PlanS § 85 lõike 1 kohaselt

arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Urve Pill

53023306, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Maiken Lukas

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 23.11.2023 nr 8-3/436

Meie 15.12.2023 nr 7.2-4/23/24387-2

Seisukohtade väljastamine Tahkuna

tuletorni lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Austatud Maiken Lukas

Olete taotlenud planeeringu algatamise eelselt seisukohti Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus teenindushoonele ja

terassidele ja vee ning kanalisatsioonirajatistele, näha ette maaüksuste piiride muutmine, määrata

maaüksuste sihtotstarbed, lisaks liikluskorralduse ja haljastuse põhimõtete määramine määrata

arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Planeeringuga tehakse ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks uue teenindushoone ja seda teenindavate rajatiste ulatuses.

Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt.

Taotlusele lisatud algatamise otsuse eelnõu kohaselt hõlmab planeeringuala Tahkuna tuletorn

(39201:004:3000), Puhkeala (20501:001:0051), Viktori (20501:001:1522) ja Viktori

20501:001:1524) katastriüksuseid.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 12113 Tahkuna majaka tee km 10,587-10,627 teekaitsevöönd.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 177 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), meresõiduohutuse seadus (MSOS) ja planeerimisseaduse

(PlanS) ning majandus- ja taristuministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 10,612 (ristumine

kohaliku teega Mälestusmärgi tee). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Parkla

laiendamisel arvestada, et teed ja parklad oleksid selgelt eristatavad ning vältida olukordi, kus

juurdepääs kavandatakse läbi parkimiskohtade. Vajalik võib olla riigitee ja Mälestusmärgi tee

ristumiskoha ümberehitamine. Vajadusel käsitleda planeeringus juurdepääsu tagamist

naaberkinnistutele.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2 (4)

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Olemasolevast

väljakujunenud hoonestusjoonest riigitee poole hooneid ja piirdeid mitte kavandada.

4. Planeeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhendile „Ristmike

vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

3 (4)

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

16. Parkla laiendamisel planeerida busside parkimiskohad selliselt, et busside parkimine ja

tagasipööre oleks võimalik ilma tagurdamiseta kui parkimisala ei ole eraldatud selliselt, et

jalakäia juhuslik sattumine tagurdava bussi taha on välistatud.

17. Ühe bussi parkimiskoha pikkus planeerida 16m (kolmeteljelise turismibussi pikkus on 15m)

ja 4m lai. Kui olemasolevat parkimisala ei ole võimalik piisavalt laiendada, kaaluda

nõuetekohaste mõõtudega parkimiskohad bussidele sõiduteega paralleelselt 3m laiusesse

taskusse.

18. Sõidukiga (tuletorni teenindav kaubik jms) juurdepääs tuletornile kavandada kinnistu

20501:001:0051 kaudu vähemalt 4m laiuselt kuvatõmmisel näidatud 235,57m punasega

tähistatud trassil. Kui juurdepääsu tee tuletornini kavandatakse läbi parkimisplatsi, peavad

parkimiskohad olema projekteeritud selliselt, et parkivate sõidukite vahelt oleks iga-aegselt

tagatud parkimisalalt vaba läbisõit vähemalt 2,75m laiuse sõidukiga.

19. Planeeritav välisvalgustus ei tohi halvendada Tahkuna tuletorni tule nähtavust, mistõttu tuleb

planeeringus tuua välja meetmed vältimaks merelt nähtavaid valgusallikaid ning viimaks

valgusreostuse mõju minimaalseks.

20. Planeeritavad ehitised ei tohi halvendada Tahkuna tuletorni vaatlemist merelt, mistõttu ei tohi

planeeritavad ehitised olla oluliselt kõrgemad olemasolevatest tuletorni ümbritsevatest

ehitistest.

4 (4)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kert Süsmalainen

juhataja

laevateede ja sadamate osakond

Marje-Ly Rebas (teehoiuteenistus, kooskõlastuse üksus)

58581095, [email protected]

Andres Unn (tugiteenuste teenistus, haldusosakond)

58470611, [email protected]

Tiit Palgi (merendusteenistus, laevateede ja sadamate osakond)

5243875, [email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Hiiumaa vald Teie: 23.11.2023, nr 8-3/435

Kõrgessaare Osavalla Valitsus Meie: 18.12.2023, nr 5.1-17.5/2215-1

[email protected]

Muinsuskaitseameti seisukoht detailplaneeringu algatamise kohta.

Küsisite Muinsuskaitseameti seisukohta detailplaneeringu algatamise kohta Hiiumaa vallas

Kõrgessaare osavallas Tahkuna tuletorni lähialas.

Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 sätestab, et detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused

koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende

kaitsevöönd. Planeeritav detailplaneeringu ala jääb riikliku kaitse all olevate ehitismälestiste

Tahkuna tuletorn (reg. nr 23481), Tahkuna tuletorni kütuseladu (reg. nr 23483) ja Tahkuna

tuletorni ülevaataja elamu (reg. nr 23482) kaitsevööndisse.

Vastavalt Kultuuriministri 24. aprilli 2019 määruse nr 15 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ (RT I, 29.04.2019, 1) § 2 lõike 3 alusel ei pea

Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste

koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega

mõjuta kultuurimälestiste säilimist ega vaadeldavust.

Hoonestusalade planeerimisel tagada Tahkuna tuletorni ning tuletornikompleksi kuuluvate elu-

ja abihoonete vaadeldavus.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Frank Lukk

Hiiumaa nõunik

Tel 52 48 184

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 23.11.2023 nr 8-3/433

Meie 27.12.2023 nr 6-5/23/23784-2

Seisukoht Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ koos lisadega. Planeeringuala asub Hiiumaa vallas Tahkuna külas ning hõlmab Tahkuna tuletorn, Puhkeala,

Viktori ja Viktori maaüksuseid2. Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata Tahkuna tuletorni lähialal

ehitusõigus teenindushoonele ja terassidele ja vee ning kanalisatsioonirajatistele, näha ette maaüksuste piiride muutmine, määrata maaüksuste sihtotstarbed, lisaks liikluskorralduse ja haljastuse põhimõtete määramine määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste

ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, tehes ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks uue teenindushoone ja seda teenindavate rajatiste ulatuses.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil. Tahkuna looduskaitseala3, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Tahkuna loodusalana, jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele ning mõju sellele ei ole eeldada.

Koostatud (23.11.2023) eelhinnangu alusel ei pea Kõrgessaare Osavalla Valitsus Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) vajalikuks.

Tutvunud koostatud eelhinnanguga ja lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, nõustub Keskkonnaamet selle järeldusega. Keskkonnaamet on

asjaomase asutusena seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik4, kui

arvestatakse järgnevalt toodud märkustega. Eelhinnangut tuleb siiski täiendada

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.11.2023 nr 6 -5/23/23784 all 2 Katastritunnused vastavalt 39201:004:3000, 20501:001:0051, 20501:001:1524, 20501:001:1522 3 Vabariigi Valitsuse 22.09.2006 määrus nr 207 „Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri“ 4 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas

2 (3)

kaitstavate objektide infoga, seejuures tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju nendele.

Toome välja järgmised tähelepanekud, millega palume arvestada:

1. Planeeringualana on nimetatud Tahkuna tuletorni, Puhkeala, Viktori ja Viktori maaüksused. Samas detailplaneeringu lähteseisukohtades toodud joonise 1 „Planeeringuala paiknemise skeem” kohaselt hõlmab planeeringuala ka Mälestusmärgi

teed (katastritunnus 20501:001:1523).

2. Lähteseisukohtades joonisel 2 „Esialgne detailplaneeringu lahendusskeem” kujutatud planeeringuala erineb joonisel 1 kujutatud planeeringualast. Lisaks on joonisel 2 kujutatud kavandatavaid ehitisi, mis jäävad väljapoole nii joonisel 1 kui 2 märgitud planeeringuala.

3. KSH eelhinnangu ptk-s 3 „Planeeringuala keskkonnatingimused” on kirjas, et

Keskkonnaregistri andmetel ei leidu maaüksusel kaitsealuseid liike ega kivistisi. KSH eelhinnangu ptk-s 4.3 „Mõju pinnasele, taimestikule, loomastikule“ on kirjas, et planeeringualal puudub tõenäosus kaitsealuste liikide ja kivististe esinemiseks.

Juhime tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel jääb planeeringualale

II kaitsekategooria linnuliigi kirjuhaha (Polysticta stelleri) elupaik (peatusala)5. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände

ajal.

Kirjuhahk pesitseb tundravööndis polaarjoonest põhja pool. Eestis on kirjuhahk läbirändel ja talvitujana. Sügisrändel on üksikuid linde nähtud alates septembri lõpust, kuid massrännet on registreeritud detsembri I poolel. Kevadel vaadeldakse Vilsandi

rahvuspargis viimaseid suuremaid salku aprilli lõpuni, kuid väiksemaid parvi kohatakse veel juuni esimese dekaadi lõpuni. Otsestel rändevaatlustel Ristnas on registreeritud liigi

ärarännet alates aprilli viimastest päevadest kuni juuni keskpaigani6. Kirjuhahad toituvad rannikul küllaltki piiratud alal, sukeldudes 2-6 m (maksimaalselt 8 m) sügavuseni.

Eelnevat arvestades ei ole eeldada, et planeeringuga kavandatud tegevus, mis toimub maismaal ja millega kavandatakse eelkõige suvisele turismiperioodile suunatud arendusi,

mõjutaks kirjuhahka ja tema elupaiku, kuid eelhinnangus tuleks kaitstavat liiki ja võimalikku mõju temale siiski käsitleda.

Planeeringualast u 60 m kaugusele jääb II kaitsekategooria taimeliigi rand-orasheina (Elymus farctus) kasvukoht7. Rand-orashein kasvab lahtise liiva ja taimestunud luite piiril.

LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Kuna planeeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks on suurema hulga inimeste toomine piirkonda ning sellega võib kaasneda täiendav

tallamiskoormus ka liigi leiukohas, siis tuleb eelhinnangus käsitleda ka mõju sellele liigile ning planeeringu koostamisel arvestada võimalike ohtudega. Planeeringuga ei peaks

kavandama teid või radu, mis suunavad inimesi kaitsealuse liigi elupaika. 4. Planeeringualast ca 250 m kaugusele lõunasse jääb projekteeritav Hiiumaa rahvuspark.

Projekteeritav Hiiumaa rahvuspark hõlmab antud piirkonnas riigimetsamaad. Planeeringuala ei kattu projekteeritava kaitsealaga, kuid eelhinnangus tuleks siiski kõiki

võimalikus mõjualas asuvaid kaitstavaid objekte käsitleda ning tagada, et planeeringulahendusega ei kaasne negatiivset mõju seal esinevatele loodusväärtustele.

5 EELIS kood KLO9121475 6 Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu ptk 1.2. 7 EELIS kood KLO9305889

3 (3)

5. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, kus on LKS §

38 lg 3 kohaselt uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 on toodud erandid, millele ehituskeeld ei laiene, seejuures lg-s 5 toodud ehitistele ei laiene

ehituskeeld üksnes siis, kui need on kavandatud kehtestatud planeeringuga. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda

vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu8. Eeltoodust tulenevalt saab Keskkonnaamet oma lõpliku ja siduva

seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise kohta esitada pärast planeeringu

vastuvõtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Pakkonen peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus) [email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected]

Eve Kirs 5694 9603 (vesi)

[email protected]

8 LKS § 40 lg 4

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee

Registrikood 70003098

Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu eskiisi avalikustamine

(Hiiumaa vald)

Austatud Hergo Tasuja Edastasite 10.10.2024 kirjaga nr 9-6.1/1781 Maa-ametile Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiisi avalikustamise teate. Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualasse jäävate maaüksuste piiride muutmine, tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade määramine, maaüksuste sihtotstarvete määramine, haljastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimused määramine ning servituutide vajaduse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja kanalisatsioonirajatiste rajamiseks. Maa-amet nõustub detailplaneeringuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Kollo geodeesia ja aeromõõdistamise osakonna juhataja

Hergo Tasuja

Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 10.10.2024 nr 9-6.1/1781

Meie 18.10.2024 nr 6-3/23/17053-5

Liisi Kaleva [email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Hergo Tasuja

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 10.10.2024 nr 9-6.1/1781 Meie 01.11.2024 nr 7.2-3.4/2507-3

Tahkuna tuletorni detailplaneeringu

eskiis

Austatud Hergo Tasuja

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab eskiisi Tahkuna tuletorni kinnistu detailplaneeringule

ettepanekud Hiiumaa Vallavalitsusele.

Välise kustutusvee tagamise lahendus tuleb anda vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrus nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule.

Täpsustada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused arvestades

tuletõrjetehnika võimalusi (vastavalt 20t, 12m ja 3,5m ).

Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada

päästetehnika ohutus.

Alus: TuoS § 23 lg 2 ja § 24 lg 4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Galina Kiivit

Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor

Lääne päästekeskus

Galina Kiivit

+372 4725105

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 10.10.2024 nr 9-6.1/1781

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 14-3/2174-1

Koostöötegijate ja kaasatavate määramine ning seisukoht Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu eelnõu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus teatas vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 2 ja § 82

lõikele 4 Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu (detailplaneering) eelnõu avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust. Käesolevaga esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma seisukoha detailplaneeringu eelnõule ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnast ning määrab täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad tulenevalt

PlanS § 142 lõikest 4.

Planeeringuala, suurusega 1,85 ha, moodustavad Tahkuna tuletorni (39201:004:3000,

transpordimaa) ja Puhkeala (20501:001:0051, üldkasutatav maa) katastriüksused ja osaliselt

Mälestusmärgi tee (20501:001:1523, transpordimaa) katastriüksus. Planeeringuala kõlvikuline

koosseis on muu maa, looduslik rohumaa, õuemaa ja metsamaa. Tahkuna tuletorni kinnistul

paiknevad kinnismälestised Tahkuna tuletorni masinahoone (23486), Tahkuna tuletorni

kütuseladu (23483) ja Tahkuna tuletorn (23481) ning ajutised hooned klientide teenindamiseks.

Puhkeala kinnistul on vundament ja parvlaeval „Estonia” hukkunud laste mälestusmärk.

Juurdepääs planeeringualale on Tahkuna majaka riigiteelt (12113) ja Mälestusmärgi teelt.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 20.03.2018) kohaselt paikneb planeeringuala I

klassi maakondliku tähtsusega Tahkuna lääne- ja põhjaranna väärtuslikul maastikul, Tahkuna

lääneranna puhkealal ja kauni vaatekohaga alal.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas, sinna jääb II

kaitsekategooria linnuliigi peatusala. Planeeringualal on Läänemere kallasrada ja see jääb

valdavas osas ranna ehituskeeluvööndisse. Alal on riiklik geodeetiline märk (GPA ID 94600).

Kõrgessaare valla üldplaneeringu (kehtestatud 17.01.2003) kohaselt paikneb planeeringuala

detailplaneeringu kohustusega alal, nn valgel alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud ja kauni vaatega alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna

ehituskeeluvööndi ulatust ning määrata puhke- ja virgestusmaa maakasutuse juhtotstarve

planeeringuala piires, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva

detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga moodustatakse kolm krunti. Esimesele, navigatsiooniseadme-maa

sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus Tahkuna tuletornile ja varasemalt kasutuses

olnud tuletornikuplile. Teisele, 20% turismi- ja väljasõidukoha ning 80% loodusliku haljasmaa

sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus tuletorni kütuselaole ja masinahoonele

ehitisealuse pinnaga 100 m2 ja kõrgusega kuni 6 m. Kolmandal, tee- ja tänavamaa sihtotstarbega

krundil on parvlaeval „Estonia” hukkunud laste mälestusmärk ja kruuskattega juurdepääsutee

ning sellele ehitusõigust ei määrata. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis takistaksid

veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas rannal liikumist.

2 (3)

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:

1. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 11 on märgitud „Planeeringuala ja lähipiirkonna

põhjavesi on keskmiselt kaitstud.“ ja lk 26 on märgitud „piirkonna põhjavesi on

kaitstud“ Juhime tähelepanu, et planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega

piirkonnas, palume detailplaneeringut parandada.

2. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 11 on toodud informatsioon II kaitsekategooria

linnuliigi peatusala kohta. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II

kaitsekategooria liikide täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku

teabe seaduse § 35 lõike 1 p 8 kohaselt tuleb teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või

kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist, tunnistada asutusesiseseks

kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu avalikust eksemplarist II

kaitsekategooria liigi nimi eemaldada. Andmeid võib kättesaadavaks lähtudes avaliku teabe

seaduse § 38 sätestatud nõuetest.

3. Detailplaneeringu seletuskirja lk 35 on märgitud „Planeeringualale on lubatud

täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei

käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks hoonete või

rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, istumiskohad, teisaldatav prügimaja, lipumast,

erinevad väikevormid vms. Nimetatud rajatised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse

tuleohutuskujas.“ Palume lisada, et rajatisi ei tohi püstitada ehituskeeluvööndisse. Juhul, kui

soovitakse rajada istumiskohti, prügimaja vms rajatisi, tuleb need detailplaneeringus kavandada

ja vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut muuta.

4. Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud krundil 1 ehitusõigus kahele hoonele

ehitisealuse pinnaga 100 m2 ja kõrgusega 6 m. PlanS § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi

ehitusõigusega hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv, hoonete või

olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ja hoonete või olulise avaliku

huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus. Detailplaneeringus ei ole üheselt arusaadavalt

kirjeldatud krundi 1 ehitusõiguse ulatust.

4.1. Seletuskirjas lk 23 on märgitud, et „Krundile 1 planeeritud hoonete suurima lubatud

arvu hulka on arvatud Tahkuna tuletorn ning tuletorni kõrvale tõstetud endine tuletorni kuppel“.

Tuletorni saab nimetada hooneks tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) §-st 3, kuid ehitisregistris

on see registreeritud rajatisena. Detailplaneeringust ei selgu üheselt, kas krundil 1 määratakse

ehitusõigus hoonetele või rajatistele, mistõttu soovitame kasutada üldisemat mõistet ehitis1.

4.2. Seletuskirja on lisatud allmärge, milles on toodud, et „Lubatud maksimaalse kõrguse ja

korruselisuse määramise aluseks ei võeta 43 m kõrgust tuletorni, sest selle ehitise kõrgus ega

korruselisus planeeringut ellu viies ei muutu ning samas kõrguses teisi ehitisi lähialale ei

planeerita.“ Lisaks on seletuskirjas märgitud, et tuletorni kompleksi hooned tuleb säilitada ja

renoveerida olemasolevas kõrguses, kujus ja mahus. Juurde- ja pealeehitised ei ole lubatud. Lk

23 on märgitud, et varasemalt kasutuses olnud tuletornikuppel „võib säilitamiseks ja

eksponeerimiseks perspektiivselt vajada kohtkindlat paigaldamist“. Märgitud on, et ajutised

teenindushooned teisaldatakse või lammutatakse.

Seletuskirja kohaselt määratakse kruntidele 1 ja 2 eraldiseisvad hoonestusalad, kuhu sisse

jäävad kõik olemasolevad hooned ning tohib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja

rajatisi. Hoonestusalad on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ja rajatiste summaarne

ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel ning uute hoonete ja rajatiste

püstitamisel valida täpsemalt nende asukohti, suurusi ja paigutust arvestades olemasoleva

1 EhS § 3 lõike 2 kohaselt on hoone või rajatis ehitis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

3 (3)

maastiku, loodusväärtuste ning hoonetega. Samas on seletuskirjas märgitud, et planeeringualale

määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub eelkõige olemasolevatest hoonetest.

Detailplaneeringust ei selgu, miks on krundi pos 1 hoonete suurima lubatud kõrguse määramisel

jäetud tuletorni kõrgus välja toomata, kuigi ka teiste hoonete kõrgust ei ole lubatud muuta.

Arusaamatuks jääb, kas krundile 1 saab lisaks olemasolevatele ehitistele rajada veel kaks kuni

6 m kõrgust hoonet ning kas määratud ehitisealune pind hõlmab ka tuletorni ja endise tuletorni

kupli alust pinda. Samuti ei selgu, kas ajutised hooned lammutatakse või teisaldatakse ja kuhu

need teisaldatakse.

Krundi ehitusõiguse määramisel tuleb välja tuua nii säilitatavate kui ka planeeritavate hoonete

või olulise avaliku huviga rajatiste arv, nende lubatud kõrgus ja ehitisealune pind.

Palume detailplaneeringut täpsustada, ehitusõiguse tabelis ja seletuskirjas kõigi hoonete või

rajatiste, sh ka tuletorni maksimaalne lubatud kõrgus välja tuua ning ehitusõigus arusaadavalt,

selgelt ja üheselt mõistetavalt määrata.

4.3. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu põhijoonisel on krundil 1 tuletorn ja kuppel

kuid legendis puuduvad tingmärkidele selgitused. Palume põhijoonist täiendada.

5. Palume parandada õigekirjavead. Näiteks seletuskirjas lk 5 ja lk 13 „tegevused võivad

vastastiku mõjutada“, lk 8 ja lk 23, „hukkunud laste mäletusmärk“, lk 8 „ligipääsuks

kasutatakse Mäletusmärgi teed“, lk 37 „Tuletorni kompleksini viiast juurdepääsuteest“.

6. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise

ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks

planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Soovitame ruumilise illustratsiooni lisada enne

avalikku väljapanekut, st juba detailplaneeringu esitamisel kooskõlastamiseks ja arvamuste

andmiseks. Palume ruumiline illustratsioon detailplaneeringule lisada enne selle vastuvõtmist.

7. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel kooskõlastatakse detailplaneering

Keskkonnaametiga, Päästeametiga ja Muinsuskaitseametiga. Detailplaneeringu koostamisse on

kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS ning Viktori

(20501:001:1522), Viktori (20501:001:1524), Tahkuna tuulik (39201:004:0300), Tagaääre

(20501:001:1521) ja Eesääre (20501:001:1525) kinnistute valdajad. Võttes aluseks PlanS § 142

lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vajalikuks Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid. Lisaks eelpool nimetatutele tuleb

detailplaneeringu koostamisse kaasata Maa-amet, kuna planeeringualal on riiklik geodeetiline

märk.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik

isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Siim

ruumilise planeerimise osakonna nõunik

osakonnajuhataja ülesannetes

Urve Pill

53023306, [email protected]

Hiiumaa Vallavalitsus 26.11.2024

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja

[email protected]

Viktori kinnistu omanike arvamus

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiisi kohta

Meid on teavitatud, et Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu (katastriüksused katastritunnustega 39201:004:300; 20501:001:0051 ja

20501:001:1523) eskiisi avaliku väljapaneku 01.-30. november 2024.a.

Oleme tutvunud Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringuga, töö nr DP84-24.

Allpool toome välja mõned Viktori kinnistu omanike arvamused/ettepanekud detailplaneeringu

eskiisi kohta:

1. Kanalisatsioon

Detailplaneeringu punktis 4.4.3. (lk.26) on märgitud, et: „Planeeringualal ega selle mõjualas

ei ole ühiskanalisatsioonivõrgustikku ning hajaasustuse ja suurte vahemaade tõttu seda ka ei

planeerita.

Planeeringualal paiknevate hoonete kanalisatsioonivarustuse tagamiseks rekonstrueeritakse ja

võetakse kasutusele Krundil 2 paikneva masinaruumi juures olev olemasolev maa-alune mahuti

ning lisaks paigaldatakse Krunt 2 idaossa üks uus kinnine kanalisatsiooni kogumismahuti.

Hoonete ja mahutite vahele rajatakse maa-alune kanalisatsioonitorustik. Mahutid tuleb

varustada täiteanduriga ning regulaarselt tühjendada. Lokaalse puhasti rajamist ei planeerita

süsteemi hooajalisekasutuskoormuse tõttu.

Hoonete ja mahutite vaheline maa-alune torustik on vabavoolne. Et pikkade vahemaade tõttu

ei peaks mahutit rajama liiga sügavale, võib mahutist tühjendamiskohani rajada eraldi trassi

ja selle lõppu tühjenduskaevu.“

Detailplaneeringu põhijoonisel on kajastatud kanalisatsioonitrass ja kanalisatsiooni

mahutid (2 tk). Lahendatud ei ole kuidas toimub kanalisatsiooni mahuti tühjendamine

Krundil 2 paiknevast masinaruumi juures olevast olemasolevast maa-alusest mahutist.

Kas kanalisatsiooni mahuti tühjendamine on planeeritud uue rajatava juurdepääsutee

kaudu Krundi 2 idaossa paigaldatava uue kinnise kanalisatsiooni kogumismahuti

juurest?

Juhul, kui tühjendamine toimub Krundi 2 idaossa paigaldatava uue kinnise

kanalisatsiooni kogumismahuti juurest, on vajalik teha juurdepääsutee kogumismahuti

juurde, samuti kalda kindlustamise ja tugevdamistööd.

Detailplaneeringu töös (lk 26) on märgitud, et: „Hoonete ja mahutite vaheline maa-alune

torustik on vabavoolne“. Tekib küsimus, kas sellisel juhul on vajalik kasutusele võtta

Krundil 2 paikneva masinaruumi juures olevat olemasolevat maa-alust mahutit?

2. Tuletõrje veevõtukoht

Detailplaneeringu punktis 2.2.5. (lk 14) on märgitud, et: „Lähima tuletõrje veevõtukoht paikneb

Malvaste küla endise koolimaja juures (kaugus planeeringualast ca 8 km.“

Detailplaneeringu punktis 4.5.1. (lk 27) on märgitud: „Arvestades planeeringualal asuva

kompleksi kasutamise iseloomu, arhitektuurset ja ajaloolist väärtust, hoonete teineteisele

lähedal paiknemist ning asjaolu, et lähim nõuetele vastav veevõtukoht paikneb ca 17 km

kaugusel, planeeritakse planeeringualale Mälestusmärgi tee lõunanurka maa-alune

veevõtukoht.“

Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud tuletõrje veevõtukoht (TVK) asukohas, kus on

elektrimaakaabelliinide rägastik ja ristumiskoht. Lisaks on tuletõrje veevõtukoht kavandatud

Viktori kinnistu puukuuri ukse kõrvale ja majandushoovi sissesõidu värava asukohta, mis

takistab Viktori kinnistu majandushoovi raskete sõidukitega (näiteks küttepuude toomisel)

sõitmisel.

Detailplaneeringu töös (lk 31) on märgitud, et: „planeeringualale ulatub vastavalt

Ehitusseadustiku (EhS) 71 lg 2 alusel äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m kaugusele

riigitee kaitsevöönd, mis on määratud tagamaks tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse

ning vähendamaks teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.

Teekaitsevööndisse planeeritakse uue rajatisena maa-alune tuletõrje veevõtukoht ………“, kuid

ei ole arvesse võetud, et tuletõrje veevõtu koht rajatakse Viktori kinnistu piiri äärde.

Kuna tuletõrje veevõtu koha juurde ei ole põhijoonisel märgitud veetorustiku asukohta,

siis võib arvata, et maa-alune mahuti täidetakse veega mahutitega kohale toomisega või

merest pumbates. Samuti võib arvata, et üle mahuti majandushoovi sissesõit on keelatud,

et vältida tuletõrje veevõtu mahuti kahjustamist ja purunemist.

Teeme ettepaneku paigutada tuletõrje veevõtuks maa-alune mahuti parkla kõrvale

jäätmemaja kõrvale või osaliselt selle alla. Sellisel juhul jääb Viktori kinnistu omanikele

juurdepääs kinnistul paiknevale kuurile ja majandushoovile.

3. Parkimisala

Planeeringualas märgitud parkimisalale on juurdepääs riigile kuuluvalt Tahkuna majaka

teelt, tee number 12133. Eelnimetatud teelt on otsejuurdepääs Viktori kinnistule.

Tuletorni külastajate ligipääsuks kasutatakse Mälestusmägi teed, mis piirneb lõunast avaliku

kasutusega kahesuunalise asfaltkattega Tahkuna majaka teega nr 12113.

Detailplaneeringu punktis 4.4.4. (lk 26) on märgitud, et: „Planeeringuala kruntidele juurdepääs

toimub 12113 Tahkuna majaka tee lõpust algavalt Mälestusmärgi teelt, mida laiendatakse ja

planeeringuala ulatuses vajalikes asukohtades pikendatakse, et oleks tagatud igale

planeeringuala krundile nii jalgsi kui sõidukiga ligipääs (nt kaubavedu, päästetehnika,

tehniline teenindamine jne).“ .

Detailplaneeringu punktis 4.7. (lk 36) on märgitud:

1) „Tahkuna tuletorni külastajate sõidukite parkimiseks joonitakse parkimiskohad Krunt 3

lõunaossa, Mälestusmärgi tee lõpus olevale alale. Ühe sõiduautoparkimiskoha

minimaalse suurusena arvestatakse 2,5 m X 5 m. Juurdepääsplaneeringuala krunte

teenindavatele sõidukitele korraldatakse läbiparkimisplatsi ning parkivate sõidukite

vahelt tuleb tagada vaba läbisõitvähemalt 2,75m laiuse sõidukiga. Lähtuvalt asjaolust,

et detailplaneeringukoostamise algatamise ning lähteseisukohtade koostamise käigus

loobuti olemasoleva parkla laiendamisest, ei kohandu Transpordiameti kirjas

toodudparkla laiendamisega kaasnevad nõuded esitatud planeerimislahendustele;“.

2) „parkimiskohtade vajaduse arvutamiseks kasutatakse üldjuhul standardit EVS 843

Linnatänavad. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala paikneb hajaasustatud

piirkonnas, mille külastus ei ole regulaarne ega aastaringne ning tuletorn on

omaolemuselt ja parameetritelt niivõrd unikaalne objekt, mis ei ole võrreldav ei

muuseumi, teatri ega muu taolise kultuuriehitisega, ei ole parkimiskohtade

arvumääramisel võimalik rakendada nimetatud standardit. Parkla joonimisel

lähtutakse maaüksuste piiridest ning märgitakse maksimaalses ulatuses parkimiskohti

(u 10 kohta), millest vähemalt üks peab olema liikumispuudega isikusõidukile sobilike

parameetritega“.

Kahjuks ei ole detailplaneeringu töös arvestatud, et suvisel turismihooajal on tuletorni ja

ranna-alade külastatavus suur ning kõik külastajad parklas autole või bussile

parkimiskohta ei leia ning pargitakse mõlemal pool riigile kuuluva tee ääres. Võimaluse

korral palume kooskõlastada Transpordiametiga parkimisala ka riigi tee ääres ühel tee

küljel, parkimiskohtade markeerimisel palume markeerida Viktori kinnistu sissesõit

keelava kollase värviga, et tagada juurde- ja väljapääs Viktori kinnistule.

4. Veevarustus

Detailplaneeringu töös lk 25 on märgitud, et: „Planeeringualal paiknevate hoonete

veevarustuse tagamiseks rajatakse Krunt 2 keskossa uus veehaarde puurkaev. Planeeritud

kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega

hooldusala“.

Tulenevalt Viktori kinnistu omanike, Eesääre ja Tagaääre kinnistu omaniku Anti Kalle ja

Hiiumaa Vallavalitsuse abivallavanema ja valla töötajate ühisel nõupidamisel välja

käidud abivallavanema Üllar Laidi lubadusest, palume puurkaevu rajamisel arvestada

ka võimalust, et puurkaevu kaudu saab vajaliku joogivee Viktori kinnistu omanik.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maira Kattel

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Toom

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 10.10.2024 nr 9-6.1/1781

Meie 26.11.2024 nr 6-2/24/20894-2

Seisukoht Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu eskiisilahendusele

Austatud Maiken Lukas

Olete Keskkonnaametit teavitanud Hiiumaa Vallavalitsuse korraldatud Tahkuna tuletorni

lähiala detailplaneeringu (katastritunnused 39201:004:3000; 20501:001:0051;

20501:001:1523) eskiisi avalikust väljapanekust. Planeeringu koostamise eesmärgiks on

planeeringualasse jäävate maaüksuste piiride muutmine, tuletorni teenindamiseks ja

eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade

määramine, maaüksuste sihtotstarvete määramine, haljastuse põhimõtete määramine,

arhitektuursete tingimused määramine ning servituutide vajaduse määramine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja

kanalisatsioonirajatiste rajamiseks.

Varasemalt on Keskkonnaamet seisukohad esitanud 27.12.2023 kirjaga nr 6-5/23/23784-2.

Keskkonnaamet on tutvunud Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiislahendusega

ning esitame selle kohta alljärgnevad märkused ning seisukohad.

1. Detailplaneeringus on toodud: „Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et

võimaldada planeeringualale vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine. Nimetatud

tehnosüsteeme ei ole võimalik rajada tuletorni kompleksi õuealale tulenevalt seal

paiknevate muinsuskaitseobjektide olemusest, õueala väikesest pindalast ning

tehnosüsteemidega kaasnevatest kujadest. Tehnovõrke ei ole võimalik rajada ilma

ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseta Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 toodud

erandite alusel, sest planeeringuala hoonete hulgas ei ole elamut.“

Kui ehituskeeluvööndi vähendamist soovitakse üksnes vee- ja kanalisatsioonirajatiste

ehitamiseks, siis ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, sest tehnovõrke ja -

rajatisi on võimalik rajada Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 5 p 8 erandi

alusel, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatistele.

2. „Teekaitsevööndisse planeeritakse uue rajatisena maa-alune tuletõrje veevõtukoht ning

olemasolev jäätmekonteiner asendatakse miljöösse sobiva maapealse prügimajaga.

Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Tahkuna tuletorni kinnistule

planeeritud ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, et tagada olulise turismiobjekti

arenguvõimalused ning märgitud parkla juurde täiendavate rajatiste vajadus

(prügimaja, istumiskoht jne).“

2 (3)

Looduskaitseseadus § 38 ei tee erandeid ajutiste ehitiste ega ehitusteatist või ehitusluba

mittenõudvate ehitiste ehitamisele. Seetõttu on ka ajutiste või ehitusteatist ja ehitusluba

mittenõudvate ehitiste ehitamine ranna ehituskeeluvööndis keelatud. Ehitusseadustik

ütleb, et ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele

toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab

seda eristada teistest asjadest1. Planeeritavale prügimajale ei laiene üksi LKS erand,

mistõttu on prügimaja rajamiseks vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Samas

juhime tähelepanu, et tuletõrje veevõtukohale laieneb LKS § 38 lg 5 p 8 erand.

3. „Planeeringuala kruntidele juurdepääs toimub 12113 Tahkuna majaka tee lõpust

algavalt Mälestusmärgi teelt, mida laiendatakse ja planeeringuala ulatuses vajalikes

asukohtades pikendatakse, et oleks tagatud igale planeeringuala krundile nii jalgsi kui

sõidukiga ligipääs (nt kaubavedu, päästetehnika, tehniline teenindamine jne).“

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringus tuleb

selgelt välja tuua, et kõik planeeringualale jäävad olemasolevad ja planeeritavad teed

on avalikuks kasutamiseks.

4. Detailplaneeringu ptk 3.2 on öeldud: „Kuna üldplaneeringuga ei ole määratud korduva

üleujutusega ala piiri mererannal, loetakse vastavalt 01.04.2007 kehtima hakanud

Looduskaitseseaduse redaktsioonile korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna

ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluseks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Seetõttu on detailplaneeringu kehtestamise ja planeeritud tegevuste elluviimiseks

vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.“ Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneeringus „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine”2 on korduva

üleujutusala piiriks mererannal määratud põhikaardile kantud veekogu piir, seega ei ole

korrektne viidata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusele tulenevalt korduva

üleujutusega ala piirist.

5. Detailplaneeringu ptk 4.3.2 kohaselt ei kavandata uute hoonete ehitamist ei krundile 1

ega krundile 2. Miks räägitakse detailplaneeringus uute hoone ehitamisest? Nt ptk 4.2:

„Hoonestusalad on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ja rajatiste

summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel ning uute hoonete

ja rajatiste püstitamisel… „ ja „Hoonestusaladele uute hoonete ja rajatiste püstitamisel

peab arvestama, et…“.

6. Kui detailplaneeringuga kavandada uute hoonete ehitamist, siis tuleb nende kõigi

tarbeks taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Kui uusi hooneid ei kavandata, siis

tuleb see selgelt planeeringus välja tuua ning võtta seletuskirjast välja ka kõik viited

võimalikele uutele hoonetele. Detailplaneeringus tuleb sellisel juhul selgelt välja tuua,

et planeeringualal ei ole lubatud ka ehitusteatise kohustusega3 hoonete ehitamine.

7. Olemasolevad hooned on detailplaneeringu joonisel tähistatud kui „originaalkujul

säilitatavad hooned“ ning planeeringu ptk 4.6.2 on peamise arhitektuurse tingimusena

toodud: „Säilitada ja renoveerida tuletorni kompleksi hooned olemasolevas kõrguses,

kujus ja mahus. Juurde- ja pealeehitused ei ole lubatud.“ Millest lähtuvalt on sellisel

juhul määratud krundi 1 hoonete lubatud kõrguseks 6 m (olemasolevad hooned 4 ja 4,6

m)?

8. Palume kaaluda, kas on põhjendatud vajadus detailplaneeringu alusel taotleda ranna

ehituskeeluvööndi vähendamist. Juhul kui seda ikkagi peetakse vajalikuks, siis

selgitame, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub

LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist.

Seega ei saa Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda planeeringu kooskõlastamise

protsessis ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolekut või keelduda nõusoleku

1 Ehitusseadustik1 § 3 lg 1 2 Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 3 Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on kõik 0-60 m2 ehitisealuse pinnaga hooned, mis on mitteelamud, ehitusteatise

kohustusega

3 (3)

andmisest enne planeeringu vastuvõtmist. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi

vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud ning

kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud

tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning

lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast

teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja

kaldal. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on

võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata

taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus

reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede,

parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev

maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja

põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal

jm.

Ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine on pikk ja kaalutlemist nõudev

protsess, mis nõuab mitmete erinevate asjaolude uurimist. Eeltoodust tulenevalt saab

Keskkonnaamet oma lõpliku ja siduva seisukoha esitada pärast planeeringu

vastuvõtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] /

www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Üllar Laid

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.01.2025 nr 9-6.1/261 Meie 06.02.2025 nr 7.2-3.4/536-1

Kooskõlastuse taotlus Tahkuna tuletorni

lähiala detailplaneeringule. Tuleohutuse

osa kooskõlastamisest keeldumine.

Austatud Üllar Laid

Päästeameti Lääne päästekeskus jätab kooskõlastamata Koppe OÜ poolt koostatud töö nr

DP84-24 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tahkuna küla, Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu järgmisel põhjusel:

1. Planeeringus on kirjeldatud, et planeeritavale alale on lubatud rajada IV kasutusviisit

hooned ja planeeritakse rajada veevõtukoht mahuga 30 m3. Mahuti maht ei vasta

Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule.

Juhin tähelepanu, et veevõtukoht peab olema varustatud hüdrandiga.

Alus: TuOS § 23 lg 2.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamisest keeldumine on sisult menetlustoiming.

Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega)

- antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastasia Sutt

Ohutusjärelevalve büroo

inspektor

Lääne päästekeskus

Anastasia Sutt

+372 4447836

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 28.01.2025 nr 9-6.1/262

Meie 12.02.2025 nr 7.2-1/25/24387-7

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringule

(edaspidi planeering).

Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualasse jäävate maaüksuste piiride muutmine,

tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste ning trasside

võimalike asukohtade, maaüksuste sihtotstarvete, haljastuse põhimõtete, arhitektuursete

tingimuste ning servituutide vajaduse määramine.

Andsime seisukohad 15.12.2023 kirjaga nr 7.2-4/23/24387-2 (edaspidi seisukohad). Osade

seisukohtade punktides 1, 6, 12, 16 ja 17 toodud nõuetega ei ole kooskõlastamiseks esitatud

planeeringus arvestatud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Kooskõlastamise taotluses selgitate, et „lähtuvalt asjaolust, et detailplaneeringu koostamise

algatamise ning lähteseisukohtade koostamise käigus loobuti olemasoleva parkla

laiendamisest, ei kohandu Transpordiameti kirjas toodud parkla laiendamisega kaasnevad

nõuded esitatud planeerimislahendustele“ ning parkimise ja liikluskorralduse osas „peaksid

kõik kolm osapoolt (vald, Transpordiamet ja ka Viktori kinnistu) leidma planeeringu ala

väliselt täiendavaid lahendusi, mida planeeringuala raames ei ole võimalik lahendada“.

Algatamise otsuse lisaks olevas eelhinnangus Hiiumaa vallas Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta on välja toodud,

et alal on „vajadus täiendavate parkimiskohtade järele, mis planeeritakse lahendada

olemasoleva parkla laiendusena“. PlanS § 3 lg 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala

kohta koostatav terviklik ruumilahendus. See, et planeeringu menetlemise käigus loobuti

Tahkuna tuletorni olemasoleva parkla laiendamisest, ei tähenda, et tervikliku lahenduse jaoks

oluline osa – liikluskorraldus – lahendatakse poolikult. Kooskõlastamiseks esitatud

planeeringus on lahendamata busside parkimine ning sõiduautodele parkimiskohti, lisaks

olemasolevatele, juurde ei ole kavandatud. Lisaks on seletuskirja osas 4.7. toodud välja, et

planeeringulahendus ei taga hoonestatud Viktori kinnistule igakordset juurdepääsu avalikult

teelt. Transpordiamet ei nõustu planeeringu eelnõuga kus oluline probleem, eelkõige vajalike

parkimiskohtade planeerimine, on jäänud lahendamata. Kui liikluskorraldust ei ole võimalik

2 (3)

lahendada olemasoleva planeeringuala piires, tuleb planeeringuala vajadusel suurendada.

2. Lähtudes siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ peab –

juhul kui veevõtukoht rajatakse tee äärde – olema see päästetehnikaga ligipääsetavast teest

kuni 2,5 meetri kaugusel. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs.

Kooskõlastamiseks esitatud planeeringus on tuletõrje veevõtukoht planeeritud Viktori

kinnistule, veevõtukohani viib pinnastee. Oleme arvamusel, et pinnastee kandevõime ei pruugi

olla paakauto teenindamiseks piisav ning praktikas võib tekkida olukord, kus päästeauto

manööverdab riigiteel parkla juures ning tagurdab veevõtukohani. See omakorda võib tekitada

liiklusohtliku olukorra riigiteel. Palume muuta veevõtukoha asukohta ja/või tagada

nõuetekohane juurdepääs.

3. Põhijoonisel ei ole arusaadavalt välja toodud, millised on olemasolevad ning millised

planeeringu elluviimisel moodustatavate kruntide piirid. Korrigeerida leppemärke, lisada

vastavad selgitused.

4. Seletuskirjas on toodud, et tuletorni külastajatele hakkab ligipääs toimuma piirdeaia

idapoolsest osast kütuselao juurest, aga põhijoonisel on juurdepääs näidatud krundi 1

põhjaküljest. Palume seletuskiri ja joonis ühtlustada, vajadusel lisada leppemärkide selgitused.

5. Seletuskirja punktist 2.1.5 puudub navigatsioonimärgistuse kaitsevöönd, see lisada.

Taotluses palusite meilt lisaks kooskõlastusele ka ideid ja võimalusi, kuidas kohandada riigitee äär

turvaliseks parkimise ja manööverdamise alaks. Palume kaaluda parkimiskohtade ja veevõtukoha

rajamiseks järgnevaid ettepanekuid.

a) Bussi(de) parkla ja tuletõrje veevõtukoht rajada Puhkeala kinnistu lõunaossa. Umbtee

vältimiseks, päästesõidukitele ümberpööramise võimalus tagamiseks lõpetada Mälestusmärgi

tee parkla juures ümberpööramisekohaga. Näha ette üks invaparkimiskoht Tahkuna tuletorni

kinnistu põhjapoolse sissepääsu lähedale.

b) Näha ette sõiduautode parkimiskohad riigitee äärde, teega paralleelselt. Parkimisala

planeerimisel tuleb arvestada Mälestusmärgi tee ja riigitee ristumiskohal nähtavuse tagamise

nõudega (liitumisnähtavus 3x120m, näidatud punase joonega).

3 (3)

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Tiit Palgi, laevateede üksus

5243875, [email protected]

Kermo Vinnikov, haldusosakond

53050838, [email protected]

Andres Unn, haldusosakond

58470611, [email protected]

58581095, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.01.2025 nr 9-6.1/259

Meie 13.02.2025 nr 6-2/24/20894-5

Arvamus Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 kooskõlastamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 133 alusel

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu (Koppe OÜ, töö nr DP84-24).

Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsusega nr 188 algatati Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH). Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualasse jäävate

maaüksuste piiride muutmine, tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja

tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade määramine, maaüksuste sihtotstarvete

määramine, haljastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimuste määramine ning

servituutide vajaduse määramine.

Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

KSH vajalikkuse kohta oma 27.12.2023 kirjaga nr 6-5/23/23784-2, milles tõi ühtlasi välja, et

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ei asu tegevustega

hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis ning projekteeritaval kaitseobjektil.

Lisaks esitas Keskkonnaamet seisukoha detailplaneeringu eskiislahendusele oma 26.11.2024

kirjaga nr 6-2/24/20894-2, milles palus kaaluda kas on põhjendatud vajadus detailplaneeringu

alusel taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist, kuna vee- ja kanalisatsioonirajatiste,

tuletõrje veevõtukoha ja avalikult kasutatava tee rajamiseks kehtivad looduskaitseseaduse

(LKS) § 38 lg-s 5 toodud erandid. Planeeritavale prügimajale ei laiene üksi LKS erand, mistõttu

on prügimaja rajamiseks vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.

Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida

tähelepanu järgnevale:

1. Keskkonnaamet annab kooskõlastusi ja seisukohti planeeringutele seaduses sätestatud

juhtudel ja ulatuses. PlanS § 4 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 17.12.2015

määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ (edaspidi määrus nr 133), millega on kehtestatud planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Planeering

tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada, kui:

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.01.2025 nr 6-2/24/20894-4 all.

2 (2)

- planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (st planeeringu

koostamisel tehakse KSH), välja arvatud juhul, kui koostöö tegijaks ja kooskõlastajaks

on Kliimaministeerium (alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või

selle kaitsevöönd (alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- planeeringualal asub ala, mille suhtes on Kliimaministeerium algatanud kaitseala,

hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse

(alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- detailplaneeringuga määratakse kallasraja vähim vajalik teeninduspiirkond (alus:

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 2).

Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud

asjaolu, loobub Keskkonnaamet Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamisest.

2. Detailplaneeringu eskiislahenduse menetluse käigus jõuti lahenduseni (k.a see et esialgselt

planeeritud prügimaja asemele on planeeritud jäätmekonteiner), mille kohaselt ei ole ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, kuna planeeritavaid tehnovõrke ja -rajatisi ning

avalikku juurdepääsu on võimalik rajada LKS § 38 lg 5 p-de 8 ja 10 erandi alusel.

Detailplaneeringut on täiendatud ning põhijoonisel ja seletuskirjas on selgelt välja toodud,

et kõik planeeringualale jäävad olemasolevad ja planeeritavad teed on avalikuks

kasutamiseks.

3. Detailplaneeringuga nähakse ette vajadus kaldakindlustuse rajamiseks2. Arvestades, et

kalda- ja rannakindlustuse rajamine võib pikas plaanis kaasa tuua soovimatud

rannikuprotsessid ning randadel inimese poolt tehtud muudatused avaldavad tavaliselt

mõju pikal rannalõigul, on oluline enne planeerimist ja ehitustegevust kaasata

rannikuprotsesse valdav ekspert, kes hindaks tekkinud olukorda ja vajadusel pakuks välja

toimivad lahendused ning meetmed ranniku kaitseks.

4. Täpsustuseks eskiislahenduse avalikul arutelul3 teemaks tulnud I ja II kaitsekategooria liigi

teabe avalikustamisest – LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse

elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Liigi isendi nime

mainimist seadus otseselt ei keela.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected] Maris Pertel 5902 8703 (looduskasutus) [email protected]

2 LKS § 38 lg 5 p 3 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud ranna

kindlustusrajatisele. 3 Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 17.12.2024.

Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee / Registrikood

70000958

Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 28.01.2025, 9-6.1/260

[email protected] Meie: 26.02.2025, 5-10/306-1

Kooskõlastuse taotlus Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsus esitas Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks Koppe OÜ poolt koostatud

töö nr DP 84-24 „Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering“. Planeeringu koostamise eesmärgiks

on planeeringualasse jäävate maaüksuste piiride muutmine, tuletorni teenindamiseks ja

eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade

määramine, maaüksuste sihtotstarvete määramine, haljastuse põhimõtete määramine,

arhitektuursete tingimused määramine ning servituutide vajaduse määramine.

Alused

Aastatel 1873-1875 ehitatud Tahkuna tuletorn on kõrgeim Eesti neljast malmtuletornist – 43

meetrit. Säilinud on tuletorni algupärane välisilme ja detailid. 1998. aastal vahetati välja

laternaruum, esialgne on paigutatud tuletorni kõrvale maapinnale.

Terviklikult säilinud 1879. aastal ehitatud kütuseladu ja 1960. aastal ehitatud masinahoone on

kompleksi kuuluvad tehnilised abihooned.

Planeerimisseaduse1 § 133 lg 1 alusel esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks

valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Kui

kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering

kooskõlastatuks (lg 3).

Muinsuskaitseseaduse2 (MuKS) § 59 lg 5 sätestab, et amet keeldub kaitsevööndis tööde tegemise

teatises märgitud töö lubamisest, kui töö tegemine ei taga mälestise kaitsevööndi eesmärgi täitmist

või sellega võib tekkida oht mälestisele.

MuKS § 14 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärgiks muu hulgas mälestise

säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning selle vaadeldavuse ja mälestiselt avanevate

algupäraste vaadete säilimine.

MuKS § 95 järgi on enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks

tunnistatud asja kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates,

kui õigusaktis ei ole määratud teisiti.

1 Planeerimisseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024012 2 Muinsuskaitseseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023045

2(3)

Põhjendused

Detailplaneeringus on kütuselao ja masinahoone jaoks loodud tuletornist eraldatud kinnistu, mille

piir on kavandatud tuletorni ja kütuselao vahel, vahetult tuletorni sissepääsu ette.

Detailplaneeringus ei ole praegu piirdeaedade rajamist ette nähtud, kuid kinnistu jagamisel võib

omanik soovida kinnistut piirata. Kinnistute piiri määramine tuletorni sissepääsu lähedale võib

tulevikus tekitada olukorra, kus külastajate sissepääs ja tuletorni hooldamiseks vajalikud

tegevused on raskendatud või takistatud. Seega ei taga detailplaneeringus kavandatud kinnistute

jagamine mälestiste säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas ning võib tekkida oht mälestise

vaadeldavusele või säilimisele. Leiame, et ligipääsu ja hoonete hoolduse säilimiseks peavad

tuletorn, kütuseladu ja masinahoone jääma ühele kinnistule.

Detailplaneeringus on ligipääs tuletornile kavandatud ümber torni ümbritsevat kõrget piirdeaeda.

Juurdepääsu tee peab kulgema üsna mere äärest, mis on tugevatele tuultele avatud ala ning muudab

tuletorni külastamise ebamugavaks. Samuti tähendaks see mereäärse ala sillutamist ja kõvakattega

tee rajamist, mis ei arvesta olemasoleva maastiku ja keskkonnaga. Soovitame nihutada tuletorni

vana laternaruumi, et külastajatel oleks mugavam tuletorni pääseda.

Arvestades muinsuskaitseseaduse § 14 lg 2 p 1 ja 2 ja § 59 lg 5:

1. Kooskõlastame detailplaneeringu pärast järgnevate paranduste sisseviimist:

1.1 põhijoonisele lisada planeeringualale jäävad mälestised koos registrinumbriga ja

nende kaitsevööndid

1.2 põhijoonisel täpsustada suurima lubatud ehitisealuse pinna juures, et Tahkuna tuletorn

ja maapinnale tõstetud algne laternaruum on rajatised;

1.3 põhijoonisel täpsustada kinnistule nr 1 lubatavate kahe hoone asukohad. Kui on

mõeldud olemasolevaid rajatisi, siis täpsustada sõnastust, et see oleks üheselt

arusaadav;

1.4 seletuskirja ptk 2.1.5 „Kitsendused“ tabelis täpsustada mälestiste kaitsevööndite

ulatust, milleks on iga mälestise ümber 50 meetrit, hoone välisperimeetrist arvestades;

1.5 seletuskirja ptk 2.1.5 „Kitsendused“ tabelis täpsustada mälestise omaniku andmeid –

kõnealuste mälestiste omanik ei ole Muinsuskaitseamet;

1.6 seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk järgmises sõnastuses: Mälestisel ja selle

kaitsevööndis tuleb enne ehitustööde algust omanikul taotleda Muinsuskaitseametist

sellekohane tööde luba. Mälestiste kaitsevööndis tööde teostamisel tuleb arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis peab töid teostama muinsuskaitseseaduse § 53

lõike 4, § 59 lõike 7 ja § 64 lõike 3 alusel.

1.7 seletuskirja ptk 3.4 korrigeerida sõnastust alates teise lõigu teisest lausest, kuna praegu

jääb arusaamatuks, mida tahetakse öelda;

1.8 seletuskirja ptk 4.4.4 „Juurdepääsuteed“ ja jooniseid muuta nii, et tuletorni

juurdepääsutee ei kulgeks piki tuulist mereäärt ümber tuletorni. See kaotab ka

vajaduse seletuskirja lk 35 kirjeldatud kaldakindlustuse rajamiseks;

3(3)

1.9 seletuskirja ptk 4.5.2 „Energiakasutus“ täpsustada vastavalt kehtivale

ehitusseadustikule selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et energiatõhususe

miinimumnõuded kehtivad ka riikliku või kohaliku kaitse all olevatele hoonetele

juhul, kui nende nõuete täitmine ei muuda oluliselt hoonete olemust või välisilmet;

1.10 lk 30 täpsustada lauset „Detailplaneeringu koostamise raames ei ole koostatud

muinsuskaitse eritingimusi, sest planeeritav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud

ruumilist olukorda ega kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.“ viitega

Muinsuskaitseameti 18.12.2023 kirjale nr 5.1-17.5/2215-1;

1.11 seletuskirja ptk 4.6.1 ja 4.6.2 sõnastamisel arvestada, et mälestise restaureerimiseks

annab muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitseamet, mistõttu vastavaid punkte ei

ole kohalne käsitleda detailplaneeringus;

1.12 seletuskirja ptk 4.6.1 „Materjalivalik“ lisada, et teid sillutatakse minimaalses

võimalikus ulatuses ning materjalivalikul tuleb leida keskkonda sobilik ja kestlik

lahendus. Soovitame kaaluda ka purustatud kruusa;

1.13 seletuskirja ptk 4.6.2 sõnastuses arvestada, et kõikidele hoonetele on juurdepääs

olemas ja sõidutee rajamine on tarbetu;

1.14 tiitellehele lisada planeeringualal asuvad mälestised koos registrinumbritega.

2. Enne menetluse jätkamist soovib Muinsuskaitseamet kohtuda omaniku ja

detailplaneeringu koostajaga.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Frank Lukk

Hiiumaa nõunik

Tel 52 48 184

[email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] /

www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Üllar Laid

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 11.02.2025 nr 9-6.1/488 Meie 28.02.2025 nr 7.2-3.4/536-3

Korduv Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu tuleohutuse osa

kooskõlastamine

Austatud Üllar Laid

Päästeamet kooskõlastab PlanS 133 lg 1 alusel Koppe OÜ poolt koostatud töö nr DP 1-24

DP84-24 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tahkuna küla, Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu tuleohutusosa.

Päästeameti kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse

toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse

esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastasia Sutt

Ohutusjärelevalve büroo

inspektor

Lääne päästekeskus

Anastasia Sutt

+372 4447836

[email protected]

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu

protokoll

Kärdla 17.12.2024

Algus kell 14.00, lõpp kell 15.40

Osa võtsid: Maiken Lukas, Arno Kuusk, Üllar Laid, Peeter Toom, Maris Pertel

Koosolekul arutati

Planeerija Arno Kuusk andis ülevaate detailplaneeringu eskiisist.

Maiken Lukas andis ülevaate, et eskiis avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud Keskkonnaameti, Päästeameti, Maa-ameti, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja naaberkinnistu omanike ettepanekud ning arvamused

eskiislahendusele.

Maa-amet on tutvunud detailplaneeringu eskiisiga ja nõustub sellega.

Päästeamet on juhtinud oma kirjas tähelepanu, et välise kustutusvee tagamise lahendus tuleb

anda vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

sätestatule. Täpsustada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused

arvestades tuletõrjetehnika võimalusi. Selgitatakse, et üldjuhul peab veevõtukoht paiknema

ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus.

Koosolekul arutati, kuhu oleks võimalik rajada veevõtukoht, et see oleks määruses sätestatuga

kooskõlas, kuid ei takistaks tulevikuplaane naaberkinnistul ning teenindaks ka Viktori kinnistul

paiknevaid olemasolevaid hooneid. Otsustati veevõtukoht näidata olemasoleva välikäimla

juures Viktori kinnistul.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on teinud eskiislahendusele hulgaliselt märkuseid ja

täienduste ettepanekuid. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse märkustega ning

muudatused ja parandused viiakse seletuskirja ja põhijoonisele sisse. Keskkonnaameti

spetsialist lubas uurida, millisel kujul on lubatud märkida detailplaneeringusse II kategooria

kaitsealuse liigi info. Arutati ühiselt, mida lugeda hooneks, mida rajatiseks, milliseid kõrgusi ja

pindalasid aluseks võtta. Planeeringu koostaja on teadlik ruumilise illustratsiooni esitamise

vajalikkusest ning plaanib selle esitada seaduses ette nähtud perioodiks, st avalikul

väljapanekul.

Keskkonnaamet on tutvunud Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiislahendusega

ning esitame selle kohta märkused, millest tulenevalt tuleb parandused ja täiendused

planeeringusse sisse viia. Muuhulgas palub Keskkonnaamet kaaluda, kas on põhjendatud

vajadus detailplaneeringu alusel taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Kui

ehituskeeluvööndi vähendamist soovitakse üksnes vee- ja kanalisatsioonirajatiste

ehitamiseks, siis ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, sest tehnovõrke ja -

rajatisi on võimalik rajada Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 5 p 8 erandi

alusel, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatistele.

Koosolekul arutati, et detailplaneeringuga ei kavandata uusi hooneid ehituskeeluvööndisse ja

kuna tehnorajatiste planeerimine on lubatud ilma ehituskeeluvööndi vähendamiseta, siis

otsitakse võimalus, kuidas jätkata detailplaneering üldplaneeringu kohasena.

Naaberkinnistu omanikud on teinud ettepanekud:

Juhul, kui kanalisatsioonimahuti tühjendamine toimub Krundi 2 idaossa paigaldatava uue

kinnise kanalisatsiooni kogumismahuti juurest, on vajalik teha juurdepääsutee kogumismahuti

juurde, samuti kalda kindlustamise ja tugevdamistööd. Detailplaneeringu töös (lk 26) on

märgitud, et: „Hoonete ja mahutite vaheline maa-alune torustik on vabavoolne“. Tekib

küsimus, kas sellisel juhul on vajalik kasutusele võtta Krundil 2 paikneva masinaruumi juures

olevat olemasolevat maa-alust mahutit?

Koosolekul otsustati, et ei näidata masinaruumi olemasoleva mahuti juurde maa-alust mahutit.

Tehakse ettepanek paigutada tuletõrje veevõtuks maa-alune mahuti parkla kõrvale

jäätmemaja kõrvale või osaliselt selle alla. Sellisel juhul jääb Viktori kinnistu omanikele

juurdepääs kinnistul paiknevale kuurile ja majandushoovile.

Koosolekul otsustati mahuti näidata Viktori kinnistule olemasoleva välikäimla lähedusse.

Kahjuks ei ole detailplaneeringu töös arvestatud, et suvisel turismihooajal on tuletorni ja

ranna-alade külastatavus suur ning kõik külastajad parklas autole või bussile

parkimiskohta ei leia ning pargitakse mõlemal pool riigile kuuluva tee ääres. Võimaluse

korral palume kooskõlastada Transpordiametiga parkimisala ka riigi tee ääres ühel tee

küljel, parkimiskohtade markeerimisel palume markeerida Viktori kinnistu sissesõit

keelava kollase värviga, et tagada juurde- ja väljapääs Viktori kinnistule.

Koosolekul otsustati, et planeeringul parkimislahendust ei muudeta, kuid kohalik omavalitsus

suhtleb Transpordiametiga halva liikluskorralduse ja võimalike lahenduste osas.

Tulenevalt Viktori kinnistu omanike, Eesääre ja Tagaääre kinnistu omaniku Anti Kalle ja

Hiiumaa Vallavalitsuse abivallavanema ja valla töötajate ühisel nõupidamisel välja

käidud abivallavanema Üllar Laidi lubadusest, palume puurkaevu rajamisel arvestada

ka võimalust, et puurkaevu kaudu saab vajaliku joogivee Viktori kinnistu omanik.

Koosolekul selgitati, et detailplaneeringu põhijoonisel on veetrass näidatud Vikori kinnistuni.

Lisatakse ka seletuskirja selgitus.

Ettepanekud koosolekul

Peeter Toom selgitas, et aastatega on meri „söönud“ poolsaare tipu idakallast ning soovitab

kaaluda kaldakindlustuse rajamist olemasoleva hoone ja tehnovõrkude kaitsmise eesmärgil.

Selle ettepanekuga arvestatakse ning viiakse täiendus detailplaneeringusse.

Protokollija: Maiken Lukas (allkirjastatud digitaalselt)

Tahkuna tuletorni

kütuseladu 23483

Tahkuna tuletorni

masinahoone 23486

Tahkuna tuletorni

ülevaataja elamu 23482

Tahkuna tuletorn 23481

Tahkuna tuletorni kelder 23485

Tahkuna tuletorni

saun 23484

Tahkuna tuletorn

Tahkuna tuletornikütuseladu

Tahkuna tuletorni

masinahoone

Tahkuna tuletorni

ülevaataja elam u

Tahkuna tuletorni

kelder

Tahkuna tuletorni

saun

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Tugiplaan

ML106

1:500

Hiiumaa Vallavalitsus

Veiko Koppe

Tahkuna küla, Hiiumaa vald

DP84-24

A1

ML106_Tahkuna_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: 841.00 x 900.00 MM

LEPPEMÄRGID

20.03.2025

Planeeringuala* Katastriüksuse piir

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Tee, rada Hoone Kaev Side maakaabel Elektri maakaabel

Maapinna reljeef

Looduslik objekt

KEHTIVAD KITSENDUSED

Riigitee kaitsevöönd

*Märkus: Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana

Haljastus, looduslik ala Hoone, rajatis Tee, rada, kõvakattega ala Krundile, õuemaale juurdepääsu asukoht Hoone sissepääsu asukoht

Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd

Geodeetilise tihendusvõrgu punkt

Tahkuna tuletorn 23481

Kinnismälestise kaitsevööndTahkuna tuletorn

Kinnismälestise nimi, reg nr

Lisa 4. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 (4) kohaselt lisatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

Koppe OÜ Reg. nr. 12092951 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr DP84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 4.1

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr DP84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 4.1

Töö nr DP84-24

Planeeringualal paiknevad kinnismälestised: Tahkuna tuletorn, reg nr 23481

Tahkuna tuletorni kütuseladu, reg nr 23483 Tahkuna tuletorni masinahoone, reg nr 23486

TAHKUNA TULETORNI LÄHIALA DETAILPLANEERING

Planeeringuala: Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringust huvitatud isik: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise aeg: Juuni 2024

Väljatrükk: 20.03.2025

Koppe OÜ Kodasoo küla Reg. nr. 12092591 Kuusalu vald [email protected] Tel. 51 47540

Tahkuna tuletorni lähiala, 2020. Allikas: Maa-ameti fotoladu (fotoladu.maaamet.ee)

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed..................................................................................5 2. Planeeringuala ja selle mõjuala................................................................................7

2.1. Planeeringuala.....................................................................................................7 2.1.1 Asukoht............................................................................................................7 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................8 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus..............................................................11 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse..............................................................12 2.1.5 Kitsendused..................................................................................................12

2.2. Planeeringuala mõjuala....................................................................................14 2.2.1 Asukoht..........................................................................................................14 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus........................................................................15 2.2.3 Maakasutus..................................................................................................15 2.2.4 Hooned ja rajatised.....................................................................................15 2.2.5 Tehnovarustus...............................................................................................15

3. Ruumilise arengu eesmärgid....................................................................................17 3.1. Maakonnaplaneering....................................................................................... 17 3.2. Üldplaneering.....................................................................................................19 3.3. Detailplaneeringud............................................................................................21 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused...............22

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused..............................23 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................23 4.2. Krundi hoonestusala määramine.....................................................................23 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine.......................................................................24

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed................................................................24 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa- alal..........................................................................................................................25 4.3.3 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind.........................................................................................................................25 4.3.4 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus.....................................................................................................................26

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine...................................................27

4.4.1 Elektrivarustus................................................................................................27 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................27 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................28 4.4.4 Juurdepääsuteed........................................................................................28

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..........................................................29 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine........................29 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................31 4.5.3 Loodusvarade kasutus................................................................................31 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...............................31

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.....................32

Koppe OÜ 20.03.2025 2 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................32 4.6.2 Hooned.........................................................................................................32 4.6.3 Piirded, väikevormid....................................................................................33

4.7. Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine..................................33 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...................................35 4.9. Kuja määramine.................................................................................................36 4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine......................................................................36 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine............................36 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.................................................37 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..........................................38 4.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav...................................................................................................38 4.15. Muinsuskaitse....................................................................................................39

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 40 Joonis 1.2. Põhijoonis ............................................................................................................... 41

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Maa-ameti 06.12.2023 seisukoht 6-3/23/17053-2 .................................................. 42 Lisa 1.2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 07.12.2023 arvamus 14-3/3559-1 ... 43 Lisa 1.3. Transpordiameti 15.12.2023 seisukoht 7.2-4/23/24387-2 ....................................... 47 Lisa 1.4. Muinsuskaitseameti 18.12.2023 seisukoht 5.1-17.5/2215-1 .................................... 51 Lisa 1.5. Keskkonnaameti 27.12.2023 seisukoht 6-5/23/23784-2 ......................................... 52 Lisa 1.4. Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsus nr 188 ..................................................... 55 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsuse nr 188 lisa 1 (lähteseisukohad) ......... 57 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsuse nr 188 lisa 2 (KSH eelhinnang) .......... 63 Lisa 1.7. Maa-ameti 18.10.2024 arvamus nr 6-3/23/17053-5 ............................................... 74 Lisa 1.8. Päästeamet 01.11.2024 ettepanek nr 7.2-3.4/2507-3 ........................................... 75 Lisa 1.9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 08.11.2024 arvamus nr 14-3/2174-1 76 Lisa 1.10. Keskkonnaameti 26.11.2024 arvamus nr 6-2/24/20894-2 ................................... 79 Lisa 1.11. Viktori kinnistu omanike arvamus 26.11.2024 ....................................................... 82 Lisa 1.12. Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu 17.12.2024 osalejad ........................... 85 Lisa 1.13. Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu 17.12.2024 protokoll ........................... 86 Lisa 1.14. Päästeamet 06.02.2025 kiri nr 7.2-3.4/536-1 ......................................................... 88 Lisa 1.15. Transpordiameti 12.02.2025 kiri nr 7.2-1/25/24387-7 ............................................ 89 Lisa 1.16. Keskkonnaameti 13.02.2025 arvamus nr 6-2/24/20894-5 .................................. 92 Lisa 1.17. Muinsuskaitseameti 26.02.2025 kiri nr 5-10/306-1 ................................................ 94 Lisa 1.18. Päästeameti 28.02.2025 kooskõlastus nr 7.2-3.4/536-3 ....................................... 97

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia topo-geodeetiline uuring, töö nr AP24_077-1 ............................. 98

Koppe OÜ 20.03.2025 3 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused ....................... 99 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ................................................................................................. 101

4. Ruumilised illustratsioonid Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid ........................................................................................ 102

Koppe OÜ 20.03.2025 4 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi ning see võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Tahkuna tuletorn on kogu Hiiu maakonna üks külastatumaid turismiobjekte. Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on tuletorni külastajatele suunatud teenuste, vaba aja veetmise ning sündmuste läbiviimise parendamiseks rajada planeeringualale vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning avaliku kasutusega juurdepääsud.

Detailplaneeringu koostamine algatati üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna, et taotleda Keskkonnaametilt ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ehitustegevuse võimaldamiseks ranna-alal. Detailplaneeringu eskiislahenduse menetluse käigus jõuti lahenduseni, mille kohaselt ei ole ranna ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, sest soovitud tehnovõrke ja -rajatisi ning avalikku juurdepääsu on võimalik rajada Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 punktide 8 ja 10 erandi alusel, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatistele ning avalikult kasutatavale teele.

Alates detailplaneeringu vastuvõtmisest menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringu kohase planeeringuna, planeeringuala ulatust on suurendatud Tahkuna majaka tee maaüksuse põhjaossa ulatuva osaga ning on loobutud krundi piiride muutmisest, mis oli algatamisel üheks planeeringu koostamise eesmärgiks.

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tahkuna küla Tahkuna tuletorni maaüksus (kinnistu nr 1263133, katastritunnus 39201:004:3000), Puhkeala maaüksus (kinnistu nr 12089550, katastritunnus 20501:001:0051), Mälestusmärgi tee maaüksus (kinnistu nr 14138050, katastritunnus 20501:001:1523), 12113 Tahkuna majaka tee maaüksus (kinnistu nr 10709350, katastritunnus 39201:004:4852)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 18. aprill 2024 otsus nr 188 „Tahkuna tuletorni lähiala

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010

Koppe OÜ 20.03.2025 5 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”2

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Planeeringu koostamise eesmärgiks on tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade määramine, maaüksuste sihtotstarvete määramine, haljastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimused määramine ning servituutide vajaduse määramine.

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringu koostaja: Koppe OÜ, arhitekt Veiko Koppe (Volitatud arhitekt, tase 7, tunnistuse nr 173580)

Planeeringu koostamise aeg: Juuni 2024

Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tahkuna küla Tahkuna tuletorni maa-ala plaan tehnovõrkudega (10.06.2024, AP Geodeesia OÜ töö nr AP24_077).

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste, määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+3

• Muinsuskaitseseadus4

• Tuleohutuse seadus5

• Ehitusseadustik6

• Looduskaitseseadus7

• Jäätmeseadus8

• Veeseadus9

• Ruumiandmete seadus10.

2 Hiiumaa Vallavolikogu 18. aprill 2024 otsus nr 188: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx? itm=314759

3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/

4 Muinsuskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023045 5 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 6 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024004 7 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024013 8 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007 9 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024018 10 Ruumiandmete seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024017

Koppe OÜ 20.03.2025 6 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Tahkuna küla Tahkuna tuletorni, Puhkeala, Mälestusmärgi tee ning 12113 Tahkuna majaka tee maaüksusi, mille kogupindala on 20 95311 m².

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Tahkuna küla põhjaosa. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sellel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastikku mõjutada.

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringuala paikneb Tahkuna küla põhjatipus.

Planeeritavate maaüksustega piirneb eraomandis Viktori kinnistu kaks lahustükki (katastritunnused 20501:001:1524 ja 20501:001:1522).

Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):

11 12113 Tahkuna majaka tee maaüksuse kogupindala on 93070,0 m², millest planeeringuala koosseisu on arvestatud maaüksuse põhjaosa ca 2455 m² ulatuses

Koppe OÜ 20.03.2025 7 / 39

Joonis 1: Planeeringuala paiknemise skeem Tahkuna küla põhjatipus, M 1:1500. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• Hiiumaa militaarmuuseum (planeeringuala lähipiirkonna oluline turismiobjekt) – 1,8 km;

• Mihkli talumuuseum (planeeringuala lähipiirkonna oluline turismiobjekt) – 8 km;

• Kärdla linn (maakonnakeskus - lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, päästekomando, politseijaoskond, perearstikeskus, kiirabi, haigla) – 14 km;

• Kõrgessaare keskus (osavalla halduskeskus, lasteaed, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, tankla, vabatahtlik päästekomando) – 14 km;

• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 18 km;

• Kõpu tuletorn (Hiiumaa tuntuim turismiobjekt) – 30 km;

• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 37 km;

2.1.2 Maakasutus Tahkuna tuletorn on Hiiu maakonna üks külastatumaid turismiobjekte, mida 2023. aastal külastas 9724 piletiostjat12. Tahkuna tuletorn on kõrgeim Eesti neljast malmtuletornist, millel on säilinud algupärane välisilme ja algsed detailid. Tuletorni külastamise ning tuletorniga seotud teenuste pakkumiseks kasutatakse valdavalt tuletorni õueala, kus paiknevad tuletorn ning seda teenindavad ajutised hooned, mis on ümbritsetud kõrge

12 https://www.transpordiamet.ee/uudised/tuletorne-kulastas-eelmisel-aastal-84-025-inimest

Koppe OÜ 20.03.2025 8 / 39

Joonis 2: Planeeringuala paiknemise skeem Tahkuna küla territooriumil, M 1:15000. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

puitaiaga. Tuletorni külastajate juurdepääsuks kasutatakse Mälestusmärgi teed. Tuletorni õuealast väljapoole jääb parvlaeval „Estonia” hukkunud laste mäletusmärk13.

Planeeringuala maa-ala on lauge reljeefiga. Keskmine maapinna absoluutkõrgus on ca. + 2...+3 m merepinnast, kõrgeim koht on tuletorni alune ja seda ümbritsev ala (ca. + 3,5 m).

Kõlvikuliselt14 on planeeritaval kinnistul suurima osakaaluga muu maa, mis moodustab pea poole kogu planeeringuala kõlvikutest, ülejäänud planeeringuala osa jaguneb loodusliku rohumaa, õuemaa ning metsamaa vahel.

Riikliku maakatastri andmed planeeringualasse jäävate maaüksuste osas:

Tabel 1: Planeeringualas paiknevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Tahkuna küla

Lähiaadress Tahkuna tuletorn

Katastriüksuse tunnus 39201:004:3000

13 https://www.hiiumaakodulugu.ee/malestusmargid-1/estonia-katastroofis-hukkunud-laste- m%C3%A4lestusm%C3%A4rk-tahkunas

14 Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikud jagunevad: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa.

Koppe OÜ 20.03.2025 9 / 39

Joonis 3: Planeeringuala kõlvikukaart Allikas: Maa-ameti infoportaal http://minu.kataster.ee

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Katastriüksuse registreerimise aeg 11.11.1999

Sihtotstarve Transpordimaa 100%

Pindala 4775 m²

Sh looduslik rohumaa 1907 m²

Sh õuemaa 986 m²

Sh muu maa 1882 m²

Kinnistu nr 1263133

Omandivorm Riigiomand

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Tahkuna küla

Lähiaadress Puhkeala

Katastriüksuse tunnus 20501:001:0051

Katastriüksuse registreerimise aeg 20.12.2017

Sihtotstarve Üldkasutatav maa 100%

Pindala 11728 m²

Sh looduslik rohumaa 4697 m²

Sh muu maa 7031 m²

Kinnistu nr 12089550

Omandivorm Munitsipaalomand

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Tahkuna küla

Lähiaadress Mälestusmärgi tee

Katastriüksuse tunnus 20501:001:1523

Katastriüksuse registreerimise aeg 31.03.2022

Sihtotstarve Transpordimaa 100%

Pindala 1995 m²

Sh looduslik rohumaa 823 m²

Sh metsamaa 232 m²

Sh muu maa 940 m²

Koppe OÜ 20.03.2025 10 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Kinnistu nr 14138050

Omandivorm Munitsipaalomand

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Tahkuna küla

Lähiaadress 12113 Tahkuna majaka tee

Katastriüksuse tunnus 39201:004:4852

Katastriüksuse registreerimise aeg 25.09.2000

Sihtotstarve Transpordimaa 100%

Pindala 93070,0 m²

Sh looduslik rohumaa 2079,0 m²

Sh metsamaa 52063,0 m²

Sh muu maa 38677,0 m²

Kinnistu nr 10709350

Omandivorm Riigiomand

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Riikliku ehitisregistri15 andmetel paiknevad Tahkuna tuletorni maaüksusel ehitised:

• hoone 121413197 – kütuseladu;

• hoone 121413199 – masinahoone;

• rajatis 220823080 – plankaed;

• rajatis 221266749 – Ela117 (mikrotorustikus fiiberoptiline sidekaabel);

• rajatis 221281493 – Tahkuna tuletorn 645.

Tahkuna tuletorni maaüksusel paiknevatest ehitistest on Kultuurimälestiste registrisse kantud Tahkuna tuletorni masinahoone (reg. nr. 23486), Tahkuna tuletorni kütuseladu (23483) ning Tahkuna tuletorn (23481). Lisaks Tahkuna tuletorni maaüksusel paiknevatele kultuurimälestistele paikneb mitmeid mälestisi ka tuletorniga piirneval Viktori maaüksusel.

Tahkuna tuletorni16 ehitamist alustati 1873. aastal ning see on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Jalamist 43 m kõrgune tuletorn on hästi säilinud ning seisab oma algsel kujul - ainukesed tõsisemad kahjustused on tabanud prisma klaase, mis said kannatada Esimese maailmasõja ajal püssikuulide all ja mis asendati 1920. aastal

15 Ehitisregister - http://www.ehr.ee/ 16 Tahkuna tuletorn – riiklik nagivatsioonimärk nr 645: https://nma.vta.ee/aton/2806

Koppe OÜ 20.03.2025 11 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Inglismaalt tellitud optiliste läätsedega. Tuletorni tipus olev tuli põleb aastaringselt pimedal ajal ning tule nähtavuskaugus on 12 miili.

Puhkeala maaüksusel paikneb parvlaeval „Estonia” hukkunud laste mälestusmärk, tuletorni plankaia taga hoone vundament.

Mälestusmärgi tee maaüksusel on kruuskattega juurdepääsutee, ELA fiiberoptiline sidekaabel ning maaüksuse lõunaosa läbib elektri maakaabel, kuid neid ehitisi ei ole riiklikus ehitisregistris registreeritud.

Tahkuna majaka tee maaüksust läbib ELA fiiberoptiline sidekaabel.

Planeeringualale jääb riikliku tihendusvõrgu märk Tahkuna_nina01 nr 62-512-4501 (GPA ID 94600).

Vee- ja kanalisatsiooniehitisi planeeringualala ei paikne.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on valdavalt lage. Rannaäärne maastik on üsna kivine ja osaliselt liivane, veidi on looduslikku haljastust ning üksikuid puid ja puude gruppe. Õhukese pinnakatte moodustavad meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel).

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) avalikkusele kättesaadavatel andmetel jääb planeeringualale II kaitsekategooria linnuliigi kirjuhaha (Polysticta stelleri) elupaik (peatusala).

Planeeringuala ja lähipiirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud.

Planeeringuala piirneb põhjaosas Läänemerega. Mererannale, mille arvestuse aluseks on põhikaardile kantud veekogu veepiir, on määratud:

• 10 m laiune kallasrada;

• 20 m laiune veekaitsevöönd;

• 200 m laiune ranna ehituskeeluvöönd;

• 200 m laiune ranna piiranguvöönd.

2.1.5 Kitsendused Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringuala kinnistutel kehtivate kitsendustega:

Tabel 2: Tahkuna tuletorni maaüksusel kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendav objekt Nimi ID Kitsenduse arvestuse päritolu

Pindala

Ranna ehituskeeluvöön d

Ranna ehituskeeluvöön d

20240204214 ETAK - rannajoon 4766,07 m²

Koppe OÜ 20.03.2025 12 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Ranna piiranguvöönd

Ranna piiranguvöönd

20240204213 ETAK - rannajoon 4766,07 m²

Veekogu kallasrada

Veekogu kallasrada

20240204211 ETAK - rannajoon 1435,17 m²

Ranna veekaitsevöönd

Ranna veekaitsevöönd

20240204212 ETAK - rannajoon 2718,55 m²

Sideehitise kaitsevöönd

ELA117 ELA117

Eesti Lairiba Arenduse SA

91,63 m²

Navigatsiooni- märgi kaitsevöönd

Tahkuna tuletorn PM645

Transpordiamet 3728,16 m²

Kinnismälestis Tahkuna tuletorn 23481

Kultuurimälestiste register – Muinsuskaitseamet

Kaitsevöönd 50 m rajatise välisperimeetrist

Kinnismälestis Tahkuna tuletorni masinahoone

23486 Kultuurimälestiste register – Muinsuskaitseamet

Kaitsevöönd 50 m hoone välisperimeetrist

Kinnismälestis Tahkuna tuletorni kütuseladu

23483 Kultuurimälestiste register – Muinsuskaitseamet

Kaitsevöönd 50 m hoone välisperimeetrist

Tabel 3: Puhkeala maaüksusel kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendav objekt Nimi ID Kitsenduse arvestuse päritolu

Pindala

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

94600

Maa-amet Geodeetiliste punktide andmekogu

27,96 m²

Ranna ehituskeeluvöönd

Ranna ehituskeeluvöönd

20240204214 ETAK - rannajoon

11711,60 m²

Ranna piiranguvöönd

Ranna piiranguvöönd

20240204213 ETAK - rannajoon

11711,60 m²

Veekogu kallasrada

Veekogu kallasrada

20240204211 ETAK - rannajoon

2551,87 m²

Ranna veekaitsevöönd

Ranna veekaitsevöönd

20240204212 ETAK - rannajoon

4843,85 m²

Sideehitise kaitsevöönd

ELA117 ELA117

Eesti Lairiba Arenduse SA

76,95 m²

Koppe OÜ 20.03.2025 13 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Tabel 4: Mälestusmärgi tee maaüksusel kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendav objekt Nimi ID Kitsenduse arvestuse päritolu

Pindala

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Maantee 12113

Transpordiamet 479,84 m²

Elektripaigaldise kaitsevöönd

AXPK.4x120 291001833

Elektrilevi OÜ 55,20 m²

Elektripaigaldise kaitsevöönd

AXPK.4x25 214932410

Elektrilevi OÜ 1,18 m²

Ranna ehituskeeluvöönd

Ranna ehituskeeluvöönd

20240204214 ETAK - rannajoon 1995,40 m²

Ranna piiranguvöönd

Ranna piiranguvöönd

20240204213 ETAK - rannajoon 1995,40 m²

Sideehitise kaitsevöönd

ELA117 ELA117

Eesti Lairiba Arenduse SA

322,93 m²

12113 Tahkuna majaka tee maaüksusele ulatuvad avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd, sideehitise kaitsevöönd ning Tahkuna tuletorni kompleksi kaitsealuste kinnismälestiste kaitsevööndid. Kuna planeeringuala ei hõlma kogu 12113 Tahkuna majaka tee maaüksust vaid väikest osa maaüksuse põhjatipus, siis ei ole sarnaselt teiste planeeringualasse jäävate maaüksustega võimalik välja tuua kitsenduste täpset ulatust.

2.2. Planeeringuala mõjuala Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastikku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Tahkuna on Hiiu maakonna põhjapoolseim küla, mis kuni 2013. aasta haldusreformini kuulus Kõrgessaare, sealt edasi Hiiu ja alates 2017. aastast Hiiumaa valla koosseisu.

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Tahkuna küla põhjaosa. Küla piirneb põhjas ja läänes Läänemerega, lõunas Meelste ja idas Lehtma külaga. Küla territooriumil asub Hiiumaa militaarmuuseum, Tahkuna tuletorn ja Eesti esimene tuulegeneraator, mis 2021. aastal demonteeriti. Tuletorni lähedal asub parvlaeval „Estonia” hukkunud laste mälestusmärk.

Koppe OÜ 20.03.2025 14 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Planeeringuala piirneb kahesuunalise asfaltkattega Tahkuna majaka riigiteega nr 12113. 2023. aasta loendusandmete järgi kasutab antud maanteed aasta lõikes keskmiselt 170 sõidukit ööpäevas17.

2.2.3 Maakasutus Tahkuna küla territoorium on valdavas osas kaetud metsaga, lagedam on mereäärsetel aladel ning lageraiet teostatud kohtades. Maapinna kõrgus kogu piirkonnas jääb kuni +10..+12 m merepinnast.

Küla territooriumil suuremad maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega riigimetsa kinnistud Kärdla metskond 1 ja Kärdla metskond 2. Küla kagunurgas paikneb 2007. aastal arendama hakatud Merineitsi puhkeküla, mille pea 40 elamukrundist on praeguseks hoonestatud umbes pooled. Küla kirdenurgas on kehtestatud detailplaneeringu järgi moodustatud 14 elamukrundiga arendusala, kuhu hoonestust veel püstitatud ei ole.

2.2.4 Hooned ja rajatised Tahkuna küla territooriumil on pea 30 hoonestatud krunti, millest valdav osa paikneb Merineitsi puhkeküla territooriumil. Hoonestatud kruntide valdavaks hoonestuseks on 2- korruseline elamu või suvila koos abihoonetega. Abihooned on põhihoonest väiksemad ja madalamad ning hoonel korraga vaid üks funktsioon (saun, kuur, garaaž, kelder jne).

Endise Tahkuna piirivalvekordoni territooriumil tegutseb Hiiumaa militaarmuuseum. Muuseumi ümbritsevates metsades on hulganisti militaarrajatisi nii Esimese kui Teise maailmasõja perioodist - rannapatareid, õhutõrje- ja välisuurtükipatareide positsioonid, sõjaväelinnakud, raudteetamm, dotid, kaevikud, laskepesad, Külma sõja aegsed piirivalvepostid ja vaatetorn, sideliinid, radarimägi.

2.2.5 Tehnovarustus Küla territooriumil paikneb neli OÜ Elektrilevi elektrialajaama: AJ8816, Tahkuna, Pangea ja Merineitsi. Alajaamade vahel ning alajaamadest kuni lõpptarbijateni on valdavalt veetud maakaabelliinid.

Tahkuna küla läbiva riigitee serva on rajatud lairibavõrk ELA. Tegu on üle-Eestilise fiiberoptilisel kaablil põhineva baasvõrguga, mille üheks lõpp-punktiks on Tahkuna tuletorn.

Tsentraalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole piirkonda rajatud. Elamumaa kruntidel on veevarustuseks lokaalsed puurkaevud ning kanalisatsioon on lahendatud kas kogumismahuti või imbsüsteemiga. Sademevete ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või immutatakse see pinnasesse.

17 Transpordiameti riigiteede liiklussageduse loenduse andmed: https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika

Koppe OÜ 20.03.2025 15 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb Malvaste küla endise koolimaja juures (kaugus planeeringualast ca 8 km). Lähim alaline päästekomando paikneb Kärdla linnas (ca 17 km).

Koppe OÜ 20.03.2025 16 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.

• Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringualale sobilik krundijaotus, maakasutus, hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala ning piirkonnale omaste asjaoludega.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneeringu18 kohaselt asub planeeringuala kohaliku tähtsusega I klassi Tahkuna lääne- ja põhjaranna väärtuslikul maastikul, puhkealal ja ilusa vaatega kohas, millel paiknevad kinnismälestised.

Tahkuna poolsaare põhjaosas on puhkeväärtusega nii rand kui sellega piirnev mets. Oluliste puhkealadena on maakonnaplaneeringus määratud piirkonnad, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkajate rohkus suvel antud kohtades eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste planeerimist.

18 Hiiu maakonnaplaneering 2030+(kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65): https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/

Koppe OÜ 20.03.2025 17 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike registri19 alusel on Tahkuna lääne- ja põhjaranna I klassi väärtuslikule maastikule määratud kasutustingimused ja hooldussoovitused.

I. Väärtusliku maastiku kasutustingimused:

A. elamuehituseks on ala ebasobiv, v a endised külad ja talukohad;

B. tuleb tagada, et mootorsõidukitega ei sõidetaks väljaspool selleks ettenähtud teid.

I. Väärtusliku maastiku hooldussoovitused, mida on planeeringualal võimalik kohandada tulenevalt planeeringuala asukohast või olemusest:

A. rannaäärseid metsi, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse, tuleks puhkemajanduse huvides majandada püsimetsana;

B. populaarsemates ujumiskohtades tuleb ehitada laudteid, kui ilmneb tallamiskahjustusi.

Tahkuna poolsaare põhjaosa kuulub valdavalt rohelise võrgustiku tuumala koosseisu. Kuna rohevõrgustik baseerub peamiselt riigimetsa ja kaitsealade maadel, siis planeeringuala ja seda ümbritsev lähiala, mis kuuluvad munitsipaal-, riigi- ja eraomandisse, ei ole rohelise võrgustiku koosseisu arvatud.

19 Hiiumaa väärtuslike maastike register: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Lisa-3.-MP-Vaartuslike-maastiku- register.pdf

Koppe OÜ 20.03.2025 18 / 39

Joonis 4: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardilt

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine20 ning Kõrgessaare valla üldplaneering21 osas, mis ei lähe vastuollu teemaplaneeringuga.

Vastavalt üldplaneeringule asub Tahkuna tuletorni lähiala määramata juhtotstarbega, detailplaneeringu kohustusega ning kauni vaatega alal. Objektidest on alal tuletorn ja mitmed muinsuskaitseobjektid. Planeeringuala paikneb täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis. Teemaplaneeringuga on Kõrgessaare vallas korduva üleujutusega ala piiriks määratud tavaline veepiir.

Üldplaneeringu nõuded üldkasutatavate, puhke- ja ärihoonete ehitamise ning üldkasutatava maa ja ärimaa kasutamiseks, mida on planeeringuala asukohast ning juhtotstarbest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

• ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud;

• enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise võimalus;

• avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise ärihoonete kavandamisel alla 2,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 2,5 m absoluutkõrgusega. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 2,5 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena;

• kõigi uute ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt;

20 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/ 0f3a1a0e-8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e

21 Kõrgessaare valla üldpaneering. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372- 64c8-42da-9ac2-bdaca94a01d0

Koppe OÜ 20.03.2025 19 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada korteriomandit, kui detailplaneering seda ette ei näe. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast majutusteenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe.

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise.

Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Tahkuna tuletorni kinnistule planeeritud ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, et tagada olulise turimisobjekti arenguvõimalused ning märgitud parkla juurde täiendavate rajatiste vajadus (prügikonteinerid, istumiskoht jne). Eelnõuga on maa-alale määratud virgestuse maa- ala juhtfunktsioon.

Detailplaneeringu koostamise perioodil toimub uue üldplaneeringu aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine.

Koppe OÜ 20.03.2025 20 / 39

Joonis 5: Väljavõte Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu põhijooniselt

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 5: Planeeringualal ja selle mõjualal koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev

Seisund

26668 Tahkuna tuuliku maaüksuse detailplaneering

Info puudub Info puudub

Kehtiv

98452 Põhjanurga maaüksuse detailplaneering

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks

Ei Kehtiv

95952 Tahkuna külas Rüütli maaüksuse detailplaneering

elamumaa sihtotstarbe, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine

Ei Kehtiv

98453 Rüütlimetsa maaüksuse det

Kruntideks jagamine, ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks

Ei Kehtiv

50972 Vana-Mihkli Kruntideks jagamine, sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguste seadmine

Ei ole teada

Kehtiv

Koppe OÜ 20.03.2025 21 / 39

Joonis 6: Väljavõte Maa-ameti planeeringute registrist

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks.

Analüüsi aluseks saab võtta asjaolu, et looduskauni ja mitmest küljest merega piirneva asukoha keskseks objektiks on ainulaadne Tahkuna tuletorn, mis on ühtaegu oluline navigatsioonimärk, kinnismälestis ning koos tuletorni ümber paiknevate hoonetega moodustab tervikliku kompleksi, mis üks suurima külastajate hulgaga avalik turismiobjekt Hiiu maakonnas.

Piirkonna arengudokumendid ei näe perspektiivselt piirkonnas ette aktiivset ehitus- ja arendustegevust ning pigem on olulisem roll ranna ja sellega piirneva metsa puhkeväärtuste säilitamisel.

Aastate jooksul on muutunud keskmise tuletorni külastaja profiil - suuri inimhulki korraga transportivate busside asemel liiguvad turistid üksikult või peredega jalgratastel ning sõidu- ja matkaautodega. Ühest küljest suured inimhulgad ning looduse ja taristu kasutuskoormus seeläbi hajutatud, aga samas eeldab kaasaegne külastaja rohkem kohapeal pakutavaid teenuseid, läbimõeldud ja selgelt mõistetavat liikumis-, liiklus- ja parkimiskorraldust jne.

Tahkuna tuletorni ja seda ümbritsevate hoonete restaureerimine ja kasutuselevõtt piirkonda külastavatele turistidele erinevate teenuste pakkumiseks on kooskõlas maakonna ja valla arengudokumentidega. Planeeringuala sobib senisest veelgi aktiivsemaks kasutuselevõtuks, sest ruumilist keskkonda loovad hooned, ligipääsud ning peamised tehnovõrgud on varasemast olemas ning täiendavate teenuste arendamiseks vajaminevad ehitusmahud on mahult pigem väikesed ja lokaalse mõjuga – säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise aluseks olevaid materjale, on planeeringu koostamisel eeldatud, et kõik planeeritud tegevused on põhjendatud ning lähtuvad planeeringualal ja selle mõjualas oleva ning planeeritud maakasutuse ja üldiste maakonna arengusuundadega.

Koppe OÜ 20.03.2025 22 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringuala kruntidele ehitusõiguse, maakasutuse sihtotstarvete, arhitektuursete tingimuste, tehnorajatiste- ja võrkude asukohtade, servituutide vajaduse ning liiklus- ja parkimispõhimõtete määramise.

Läbi detailplaneeringu luuakse eeldused planeeringualal paiknevate olemasolevate hoonete (masinahoone ja kütuseladu) kasutuselevõtuks ning neid teenindavate tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks, et koos maastiku, haljastuse ning väikevormidega moodustuks terviklik kaasaegne puhke- ja teenuskeskkond. Aastakümneid tühjana seisnud hoonete kasutuselevõtt ei oma olulist negatiivset rolli planeeringuala ega selle mõjuala maakasutusele, sest see ei too automaatselt kaasa olulist külastajate arvu kasvu, kuid võimaldab laiendada territooriumil pakutavate teenuste loetelu, kvaliteeti ning seeläbi hajutada maakondlikult olulise turismiobjekti kasutuskoormust.

Planeeringualale ei planeerita lisaks juba olemasolevatele uusi hooneid ega olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

Kui planeeritud tegevuste elluviimisel järgitakse detailplaneeringus, üldplaneeringus ja muudes arengudokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus-, arendus- ning käitlustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta need olulisi ega pöördumatult negatiivseid mõjusid.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga ei muudeta muudeta olemasolevate maaüksuste arvu, pindala aega piire.

Lihtsustamise huvides markeeritakse planeeringualasse jäävaid kinnisasju planeeringu koosseisus järgnevalt:

• Krunt 1 – Tahkuna tuletorni maaüksus;

• Krunt 2 – Puhkeala maaüksus;

• Krunt 3 – Mälestusmärgi tee maaüksus;

• Krunt 4 – 12113 Tahkuna majaka tee maaüksus.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Krundile 1 määratakse kolm eraldiseisvat hoonestusala22:

22 Hoonestusala - planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi

Koppe OÜ 20.03.2025 23 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• hoonestusala määratakse Tahkuna tuletorni ja seda ümbritsevale alale. Hoonestusalal säilitatakse tuletorn23 ning eksponeerimisväärtusega rajatisena tuletorni endine kuppel. Kui seoses tuletorni ümbruse juurdepääsu- ja liikumisskeemiga muudetakse kupli asukohta, tuleb kupli uus vundament või muu püsiv aluspind rajada määratud hoonestusala sisse ning uue asukoha valikul tuleb arvestada, et tuletorni ümbritsevad hooned on kaitsealused ehitismälestised, mis on mitmest suunast vaadeldavad. Piletimüügi teostamiseks ja kohviku pidamiseks püstitatud senised ajutised teenindushooned plankaiaga ümbritsetud ala edelanurgas lammutatakse ning nende säilimise või uute püstitamise vajadusega määratud hoonestusala ei arvesta;

• hoonestusala määratakse kütuselao ümber ja see ühtib olemasoleva hoone aluse pinnaga;

• hoonestusala määratakse masinahoone ümber ja see ühtib olemasoleva hoone aluse pinnga.

Kruntidele 2, 3 ja 4 hoonestusalasid ei määrata.

4.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.

Krundi kasutamise sihtotstarbed:

• Krunt 1 – 10% navigatsiooniseadme maa (LJ), 20% turismi- ja väljasõidukoha maa (PT), 70% looduslik haljasmaa (HL);

• Krunt 2 – 10% turismi- ja väljasõidukoha maa (PT), 90% looduslik haljasmaa (HL);

• Krunt 3 – 100% tee- ja tänava maa (LT);

• Krunt 4 – 100% tee- ja tänava maa (LT);

23 Tahkuna tuletorni käsitletakse detailplaneeringus navigatsioonirajatise mitte hoonena

Koppe OÜ 20.03.2025 24 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Kruntidele määratud kasutamise sihtotstarbed järgivad senist maakasutust ning nende osakaalu krundi pindalast. Planeeritud sihtotstarbed ja nende osakaal ei ole vastuolus või välistavad võrreldes lähipiirkonna maaüksuste kasutamise sihtotstarvetega.

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal Hoonete suurim lubatud arv maa-alal:

• Krunt 1 – 2;

• Krunt 2 – 0;

• Krunt 3 – 0;

• Krunt 4 – 0.

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal:

• Krunt 1 – 2;

• Krunt 2 – 0;

• Krunt 3 – 0;

• Krunt 4 – 0.

Krundile 1 suurima lubatud olulise avaliku huviga rajatiste arvu hulka on arvatud Tahkuna tuletorn ning tuletorni kõrval asuv endine tuletorni kuppel. Suurima lubatud hoonete arvu hulka on arvestatud hooned kütuseladu ja masinahoone, mis restaureeritakse ja võetakse kasutusse tuletorni külastavate klientide teenindamiseks vajalike teenuste osutamiseks (piletite ja suveniiride müük, kohvik jms). Olemasolevate hoonete laiendamist, uusi hooneid ega olulise avaliku huviga rajatisi krundile ei planeerita. Senised piletite, suveniiride ja toidu müümisega seotud ajutistes hoonete tegevused viiakse üle restaureeritavatesse hoonetesse ning kõik ajutised hooned lammutatakse.

Kruntidele 2, 3 ja 4 uusi hooneid ega olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.

4.3.3 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind Planeeritud hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind lähtub olemasolevate ehitiste mahtudest.

Hoonete suurim lubatud ehitisealune 24 pind:

• Krunt 1 – 100 m²;

• Krunt 2 – 0 m²;

24 Ehitisealune pind – hoone või rajatise maapealse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse (v.a. liikuv või ≤2 m² horisontaal- projektsiooniga maapinnale mittetoetuv), ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal.

Koppe OÜ 20.03.2025 25 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• Krunt 3 – 0 m²;

• Krunt 4 – 0 m².

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune 25 pind:

• Krunt 1 – 100 m²;

• Krunt 2 – 0 m²;

• Krunt 3 – 0 m²;

• Krunt 4 – 0 m².

Krundile 1 määratud suurimad lubatud hoonete ning avaliku huviga rajatiste ehitisealused pinnad ühtivad krundil paiknevate hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste summaarse ehitisealuse pinnaga, mida on selguse huvides ümardatud.

Kruntidele 2, 3 ja 4 uusi hooneid ega olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.

4.3.4 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste maksimaalset kõrgust arvestatakse ehitise asukoha maapinnast. Maksimaalne lubatud kõrgus määratakse lähtuvalt olemasolevate ehitiste kõrgusest.

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus:

• Krunt 1 – 526 m;

• Krunt 2 – 0 m;

• Krunt 3 – 0 m;

• Krunt 4 – 0 m.

Olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus:

• Krunt 1 – 43 m;

• Krunt 2 – 0 m;

• Krunt 3 – 0 m;

• Krunt 4 – 0 m.

25 Ehitisealune pind – hoone või rajatise maapealse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse (v.a. liikuv või ≤2 m² horisontaal- projektsiooniga maapinnale mittetoetuv), ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal.

26 Detailplaneeringuga lubatud maksimaalne kõrgus määratakse täisarvuna ka juhul kui olemasolevate hoonete kõrguse muutmist ette ei nähta ning olemasolevad hooned on madalamad (nt masinahoone kõrguseks on riiklikus ehitisregistris 4,6 m)

Koppe OÜ 20.03.2025 26 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on tuletorni kompleksi külastajate teenindamiseks vajalike lokaalsete vee- ja kanalisatsiooniehitiste rajamine. Vee- ja kanalisatsiooniehitiste võimaliku asukoha määramisel27 on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

• ehitised paiknevad võimalusel maksimaalses ulatuses väljaspool tuletorni kompleksi õuemaad, et need ei häiriks ega rikuks ehitismälestisi ja vaateid nendele;

• ehitised paiknevad asukohas, kus on või kuhu on võimalik rajada nii nende rajamise kui hilisema hooldamise perioodil rasketehnikaga ligipääs;

• ehitistega kaasnevate kujade ulatus (nt puurkaevu hooldeala) jääb planeeringuala sisse ega põhjusta olulisi kitsendusi kolmandatele isikutele;

Juurdepääs avalikule Tahkuna majaka teele säilib senises asukohas.

4.4.1 Elektrivarustus Planeeringuala krunte teenindab planeeringualast ca 300 m kaugusel Tahkuna tuuliku maaüksusel paiknev AJ8816:(Hiiu) alajaam. Planeeringualaga piirneva Viktori maaüksuse lõunaosas paikneb elektri liitumiskilp, kust on rajatud maakaablid Krunt 1 masinahooneni, sealt edasi tuletornini ning selle juures paiknevate ajutiste hooneteni.

Detailplaneeringu elluviimisel koostatakse täpsem elektritööde ehitusprojekt, mille käigus selgitatakse välja kõikide olemasolevate elektrikaablite asukohad, seisukord ning vajadused uute krundisiseste elektrivõrkude rajamiseks. Vajadusel tuleb teostada olemasoleva liitumiskilbi jagamine mitmeks erineva arvesti ning peakaitsmega liitumiskilbiks.

Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav, kõik liitumiskilbi ning ehitiste vahelised ja krundisisesed ühendused tuleb rajada maakaabliga.

4.4.2 Veevarustus Planeeringualal paiknevate hoonete veevarustuse tagamiseks rajatakse Krunt 2 lõunaossa uus veehaarde puurkaev. Planeeritud kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala.

Uue puurkaevu täpse asukoha valikul tuleb lähtuda tingimustest:

• piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud;

• arvestatakse maa-ala hüdrogeoloogilisi tingimusi;

27 Tehnovõrkude ja -rajatiste täpsed asukohad ja dimensioonid määratakse ehitusprojekti koosseisus - detailplaneeringu joonistele kantud planeeritud tehnovõrkude asukohad on näidatud võimalikes asukohtades soovituslikuna

Koppe OÜ 20.03.2025 27 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.

Puurkaevu maapealne osa peab jääma võimalikult madal. N-ö kaevumaja või muu maapealse ehitise püstitamine puurkaevu kohale ei ole lubatud – pump või muu vajalik seadmestik tuleb paigaldada maa-alusesse kaevu, mis tuleb katta. Pumba või muu seadmestiku töötamiseks veetakse kaevu asukohani maa-alune elektri toitekaabel Krunt 1 masinahoone juurest, võimalusel paigaldatakse elektrikaabel ja veetrass samasse kaevikusse.

Planeeritud puurkaevust rajatakse planeeringuala ehitiste ja hooneteni krundisisesed maa-alused veetrassid, millelt tehakse sobivas kohas väljavõte ning lisatakse sulgemist võimaldavad maakraanid. Lisaks planeeringuala kruntidele tagatakse planeeritud puurkaevuga perspektiivselt ka Viktori kinnistu hoonestuse veevarustus, mille tarbeks rajatakse eraldi veetrassi lõik ja paigaldatakse maakraan Viktori maaüksuse ning kruntide 1, 2 ühise piiripunkti lähedusse.

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Planeeringualal ega selle mõjualasse ei ole mõistlik hajaasustuse, suurte vahemaade ning väikese ja hooajalise kasutuskoormuse tõttu ühiskanalisatsioonisüsteemi planeerida.

Planeeringualal paiknevate hoonete kanalisatsioonivarustuse tagamiseks paigaldatakse Krunt 1 keskossa kinnine kanalisatsiooni kogumismahuti ning mahuti ja masinahoone ja kütuselao hoonete vahele rajatakse maa-alune kanalisatsioonitorustik. Mahuti tuleb varustada täiteanduriga ning seda tuleb kasutusperioodil regulaarselt tühjendada.

4.4.4 Juurdepääsuteed Planeeringut ellu viies muutub tuletorni külastaja teekond – varasemalt tuletorni kompleksi sissepääs plankeaia edelanurgas suletakse ning ligipääs hakkab toimuma plankaia idapoolsest osast, kütuselao juurest. Tuletorni ümbritseva plankaia põhjaküljes oleva värava kaudu saab toimuda juurdepääs tuletorni kompleksi tehniliseks teenindamiseks, hoolduseks või muudeks toiminguteks sel perioodil, mil tuletorni kompleks ei ole külastajatele avatud.

Planeeringuala lõunapiiriks (Krunt 4) on avaliku kasutusega riigitee 12113 Tahkuna majaka tee. Avalikult teelt Kruntidele 1 ja 2 ligipääs toimub üle Krundil 3 paikneva ning osaliselt krundile 2 rajatava tee kaudu. Kõikidele planeeringuala juurdepääsuteedele määratakse avalik kasutus ning need peavad tagama igale planeeringuala krundile nii jalgsi kui sõidukiga (nt kaubavedu, päästetehnika, tehniline teenindamine, lume lükkamine jne) ligipääsu.

Krundile 1 on planeeritud uue teelõigu rajamine tuletorni plankaia põhjapoolsesse külge. Teelõigu asukoht kattub suures osas varasema isetekkelise rajaga, kuid kuna praeguses olukorras ei ole see ei piisava laiuse ega kandevõimega, tuleb rajada korralik

Koppe OÜ 20.03.2025 28 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

tee. Uue teelõigu kaudu saab teostada hoonete ja rajatiste tehnilist teenindamist, kaubavedu ning planeeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist ning teenindamist. Tuletorni ümbritseva plankaia taga tupikuna lõppeva sõidutee lõppu tuleb rajada ka väikse sõidukite manööverdusala, mis on piisavate mõõtmetega sõiduauto ümber pööramiseks. Samasse on võimalik rajada ka liikumispuudega isiku sõiduki parkimiskoht, et tagada võimalikult lühike liikumisteekond parkimiskohast tuletorni kompleksini. Sõidutee lõpust rajatakse edasi kergliiklustee, mis kulgeb ümber plankaia masinahoone, kütuselao hoone ning tuletornini.

Krunt 2 lõunaossa rajatakse uus nii jalgsi kui sõidukiga kasutatav teelõik, mille asukoht ühtib suures osas senise isetekkelise rajaga Krunt 1 ja Krunt 3 piiride vahel.

Krundil 3 paiknev tee tuleb rekonstrueerida ja laiendada alates maaüksuse lõunaosas paiknevast olemasolevast parklast kuni planeeritud ristumiseni Krundile 2 rajatava teelõiguga. Rekonstrueeritav tee peab tagama juurdepääsu ka planeeringuala põhjaosas paikneva mälestusmärgini, lisaks tuleb rajada ristumiskoht ning rekonstrueerida olemasolev teelõik tuletõrje veevõtukohale juurdepääsuks (planeeringualaga läänest külgneval Viktori maaüksusel).

Kõik Kruntidel 1, 2 ja 3 olevad, rekonstrueeritavad või rajatavad teed peavad olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning vähemalt 25 tonnise kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt ehitustransport, kaubaauto, lumetraktor, jäätmeveok jne). Tee kattematerjali valikul peab arvestama muuhulgas asjaoluga, et teed kasutavad lisaks sõidukitele ka jalgsi liikuvad tuletorni külastajad, kelle hulgas on nii noori, eakaid kui ka liikumispuudega inimesi (sh ratastooli kasutajad).

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest28 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile”29. Hoonete ehitusel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine alale ja hoonetesse. Igale rajatisele ja hoonele tuleb tagada tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga mõistlikul kaugusel juurdepääsuvõimalus.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:

Krundi nr

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud

Suurim lubatud

28 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 29 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292

Koppe OÜ 20.03.2025 29 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

kõrgus korruse- lisus30

131 Teenindus- hooned

IV kasutusviis TP2 (tulekindel)

Kuni 43 m Kuni 1

2 - - - - -

3 - - - - -

4 - - - - -

Arvestades planeeringualal asuva kompleksi kasutamise iseloomu, arhitektuurset ja ajaloolist väärtust, hoonete teineteisele lähedal paiknemist ning asjaolu, et lähim nõuetele vastav veevõtukoht paikneb ca 8 km kaugusel, planeeritakse planeeringualaga piirnevale Viktori maaüksusele (orienteeruv asukoht: X=6551072; Y=418914) uus veevõtukoht, mis vastab nii tuletorni kompleksi kui teiste piirkonna kinnistute vajadustele. Tuletõrje veevõtukoha saab planeeritud asukohta ranna ehituskeeluvööndis rajada Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 8 toodud erandi alusel.

Veevõtukoht tuleb rajada vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 1032. Veevõtukoha asukoha, suuruse ja tehniliste parameetritega seotud peamised nõuded:

• veevõtukoht paikneb ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel;

• veevõtukoht paikneb hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel;

• olemasolevate ehitiste iseloomust ja muinsuskaitselistest nõuetest lähtuvalt arvestatakse hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuseks < 600 MJ/m2;

• arvestuslikuks vooluhulgaks veevõtukohas 10 l/s;

• veevõtukoht peab olema varustatud hüdrandiga;

• kui planeeritud ehitised varustatakse automaatse tulekustutussüsteemiga (AKS), siis on minimaalne arvestuslik veevooluhulk 36 m³, mis tagab nõutud vooluhulga ühe tunni jooksul. Kui ehitisi ei varustata AKS-iga, siis on vajalik minimaalne veevooluhulk 108 m³, mis tagab nõutud vooluhulga kolme tunni jooksul.

Veevõtukohale juurdepääsuks ning päästetööde teostamiseks peavad kõik planeeringualal olevad, rekonstrueeritavad või rajatavad sõidukite liikluseks mõeldud teelõigud olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning vähemalt 25 tonni koormuse kandevõimega.

30 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

31 Olemasolev 43 m kõrgune tuletorn on ehitismälestis, mille säilimiseks selle kõrgus, korruselisus ega tuleohutusklass võrreldes olemasolevaga ei muutu

32 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004

Koppe OÜ 20.03.2025 30 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lähtuvalt hoonestuse kasutusotstarvetest tuleb iga planeeringualale jääva hoone iga ruum (v.a. sanitaarruum) varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga. Paigaldatavad andurid tuleb ühendada elektrisüsteemi ja varustada varutoitega või peab paigaldatav seade sisaldama vähemalt viie aasta pikkuse elueaga akut.

Tuleohutuse tagamiseks võib lisaks veevõtukoha rajamisele ette näha ka muid täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitistes tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).

4.5.2 Energiakasutus Hoonete energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse üldjuhul energiamärgisega. Energiatõhususe miinimumnõuded (sh energiamärgise kohustus) ei kehti mälestisteks tunnistatud hoonetel kui nõuete täitmine muudaks oluliselt hoone olemust või välisilmet33, kuid võimaldatud mahus tuleb energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele siiski tähelepanu pöörata.

Kõige energiamahukamad tegevused on üldiselt seotud hoonete ning ruumide kütmise ja jahutamisega. Planeeringuala hoonete soojendamine või jahutamine tuleb korraldada iga hoone puhul lokaalsete lahendustega, tsentraalseid lahendusi ei ole kompleksi hooajalise kasutuse ega ehitismälestiste olemuse tõttu mõistlik planeerida.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks planeeritud tegevuse tarvis kasutada. Kõik vajalikud ehitusmaterjalid tuleb planeeringualale transportida kaugemalt ning neid tuleb tarbida säästlikult.

Lähim olemasolev maardla on Malvaste liivamaardla (ca 7 km kaugusel).

Planeeringuala ümbritseva ranniku idapoolsele osale nähakse ette täiendava kaldakindlustuse rajamise vajadus, et takistada ranniku erosioon. Soovituslikult kasutada kindlustuse rajamisel looduslikke kive.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. Hiiumaa põhjaosas, sh planeeringualal ja selle llähipiirkonnas, on 2004. aastal Eesti Geoloogiakeskuse poolt välja antud kaardi34 järgi määratud alaks, kus on normaalse radooniriski ala ja normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. 2020. aastal uuendatud kaardi35 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

33 Hoonete energiatõhusus: https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/energiatohusus 34 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download 35 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/? id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Koppe OÜ 20.03.2025 31 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.

Detailplaneeringu arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel on lähtutud põhimõttest, et planeeringualal paiknevad rajatised ja hooned moodustavad tervikliku kompleksi ning planeeritud tegevuste projekteerimisel ja elluviimisel tuleb kasutada algupäraseid materjale ja töövõtteid ning rakendada head restaureerimistava. Ellu viidavate ehitustööde eesmärk on säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile ja tagada nende terviklikkus ning taastada varasem väärtus.

Hoonestusaladel tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada elujõulist haljastust ja senist pinnareljeefi. Ehitamistööde teostamisel on soovitatav kasutada kergeid ehitusmasinaid.

Vastavalt Muinsuskaitseameti kirjale36 ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks koostatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega mõjuta kultuurimälestiste säilimist ega vaadeldavust.

4.6.1 Materjalivalik Olemasolevate hoonete restaureerimisel tuleb eelkõige lähtuda mälestistel kasutatud ehitusmaterjalidest, et maksimaalselt säilitada ja esile tuua algupäraseid hooneosi ning detaile. Täpsemad kinnismälestise ehitusprojekti muinsuskaitse eritingimused annab Muinsuskaitseamet.

Planeeringuala hoonetekompleksi juurdepääsutee ja krundisiseste liikumisteede projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada, et samu teid kasutatakse juurdepääsuks nii jalgsi kui sõidukitega. See tähendab muuhulgas ka ligipääsetavust erinevas vanuses ning puuetega inimestele, et tagada kõigile ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel ja teenuste tarbimisel.

Liikumisteede materjalivalikul tuleb lähtuda, et tegu oleks vastupidava ja kohalikke looduslikke olusid (rohkelt sademeid, talvine läbikülmumine, pidevad tuuled, aastaringset hooldamist ei toimu jne) arvestava materjaliga.

4.6.2 Hooned Restaureerimistööde esmane eesmärk on säilitada ja restaureerida tuletorni kompleksi hooned olemasolevas kõrguses, kujus ja mahus. Juurde- ja pealeehitused ei ole lubatud. Täpsemad kinnismälestise ehitusprojekti muinsuskaitse eritingimused annab Muinsuskaitseamet.

Krundil 1 paikneva masinahoone restaureerimisel ja kasutuselevõtul tuleb arvestada asjaoluga, et hoone sissepääs piirneb naaberkinnistu kõrge plankaiaga, mis seab kitsendused hoonesse liigipääsu osas. Koostöös naaberkinnistu omaniku ja

36 Muinsuskaitseameti kiri 18.12.2023 nr 5.1-17.5/2215-1

Koppe OÜ 20.03.2025 32 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Muinsuskaitseametiga ning arvestades tuletorni kompleksi terviklikkusest tulenevate nõuetega on võimalik ka osaline plankaia lõigu asukoha muutmine.

4.6.3 Piirded, väikevormid Tuletorni hoonete kompleksi ning naaberkinnistut ümbritseb läbipaistmatu kõrge puidust plankaed, mis on valitsevate ilmastikuolude tõttu on pea ainus võimalus kaitsta kompleksi õueala tuule ja lendleva liiva eest.

Tuletornile ligipääsuks jäävad alles nii plankaiaga piiratud õuemaa edela- kui põhjanurgas olevad väravad, kuid planeeringut ellu viies jäävad need vaid tehniliseks teenindamiseks ega jää ligipääsuna kasutamiseks tuletorni kompleksi külastajatele.

Kütuselao põhjanurgani ulatuv piirdeaed tuleb osaliselt demonteerida ja asemele rajada värav, mis tagab lahtiolekuaegadel ligipääsu tuletorni õuemaale, masinahoone ja kütuselao hooneni ning võimaldab vaba liikumise nende vahel. Lähtuvalt planeeringuala looduskaunist ja unikaalsest asukohast võib koostöös Muinsuskaitseametiga kaaluda olemasoleva piirdeaia mõne üksiku sektsiooni asendamist läbipaistva klaassektsiooniga, et võimaldada kauneid vaateid nii kompleksi poole kui kompleksist väljapoole.

Planeeringuala vajab ühtset arhitektuurset lahendust valgustuse, istumisvõimaluste, prügikastide, infotahvlite jms väikevormide osas. Kõige selle projekteerimisel peab arvestama terviklikult külastusteekonda alates parkimiskohtadest kuni tuletornini ning tagasi.

4.7. Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine Detailplaneeringu koostamiseks on Transpordiamet väljastanud 15.12.2023 kirjas nr 7.2- 4/23/24387-2 lähteseisukohad ning 12.02.2025 kirjaga nr 7.2-1/25/24387-7 esitanud täiendavad seisukohad, millega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud:

• juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat 12113 Tahkuna majaka tee ristumiskohta riigitee km 10,612 (ristumine Mälestusmärgi teega). Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita;

• ligipääs planeeringuala krunte teenindavatele sõidukitele korraldatakse läbi Krunt 3 lõunaosas paikneva parkimisplatsi - parkivate sõidukite vahelt tuleb tagada vaba läbisõit vähemalt 2,75 m laiuse sõidukiga;

• standardis37 toodud parkimisnormatiivi kohaselt ei kavandata ühiskondliku hoone juurde alla viie parkimiskoha ning vähemalt üks parkimiskoht peab olema liikumispuudega inimese sõidukile. Võttes arvesse, et planeeringuala paikneb hajaasustusega piirkonnas, kus puudub võimalus teiste lähipiirkonna parklate ristkasutuseks, ning tuletorn on hooajaliselt populaarne turistide külastuskoht, määrab detailplaneering minimaalselt 10 sõiduauto (sh minimaalselt 1 liikumispuudega inimese sõidukile) ja 2 bussi parkimiskoha rajamise vajaduse. Lisaks tuleb rajada parkimiskohtadele pääsuks ja liiklusohutuse tagamiseks

37 EVS 843:2016 „Linnatänavad”

Koppe OÜ 20.03.2025 33 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

vajalikud manööverdamisalad. Üks liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskoht peaks paiknema võimalikult lähedal tuletorni kompleksi sissepääsu lähedal, soovituslikult tuletorni ümbritseva plankaia põhjapoolse külje ääres;

• kattega parklas tuleb selguse tagamiseks parkimiskohad joonida. Ühe sõiduauto parkimiskoha minimaalse suurusena arvestatakse 2,7 m X 5 m (sh liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskoha laius 3,6 m);

• parkimiskohad võib rajada mitmes etapis. Esimeses etapis tuleb rekonstrueerida planeeringuala koosseisus olemasolev parkla, rajada maksimaalsel hulgal parkimiskohti ja manööverdamisalad Krunt 3 lõunaossa ning riigitee äärde. Teises etapis otsida võimalusi täiendavate parkimiskohtade rajamiseks planeeringualast väljapoole jäävatel aladel koostöös naaberkinnistute omanikega;

• riigiteel liikumise ja manööverdamise ning riigitee äärde teega paralleelsete parkimiskohtade rajamisel tuleb järgida, et liikluskorralduslikult oleks tagatud Viktori maaüksuse (katastritunnus 20501:001:1522) ligipääs riigiteelt ning planeeritud parkimiskohad jääks väljapoole krunt 3 ning Tagaääre maaüksuse (katastritunnus 20501:001:1521) ristumiskoha nähtavusalasid;

• planeeringuala ja riigitee ristumiskohal ei paikne ega tohi rajada metsa, võsa, hekki, aeda vms rajatist, mis võiks piirata nähtavust;

• planeeringualale ulatub vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) 38 71 lg 2 alusel äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m kaugusele riigitee kaitsevöönd, mis on määratud tagamaks tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendamaks teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teekaitsevööndisse jääval alal planeeritakse rekonstrueerida ja laiendada olemasolev parkla. Riigitee kaitsevööndisse jääv arendus- ja ehitustegevus tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;

• detailplaneeringu raames ei planeerita riigiteele uute tehnovõrkude rajamist. Perspektiivsed riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil;

• detailplaneeringu koostamisel ei planeerita veerežiimi muutust põhjustavaid maaparandustöid;

• planeeringuala piirneb riigiteega, mis võib põhjustada mõningaid häiringuid - näiteks müra, vibratsioon, õhusaaste. Lähtudes asjaoludest, et planeeringuala paikneb riigitee lõpus kuhu jõudmiseks tuleb sõidukite kiirust vähendada ja/või peatuda, et tuletorni külastushooaeg ja sellega seotud liikluskoormuse kasv on hooajaline ning et planeeringuala ümbritseb loodusliku fooniga meri ja mets, on planeeringu koostamisel arvestatud, et täiendavaid meetmeid häiringute leevendamiseks (nt müratõkkeseinad, liikluse ümbersuunamine vms) ei planeerita;

• Tahkuna tuletorn ja seda ümbritsev kompleks on külastajatele avatud suvisel perioodil ning üldiselt valgel ajal, mil ei kasutata täiendavaid merelt nähtavaid

38 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002

Koppe OÜ 20.03.2025 34 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

valgusallikaid. Võimalikku valgusreostust nähakse vaid ajutisena ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal, mil kasutatakse ajutisi valgusallikaid ning liikuvaid valgusvihke võivad tekitada ehitusmasinate tuled. Merelt nähtavate valgusallikate vähendamiseks ning valgusreostuse leevendamiseks tuleb valgustite kasutamise vajadusel kasutada võimalikult madalaid valgusteid, vältida ebavajalikku, varjestamata ja liigset valgustust ning kasutatavate valgustite valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile (st tuleb vältida valguse hajumist);

• planeeringust huvitatud isik ning planeeringu koostamise korraldaja on teadlikud, et Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Peale ehitusperioodi lõppu tuleb lammutatavate või restaureeritavate hoonete ümbrus korrastada, haljastada ja regulaarselt hooldada. Hoonete lähiümbrusesse võib istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, heki või rajada peenraid, mis ei vaja aastaringset hoolt.

Tuletorni õueala haljastamisel ja külvamisel ei tohi kasutada piirkonna looduskooslustele mitteomaseid seemneid ning taime- ega putukamürke, mis võiksid mõjutada ranna- aladele iseloomulikku elustikku, veekeskkonda ja põhjavett.

Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole hajaasustuses majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt kogutud sadeveed tuleb koguda või immutada krundi piires. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele või riigitee äärde. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused ja lahendused tuleb määrata hoonete ehitusprojektides.

Parkimiskohtade ja liikumisteede rekonstrueerimisel ja rajamisel tuleb tee tüübi ning kattematerjali valikul arvestada asjaoluga, et neid kasutatakse nii jalgsi kui sõidukiga liiklemiseks. Planeeringuala asukohta ja loodusväärtusi arvestades ei sobi piirkonda mustkattega liikumisteed – materjalivalikul eelistada ilma äärekivita vuugiga kiviplaate, murukivi, kruusa, killustikku või erinevaid kombineeritud lahendusi, mis ühest küljest võimaldavad pinnaveel lokaalselt imbuda, aga samas ei ole takistuseks nt puudega isikute iseseisval liikumisel. Liikumisteede ääres peaksid piiratud nähtavusega oludes ja pimedal ajal liikumiseks olema madalad valgustid.

Planeeringualale ei jää metsa, kuid on üksikuid puid ja puudegruppe. Arvestama peab, et kõrghaljastuse eesmärk on lisaks loodus- ja miljööväärtuse pakkumisele kaitsta tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Regulaarselt tuleb teostada puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused.

Planeeringuala ümbritseval rannikuäärsel maastikul tuleb tegevusi ja regulaarset hooldust planeerida selliselt, et see ei kasvaks võsa täis.

Koppe OÜ 20.03.2025 35 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Planeeringuala tegevusi planeerides ja ellu viies tuleb võtta eesmärgiks, et tegevuste raames tekiks võimalikult vähe jäätmeid ning vahendid oleks maksimaalses ulatuses korduskasutatavad või ümbertöödeldavad. Arvestades planeeringualale kavandatud tegevuste ärilist ning ühiskondlikku iseloomu, tuleb kõik planeeringualal tekkivad jäätmed kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse konteinerisse ning üle anda jäätmevedajale.

Planeeringuala ümbritseva ranniku idapoolsele osale nähakse ette täiendava kaldakindlustuse rajamise vajadus, et takistada ranniku erosioon. Kaldakindlustuse täpne vajadus, ulatus ja tehnoloogia selgitatakse välja täiendava projekteerimise käigus.

4.9. Kuja määramine Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.

Planeeringuga määratud kujad:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m;

• pealt kinnise reovee kogumismahuti kuja minimaalselt 5 m.

Planeeringualale jääb riikliku tihendusvõrgu märk Tahkuna_nina01 nr 62-512-4501 (GPA ID 94600). Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest, kus on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Kui töid teostatakse geodeetilise märgi kaitsevööndis, siis tuleb peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised.

Tahkuna tuletorni kui navigatsioonimärgi ümber on määratud 50 m ulatusega kaitsevöönd. Vööndis toimuv ehitustegevus tuleb kooskõlastada Veeteede ametiga.

4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine Krundid 1 ja 2 piirnevad osaliselt rannaga, mille kaldale on määratud 10 m laiune kallasrada, et tagada vaba liikumine rannal. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas rannal liikumist. Arvestades kogu planeeringualale määratud üldkasutatava maa sihtotstarbeid ning asjaolu, et kõik planeeringualal olevad ja planeeritavad teed on avalikuks kasutamiseks, ei näe detailplaneering täiendava avaliku kallasrajale juurdepääsu määramise ega loomise vajadust.

4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik

Koppe OÜ 20.03.2025 36 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard”.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja planeeritud tegevusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, kasutusest väljas või vaid tehniliseks teenindamiseks kasutatavad juurdepääsud on vastavalt märgistatud;

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• vabadel päevadel ning hooaja välisel perioodil on tuletorni kompleksi värav ning planeeringualale jäävate hoonete uksed alati lukustatud;

• piirkondlik salvestusvõimalusega valvekaamerate süsteemi püstitamine.

4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• juurdepääsuks kasutatav avaliku kasutusega Tahkuna majaka tee on madala liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Üldiselt on piirkonna looduslik foon suurema mõjuga kui piirkonna liiklusmüra. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb hoida sõidukite lubatud sõidukiirus madalana;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• igapärane müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, hoonete ekspluateerimise perioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei suurene.

Planeeringualale jääb ühe II kaitsekategooria läbirändava ja talvituva linnuliigi peatusala. Rändevaatluste tulemusele tuginedes on selle linnuliigi tegevus piirkonnas peamiselt perioodi septembri lõpust kuni kevadeni. Eeldatavalt ei mõjuta eelkõige suvisele turismiperioodile suunatud tegevus kaitsealust linnuliiki ega tema elupaika. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

Planeeringualast väljapoole jääb ühe II kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht. Kuigi planeeringuga kavandatud tegevus võib kaasa tuua suurema hulga inimeste liikumise piirkonnas ning täiendava tallamiskoormuse ka liigi leiukohas, ei kavandata teid ega

Koppe OÜ 20.03.2025 37 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

radu kaitstava liigi kasvukohta ning hajusalt inimeste liikumine ranna-alal eeldatavasti ei kahjusta kaitsealust taimeliiki.

Märkimisväärset kumulatiivset mõju, mida planeeringuga määratud tegevused võiksid kaasa tuua ja mis oluliselt erineks olemasolevast olukorrast, eeldatavalt ei ole - planeeritavad tegevused jäävad lokaalselt olemasoleva tuletorni õuemaale ja selle vahetusse lähedusse ning toetavad olemasoleva hoonestuse kasutusse võtmist.

4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Planeeringuga märgitakse vajadust teede avalikult kasutatavaks määramiseks:

• Krunt 1 koosseisus olemasolevad ja kavandatavad teed (sh nii sõidukiga kui jalgsi läbitavad kergliiklusteed) määratakse avalikult kasutatavaks lähtuvalt krundil paikneva tuletorni kompleksi kui populaarse turismi sihtkoha olemusest. Avaliku kasutusega ala minimaalseks ulatuseks loetakse 5 m, mis arvestab nii sõidukite kui inimeste liikumisvajadusega;

• Krunt 2 koosseisus olemasolevad ja kavandatavad teed määratakse avalikult kasutatavaks külgnevate kinnistute ligipääsu ning tuletorni kompleksi külastajate vaba liikumise tagamiseks;

• Krunt 3 koosseisus olemasolevad ja kavandatavad teed määratakse avalikult kasutatatavaks külgnevate kinnistute ligipääsu ning tuletorni kompleksi külastajate vaba liikumise tagamiseks.

Planeeringuga märgitakse vajadus servituutide seadmiseks:

• Krunti 3 läbiva elektri maakaabelliini talumise tagamiseks määratakse isiklik kasutusõigus elektrivõrgu valdaja kasuks. Servituudiga tagatud ala minimaalseks ulatuseks loetakse tehnovõrgu kaitsevööndi ulatus;

• Krunte 2 ja 3 läbiva sidetrassi (mikrotorustikus fiiberoptiline sidekaabel) talumise tagamiseks määratakse isiklik kasutusõigus sidetrassi valdaja kasuks. Servituudiga tagatud ala minimaalseks ulatuseks loetakse tehnovõrgu kaitsevööndi ulatus.

4.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringuala paikneb ranna ehituskeeluvööndis, millest tulenevalt ei tohi planeeringualale püstitada ehitisi, mida pole planeeringus ette nähtud ega loetletud Looduskaitseseaduse § 38 erisuste nimekirjas. Planeeringus nähakse ette vajadus ranna kindlustusrajatise, avalikult kasutatavate teede ning tehnovõrkude- ja rajatiste ehitamiseks.

Kõik ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma olemasoleva tuletorni kompleksiga. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või olla vajalik ehitusteatise esitamine.

Koppe OÜ 20.03.2025 38 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Võimaliku tuleohuga seotud ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas või tuleb ette näha täiendavad tingimused tuleohu leviku tõkestamiseks.

Täiendavalt on lubatud planeeringualale paigaldada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke objekte, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks teisaldatavad istumiskohad, erinevad väikevormid vms. Taoliste objektide vajadus selgub alles planeeringu elluviimisel ning nende täpse iseloomu, mahu, kõrguse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur. Nende projekteerimisel ja paigaldamisel peab arvestama, et kaitsealuste ehitismälestiste ümbrusesse planeeritud tegevused tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, riigitee kaitsevööndisse planeeritavad tegevused Transpordiametiga ning tehnovõrkude kaitsevööndisse planeeritavad tegevused tehnovõrkude valdajatega.

4.15. Muinsuskaitse Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb enne ehitustööde algust omanikul taotleda Muinsuskaitseametist sellekohane tööde luba. Mälestiste kaitsevööndis tööde teostamisel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega - Muinsuskaitseseadusest § 31 lg 1, § 60 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis peab töid teostama Muinsuskaitseseaduse § 53 lõike 4, § 59 lõike 7 ja § 64 lõike 3 alusel.

Koppe OÜ 20.03.2025 39 / 39

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Transpordiamet

[email protected] 20.03.2025 nr 9-6.1/951

Korduv kooskõlastuse taotlus Tahkuna tuletorni

lähiala detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsusega nr 188 algatati Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine ja väljastati lähtetingimused.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike

ehitiste ja tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade määramine, maaüksuste

sihtotstarvete määramine, haljastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimused

määramine ning servituutide vajaduse määramine.

Detailplaneeringu koostamine algatati üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna, et taotleda

Keskkonnaametilt ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ehitustegevuse võimaldamiseks ranna-

alal. Detailplaneeringu eskiislahenduse menetluse käigus jõuti lahenduseni, mille kohaselt ei ole

ranna ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, sest soovitud tehnovõrke ja - rajatisi ning

avalikku juurdepääsu on võimalik rajada Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 punktide 8 ja 10

erandi alusel, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatistele ning avalikult kasutatavale teele. Alates detailplaneeringu

vastuvõtmisest menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringu kohase planeeringuna.

Taotleme kooskõlastust Koppe OÜ poolt koostatud tööle nr DP 84-24 ”Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering

vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering

Maiken Lukas; [email protected]

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis muuhulgas sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta.

Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• puurkaevu, vee- ning kanalisatsioonitrasside rajamine ning kanalisatsioonimahuti paigaldamine;

• juurdepääsuteede, krundisiseste teede ja parkimiskohtade rekonstrueerimine ning rajamine;

• planeeringualal paiknevate olemasolevate hoonete restaureerimine;

• planeeringuala ümbritseva ranniku idapoolse osa kaldakindlustuse rajamine. Määrata tuleb kaldakindlustuse vajadus, ulatus ja ala ligipääsust ning geoloogiast lähtuv tehnoloogia.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 3.1./1

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Kui projekteeritud objekt jääb mälestise lähialasse, navigatsioonimärgi kaitsevööndisse, tehnorajatise või riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekt kooskõlastada asjaomase riigiasutuse või ettevõttega.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

3.1.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• puurkaevu ja veetrasside rajamine planeeringuala kruntidele ja hoonestatud Viktori kinnistule;

• kanalisatsioonitrasside rajamine ning kanalisatsioonimahuti paigaldamine;

• juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rekonstrueerimine ning rajamine;

• planeeringualal paiknevate olemasolevate hoonete restaureerimine;

• planeeringuala ümbritseva ranniku idapoolse osa kaldakindlustuse rajamine.

Osapoolt kohustused:

Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb enne ehitustööde algust omanikul taotleda Muinsuskaitseametist sellekohane tööde luba. Mälestiste kaitsevööndis tööde teostamisel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega - Muinsuskaitseseadusest § 31 lg 1, § 60 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis peab töid teostama Muinsuskaitseseaduse § 53 lõike 4, § 59 lõike 7 ja § 64 lõike 3 alusel.

Navigatsioonimärgi kaitsevööndis toimuvad ehitustööd tuleb kooskõlastada Veeteede ametiga.

Planeeritud ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega leevendusmeetmete rakendamiseks.

Omandisuhted:

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 3.1./3

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 3.1./3

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeritud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma arvestatavat ega pöördumatult negatiivset mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• lisaks planeeringualasse jäävatele kruntidele planeeritakse sama puurkaevuga liita ka Viktori kinnistu hoonekompleks. Ühine veevärk võimaldab säästlikult kasutada põhjavett ning uute ja kaasaegsete veesüsteemide rajamine hajutab võimalikke riske nii põhjavee kaitsmisel kui vee tarbimisel. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks. Regulaarselt tuleb tellida puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs, et võimalike hälvete korral võrra kasutusele leevendusmeetmed;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 3.2./1

PK

TVK

KRUNT 1

KRUNT 2

KRUNT 3

LJ

HL

JK

8

KRUNT 4

LT

LT

Tahkuna tuletorni

kütuseladu 23483

Tahkuna tuletorni

masinahoone 23486

Tahkuna tuletorni

ülevaataja elamu 23482

Tahkuna tuletorn 23481

Tahkuna tuletorni kelder 23485

Tahkuna tuletorni

saun 23484

Tahkuna tuletorn

Tahkuna tuletornikütuseladu

Tahkuna tuletorni

masinahoone

Tahkuna tuletorni

ülevaataja elam u

Tahkuna tuletorni

kelder

Tahkuna tuletorni

saun

HL

PT

PT

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Põhijoonis

DK2022

1:500

Hiiumaa Vallavalitsus

Veiko Koppe

Tahkuna küla, Hiiumaa vald

DP84-24

841X900 mm

DK202_Tahkuna_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: 841.00 x 900.00 MM

ALUSPLAAN

20.03.2025

Katastriüksuse piir

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Tee, rada Hoone, ehitis

Kaev Side maakaabel Elektri maakaabel

Maapinna reljeef

Looduslik objekt

Märkused: * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest

suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on

soovituslikud - tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud tehnovõrkudele ei ole kaitsevööndeid näidatud, sest joonisel

kujutatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on soovituslikud ning täpsed asukohad koos kaitsevöönditega selguvad planeeringu elluviimise käigus

**** Krunt 4 kogupindala on 93070,0 m², millest planeeringuala koosseisu on arvestatud maaüksuse põhjaosa 2455 m² ulatuses

Geodeetilise tihendusvõrgu punkt

PLANEERINGULAHENDUS

Krundi piir Krundi number Likvideeritav objekt

Hoonestusala

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Navigatsiooniseadme maa Turismi- ja väljasõidukoha maa Looduslik haljasmaa

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT**

Originaalkujul ja asukohas säilitatav hoone

Kattega tee, parkla, parkimiskoht Madalpinge elektrikaabel Veetrass Kanalisatsioonitrass Kanalisatsioonimahuti Puurkaev

KITSENDUSED

Avaliku kasutusega tee

Tee- ja tänava maa

PT

HL

LJ

KRUNT 1

Planeeringuala*

Riigitee kaitsevöönd Olemasoleva tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd*** Naaberkinnistu elamu tuleohutuskuja8

Kanalisatsioonimahuti kuja

PK

Puurkaevu hooldusala Kallasraja ulatus

JK Jäätmekonteiner Tuletõrje veevõtukohtTVK Tuletorni külastaja/piletiostja teekond

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

(ha)

Hoonete suurim lubatud

arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud maksimaalne

kõrgus maapinnast (m)

Hoonete maapealse osas suurim

lubatud korruselisus

LJ10%, PT20%, HL70%

0,47 ha 2 tk 100 m²

Soovituslik lähiaadress

K ru

nd i n

r

Tahkuna tuletorn1

PT10%, HL90%

1,17 ha 0 0

6 m 1

Puhkeala2

Soovituslik lähiaadress

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Planeeritud parkimis- kohtade

arv

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

1

2

-

-

TP2

-

- elektrikaabli kaitsevöönd - sidekaabli kaitsevöönd - kallasrada - ranna veekaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - kinnismälestise kaitsevöönd - naaberkinnistul paikneva elamu tuleohutuskuja

Tahkuna tuletorn

Puhkeala - tee avalik kasutus - elektrikaabli kaitsevöönd - puurkaevu hooldusala - veetrassi kaitsevöönd

LT100% 0,2 haMälestus- märgi tee3

3 6 -Mälestus- märgi tee Ranna veekaitsevöönd

- sidekaabli kaitsevöönd - kallasrada - ranna veekaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - kinnismälestise kaitsevöönd

- elektrikaabli kaitsevöönd - sidekaabli kaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - kinnismälestise kaitsevöönd - riigitee kaitsevöönd

- tee avalik kasutus

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Kaldakindlustus

Planeeritud tuletorje veevõtukoht

Tuletorni endine kuppel

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

100 m²

4 10 -12113 Tahkuna majaka tee

- elektrikaabli kaitsevöönd - sidekaabli kaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - kinnismälestise kaitsevöönd - riigitee kaitsevöönd

- tee avalik kasutus - Krunt 3 ning Tagaääre mü riigiteega ristumiskohtade nähtavusalad

LT100% 93070,0 m² 12113 Tahkuna majaka tee

4

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

arv

2 tk

Olulise avaliku huviga rajatiste

suurim lubatud maksimaalne kõrgus

maapinnast (m)

43 m

0

Olulise avaliku huviga rajatise maapealse osa suurim lubatud

korruselisus

1

Ristumiskoha nähtavusala Bussi manööverdusala

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Tahkuna tuletorn 23481 Kinnismälestise nimi, reg nr

Kinnismälestise kaitsevööndTahkuna tuletorn

Originaalkujul ja asukohas säilitatav rajatis

0 0 0 0

- kanalisatsiooni- mahuti kuja - tee avalik kasutus - elektrikaabli kaitsevöönd - veetrassi kaitsevöönd - kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd

Rand

LT

Navigatsioonimärgi kaitsevöönd

Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024

otsuse nr 188

Lisa 1

Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Hiiu Maakonnaplaneering

1.2 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

1.4 Transpordiameti 15.12.2023 kiri nr 7.2-4/23/24387-2

1.5 Muinsuskaitseameti 18.12.2023 kiri nr 5.1-17.5/2215-1

1.6 Regionaal- ja Põllumajandusameti 07.12.2023 kiri nr 14-3/3559-1

1.7 Maa-ameti 06.12.2023 kiri nr 6-3/23/17053-2

1.8 Keskkonnaameti 27.12.2023 kiri nr 6-5/23/23784-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Tahkuna tuletorni lähialal olevaid katastriüksuseid.

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

planeeringuala

Tahkuna tuletorn katastriüksus

Katastritunnus: 39201:004:3000

Planeeritava katastriüksuse suurus: 4775 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestatud

Puhkeala katastriüksus

Katastritunnus: 20501:001:0051

Planeeritava katastriüksuse suurus: 11728 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: üldkasutatav maa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Mälestusmärgi tee katastriüksus

Katastritunnus: 20501:001:1523

Planeeritava katastriüksuse suurus: 1995 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel 12113 Tahkuna majaka tee

kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna piiranguvöönd, ranna

ehituskeeluvöönd, ranna veekaitsevöönd, veekogu kallasrada, geodeetiline märk.

Planeeringuala asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 „Kõrgessaare valla

üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 „Kõrgessaare valla

üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal.

Vastavalt üldplaneeringule asub Tahkuna tuletorni lähiala määramata juhtotstarbega alal,

detailplaneeringu kohustusega alal ning kauni vaatega alal. Objektidest on alal tuletorn ja mitmed

muinsuskaitseobjektid.

Joonis 2 Esialgne lahendus (puurkaevu, kinnise kogumismahuti ja trasside paiknemine)

3. Detailplaneeringu eesmärk

Tahkuna tuletorn on Hiiumaa üks külastatumaid turismiobjekte. Tuletorni lähiümbrust kasutatakse

ka vaba aja veetmiseks ning erinevate ürituse korraldamiseks. Tuletorni kompleksis puuduvad

võimalused turistidele ja kohalikele teenuste osutamiseks, külastajate teenindamiseks ning

tualettide väljaehitamiseks, kuna puuduvad vee- ja kanalisatsioonilahendused. Tahkuna tuletorni

lähialal on ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud, sest tuletorni külastajate teenindamiseks

on vajalik planeerida olemasolevatele hoonetele vee- ja kanalisatsioonirajatisi, mida

ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud rajada.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus tuletorni

ümbritseva aia sees olevale alale torni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalikele ehitistele ja

vee- ning kanalisatsioonirajatiste asukohad olemasolevate hoonet teenindamiseks, maaüksuste

piiride muutmine, määrata maaüksuste sihtotstarbed, lisaks haljastuse põhimõtete määramine,

arhitektuursete tingimused määramine ehitistele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alade määramine. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja kanalisatsioonirajatiste

planeerimiseks olemasolevatele hoonetele ja tuletorni piirdeaia sisese ala ulatuses.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga nähakse ette maaüksuste piiride muumist. Transpordiameti hallatava

Tahkuna tuletorn piiri kavandatakse muuta nii, et tuletorni alune maa jääb riigi omandisse ja

ülejäänud maaüksusest liidetakse kohalikule omavalitsusele kuuluva Puhkeala maaüksusega.

Vee- ja kanalisatsioonirajatised planeeritakse Puhkeala maaüksusele. Maaüksuste kasutamise

sihtotstarbeid ei muudeta.

4.2 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-

ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• rajatiste asukoha määramisel arvestada maaüksustel asuvate kitsendustega ja loodusliku

ulukorraga;

• planeeritavate ja olemasolevate ehitiste korruselisus on kuni 1 ja ehitiste suurim lubatud

kõrgus 6 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

• ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale ning järgima piirkonnale omapärast arhitektuuri;

• ehitiste projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

• planeeritavad ehitised ei tohi halvendada Tahkuna tuletorni vaatlemist merelt, mistõttu ei

tohi planeeritavad ehitised olla oluliselt kõrgemad olemasolevatest tuletorni

ümbritsevatest ehitistest.

4.3 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt.

Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 10,612 (ristumine kohaliku

teega Mälestusmärgi tee). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada planeeringualal lokaalselt. Ala paikneb keskmiselt

kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele

vastav väikepuhasti, imbväljakuga septik või kinnine kogumismahuti. Arvestades ala tundlikkust

ja kanalisatsiooni hooajalist kasutust, tuleks kaaluda kinnise kogumismahuti rajamist.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

detsember 2023

Detailplaneeringu algatamine ja hanke korraldamine aprill 2024

Detailplaneeringu koostamine mai-august 2024

Eskiisi avalik väljapanek ja avaliku arutelu korraldamine september-oktoober 2024

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

november-detsember

2024

Detailplaneeringu vastu võtmine jaanuar 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

veebruar-märts 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

aprill 2025

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

mai 2025

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb

kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

-Transpordiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Muinsuskaitseamet

-Keskkonnaamet

-Telia Eesti AS

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute

valdajad:

Viktori 20501:001:1522

Viktori 20501:001:1524

Tahkuna tuulik 39201:004:0300

Tagaääre 20501:001:1521

Eesääre 20501:001:1525

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Transpordiametiga, Päästeameti,

Muinsuskaitseameti ja tehnovõrkude valdajatega.

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf

ja dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ning PLAN keskkonna materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

planeeringuspetsialist; [email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024

otsuse nr 188

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Kärdla märts 2024

Käesolev keskkonnamõju eelhindamine koostatakse vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §

142 lõikele 6 ja sellel lähtutakse KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ja planeeringuala üldandmed

Vastavalt Kõrgessaare Osavalla Valitsuse soovile algatada Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneering, määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus tuletorni ümbritseva aia sees

olevale alale torni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalikele ehitistele ja vee- ning

kanalisatsioonirajatiste asukohad olemasolevate hoonet teenindamiseks, näha ette maaüksuste

piiride muutmine, määrata maaüksuste sihtotstarbed, lisaks liikluskorralduse ja haljastuse

põhimõtete määramine määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, tehes ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks uue teenindushoone ja seda teenindavate- ja puhkerajatiste

ulatuses.

Tahkuna tuletorn on Hiiumaa üks külastatumaid turismiobjekte. Tuletorni lähiümbrust

kasutatakse ka vaba aja veetmiseks ning erinevate ürituse korraldamiseks. Tuletorni kompleksis

puuduvad võimalused turistidele ja kohalikele teenuste osutamiseks, külastajate teenindamiseks

ning tualettide väljaehitamiseks, kuna puuduvad vastavad ruumid ja vee- ning

kanalisatsioonilahendused. Tahkuna tuletorni lähialal ehituskeeluvööndi vähendamine on

põhjendatud, sest tuletorni külastajate teenindamiseks on vajalik planeerida olmeruume ning

vee- ja kanalisatsioonirajatisi, mida ehituskeeluvööndisse ei ole Looduskaitseseadusest

tulenevalt lubatud rajada. Lisaks on alal vajadus täiendavate parkimiskohtade järele, mis

planeeritakse lahendada olemasoleva parkla laiendusena.

Joonis 1. planeeringuala paiknemise skeem (Maa-ameti ortofoto

Joonis 2. Tahkuna tuletorni lähiala Kõrgessaare valla üldplaneeringu kaardil

Tahkuna tuletorni lähiala asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5

„Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19

„Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Tahkuna tuletorni lähiala määramata

juhtotstarbega alal, detailplaneeringu kohustusega alal ning kauni vaatega alal. Objektidest on

alal tuletorn ja mitmed muinsuskaitseobjektid.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub

planeeringuala kohaliku tähtsusega I klassi Tahkuna lääne ja põhjaranna väärtuslikul maastikul,

rohevõrgustiku alal, puhkealal ja ilusa vaatega kohas. Alal paiknevad kinnismälestised.

Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt.

Tahkuna tuletorni lähialal on järgmised maaüksused: Tahkuna tuletorn (katastritunnus

39201:004:3000), Puhkeala (20501:001:0051), Viktori (20501:001:1524) ja Viktori

(20501:001:1522). Tahkuna tuletorni lähialaga külgnevad järgmised maaüksused: Tahkuna

tuulik (39201:004:0300), Tagaääre (20501:001:1521) ja Eesääre (20501:001:1525).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt tuleb

detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul,

kui detailplaneeringu alusel kavandatakse tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesolev

keskkonnamõju eelhindamine koostatakse vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele

6. Kuna detailplaneeringuga soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada lähtutakse eelhinnangu

andmisel KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel 12113 Tahkuna majaka tee

kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna piiranguvöönd,

ranna ehituskeeluvöönd, ranna veekaitsevöönd, veekogu kallasrada ja geodeetiline märk.

Joonis 3. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 22.11.2023)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Hiiumaa vallas Tahkuna külas. Planeeringuala reljeef on tõuseb veidi

maismaa suunas kuni 2,5 m absoluutkõrgusele. Maaüksus on valdavalt looduslik rohumaa ja

metsamaa. Planeeringuala on ajalooliselt hoonestatud.

Maaüksus ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natrura 2000 võrgustiku alale

puudub.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel jääb planeeringualale

II kaitsekategooria linnuliigi kirjuhaha (Polysticta stelleri) elupaik (peatusala).

Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi

püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände

ajal.

Kirjuhahk pesitseb tundravööndis polaarjoonest põhja pool. Eestis on kirjuhahk läbirändel

ja talvitujana. Sügisrändel on üksikuid linde nähtud alates septembri lõpust, kuid

massrännet on registreeritud detsembri I poolel. Kevadel vaadeldakse Vilsandi

rahvuspargis viimaseid suuremaid salku aprilli lõpuni, kuid väiksemaid parvi kohatakse

veel juuni esimese dekaadi lõpuni. Otsestel rändevaatlustel Ristnas on registreeritud liigi

ärarännet alates aprilli viimastest päevadest kuni juuni keskpaigani6. Kirjuhahad toituvad

rannikul küllaltki piiratud alal, sukeldudes 2-6 m (maksimaalselt 8 m) sügavuseni.

Eelnevat arvestades ei ole eeldada, et planeeringuga kavandatud tegevus, mis toimub

maismaal ja millega kavandatakse eelkõige suvisele turismiperioodile suunatud arendusi,

mõjutaks kirjuhahka ja tema elupaiku.

Planeeringualast u 60 m kaugusele jääb II kaitsekategooria taimeliigi rand-orasheina

(Elymus farctus) kasvukoht. Rand-orashein kasvab lahtise liiva ja taimestunud luite piiril.

LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine,

sealhulgas korjamine ja hävitamine. Kuna planeeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks

on suurema hulga inimeste toomine piirkonda ning sellega võib kaasneda täiendav

tallamiskoormus ka liigi leiukohas. Planeeringuga ei kavandata teid ega radu kaitstava liigi

kasvukohta ning hajusalt inimeste liikumine ranna-alal eeldatavasti ei kahjusta kaitsealust

taimeliiki.

Planeeringualast ca 250 m kaugusele lõunasse jääb projekteeritav Hiiumaa rahvuspark.

Projekteeritav Hiiumaa rahvuspark hõlmab antud piirkonnas riigimetsamaad.

Planeeringuala ei kattu projekteeritava kaitsealaga ega piirne sellega ning võimalikku

negatiivset mõju projekteeritavale rahvuspargile planeeringuga näha ei ole.

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus tuletorni

ümbritseva aia sees oleval alal torni teenindamiseks ja eksponeerimiseeks vajalikele ehitistele

ja vee ning kanalisatsioonirajatistele, näha ette maaüksuste piiride muutmine, määrata

maaüksuste sihtotstarbed, lisaks haljastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimused

määramine ehitistele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohad ja vajalikud servituutide alade määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja kanalisatsioonirajatiste planeerimiseks

olemasolevatele hoonetele ja tuletorni piirdeaia sisese ala ulatuses.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt

intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega.

Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt asub

planeeringuala kohaliku tähtsusega I klassi Tahkuna lääne ja põhjaranna väärtuslikul maastikul,

rohevõrgustiku alal, puhkealal ja ilusa vaatega kohas. Alal paiknevad kinnismälestised.

Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku koridoris, kus võib maakonnaplaneeringu kohaselt

arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Planeeringuala paikneb puhkealal, kus on vajalik puhkealade ja turismiobjektide kasutuse

planeerimine ja suunamine nii planeeringute kui projektide kaudu. Puhkajate rohkus suvel

antud kohtades eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste

planeerimist.

Joonis 4. väljavõte Hiiu maakonnaplaneeringu põhijoonisest

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase ja suuremate

õnnetuste kohta andmed puuduvad. Tuletorni kõrval paiknevad 1961. aastal rajatud

masinahoone ja kütuseladu, mille ümbrus võib tõenäoliselt transpordist tulenevalt väiksemaid

kütusest tulenevaid väiksemaid lekkeid esineda.

Ehitisi ei planeerita üleujutavale ja niiskele alale. Tuletorn ja seda ümbritsevad hooned on

ajalooliselt planeeritud poolsaare tipu kõrgemale alale. Mõju põhja- ja pinnaveele võib

avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või

kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid

ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.

Samuti võib mõju põhjaveele avalduda, kui reoveekäitlussüsteeme ei hooldata nõuetekohaselt

või ehitatakse välja nõuetele mittevastav süsteem. Ka võib ebasoodne mõju põhja- ja pinnaveele

avalduda, kui planeeritavatesse hoonetesse kavandatavate tegevuste käigus juhtub mõni

õnnetus ja ebasoovitavad ained satuvad hoonestusala ümbrusesse. Sellised riskid maandatakse

tööohutusreegleid järgides. Planeeringuala reoveekäitlus ja veevarustus on käsitletakse eraldi

ehitusprojektides, kus peab olema tagatud õigusaktides sätestatud tingimused. Alale

planeeritakse puurkaev, mis hakkab teenindama tuletorni teenindavaid hooneid ning

kokkuleppel naabermaaüksuste omanikega seal paiknevat olemasolevat elamut.

Kanalisatsioonilahendusena on esialgu planeeritud kinnine kogumismahuti, lähtudes reovee

hooajalisest tekkimisest ning arvestades looduslikku olukorda ja selle kahjustamist (pika

imbväljaku trassi vedamise näol).

Joonis 5. Põhjavee kaitstus (Eesti geoloogiline baaskaart)

4.2 Mõju maavaradele

Planeeringualal ei paikne maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid (Keskkonnaregistri

andmed). Planeeringuga kavandava tegevusega ei kaasne otseselt arvestatavat maavara või

maa-ainese kaevandamist. Käesoleva detailplaneeringu raames otseselt ei kavandata tegevusi,

mis mõjutaksid oluliselt maavarade kasutamist. Hoonete ja kommunikatsioonide ehitamisel

kooritava pinnase ja kaevise (looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi

tahke osis (liiv, kruus, lubjakivi jne) võib ära kasutada planeeringuala piires. Kaevise

võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

4.3 Mõju pinnasele, taimestikule, loomastikule

Planeeringualal puudub tõenäosus kaitsealuste liikide ja kivististe esinemiseks. Seega, ei ole

hooned kavandatud taimeliikide elupaika. Suurem osa planeeringualast on looduslik rohumaa

ja metsamaa. Ranna ala on hooldamisvaba ala (kasvab looduslik rannale iseloomulik taimestik,

mida ei niideta), kus kasvavad ranna alale iseärased kõrstaimed ja noored männipuud.

Teenindushoone on kavas rajada vana vundamendi asukohale, kus kasvab hetkel noorte

mändide kogum, mis tuleb ehitustegevusel eemaldada. Pinnase tõstmiseks vajadus puudub.

Olemasoleva juurdepääsutee on kruusakattega, mis vajab aeg-ajalt remonti. Jalgrada on

planeeritud looduslikust materjalist

Märkimisväärsest kumulatiivsest mõjust, mis lisanduks praegusele seoses detailplaneeringu

elluviimisega ilmselt rääkida ei saa, sest planeeritav teenindushoone ja seda teenindavad

rajatised jäävad olemasoleva tuletorni ja selle hoonestuse vahetusse lähedusse ning pigem

toetab olemasoleva hoonestuse kasutamist ja alal liikumist.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Ümbritsevat maastikku planeeringu elluviimine eeldatavalt

oluliselt ei mõjuta, kuna ala on liivane ja kivine ning peale kaeve ja ehitustöid taastub

eeldatavasti suhteliselt kiiresti. Arvestades planeeringuala paiknemist maastikus ja selle

ümbruskonda siis planeeringuga kaasnevad mõjud ei ole liikide leviku seisukohast olulised.

Detailplaneeringu puhul on üldjoontes võetud arvesse üldplaneeringus toodud ruumilise arengu

põhimõtteid rohevõrgustiku alal. Hoonestusala kavandamisel ei katkestata või rikuta rohelise

võrgustiku ala antud piirkonnas võrgustiku terviklikkus/sidusus ja stabiilsus võimalikult suures

mahus. Arvestades rohelise võrgustiku kuju ning paiknemist antud piirkonnas, siis käesolevast

planeeringust tulenev mõju seoses võrgustiku üldise terviklikkuse säilitamisega on eeldatavalt

minimaalne. Planeeritav hoonestusala on väike ning teenindushoone ja terrasside rajamine

piirkonda ei mõjuta eeldatavasti oluliselt loomade vaba ja suunatud liikumist. Seega kaasneb

planeeringu rakendamisega tõenäoliselt minimaalne mõju loomade liikumisele. Olemasoleva

liikumistee reaalne kasutatavus pole teada. DP rakendamisel pole ette näha olulisi negatiivseid

mõjusid rohekordori toimimisele.

Samuti, ei riku madal ja piirkonda sobituv olemasolev ja planeeritav hoonestus kauni vaatega

piirkonda.

Tahkuna tuletorni lähiala ranna-ala on olnud tihedas kasutuses turistide ja puhkajate poolt. Alal

korraldatakse matkasid, üritusi, ekskursioone jne. Võimalik negatiivne mõju teenidushoone ja

rajatiste rajamisega seoses maas või rannikul pesitsevatele haudelinnustikule on ilmselt väike,

kuna ala kasutusest tulenevalt on seal pesitsevad linnud segajaga harjunud või siis ei leidnu

neid antud piirkonnas.

Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate

kemikaalidega (nt kütused, värvid jms). Kui järgitakse elementaarseid tööohutusreegleid, on

selliste riskide realiseerumise tõenäosus minimaalne.

Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna kaitse eesmärk rannal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Tahkuna tuletorni lähiala mere poolne ala on rohtunud lage ala üksikute männipuudega, kuhu

ehitustegevust peale kanalisatsioonirajatise ja puurkaevu ei kavandada. Liivane ja kivine pinnas

taastub peale kaeve ja ehitustöid eeldatavasti suhteliselt kiiresti. Alale ei kavandata täiendavaid

piirdeaedasid ega merepiirile tegevusi, seega mereääres tagatakse vaba liikumine, jalgsi

juurdepääsu kallasrajale ei takistata.

4.4 Mõju välisõhu seisundile

Mõningane mõju ümbritsevale keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitustööde käigus ajutiselt

suurenenud heitgaaside emissiooni (ehitustehnika, ala teenindav transport jms) näol. Hilisem

mõningane mõju välisõhule võib ilmneda kui rajatavate hoonete lokaalne küte on välja ehitatud

tahke- või vedelkütuse baasil. Planeeritav teenindushoone kavandatakse hooajaliseks

kasutamiseks, seega, suure tõenäosusega kumulatiivset mõju planeeringu elluviimisega siiski

ei kaasne ning õhusaaste osas piirkonna taluvust ei ületata.

4.5 Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke

(ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale,

võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist

tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga

kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist

teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju

keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see

vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.

4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide

tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel

müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala lähedal on riigitee, kus suviti on tihedam liikluskoormus

(talvisel ajal väiksem), tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste, tolm).

Arvestades mustkattega ja kiiruspiiranguga tupiktee ja planeeringuala vahelist metsaala

olemasolust, ei tohiks riigiteest tulenevad häiringud avalduda olulist mõju Tahkluna tuletorni

ja naabermaaüksuste hoonetele ja aladele.

4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele ning kultuuriväärtustele

Tahkuna tuletorni lähiala on ajalooliselt hoonestatu. Alal paikneb 1879. aastal rajatud tuletorn

ja 1906. aastal püstitatud elamu abihoonetega. Viimastel paarikümnel aastal on Tahkuna

tuletorn turistidele avatud ning hooajaliselt on ala tihedas kasutuses. Tuletorni lähedale on 1995.

aastal rajatud terasest kandepostil tuulik. Tahkuna küla on suhteliselt hajusalt asustatud, lähim

elamu tuletornist paikneb ca 1 km kaugusel. Piirkonnas on nii aastaringi kasutatavaid hooneid

kui ka suvilaid. Ranna-ala kasutatakse puhkajate ja loodushuviliste poolt aktiivselt.

Kokkuvõtvalt avaldab antud DP pigem positiivset kui negatiivset mõju piirkonna sotsiaalsetele

näitajatele. Vajaliku teenindushoone koos tualettide olemasuluga ning laiendatav parkla

paranevad külastajate tingimused ja suunatud liikumine tuletorni lähipiirkonnas, mis toetab

piirkonna arengut ning jälgib ajaloolist hoonestust.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariid võivad ette tulla kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid

ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Arvestades planeeringuala asukohta, pole transpordi

puhul välistatud õnnetusoht mootorsõidukite kasutamisel ei ehitustegevuse käigus ega hoonete

ja rajatiste hilisemal kasutamisel. Nimetatud sündmuste esinemise tõenäosus ehitustööde

käigus suhteliselt väike, kuna tööd on tõenäoliselt suhteliselt lühiajalised ning rasketehnika

viibib piirkonnas vaid ajutiselt. Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine ja infovahetus töödel

osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamine aitab vähendada kõikvõimalikke

avariisid ja nendest tulenevat võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale. Hilisema

ekspluatatsiooni käigus sõltub avariiolukordade esinemise tõenäosus taaskord hoonete

kasutusotstarbest ja seda praegusel hetkel on raske hinnata.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.

Planeeringuala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natrura 2000 võrgustiku alale

puudub. Keskkonnaregistri andmetel ei leidu maaüksusel kaitsealuseid liike ega kivistisi.

Planeeringuale lähimad Natura 2000 võrgustiku alad (Tahkuna loodusala ja Tahkuna

looduskaitsela) jäävad linnulennult 1,6 ja 1,9 km kaugusele. Planeeringualale lähimas Tahkuna

loodusala piirkonnas on inventeeritud Tahkuna looduskaitseala kaitse-eesmärgina nimetatud

elupaigatüübid.

Arvestades, et kavandatava tegevuse iseloomu (teenidushoone ja seda teenindavate ning

puhkerajatiste planeerimine) ning pidades silmas, et Tahkuna tuletorni lähiala ei paikne Natura

2000 võrgustiku alal ning lähimad alad paiknevad ca 1,6 km kaugusel, ei ole eeldada

planeeringuga kavandatava tegevuse negatiivset mõju ega ohtu nimetatud Natura alale ja

kaitseväätustele.

7. Kokkuvõte ja järeldused

Käesolev eelhinnang on antud Hiiumaa vallas Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu (DP)

algatamise huvile. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Planeeringualale ei ole plaanis

rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju

võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride. Seetõttu olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid

antud detailplaneeringuga ette näha pole:

• Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus

kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ja käitlemisel ning

reoveekäitlusnõuete eiramisel ja leke jõuab põhjavette. Meetmena rakendatakse

tööohutusnõuete jälgimist ja tsentraalse kanalisatsiooniga liitumist.

• Käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata tegevusi, mis mõjutaksid otseselt ja

oluliselt maavarade kasutamist;

• Arvestades, et maaüksusel ei leidu kaitsealuste liikide elupaikasid, pole negatiivset mõju;

• Arvestades rohelise võrgustiku kuju ning paiknemist antud piirkonnas ning planeeritava

hoonestusala asukohta selle suhtes, siis käesolevast planeeringust tulenev mõju seoses

võrgustiku üldise terviklikkuse säilitamisega on eeldatavalt minimaalne. DP rakendamisel

pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid rohekordori toimimisele;

• Planeeringu rakendamisega tõenäoliselt kaasneb minimaalne mõju loomade liikumisel.

Olemasoleva loomade liikumistee reaalne kasutatavus pole teada

• Kumulatiivset mõju planeeringu elluviimisega ei kaasne ning õhusaaste osas piirkonna

taluvust ei ületata;

• Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket;

• Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus,

märkimisväärselt ilmselt ei suurene.

• Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

• Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala läheduses on riigitee, tuleb planeeringu koostamisel

siiski arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste);

• Planeeritava tegevuse iseloomu ja planeeringuala paiknemist arvestades eeldatav mõju

Natura 2000 võrgustiku aladele puudub;

• Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine ja infovahetus töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamine aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest

tulenevat võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale planeeringu elluviimise raames.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusena võib seega väita, kavandatav tegevus ei ületa

eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea

ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit, vara ega mõjuta ühegi Natura 2000 ala

kaitseväärtusi.

Järeldus

Planeeritav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide

rajamist. Kui rajada planeeringuga ette nähtud hooned kooskõlas Veeseaduse ja

Looduskaitseseadusega, üldplaneeringu nõuetega, on alust oletada, et olulisi negatiivseid

mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu

tulemusena võib väita, et kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka

oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Eeltoodust tulenevalt on Hiiumaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Eelhinnangu koostas:

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Maiken Lukas

[email protected]

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutva

Tahkuna tuletorni lühiala detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata

keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeringuala asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule

asub planeeringuala määramata juhtotstarbega alal, detailplaneeringu kohustusega alal ning kauni

vaatega alal. Objektidest on alal tuletorn ja mitmed muinsuskaitseobjektid.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Tahkuna külas asuvaid Tahkuna tuletorn

(katastritunnus 39201:004:3000, transpordimaa 100%, pindala 4775 m²; hoonestatud), Puhkeala

(20501:001:0051, üldkasutatav maa 100%, 11728 m2, hoonestamata), Mälestusmärgi tee

(20501:001:1523; transpordimaa 100%; 1995 m2) maaüksuseid.

1.3 Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt.

1.4 Planeeringuala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku

alale puudub.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi paikneb Tahkuna tuletorni lähiala I klassi Tahkuna lääne

ja põhjaranna väärtuslikul maastikul, rohevõrgustiku alal, puhkealal ja ilusa vaatega kohas. Alal

paiknevad kinnismälestised.

3. Kõrgessaare valla üldplaneering

Tahkuna tuletorni lähiala asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud

„Kõrgessaare valla üldplaneeringu“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19

kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Tahkuna tuletorni lähiala

määramata juhtotstarbega alal, detailplaneeringu kohustusega alal ning kauni vaatega alal.

Objektidest on alal tuletorn ja mitmed muinsuskaitseobjektid.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, tehes ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Tahkuna tuletorn on Hiiumaa üks külastatumaid turismiobjekte. Tuletorni lähiümbrust kasutatakse

ka vaba aja veetmiseks ning erinevate ürituse korraldamiseks. Tuletorni kompleksis puuduvad

võimalused turistidele ja kohalikele teenuste osutamiseks, külastajate teenindamiseks ning

tualettide väljaehitamiseks, kuna puuduvad vee- ja kanalisatsioonilahendused. Tahkuna tuletorni

lähialal on ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud, sest tuletorni külastajate teenindamiseks

on vajalik planeerida olemasolevatele hoonetele vee- ja kanalisatsioonirajatisi, mida

ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud rajada. Lisaks on planeeritud tuletorni ümbritseva aia sees

ehitusõiguse määramine tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste rajamiseks.

Detailplaneeringuga nähakse ette maaüksuste piiride muumine. Transpordiameti hallatava

Tahkuna tuletorn piiri kavandatakse muuta nii, et tuletorni alune maa jääb riigi omandisse ja

ülejäänud maaüksusest liidetakse kohalikule omavalitsusele kuuluva Puhkeala maaüksusega.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2)

kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju,

kuna tegu on asustatud alaga, kus elamumaa moodustamisega ning elamu ja selle abihoonete

planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning

tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.

Keskkonnaamet on oma 27.12.2023 kirjas nr 6-5/23/23784-2 asunud seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik, kui arvestatakse kirjas toodud märkustega.

Arvestades eeltoodut puudub eeldavalt vajadus detailplaneeringu KSH algatamiseks.

5. Kehtiv detailplaneering

Alal on algatatud Kõrgessaare Vallavolikogu 10.08.2007 otsusega nr 56 „Tahkuna tuletorni

lähiümbruse puhkala detailplaneering“, mille koostamine lõpetati Hiiumaa Vallavalitsuse

17.05.2018 otsusega nr 57, kuna detailplaneeringu menetlus oli aastaid peatunud ning valla

eesmärgid muutunud.

6. Detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus tuletorni

ümbritseva aia sees olevale alale torni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalikele ehitistele

ning vee- ja kanalisatsioonirajatiste asukohad olemasolevate hoonet teenindamiseks, muuta

maaüksuste piire, määrata maaüksuste sihtotstarbed, haljastuse põhimõtted, arhitektuursed

tingimused ehitistele, määrata tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja kanalisatsioonirajatiste planeerimiseks olemasolevatele

hoonetele ja tuletorni piirdeaia sisese ala ulatuses.

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1 Kõrgessaare Osavalla Valitsus avaldas soovi algatada Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneering.

7.2 Transpordiamet andis 15.12.2023 kirjas nr 7.2-4/23/24387-2 lähteseisukohad tulenevalt

kinnistule ulatuvast 12113 Tahkuna majaka tee avalikult kasutatava tee kaitsevööndist.

7.3 Muinsuskaitseamet andis 18.12.2023 kirjas nr 5.1-17.5/2215-1 lähteseisukohad tulenevalt

maaüksustel paiknevatest kinnismälestistest.

7.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitas 07.12.2023 kirjas nr 14-3/3559-1

arvamused ja ettepanekud.

7.5 Maa-amet andis 06.12.2023 kirjas nr 6-3/23/17053-2 seisukoha tulenevalt alal paiknevast

geodeetilisest märgist.

7.6 Naabermaaüksuste omanikud esitasid 18.12.2023 kirjalikult oma arvamused ja

ettepanekud.

7.7 Algselt planeerituga võrreldes on vähendatud algatatava detailplaneeringu mahtu, jättes ära

parkla laiendamise, uue teenindushoone ja terrasside kavandamine. Alale planeeritakse vee- ja

kanalisatsioonisüsteem olemasolevate hoonete teenindamiseks ning määratakse ehitusõigus

tuletorni piirdeaia sisesele alale.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline v ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlus. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3

punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 kohaselt tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus, kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise

planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee

Registrikood 70003098

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

algatamisest

Austatud Maiken Lukas Edastasite 23.11.2023 kirjaga nr 8-3/439 Maa-ametile eelnõu „Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ arvamuse avaldamiseks.

Planeeritavale alale jääb riikliku tihendusvõrgu märk Tahkuna_nina01 nr 62-512-4501 (GPA ID 94600). Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Kui töid teostatakse geodeetilise märgi kaitsevööndis, siis tuleb peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised.

Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“.

Tahkuna_nina01 geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada selle praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Kollo geodeesia osakonna juhataja

Maiken Lukas Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsus [email protected]

Teie 23.11.2023 nr 8-3/439 Meie 06.12.2023 nr 6-3/23/17053-2

Liisi Kaleva [email protected]

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 23.11.2023 nr 8-3/434

Meie: 07.12.2023 nr 14-3/3559-1

Arvamus Tahkuna külas Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas 23.11.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

taotluse seisukoha saamiseks Tahkuna külas Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6. Samuti on palutud

ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad,

KSH eelhinnang ning Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

eelnõu (eelnõu). Käesolevaga esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukoha

ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast.

Planeeringuala, suurusega 7,5 ha, moodustavad hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega

Viktori kinnistu (20501:001:1522), hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Viktori

kinnistu (20501:001:1524), hoonestamata üldkasutatava maa sihtotstarbega Puhkeala kinnistu

(20501:001:0051) ja hoonestatud transpordimaa sihtotstarbega Tahkuna tuletorni kinnistu

(39201:004:3000). Kõlvikuliselt koosseisult on planeeringualal rohumaa, muu maa, mets ja

õuemaa. Juurdepääs planeeringualale on Tahkuna majaka riigiteelt (12113) ja avaliku

kasutusega Mälestusmärgi teelt.

17.01.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala

detailplaneeringu kohustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud, rohelisel

võrgustikul ja kauni vaatega alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna

ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva

detailplaneeringuga.

2 (3)

20.03.2018 kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt

paikneb planeeringuala I klassi maakondliku tähtsusega Tahkuna lääne- ja põhjaranna

väärtuslikul maastikul. Väärtuslik maastik on kõrge turismipotentsiaali ja puhkeväärtusega,

maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Planeeringuala

paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt Tahkuna lääneranna puhkealal ja kauni vaatekohaga

alal.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Seal paiknevad

kinnismälestised Tahkuna tuletorn (23481), tuletorni masinahoone, kütuseladu, saun, kelder ja

ülevaataja elamu. Planeeringualal on mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunud lastele.

Planeeringualal on Läänemere kallasrada. PlanS § 126 lõike 1 punkt 10 kohaselt on

detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama

kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud

tingimustel tagama.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ja hoonestusala terrassidele ja kuni 6 m

kõrgusele teenindushoonele.

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH

menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et

tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas palume PlanS § 4 lõike 2

punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

2. Kehtiva Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala rohelisel

võrgustikul. Nii maakonnaplaneeringus kui ka koostatavas Hiiumaa valla üldplaneeringus

on piirkond rohelisest võrgustikust välja arvatud, kuna on turismiobjektina aktiivselt

külastatav ja suure inimmõjuga.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala piirkonnas, kuhu maakasutuse

juhtotstarvet ei ole määratud. Koostatava üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala

osaliselt virgestuse ja osaliselt maalise asustusega juhtotstarbega alal.

Juhime tähelepanu, et detailplaneering peab vastama kehtestamise ajal kehtivale

üldplaneeringule. Koostamise ajal ei ole keelatud arvestada ka muude asjassepuutuvate

dokumentidega, sh koostamisel oleva üldplaneeringuga, kuid õiguslikke tagajärgi loob ja

täitmiseks on kohustuslik vaid kehtiv õigusakt (kehtiv üldplaneering). Seega juhul, kui

koostatav üldplaneering kehtestatakse enne detailplaneeringut, tuleb detailplaneeringu

koostamisel ja kehtestamisel kehtiva üldplaneeringuga arvestada.

Arvestades, et maakonnaplaneering on kehtestatud peale üldplaneeringu kehtestamist ja

PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus,

palume detailplaneeringu koostamisel ka maakonnaplaneeringuga arvestada.

3. Palume eelnõusse lisada, et hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe

miinimumnõuetest.

4. KSH eelhinnangus on märgitud, et ranna-ala on „hooldamisvaba ala“. Palume eelnõud

täiendada selgitusega, mida tähendab „hooldamisvaba ala“.

Palume eeltooduga planeeringu koostamisel arvestada, samuti palume lähtuda

detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

3 (3)

Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) palume esitada Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonnale PlanS § 85 lõike 1 kohaselt

arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Urve Pill

53023306, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Maiken Lukas

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 23.11.2023 nr 8-3/436

Meie 15.12.2023 nr 7.2-4/23/24387-2

Seisukohtade väljastamine Tahkuna

tuletorni lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Austatud Maiken Lukas

Olete taotlenud planeeringu algatamise eelselt seisukohti Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on määrata Tahkuna tuletorni lähialal ehitusõigus teenindushoonele ja

terassidele ja vee ning kanalisatsioonirajatistele, näha ette maaüksuste piiride muutmine, määrata

maaüksuste sihtotstarbed, lisaks liikluskorralduse ja haljastuse põhimõtete määramine määrata

arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Planeeringuga tehakse ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks uue teenindushoone ja seda teenindavate rajatiste ulatuses.

Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt.

Taotlusele lisatud algatamise otsuse eelnõu kohaselt hõlmab planeeringuala Tahkuna tuletorn

(39201:004:3000), Puhkeala (20501:001:0051), Viktori (20501:001:1522) ja Viktori

20501:001:1524) katastriüksuseid.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 12113 Tahkuna majaka tee km 10,587-10,627 teekaitsevöönd.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 177 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), meresõiduohutuse seadus (MSOS) ja planeerimisseaduse

(PlanS) ning majandus- ja taristuministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 10,612 (ristumine

kohaliku teega Mälestusmärgi tee). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Parkla

laiendamisel arvestada, et teed ja parklad oleksid selgelt eristatavad ning vältida olukordi, kus

juurdepääs kavandatakse läbi parkimiskohtade. Vajalik võib olla riigitee ja Mälestusmärgi tee

ristumiskoha ümberehitamine. Vajadusel käsitleda planeeringus juurdepääsu tagamist

naaberkinnistutele.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2 (4)

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Olemasolevast

väljakujunenud hoonestusjoonest riigitee poole hooneid ja piirdeid mitte kavandada.

4. Planeeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhendile „Ristmike

vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

3 (4)

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

16. Parkla laiendamisel planeerida busside parkimiskohad selliselt, et busside parkimine ja

tagasipööre oleks võimalik ilma tagurdamiseta kui parkimisala ei ole eraldatud selliselt, et

jalakäia juhuslik sattumine tagurdava bussi taha on välistatud.

17. Ühe bussi parkimiskoha pikkus planeerida 16m (kolmeteljelise turismibussi pikkus on 15m)

ja 4m lai. Kui olemasolevat parkimisala ei ole võimalik piisavalt laiendada, kaaluda

nõuetekohaste mõõtudega parkimiskohad bussidele sõiduteega paralleelselt 3m laiusesse

taskusse.

18. Sõidukiga (tuletorni teenindav kaubik jms) juurdepääs tuletornile kavandada kinnistu

20501:001:0051 kaudu vähemalt 4m laiuselt kuvatõmmisel näidatud 235,57m punasega

tähistatud trassil. Kui juurdepääsu tee tuletornini kavandatakse läbi parkimisplatsi, peavad

parkimiskohad olema projekteeritud selliselt, et parkivate sõidukite vahelt oleks iga-aegselt

tagatud parkimisalalt vaba läbisõit vähemalt 2,75m laiuse sõidukiga.

19. Planeeritav välisvalgustus ei tohi halvendada Tahkuna tuletorni tule nähtavust, mistõttu tuleb

planeeringus tuua välja meetmed vältimaks merelt nähtavaid valgusallikaid ning viimaks

valgusreostuse mõju minimaalseks.

20. Planeeritavad ehitised ei tohi halvendada Tahkuna tuletorni vaatlemist merelt, mistõttu ei tohi

planeeritavad ehitised olla oluliselt kõrgemad olemasolevatest tuletorni ümbritsevatest

ehitistest.

4 (4)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kert Süsmalainen

juhataja

laevateede ja sadamate osakond

Marje-Ly Rebas (teehoiuteenistus, kooskõlastuse üksus)

58581095, [email protected]

Andres Unn (tugiteenuste teenistus, haldusosakond)

58470611, [email protected]

Tiit Palgi (merendusteenistus, laevateede ja sadamate osakond)

5243875, [email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Hiiumaa vald Teie: 23.11.2023, nr 8-3/435

Kõrgessaare Osavalla Valitsus Meie: 18.12.2023, nr 5.1-17.5/2215-1

[email protected]

Muinsuskaitseameti seisukoht detailplaneeringu algatamise kohta.

Küsisite Muinsuskaitseameti seisukohta detailplaneeringu algatamise kohta Hiiumaa vallas

Kõrgessaare osavallas Tahkuna tuletorni lähialas.

Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 sätestab, et detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused

koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende

kaitsevöönd. Planeeritav detailplaneeringu ala jääb riikliku kaitse all olevate ehitismälestiste

Tahkuna tuletorn (reg. nr 23481), Tahkuna tuletorni kütuseladu (reg. nr 23483) ja Tahkuna

tuletorni ülevaataja elamu (reg. nr 23482) kaitsevööndisse.

Vastavalt Kultuuriministri 24. aprilli 2019 määruse nr 15 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ (RT I, 29.04.2019, 1) § 2 lõike 3 alusel ei pea

Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste

koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega

mõjuta kultuurimälestiste säilimist ega vaadeldavust.

Hoonestusalade planeerimisel tagada Tahkuna tuletorni ning tuletornikompleksi kuuluvate elu-

ja abihoonete vaadeldavus.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Frank Lukk

Hiiumaa nõunik

Tel 52 48 184

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 23.11.2023 nr 8-3/433

Meie 27.12.2023 nr 6-5/23/23784-2

Seisukoht Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ koos lisadega. Planeeringuala asub Hiiumaa vallas Tahkuna külas ning hõlmab Tahkuna tuletorn, Puhkeala,

Viktori ja Viktori maaüksuseid2. Juurdepääs planeeringualale on 12113 Tahkuna majaka teelt ja Mälestusmärgi teelt. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata Tahkuna tuletorni lähialal

ehitusõigus teenindushoonele ja terassidele ja vee ning kanalisatsioonirajatistele, näha ette maaüksuste piiride muutmine, määrata maaüksuste sihtotstarbed, lisaks liikluskorralduse ja haljastuse põhimõtete määramine määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste

ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003

määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, tehes ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks uue teenindushoone ja seda teenindavate rajatiste ulatuses.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil. Tahkuna looduskaitseala3, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Tahkuna loodusalana, jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele ning mõju sellele ei ole eeldada.

Koostatud (23.11.2023) eelhinnangu alusel ei pea Kõrgessaare Osavalla Valitsus Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) vajalikuks.

Tutvunud koostatud eelhinnanguga ja lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, nõustub Keskkonnaamet selle järeldusega. Keskkonnaamet on

asjaomase asutusena seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik4, kui

arvestatakse järgnevalt toodud märkustega. Eelhinnangut tuleb siiski täiendada

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.11.2023 nr 6 -5/23/23784 all 2 Katastritunnused vastavalt 39201:004:3000, 20501:001:0051, 20501:001:1524, 20501:001:1522 3 Vabariigi Valitsuse 22.09.2006 määrus nr 207 „Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri“ 4 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas

2 (3)

kaitstavate objektide infoga, seejuures tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju nendele.

Toome välja järgmised tähelepanekud, millega palume arvestada:

1. Planeeringualana on nimetatud Tahkuna tuletorni, Puhkeala, Viktori ja Viktori maaüksused. Samas detailplaneeringu lähteseisukohtades toodud joonise 1 „Planeeringuala paiknemise skeem” kohaselt hõlmab planeeringuala ka Mälestusmärgi

teed (katastritunnus 20501:001:1523).

2. Lähteseisukohtades joonisel 2 „Esialgne detailplaneeringu lahendusskeem” kujutatud planeeringuala erineb joonisel 1 kujutatud planeeringualast. Lisaks on joonisel 2 kujutatud kavandatavaid ehitisi, mis jäävad väljapoole nii joonisel 1 kui 2 märgitud planeeringuala.

3. KSH eelhinnangu ptk-s 3 „Planeeringuala keskkonnatingimused” on kirjas, et

Keskkonnaregistri andmetel ei leidu maaüksusel kaitsealuseid liike ega kivistisi. KSH eelhinnangu ptk-s 4.3 „Mõju pinnasele, taimestikule, loomastikule“ on kirjas, et planeeringualal puudub tõenäosus kaitsealuste liikide ja kivististe esinemiseks.

Juhime tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel jääb planeeringualale

II kaitsekategooria linnuliigi kirjuhaha (Polysticta stelleri) elupaik (peatusala)5. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände

ajal.

Kirjuhahk pesitseb tundravööndis polaarjoonest põhja pool. Eestis on kirjuhahk läbirändel ja talvitujana. Sügisrändel on üksikuid linde nähtud alates septembri lõpust, kuid massrännet on registreeritud detsembri I poolel. Kevadel vaadeldakse Vilsandi

rahvuspargis viimaseid suuremaid salku aprilli lõpuni, kuid väiksemaid parvi kohatakse veel juuni esimese dekaadi lõpuni. Otsestel rändevaatlustel Ristnas on registreeritud liigi

ärarännet alates aprilli viimastest päevadest kuni juuni keskpaigani6. Kirjuhahad toituvad rannikul küllaltki piiratud alal, sukeldudes 2-6 m (maksimaalselt 8 m) sügavuseni.

Eelnevat arvestades ei ole eeldada, et planeeringuga kavandatud tegevus, mis toimub maismaal ja millega kavandatakse eelkõige suvisele turismiperioodile suunatud arendusi,

mõjutaks kirjuhahka ja tema elupaiku, kuid eelhinnangus tuleks kaitstavat liiki ja võimalikku mõju temale siiski käsitleda.

Planeeringualast u 60 m kaugusele jääb II kaitsekategooria taimeliigi rand-orasheina (Elymus farctus) kasvukoht7. Rand-orashein kasvab lahtise liiva ja taimestunud luite piiril.

LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Kuna planeeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks on suurema hulga inimeste toomine piirkonda ning sellega võib kaasneda täiendav

tallamiskoormus ka liigi leiukohas, siis tuleb eelhinnangus käsitleda ka mõju sellele liigile ning planeeringu koostamisel arvestada võimalike ohtudega. Planeeringuga ei peaks

kavandama teid või radu, mis suunavad inimesi kaitsealuse liigi elupaika. 4. Planeeringualast ca 250 m kaugusele lõunasse jääb projekteeritav Hiiumaa rahvuspark.

Projekteeritav Hiiumaa rahvuspark hõlmab antud piirkonnas riigimetsamaad. Planeeringuala ei kattu projekteeritava kaitsealaga, kuid eelhinnangus tuleks siiski kõiki

võimalikus mõjualas asuvaid kaitstavaid objekte käsitleda ning tagada, et planeeringulahendusega ei kaasne negatiivset mõju seal esinevatele loodusväärtustele.

5 EELIS kood KLO9121475 6 Kirjuhaha kaitse tegevuskava eelnõu ptk 1.2. 7 EELIS kood KLO9305889

3 (3)

5. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, kus on LKS §

38 lg 3 kohaselt uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 on toodud erandid, millele ehituskeeld ei laiene, seejuures lg-s 5 toodud ehitistele ei laiene

ehituskeeld üksnes siis, kui need on kavandatud kehtestatud planeeringuga. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda

vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu8. Eeltoodust tulenevalt saab Keskkonnaamet oma lõpliku ja siduva

seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise kohta esitada pärast planeeringu

vastuvõtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Pakkonen peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus) [email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected]

Eve Kirs 5694 9603 (vesi)

[email protected]

8 LKS § 40 lg 4

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee

Registrikood 70003098

Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu eskiisi avalikustamine

(Hiiumaa vald)

Austatud Hergo Tasuja Edastasite 10.10.2024 kirjaga nr 9-6.1/1781 Maa-ametile Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiisi avalikustamise teate. Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualasse jäävate maaüksuste piiride muutmine, tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade määramine, maaüksuste sihtotstarvete määramine, haljastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimused määramine ning servituutide vajaduse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja kanalisatsioonirajatiste rajamiseks. Maa-amet nõustub detailplaneeringuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Kollo geodeesia ja aeromõõdistamise osakonna juhataja

Hergo Tasuja

Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 10.10.2024 nr 9-6.1/1781

Meie 18.10.2024 nr 6-3/23/17053-5

Liisi Kaleva [email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Hergo Tasuja

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 10.10.2024 nr 9-6.1/1781 Meie 01.11.2024 nr 7.2-3.4/2507-3

Tahkuna tuletorni detailplaneeringu

eskiis

Austatud Hergo Tasuja

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab eskiisi Tahkuna tuletorni kinnistu detailplaneeringule

ettepanekud Hiiumaa Vallavalitsusele.

Välise kustutusvee tagamise lahendus tuleb anda vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrus nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule.

Täpsustada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused arvestades

tuletõrjetehnika võimalusi (vastavalt 20t, 12m ja 3,5m ).

Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada

päästetehnika ohutus.

Alus: TuoS § 23 lg 2 ja § 24 lg 4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Galina Kiivit

Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor

Lääne päästekeskus

Galina Kiivit

+372 4725105

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 10.10.2024 nr 9-6.1/1781

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 14-3/2174-1

Koostöötegijate ja kaasatavate määramine ning seisukoht Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu eelnõu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus teatas vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 2 ja § 82

lõikele 4 Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu (detailplaneering) eelnõu avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust. Käesolevaga esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma seisukoha detailplaneeringu eelnõule ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnast ning määrab täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad tulenevalt

PlanS § 142 lõikest 4.

Planeeringuala, suurusega 1,85 ha, moodustavad Tahkuna tuletorni (39201:004:3000,

transpordimaa) ja Puhkeala (20501:001:0051, üldkasutatav maa) katastriüksused ja osaliselt

Mälestusmärgi tee (20501:001:1523, transpordimaa) katastriüksus. Planeeringuala kõlvikuline

koosseis on muu maa, looduslik rohumaa, õuemaa ja metsamaa. Tahkuna tuletorni kinnistul

paiknevad kinnismälestised Tahkuna tuletorni masinahoone (23486), Tahkuna tuletorni

kütuseladu (23483) ja Tahkuna tuletorn (23481) ning ajutised hooned klientide teenindamiseks.

Puhkeala kinnistul on vundament ja parvlaeval „Estonia” hukkunud laste mälestusmärk.

Juurdepääs planeeringualale on Tahkuna majaka riigiteelt (12113) ja Mälestusmärgi teelt.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 20.03.2018) kohaselt paikneb planeeringuala I

klassi maakondliku tähtsusega Tahkuna lääne- ja põhjaranna väärtuslikul maastikul, Tahkuna

lääneranna puhkealal ja kauni vaatekohaga alal.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas, sinna jääb II

kaitsekategooria linnuliigi peatusala. Planeeringualal on Läänemere kallasrada ja see jääb

valdavas osas ranna ehituskeeluvööndisse. Alal on riiklik geodeetiline märk (GPA ID 94600).

Kõrgessaare valla üldplaneeringu (kehtestatud 17.01.2003) kohaselt paikneb planeeringuala

detailplaneeringu kohustusega alal, nn valgel alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud ja kauni vaatega alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna

ehituskeeluvööndi ulatust ning määrata puhke- ja virgestusmaa maakasutuse juhtotstarve

planeeringuala piires, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva

detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga moodustatakse kolm krunti. Esimesele, navigatsiooniseadme-maa

sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus Tahkuna tuletornile ja varasemalt kasutuses

olnud tuletornikuplile. Teisele, 20% turismi- ja väljasõidukoha ning 80% loodusliku haljasmaa

sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus tuletorni kütuselaole ja masinahoonele

ehitisealuse pinnaga 100 m2 ja kõrgusega kuni 6 m. Kolmandal, tee- ja tänavamaa sihtotstarbega

krundil on parvlaeval „Estonia” hukkunud laste mälestusmärk ja kruuskattega juurdepääsutee

ning sellele ehitusõigust ei määrata. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis takistaksid

veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas rannal liikumist.

2 (3)

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:

1. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 11 on märgitud „Planeeringuala ja lähipiirkonna

põhjavesi on keskmiselt kaitstud.“ ja lk 26 on märgitud „piirkonna põhjavesi on

kaitstud“ Juhime tähelepanu, et planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega

piirkonnas, palume detailplaneeringut parandada.

2. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 11 on toodud informatsioon II kaitsekategooria

linnuliigi peatusala kohta. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II

kaitsekategooria liikide täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku

teabe seaduse § 35 lõike 1 p 8 kohaselt tuleb teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või

kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist, tunnistada asutusesiseseks

kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu avalikust eksemplarist II

kaitsekategooria liigi nimi eemaldada. Andmeid võib kättesaadavaks lähtudes avaliku teabe

seaduse § 38 sätestatud nõuetest.

3. Detailplaneeringu seletuskirja lk 35 on märgitud „Planeeringualale on lubatud

täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei

käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks hoonete või

rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, istumiskohad, teisaldatav prügimaja, lipumast,

erinevad väikevormid vms. Nimetatud rajatised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse

tuleohutuskujas.“ Palume lisada, et rajatisi ei tohi püstitada ehituskeeluvööndisse. Juhul, kui

soovitakse rajada istumiskohti, prügimaja vms rajatisi, tuleb need detailplaneeringus kavandada

ja vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut muuta.

4. Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud krundil 1 ehitusõigus kahele hoonele

ehitisealuse pinnaga 100 m2 ja kõrgusega 6 m. PlanS § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi

ehitusõigusega hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv, hoonete või

olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ja hoonete või olulise avaliku

huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus. Detailplaneeringus ei ole üheselt arusaadavalt

kirjeldatud krundi 1 ehitusõiguse ulatust.

4.1. Seletuskirjas lk 23 on märgitud, et „Krundile 1 planeeritud hoonete suurima lubatud

arvu hulka on arvatud Tahkuna tuletorn ning tuletorni kõrvale tõstetud endine tuletorni kuppel“.

Tuletorni saab nimetada hooneks tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) §-st 3, kuid ehitisregistris

on see registreeritud rajatisena. Detailplaneeringust ei selgu üheselt, kas krundil 1 määratakse

ehitusõigus hoonetele või rajatistele, mistõttu soovitame kasutada üldisemat mõistet ehitis1.

4.2. Seletuskirja on lisatud allmärge, milles on toodud, et „Lubatud maksimaalse kõrguse ja

korruselisuse määramise aluseks ei võeta 43 m kõrgust tuletorni, sest selle ehitise kõrgus ega

korruselisus planeeringut ellu viies ei muutu ning samas kõrguses teisi ehitisi lähialale ei

planeerita.“ Lisaks on seletuskirjas märgitud, et tuletorni kompleksi hooned tuleb säilitada ja

renoveerida olemasolevas kõrguses, kujus ja mahus. Juurde- ja pealeehitised ei ole lubatud. Lk

23 on märgitud, et varasemalt kasutuses olnud tuletornikuppel „võib säilitamiseks ja

eksponeerimiseks perspektiivselt vajada kohtkindlat paigaldamist“. Märgitud on, et ajutised

teenindushooned teisaldatakse või lammutatakse.

Seletuskirja kohaselt määratakse kruntidele 1 ja 2 eraldiseisvad hoonestusalad, kuhu sisse

jäävad kõik olemasolevad hooned ning tohib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja

rajatisi. Hoonestusalad on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ja rajatiste summaarne

ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel ning uute hoonete ja rajatiste

püstitamisel valida täpsemalt nende asukohti, suurusi ja paigutust arvestades olemasoleva

1 EhS § 3 lõike 2 kohaselt on hoone või rajatis ehitis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

3 (3)

maastiku, loodusväärtuste ning hoonetega. Samas on seletuskirjas märgitud, et planeeringualale

määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub eelkõige olemasolevatest hoonetest.

Detailplaneeringust ei selgu, miks on krundi pos 1 hoonete suurima lubatud kõrguse määramisel

jäetud tuletorni kõrgus välja toomata, kuigi ka teiste hoonete kõrgust ei ole lubatud muuta.

Arusaamatuks jääb, kas krundile 1 saab lisaks olemasolevatele ehitistele rajada veel kaks kuni

6 m kõrgust hoonet ning kas määratud ehitisealune pind hõlmab ka tuletorni ja endise tuletorni

kupli alust pinda. Samuti ei selgu, kas ajutised hooned lammutatakse või teisaldatakse ja kuhu

need teisaldatakse.

Krundi ehitusõiguse määramisel tuleb välja tuua nii säilitatavate kui ka planeeritavate hoonete

või olulise avaliku huviga rajatiste arv, nende lubatud kõrgus ja ehitisealune pind.

Palume detailplaneeringut täpsustada, ehitusõiguse tabelis ja seletuskirjas kõigi hoonete või

rajatiste, sh ka tuletorni maksimaalne lubatud kõrgus välja tuua ning ehitusõigus arusaadavalt,

selgelt ja üheselt mõistetavalt määrata.

4.3. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu põhijoonisel on krundil 1 tuletorn ja kuppel

kuid legendis puuduvad tingmärkidele selgitused. Palume põhijoonist täiendada.

5. Palume parandada õigekirjavead. Näiteks seletuskirjas lk 5 ja lk 13 „tegevused võivad

vastastiku mõjutada“, lk 8 ja lk 23, „hukkunud laste mäletusmärk“, lk 8 „ligipääsuks

kasutatakse Mäletusmärgi teed“, lk 37 „Tuletorni kompleksini viiast juurdepääsuteest“.

6. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise

ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks

planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Soovitame ruumilise illustratsiooni lisada enne

avalikku väljapanekut, st juba detailplaneeringu esitamisel kooskõlastamiseks ja arvamuste

andmiseks. Palume ruumiline illustratsioon detailplaneeringule lisada enne selle vastuvõtmist.

7. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel kooskõlastatakse detailplaneering

Keskkonnaametiga, Päästeametiga ja Muinsuskaitseametiga. Detailplaneeringu koostamisse on

kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS ning Viktori

(20501:001:1522), Viktori (20501:001:1524), Tahkuna tuulik (39201:004:0300), Tagaääre

(20501:001:1521) ja Eesääre (20501:001:1525) kinnistute valdajad. Võttes aluseks PlanS § 142

lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vajalikuks Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid. Lisaks eelpool nimetatutele tuleb

detailplaneeringu koostamisse kaasata Maa-amet, kuna planeeringualal on riiklik geodeetiline

märk.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik

isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Siim

ruumilise planeerimise osakonna nõunik

osakonnajuhataja ülesannetes

Urve Pill

53023306, [email protected]

Hiiumaa Vallavalitsus 26.11.2024

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja

[email protected]

Viktori kinnistu omanike arvamus

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiisi kohta

Meid on teavitatud, et Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu (katastriüksused katastritunnustega 39201:004:300; 20501:001:0051 ja

20501:001:1523) eskiisi avaliku väljapaneku 01.-30. november 2024.a.

Oleme tutvunud Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringuga, töö nr DP84-24.

Allpool toome välja mõned Viktori kinnistu omanike arvamused/ettepanekud detailplaneeringu

eskiisi kohta:

1. Kanalisatsioon

Detailplaneeringu punktis 4.4.3. (lk.26) on märgitud, et: „Planeeringualal ega selle mõjualas

ei ole ühiskanalisatsioonivõrgustikku ning hajaasustuse ja suurte vahemaade tõttu seda ka ei

planeerita.

Planeeringualal paiknevate hoonete kanalisatsioonivarustuse tagamiseks rekonstrueeritakse ja

võetakse kasutusele Krundil 2 paikneva masinaruumi juures olev olemasolev maa-alune mahuti

ning lisaks paigaldatakse Krunt 2 idaossa üks uus kinnine kanalisatsiooni kogumismahuti.

Hoonete ja mahutite vahele rajatakse maa-alune kanalisatsioonitorustik. Mahutid tuleb

varustada täiteanduriga ning regulaarselt tühjendada. Lokaalse puhasti rajamist ei planeerita

süsteemi hooajalisekasutuskoormuse tõttu.

Hoonete ja mahutite vaheline maa-alune torustik on vabavoolne. Et pikkade vahemaade tõttu

ei peaks mahutit rajama liiga sügavale, võib mahutist tühjendamiskohani rajada eraldi trassi

ja selle lõppu tühjenduskaevu.“

Detailplaneeringu põhijoonisel on kajastatud kanalisatsioonitrass ja kanalisatsiooni

mahutid (2 tk). Lahendatud ei ole kuidas toimub kanalisatsiooni mahuti tühjendamine

Krundil 2 paiknevast masinaruumi juures olevast olemasolevast maa-alusest mahutist.

Kas kanalisatsiooni mahuti tühjendamine on planeeritud uue rajatava juurdepääsutee

kaudu Krundi 2 idaossa paigaldatava uue kinnise kanalisatsiooni kogumismahuti

juurest?

Juhul, kui tühjendamine toimub Krundi 2 idaossa paigaldatava uue kinnise

kanalisatsiooni kogumismahuti juurest, on vajalik teha juurdepääsutee kogumismahuti

juurde, samuti kalda kindlustamise ja tugevdamistööd.

Detailplaneeringu töös (lk 26) on märgitud, et: „Hoonete ja mahutite vaheline maa-alune

torustik on vabavoolne“. Tekib küsimus, kas sellisel juhul on vajalik kasutusele võtta

Krundil 2 paikneva masinaruumi juures olevat olemasolevat maa-alust mahutit?

2. Tuletõrje veevõtukoht

Detailplaneeringu punktis 2.2.5. (lk 14) on märgitud, et: „Lähima tuletõrje veevõtukoht paikneb

Malvaste küla endise koolimaja juures (kaugus planeeringualast ca 8 km.“

Detailplaneeringu punktis 4.5.1. (lk 27) on märgitud: „Arvestades planeeringualal asuva

kompleksi kasutamise iseloomu, arhitektuurset ja ajaloolist väärtust, hoonete teineteisele

lähedal paiknemist ning asjaolu, et lähim nõuetele vastav veevõtukoht paikneb ca 17 km

kaugusel, planeeritakse planeeringualale Mälestusmärgi tee lõunanurka maa-alune

veevõtukoht.“

Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud tuletõrje veevõtukoht (TVK) asukohas, kus on

elektrimaakaabelliinide rägastik ja ristumiskoht. Lisaks on tuletõrje veevõtukoht kavandatud

Viktori kinnistu puukuuri ukse kõrvale ja majandushoovi sissesõidu värava asukohta, mis

takistab Viktori kinnistu majandushoovi raskete sõidukitega (näiteks küttepuude toomisel)

sõitmisel.

Detailplaneeringu töös (lk 31) on märgitud, et: „planeeringualale ulatub vastavalt

Ehitusseadustiku (EhS) 71 lg 2 alusel äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m kaugusele

riigitee kaitsevöönd, mis on määratud tagamaks tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse

ning vähendamaks teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.

Teekaitsevööndisse planeeritakse uue rajatisena maa-alune tuletõrje veevõtukoht ………“, kuid

ei ole arvesse võetud, et tuletõrje veevõtu koht rajatakse Viktori kinnistu piiri äärde.

Kuna tuletõrje veevõtu koha juurde ei ole põhijoonisel märgitud veetorustiku asukohta,

siis võib arvata, et maa-alune mahuti täidetakse veega mahutitega kohale toomisega või

merest pumbates. Samuti võib arvata, et üle mahuti majandushoovi sissesõit on keelatud,

et vältida tuletõrje veevõtu mahuti kahjustamist ja purunemist.

Teeme ettepaneku paigutada tuletõrje veevõtuks maa-alune mahuti parkla kõrvale

jäätmemaja kõrvale või osaliselt selle alla. Sellisel juhul jääb Viktori kinnistu omanikele

juurdepääs kinnistul paiknevale kuurile ja majandushoovile.

3. Parkimisala

Planeeringualas märgitud parkimisalale on juurdepääs riigile kuuluvalt Tahkuna majaka

teelt, tee number 12133. Eelnimetatud teelt on otsejuurdepääs Viktori kinnistule.

Tuletorni külastajate ligipääsuks kasutatakse Mälestusmägi teed, mis piirneb lõunast avaliku

kasutusega kahesuunalise asfaltkattega Tahkuna majaka teega nr 12113.

Detailplaneeringu punktis 4.4.4. (lk 26) on märgitud, et: „Planeeringuala kruntidele juurdepääs

toimub 12113 Tahkuna majaka tee lõpust algavalt Mälestusmärgi teelt, mida laiendatakse ja

planeeringuala ulatuses vajalikes asukohtades pikendatakse, et oleks tagatud igale

planeeringuala krundile nii jalgsi kui sõidukiga ligipääs (nt kaubavedu, päästetehnika,

tehniline teenindamine jne).“ .

Detailplaneeringu punktis 4.7. (lk 36) on märgitud:

1) „Tahkuna tuletorni külastajate sõidukite parkimiseks joonitakse parkimiskohad Krunt 3

lõunaossa, Mälestusmärgi tee lõpus olevale alale. Ühe sõiduautoparkimiskoha

minimaalse suurusena arvestatakse 2,5 m X 5 m. Juurdepääsplaneeringuala krunte

teenindavatele sõidukitele korraldatakse läbiparkimisplatsi ning parkivate sõidukite

vahelt tuleb tagada vaba läbisõitvähemalt 2,75m laiuse sõidukiga. Lähtuvalt asjaolust,

et detailplaneeringukoostamise algatamise ning lähteseisukohtade koostamise käigus

loobuti olemasoleva parkla laiendamisest, ei kohandu Transpordiameti kirjas

toodudparkla laiendamisega kaasnevad nõuded esitatud planeerimislahendustele;“.

2) „parkimiskohtade vajaduse arvutamiseks kasutatakse üldjuhul standardit EVS 843

Linnatänavad. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala paikneb hajaasustatud

piirkonnas, mille külastus ei ole regulaarne ega aastaringne ning tuletorn on

omaolemuselt ja parameetritelt niivõrd unikaalne objekt, mis ei ole võrreldav ei

muuseumi, teatri ega muu taolise kultuuriehitisega, ei ole parkimiskohtade

arvumääramisel võimalik rakendada nimetatud standardit. Parkla joonimisel

lähtutakse maaüksuste piiridest ning märgitakse maksimaalses ulatuses parkimiskohti

(u 10 kohta), millest vähemalt üks peab olema liikumispuudega isikusõidukile sobilike

parameetritega“.

Kahjuks ei ole detailplaneeringu töös arvestatud, et suvisel turismihooajal on tuletorni ja

ranna-alade külastatavus suur ning kõik külastajad parklas autole või bussile

parkimiskohta ei leia ning pargitakse mõlemal pool riigile kuuluva tee ääres. Võimaluse

korral palume kooskõlastada Transpordiametiga parkimisala ka riigi tee ääres ühel tee

küljel, parkimiskohtade markeerimisel palume markeerida Viktori kinnistu sissesõit

keelava kollase värviga, et tagada juurde- ja väljapääs Viktori kinnistule.

4. Veevarustus

Detailplaneeringu töös lk 25 on märgitud, et: „Planeeringualal paiknevate hoonete

veevarustuse tagamiseks rajatakse Krunt 2 keskossa uus veehaarde puurkaev. Planeeritud

kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega

hooldusala“.

Tulenevalt Viktori kinnistu omanike, Eesääre ja Tagaääre kinnistu omaniku Anti Kalle ja

Hiiumaa Vallavalitsuse abivallavanema ja valla töötajate ühisel nõupidamisel välja

käidud abivallavanema Üllar Laidi lubadusest, palume puurkaevu rajamisel arvestada

ka võimalust, et puurkaevu kaudu saab vajaliku joogivee Viktori kinnistu omanik.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maira Kattel

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Toom

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 10.10.2024 nr 9-6.1/1781

Meie 26.11.2024 nr 6-2/24/20894-2

Seisukoht Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu eskiisilahendusele

Austatud Maiken Lukas

Olete Keskkonnaametit teavitanud Hiiumaa Vallavalitsuse korraldatud Tahkuna tuletorni

lähiala detailplaneeringu (katastritunnused 39201:004:3000; 20501:001:0051;

20501:001:1523) eskiisi avalikust väljapanekust. Planeeringu koostamise eesmärgiks on

planeeringualasse jäävate maaüksuste piiride muutmine, tuletorni teenindamiseks ja

eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade

määramine, maaüksuste sihtotstarvete määramine, haljastuse põhimõtete määramine,

arhitektuursete tingimused määramine ning servituutide vajaduse määramine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vee- ja

kanalisatsioonirajatiste rajamiseks.

Varasemalt on Keskkonnaamet seisukohad esitanud 27.12.2023 kirjaga nr 6-5/23/23784-2.

Keskkonnaamet on tutvunud Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiislahendusega

ning esitame selle kohta alljärgnevad märkused ning seisukohad.

1. Detailplaneeringus on toodud: „Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et

võimaldada planeeringualale vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine. Nimetatud

tehnosüsteeme ei ole võimalik rajada tuletorni kompleksi õuealale tulenevalt seal

paiknevate muinsuskaitseobjektide olemusest, õueala väikesest pindalast ning

tehnosüsteemidega kaasnevatest kujadest. Tehnovõrke ei ole võimalik rajada ilma

ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseta Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 toodud

erandite alusel, sest planeeringuala hoonete hulgas ei ole elamut.“

Kui ehituskeeluvööndi vähendamist soovitakse üksnes vee- ja kanalisatsioonirajatiste

ehitamiseks, siis ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, sest tehnovõrke ja -

rajatisi on võimalik rajada Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 5 p 8 erandi

alusel, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatistele.

2. „Teekaitsevööndisse planeeritakse uue rajatisena maa-alune tuletõrje veevõtukoht ning

olemasolev jäätmekonteiner asendatakse miljöösse sobiva maapealse prügimajaga.

Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Tahkuna tuletorni kinnistule

planeeritud ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, et tagada olulise turismiobjekti

arenguvõimalused ning märgitud parkla juurde täiendavate rajatiste vajadus

(prügimaja, istumiskoht jne).“

2 (3)

Looduskaitseseadus § 38 ei tee erandeid ajutiste ehitiste ega ehitusteatist või ehitusluba

mittenõudvate ehitiste ehitamisele. Seetõttu on ka ajutiste või ehitusteatist ja ehitusluba

mittenõudvate ehitiste ehitamine ranna ehituskeeluvööndis keelatud. Ehitusseadustik

ütleb, et ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele

toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab

seda eristada teistest asjadest1. Planeeritavale prügimajale ei laiene üksi LKS erand,

mistõttu on prügimaja rajamiseks vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Samas

juhime tähelepanu, et tuletõrje veevõtukohale laieneb LKS § 38 lg 5 p 8 erand.

3. „Planeeringuala kruntidele juurdepääs toimub 12113 Tahkuna majaka tee lõpust

algavalt Mälestusmärgi teelt, mida laiendatakse ja planeeringuala ulatuses vajalikes

asukohtades pikendatakse, et oleks tagatud igale planeeringuala krundile nii jalgsi kui

sõidukiga ligipääs (nt kaubavedu, päästetehnika, tehniline teenindamine jne).“

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringus tuleb

selgelt välja tuua, et kõik planeeringualale jäävad olemasolevad ja planeeritavad teed

on avalikuks kasutamiseks.

4. Detailplaneeringu ptk 3.2 on öeldud: „Kuna üldplaneeringuga ei ole määratud korduva

üleujutusega ala piiri mererannal, loetakse vastavalt 01.04.2007 kehtima hakanud

Looduskaitseseaduse redaktsioonile korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna

ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluseks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Seetõttu on detailplaneeringu kehtestamise ja planeeritud tegevuste elluviimiseks

vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.“ Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneeringus „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine”2 on korduva

üleujutusala piiriks mererannal määratud põhikaardile kantud veekogu piir, seega ei ole

korrektne viidata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusele tulenevalt korduva

üleujutusega ala piirist.

5. Detailplaneeringu ptk 4.3.2 kohaselt ei kavandata uute hoonete ehitamist ei krundile 1

ega krundile 2. Miks räägitakse detailplaneeringus uute hoone ehitamisest? Nt ptk 4.2:

„Hoonestusalad on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ja rajatiste

summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel ning uute hoonete

ja rajatiste püstitamisel… „ ja „Hoonestusaladele uute hoonete ja rajatiste püstitamisel

peab arvestama, et…“.

6. Kui detailplaneeringuga kavandada uute hoonete ehitamist, siis tuleb nende kõigi

tarbeks taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Kui uusi hooneid ei kavandata, siis

tuleb see selgelt planeeringus välja tuua ning võtta seletuskirjast välja ka kõik viited

võimalikele uutele hoonetele. Detailplaneeringus tuleb sellisel juhul selgelt välja tuua,

et planeeringualal ei ole lubatud ka ehitusteatise kohustusega3 hoonete ehitamine.

7. Olemasolevad hooned on detailplaneeringu joonisel tähistatud kui „originaalkujul

säilitatavad hooned“ ning planeeringu ptk 4.6.2 on peamise arhitektuurse tingimusena

toodud: „Säilitada ja renoveerida tuletorni kompleksi hooned olemasolevas kõrguses,

kujus ja mahus. Juurde- ja pealeehitused ei ole lubatud.“ Millest lähtuvalt on sellisel

juhul määratud krundi 1 hoonete lubatud kõrguseks 6 m (olemasolevad hooned 4 ja 4,6

m)?

8. Palume kaaluda, kas on põhjendatud vajadus detailplaneeringu alusel taotleda ranna

ehituskeeluvööndi vähendamist. Juhul kui seda ikkagi peetakse vajalikuks, siis

selgitame, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub

LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist.

Seega ei saa Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda planeeringu kooskõlastamise

protsessis ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolekut või keelduda nõusoleku

1 Ehitusseadustik1 § 3 lg 1 2 Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 3 Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on kõik 0-60 m2 ehitisealuse pinnaga hooned, mis on mitteelamud, ehitusteatise

kohustusega

3 (3)

andmisest enne planeeringu vastuvõtmist. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi

vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud ning

kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud

tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning

lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast

teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja

kaldal. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on

võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata

taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus

reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede,

parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev

maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja

põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal

jm.

Ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine on pikk ja kaalutlemist nõudev

protsess, mis nõuab mitmete erinevate asjaolude uurimist. Eeltoodust tulenevalt saab

Keskkonnaamet oma lõpliku ja siduva seisukoha esitada pärast planeeringu

vastuvõtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] /

www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Üllar Laid

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.01.2025 nr 9-6.1/261 Meie 06.02.2025 nr 7.2-3.4/536-1

Kooskõlastuse taotlus Tahkuna tuletorni

lähiala detailplaneeringule. Tuleohutuse

osa kooskõlastamisest keeldumine.

Austatud Üllar Laid

Päästeameti Lääne päästekeskus jätab kooskõlastamata Koppe OÜ poolt koostatud töö nr

DP84-24 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tahkuna küla, Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu järgmisel põhjusel:

1. Planeeringus on kirjeldatud, et planeeritavale alale on lubatud rajada IV kasutusviisit

hooned ja planeeritakse rajada veevõtukoht mahuga 30 m3. Mahuti maht ei vasta

Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule.

Juhin tähelepanu, et veevõtukoht peab olema varustatud hüdrandiga.

Alus: TuOS § 23 lg 2.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamisest keeldumine on sisult menetlustoiming.

Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega)

- antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastasia Sutt

Ohutusjärelevalve büroo

inspektor

Lääne päästekeskus

Anastasia Sutt

+372 4447836

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 28.01.2025 nr 9-6.1/262

Meie 12.02.2025 nr 7.2-1/25/24387-7

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringule

(edaspidi planeering).

Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualasse jäävate maaüksuste piiride muutmine,

tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste ning trasside

võimalike asukohtade, maaüksuste sihtotstarvete, haljastuse põhimõtete, arhitektuursete

tingimuste ning servituutide vajaduse määramine.

Andsime seisukohad 15.12.2023 kirjaga nr 7.2-4/23/24387-2 (edaspidi seisukohad). Osade

seisukohtade punktides 1, 6, 12, 16 ja 17 toodud nõuetega ei ole kooskõlastamiseks esitatud

planeeringus arvestatud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Kooskõlastamise taotluses selgitate, et „lähtuvalt asjaolust, et detailplaneeringu koostamise

algatamise ning lähteseisukohtade koostamise käigus loobuti olemasoleva parkla

laiendamisest, ei kohandu Transpordiameti kirjas toodud parkla laiendamisega kaasnevad

nõuded esitatud planeerimislahendustele“ ning parkimise ja liikluskorralduse osas „peaksid

kõik kolm osapoolt (vald, Transpordiamet ja ka Viktori kinnistu) leidma planeeringu ala

väliselt täiendavaid lahendusi, mida planeeringuala raames ei ole võimalik lahendada“.

Algatamise otsuse lisaks olevas eelhinnangus Hiiumaa vallas Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta on välja toodud,

et alal on „vajadus täiendavate parkimiskohtade järele, mis planeeritakse lahendada

olemasoleva parkla laiendusena“. PlanS § 3 lg 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala

kohta koostatav terviklik ruumilahendus. See, et planeeringu menetlemise käigus loobuti

Tahkuna tuletorni olemasoleva parkla laiendamisest, ei tähenda, et tervikliku lahenduse jaoks

oluline osa – liikluskorraldus – lahendatakse poolikult. Kooskõlastamiseks esitatud

planeeringus on lahendamata busside parkimine ning sõiduautodele parkimiskohti, lisaks

olemasolevatele, juurde ei ole kavandatud. Lisaks on seletuskirja osas 4.7. toodud välja, et

planeeringulahendus ei taga hoonestatud Viktori kinnistule igakordset juurdepääsu avalikult

teelt. Transpordiamet ei nõustu planeeringu eelnõuga kus oluline probleem, eelkõige vajalike

parkimiskohtade planeerimine, on jäänud lahendamata. Kui liikluskorraldust ei ole võimalik

2 (3)

lahendada olemasoleva planeeringuala piires, tuleb planeeringuala vajadusel suurendada.

2. Lähtudes siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ peab –

juhul kui veevõtukoht rajatakse tee äärde – olema see päästetehnikaga ligipääsetavast teest

kuni 2,5 meetri kaugusel. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs.

Kooskõlastamiseks esitatud planeeringus on tuletõrje veevõtukoht planeeritud Viktori

kinnistule, veevõtukohani viib pinnastee. Oleme arvamusel, et pinnastee kandevõime ei pruugi

olla paakauto teenindamiseks piisav ning praktikas võib tekkida olukord, kus päästeauto

manööverdab riigiteel parkla juures ning tagurdab veevõtukohani. See omakorda võib tekitada

liiklusohtliku olukorra riigiteel. Palume muuta veevõtukoha asukohta ja/või tagada

nõuetekohane juurdepääs.

3. Põhijoonisel ei ole arusaadavalt välja toodud, millised on olemasolevad ning millised

planeeringu elluviimisel moodustatavate kruntide piirid. Korrigeerida leppemärke, lisada

vastavad selgitused.

4. Seletuskirjas on toodud, et tuletorni külastajatele hakkab ligipääs toimuma piirdeaia

idapoolsest osast kütuselao juurest, aga põhijoonisel on juurdepääs näidatud krundi 1

põhjaküljest. Palume seletuskiri ja joonis ühtlustada, vajadusel lisada leppemärkide selgitused.

5. Seletuskirja punktist 2.1.5 puudub navigatsioonimärgistuse kaitsevöönd, see lisada.

Taotluses palusite meilt lisaks kooskõlastusele ka ideid ja võimalusi, kuidas kohandada riigitee äär

turvaliseks parkimise ja manööverdamise alaks. Palume kaaluda parkimiskohtade ja veevõtukoha

rajamiseks järgnevaid ettepanekuid.

a) Bussi(de) parkla ja tuletõrje veevõtukoht rajada Puhkeala kinnistu lõunaossa. Umbtee

vältimiseks, päästesõidukitele ümberpööramise võimalus tagamiseks lõpetada Mälestusmärgi

tee parkla juures ümberpööramisekohaga. Näha ette üks invaparkimiskoht Tahkuna tuletorni

kinnistu põhjapoolse sissepääsu lähedale.

b) Näha ette sõiduautode parkimiskohad riigitee äärde, teega paralleelselt. Parkimisala

planeerimisel tuleb arvestada Mälestusmärgi tee ja riigitee ristumiskohal nähtavuse tagamise

nõudega (liitumisnähtavus 3x120m, näidatud punase joonega).

3 (3)

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Tiit Palgi, laevateede üksus

5243875, [email protected]

Kermo Vinnikov, haldusosakond

53050838, [email protected]

Andres Unn, haldusosakond

58470611, [email protected]

58581095, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.01.2025 nr 9-6.1/259

Meie 13.02.2025 nr 6-2/24/20894-5

Arvamus Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 kooskõlastamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 133 alusel

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu (Koppe OÜ, töö nr DP84-24).

Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsusega nr 188 algatati Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH). Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualasse jäävate

maaüksuste piiride muutmine, tuletorni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja

tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade määramine, maaüksuste sihtotstarvete

määramine, haljastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimuste määramine ning

servituutide vajaduse määramine.

Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

KSH vajalikkuse kohta oma 27.12.2023 kirjaga nr 6-5/23/23784-2, milles tõi ühtlasi välja, et

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ei asu tegevustega

hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis ning projekteeritaval kaitseobjektil.

Lisaks esitas Keskkonnaamet seisukoha detailplaneeringu eskiislahendusele oma 26.11.2024

kirjaga nr 6-2/24/20894-2, milles palus kaaluda kas on põhjendatud vajadus detailplaneeringu

alusel taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist, kuna vee- ja kanalisatsioonirajatiste,

tuletõrje veevõtukoha ja avalikult kasutatava tee rajamiseks kehtivad looduskaitseseaduse

(LKS) § 38 lg-s 5 toodud erandid. Planeeritavale prügimajale ei laiene üksi LKS erand, mistõttu

on prügimaja rajamiseks vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.

Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida

tähelepanu järgnevale:

1. Keskkonnaamet annab kooskõlastusi ja seisukohti planeeringutele seaduses sätestatud

juhtudel ja ulatuses. PlanS § 4 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 17.12.2015

määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ (edaspidi määrus nr 133), millega on kehtestatud planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Planeering

tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada, kui:

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.01.2025 nr 6-2/24/20894-4 all.

2 (2)

- planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (st planeeringu

koostamisel tehakse KSH), välja arvatud juhul, kui koostöö tegijaks ja kooskõlastajaks

on Kliimaministeerium (alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või

selle kaitsevöönd (alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- planeeringualal asub ala, mille suhtes on Kliimaministeerium algatanud kaitseala,

hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse

(alus: määruse nr 133 § 3 p 2);

- detailplaneeringuga määratakse kallasraja vähim vajalik teeninduspiirkond (alus:

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 2).

Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud

asjaolu, loobub Keskkonnaamet Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamisest.

2. Detailplaneeringu eskiislahenduse menetluse käigus jõuti lahenduseni (k.a see et esialgselt

planeeritud prügimaja asemele on planeeritud jäätmekonteiner), mille kohaselt ei ole ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, kuna planeeritavaid tehnovõrke ja -rajatisi ning

avalikku juurdepääsu on võimalik rajada LKS § 38 lg 5 p-de 8 ja 10 erandi alusel.

Detailplaneeringut on täiendatud ning põhijoonisel ja seletuskirjas on selgelt välja toodud,

et kõik planeeringualale jäävad olemasolevad ja planeeritavad teed on avalikuks

kasutamiseks.

3. Detailplaneeringuga nähakse ette vajadus kaldakindlustuse rajamiseks2. Arvestades, et

kalda- ja rannakindlustuse rajamine võib pikas plaanis kaasa tuua soovimatud

rannikuprotsessid ning randadel inimese poolt tehtud muudatused avaldavad tavaliselt

mõju pikal rannalõigul, on oluline enne planeerimist ja ehitustegevust kaasata

rannikuprotsesse valdav ekspert, kes hindaks tekkinud olukorda ja vajadusel pakuks välja

toimivad lahendused ning meetmed ranniku kaitseks.

4. Täpsustuseks eskiislahenduse avalikul arutelul3 teemaks tulnud I ja II kaitsekategooria liigi

teabe avalikustamisest – LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse

elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Liigi isendi nime

mainimist seadus otseselt ei keela.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected] Maris Pertel 5902 8703 (looduskasutus) [email protected]

2 LKS § 38 lg 5 p 3 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud ranna

kindlustusrajatisele. 3 Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 17.12.2024.

Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee / Registrikood

70000958

Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 28.01.2025, 9-6.1/260

[email protected] Meie: 26.02.2025, 5-10/306-1

Kooskõlastuse taotlus Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsus esitas Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks Koppe OÜ poolt koostatud

töö nr DP 84-24 „Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering“. Planeeringu koostamise eesmärgiks

on planeeringualasse jäävate maaüksuste piiride muutmine, tuletorni teenindamiseks ja

eksponeerimiseks vajalike ehitiste ja tehnorajatiste- ning trasside võimalike asukohtade

määramine, maaüksuste sihtotstarvete määramine, haljastuse põhimõtete määramine,

arhitektuursete tingimused määramine ning servituutide vajaduse määramine.

Alused

Aastatel 1873-1875 ehitatud Tahkuna tuletorn on kõrgeim Eesti neljast malmtuletornist – 43

meetrit. Säilinud on tuletorni algupärane välisilme ja detailid. 1998. aastal vahetati välja

laternaruum, esialgne on paigutatud tuletorni kõrvale maapinnale.

Terviklikult säilinud 1879. aastal ehitatud kütuseladu ja 1960. aastal ehitatud masinahoone on

kompleksi kuuluvad tehnilised abihooned.

Planeerimisseaduse1 § 133 lg 1 alusel esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks

valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Kui

kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering

kooskõlastatuks (lg 3).

Muinsuskaitseseaduse2 (MuKS) § 59 lg 5 sätestab, et amet keeldub kaitsevööndis tööde tegemise

teatises märgitud töö lubamisest, kui töö tegemine ei taga mälestise kaitsevööndi eesmärgi täitmist

või sellega võib tekkida oht mälestisele.

MuKS § 14 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärgiks muu hulgas mälestise

säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning selle vaadeldavuse ja mälestiselt avanevate

algupäraste vaadete säilimine.

MuKS § 95 järgi on enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks

tunnistatud asja kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates,

kui õigusaktis ei ole määratud teisiti.

1 Planeerimisseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024012 2 Muinsuskaitseseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023045

2(3)

Põhjendused

Detailplaneeringus on kütuselao ja masinahoone jaoks loodud tuletornist eraldatud kinnistu, mille

piir on kavandatud tuletorni ja kütuselao vahel, vahetult tuletorni sissepääsu ette.

Detailplaneeringus ei ole praegu piirdeaedade rajamist ette nähtud, kuid kinnistu jagamisel võib

omanik soovida kinnistut piirata. Kinnistute piiri määramine tuletorni sissepääsu lähedale võib

tulevikus tekitada olukorra, kus külastajate sissepääs ja tuletorni hooldamiseks vajalikud

tegevused on raskendatud või takistatud. Seega ei taga detailplaneeringus kavandatud kinnistute

jagamine mälestiste säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas ning võib tekkida oht mälestise

vaadeldavusele või säilimisele. Leiame, et ligipääsu ja hoonete hoolduse säilimiseks peavad

tuletorn, kütuseladu ja masinahoone jääma ühele kinnistule.

Detailplaneeringus on ligipääs tuletornile kavandatud ümber torni ümbritsevat kõrget piirdeaeda.

Juurdepääsu tee peab kulgema üsna mere äärest, mis on tugevatele tuultele avatud ala ning muudab

tuletorni külastamise ebamugavaks. Samuti tähendaks see mereäärse ala sillutamist ja kõvakattega

tee rajamist, mis ei arvesta olemasoleva maastiku ja keskkonnaga. Soovitame nihutada tuletorni

vana laternaruumi, et külastajatel oleks mugavam tuletorni pääseda.

Arvestades muinsuskaitseseaduse § 14 lg 2 p 1 ja 2 ja § 59 lg 5:

1. Kooskõlastame detailplaneeringu pärast järgnevate paranduste sisseviimist:

1.1 põhijoonisele lisada planeeringualale jäävad mälestised koos registrinumbriga ja

nende kaitsevööndid

1.2 põhijoonisel täpsustada suurima lubatud ehitisealuse pinna juures, et Tahkuna tuletorn

ja maapinnale tõstetud algne laternaruum on rajatised;

1.3 põhijoonisel täpsustada kinnistule nr 1 lubatavate kahe hoone asukohad. Kui on

mõeldud olemasolevaid rajatisi, siis täpsustada sõnastust, et see oleks üheselt

arusaadav;

1.4 seletuskirja ptk 2.1.5 „Kitsendused“ tabelis täpsustada mälestiste kaitsevööndite

ulatust, milleks on iga mälestise ümber 50 meetrit, hoone välisperimeetrist arvestades;

1.5 seletuskirja ptk 2.1.5 „Kitsendused“ tabelis täpsustada mälestise omaniku andmeid –

kõnealuste mälestiste omanik ei ole Muinsuskaitseamet;

1.6 seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk järgmises sõnastuses: Mälestisel ja selle

kaitsevööndis tuleb enne ehitustööde algust omanikul taotleda Muinsuskaitseametist

sellekohane tööde luba. Mälestiste kaitsevööndis tööde teostamisel tuleb arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis peab töid teostama muinsuskaitseseaduse § 53

lõike 4, § 59 lõike 7 ja § 64 lõike 3 alusel.

1.7 seletuskirja ptk 3.4 korrigeerida sõnastust alates teise lõigu teisest lausest, kuna praegu

jääb arusaamatuks, mida tahetakse öelda;

1.8 seletuskirja ptk 4.4.4 „Juurdepääsuteed“ ja jooniseid muuta nii, et tuletorni

juurdepääsutee ei kulgeks piki tuulist mereäärt ümber tuletorni. See kaotab ka

vajaduse seletuskirja lk 35 kirjeldatud kaldakindlustuse rajamiseks;

3(3)

1.9 seletuskirja ptk 4.5.2 „Energiakasutus“ täpsustada vastavalt kehtivale

ehitusseadustikule selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et energiatõhususe

miinimumnõuded kehtivad ka riikliku või kohaliku kaitse all olevatele hoonetele

juhul, kui nende nõuete täitmine ei muuda oluliselt hoonete olemust või välisilmet;

1.10 lk 30 täpsustada lauset „Detailplaneeringu koostamise raames ei ole koostatud

muinsuskaitse eritingimusi, sest planeeritav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud

ruumilist olukorda ega kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.“ viitega

Muinsuskaitseameti 18.12.2023 kirjale nr 5.1-17.5/2215-1;

1.11 seletuskirja ptk 4.6.1 ja 4.6.2 sõnastamisel arvestada, et mälestise restaureerimiseks

annab muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitseamet, mistõttu vastavaid punkte ei

ole kohalne käsitleda detailplaneeringus;

1.12 seletuskirja ptk 4.6.1 „Materjalivalik“ lisada, et teid sillutatakse minimaalses

võimalikus ulatuses ning materjalivalikul tuleb leida keskkonda sobilik ja kestlik

lahendus. Soovitame kaaluda ka purustatud kruusa;

1.13 seletuskirja ptk 4.6.2 sõnastuses arvestada, et kõikidele hoonetele on juurdepääs

olemas ja sõidutee rajamine on tarbetu;

1.14 tiitellehele lisada planeeringualal asuvad mälestised koos registrinumbritega.

2. Enne menetluse jätkamist soovib Muinsuskaitseamet kohtuda omaniku ja

detailplaneeringu koostajaga.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Frank Lukk

Hiiumaa nõunik

Tel 52 48 184

[email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] /

www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Üllar Laid

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 11.02.2025 nr 9-6.1/488 Meie 28.02.2025 nr 7.2-3.4/536-3

Korduv Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu tuleohutuse osa

kooskõlastamine

Austatud Üllar Laid

Päästeamet kooskõlastab PlanS 133 lg 1 alusel Koppe OÜ poolt koostatud töö nr DP 1-24

DP84-24 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tahkuna küla, Tahkuna tuletorni lähiala

detailplaneeringu tuleohutusosa.

Päästeameti kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse

toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse

esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastasia Sutt

Ohutusjärelevalve büroo

inspektor

Lääne päästekeskus

Anastasia Sutt

+372 4447836

[email protected]

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu

protokoll

Kärdla 17.12.2024

Algus kell 14.00, lõpp kell 15.40

Osa võtsid: Maiken Lukas, Arno Kuusk, Üllar Laid, Peeter Toom, Maris Pertel

Koosolekul arutati

Planeerija Arno Kuusk andis ülevaate detailplaneeringu eskiisist.

Maiken Lukas andis ülevaate, et eskiis avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud Keskkonnaameti, Päästeameti, Maa-ameti, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja naaberkinnistu omanike ettepanekud ning arvamused

eskiislahendusele.

Maa-amet on tutvunud detailplaneeringu eskiisiga ja nõustub sellega.

Päästeamet on juhtinud oma kirjas tähelepanu, et välise kustutusvee tagamise lahendus tuleb

anda vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

sätestatule. Täpsustada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused

arvestades tuletõrjetehnika võimalusi. Selgitatakse, et üldjuhul peab veevõtukoht paiknema

ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus.

Koosolekul arutati, kuhu oleks võimalik rajada veevõtukoht, et see oleks määruses sätestatuga

kooskõlas, kuid ei takistaks tulevikuplaane naaberkinnistul ning teenindaks ka Viktori kinnistul

paiknevaid olemasolevaid hooneid. Otsustati veevõtukoht näidata olemasoleva välikäimla

juures Viktori kinnistul.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on teinud eskiislahendusele hulgaliselt märkuseid ja

täienduste ettepanekuid. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse märkustega ning

muudatused ja parandused viiakse seletuskirja ja põhijoonisele sisse. Keskkonnaameti

spetsialist lubas uurida, millisel kujul on lubatud märkida detailplaneeringusse II kategooria

kaitsealuse liigi info. Arutati ühiselt, mida lugeda hooneks, mida rajatiseks, milliseid kõrgusi ja

pindalasid aluseks võtta. Planeeringu koostaja on teadlik ruumilise illustratsiooni esitamise

vajalikkusest ning plaanib selle esitada seaduses ette nähtud perioodiks, st avalikul

väljapanekul.

Keskkonnaamet on tutvunud Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu eskiislahendusega

ning esitame selle kohta märkused, millest tulenevalt tuleb parandused ja täiendused

planeeringusse sisse viia. Muuhulgas palub Keskkonnaamet kaaluda, kas on põhjendatud

vajadus detailplaneeringu alusel taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Kui

ehituskeeluvööndi vähendamist soovitakse üksnes vee- ja kanalisatsioonirajatiste

ehitamiseks, siis ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, sest tehnovõrke ja -

rajatisi on võimalik rajada Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 5 p 8 erandi

alusel, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatistele.

Koosolekul arutati, et detailplaneeringuga ei kavandata uusi hooneid ehituskeeluvööndisse ja

kuna tehnorajatiste planeerimine on lubatud ilma ehituskeeluvööndi vähendamiseta, siis

otsitakse võimalus, kuidas jätkata detailplaneering üldplaneeringu kohasena.

Naaberkinnistu omanikud on teinud ettepanekud:

Juhul, kui kanalisatsioonimahuti tühjendamine toimub Krundi 2 idaossa paigaldatava uue

kinnise kanalisatsiooni kogumismahuti juurest, on vajalik teha juurdepääsutee kogumismahuti

juurde, samuti kalda kindlustamise ja tugevdamistööd. Detailplaneeringu töös (lk 26) on

märgitud, et: „Hoonete ja mahutite vaheline maa-alune torustik on vabavoolne“. Tekib

küsimus, kas sellisel juhul on vajalik kasutusele võtta Krundil 2 paikneva masinaruumi juures

olevat olemasolevat maa-alust mahutit?

Koosolekul otsustati, et ei näidata masinaruumi olemasoleva mahuti juurde maa-alust mahutit.

Tehakse ettepanek paigutada tuletõrje veevõtuks maa-alune mahuti parkla kõrvale

jäätmemaja kõrvale või osaliselt selle alla. Sellisel juhul jääb Viktori kinnistu omanikele

juurdepääs kinnistul paiknevale kuurile ja majandushoovile.

Koosolekul otsustati mahuti näidata Viktori kinnistule olemasoleva välikäimla lähedusse.

Kahjuks ei ole detailplaneeringu töös arvestatud, et suvisel turismihooajal on tuletorni ja

ranna-alade külastatavus suur ning kõik külastajad parklas autole või bussile

parkimiskohta ei leia ning pargitakse mõlemal pool riigile kuuluva tee ääres. Võimaluse

korral palume kooskõlastada Transpordiametiga parkimisala ka riigi tee ääres ühel tee

küljel, parkimiskohtade markeerimisel palume markeerida Viktori kinnistu sissesõit

keelava kollase värviga, et tagada juurde- ja väljapääs Viktori kinnistule.

Koosolekul otsustati, et planeeringul parkimislahendust ei muudeta, kuid kohalik omavalitsus

suhtleb Transpordiametiga halva liikluskorralduse ja võimalike lahenduste osas.

Tulenevalt Viktori kinnistu omanike, Eesääre ja Tagaääre kinnistu omaniku Anti Kalle ja

Hiiumaa Vallavalitsuse abivallavanema ja valla töötajate ühisel nõupidamisel välja

käidud abivallavanema Üllar Laidi lubadusest, palume puurkaevu rajamisel arvestada

ka võimalust, et puurkaevu kaudu saab vajaliku joogivee Viktori kinnistu omanik.

Koosolekul selgitati, et detailplaneeringu põhijoonisel on veetrass näidatud Vikori kinnistuni.

Lisatakse ka seletuskirja selgitus.

Ettepanekud koosolekul

Peeter Toom selgitas, et aastatega on meri „söönud“ poolsaare tipu idakallast ning soovitab

kaaluda kaldakindlustuse rajamist olemasoleva hoone ja tehnovõrkude kaitsmise eesmärgil.

Selle ettepanekuga arvestatakse ning viiakse täiendus detailplaneeringusse.

Protokollija: Maiken Lukas (allkirjastatud digitaalselt)

Tahkuna tuletorni

kütuseladu 23483

Tahkuna tuletorni

masinahoone 23486

Tahkuna tuletorni

ülevaataja elamu 23482

Tahkuna tuletorn 23481

Tahkuna tuletorni kelder 23485

Tahkuna tuletorni

saun 23484

Tahkuna tuletorn

Tahkuna tuletornikütuseladu

Tahkuna tuletorni

masinahoone

Tahkuna tuletorni

ülevaataja elam u

Tahkuna tuletorni

kelder

Tahkuna tuletorni

saun

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Tugiplaan

ML106

1:500

Hiiumaa Vallavalitsus

Veiko Koppe

Tahkuna küla, Hiiumaa vald

DP84-24

A1

ML106_Tahkuna_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: 841.00 x 900.00 MM

LEPPEMÄRGID

20.03.2025

Planeeringuala* Katastriüksuse piir

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Tee, rada Hoone Kaev Side maakaabel Elektri maakaabel

Maapinna reljeef

Looduslik objekt

KEHTIVAD KITSENDUSED

Riigitee kaitsevöönd

*Märkus: Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana

Haljastus, looduslik ala Hoone, rajatis Tee, rada, kõvakattega ala Krundile, õuemaale juurdepääsu asukoht Hoone sissepääsu asukoht

Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd

Geodeetilise tihendusvõrgu punkt

Tahkuna tuletorn 23481

Kinnismälestise kaitsevööndTahkuna tuletorn

Kinnismälestise nimi, reg nr

Lisa 4. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 (4) kohaselt lisatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

Koppe OÜ Reg. nr. 12092951 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr DP84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 4.1

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr DP84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Koppe OÜ 20.03.2025 Lisa 4.1

Töö nr DP84-24

Planeeringualal paiknevad kinnismälestised: Tahkuna tuletorn, reg nr 23481

Tahkuna tuletorni kütuseladu, reg nr 23483 Tahkuna tuletorni masinahoone, reg nr 23486

TAHKUNA TULETORNI LÄHIALA DETAILPLANEERING

Planeeringuala: Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringust huvitatud isik: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise aeg: Juuni 2024

Väljatrükk: 20.03.2025

Koppe OÜ Kodasoo küla Reg. nr. 12092591 Kuusalu vald [email protected] Tel. 51 47540

Tahkuna tuletorni lähiala, 2020. Allikas: Maa-ameti fotoladu (fotoladu.maaamet.ee)

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed..................................................................................5 2. Planeeringuala ja selle mõjuala................................................................................7

2.1. Planeeringuala.....................................................................................................7 2.1.1 Asukoht............................................................................................................7 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................8 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus..............................................................11 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse..............................................................12 2.1.5 Kitsendused..................................................................................................12

2.2. Planeeringuala mõjuala....................................................................................14 2.2.1 Asukoht..........................................................................................................14 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus........................................................................15 2.2.3 Maakasutus..................................................................................................15 2.2.4 Hooned ja rajatised.....................................................................................15 2.2.5 Tehnovarustus...............................................................................................15

3. Ruumilise arengu eesmärgid....................................................................................17 3.1. Maakonnaplaneering....................................................................................... 17 3.2. Üldplaneering.....................................................................................................19 3.3. Detailplaneeringud............................................................................................21 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused...............22

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused..............................23 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................23 4.2. Krundi hoonestusala määramine.....................................................................23 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine.......................................................................24

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed................................................................24 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa- alal..........................................................................................................................25 4.3.3 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind.........................................................................................................................25 4.3.4 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus.....................................................................................................................26

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine...................................................27

4.4.1 Elektrivarustus................................................................................................27 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................27 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................28 4.4.4 Juurdepääsuteed........................................................................................28

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..........................................................29 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine........................29 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................31 4.5.3 Loodusvarade kasutus................................................................................31 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...............................31

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.....................32

Koppe OÜ 20.03.2025 2 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................32 4.6.2 Hooned.........................................................................................................32 4.6.3 Piirded, väikevormid....................................................................................33

4.7. Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine..................................33 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...................................35 4.9. Kuja määramine.................................................................................................36 4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine......................................................................36 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine............................36 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.................................................37 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..........................................38 4.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav...................................................................................................38 4.15. Muinsuskaitse....................................................................................................39

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 40 Joonis 1.2. Põhijoonis ............................................................................................................... 41

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Maa-ameti 06.12.2023 seisukoht 6-3/23/17053-2 .................................................. 42 Lisa 1.2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 07.12.2023 arvamus 14-3/3559-1 ... 43 Lisa 1.3. Transpordiameti 15.12.2023 seisukoht 7.2-4/23/24387-2 ....................................... 47 Lisa 1.4. Muinsuskaitseameti 18.12.2023 seisukoht 5.1-17.5/2215-1 .................................... 51 Lisa 1.5. Keskkonnaameti 27.12.2023 seisukoht 6-5/23/23784-2 ......................................... 52 Lisa 1.4. Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsus nr 188 ..................................................... 55 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsuse nr 188 lisa 1 (lähteseisukohad) ......... 57 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsuse nr 188 lisa 2 (KSH eelhinnang) .......... 63 Lisa 1.7. Maa-ameti 18.10.2024 arvamus nr 6-3/23/17053-5 ............................................... 74 Lisa 1.8. Päästeamet 01.11.2024 ettepanek nr 7.2-3.4/2507-3 ........................................... 75 Lisa 1.9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 08.11.2024 arvamus nr 14-3/2174-1 76 Lisa 1.10. Keskkonnaameti 26.11.2024 arvamus nr 6-2/24/20894-2 ................................... 79 Lisa 1.11. Viktori kinnistu omanike arvamus 26.11.2024 ....................................................... 82 Lisa 1.12. Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu 17.12.2024 osalejad ........................... 85 Lisa 1.13. Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu 17.12.2024 protokoll ........................... 86 Lisa 1.14. Päästeamet 06.02.2025 kiri nr 7.2-3.4/536-1 ......................................................... 88 Lisa 1.15. Transpordiameti 12.02.2025 kiri nr 7.2-1/25/24387-7 ............................................ 89 Lisa 1.16. Keskkonnaameti 13.02.2025 arvamus nr 6-2/24/20894-5 .................................. 92 Lisa 1.17. Muinsuskaitseameti 26.02.2025 kiri nr 5-10/306-1 ................................................ 94 Lisa 1.18. Päästeameti 28.02.2025 kooskõlastus nr 7.2-3.4/536-3 ....................................... 97

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia topo-geodeetiline uuring, töö nr AP24_077-1 ............................. 98

Koppe OÜ 20.03.2025 3 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused ....................... 99 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ................................................................................................. 101

4. Ruumilised illustratsioonid Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid ........................................................................................ 102

Koppe OÜ 20.03.2025 4 / 39

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneering Töö nr AR84-24 Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi ning see võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Tahkuna tuletorn on kogu Hiiu maakonna üks külastatumaid turismiobjekte. Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on tuletorni külastajatele suunatud teenuste, vaba aja veetmise ning sündmuste läbiviimise parendamiseks rajada planeeringualale vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning avaliku kasutusega juurdepääsud.

Detailplaneeringu koostamine algatati üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna, et taotleda Keskkonnaametilt ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ehitustegevuse võimaldamiseks ranna-alal. Detailplaneeringu eskiislahenduse menetluse käigus jõuti lahenduseni, mille kohaselt ei ole ranna ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, sest soovitud tehnovõrke ja -rajatisi ning avalikku juurdepääsu on võimalik rajada Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 punktide 8 ja 10 erandi alusel, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatistele ning avalikult kasutatavale teele.

Alates detailplaneeringu vastuvõtmisest menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringu kohase planeeringuna, planeeringuala ulatust on suurendatud Tahkuna majaka tee maaüksuse põhjaossa ulatuva osaga ning on loobutud krundi piiride muutmisest, mis oli algatamisel üheks planeeringu koostamise eesmärgiks.

Tahkuna tuletorni lähiala detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tahkuna küla Tahkuna tuletorni maaüksus (kinnistu nr 1263133, katastritunnus 39201:004:3000), Puhkeala maaüksus (kinnistu nr 12089550, katastritunnus 20501:001:0051), Mälestusmärgi tee maaüksus (kinnistu nr 14138050, katastritunnus 20501:001:1523), 12113 Tahkuna majaka tee maaüksus (kinnistu nr 10709350, katastritunnus 39201:004:4852)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 18. aprill 2024 otsus nr 188 „Tahkuna tuletorni lähiala

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010

Koppe OÜ 20.03.2025 5 / 39