Harjumaa Kuusalu vald Mõisa tee 27 kinnistu ja selle lähiala välisveevarustuse ja –kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni ehitusprojekt

TRAMSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM OT_035_K1_V1_r1

TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI

KOOSKÕLASTAMISEKS

Vormi kinnitamine: 01.07.2022 nr 1.1-7/22/115 1/1

Kellele

TRANSPORDIAMET

Registrikood 70001490

Juriidiline aadress Tallinn 11413, Valge 4

Kellelt Asutuse või isiku nimi Vetepere OÜ

Registri- või isikukood 10202816

Juriidiline aadress

või elukoht Harju maakond Kuusalu vald Pudisoo küla 74626 Vainu talu

Kontaktaadress Harju maakond Kuusalu vald Pudisoo küla 74626 Vainu talu

Telefon +372 5162476

E-post [email protected]

1. Esitatavad materjalid:

Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused

jne)

Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr.

Ehitusprojekt, põhiprojekt

Kuusalu valla Kiiu aleviku Mõisa tee 27 kinnistu ja

selle lähiala välisveevarustuse ja –kanalisatsiooni ja

sademevee kanalisatsiooni ehitusprojekt

Töö nr P-2023-005

2. Objekti asukoht Maakond, vald, küla: Harju maakond Kuusalu vald Kiiu alevik

Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:

Ristumised riigiteega nr 11105 km 1,01,

Teemaal kulgemine riigitee nr 11105 km 1,01-1,02,

Riigitee nr 11105 kaitsevööndis km 1,01-1,02,

3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg

Vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee kanalisatsiooni torustike viimine kinnisel meetodil tee alt läbi

suundpuurimisega. Tööde teostamise orienteeruv aeg: november – detsembri lõpp 2023. aastal.

4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige

1 ja § 158 1 lõige 1)

Mõisa tee 27 kinnistule ehitatavate hoonete ja rajatiste varustamine joogiveega ning reo- ja liigse sademevee

ärajuhtimine kinnistult. Avalik oluline huvi – busside ootepaviljoni, kütusetankla hoone ja büroohoone rajamine.

5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt

Transpordiameti 09.06.2023 kiri nr 7.1-2/23/12010-2 “Nõuded tarbeveetrassi, reovee kanalisatsiooni ning sademe-

vee kanalisatsiooni tehnovõrkude projekti koostamisele riigitee nr 11105, km 1,01 teemaal ja kaitsevööndis”.

6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale

kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele)

Esitatud juhendist ja nõuetest kõrvalekaldumisi ei ole. Projektlahendus kooskõlastatakse Transpordiametiga.

Taotleja Ees- ja

perekonnanimi Vetepere OÜ juhataja Aare Kuusik

(juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku

esindaja) Allkiri

Taotluse esitamise kuupäev 06.10.2023

1

OÜ VETEPERE MTR: EP10202816-0001 Projekteerimine, EO10202816-0001

Omanikujärelvalve, EK10202816-0002 Ehitusprojekti ekspertiis, EK10202816-0001

Ehitise audit. Kutsetunnistus nr 173965.

Tellija: SR Veod OÜ (10674337)

Lehe tn 4, Kiiu, 74604, Kuusalu vald, Harjumaa

Tel.: 5055309

E-post: [email protected]

Projekteerija: OÜ Vetepere (10202816)

Harjumaa, Kuusalu vald, Pudisoo k., Vainu t.

Tel.: 5162476

E-post: [email protected]

Kuusalu valla Kiiu aleviku Mõisa tee 27 kinnistu ja selle lähiala

välisveevarustuse ja –kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni

ehitusprojekt.

Staadium: Põhiprojekt

Töö nr: P – 2023 - 005

Allkirjad:

Projekti tellija esindaja: Siim Kompost

Vastutav projekteerija: Aare Kuusik

Projekteerija: Argo Kuusik

Pudisoo 2023

2

SELETUSKIRJA SISUKORD

1 ÜLDOSA ....................................................................................................................... 5

1.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................. 5

1.2 KOONDANDMED........................................................................................................ 7

1.3 PROJEKTI ALUSDOKUMENDID JA NORMDOKUMENDID ............................... 8

1.4. EHITISE ELUIGA........................................................................................................10

1.5 EHITUSPIIRKONNA KIRJELDUS............................................................................11

2. GEODEETILISED UURINGUD.................................................................................13

3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED...............................................................13

4. PROJEKTLAHENDUS............................................................................................... 15

4.1. ÜLDOSA...................................................................................................................... 15

4.2. VEEVARUSTUS JA TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................. 16

4.3. KANALISATSIOON ...................................................................................................18

4.4. SADEMEVEE KANALISATSIOON ......................................................................... 21

5. MATERJALID..............................................................................................................23

5.1. ÜLDISED NÕUDED MATERJALIDELE JA SEADMETELE..................................23

5.2. VEE JA SURVEKANALISATSIOONI PLASTTORUD............................................24

5.3. SURVETORUSTIKU MÄRKEVAHENDID ..............................................................24

5.4. TORUARMATUUR JA LIITMIKUD ........................................................................ 25

5.5. TORUSTIKU SOOJUSTUSMATERJALID................................................................27

5.6. KANALISATSIOONIKAEVUD ................................................................................27

5.7. KAEVULUUGID ........................................................................................................28

5.8. TORUSTIKU SOOJUSTUSMATERJALID ...............................................................29

5.9. REOVEEPUMPLA ......................................................................................................29

6. EHITUSTÖÖD..............................................................................................................33

6.1. ÜLDISED TINGIMUSED............................................................................................33

6.2. TÖÖDE TEOSTAJA VALIK JA TÖÖDE TEOSTAMISE AEG................................33

6.3. TÖÖTAMINE VÄLJASPOOL TAVATÖÖAEGA.....................................................33

6.4. TÖÖVÕTJA OBJEKTIKONTOR................................................................................34

6.5. JÄRELEVALVE TEOSTAMINE................................................................................34

6.6. EHITAMINE ETAPPIDE KAUPA..............................................................................34

6.7. PROJEKTIGA TUTVUMINE, PUUDUSTEST TEATAMINE JA

NENDE KÕRVALDAMINE ......................................................................................35

6.8. ELANIKKONNA TEAVITAMINE ............................................................................35

6.9. LOAD JA KOOSKÕLASTUSED ...............................................................................35

6.10. PROJEKTIKOHASED RAIED ...................................................................................36

6.11. OBJEKTI PILDISTAMINE..........................................................................................36

7. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE KAITSMINE ..............................36

7.1. ÜLDOSA.......................................................................................................................36

7.2. PUUDE JA HALJASTUSE KAITSMINE...................................................................37

7.3. ELEKTRIKAABLITE KAITSMINE...........................................................................37

7.4. SIDEKAABLITE KAITSMINE...................................................................................38

3

7.5. GEODEETILISTE MÄRKIDE KAITSMINE..............................................................39

8. LIIKLUSKORRALDUS...............................................................................................39

9. EHITUSPLATSI OHUTUS JA KESKKONNAKAITSE............................................39

9.1. EHITUSPLATSI PIIRAMINE.....................................................................................39

9.2. TÖÖOHUTUS..............................................................................................................40

9.3. TULEOHUTUS............................................................................................................41

9.4. LÕHKEAINED JA ÕHKIMINE..................................................................................41

9.5. JÄÄTMED JA KESKKONNAKAITSE9.....................................................................41

10. MAHAMÄRKIMINE...................................................................................................42

11. VEETÕRJETÖÖD .......................................................................................................43

12. TORUSTIKE EHITUS ................................................................................................43

12.1. KATETE EEMALDAMINE........................................................................................43

12.2. KAEVIKU RAJAMINE...............................................................................................43

12.3. TORUSTIKU TASANDUSKIHT................................................................................44

12.4. TORUSTIKU PAIGALDAMINE ...............................................................................45

12.5. TORUSTIKE SOOJUSTAMINE.................................................................................46

12.6. KAEVIKU TAGASITÄIDE.........................................................................................46

13. TORUSTIKE EHITUSTÖÖD KINNISEL MEETODIL ............................................47

14. TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEE TSOONIS .....................................48

15. TEEKATETE JA HALJASALADE TAASTAMINE .................................................48

15.1. ÜLDISED TINGIMUSED............................................................................................48

15.2. KATETE TAASTAMINE............................................................................................48

15.3. HALJASTUSE TAASTAMINE...................................................................................49

16. EHITUSAEGNE VEEVARUSTUS JA ELEKTRIVARUSTUS ................................49

16.1. ÜLDOSA.......................................................................................................................49

16.2. EHITUSAEGNE VEEVARUSTUS.............................................................................49

16.3. EHITUSAEGNE ELEKTRIVARUSTUS....................................................................50

17. TORUSTIKU JA SEADMETE KATSETAMINE.......................................................50

17.1. ÜLDOSA.......................................................................................................................50

17.2. SURVETORUSTIKU KATSETAMINE......................................................................50

17.3. SURVETORUSTIKE LÄBIPESU JA VEETORUSTIKU DESINFITSEERIMINE..50

17.4. ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE UURIMINE JA

KATSETAMINE..........................................................................................................51

17.5. REOVEEPUMPLATE KATSETAMINE ...................................................................53

18. TEOSTUSMÕÕDISTUSE KOOSTAMINE................................................................53

19. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID......................................................................54

20. EKSPLUATATSIOON JA HOOLDAMINE...............................................................54

20.1. ÜLDOSA.......................................................................................................................54

20.2. VEEVARUSTUS..........................................................................................................55

20.3. KANALISATSIOON ...................................................................................................55

21. MATERJALIDE JA EHITUSTÖÖDE MAHUD ........................................................56

21.1. ÜLDOSA.......................................................................................................................56

21.2. TÖÖD JA MATERJALID............................................................................................57

21.3. MÕÕTMISE MEETODID............................................................................................58

4

21.4. TÖÖMAHTUDE TABEL.............................................................................................58

22. JOONISTE LOETELU JA KOORDINAADID...........................................................59

23. LISAD ..........................................................................................................................62

Lisa 1. Transpordiameti kiri nr.: 7.1-2/23/12010-2, 09.06.2023. Nõuded tarbeveetrassi, reovee

kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni tehnovõrkude projekti koostamisele riigitee nr

11105 km 1,01 teemaal ja kaitsevööndis.

Lisa 2. Kooskõlastused.

PROJEKTI SISUKORD

1. Projekti seletuskiri 61 lk

2. Projekti seletuskirja tabel 4 – töömahtude tabel.

3. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide koordinaadid.

4. Projekti seletuskirja lisa 1 - Transpordiameti kiri nr.: 7.1-2/23/12010-2, 09.06.2023.

Nõuded tarbeveetrassi ja reovee kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni

tehnovõrkude projekti koostamisele riigitee nr 11105 km 1,01 teemaal ja

kaitsevööndis. 2 lk

5. Projekti joonised:

VK ja SV taristu asendiplaan M 1 : 500 VK-1

Pikiprofiilid Mh 1 : 100, Mv 1 : 50 VK-2

Reoveepumpla M 1 : 40 VK-3

Sõlmede skeemid VK-4

Kaevikute tüüpristlõiked M 1 : 50 VK-5

Tee ja kraavi lõiked M 1 : 40 VK-6

Kaevude kellad

5

1. ÜLDOSA

1.1. ÜLDANDMED

Projekti nimetus: Kuusalu valla Kiiu aleviku Mõisa tee 27 kinnistu ja selle lähiala

välisveevarustuse ja –kanalisatsiooni ja sademevee

kanalisatsiooni ehitusprojekt.

Mõisa tee 27 kinnistu katastritunnus: 35201:003:1180

Staadium: Põhiprojekt

Töö nr: P – 2023 - 005

Tellija: SR Veod OÜ (10674337)

Tellija esindaja: Siim Kompost, tel.: 5055309, e-post: [email protected]

Projekteerija: OÜ Vetepere (10202816)

Aadress: Vainu t., Pudisoo küla, 74626, Kuusalu vald, Harjumaa

Telefon: 51 62476; 6077176

E-post: [email protected]

Kutsetunnistus nr 173965.

OÜ Vetepere registreeringud majandustegevuse registris

(vastutav spetsialist Aare Kuusik) tegevusalal ehitus:

Registreeringu number ja tegevusala

EP10202816-0001 Projekteerimine

EO10202816-0001 Omanikujärelvalve

EK10202816-0002 Ehitusprojekti ekspertiis

EK10202816-0001 Ehitise audit

ASIKOHASKEEM

6

Kaardid 1 ja 2. Mõisa tee 27 kinnistu asukoht Kuusalu vallas Kiiu alevikus. Väljavõte Maa-

ameti kaardiserverist (www.maaamet.ee).

Projektiga hõlmatud kinnistute katastritunnused: Harju maakonna Kuusalu valla Kiiu aleviku

Mõisa tee 27, Kiiu-Soodla tee L1, Kiiu-Soodla jalgtee L3, Lehe tn 2a ja Lehe tn 4 kinnistute

katastritunnused on toodud kaardil 3.

Kaart 3. Projektiga hõlmatud kinnistute katastritunnused. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

(www.maaamet.ee).

7

Kontaktisikud: Tellija SR Veod OÜ (10674337) poolt – Siim Kompost,

tel.: 5055309, e-post: [email protected]

Projekteerija Vetepere OÜ poolt - Aare Kuusik,

tel.: 5162476, e-post: [email protected]

1.2. KOONDANDMED

Käesolev põhiprojekt (Kuusalu valla Kiiu aleviku Mõisa tee 27 kinnistu ja selle lähiala

välisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (VK) ja sademevee kanalisatsiooni (SVK) ehitusprojekt)

on koostatud SR Veod OÜ ja OÜ Vetepere OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr 24.05.2023

alusel ja kooskõlas kehtiva Mõisa tee 27 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga.

Projekteeritud on VK –süsteemid ja sademevee kanalisatsioon Mõisa tee 27 kinnistult kuni

eesvooluni. Mõisa tee 27 kinnistusisene vertikaalplaneering ning välisveevärk ja –

kanalisatsioon ei kuulu käesoleva projekti koosseisu ja lahendatakse eraldi projektiga.

Lepingu objektiks on Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikus Mõisa tee 27 kinnistu

varustamine joogiveega (välisveevarustus), kinnistult reovee ärajuhtimine

(väliskanalisatsioon) ja sademe- ja kuivendusvee juhtimine Lehe tänav 4 kinnistu kaudu

sademevee kanalisatsiooni ja kraavi. Asendiplaanil (vt joonis VK-1) on näidatud VK ja SVK

liitumispunktid ja kasutatava tuletõrjevee hüdrandi asukoht. Nimetatud taristu

projekteerimise ja rajamise maht ja põhilahendused on määratud ja kooskõlastatud Tellija SR

Veod OÜ poolt ja vastavad Transpordiameti nõuetele (vt alapunkt 1.3).

Leping ei sisalda geodeetilise alusplaani koostamist või täpsustamist; kogu projektipiirkonna

ehitusgeoloogilisi uuringuid.

Enamus sademeveest juhitakse vertikaalplaneerimise lahendusest lähtuvalt haljasaladele ja

immutatakse seal pinnasesse ning osa sademeveest kogutakse kraavitusega ja juhitakse kahes

torustikus (vt joonis VK-1) Kiiu-Soodla tee (kõrvalmaantee) ja Kiiu-Soodla jalgtee alt läbi

osaliselt Lehe tn 4 paiknevasse olemasolevasse sademevee drenaažisüsteemi ja osaliselt

rajatavasse sademevee torustikku ning sealt kuivenduskraavi. Mõisa tee 27 kinnistu tuletõrje

veevarustus on lahendatud naaberkinnistul Kiiu alevik Lehe tn 4 paikneva tuletõrje veehoidla

ja hüdrandi baasil. Tuletõrje hüdrant paikneb Lehe tn 4 loode-kagu piiril – vt joonis VK-1.

Mõisa tee 27 kinnistu paikneb Kuusalu vallas, kus vee-ettevõtjaks on Kuusalu Soojus OÜ,

kelle käest on küsitud liitumistingimused - vt alapunkt 1.3. Vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-

le saadakse vaadeldavas piirkonnas tarbevesi Kiiu aleviku ühisveevärgist ja reovesi

pumbatakse Kiiu aleviku ühiskanalisatsiooni. VK liitumispunktid on näidatud joonisel VK-1.

Käesolev projekt on koostatud kooskõlas Transpordiameti kirjaga nr. 7.1-2/23/12010-2,

09.06.2023. “Nõuded tarbeveetrassi, reovee kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni

tehnovõrkude projekti koostamisele riigitee nr 11105 km 1,01 teemaal ja kaitsevööndis" ja

esitatud juhistega. Vastavalt kirjas toodud nõuetele ei kahjustata projekti elluviimisel riigitee

konstruktsioone ja rajatisi.

Käesoleva projekti koostamise ajal ei olnud veel täpset Mõisa tee 27 kinnistule

(35201:003:1180) planeeritud hoonete lahendust, millest tulenevalt puudub Mõisa tee 27

kinnistusisene veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus ja kõrgusmärgid kanalisatsioonil kuni

reoveepumplani (kaasa arvatud reoveepumpla) ning veevarustusel kuni sõlmeni 4 - vt joonis

8

VK-1. Projekteeritud on Mõisa tee 27 kinnistul sademetevee (sh lumesulamisvee) kogumine

kraavidega ja kanaliseerimine ning juhtimine Lehe tänav 4 kinnistul paiknevasse kraavi.

Hoonete räästavesi ning teede ja platside sademetevesi immutatakse oma kinnistul pinnasesse.

Mõisa tee 27 maaüksuse tuletõrje veevarustus on lahendatud Lehe tänav 4 kinnistul paikneva

tuletõrjevee hüdrandi baasil - vt joonis VK-1.

Kuusalu valla Kiiu aleviku Mõisa tee 27 ehitusprojekti koondandmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1.

Jrk

nr

Projektijärgsed tööde mahud Ühik Kogus

1 Veetorustiku pikkus/veetorustiku kaitsetoru pikkus m 86/28

2 Veevarustuse maakraanid tk 2

3 Kanalisatsioonitorustiku (isevoolne ja surve) pikkus m 3,5+77,2=80,7

4 Kanalisatsioonitorustiku kaitsetoru pikkus m 28

5 Reoveepumpla tk 1

6 Kanalisatsiooni maakraanid tk 1

7 Kanalisatsiooni voolurahustuskaev tk 1

8 Kanalisatsiooni kaevud tk 1

9 Sademevee kanalisatsioonitorustiku pikkus m 199,6

10 Sademevee kanalisatsiooni kaevud tk 6

11 Sademevee kraav, pikkus m 375

1.3. PROJEKTI ALUSDOKUMENDID JA NORMDOKUMENDID

Projekteerija on olemasoleva olukorraga tutvunud kohapeal. Projekti koostamise

alusdokumentideks olid:

1. Kuusalu vallas Kiiu alevikus Mõisa tee 27 kinnistu detailplaneering (planeeringu ID:

88894). Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ. Töö nr.: 2019-11-15DP. 13.04.2023.

2. Kuusalu Vallavalitsuse 03.09.2020. aasta korraldus nr 521 “Kiiu aleviku, Mõisa tee 27

kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteülesande kinnitamine”.

3. Kuusalu Soojus OÜ 11.05.2021. aasta kiri nr 035 “Kiiu ühisveevärgiga liitumise

projekteerimise tingimused, Mõisa tee 27”.

4. Maanteeameti 15.10.2020. aasta kiri nr 15-2/20/43329-2 “Seisukohtade väljastamine

Mõisa tee 27 detailplaneeringu koostamiseks”.

5. Kuusalu vallas Kiiu alevikus Mõisa tee 27 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis.

Seletuskiri ja põhijoonise eskiis koos tehnovõrkudega. Raivo Tabri Arhitektuuribüroo

OÜ. Töö nr 2019-11-15 DP. Tallinn, 20.12.2021.

6. Harju maakond Kuusalu vald Kiiu alevik Lehe tn 4. Sadevete ja kanalisatsioonitrassi

teostusjoonis. M 1:500. Tuvar Ehitus OÜ. Töö nr 26-TJ-17. 25.05.2018. a.

7. Mõisa tee 27 maa-ala plaan tehnovõrkude ja kinnistute piiridega. M 1: 500. Töö nr

GD-23-38. Priit Kirsiste FIE. Koostatud 10.08.2023.

9

8. Kuusalu vallas Kiiu alevikus Mõisa tee 27 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

eskiislahenduse veevarustuse ja kanalisatsiooni osa. OÜ Vetepere. Töö nr.: P – 2022 –

002. Pudisoo, 2022.

9. Mõisa tee 27, 11105, Kiiu-Soodla teelt mahasõidu teostusjoonis. FIE Priit Kirsiste.

Töö nr.: TJ-22-43. 02.11.2022.

10. Transpordiameti kiri nr.: 7.1-2/23/12010-2, 09.06.2023. Nõuded tarbeveetrassi, reovee

kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni tehnovõrkude projekti koostamisele

riigitee nr 11105 km 1,01 teemaal ja kaitsevööndis.

11. Puurkaevude andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee.

12. Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).

Projekteerija lähtus ehitusprojekti koostamisel järgnevast:

 Eesti Projekteerimisnormid EPN-ENV; EPN; EVS-IEC; EEI;

 Ehitusseadustik (EhS);

 Veeseadus (VeeS);

 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);

 Keskkonnaministri määrus nr 31 31.07.2019 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”;

 Keskkonnaministri 15.11.2019. a. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“;

 Keskkonnaministri 01.10.2019. a. määrus nr. 29 “Haljastuses, rekultiveerimisel ja

põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise

nõuded”;

 Majandus- ja taristuministri määruse nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

 Majandus- ja taristuministri määruse nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;

 Majandus- ja taristuministri määruse nr. 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“;

 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule

ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

 Siseministri 18.08.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

alusel. (Lisa 1 „Veevõtukoha tehnilised nõuded“, Lisa 2 „Veevõtukoha viit“, Lisa 3

„Veevõtukoha katsetamine“).

 Maaeluministri 01.01.2021 määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimine“.

Torustike tööde teostamisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud

nõuetest:

 “Kunnialistekniisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02”;

 RIL 77-1990 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”

Eesti Vabariigi Standarditest (EVS):

 EVS 835:2022 Hoone veevärk;

 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

 EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded;

 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

10

 EVS-EN 1671:2000 Survelised kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid;

 EVS-EN 13255:2016 Geotekstiilid ja analoogse funktsiooniga tooted. Nõutavad

omadused kanaliehitusel;

 EVS-EN 752:2017 Drain and sewer systems outside buildings - Sewer system

management;

 EVS 812-6:2012; EVS 812-6:2012+A1+A2; EVS 812-6:2012/A2:2017 Tuletõrje

veevarustus;

 EVS 843:2016 Linnatänavad;

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

 EVS-EN 13508-2:2003+A1:2011 "Investigation and assessment of drain and sewer

systems outside buildings - Part 2: Visual ispection coding system".

 EVS-EN-12255 Wastewater Treatment Plants osad 1,3,4,6,7,8,9,10,11,12,13,14,15,16;

 ATV-DVWK-A 131E Dimensioning of Single-Stage Activated Sludge Plants;

 DWA-M 210 Activated sludge plants with impoundage operation (SBR);

 RIL 77-2013 Plasttorude paigaldusjuhend projekteerijale ja ehitajale;

 Standard ATV-A 131E. Dimensioning of Single-Stage Activated Sludge Plants (May

2000);

 Juhend DWA-M 210 Belebungsanlagen mit Aufstaubetrieb (SBR);

 RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

 Maa RYL 2000. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

 EL asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EC.

Muud normdokumendid ja projekteerimistingimused:

 Transpordiameti kiri nr.: 7.1-2/23/12010-2, 09.06.2023. Nõuded tarbeveetrassi, reovee

kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni tehnovõrkude projekti koostamisele

riigitee nr 11105 km 1,01 teemaal ja kaitsevööndis – vt lisa 1.

 Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale kavandamisel. MA 2018-015.

Tööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning

kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega jne.

Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava töö osa kohta omanikujärelevalvaja nõudmisel

koostada uus projektdokumentatsioon. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis

täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja

normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja

töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1),

seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

1.4. EHITISE ELUIGA

Vastavalt Keskkonnaministri määruse 01.07.2009 nr 34 „Meetme „Veemajanduse

infrastruktuuri arendamine“ tingimused“ Lisa 2-le on veemajanduses kasutatavale varale

kehtestatud järgmised majanduslikult kasulikud eluea pikkused:

• võrgustikud, torustikud - 40 aastat;

11

• tootmishooned - 40 aastat;

• reservuaarid ja mahutid - 40 aastat;

• masinad ja seadmed - 15 aastat.

Käesoleva projekti puhul ei ole küll tegemist nimetatud meetmest finantseeritavate rajatistega,

kuid kuna rajatise eluiga ei sõltu selle rajamise finantseerimise allikast, siis sisuline vastuolu

puudub. Projekteerija arvestab lisaks rajatiste ja seadmete elueaks vähemalt järgmised

suurused:

• vee- ja kanalisatsioonitorustikud 40 aastat;

• vee- ja kanalisatsioonitorustiku armatuur 40 aastat;

• tuletõrje hüdrandid ja torustiku läbipesukaevud 30 aastat;

• maakraanid 30 aastat.

1.5. EHITUSPIIRKONNA KIRJELDUS

Käesoleva projekti aluseks on koostatud Kuusalu vallas Kiiu alevikus Mõisa tee 27 kinnistu

detailplaneering (planeeringu ID: 88894). Kinnistu aadress on: Mõisa tee 27

(35201:003:1180), Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa. Kuusalu Soojus OÜ on väljastanud

Kiiu ühisveevärgiga liitumise projekteerimise tingimused nr. 035, 11.05.2021.

Kuusalu vallavolikogu 19.12.2001. a otsusega nr 68 “Kuusalu valla üldplaneeringu

kehtestamine" kehtestati Kuusalu valla üldplaneering, mille kohaselt asub kinnistu

hajaasustusalal, äri- ja teeninduse reservmaal. Üldplaneering näeb ette hõlmata Mõisa tee 27

kinnitu tiheasustusega alasse.

Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020 – 2032 järgselt on

planeeritav ala määratud perspektiivsesse ühiskanalisatsioonialasse.

Käesolev projektlahendus arvestab varasema planeeringuga kavandatud VK, SVK ja

kõnniteevõrgustikuga. Käesolev projektlahendus arvestab varasema planeeringuga

kavandatud tulekustutusvee ja hüdrandi lahendusega.

2,0 ha suurune detailplaneeringu ala hõlmab täies ulatuses Mõisa tee 27 (35201:003:1180;

ärimaa 100%) kinnistut ja sellega külgnevaid alasid tehnilise taristu rajamiseks.

Järgnev on väljavõte detailplaneeringu (planeeringu ID: 88894) seletuskirjast.

Lisaks hõlmab planeeringuala kinnistuid:

- 11105 Kiiu-Soodla tee (kõrvalmaantee); 35301:001:1296; Transpordimaa 100%

- Kiiu jalgtee T1; 35301: 001:1525; Sihtotstarbeta maa 100%

- 1 Tallinn-Narva tee (põhimaantee); 35201:003:0002; Transpordimaa 100%

- Lehe tn 4; 35301:001:0106; Ärimaa 60%, Tootmismaa 40%

- 11105 Kiiu-Soodla tee L1; 35301:001:0090; Transpordimaa 100%

- Kiiu-Soodla jalgtee L3; 35301:001:0093; Transpordimaa 100%

- Kiiu-Soodla jalgtee L4; 35301:001:1242; Sihtotstarbeta maa 100%

- Mõisa tee 21; 35201:003:0118; Ärimaa 100%

- Söökla alajaam; 35201:003:0120; Tootmismaa 100%

12

Kinnistu külgneb põhjast 11105 Kiiu-Soodla teega (kõrvalmaantee); läänest ja edelast 1

Tallinn-Narva teega (põhimaantee); kagust Kiiu kergtee T1 -ga (kergliiklustee); idast

tootmismaa kinnistuga (Mõisa tee 25). Kinnistust lõunas paikneb bussipeatus.

Piirinaabrid:

- 11105 Kiiu-Soodla tee; 35301:001:1296; Transpordimaa 100%

- Kiiu jalgtee T1; 35301:001:1525; Sihtotstarbeta maa 100%

- Mõisa tee 25 kinnistu; 2535201:003:0038; Tootmismaa 100%

- 1 Tallinn-Narva tee; 35201:003:0002; Transpordimaa 100%

Katastriüksuse andmed:

Tunnus: 35201:003:1180

Lähiaadress: Mõisa tee 27

Asustusüksus: Kiiu alevik

Omavalitsus: Kuusalu vald

Maakond: Harju maakond

Sihtotstarve 1: Ärimaa 100%

Pindala: 16 300 m²

Haritav maa: 171 m²

Looduslik rohumaa: 16 129 m²

Registriosa: 2548602

Omandivorm: Eraomand

Viljakustsoon: V0352036; 100%

Juurdepääs.

Kinnistule on rajatud sõidukite juurdepääs 11105 Kiiu-Soodla teelt (Mõisa tee) – vt FIE Priit

Kirsiste poolt 02.11.2022 koostatud töö nr. TJ-22-43. “Mõisa tee 27, 11105, Kiiu-Soodla teelt

mahasõidu teostusjoonis“. Jalgsi on võimalik kinnistule liikuda Kiiu jalgtee kaudu.

Hoonestus.

Kinnistul asus ehitisregistri andmetel küün (EHR kood: 116011270, ehitisealuse pinnaga 279

m 2 ). Ehitis oli amortiseerunud ning lagunemas ja see lammutati.

Haljastus ja reljeef.

Kinnistu on asub looduslikul rohumaal, kus paiknevad üksikud, väheväärtuslikud puud ja

põõsad.

Kinnistu on tasase reljeefiga kaldudes kergelt lääne suunas. Kõrgusmärgid on vahemikus

38,80 ja 40,50 abs.

Tehnovõrgud.

Kinnistut läbivad tänavavalgustuse õhuliinid ning –mastid ja kaabelliinid. Kinnistul puuduvad

ühendused vee-, elektri-, side- ja gaasivarustusega. Vahetus läheduses (Lehe tn 4) kinnistul

paiknevad ühisveevärgi torustikud, sademevee torustik ja tulekustutusvee hüdrant.

13

Piirangud ja kitsendused.

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

Tee kaitsevööndite kajastamisel on lähtutud EhS §71 (3) ja §92 (3), Maanteeameti

seisukohtadest ning koostamisel oleva Kuusalu üldplaneeringust (seletuskirja punktid 6.4.1. ja

6.4.2.).

11105 Kiiu-Soodla tee (Mõisa tee) kaitsevöönd on 10 m äärmise sõidurea välimisest servast.

1 Tallinn-Narva tee (Narva maantee) kaitsevöönd on 50 m äärmise sõidurea välimisest

servast.

Tehnorajatiste kaitsevööndid.

Kinnistut läbiva õhuliinide kaitsevöönd on 2+2 m. Kinnistut läbiva elektri maakaabelliini

kaitsevöönd on 1+1 m.

Geodeetilise märgi kaitsevööndid.

Kinnistul paikneb tihendusvõrgu geodeetiline märk PP 1247. Märgi kaitsevöönd on kolm

meetrit märgi keskmest.

2. GEODEETILISED UURINGUD

10.08.2023. aastal teostati FIE Priit Kirsiste poolt geodeetiline mõõdistus: “Mõisa tee 27 maa-

ala plaan tehnovõrkude ja kinnistu piiridega (M 1: 500. Töö nr GD-23-38)“.

3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Mõisa tee 27 (35201:003:1180), Lehe tn 2a (35301:001:0104) ja Lehe tn 4 (35301:001:0106)

kinnistutel ehitus- ja hüdrogeoloogilisi uuringuid läbi viidud ei ole. Ehitus- ja

hüdrogeoloogiliste andmete saamiseks kaevati Lehe tn 4 ja Mõisa tee 27 kinnistutele surfid.

Projekteeritud sademevee kaevu SK - 6 juurde kaevati üks surf (vt foto 1 ja joonis VK-1),

millelt on näha pinnakatte läbilõige. Teine surf kaevati sademevee kaevude SK – 1 ja SK – 2

asukohta (vt foto 2 ja joonis VK-1).

Surfide järgi on geoloogilised läbilõiked järgnevad:

Surf 1: Muld/kerge liivsavi kihi tüsedusega 35 – 45 cm, liivsavi 0,9 m; liivsavi

koos rähaga 1,3 m, lõheline paas 10 – 30 cm. Paas maapinnast

sügavusel 2,6 m. Põhjavee kõrgeim tase 2023. a kevadel 2,5 m

maapinnast. Vt foto 1.

Surf 2: Muld/ kerge liivsavi kihi tüsedusega 40 cm, liivsavi koos rähaga 3,4 m,

lõheline poorne paas koos liivsaviga 10 – 30 cm. Paas maapinnast

14

sügavusel 4,0 m. Põhjavee kõrgeim tase 2023. a kevadel 3,7 m

maapinnast.

Fotod 1 ja 2. Surfid 1 ja 2, milledelt on näga geoloogiline läbilõige kuni paeni.

Keskkonnaandmebaasi EELIS andmetel lähiümbruse kinnistutel puurkaevusid ei ole. Mõisa

tee 27 kinnistu ja selle lähiümbrus paiknevad vastavalt eespooltoodule kaitsmata põhjaveega

alal (vt kaart 4).

Kaart 4. Mõisa tee 27 kinnistu asukoht Kiiu alevikus on toodud punase tähisega. Väljavõte

Maa-ameti kaardiserverist – geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaart

(www.maaamet.ee).

15

Kaevetööde ehitusmaksumuse kalkuleerimisel tuleb arvestada, et surfidevahelisel alal võib

tulla kaevetöid teha pinnastes, mida käesolevas peatükis esitatud andmetes ei esinenud.

Puuduvad täpsed andmed põhjavee kõrguse ja pae sügavuse kohta surfidevahelisel alal.

Tööde tegemise ajal võib vee tase olla kõikuv. Nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks töö

täitmisega viivitamiseks, lepingu täitmise ajapikenduse taotlemisel ja sellega kaasnevaid

erinevusest tulenevaid kulusid ei loeta täiendavateks kuludeks.

4. PROJEKTLAHENDUS

4.1. ÜLDOSA

Lepingu objektiks on Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikus Mõisa tee 27 kinnistu

varustamine joogiveega (välisveevarustus), kinnistult reovee ärajuhtimine

(väliskanalisatsioon) ning sademevee immutamine ja juhtimine Lehe tänav 4 sademevee

kanalisatsiooni ja kraavi. Asendiplaanil (vt joonis VK-1) on näidatud VK liitumispunktid ja

kasutatava tuletõrjevee hüdrandi asukoht. Nimetatud taristu projekteerimise ja rajamise maht

ja põhilahendused on määratud ja kooskõlastatud Tellija SR Veod OÜ poolt (vt

eespooltoodut). Arvesse on võetud selles piirkonnas perspektiivse vee-ettevõtja Kuusalu

Soojus OÜ kõik soovid ja soovitused. Projekteerimise aluseks on võetud ka kõik käesoleva

projekti alapunktis 1.3 nimetatud dokumendid, sealhulgas Transpordiameti 09.06.2023 kirjast

nr. 7.1-2/23/12010-2 tulenev (vt lisa 1).

Kõik projekteeritud veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on toodud joonisel VK-1.

Ehitusprojekti koondandmed on toodud tabelis 1. Tarbevesi saadakse Kiiu aleviku

ühisveevärgist ja reovesi juhitakse Kiiu aleviku ühiskanalisatsiooni. Osa sademeveest

immutatakse Mõisa tee 27 ja Lehe tn 4 kinnistutel pinnasesse ja osa juhitakse

kuivenduskraavidest sademeveetorustikesse ja torustikes Lehe tn 4 kraavi, mis suubub Kiiu

ojja. Projektlahenduse koostamisel on lähtutud muuhulgas projekti koostamisel selgunud

informatsioonist (ehitusuuringud, liitumispunktide asukohad, Tellija poolt esitatud

täpsustatud lähteandmed, projekteerimistööde koosolekutel tehtud otsused,

projekteerimistööde käigus tehtud arvutused).

Torustikud on ette nähtud rajada valdavalt lahtiselt, kui joonistel ei ole märgitud teisiti. Kiiu-

Soodla tee alused VK ja SVK torustikud rajatakse kinniselt suundpuurimise teel ja VK

torustikud on projekteeritud kaitsetorudesse. Kinniselt suundpuurimise teel ehitatavad lõigud

on näidatud joonisel VK-1. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud, sademevee

kanalisatsioonitorustikud ja kraavid tuleb rajada lähtudes projekti asendiplaanist ja torustiku

sõlmede skeemidest (vt jooniste loetelu).

Teega paralleelselt kulgevad kraavid ja tehnovõrgud projekteeritakse sellisele kaugusele, mis

tagab tee ja selle mulde toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee

koosseisus olevaid muid rajatisi (teevalgustus, truubid, liiklusmärgid jne). Uusi tehnovõrke ei

kavandata tee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. Lähtutud on Transpordiameti kirjast nr.

7.1-2/23/12010-2, 09.06.2023. „Nõuded tarbeveetrassi, reovee kanalisatsiooni ning

sademevee kanalisatsiooni tehnovõrkude projekti koostamisele riigitee nr 11105 km 1,01

teemaal ja kaitsevööndis“ ja Transpordiameti juhendmaterjalist: „Nõuded tehnovõrkude ja –

rajatiste teemaale kavandamisel. MA 2018-015“.

16

4.2. VEEVARUSTUS JA TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Veetorustiku ja selle armatuuri projekteerimisel on lähtutud EVS 921:2022 “Veevarustuse

välisvõrk” ja RIL 77-1990 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend”

tehnilistest nõuetest projekteerimisele ja ehitamisele ja eespoolnimetatud Transpordiameti

kirjast ja juhendmaterjalidest. Lähtutud on eeldusest, et vaadeldava piirkonna

veevarustussüsteem ühendatakse olemasoleva Kiiu aleviku ühisveevärgiga.

Mõisa tee 27 veevarustustorustiku liitumispunkt olemasoleva Lehe tn 4 veetorustikuga on

näidatud joonisel VK-1 (Sõlm 3, maakraan DN 100). Liitumise tingimused on toodud

Kuusalu Soojus OÜ 11.05.2021. aasta kirjas nr 035 “Kiiu ühisveevärgiga liitumise

projekteerimise tingimused, Mõisa tee 27”. Käesoleva projektiga on lahendatud tarbevee

välistorustikud liitumispunktist Mõisa tee 27 kinnistule paralleelselt

kanalisatsioonitorustikuga kuni sõlmeni 4 – maakraan DN50/PE63 ja 2 otsakorki – vt joonis

VK-1. Mõisa tee 27 kinnistusisene veevärk ja planeeritud hoonete veevärk ning hoonetesisene

veevärk ei kuulu käesoleva projekti tööde mahtu ja projekteeritakse eraldi. Välisveevarustuse

torustik on projekteeritud De 110 PE PN10 (kuni sõlmeni 2) ja Mõisa tee 27 kinnistul De 63

PE PN10 torudest. Veetorustik on projekteeritud üldjuhul 1,8 m sügavusele maapinnast toru

peale. Kui toru paigaldatakse kõrgemale, tuleb see soojustada, kasutades selleks XPS plaate

või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks tuleb kasutada

elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Veevarustuse liitumispunkt ühisveevärgiga

on Lehe tn 4 loode-kagu piiril ja projekteeritud veetorustiku asukoht on näidatud joonisel VK-

1. Vastavalt Kuusalu Soojus OÜ 11.05.2021. aastal (kiri nr 035) väljastatud Mõisa tee 27 Kiiu

ühisveevärgiga liitumise projekteerimise tingimustele on lubatud veevõtt liitumispunktis kuni

4,0 m³/h ja 15 m 3 /d.

Veetorustik risti Kiiu-Soodla tee 11105 alt läbi on projekteeritud De 110 PE PN10 torudest

kaitsetorus De 160 PE (1250 N/16 kN/m 2 ) kogu teemaa ulatuses – kinnistu piirist kinnistu

piirini ja vastavalt Transpordiameti juhendmaterjalidele (vt eespooltoodut). Kogu Kiiu-Soodla

teealune torustik ehitatakse kinnisel meetodil suundpuurimise teel. Suundpuurimise kaevikud

kaeviu põhjas 4,7 x 4,5 m (nõlvusega 1 : 1) on näidatud joonisel VK-1, VK-2 ja VK 5.

Mõisa tee 27 kinnistu tuletõrje veevarustuse vesi saadakse Kiiu aleviku ühisveevärgist Lehe

tn 4 tuletõrjevee hüdrandist. Tulevikus kaalutakse ka hoonete katustelt kogutud sademevee

kasutamist tuletõrjeveena. Naaberkinnistul Lehe tn 4 paiknevad tuletõrje veehoidla ja Lehe tn

4 loode-kagu piiril tuletõrjevee hüdrant. Hüdrant saab veehoidlast vee isevoolse torustiku De

200 PE PN10 vahendusel. Osaliselt muldesse ehitatud tuletõrje veehoidla on mahuga 360 m 3

ja paigaldatud on tuletõrjevee kuivhüdrant. Hüdrandi tegevusraadius on 150 m. Hüdrandi

asukoht ja tegevusraadius on näidatud joonisel VK-1. Kuivhüdrant on spetsiaalselt

väljatöötatud ja ehitatud survestamata sambakujuline tuletõrjehüdrant, mis on ühendatud

veeallikaga ning millest saadakse tulekustutusvesi tuletõrjeauto pumbaga imemise teel.

Kuivhüdrant on varustatud STORZ 5“ tüüpi liitmikuga. Kuivhüdrant on paigaldatud vastavalt

tootja juhendile ja EVS 812-6:2012 Osa 6-le. Hüdrandi kõrvale on paigaldatud

valgustpeegeldav infoviit tekstiga „Tuletõrje veevõtukoht“.

Veetorustiku kinniselt ehitamise (suundpuurimise) korral tõmmatakse koos toruga maasse 4

mm r/v tross, mille otsad ühendatakse sulgarmatuuri spindlitega. Lahtiselt ehitatatavates

17

veetorustiku kohtades tuleb torustikust 30 cm kõrgemale paigaldada sinine märkelint kirjaga

„VESI“. Torustiku rajamisel järgida eespoolnimetatud juhiseid, kvaliteedinorme, tootja firma

poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Kinniselt rajatavate torustike jätkukohtadesse ja

kahele poole teed teekatendist vähemalt 3 m kaugusele kaevatakse kaevikud, mis on näidatud

joonisel VK-1 ja VK-2.

Torude lahtisel paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks

tagatud – vt joonis VK-5. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi

tihendatud alusele, mille konstruktsioon on järgmine: killustikalus (fr 8–16 mm) paksusega 15

cm või liivalus 10 cm. Kaeviku minimaalne laius toestamata kaeviku korral on 1,2 m.

Toestatud kaeviku min põhjalaius 1,0 m vastavalt (RIL77 p 4.2). Alus tihendatakse, vältides

aluspõhja struktuuri rikkumist. Toru alus peab olema vähemalt 300 mm laiem kui toru

välisläbimõõt. Toetuskiht surutakse torude alla ja kõrvale poole toru kõrguseni. Esimene

tagasitäide peab ulatuma vähemalt 200 mm torulae peale. Kiht tihendatakse nii, et torud ei

nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta. Tagasitäiteks toru peale kasutatav pinnas ei tohi

sisaldada orgaanilisi aineid, kive, betoonitükke. Tööde teostamisel kasutada vajadusel

teraselementidest sulundseina või muid meetmeid tagamaks rajatiste stabiilsus ja säilimine.

Peale tööde teostamist taastatakse haljastus.

Veetorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201.

Minimaalne surveklass PN10. PE-torude ühendamiseks tuleb kasutada põkk-keevitusega

keevisliitmikke. PE torud tuleb ühendada elekterkeevituse, põkk-keevituse või tõmbekindlate

äärikühendustega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega.

Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada mehaanilisi koonusliitmikke. Töövõtja peab

torude omavaheliseks ühendamiseks vajalike detailidega arvestama vastavalt kasutatavale

ühendusviisile. Torustiku ühendamist põkk- ja/või muhvkeevitusega tohib teha ainult vastava

koolituse läbinud personal, kellel on ka vastav tunnistus. Töövõtjal tuleb arvestada torudega

ühendamiseks vajalike materjalidega. Liitmike valik peab saama Inseneri

(omanikujärelevalvaja) heakskiidu. Lubatud on kasutada tõmbekindlaid metall-liitmikke ning

PE elekterkeevisliitmikke. Töövõtja peab sõlmede koostamisel arvestama kõigi materjalide ja

töödega, mis on vajalik sõlme korrektseks rajamiseks. Elekterkeevismuhvide surveklass peab

olema vähemalt võrdne toru surveklassiga. Veetorude suunamuutusi on lubatud teha koos toru

painutamisega tootja lubatud painderaadiusega. Torusid ei tohi painutada liitmike juurest.

Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või

omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda

selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla

madalam kui torustiku üldine surveklass. Väikese läbimõõduga torude korral võib põlve

paigaldamise asemel toru painutada, arvestades, et toru painutusraadius on 50 x De.

Töövõtja peab arvestama töökorraldusest tulenevate täiendavate sõlmedega (ajutised

ühendused, lõikude erinev ehitusaeg jmt) ja tehnoloogilisest seisukohast vajalike sõlmede

ja/või torustikuelementidega, mis projektis ei kajastu. Töökorraldusest/tehnoloogilisest

seisukohast tulenevate lisasõlmede torustikuelemendid hangib, paigaldab ja vajadusel

demonteerib Töövõtja. Kõik kulud, mis tulenevad lisasõlmedest, kannab Töövõtja.

Siibritele ja maakraanidele paigaldada teleskoopne spindlipikendus, mis on kinnitatud siibri

(maakraani) külge. Spindlipikendused peavad olema vertikaalsed ning tuleb jälgida, et nende

vertikaalne asend säiliks, kuni kaevik on maapinnani täidetud. Siibrid (maakraanid) peavad

18

olema spindlipikenduse kaudu mõistlikku jõudu rakendades võtmega suletavad ja avatavad.

Maakraanide spindlipikendused tuleb varustada kapedega. Kape koormustaluvus peab olema

40 t. Torustiku pikenemisest tuleneva võimaliku kuluga peab Töövõtja arvestama.

Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et torude ja liitumispunkti asukoht ja sügavus võivad olla

erinevad projektis näidatust. Töövõtjal tuleb liitumispunktide asukoht ja sügavus täpsustada

ehitustööde kavandamisel Tellijaga.

4.3. KANALISATSIOON

Kanalisatsioonitorustiku ja selle armatuuri ning reoveepumpla projekteerimisel on lähtutud

EVS 848:2021 “Väliskanalisatsioonivõrk” ja RIL 77-1990 “Maa sisse ja vette paigaldatavad

plasttorud. Paigaldusjuhend” tehnilistest nõuetest projekteerimisele ja ehitamisele ja

eespoolnimetatud Transpordiameti kirjast ja juhendmaterjalidest. Kanaliseeritakse

olmereovesi, tootmisreovett kinnistul ei teki. Kanalisatsioonitorustiku dimensioneerimisel on

lähtutud eeldusest, et vaadeldava piirkonna kanalisatsioonisüsteem ühendatakse olemasoleva

Kiiu aleviku ühiskanalisatsiooniga. Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud paralleelselt

veetorustikuga samasse kaevikusse.

Mõisa tee 27 kanalisatsioonitorustiku liitumispunkt (kaev D 200/160 PL – vt sõlm 6)

olemasoleva Lehe tn 4 kanalisatsioonitorustikuga De 160 PVS SN8 on näidatud joonisel VK-

1. Liitumise tingimused on toodud Kuusalu Soojus OÜ 11.05.2021. aasta kirjas nr 035 “Kiiu

ühisveevärgiga liitumise projekteerimise tingimused, Mõisa tee 27”. Käesoleva projektiga on

lahendatud reovee väliskanalisatsiooni torustikud liitumispunktist (sõlm 6) Mõisa tee 27

kinnistule kanalisatsiooni vaatluskaevuni KK-1. Mõisa tee 27 kinnistusisesed

väliskanalisatsioonitorustikud alates kanalisatsiooni vaatluskaevust KK-1 ja hoonete

sisekanalisatsioon lahendatakse eraldi projektidega.

Kinnisel meetodil, suundpuurimise teel Kiiu-Soodla tee teemaa alla projekteeritud

kanalisatsioonitorustiku korral tõmmatakse koos toruga maasse 4 mm r/v tross, mille otsad

ühendatakse vastavalt juhistele. Ülejäänud, lahtiselt ehitatud kanalisatsioonitorustikust 30 cm

kõrgemale tuleb paigaldada pruun märkelint kirjaga „KANALISATSIOON”. Torustiku

rajamisel järgida eespoolnimetatud juhiseid, kvaliteedinorme, tootja firma poolt etteantud

nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Kinniselt rajataval torustikul kaevatakse kahele poole Kiiu-

Soodla teed teekatendist vähemalt 3 m kaugusele teemaa servadesse kaevikud, mis on

näidatud joonistel VK-1 ja VK-2. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik

tööohutus ja heakord oleks tagatud.

Reovee kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht (sõlm 6) on Lehe tn 4 loode-kagu piiril

veevarustuse liitumispunkti kõrval ja on näidatud joonisel VK-1. Liitumispunkti juurde on

projekteeritud survekanalisatsiooni voolurahustuse kaev KK-2 D560/500 PL. Reovesi

pumbatakse Mõisa tee 27 kinnistule projekteeritud 2 pumbaga kompaktreoveepumplast

survetorustikus De 90 PE PN 10 Kiiu-Soodla tee 11105 alt läbi voolurahustuskaevu KK-2 D

560/500 PL vastavalt Transpordiameti juhendmaterjalidele (vt eespooltoodut) ja ehitatakse

kinnisel meetodil suundpuurimise teel teemaa ulatuses kaitsetorusse. Kanalisatsiooni

survetorustik on projekteeritud üldjuhul 1,8 m sügavusele maapinnast toru peale, Kiiu-Soodla

19

tee all on see sügavamal. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades

selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada

elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust.

Kanalisatsioonitorustik risti Kiiu-Soodla tee 11105 alt läbi on projekteeritud De 90 PE PN10

torudest kaitsetorus De 140 PE PN16 (1250 N/16 kN/m 2 ). Kogu torustik ehitatakse kinnisel

meetodil suundpuurimise teel kogu teemaa ulatuses. Suundpuurimise kaevikud on näidatud

joonisel VK-1 ja VK-2.

Reoveepumplasse juhitakse reovesi isevoolses De 160 PVC torustikus ja sellele on pumpla

ette projekteeritud voolu suunas torustiku otsakork, kanalisatsiooni vaatluskaev D 560/500 PL

ja siiber DN 160. Tööd teostatakse lahtise kaevikuga. Kuna projekteerimise ajal ei olnud teada

projekteeritavatest hoonetest väljuvate kanalisatsioonitorustike asukohad ja sügavused

maapinnast, siis ei ole reoveepumpla joonisel VK-3 toodud kõrgusmärke. Need lisatakse

kinnistu väliskanalisatsiooni projekteerimise ajal.

VK liitumispunkt (sõlm 6) Lehe tn 4 loode-kagu piiril, kanalisatsioonitorustike asukoht Lehe

tn 4 ja Mõisa tee 27 kinnistutel on näidatud joonisel VK-1.

Kanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN

12201. Minimaalne surveklass PN10. PE-torude ühendamiseks tuleb kasutada põkk-

keevitusega keevisliitmikke. PE torud tuleb ühendada elekterkeevituse, põkk-keevituse või

tõmbekindlate äärikühendustega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult

põkk-keevisega.

Reovee isevoolne kanalisatsioonisüsteem rajatakse PVC-U SN8 kanalisatsiooni isevoolsetest

torudest De160 mm ning PE SN10 kanalisatsiooni survetorudest De 90 mm ning

kontrollkaevudest D 560/500 PL. Mõisa tee 27 kanalisatsiooni eesvooluks on Lehe tn 4 maa-

alale rajatud reovee kanalisatsiooni isevoolne torustik De160 PVC. Kanalisatsiooni isevoolse

torustiku min kalded on i = 0,007. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks tuleb

kasutada standardile EN13476 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid.

Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused.

Plastist teleskoobiga kanalisatsiooni kontrollkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või

temaga vähemalt võrdsele standardile. Kaevud peavad olema varustatud kõikide tihenditega

ning olema veetihedad. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks

linnatingimustes kattega teedel ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate

kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN),

väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Tagada kaevu luukide

jäämine maapinna ja asfaltkatte tasapinnale kasutades kaevu luukide betoon rõngasankruid.

Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega.

Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega.

Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kaevu tõusutoru

rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.

Reovesi pumbatakse Mõisa tee 27 kinnistule projekteeritud 2 pumbaga

kompaktreoveepumplast survetorustikus De 90 PE PN 10 voolurahustuse kaevu KK-2 D

560/500 PL. Reoveepumpla tööde teostamisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda alapunktis 1.3

nimetatud normdokumentides esitatud nõuetest. Kuna põhjaveetase on pae peal madal, siis

ankurdatakse reoveepumpla korpus võimaluse korral pae külge. Vajadusel tuleb pae peale

valada betoonist tasanduskiht. Kui aga selgub, et põhjaveetase on kõrgem, kui senised

20

uuringutulemused on näidanud (vt alapunkt 3), siis tuleb valada pumpla all raudbetoonist

pumpla ankurdusplaat. Kõik pumbad peavad olema tsentrifugaalpumbad, vaba läbivoolu

(roostevabast terasest) töörattaga. Pumpade tootjal peab olema remondi- ja tootmisüksus, mis

on võimeline reageerima ja garanteerima hooldusspetsialisti kohaletuleku võimalikule

väljakutsele 24 tunni jooksul.

Pumpla on projekteeritud väljapoole liiklusalasid ning piisavalt kaugele teedest ja ristmikest,

et vältida pumpla kahjustamise riski otsasõidul või lumekoristuse käigus. Maapind pumpla

ümber peab kas olema looduslikult pideva kaldega pumplast eemale (vähemalt 3 m raadiuses

ümber pumpla; väljaspool seda ala peab olema tagatud vee (sh lumesulamisvee) äravool

pumpla ümbrusest) või tuleb see täitmise teel nii kujundada. Võimaliku täitmise vajadusega

tuleb arvestada pumpla kõrguse määramisel pumpla projekteerimise käigus.

Reoveepumpla peab olema tehases kokku monteeritud ning tarnitud kohale ühes tükis.

Erinevate osade kokku keevitamine või ühendamine kohapeal ei ole lubatud. Pumpla korpus

peab olema piisavalt tugev, et vastu pidada maapinna survele. Reovee kogumisreservuaar

peaks olema dimensioneeritud selliselt, et pumba käivitussagedus ei oleks suurem kui 6 korda

tunnis. Kõik pumpla seadmed peavad olema vandaalikindlad.

Reoveepumpla vajalik tootlikkus peab olema määratud maksimaalse vooluhulgaga ööpäeva

maksimaalse tunnivooluhulga järgi, arvestades ka rekonstrueerimisjärgset infiltratsiooni

torustikesse. Vastavalt Kuusalu Soojus OÜ 11.05.2021. aastal (kiri nr 035) väljastatud Mõisa

tee 27 Kiiu ühisveevärgiga liitumise projekteerimise tingimustele on lubatud veevõtt

liitumispunktis kuni 4,0 m³/h ja 15 m 3 /d. Olmereovee vooluhulk on võrdne tarbitud vee

vooluhulgaga.

Pumplasse tuleb paigaldada kaks pumpa, millest kumbki peab olema võimeline eraldi

arendama pumpla määratud tootlikkust vajaliku tõstekõrguse juures. Pumbad töötavad

vaheldumisi.

Pumpla vastuvõtureservuaari maht peab olema määratud sõltuvalt sissevoolava vee hulgast,

pumba võimsusest ja pumba käivitamise lubatud sagedusest. Maksimaalne reovee

kukkumiskõrgus pumplas (st sissevoolu ja minimaalse veetaseme vahe) ei tohi ületada 2 m.

Pumpla juurde tuleb lähimalt avalikult teelt või tänavalt projekteerida juurdesõidutee, mis

võimaldab pääseda transpordil (sh veoauto) vähemalt 2 m kaugusele pumplast (minimaalse

kandevõimega 30 t).

Reoveepumpla ning automaatikakilbi ümbruses peab olema 0,80 meetri laiune ning min 0,30

meetri paksune killustikuga (fr 8/16) täidetud ja tihendatud jalgtee teeninduseks.

4.4. SADEMEVEE KANALISATSIOON

Sademevee kraavide ja kanalisatsioonitorustike ja selle armatuuri projekteerimisel on lähtutud

EVS 848:2021 “Väliskanalisatsioonivõrk” ja RIL 77-1990 “Maa sisse ja vette paigaldatavad

plasttorud. Paigaldusjuhend” ning Maaeluministri 01.01.2021 määruse nr 45

„Maaparandussüsteemi projekteerimine“ tehnilistest nõuetest projekteerimisele ja ehitamisele

ja eespoolnimetatud Transpordiameti kirjast ja juhendmaterjalidest. Kraavide ja torustikega

juhitakse Mõisa tee 27 kinnistult ära osaliselt vihmavesi ja lumesulamisvesi.

21

Kanalisatsioonitorustike dimensioneerimisel on lähtutud eeldusest, et enamus sademeteveest

imbub ja immutatakse Mõisa tee 27 kinnistul pinnasesse ning Lehe tn 4 kinnistul immutus- ja

settetiigis pinnasesse. Lisaks imbub osa sademeteveest pinnasesse ka projekteeritud

sademetevee kogumise kraavides. Ülejäänud vesi juhitakse kraavide ja torustikega Lehe tn 4

paiknevasse kraavi, mis suubub Kiiu ojja. Projekteeritud sademeveekanalisatsioonisüsteem on

toodud joonisel VK-1. Käesoleva projekti koosseisu ei kuulu Mõisa tee 27 kinnistu

vertikaalplaneerimine ja kinnistusisese sademevee kanalisatsiooni projekteerimine, mis

lahendatakse eraldi projektiga.

Vastavalt Veeseaduse § 129 –le on sademevee suublasse juhtimise nõuded järgnevad:

(1) Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.

(2) Sademevesi käesoleva seaduse tähenduses on sademetena langenud ning ehitiste,

sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi.

(3) Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid,

viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata

sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses.

Käesolevas projektlahenduses on projekteeritud Mõisa tee 27 kinnistule sademevee kraavistik

ja isevoolne kanalisatsioonisüsteem. Sademeveepumplaid ja -puhastusseadmeid ei ole

projekteeritud. Sademevee kanalisatsioonisüsteemi kuuluvad kuni 1,0 m sügavused

(põhjalaius 0,4 m; min põhja kalle 0,5 promilli; nõlvustegur 1,25 – 1,75) sademevee

kogumiskraavid; sademevee plastist või betoonist kaevud SK-1 – SK-6 läbimõõduga 1000 ja

1500 mm; kaks kinnisel meetodil teemaale rajatavat sademeveetorustikku De 400 PE PN10

Kiiu-Soodla tee nr 11105 all kaevudest SK-1 ja SK-2 kuni kaevudeni SK-3 ja SK-4

sademevee isevoolsed torustikud De 400 ja De 500 PE SN8; sademevee immutus- ja settetiik

põhjapindaladega 445 m 2 – vt joonis VK-1. Sademevee kaevud SK-1 ja SK-2 ning SK-3 ja

SK-4 on, vooluhulkade jaotamiseks/ühtlustamiseks torude vahel, omavahel ühendatud

torudega De 400 PE SN8. Kiiu aleviku Mõisa tee 27 kinnistule planeeritud hoonete räästavett

ja parkimisplatside sademevett reovee kanalisatsiooni juhtida ei tohi ja see immutatakse

kinnistul pinnasesse. Mõisa tee ja Tallinn-Narva tee mahasõidu äärtesse kuivenduskraave ei

ole projekteeritud. Vastavalt arendaja soovile immutatakse enamus Mõisa tee 27 kinnistu

sademeveest (lumesulaveest, räästaveest ja platside sademeveest) kohapeal haljasaladel,

kraavides ning kinnistusisestes imbsüsteemides pinnasesse. Liigse sademetevee

ärajuhtimiseks on projekteeritud kaks kraavi min kaldega i = 0,005 ja nõlvusteguriga 1,25 –

1,75. Ülejäänud sademevesi juhitakse kraavidega ja sademevee torudes De 400 PE SN8 (L =

2 m otsavõrguga) kaevudesse SK-1 ja SK-2 ning kahes torustikus De 400 PE PN10 Kiiu-

Soodla tee nr 11105 ja jalgtee alt läbi Lehe tn 4 kinnistule projekteeritud sademevee

kanalisatsioonisüsteemi kaevu SK-3 ja sademeveekaevu SK-4, milledest SK-3 on ühenduses

olemasoleva Lehe tn 4 sademevee kanalisatsioonisüsteemiga. Juurde on projekteeritud

sademevee torustik De 500 PE SN8, mille koosseisus on Lehe tn 4 kinnistu kaguossa

projekteeritud immutus- ja settetiik põhja pindalaga 445 m 2 . Immutus- ja settetiigist juhitakse

sademevesi sademevee kaevu SK-6 ja sellest torustikus De 500 PE SN8 Lehe tn 4 idaosas

olevasse kraavi – vt joonis VK-1. Sademeveetorustike vahel vooluhulkade ühtlustamiseks on

22

sademevee kaevud SK-1 ja SK-2 ning SK-3 ja SK-4 omavahel ühendatud torustikega De 400

PE SN8. Sademevee kogumiseks teede ääres paiknevate kraavidega ja juhtimiseks Kiiu-

Soodla tee (projektis nimetatud ka Mõisa tee) ja Kiiu-Soodla jalgtee alt läbi Lehe tn 4

paiknevasse sademevee kanalisatsioonisüsteemi on küsitud projekteerimistingimused

Transpordiametilt – vt peatükk 1.3.

Sademeveekanalisatsiooni torustik on projekteeritud De 400 ja De 500 PE SN8 torudest

vastavalt standardile EN1401. Sademevee kanalisatsiooni kaevud on projekteeritud plastist

või betoonist läbimõõduga 1000 ja 1500 mm. Kasutada võib betoonkaevusid ja tehases

valmistatud PE või PP, soovi korral settepesaga, kaevusid. Teleskoopsed polüetüleenkaevud

peavad vastama standardile SFS3468. Kaevuluugid peavad vastavama standardile EN124.

Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400

(kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi.

Kogu Mõisa tee 27 territooriumi vertikaalplaneering ning kinnistusisene sademevee

käitlemise/immutamise projektlahendus teostatakse eraldi projektiga ja see ei kuulu käesoleva

projekti koosseisu. Kuna tegemata on Mõisa tee 27 kinnistu vertikaalplaneering (lahendatakse

eraldi projektiga) ja teadmata on haljasalade, teede ja hoonete täpne paigutus kinnistul, siis ei

ole teada lõpplikud maapinna kõrgused ja kalded kinnistul ning sademevee liikumise ja

pinnasesse imbumise intensiivsus kinnistul. Seega oleme kasutanud sademevee torustike

dimensioneerimisel oletatavaid orienteeruvaid andmeid ja projekteerinud tee alla kaks

kinnisel meetodil rajatavat De400 PE PN 10 sademevee torustikku, et liigvee ärajuhtimine

kinnistult oleks igal juhul tagatud.

Projekteerimisel on lähtutud EVS-st 848:2021 “Väliskanalisatsioonivõrk”.

Sademevee arvutusäravool. Sademevee vooluhulgad läänepoolselt ja põhjapoolselt valgalalt:

Qa,s = q × kψ × Aa ,kus

Qa,s on pinnale langeva ja sealt arajuhitava sademevee arvutusaravool L/s;

q on arvutusvihma keskmine intensiivsus L / (s × ha), vt valem (12);

kψ on tabeli 3 voi 4 järgi määratav keskmine äravoolutegur;

Aa on valgla suurus ha.

Läänepoolne kraav Qa,s = 93,76 x 0,2 x 0,6 = 11,25 L/s;

põhjapoolne kraav Qa,s = 93,76 x 0,2 x 0,65 = 12,19 L/s.

Kokku juhitakse ära arvutusäravool 23,44 L/s.

Märkus: kõik arvude ümmardused on tehtud suurema arvu poole. Piirkond – lähim Loksa

linn. Valdavalt muruga kaetud pinnas ja teelt haljasalale valguv sademetevesi.

Kraav täidab ka kuivenduskraavi ülesannet ja seoses sellega võib kogu vooluhulk olla

maksimaalselt kuni 40 L/s.

Vastavalt EVS-le 848:2021 “Väliskanalisatsioonivõrk” on sademevee- ja ühisvoolse

kanalisatsiooni torudes arvutusliku vooluhulga juures torutäide h/d = 1.

Teede alla projekteeritud torude lang on i = 0,015 ja 0,007 m/m. Projekteeritud sademevee

torustike arvutuslik läbilaskevõime on voolusuunas vasakul torul kuni 225 L/s ja

parempoolsel torul kuni 150 L/s (Reoveekanalisatsioon (pipelife.ee).

Vastavalt EVS-le 848:2021 “Väliskanalisatsioonivõrk” on torutäide h/d = 1 ja

kanalisatsioonitorustiku miinimumlang imin on torudel De 400 PE 0,0025 m/m ning vmin =

0,77 m/s. Teede alla projekteeritud torude lang i = 0,015 ja 0,007 m/m ja

23

maksimumvooluhulkade (orienteeruvalt 40 L/s) korral on EVS-ga seatud tingimused

isepuhastuse ja läbilaskevõime osas on täidetud.

5. MATERJALID

5.1. ÜLDISED NÕUDED MATERJALIDELE JA SEADMETELE

Ehitustööde pakkumise tegija peab materjalide valikul tutvuma tootja nõuetega keskkonnale,

kus materjale plaanitakse kasutada, lubatavatele koormusolukordadele, nõuetega materjali

paigaldustehnoloogiale ja muude nõuetega, mis on vajalikud materjali ja

paigaldustehnoloogia valikuks. Kõik materjalid tuleb paigaldada vastavalt tootja nõuetele

(nõuded paigalduse tehnoloogiale, sobivus antud keskkonnatingimustesse jms). Torustike

ehitamisel tuleb arvestada nii projektis esitatud nõuetega kui materjalide tootjate nõuetega.

Juhul kui esineb vastuolusid projektiga esitatud nõuete ja tootja poolt esitatud nõuete vahel,

tuleb tööde teostajal sellest pakkumise tegemise ajal koheselt kirjalikult informeerida Tellijat

ja omanikujärelevalvajat. Projektis esitatud ja tootja poolt kehtestatud nõuete analüüsimata

jätmisega võtab pakkumise tegija riski teha alapakkumine ning ta peab arvestama, et pakutud

maksumuse ja Tellija poolt tellitud kvaliteetse ehitise ehitusmaksumuse vahe ei kuulu pärast

lepingu sõlmimist kompenseerimisele. Projektis on seadmete margid ja kasutatavad materjalid

määratud arvestades nende sobivust konkreetsetesse tingimustesse ning kirjeldamaks ühtlasi

kvaliteedinõudeid. Kõikide niisuguste materjalide ja seadmete juures on lubatud kasutada

samaväärseid seadmeid ja materjale, olenemata sellest, kas konkreetses osas on sellekohane

viide materjalile või seadmele täiendavalt lisatud või mitte. Materjali või seadme samaväärsus

tuleb alapakkumise tegemise vältimiseks kooskõlastada Tellijaga pakkumise tegemise ajal.

Arvestada tuleb, et projektis märgitud materjali või seadme muutmiseks võib Tellija lisaks

projektis toodule olenevalt muudetava materjali või seadme tegelikest spetsiifilistest

parameetritest esitada täiendavaid nõudeid tagamaks võrdväärse kvaliteediga seadme või

materjali paigaldamist. Seejuures tuleb lisaks arvestada, et eesmärgiga hoida kokku Tellija

kulutusi varuosade laoseisule ning hooldusele, tuleb projektis märgitud tootja seadmete ja

materjalide asendamise soovi korral kasutada võimalikult suurel määral ühe tootja seadmeid

ja materjale. Kõik Alalise Töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid ja

seadmed peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt

tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb Inseneri nõudel ehitusplatsilt

eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. Mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist peab

Töövõtja esitama Insenerile lõplikuks heakskiitmiseks materjalide/toodete nimekirja ning

töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Tuleb

arvestada, et lisaks projektis esitatud nõuetele võib Insener nõuda tootejooniste ja/või

tööjooniste esitamist enne seadme, toote või materjali kasutamise kooskõlastamist. Ühtki

materjali, toodet ega seadet ei tohi hankida ega kasutada Inseneri kirjaliku kooskõlastuseta.

Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult vältimaks viivitusi ehitustöödes. Seadmete

valmistajatel peab Eestis olema Inseneri poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Koos

projekti esitatud nõuetele vastavuse dokumentatsiooniga tuleb Insenerile esitada tootja poolt

24

koostatud konkreetse materjali ja seadme ladustamise ja paigaldamise juhendid. Töövõtja

võib kasutada ainult Inseneri ja Tellija poolt heaks kiidetud materjale.

5.2. VEE JA SURVEKANALISATSIOONI PLASTTORUD

Lahtise kaevikuga rajatavate vee- ja survekanalisatsioonitorustike materjal või kinnisel

meetodil paigaldatavate survetorustike materjal peab vastama standardi EN12201 nõuetele.

Torustiku paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita tuleb kasutada PE100 RC

valmistatud survetorusid. Kasutatav toru peab olema toodetud vastavalt PAS1075

spetsifikatsiooni nõutele ja selle tootmiseks kasutatav materjal peab vastama PAS1075

nõuetele.

Vee- ja survekanalisatsioonitorude surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja

rõngasjäikuse klass vähemalt SN8 (8 kN/m²). Torustikud läbimõõduga De63 ja suuremad

rajatakse SDR17 torudest ning De50 ja väiksema läbimõõduga torustikud rajatakse SDR11

torudest.

Kanalisatsioonitorustik risti Kiiu-Soodla tee 11105 alt läbi on projekteeritud De 90 PE PN10

torudest kaitsetorus De 140 PE PN16 (1250 N/16 kN/m 2 ; vähim sügavus kõrvalmaantee

teekatte all 1,8 m) sees ja edasi reoveepumplani ja voolurahustuskaevuni De 90 PE PN10

torudest. Kogu torustik ehitatakse kinnisel meetodil suundpuurimise teel kogu teemaa ulatuses

min 1,8 m sügavusele. PE torud tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-

keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama

standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Mehaaniliste

koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine pole lubatud. Põkk-keevitusega ühendatud torudel

peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.

PE torud on esitatud nii töömahuloendis kui joonistel vähima nõutud välisläbimõõdu (De)

järgi.

Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks.

Joogiveetorustikuna kasutatavad torud peavad olema valmistatud materjalist, mida

aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja peab esitama sellekohase dokumendi koopia. Veetorustik

peab olema värvidega visuaalselt eristatav survekanalisatsioonitorustikust, tavapäraselt

veetorustik sinise triibuga ja reoveekanalisatsioon pruuni triibuga toru kui ei lepita kokku

teisiti.

Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma

paigale kuni torustiku paigaldamiseni. Toru markeering ja tootja peab olema loetavalt ja

torustiku kasutusea jooksul ajas säilivalt kantud torustiku välispinnale.

5.3. SURVETORUSTIKU MÄRKEVAHENDID

Avatud kaevikus paigaldatud veetoru või survekanalisatsioonitoru kohale 0,3–0,4 m kõrgusele

toru pealispinnast piki toru telge paigaldada märkelint. Paigaldatav märkelint peab olema

25

vähemalt 100 mm laiune. Märkelindil peab olema selgitav kiri nt “VESI”,

“KANALISATSIOON”. Veetorustiku märkelint peab olema sinine,

survekanalisatsioonitorustikul punakaspruun. Torustiku külge paigaldada märkekaabel (min

2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel). Pinnasesse jäävad kaabli jätkud näha ette

veetihedad ning isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kinnisel meetodil torustiku paigaldamise

korral tuleb toruga koos paigaldada roostevabast terasest A2 (AISI 304) märketross

läbimõõduga 5 mm. Trossi ja/või kaabli otsad tuua kaevu (sulgarmatuur, hüdrant,

reoveepumpla) või kapede alla ning kinnistu tarnetorul veemõõdusõlme.

5.4. TORUARMATUUR JA LIITMIKUD

Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ning

pinnakäsitluse poolest sobima projektis toodud torustikule ja täitma materjalidele esitatud

üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide

ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Ühenduste surveklass peab olema

vähemalt PN10. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi muuta vee kvaliteeti.

Malmist siibrid ja maakraanid.

• Surveklassi vähemalt PN10.

• Toodetud vastavalt standarditele EN 1171, EN 1074-1 ja 2, hüdrauliliselt testitud

vastavalt standardile EN 12266.

• Korpus ja kaas malmist minimaalse tugevusklassiga GGG 40 (EN-GJS-400) või

GGG50 (EN-GJS-500) vastavalt DIN 1693 või EN1563.

• Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4), äärikute

konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10).

• Siibrikiil peab olema tempermalmist GGG 40 (EN-GJS-400) ja kaetud EPDM

kummiga (vastavus standardile EN 681-1).

• Kiilu sees oleva juhtmutri materjal: tsingikaokindel messing CW602N või CW626N

ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga.

• Spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (EN14021 / X20Cr13),

pressrullitud keere vastavalt standardile DIN 103.

• Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit: ülemine NBR

kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest; NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend,

mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel; EPDM

kummist mansett ehk survetihend.

• Korpus kaetud epoksiidvärviga, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt

standardile DIN 30677-2.

• Korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: tootja nimi või logo, toote

number, nimiläbimõõt (DN), surveklass (PN), korpuse materjal, kummikiilu materjal.

• Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevabast terasest (A2) ja kaetud

sulavaha või veekindla korgiga. Reovee survetorustikul kasutatava siibri kiil peab

olema kaetud NBR kummiga, reoveega kokkupuutuvad tihendid peavad olema NBR

kummist.

26

Maakraanid (siibrid DN20–DN50).

• Maakraanid (siibrid DN20–DN50) peavad olema PE-otstega ja

elekterkeevisühendustega.

• Kiil Ms 58 või RG 7, vulkaniseeritud kummiga (vastavalt standardile EN 1074-1) ja

tühjendusavaga.

• Mittetõusev roostevaba spindel (1.4021– X20Cr13).

• Hooldevaba spindlitihendus, dubleeritud O-rõngastihenditega ja lisakaitsetihendiga.

• Spindli keere (valtsitud) ja kaitstud kattetihendiga, O- rõngastihendid puutuvad

kokku vaid mittekorrodeeruva materjaliga (vastavalt standardile DIN 3547-T1).

• Tõmbekindel ühendus vastavalt standardile DIN 8076 T1/T3.

• Polüatsetaalist pingutusrõngal haakuvad hambad.

• ISO-liitmikud kaitstud otstest vee ja mustuse eest kummist kattega.

• Katsetamine vastavalt testi nõuetele (“Water PW 501” ÖVGW (Austrian Association

for Gas and Water)).

• Siibri korpuse kate on keermestatud spindlipikenduse kinnitamiseks (splindivabalt).

• Siiber ja liitmikud on testitud, vastavad samadele kriteeriumitele.

• Siiber sobib paigaldamiseks agressiivsetes ja saastatud (nafta, õli jne) pinnastes.

Malmkolmikud ja liitmikud.

Tõmbekindlate liitmike ja kolmikute korpus peab olema malmist minimaalse tugevusklassiga

GGG 40 (EN-GJS-400) vastavalt DIN 1693. Kolmikute ja liitmike äärikud peavad vastama

standardile EN 1092-2. Kolmikud peavad vastama standardile EN 545.

Liitmike ja kolmikute korpus peab olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust

kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN 30677-2.

Joogiveetorustikul kasutatavad tihendid peavad olema EPDM kummist, reoveetorustikul NBR

kummist, vastavus standardile EN 681-1 ja EN681-2. Materjalide surveklass minimaalselt

PN10.

Spindlipikendused.

Väljaspool kaevusid paiknevatele sulgeseadmetele tuleb paigaldada spindlipikendused. Teede

ja platside all tuleb kasutada teleskoopilisi spindlipikendusi, haljasaladel on lubatud kasutada

fikseeritud pikkusega spindlipikendusi. Spindlipikendused peavad olema valmistatud

ümmargusest või nelikanttorust (roostevaba teras EN 1.4301), kaitsetoru valmistatud HDPE

plastist, ühendusliitmikud malmist (GGG40/ENGJS400-15, kuumtsingitud vastavalt DIN EN

12329 ja DIN 50961) ja kinnitusspindlid roostevabast terasest (EN 1.4301).

Sulgeseadme spindli pikenduse puhas vahekaugus teisest kommunikatsioonist, kaevust või

teisest spindlist peab oleme minimaalselt 60 cm või vajadusel rohkem, et oleks tagatud

nõuetekohane tihendamise võimalus ning välistatud hilisem katendi vajumine.

Kaped.

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede tugevusklass teedel ja platsidel peab olema

D400 ja haljasalal A15 (EVS-EN 124). Kaped peavad olema malmist, teedel ja platsidel

vastavalt GJS-400-15 (GG-40) ning haljasaladel GJL-250 (GG-25). Kape puhasava peab

olema vähemalt 140 mm. Asfalteeritud aladel kasutada ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud

kontaktpindadega mittekolksuvaid kapesid. Kape korpus peab olema kaetud bituumen-

(vastavalt DIN 30673) või epoksiidvärviga (vastavalt standardile DIN 30677-2), mille

minimaalne paksus on 250 μm.

27

Poltliited.

Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast terasest vähemalt

A2, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni

pingutamisel oleks mutter vähemalt kogu ulatuses peale keeratud.

Kasutatavad poltliited peavad olema koostatud 2 seibiga. Kasutada tuleb tootja poolt

ettenähtud määrdeaineid.

5.5. ISEVOOLSETE TORUSTIKE MATERJALID

Isevoolsete reovee kanalisatsioonitorustikena on lubatud kasutada PVC kanalisatsiooni

plasttorusid. Reoveekanalisatsiooni PVC torud peavad vastama EN 1401-1 standarditele.

Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m 2 ).

Reoveekanalisatsiooni torud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste,

standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab

olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui

torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid

peavad vastama standardile NBR kummist, vastavus standardile EN 681-1 ja EN681-2.

PVC torud on esitatud nii töömahuloendis kui joonistel vähima nõutud välisläbimõõdu (De)

järgi.

Truubitorude materjalina tuleb kasutada selleks ettenähtud PP torusid klassiga SN8, mis

vastavad standardile EN13476.

5.6. KANALISATSIOONIKAEVUD

Käesolevas projektis on sademevee kanalisatsiooni kaevud projekteeritud betoonist

läbimõõduga 1000 ja 1500 mm. Kasutada võib ka samas mõõdus tehases valmistatud PE või

PP vajadusel settepesaga kaevusid.

Plastkaevude ja nende koosteosade defineerimisel lähtutakse EVS-EN 13598-2:2016

terminitest, vajaduse korral ka konkreetsele ehitustootele kohalduvatest standarditest.

Kaevutootja ja kaevu tüüp peavad saama eelnevalt Inseneri ja Tellija heakskiidu.

Kanalisatsioonitorustikele on lubatud paigaldada üksnes tööstuslikult toodetud PE või PP

plastkaeve. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu

tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud

ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel. Kaevude valmistamisel

kasutatud materjalide/konstruktsiooni kombinatsioon peavad olema vastupidavad vähemalt 40

aastat.

Isevoolse kanalisatsiooni kaevudel peab olema rennpõhi, põhjarenni raadius ei tohi ületada

väljuva toru raadiust. Kaevu põhja välispind peab olema sile, keelatud on kasutada voolurenni

kujulise välispõhjaga kaevusid. Kaevuühenduste läbimõõdud, seinapaksused, pikkus ja nende

tolerantsid peavad olema vastavuses paigaldatavate torude tootestandardile.

28

Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi

olema piisava kaldega, et oleks vältida külgharust voolava reovee tahke komponendi

kogunemine kaevupõhjale.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat

koormust. Käsitsi keevitatud kaevude kasutamisel peavad kaevud ja keevised vastama

asjakohastele standarditele, sh. SFS 3468, EVS-EN 16296, EVS-EN 14728, EVS-EN 14802.

Asjakohasel juhul rakenduvad käsitsi keevitatud kaevudele täiendavad kvaliteedinõuded.

Lubatud on kasutada ka valumeetodil valmistatud põhjaga moodulkaeve, mis peavad vastama

standardile EVS-EN 13598-2:2016.

Kõik kaevud kõrgusega (kõrgus kaevu rennpõhjast kaevu luugi ülemise pinnani) kuni 4 m

peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2, 4 m ja kõrgemad kaevud rõngasjäikusega

vähemalt SN4. Teleskoobitorude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Kõik

paigaldatud kaevud peavad olema vastavuses standardi EVS-EN 14802 nõuetega.

Kaevude teleskooppikendus peab ulatuma minimaalselt 300 mm kaevu sisse (st ulatuma

teleskoobitihendi ülaservast 300 mm võrra allapoole). Teleskoobitoru sein peab olema kogu

paksuses samast materjalist, erinevatest materjalikihtidest koosneva seinaga torusid ja

liitmikke ei ole lubatud kasutada.

Kaevudele peab tootja poolt olema märgitud minimaalselt järgmised andmed:

• tootja poolt määratud kaevu põhja maksimaalne lubatav paigaldussügavus;

• tootja poolt määratud maksimaalne lubatud pinnasevee kõrgus kaevu põhjast;

• kui kaeve on lubatud paigaldada temperatuuril alla -10°C, siis peab olema kaev

vastavalt markeeritud.

• materjal, läbimõõt, rõngasjäikuse klass.

Kanalisatsioonikaevude läbimõõt peab vastama vähemalt joonistel või loendis esitatud

väärtustele – De800/500, De560/500, De400/315. Lubatud on kasutada suurema läbimõõduga

kaevusid (näiteks De560/500 asemel De630/500). Kinnistute liitumispunktiks paigaldada

kinnistu piirist kuni 1 m väljapoole üldjuhul teleskoopne reoveekanalisatsiooni liitumiskaev

(kontrollkaev, kontrolltoru) De200/160 kui joonistel pole näidatud teisiti. Kaevude

tootejooniste koostamine on Töövõtja ülesanne.

5.7. KAEVULUUGID

Kaevu luugikomplekt peab vastama standardile EN 124, tugevusklass teedel ja platsidel peab

olema D400 ja haljasalal A15. Luugikomplektid peavad olema malmist, teedel ja platsidel

vastavalt GJS-400-15 (GG-40) ning haljasaladel GJL-250 (GG-25).

Luugikomplekti üldine valu täpsus peab vastama standardile ISO8062. Asfalteeritud aladel

kasutada ujuvat tüüpi, tihendita luuke. Luuk peab paiknema kaevu kraes selliselt, et oleks

välistatud kolksuva heli tekkimine. Luugikomplekt peab olema kaetud bituumenvärviga

(vastavalt DIN 30673), mille minimaalne paksus on 250 μm.

29

5.8. TORUSTIKU SOOJUSTUSMATERJALID

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse

paigutamiseks, survetugevusega min 180 kN/m 2 , maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04

W/mK ja veeimavusega alla 0,2 % paksusega min 100 mm kui joonisel pole näidatud teisiti.

Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojusisolatsiooniplaate, mis vastavad

standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091 või spetsiaalseid soojustuskoorikuid.

5.9. REOVEEPUMPLA

Pumpla korpus.

Reoveepumpla korpus peab olema polüetüleenist, minimaalne sisediameeter on 2400 mm.

Juhul kui leidub piirkondi kus 2400 mm korpusega reoveepumpla paigaldamine on Töövõtja

arvates tarbetu võib Tellijaga kokkuleppel paigaldada 1600 mm korpusega pumpla. Pumpla

põhi peab olema isepuhastumist soodustava kujuga.

Korpus peab olema ette nähtud taluma deformeerumata kõiki konkreetses paigalduskohas

võimalikke paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas, pinnasevesi,

liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. See peab olema valmistatud

polüetüleentorust või rotovalumeetodil, rõngasjäikusega minimaalselt SN4. Korpuse sisepind

peab olema hele (valge, helehall, kollane vms). Projekteerija peab vajadusel pumpla lae

kaitseks projektis ette nägema koormustasandusplaadi.

Pumpla luuk peab asuma minimaalselt 300 mm ülalpool luuki ümbritsevat maapinda.

Võimalusel kasutada kumerat luuki, et tagada vihmavee maha valgumine. Luuk peab olema

polüetüleenist, soojustatud (soojustus peab olema altpoolt kaetud mehaanilise vigastamise

vältimiseks) ning varustatud avatud asendi fiksaatoritega ja kahe lukustuselemendiga (ühilduv

Saku valla olemasolevate reoveepumplate lukustuselementidega, täpsustada Tellijaga). Luugi

elementide kinnitusvahendid, samuti luugiraami ja pumpla korpuse omavahelised

kinnituselemendid tuleb lahendada nii, et nende eemaldamine väljastpoolt pumplat ei ole

tavatööriistadega võimalik. Luuk peab lisaks sisekantvõtmega lukustussüsteemile olema

varustatud tabaluku paigaldamist võimaldavate aasadega. Tabaluku jaoks peab olema

spetsiaalselt ülestõstetav kate ja aasades olevad augud peavad olema minimaalselt 10 mm

läbimõõduga. Tabaluku aasad ja luugi hinged peavad olema kinnitatud vargakindlalt.

Luukide konstruktsioon peab tagama, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi sulgumine

tuule mõjul (kaks lukustit). Luuk ei tohi avaneda kilbi poole ega tohi avatud asendis takistada

redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide

poole. Luuk peab olema piisavalt suur, võimaldamaks pumpade eemaldamist ilma siine või

muid pumpla elemente lahti võtmata. Minimaalne luugi mõõt on 800x800 mm, kusjuures

luugi mõõt tuleb valida selliselt, et läbi mahuks paigaldatavast pumbast ka astme võrra

suurem pump. Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada

ainult tehaseliselt paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste

kinnitusvahendite (kruvid jne) paigaldamine ei ole aktsepteeritav.

30

Kaablite läbiviigud peavad olema varustatud IP67 läbiviigumuhvidega.

Pumpla korpus peab olema pinnasevee üleslükkejõu vastu ankurdatud betoonist

vundamendile (r/b alusplaat). Arvesse tuleb võtta pinnaseveetaseme võimalikku tõusu kuni

maapinnani. Pumpla ja ankurdusplaadi omavahelised kinnitused peavad olema happekindlast

roostevabast terasest AISI 316.

Pumpla lagi peab olema soojustatud (paksus 50 mm). Soojustus võib olla integreeritud

pumpla korpusesse (st täies ulatuses plastiga kaetud) või hiljem paigaldatav, viimasel juhul

kasutada XPS soojustusplaate, mis katavad pumpla lae ning ulatuvad igas suunas vähemalt

1,0 m kaugusele pumpla seinast. Pumpla luugi teeniduskaev peab olema varustatud

integreeritud soojustusega (paksus 50 mm).

Pumpla korpus peab olema varustatud tõsteaasadega.

Isevoolse kanalisatsiooni torude ühendused pumbajaamadega peavad olema tehtud nii nagu

ka ühendused kaevudega. Survetorustikud peavad olema ühendatud äärikliidetega või teisel

Tellija poolt aktsepteeritaval viisil. Seadmed peavad olema vajadusel ühendatud torustikuga

vibratsioonisummutava ühenduse abil, selleks et vältida vibratsiooni edasikandumise

torustikele.

Pumbad, varustus, sisetorustik ja armatuur.

Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste

tagavaraosade vajadust, on lubatud reoveepumplates kasutada Grundfos või samadele

parameetritele vastavaid pumpasid. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks.

Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Väikese vooluhulgaga pumplates, kus

ei ole eeltoodud mõõdu puhul võimalik saavutada nõutavat voolukiirust survetorustikus ning

samal ajal tagada torustiku sobivat diameetrit, võib pumba vaba läbivooluava olla

minimaalselt 65 mm.

Pumpade väljavõtmiseks osaliselt ülestõstetava (tõstetav kettidega maapinnalt)

teenindusplatvormiga (peab katma kogu pumpla ristlõike) Kõik pumplas olevad

metallelemendid (sh pumpade ja platvormi tõsteketid) peavad olema happekindlast

roostevabast terasest (AISI316).

Sissevool peab olema varustatud pumpla kõrval asuva kummikiilmaasiibriga.

Pumpade survetorustiku liitumine pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud

hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all).

Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem kui pumba vaba läbivooluava.

Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioon:

 Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud (AISI 316)

 Tõstekett – roostevabast terasest silmaga 6x18 (kandevõime minimaalselt 5x

pumba kaal)

 Survetorustik – roostevaba teras (AISI 316) või PE. Torustiku läbimõõt ei tohi olla

väiksem pumpa läbivast avast (solid size). Sisemise survetorustiku keevituskohad

ei tohi jääda pumpla seinale nii lähedale, et takistaksid hilisemaid

remont/keevitustöid.

 Äärikühendused – roostevaba teras (AISI 316).

 Redel – roostevaba teras (AISI 316). Redeli toru min ø33,7 samm h=300 mm

astme nelikanttoru 30x30mm. Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse

31

seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistav. Libisemiskindlus

peab olema saavitatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte peale kleebitud

ribade vms.

 Käepidemed – teleskoopne, roostevaba teras (AISI 316). Konstruktsioon peab

vastama seadusega kehtestatud ohutusnõuetele. Käepidemete kõrgus h=750 mm,

ø42,4 mm.

 Tagasilöögiklapp – paigaldada kummikuuliga tagasilöögiklapid, korpus malmist,

kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja

peab omama ISO 9001 sertifikaati.

 Polt, seib – roostevaba teras (AISI316), miinimum A4.

 Mutter – erimessing DIN 934.

 Õhutustorud - roostevaba teras (AISI 316) või PE. Pumplasse tuleb korraldada

loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm

kõrgemal max veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Õhutustorud

peavad asetsema kõrvuti. Õhutustoru konstruktsioon peab välistama sademete

tungimise pumplasse ning olema varustatud võrkrestiga. Õhutustoru kõrgus

maapinnast min 700mm. Õhutustoru läbimõõt min DN 100. Torud peavad olema

vandaalikindlad: piisava seinapaksusega polüetüleentorust, tugevalt kinnitatud

pumpla konstruktsiooni külge.

 Survekustutusplaat - plast või roostevaba teras (AISI 316). Plaat peab tagama, et

pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale. Plaat

peab olema 50mm võrra suurem sissevoolutoru äärtest. Plaadi

kinnituskonstruktsioon peab võimaldama selle kergesti teisaldamist, et vajadusel

võimaldada isevoolse toru läbipesu.

 Sulgelemendid – paigaldada pumplasse sisenevale isevoolsele ja pumplast

väljuvale survelisele torule, pumplast välja poole. Siibrid võivad olla paigaldatud

ka pumpla sisse, kuid peavad olema maapinnalt suletavad (spindlid roostevaba

terasest (AISI 316)).

 Kummikiilsiiber - korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt

standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.

 Nugasiiber - korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt

standardile DIN 30677. Siibri plaat roostevaba terasest (AISI 316) või vastavast

materjalist.

 Pumba kiirpaigaldus jalg - kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja

külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist,

võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump.

 Isevoolse torustiku ja pumpla põhja vahe ei tohi olla väiksem kui 1500 mm.

Reoveepumplate automaatika.

Pumpla töö peab olema kaugjuhitav ja -jälgitav. Projekteeritav juhtimissüsteem peab

ühilduma Tellija olemasoleva juhtimissüsteemiga Unitronics Remote Operator.

Unitronics Remote Operator keskuse ja pumpla automaatikakilbi vaheliseks andmesideks

kasutada internetti ning Ipsec VPN andmekanalit vähemalt AES 128bit krüpteerimisega.

32

PLC-l peab olema võimalus edastada andmeid koheselt või määratud intervalli tagant

puhvermälust (näiteks kulumõõtja andmed) või pärast päringut keskusest.

Informatiivse info sõnumeid edastatakse määratud intervalli tagant.

Pumpla PLC peab salvestama ja juhtimiskeskusesse edastama vähemalt järgmisi andmeid:

- toitepinge katkestus (edastamine PLC-s seatava viitega) ja taastumine;

- elektrienergia arvesti näidud;

- avariiline kõrge reovee tase;

- avariiline madal reovee tase;

- reovee hetketase;

- hetke vooluhulk;

- pumbatud reovee kogus etteantud perioodi jooksul;

- pumpade töötundide ja lülituskordade arv;

- pumpade olek (seisab/töötab/rike);

- pumpade töövool;

- niiskus pumbas;

- rõhk survetorustikus;

- pumpade juhtimise olek (A-0-K-Reverse);

- valvesüsteemi staatus (valves/valveta);

- valvesüsteemi andurite olek (luuk/kilp lahti/kinni).

Pumpla ja juhtimiskilp peavad olema varustatud kõigi vajalike anduritega ja

mõõteseadmetega eelnimetatud andmete kogumiseks.

Pumpla valvestamine ja valvest mahavõtmine peab olema võimalik juhtimiskeskusest.

Pumpade sisse- ja väljalülitamine ning reverse funktisiooni peab olema võimalik juhtida

juhtimiskeskusest.

Pumpla peab olema lisaks automaatjuhtimisele olema ka käsitsi juhitav.

Kõiki pumpla juhtseadeid peab olema võimalik muuta PLC paneelilt.

Pumpade toite- ja juhtimiskaablid tuleb viia kilbist pumplasse eraldi kaablitorudes De100,

kaablitorude läbiviigud peavad olema tihendatud agressiivsete gaaside kilpi sattumise

välistamiseks.

Kilbis peab olema piisava võimsusega pistikupesa väliseinal, kuid mitte väiksem kui 230V

16A pistikupesa generaatoriga elektrivarustuse tagamiseks, termostaadiga küttekeha, 3F pistik

ja ümberlüliti võimaldamaks pumpla toidet generaatorilt. Kilp tuleb varustada topeltuksega;

juhtnupud, signaallambid jne peavad paiknema sisemisel uksel. Suletud sisemise uksega peab

kilbi IP klass olema minimaalselt IP20.

Juhtimiskeskuses Unitronics Remote Operator tuleb luua kõikide andurite signaalide osas

luua võimalus automaatkontrolliks, kus antakse ette minimaalsed ja maksimaalsed väärtused,

millede vahemikku loetakse tavapäraseks toimmiseks. Etteantud minimaalsetest väärtustest

väiksema ja maksimaalsest väärtusest suurema signaali/väärtuse korral antakse vastav häire

(peab olema kahe astmeline: 1) väike anomaalia väärtustes – Hoiatus Unitronics Remote

Operator’is; 2) suur anomaalia väärtustes edastab käire SMS-na etteantud tel nr-tele).

Juhtimiskeskuses tuleb luua võimalus „Lekke kontroll,“ mille puhul peab olema võimalik

seadistada kontrollitavat ajavahemikku (algusaeg ja lõpuaeg), etteantud maksimaalset

pumpade lülituste arvu seadistada, ning häire edastamise aega seadistada.

33

Pumpla puhul tuleb näha ette automaatne hoolduspäevik objekti kohta juhtimiskeskuses

Unitronics Remote Operator, kus on toodud kõik hooldust vajavad seadmed. Iga objekti

seadmete kohta tuleb luua teavitus (näiteks teade „hooldus“), selle kohta millal on vajalik

tootja poolt ettenähtud sagedusega teostada mingit tööd. Näiteks pumpa tootja näeb ette

pumbal õlivahetuse iga 2000 tunni järel – edastatakse teade „Savi pumpla hooldus Pump 1

õlivahetus 2000h“). Hooldustööde teavitus peaks minema e-postile (vähemalt 5 kasutajale)

teavitusena, mitte SMS häirena.

Pumpla kilbi paiknemine pumpla luugi suhtes kooskõlastatakse Tellijaga tööde käigus.

6. EHITUSTÖÖD

6.1. ÜLDISED TINGIMUSED

Tööde teostamisel tuleb täita kõiki projektis esitatud tingimusi.

Töövõtja peab omandama kõik viidatud juhendid, standardid jms töö teostamise aluseks

olevad materjalid ning need peavad olema ehitusplatsil olemas võrdväärselt teiste ehitamise

aluseks olevate dokumentidega.

6.2. TÖÖDE TEOSTAJA VALIK JA TÖÖDE TEOSTAMISE AEG

Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et tööde teostajal on piisav varasem kogemus ja

oskused projektiga kavandatud ehitiste ehitamiseks. Samuti on eeldatud, et ehitustööde

teostaja on orienteeritud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning arvestab tööde

maksumuse arvutamisel parima võimaliku tehnoloogia ning materjalide kasutamisega.

Tööde tellijal tuleb arvestada, et konkursi korras leitud odavaim ehituspakkumine ei pruugi

ehitise projekteeritud eluiga arvestades olla majanduslikult soodsaim.

Ehitustööde hankekonkursil tuleb võrdväärselt pakkumise hinnaga hindamiskriteeriumina

arvesse võtta tegelikult tööd teostama hakkavate ehitustööliste kogemust ja kvalifikatsiooni.

Käesoleva projektiga kavandatud rajatisi ei tohi ehitada isikud, kellel puudub vastav

ehitusalane haridus ning sellel baseeruvad praktilised oskused ja kogemused.

Tööde teostamine tuleb jaotada piisava pikkusega ajaperioodile ning seejuures tuleb arvestada

aastaaegade vaheldumise ja muude tööde teostamise kiirust mõjutada võivate asjaoludega.

Enne hanke läbiviimist tuleb koostada projektlahendusest ja objekti spetsiifikast lähtuv

ehitustöödehanke plaan ja hankel osalemise tingimused.

6.3. TÖÖTAMINE VÄLJASPOOL TAVATÖÖAEGA

Kui Töövõtja kavatseb teha töid väljaspool normaaltööaega (nt vahetustega töö), peab ta

selleks hankima Insenerilt ja kohalikult omavalitsuselt kirjaliku loa. Töövõtja peab vältima

34

töötamist väljaspool normaaltööaega (normaalne tööaeg on E-R kell 7:00 kuni 19:00).

Ettevõtete, eraomanike ja muudel mitte avalikus kasutuses olevatel territooriumitel tuleb

töötamise aeg kokku leppida territooriumi haldajaga.

6.4. TÖÖVÕTJA OBJEKTIKONTOR

Töövõtja kohustus on organiseerida ehitustööde tegemise ajaks objektikontor koos vajalike

töö- ja sidevahenditega ehitusplatsist mitte kaugemal kui 3 kilomeetrit, KUI Tellijaga ei ole

kokku lepitud teisiti. Töövõtja peab hoidma ühte projektdokumentatsiooni täiskomplektset

pabereksemplari objektikontoris kättesaadavana. Objekti töölõigu ehitamiseks tuleb Töövõtjal

paljundada/trükkida täiendavalt vajalik kogus projekti materjale.

6.5. JÄRELEVALVE TEOSTAMINE

Inseneri või omanikujärelevalvaja valimisel peab järelevalve üheks tööülesandeks olema

seatud füüsiline kohalolek ehitusplatsil tööprotsessi (kontrollmõõdistused enne tööde

alustamist, mahamärkimised, tööde teostamine, teostusmõõdistused jms) kontrollimise

eesmärgil. Järelevalve peab tööde teostajaga samaväärse põhjalikkusega ennast kurssi viima

rajatava ehitise eripära ja selle rajamiseks koostatud uurimis-projekteerimistööde

materjalidega. Järelevalve teostamiseks peab järelevalve teostaja meeskond koosnema

mitmest spetsialistist vastavalt konkreetse ehitatava projektiosa (näiteks torustiku rajamine,

elektrivarustuse rajamine, teede taastamine jms) spetsiifikale.

6.6. EHITAMINE ETAPPIDE KAUPA

Käesolev projekt on tervik ning selle ehitusetappideks jaotamisel ja etappide kaupa

ehitamiseks tuleb etappideks jaotajal veenduda, et iga etapp on iseseisvalt väljaehitatav. Seda

asjaolu tuleb silmas pidada ka ehitusplaani, tööde organiseerimise projekti jms dokumentide

koostamisel olenemata sellest, kas projektiga kavandatud rajatised ehitatakse valmis ühes või

mitmes etapis. Eriti oluline on see olukorras, kus projekteeritud terviklahendus on jagatud

erineval ajal ehitatavateks osadeks (näiteks hangetesse või ehitusetappidesse jaotamisel).

Projekti seletuskiri tuleb muutmata kujul lisada kõikidele ehitusetapi materjalidele (kui

tehakse etappidesse jaotamine) ja vajadusel lisada sellele täiendavad selgitused.

35

6.7. PROJEKTIGA TUTVUMINE, PUUDUSTEST TEATAMINE JA NENDE

KÕRVALDAMINE

Tööde teostaja peab tööde mahu hindamisel ja maksumuse arvutamisel lähtuma põhimõttest,

et Tellija sooviks on saada sihtotstarbepäraselt kasutamiskõlblik ja ohutult ekspluateeritavad

ehitised. Ehituspakkumise tegijal lasub kohustus enne hinnapakkumise tegemist

projektlahendus juhuslike vigade avastamiseks (näiteks ebakõla seletuskirjas ja joonisel

näidatud rajatise parameetrite vahel) üle kontrollida, et tagada pakkumise vastavus lahenduse

põhimõtte ja eesmärkidega.

6.8. ELANIKKONNA TEAVITAMINE

Töövõtja peab omal kulul töödest mõjutatud kohalikke elanikke ja kinnistuomanikke

teavitama ehitustööde alustamisest piisavalt varakult enne liikluse sulgemist, ümbersõitude

kasutuselevõtmist jne. Samuti tuleb teavitada elanikkonda teenindavaid kinnistutele ligipääsu

vajavaid ettevõtteid ja asutusi (Päästeamet, jäätmevedajad, postivedajad jne). Teavitamise

meetodid määratakse kohaliku omavalitsuse poolt kaevetööde loa väljastamisel. Kõiki

maaomanikke, kellele kuuluvale maale tehnovõrgud rajatakse või kelle kinnistutele

liitumispunktid rajatakse, tuleb vähemalt üks nädal varem kirjalikult teavitada enne

ehitustööde alustamist.

6.9. LOAD JA KOOSKÕLASTUSED

Töövõtja peab järgima kõikide asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike

poolt kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid. Kõik lubade ja kooskõlastuste hankimisega

seotud kulud kannab Töövõtja. Kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist tuleb

fikseerida ning kooskõlastada Inseneriga (omanikujärelevalvega), kõikide asjassepuutuvate

ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega jne. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja

riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui alalistele töödele.

Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa

väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutuslubade taotlemiseks

ja saamiseks koostab Töövõtja kõik vajalikud dokumendid ja korraldab vajalikud toimingud.

Kasutusload väljastatakse ehitusregistri üksuste kaupa. Töövõtja peab osutama Tellijale

igasugust abi ja tagama vajaliku informatsiooni eelnimetatud loa saamiseks. Kasutusloa

saamiseks vajaliku riigilõivu tasub Töövõtja. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt

peab Töövõtja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid. Detailsemaid juhiseid kasutusloa

saamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamiseks annavad Insener ja/või Tellija.

36

6.10. PROJEKTIKOHASED RAIED

Objektil raietöid läbi viia ei ole vaja.

Kui siiski peaks tekkima selleks vajadus, siis tuleb raiete teostamiseks võtta raieluba.

Likvideeritavad puud ja võsa lepitakse eraldi kokku Tellijaga.

Raiete tegemisel ei tohi kahjustada väljaspool kinnistuid asuvaid objekte (sh säilitatavaid puid

ja põõsaid, piirdeaedu jms). Likvideeritavad puud ja võsa tuleb eemaldada koos kändudega,

tüved ja oksad tükeldada ning transportida Tellija poolt näidatud kohta.

6.11. OBJEKTI PILDISTAMINE

Enne torustike mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha ehitusplatsi

tööpiirkonna ja muude võimalike tööpiirkondade pildistamine (ja/või filmimine). Fotod

kuuluvad ka kaetud tööde aktide juurde.

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud mälupulgale või välisele kõvakettale. Need

tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja

pildistuse asukoht üheselt määratletav.

Üks andmekandja eksemplar tuleb esitada Insenerile ja üks Tellijale enne tööde alustamist

vastavas lõigus. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade

kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete õigustatuse

hindamiseks.

7. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE KAITSMINE

7.1. ÜLDOSA

Töövõtja vastutab selle eest, et kogu objektil või selle läheduses asuv nii ühiskondlikus kui ka

eraomanduses olev vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst tekkida

võiva hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde tegemise käigus põhjustatud vara

igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja omanikule

vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad

kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara

ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning

armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest,

lõpetamisest/paigaldamisest kuni tellijale üleandmiseni. Olemasoleva taristu kaitsetsoonis

töötamiseks tuleb hankida nende valdajate nõusolek ja täita kõik nende poolt esitatavad

asjakohased tingimused. Kõiki väljaspool projekteeritud rajatiste paigaldamiseks vajalikku

37

ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest

ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või omaniku kirjaliku nõusolekuta vigastada ega

kõrvaldada.

Sellised takistused nagu liiklusmärgid, piirded ja teised valmistatud (rajatud) objektid võib

tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus (funktsioon) säilib ka

ümbermuudetud asukohas. Tänavaalale ladustatud materjalid tuleb materjali omanikega

koostöös ehitustööde ajaks ümberpaigaldada. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud

objektid tuleb pärast tööde lõppu Töövõtja kulul oma esialgsele kohale tagasi paigaldada.

7.2. PUUDE JA HALJASTUSE KAITSMINE

Töövõtja vastutab kõigi tööde teostamise mõjualas asuvate olemasolevate säilitatavate puude

ja haljasalade kaitse eest. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda

vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100×50 mm prussidega.

Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb teostada käsitsi. Vältida puujuurte Ø>40

mm läbilõikamist. Juhul kui puu võra takistab ehitusmasinate liikumist, tuleb seda

kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega ja/või asjassepuutuva maaomanikuga kärpida.

Juhul kui tööde käigus ilmneb ettevaatusabinõude rakendamisest hoolimata oht säilitatavale

kõrghaljastusele, siis tuleb sellest teavitada kohaliku omavalitsuse esindajat ja asjassepuutuvat

maaomanikku ning koostöös kujundada seisukoht puu säilitamise või likvideerimise osas.

7.3. ELEKTRIKAABLITE KAITSMINE

Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kavandatavate Tööde

kooskõlastamist ja lubade taotlemist rajatise omanikuga. Selleks tuleb enne tööde algust võtta

ühendust Elektrilevi OÜ-ga. Elektrikaablite asukoha täpsustamiseks (kaablite täpne asukoht ja

sügavus määrata surfimise teel) tuleb enne kaevetööde algust kohale kutsuda rajatise omaniku

esindaja. Elektrilevi OÜ esindaja kutsumiseks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne

tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevuste-kooskolastamise-vorm.

Kaablite kaitsetsoonis tuleb kõik kaevamistööd teha käsitsi. Ehitustööde käigus lahti kaevatud

kaablid tuleb toestada ja kaitsta vigastuste eest. Lahti kaevatud elektrikaablid tuleb paigaldada

vastavalt tehnovõrgu valdajaga poolt esitatud juhistele. Ristumisel kaablid üles

riputada/toestada ning kaitsta vigastuste ja pinnase varisemise eest. Ristumisel elektrikaablid

kaitsta poolitatavate torudega. Liitumiskaevud paigaldada min 0,6m kaablist.

Kaevamisel tuleb jälgida õhuliinide kaitsevööndit, kaitsevööndis töötamisel tuleb järgida

elektrivõrgu esindaja poolt esitatud ohutustehnika nõudeid. Õhuliini kaitsevööndis

tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste

mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Süvendades olemasolevat pinnast

38

õhuliini mastide läheduses, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida

kokku Elektrilevi OÜ esindajaga. Õhuliinide kaitsevööndis pole lubatud materjali ladustada.

Tagada tuleb elektrivõrgu esindajatele ööpäevaringne juurdepääs liinidele.

Juhul kui ehitustööde käigus ilmneb vajadus paigaldada ümber elektrivõrk, lahendatakse

ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrikaabli ümberpaigutamise,

asendamise otsustab Insener koostöös kaabelliinide valdajaga olenevalt kaeviku avamisel

selguvatest asjaoludest. Elektrivõrgu vigastamisest ehitustööde ajal tuleb viivitamatult

teavitada Inseneri ja elektrivõrgu esindajat. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega, vigastamisega,

asendamise või kaitsetorusse paigutamise jne seotud kulud kannab Töövõtja.

7.4. SIDEKAABLITE KAITSMINE

Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon,

sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja

lõhkumist ehitustööde käigus.

Enne töödega alustamist kutsuda kohale Telia Eesti AS-i järelevalvespetsialist olemasolevate

kaablite asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses.

Tööde teostamine Telia Eesti AS liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult Telia Eesti AS

järelevalvetöötaja poolt väljastatud tööloa alusel. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita

Ehitusseadustikuga kehtestatud nõudeid. Järelevalve kohale kutsumiseks ja sideehitiste

kaitsevööndis tegutsemiseks vajaliku loa saamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 5 tööpäeva

enne töödega alustamist. Taotluse saab esitada Telia Eesti AS kodulehel Ehitajate portaalis, vt

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/ .

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist.

Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu liinirajatiste

kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti,

järelevalvajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis

tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. Infot tegutsemisloa saamiseks tööde teostamiseks

ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis saab AS Connecto Eesti kodulehelt

www.connecto.ee või telefonil 5336 4150 Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal lasta

täpsustada mikrotorustiku paigaldussügavus ning tähistada siderajatise täpne asukoht

looduses! Trassi rajamisel kinnisel meetodil täpsustada enne ehitustööde algust ELA SA

sidevõrgu liinirajatise paigaldussügavus surfimise teel.

Siderajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate

kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks

sideehitise vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaitsevööndis teostada

kaevetööd käsitsi. Paralleelkulgemistel lähemal kui 1 m toestada kaeviku servad

sissevarisemise eest. Siderajatise all tihendada pinnas selliselt, et ei toimuks pinnase vajumist

ning sellest tingitud siderajatise purunemist. Lahtikaevatud sideehitised tuleb toestada ning

kaitsta mehaaniliste vigastuste eest. Külmunud pinnase korral on kaevetööde teostamine

kaitsevööndis keelatud.

39

7.5. GEODEETILISTE MÄRKIDE KAITSMINE

Töövõtja peab tähistama (maha märkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid

(reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Töövõtja vastutab selle eest, et

geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide jm) plaanilist ja kõrguslikku

asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei

kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm). Geodeetiliste märkide

kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga.

Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle

ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele

Töövõtja poolt ja tema kulul. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud

geodeetiliste märkide kaitsmise, taastamise või ümberpaigutamisega. Ehitustööde piirkonda

jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega.

Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul ja asukohas.

8. LIIKLUSKORRALDUS

Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus. Vastavalt kohaliku

omavalitsuse ja/või Maanteeameti juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke,

tõkkeid, reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja ohutulesid ning teisi

liikluskorraldusvahendeid. Tööde teostamisel avalikel teedel peab Töövõtja tagama töötsooni

vahetus läheduses asuvate kinnistute elanike ja kinnistute teenindamiseks vajalike sõidukite

läbipääsu. Läbipääsu tagamine kohalikule transpordile peab olema fikseeritud ka

liikluskorraldusvahenditega (vastavad lisatahvlid läbisõitu keelavatel liiklusmärkidel jne).

Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb taastada esialgne liikluskorraldus ning eemaldama ajutised

liikluskorraldusvahendid.

Enne tööde alustamist tuleb koostada liikluskorralduse projekt järgides Majandus- ja

taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ esitatut.

Täiendavalt kohalduvad kohaliku omavalitsuses nõuded.

9. EHITUSPLATSI OHUTUS JA KESKKONNAKAITSE

9.1. EHITUSPLATSI PIIRAMINE

Ehitustööde ajaks tuleb piirata töötsoon ohutuspiirdega, et vältida kõrvaliste isikute sattumist

objektile. Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad, kus toimub ehitustööde teostamine

või kus ehitustööde tulemusena on tekkinud täiendav oht võrreldes ehituseelse olukorraga,

40

peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või

teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile.

Piireteks loetakse vähemalt 1500 mm kõrgusega stabiilset ja ehitusplatsi või selle osa

katkematult ümbritsevat metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat

koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid

jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. Ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu

ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni tööd on piisavalt

lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada

enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded

peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega.

Piireteks ei loeta ehitusmasinaid, puistematerjalide või pinnase hunnikuid, ladustatud

ehitusmaterjale jms.

Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h.

nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Piirded

peavad olema ohtlikesse kohtadesse paigaldatud ka tööde katkestamisel keset tööpäeva (lõuna

ajal jms). Töövõtja personali viibimine ehitusplatsil või selle läheduses tööde katkestamise

perioodil ei vabasta Töövõtjat ohtlike kohtade piiretega piiramise kohustusest.

9.2. TÖÖOHUTUS

Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema

allkirjastatud kõikide tööde teostamisel osalevate isiku poolt. Töövõtja peab ametisse

nimetama tööohutuse eest vastutava isiku ja isik peab viibima tööde teostamise ajal

ehitusplatsil.

Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri

tõstmiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel.

Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid töö teostajaid või teisi

vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Rakendada tuleb kaitsepiirdeid, elektriohutuse

vahendeid, hoiatussilte, ohutusvärve ja muid konkreetses kohas põhjendatud meetmeid.

Arvestades asjaolu, et kuni 4 m sügavune ehituskaevik kaevatakse alale, kus on kõrge

põhjaveetase, on ohutuse tagamisel erilise tähtsusega ehituskaeviku stabiilsus (kaeviku

rajamine vt p 11.1). Kaevetööde tegemisel tuleb arvestada EVS 848:2013 lisa G nõuetega.

Juhul kui projektis on kehtestatud kõrge põhjavee taseme tõttu EVS 848:2013 lisas G

sätestatust rangem nõue, tuleb lähtuda projektist.

Enne tööde alustamist tuleb koostada VV määrusele 08.12.1999 nr 377 „Töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded ehituses“ vastav tööohutuse plaan ning esitada see tellijale.

41

9.3. TULEOHUTUS

Töövõtja peab rakendama kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil.

Tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi

ja ehitusjäätmete põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule ja/või

plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne), siis informeerib Töövõtja sellest

koheselt Päästeametit ja Inseneri. Töövõtja peab rakendama kõiki ettevaatusabinõusid ja

järgima saadud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.

9.4. LÕHKEAINED JA ÕHKIMINE

Lõhkeainete kasutamine ja lõhkamistööd on keelatud.

9.5. JÄÄTMED JA KESKKONNAKAITSE

Tööde käigus tekkivad või ilmnenud jäätmed (s.h. ohtlikud jäätmed) peab Töövõtja käitlema

Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik tekkivad jäätmed tuleb koguda

liigiti ja ehitusplastilt ära vedada ja üle anda vastavat õigust omavale käitlejale.

Tööde käigus ülejääva pinnase äravedu ja ladustamine peab toimuma legaalsel viisil.

Ajutiseks ladustamiseks kasutatavad alad loetakse ehitusplatsi osaks ja need tuleb aiaga

piirata. Alalisi jääkpinnase ladustamise kohad lepitakse kokku Tellijaga.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Keelatud on

ladustada jäätmeid ja väljakaevatud pinnast nii, et see ummistaks kraave, takistaks äravoolu

mööda maapinda või et vooluvesi saaks seda kaasa kanda. Töövõtja on vastutav selle eest, et

pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast, ehitusjäätmeid, asfalditükke jm materjale,

mille käitlemiseks on erinõuded. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt

välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud

ala tuleb puhastada.

Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju

vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Tellijat.

Jäätmehooldust Kuusalu vallas reguleerib Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu

võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022002 ). Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt

Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitajal tuleb esitada andmed ehitamise käigus

tekkivate jäätmete koguste ja liikide kohta. Kuusalu valla jäätmekäitluse nõuded on toodud

Kuusalu vallavalitsuse kodulehel (https://www.kuusalu.ee/valdkonna-uldinfo1).

42

Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid tuleb säilitada vähemalt kuni kasutusloa

saamiseni.

10. MAHAMÄRKIMINE

Projektis esitatud kõrgusarvud on EH2000 süsteemis, plaanilised koordinaadid L-Est97

süsteemis. Kõrgusvõrgu ja riikliku plaanilise geodeetilise võrgu punktide kohta saab

informatsiooni kohalikust omavalitsusest.

Ehitatava torustiku kõrguslikul mahamärkimisel tuleb kasutada käesoleva projekti

geodeetilisele alusplaanile kantud polügonomeetriavõrgu punkte ja ajutisi reepereid ja lähtuda

tuleb alusplaani koostamisel aluseks võetud punktidest ja reeperitest. Ehituse eel tuleb

kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal ajutisi reepereid. Töö

tegijal peab olema vastav kutsetunnistus. Piisav tähendab antud kontekstis, et ehitajal oleks

tööde käigus kogu objekti ulatuses näha ajutist reeperit või polügonomeetriavõrgu punkti

optilise nivelliiriga ühe vaatega. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud

nivelleerimis- või tahhümeeterkäiguga Inseneri poolt aktsepteeritud lähtepunktidega.

Projektiga kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste

ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0.01 m. Mõõdistusvõrgu rajamise aruanne

tuleb esitada Insenerile enne ehitustööde alustamist. Ajutiste reeperite mõõdistamise käigus

peavad samade lähtepunktide pealt olema kontrollmõõdistatud ka projekteeritud torustike

eesvoolude ja ühendatavate torustike kõrgused. Kontrollmõõdistuse tulemustest lähtuvalt

tuleb vajadusel projektlahendust täpsustada.

Tuleb leida võimalus kontrollida säilitatavate tehnovõrkude kõrguslikku paiknemist

projekteeritud torustikega lõikumise kohtades. Torustiku mahamärkimisel tuleb täpsustada

maapinna kõrgusarv projekteeritud sõlmede ja projekteeritud kaevude paigalduskohtades

(kaevude kõrgused) enne ehitustöödega alustamist ja veenduda, et puudub vajadus

projektlahenduse muutmiseks. Vastavalt mõõtmisel saadud maapinna täpsustatud

kõrgusarvule tuleb valmistada kaevud sobiva kõrgusega konkreetsesse paigalduskohta.

Juhul, kui projektis on ette nähtud rajada vee- ja kanalisatsioonitorustikud ühises kaevikus, on

vektorjoonistel (*.dwg) oma õiges plaanilises asendis kujutatud isevoolsed või

survekanalisatsiooni torustikud. Veetorustik on sellisel juhul plaani loetavuse tagamiseks

nihutatud kanalisatsioonitorustikest eemale, ebaõigele kaugusele.

Katastripiirid on geodeetilisele alusplaanile kantud Maa-ametist saadud katastrikaardi

väljavõtte põhjal. Kinnistu piiri paiknemine tuleb ehitustööde ajal koostöös kinnistu

omaniku/esindajaga täpsustada.

Mahamärkimise aruanne peab olema vormistatud vastavalt Majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele

esitatavad nõuded“ toodule.

43

11. VEETÕRJETÖÖD

Ehituskaevik tuleb hoida kuivana. Töövõtjal tuleb hankida ja kasutada piisava võimsusega

(jõudlusega) seadmeid (pumpasid, nõelfiltreid) ja masinaid, et teha vajalikud operatsioonid

kaevikute kuivana hoidmiseks. Geoloogilise uuringu aegsed põhjavee tasemed on esitatud

geoloogilises uuringus, ehitustööde ajal võib see olla erinev – Töövõtja peab sellega

arvestama. Vee väljapumpamisel peab Töövõtja vältima tekkivaid üleujutusi ja vee sattumist

kinnistutele, teedele jne. Rakendada vajalikud meetmeid, et vee eemaldamisega mitte

kahjustada mingit osa töödest või külgnevatest omanditest.

Kõik ajutised veetõrjerajatised (kraavid, tammid jne) tuleb teha sama hoolikalt kui

püsirajatised ning need tuleb pärast kasutamise lõppu likvideerida (demonteerida). Ajutised

veetõrjerajatised ei tohi kahjustada keskkonda ega mõjutada maavaldusi.

12. TORUSTIKE EHITUS

12.1. KATETE EEMALDAMINE

Haljasalade kasvupinnase kiht ja asfaltkatend eemaldada ning ladustada selleks Tellija poolt

eraldatud kohta. Kasvupinnast saab kasutada haljasalade taastamisel. Asfalt tuleb käidelda

vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale ja kehtivale seadusandlusele.

12.2. KAEVIKU RAJAMINE

Toestamata kaeviku nõlv peab olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse

kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon.

Sügavamate kui 1,2 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada ja sellega peab

ehitusmaksumuse kalkuleerimisel arvestama. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt

10 cm maapinnast kõrgemale. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud

spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka

eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse,

tahvleid vms juhuslikku materjali.

Toestamata kaeviku nõlvale lähemal kui 2 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning

materjalide (sh väljakaevatud pinnse) ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku

korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras. Kaeviku toestus ning

rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, ehitiste ja teiste

objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kaeviku seined tuleb rajada piisava nõlvusega või

44

toestada (vt Tööinspektsiooni juhendit „Kaeva ohutult“, EVS 848:2013 lisa G), et oleks

tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate rajatiste kahjustamine.

Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et

toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda.

Kaevikute kaevamistööde ulatus sõltub toru läbimõõdust ja pinnasest. Üldjuhul minimaalne

kaeviku laius toestamata kaeviku korral on 1,0 m, toestatud kaeviku korral 1,2 m. Kaevikute

toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine.

Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes erandjuhul. Alati

kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool

kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. Talvetingimustes tuleb kaeviku põhi hoida

külmumatuna. Külmunud pinnas tuleb kaevikust eemaldada ning asendada tihendatud liivaga.

Kõiki tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste

eest. 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel

rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi.

Tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, välja arvatud juhul

kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on kas

purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud

remonttööd. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise (st

mittetäpse) informatsioonina. Ehitustöödel peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et

vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste

kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja

lokaalse ümberpaigutamise vajadusega.

Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad

redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või

ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.

Tuleb arvestada, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas

uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib

oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. Ehitustegevus on kavandatud

tiheasutusalale ja sellest tulenevalt võivad maakoore pealmised kihid olla mõjutatud

inimtegevusest. Kaevamisel tuleb avatud tehnovõrgud (nii toimivad kui mittetoimivad) üles

mõõdistada.

12.3. TORUSTIKU TASANDUSKIHT

Kaeviku põhja või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda

„RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest ja

materjali tootja juhistest. Tasanduskiht rajada paksusega minimaalselt 150 mm liivast,

kruusast või killustikust ning tihendada tihendusastmeni 95 %. Tasanduskihi materjal ei tohi

sisaldada külmunud pinnase osasid ja lubatust suuremaid kive (mitte üle 0,1De). Tasanduskihi

rajamise materjal peab olema Inseneri poolt heakskiidetud. Rasketes oludes (nt kõrge

põhjaveetaseme korral) tuleb Töövõtjal arvestada tasanduskihi alla jämedateralise killustikust

45

aluskihi rajamisega ümbritsetuna filterkangaga, millesse võib olenevalt põhjavee

juurdevoolust osutuda vajalikuks ka ehitusdrenaažitoru paigaldamine (dreenitorudena

kasutada PE ehitusdrenaažitorusid SN8, mis on sertifitseeritud ja toodetud vastavalt

standardile SFS3520).

12.4. TORUSTIKU PAIGALDAMINE

Torustiku paigaldamisel lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.

Paigaldusjuhend“ nõuetest ja materjali tootja juhistest.

Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust

projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada.

Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru

alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Veetorustiku rajamisel arvestada

keevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema

fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse

torustikku võõriseid. Paigaldatavad torud peavad olema kuni ühendamiseni otstest suletud ja

kaitstud saastumise eest.

Tabelis 2 on esitatud isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldamisel lubatud hälbed eeldusel

et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää allapoole väljuvast torust ning lang kaevu

vahe kohta on >0. Kalle ja kõrgus ei tohi kumbki erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks

neist täidab ette antud täpsusnõudeid.

Tabel 2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed.

Lahtises kaevikus paigaldatava isevoolse torustiku lubatud hälbed on järgmised:

• kaevu seina lubatud hälve vertikaalist 5mm/m;

• asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm;

• lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest.

Lahtises kaevikus paigaldatavate vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on

järgmised:

• kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±30 mm;

• asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.

46

Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi. Ehitustöödel peab

arvestama materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja projekteeritud

torustike omavaheliseks ühendamiseks.

12.5. TORUSTIKE SOOJUSTAMINE

Projekteeritud survetorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m ja

isevoolsed torustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,4 m mõõdetuna toru

pealispinnast, tuleb soojustada.

Torustike ristumiskohad truupide ja kraavidega tuleb soojustada, kui truubi sisepinna või

kraavi põhja vahekaugus toru välispinnast on vähem kui 1,4 m isevoolsetel torudel ja vähem

kui 1,8 m survetorudel. Soojustus tuleb paigaldada kuni nõutud paigaldussügavuse taas

saavutamiseni. Truubiga lõikumisel tuleb soojustus paigaldada 2 m ulatuses mõlemale poole

piki paigaldatavat torustikku ristumiskohast mõõdetuna.

12.6. KAEVIKU TAGASITÄIDE

Torukaevikute tagasitäide (s.t. täide kuni teekatendi aluseni) tuleb üldjuhul (erisus

haljasaladel) teha teha liivast, kruusast või killustikust killustik maksimaalse osakese

suurusega 63 mm, EVS-EN ISO 14688-1:2002. Teede ja platside aluses osas peab kaeviku

tagasitäide (kuni tee katendi konstruktsioonini) olema tehtud liivaga, mille filtratsioonimoodul

on min 0,5 m/ööpäevas.

Väljaspool teede ala tuleb eelistada tagasitäitmist kohapeal väljakaevatava materjaliga juhul

kui see on mehaaniliselt tihendatav. Haljasaladel täita kaevik tagasi kohapeal väljakaevatud

pinnasega. Turba ja kasvukihi pinnase kasutamine kaeviku tagasitäiteks ei ole lubatud.

Kaeviku tagasitäite materjal peab olema laboratoorselt testitud ja Inseneri poolt heakskiidetud.

Tagasitäite materjal tuleb paigaldada ja tihendada kihtidena. Kaevikute tagasitäide tuleb

paigaldada kaevikusse ekskavaatori abil, täitematerjali kallamine torukaevikusse otse kallurilt

on keelatud.

Algtäide (toru pealt mõõdetuna kuni 0,3 m kõrguseni) täidetakse juurdeveetavast materjalist

ja tihendatakse tihendusastmeni Kt=0,95. Tihendamise ajal tuleb vältida torude nihkumist.

Tagasitäite materjal tuleb paigaldada ja tihendada kihtidena.

Kaevikute tagasitäide tuleb paigaldada kaevikusse ekskavaatori abil, täitematerjali kallamine

torukaevikusse otse kallurilt on keelatud. Algtäide (toru pealt mõõdetuna kuni 0,3 m

kõrguseni) tehakse liivast (k>0,5 m/d) ja tihendatakse tihendusastmeni Kt=0,95. Tihendamise

ajal tuleb vältida torude nihkumist.

Haljasaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke ja

pikaajalisi vajumeid. Selleks tuleb tavapärase sügavusega (kuni 2,5 m) kaevikute lõpptäidet

47

mitteliiklusaladel tihendada vähemalt kahes kihis ning tagada minimaalselt tihendusaste

Kt=0,9.

Väljaspool haljasala tuleb lõpptäide tihendada tihendusastmeni Kt=0,98 kihtide kaupa.

Kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 300 mm.

Tihendusproovide võtmisel lähtuda EVS 848:2013 lisa H nõuetest. Kaevikute tagasitäite

tegemisel liiklusaladel tuleb arvestada Majandus- ja taristuministri määruses 03.08.2015 nr

101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded ” tooduga.

Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks mitte enam kui 10 m

kaevikut. Tagasitäide peab olema tehtud maapinnani ning rajatud ajutine kruuskate või

taastatud teekate täielikult. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeaedasid

eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee

seisundinõuded.

13. TORUSTIKE EHITUSTÖÖD KINNISEL MEETODIL

Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise

seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste

ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest.

Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil tee all ei tohi tööde tegemise

ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada teeomaniku poolt lubatud deformatsiooni.

Seirepunktid tuleb paigaldada enne tööga alustamist Inseneriga kooskõlastatud asukohtadesse.

Viimased kontrollmõõtmised tuleb teha 7-8 nädala möödudes tööde lõpetamisest ning esitada

mõõtmistulemused Insenerile. Need toimingud on mõeldud Töövõtja seiresüsteemi

täiendamiseks ning ei vabasta Töövõtjat tema lepingulistest kohustustest. Töövõtja kannab

täielikku vastutust taastamistööde tegemise eest, kaasa arvatud teekonstruktsiooni uuendamise

eest, kui registreeritud pinnase sissevajumine on suurem teeomaniku poolt lubatud

deformatsioonist.

Stardi- ja lõppkaevikute asukohad ning masinate paiknemise määratleb Töövõtja sõltuvalt

kasutatavast tehnikast ning kooskõlastab need enne ehitustööde algust Inseneri,

asjassepuutuva taristu valdajate ja maaomanikega.

Kinnisel meetodil torustiku paigaldamiseks vajalike stardi- ja lõpetuskaevikute

ettevalmistamine ja sulgemine teha lähtudes pt 13, 17.

Tõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule (sh hülsstorudele), ei tohi ületada tootja poolt

lubatud tõmbejõudu. Kinnisel meetodil torustiku paigaldamisel ülejääva materjali (nt

puurimislahuse) eemaldamise eest vastutab Töövõtja.

48

14. TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEE TSOONIS

Käesolev projekt on koostatud lähtuvalt Transpordiameti kirjast nr.: 7.1-2/23/12010-2,

09.06.2023. “Nõuded tarbeveetrassi, reovee kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni

tehnovõrkude projekti koostamisele riigitee nr 11105 km 1,01 teemaal ja kaitsevööndis".

15. TEEKATETE JA HALJASALADE TAASTAMINE

15.1. ÜLDISED TINGIMUSED

Kõik elemendid, nagu kate, piirded, haljastus jne, mis on Töövõtja tegevuse tõttu, kas

kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada nii, et oleks

taastatud vähemalt endine heakord. Kõik teerajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse

tehnilisse seisukorda. Teed tuleb taastada nii kiiresti kui võimalik pärast iga torulõigu

paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Teekatete taastamisel tuleb tagada Majandus-

ja taristuministri määrustes „Tee seisundinõuded“ ja „Tee ehitamise kvaliteedinõuded”

esitatud nõuded ning täita kõiki Tellija nõudeid. Katete korrektse taastamise eelduseks on

nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Kõigil töödega

hõlmatud teedel teostada katete taastamine vähemalt minimaalses nõutus mahus vastavalt

MKM 03.08.2015 määrusele nr 101. Lisaks tuleb arvestada teekatte ja teealuse taastamisega

terve tee ulatuses. Enne ehitustööde vastuvõtmist Inseneri poolt peab kohalik omavalitsus ja

samuti asjassepuutuv(ad) eraomanik(ud) olema haljastuse ning teekatete taastamise tööd

heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Katete taastamise mahu arvestamise

juures tuleb Töövõtjal arvestada ka nende katete taastamise mahuga, mis on kaasnevad

paiknedes vahetult kaevetööde piirkonnast väljaspool (nt juurdepääsud).

15.2. KATETE TAASTAMINE

Asfaltteede taastamisel tuleb lähtuda Maanteeameti peadirektori 23.12.2018 käskkirjaga nr

0314 kinnitatud juhendist „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Kohalike teedetänavate

taastatavate aluste ja katendite osas juhinduda Majandus- ja taristuministri 03.08.2015

määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Katete taastamisel tuleb täita

Maanteeameti ja Saaremaa vallavalitsuse poolt esitatud nõuded teede taastamisele. Töövõtja

kohustuste hulka kuulub truupide puhastamine, vajadusel remontimine või asendamine

uutega, lisaks vajadusel võsa eemaldamine tee muldkeha nõlvalt, kraavidest, teemaalt. Kõik

ehitustööde käigus rikutud katted tuleb peale ehitustööde lõpetamist taastada.

49

15.3. HALJASTUSE TAASTAMINE

Kaevetööde käigus eemaldatud kasvupinnas laotada haljastatavale alale ning külvata peale

Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20–30 g/m²) või paigaldada valmis

muruvaip. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist peab

olema 15 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive

või tükke suurusega üle 2 cm. Pärast tihendamist peab taastatud ala jääma ümbritseva

maapinnaga samale tasemele. Haljastatud pinnad tuleb kasta ning esimese muru niitmise teeb

Töövõtja. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee

sissevool kaevudesse.

16. EHITUSAEGNE VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON JA ELEKTRI-

VARUSTUS

16.1. ÜLDOSA

Töövõtja vastutab kõigi järgnevalt kirjeldatud ajutiste rajatiste hankimise (valmistamise) ja

paigaldamise eest. Töövõtja koordineerib ja paigaldab kõik ajutised rajatised vastavalt

omavalitsuse või vee-ettevõtte poolt esitatud nõudmistele ning kohalikele seadusandlikele

aktidele. Pärast tööde lõppu või kui puudub edasine vajadus nimetatud ajutise rajatise järele,

tuleb rajatis eemaldada ja ehitusplatsil taastada esialgne olukord. Kõik ajutise rajatisega

seotud kulud sh paigaldamine, hooldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine ning

avariitööd katab Töövõtja.

16.2. EHITUSAEGNE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Tellija ei garanteeri ehitusaegseid veega varustamise ja reovee vastuvõtuvõimalusi.

Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon kooskõlastada Inseneriga ja Tellijaga.

Kooskõlastuse aluseks on vastav kirjalik teade. Töövõtjal tuleb kanda kõik ehitusaegse

veevarustuse ja kanalisatsiooni seonduvad kulutused.

Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab

kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult

väljapoole avalikkuse vaatevälja. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb piisava

sagedusega ja vastavalt nõuetele hooldada.

50

16.3. EHITUSAEGNE ELEKTRIVARUSTUS

Töövõtja tagab ajutise elektrivarustuse objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja

tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab

vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised

elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud

nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb

need vajadusel katta, et müra ei häiriks naabruses elavaid või töötavaid inimesi.

17. TORUSTIKU JA SEADMETE KATSETAMINE

17.1. ÜLDOSA

Torustike ja seadmete katsetamistest tuleb teavitada Inseneri ja Tellijat vähemalt 3 tööpäeva

ette, et Insener ja Tellija saaks katsetustest osa võtta. Kõik katsetustega ja puuduste

likvideerimisega seotud kulud kannab Töövõtja.

17.2. SURVETORUSTIKU KATSETAMINE

Paigaldatud survetorustikud tuleb katsetada vastavalt standardile EVS 921:2014 või SFS

3115. Katseseadmetel asuv manomeeter peab olema katsetuse täpsusele vastava

jaotustäpsusega ja mitte suurema maksimumnäiduga kui 20 bar. Lisaks tuleb täita

soovitatavalt kohaliku vee-ettevõtte nõuded.

Katse ebaõnnestumisel tuleb likvideerida tõrked ja korrata katsetuse protseduuri kogu mahus

seni, kuni katsetingimused on täidetud. Katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii

Töövõtja kui Inseneri poolt.

17.3. SURVETORUSTIKE LÄBIPESU JA VEETORUSTIKU DESINFITSEERIMINE

Pärast veetorustiku katsetamist ja läbipesu desinfitseerib Töövõtja torustikud (juhul kui

läbipesu järgselt võetud veeproovide põhjal ilmneb torustikus bakterioloogiline reostus).

Töövõtja peab torustike läbipesu ja vajadusel ka desinfitseerimise läbi viima vastavalt Infra

RYL 2006. Veetorustiku läbipesuks kasutatakse joogivee kvaliteediga vett. Proovid torustiku

kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori

51

jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida vastavalt sotsiaalministri 31.07.2001

määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Torustikku

ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad joogivee nõuetele. Proovide

mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata. Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi

läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga.

Veetorustiku katsetamiseks ja läbipesuks vajalikud seadmed ja materjalid hangib, paigaldab ja

demonteerib Töövõtja. Kõik kulud, mis tulenevad veetorustiku katsetamist, läbipesust ja

desinfitseerimisest ning analüüside tegemisest, kannab Töövõtja. Analüüside tulemused tuleb

esitada Insenerile ülevaatamiseks tõestamaks töö nõuetekohast täitmist.

17.4. ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE UURIMINE JA

KATSETAMINE

Kõikidele isevoolsetele torustikele (sh kinnistuühendustele) tuleb läbi viia katsetamine ja

kaameravaatlus. Pärast ehituskaeviku lõpptäite paigaldamist, kuid mitte varem kui 2 päeva

pärast lõpptäite rajamist, tuleb Töövõtjal teostada paigaldatud kanalisatsioonitorustiku

läbipesu ja paigaldamise kvaliteedi uuring. Teede ja platside all olevat torustikku tuleb uurida

peale killustikaluse lõplikku paigaldamist, enne asfaltkatte paigaldamist. Pärast asfaltkatte

paigaldamist tuleb teha koostöös Inseneriga kaevude ülevaatus veendumaks, et

asfalteerimistööde ajal ei ole kaeve rikutud. Isevoolse torustiku kaamerauuringul lähtuda

standardist EVS-EN 13508-2:2003+A1:2011. Inseneri tuleb videouuringute ajakavast

teavitada 3 tööpäeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneril

jälgida uuringuprotsessi.

Kasutatav kaamera peab olema panoraamkaamera, varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga

kaldegraafikute genereerimiseks ja 3D ülesvõteteks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse

Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude identifitseerimine

kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuses kasutatavate tähistega.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

• Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema töökorras ja sobima

oludesse (kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad

õige suurusega jms);

• Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte

aluskiht olema valmis ja tihendatud;

• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;

• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse

tegemist;

• Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise

torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu

alumise kaevuni;

• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et

filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).

52

Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti

likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata:

• torude ühendustele;

• toru ja kaevude ühendustele;

• kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele;

• torude pragudele, kujumuutustele, pinnakahjustustele, läbivajumistele, leketele,

pinnasele või muudele objektidele torustikus jne.

Nimetatud kohtades tuleb kaamerat aeglaselt liigutada ja anda ülevaade kõikidest

komponentidest. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus

videouuringute päevikus. Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide

vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid

on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt

tähelepanu pööratud.

Videouuringu vaatluseraport peab sisaldama vähemalt järgnevaid osasid:

• kokkuvõtet teostatud uuringute lõikudest, kus on kirjeldatud uuritud torustiku lõik,

pikkus ja seisukorra hinne;

• üksikasjalik raport uuritud torustikulõikude kaupa, kus on torustikul (skemaatiliselt

dwg failis) toodud iga uuringu käigus ilmnenud tähelepaneku kohta info.

Torustikulõigu all mõeldakse kahe kaevu vahelist torustikuosa koos alguse ja

lõpukaevuga. Igast olulisest tähelepanekust teostada foto, mis lisada uuritud

torustikulõigu raporti lehe juurde;

• torustiku kaldegraafik.

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse

tulemusena tekib kahtlus torustiku kvaliteedi osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli.

Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra

vähendatud sisediameetriga ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.

Tabelis 3 on toodud PVC materjalist valmistatud isevoolsete kanalisatsioonitorude suurim

lubatud ovaalsus. See arvutatakse toru välisläbimõõdu muutusena protsentides võrreldes toru

välisläbimõõdu nimiväärtusega.

Tabeli 3. Isevoolse toru ristlõike lubatud ovaalsus ja lubatud paigaldusjärgne deformatsioon.

Tabelis 3 antud arvud näitavad lubatud suurimat üksikut deformatsiooni. Pärast paigaldamist

tähendab 2–3 nädala möödumisel paigaldamishetkest. Kui ovaalsuse kontrolli tulemused

ületavad tabelis 20.1 antud tulemusi, tuleb välja selgitada deformatsiooni tekkimise põhjused.

Mõõtmistulemuste ja väljaselgitatud põhjuste analüüsimise alusel otsustatakse, kas on tarvis

torustiku deformatsioonide jälgimist jätkata. Kui väline koormusolukord ei muutu, saavutab

toru tavaliselt stabiilse deformatsiooni 1–2 aastat pärast paigaldamist.

53

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina isevoolse torustiku ja sellel

paiknevate kaevude katsetamist vastavalt standardile SFS3113, SFS 3114 ja EVSEN

1610:2015 või muu kokkulepitava meetodi alusel. Insener otsustab kõigi katsetuste ja

uuringute läbiviimise kuupäeva, ulatuse ja muud üksikasjad.

Pärast edukaid isevoolse torustiku kontrolltoiminguid on lubatud torustik kasutusele võtta.

Garantiiperioodi lõppülevaatus.

Üks kuni kaks kuud enne garantiiperioodi lõppu teeb Töövõtja torustike lõppülevaatuse, mille

käigus tehakse veelkord kõigi rajatud isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu ja

kaameravaatlus ning kontrollitakse, kas torustik vastab projektis kirjeldatud

kvaliteednõuetele. Ilmnenud puudused tuleb kõrvaldada.

17.5. REOVEEPUMPLATE KATSETAMINE

Enne vee juhtimist pumplasse tuleb kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone,

juhtimisahelaid, kõikide pumplasse paigutatud elementide kinnitusi jne. Kõikidel pumpadel

testitakse vähemalt tootlikust ja tõstekõrgust ning kaugjälgimise toimimist. Kõik muud

reoveepumpla katsetused tuleb teha vastavalt Inseneri juhistele. Kõik katsetusteks vajalikud

kulutused kannab Töövõtja.

18. TEOSTUSMÕÕDISTUSE KOOSTAMINE

Käesoleva projektiga kavandatud ehitised ja rajatised tuleb pärast väljaehitamist mõõdistada.

Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja taristuministri määruse 14.04.2016 nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” nõuetele.

Teostusmõõdistuse koostamisel tuleb arvestada asjassepuutuvate ametkondade erinõuetega -

Transpordiameti kiri nr. 7.1-2/23/12010-2, 09.06.2023 „Nõuded tarbeveetrassi, reovee

kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni tehnovõrkude projekti koostamisele riigitee nr

11105 km 1,01 teemaal ja kaitsevööndis“. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab

positsioneerida ehitatud rajatiste asukoha looduses (ka kõrguslikult). Mõõdistus peab

sisaldama infot rajatiste üksikosade kohta ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste

asendi ja tehniliste parameetrite kohta (nt majaühendused). Mõõdistus tuleb teha vähemalt

igapäevaselt ja kui töökorraldus seda nõuab, siis ka mitu korda tööpäeva jooksul (nt enne

mingi torustikulõigu ehituskaeviku täitmist). Keelatud on teostusjooniste koostamine töövõtja

märkmete, skeemide, fotode, nähtava kaevejälje vms kaudse info alusel. Teostusmõõdistus

tuleb teha mõõdistatavat objekti vahetult mõõtes.

Kinnisel meetodil paigaldatavate torude puhul määratakse torude asendiline ja kõrguslik

paiknemine ehitaja poolt sõltuvalt kinnise meetodi tehnoloogiast. Mõõdistuse aruanne peab

54

sisaldama vastavat märget. Kinniselt paigaldatud torustike puhul mõõdistatakse lõigu algus- ja

lõpp-punktid ning esitatakse puurimisprotokoll.

Teostusjoonistel peavad olema näidatud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste

piirid, tunnused ja lähiaadressid.

Töövõtjal tuleb lisaks järgida omavalitsuse ja tehnovõrkude valdajate tingimusi/nõudmisi ning

arvestada nendest tingimustest/nõudmistest tulenevate kulutustega.

19. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID

Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud.

Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil hooldada ja

remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud

peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Juhendid ja käsiraamatud peavad

olema eestikeelsed.

Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid. Juhendid peavad olema koostatud

heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid

nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:

• juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;

• kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;

• tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;

• töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduure;

• hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane jne) ning märkusi selle kohta, millist

hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise.

Juhendid peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik pikaajaliselt

kasutada. Materjal tuleb anda üle paberkandjal (eksemplaride arv kooskõlastada) ning

digitaalselt PDF formaadis.

20. EKSPLUATATSIOON JA HOOLDAMINE

20.1. ÜLDOSA

Projekteeritud lahenduste häireteta ja efektiivse töö tagab korrapärane ja asjatundlik

hooldamine. Tööd teha, VK-süsteemide üleandmise korral kohalikule vee-ettevõttele,

vastavalt vee-ettevõttes kehtivale korrale. Kõikide tehtavate tööde kohta tuleb pidada

hoolduspäevikut.

55

20.2. VEEVARUSTUS

Veevarustuse välisvõrgu normaalse töö tagamiseks on hooldaja põhilisteks kohustusteks:

- torustiku ja seadmete seisukorra ülevaatus;

- avastatud defektide (lekete) kõrvaldamine, armatuuri ja torustike remont;

- vajadusel torustike läbipesemine;

- avariide likvideerimine.

Torustiku siseseintele kogunenud settekihist puhastada torustik kas hüdrauliliselt

(läbipesemine suurendatud vooluhulgaga), keemiliselt või mehaaniliselt. Torustiku läbipesu

sagedus sõltub vee omadustest ja tarbimisest. Läbipesu intervall jääb torustike haldaja

määrata sõltuvalt vajadusest ja kasutamisel tehtavatest tähelepanekutest.

Torustikku (tarbijatele) juhitav vesi peab vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Vajadusel

tuleb hooldustöödega tagada torustikus piisav veevahetus, et vältida vee omaduste

halvenemist veevõrgus.

20.3 KANALISATSIOON

Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagamiseks on hooldaja põhilisteks kohustusteks:

• regulaarne tehniline järelevaatus;

• võrgu profülaktiline läbipesemine ja puhastamine;

• juhuslike ummistuste kohene kõrvaldamine;

• avariide kiire likvideerimine;

• võrgu õigeaegne remont;

• kinnistukanalisatsiooni (sh sisevõrkude) õige ekspluatatsiooni kontroll.

Torustikke saab puhastada ja ummistusi likvideerida kas mehaaniliste vahenditega (nt

painduvad teraslindid ja trossid) või hüdrauliliste seadmetega (survepesurid).

Torustiku korduvate ummistuste korral tuleb torustiku seisukorda ja rikete põhjuste

selgitamiseks teha TV kaameraga torustiku läbivaatus.

Reoveepumplas pumpade kontrollimine ja pumpla puhastamine settest. Sademevee

vastuvõtutorude puhastamine prahist ning sademeveekanalisatsiooni kaevude ja vajadusel ka

torustike puhastamine settest.

Sademevee ja drenaaživee juhtimine projekteeritud isevoolsesse

reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Samuti on keelatud prügi jms süsteemi

kahjustavate või ummistavate materjalide juhtimine kanalisatsiooni.

56

21. MATERJALIDE JA EHITUSTÖÖDE MAHUD

21.1. ÜLDOSA

Töömahuloendis (vt tabelid 1 ja 4) on toodud põhilised ehitustööde ja -materjalide mahud.

Järgnevad juhised määratlevad loendites toodud tööde ja nende mahtude tõlgendamise

põhimõtted, loendite täitmise ja kulude jaotamise põhimõtted. Loend on projekti seletuskirja,

jooniste ja lisade osa.

Töömahuloendite aluseks olev projekt on koostatud eeldusel, et tööde teostajal on piisav

varasem kogemus ja oskused projektiga kavandatud ehitiste rajamiseks. Samuti on eeldatud,

et ehitustööde teostaja on orienteeritud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning arvestab

tööde maksumuse arvutamisel parima võimaliku tehnoloogia ning materjalide kasutamisega.

Pakkuja pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki makse ja lõive, mida vastavalt Eesti

Vabariigi seadustele kohaldatakse kaupade tootmisele, kokkupanekule, müügile ja

transpordile ning seadmetele, materjalidele, agregaatidele ja tootmisüksustele, mida

kasutatakse ehitustöövõtja poolt antud ehituslepingu täitmisel, samuti kõiki makse, lõive

ja lisakulusid, mis on seotud valuuta konverteerimisega ning muid teenustasusid. Vaatamata

sõnastusele või väljendusviisile, millega antud töömahuloendi tabelites kirjeldatakse üksikuid

objekte, peab Pakkuja andma iga objekti kohta maksumuse, mis garanteerib, et nõutud objekt

on täielikult lõpetatud igas mõttes. Tehes pakkumust, peab Pakkuja arvestama täielikult kõiki

nõudeid ja kohustusi, mida on väljendatud või millele on viidatud antud projekti ükskõik

millises osas ja lisades. Maksumus peab seejuures sisaldama kõiki juhuslikke ja

ettenägematuid kulusid, igasugust riski, mis on seotud antud lepingu kõigi tarnete, teenuste ja

tööde tegemise, lõpetamise ja puuduste kõrvaldamisega.

Kui töömahuloendi tabelites ei ole mingi vajaliku iseseisvana käsitletava objekti tarbeks eraldi

kohta antud, tuleb selle objekti täielik maksumus näidata real „muud tööd“. Juhul kui töö

seostub mõne tabelis näidatud töö või seadmega, tuleb see arvestada selle töö või seadme

maksumuse sisse. Vajadusel tuleb küsida pakkumist tehes täiendavaid selgitusi. Maksumuse

suurused, mida Pakkuja pakub erinevatele objektidele loendites, peavad omama õiget suhet

antud objektis sisalduvate tööde, teenuste ja tarnete tegelikku maksumusse. Kõik vajalikud

lisakulud, üldkulud, kasum tuleb jaotada ühtlaselt üle kõigi objektide, kuid kulud, mis on

seotud ainult teatud objekti või objektidega tuleb jaotada ainult nendele objektidele.

Loendite täitmisel tuleb lähtuda eeldusest, et loendite põhjal kujunev kogusumma peab katma

kõikide lepingu raames tehtavate tööde kulud. Loendid ei tarvitse olla ammendavad -

eeldatakse, et Töövõtja kohustuste hulka kuulub ka selliste tööde tegemine, mis ei ole otseselt

loendis esitatud või kirjeldatud, kuid on defineeritud projekti seletuskirjas või on

möödapääsmatult vajalikud Töövõtja muude lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning

Tööde lõpuleviimiseks ja kõikide puuduste kõrvaldamiseks.

Kõikide loendites esitatud tööde hulka kuuluvad (kui ei ole sätestatud teisiti) lisaks otseselt

kirjeldatud töö tegemisele kõik abi- ning lisatööd (lammutamine, kinnikatmine, toestamine,

veetõrje jne), kõikide materjalide tarne, tööde tegemiseks vajaliku tööjõu, tehnika ning

abivahendite (tõstevahendid, piirded jne) hankimine ja kasutamine ning kõik muud tegevused,

57

mis on vajalikud loetletud tööde tegemiseks ja lõpuleviimiseks vastavalt seadusandlusele,

lepingule ja heale ehitustavale.

Üldkulud, mida ei ole loendites eraldi välja toodud, kuid mis on vajalikud lepingust või

seadusandlusest tulenevate kohustuste täitmiseks (nt kulud lubade või kooskõlastuste

hankimiseks, kulud ehitusplatsi valvele ja korrashoiule jne), tuleb arvesse võtta ühikhindades.

21.2. TÖÖD JA MATERJALID

Tööd on reeglina kirjeldatud antud töö tulemusena saavutatava eesmärgi kaudu. Pakkuja peab

tööde mahu hindamisel ja maksumuse arvutamisel lähtuma põhimõttest, et Tellija soovib

saada sihtotstarbepäraselt kasutamiskõlblikku ja ohutult ekspluateeritavat ehitist. Pakkuja

peab materjalide valikul peab tutvuma tootja nõuetega keskkonnale, kus materjale plaanitakse

kasutada, lubatavatele koormusolukordadele, nõuetega materjali paigaldustehnoloogiale ja

muude nõuetega, mis on vajalikud materjali ja paigaldustehnoloogia valikuks. Arvestada tuleb

nii projektis esitatud nõuetega kui materjalide tootjate nõuetega.

Tulemuse saavutamiseks vajalikke abitöid ei ole eraldi kirjeldatud, kuid eeldatakse nende

kuulumist vastava töö koosseisu. Kui ei ole sätestatud teisiti, sisaldab iga töö kõiki selle töö

tegemiseks vajalikke materjale, tööjõudu, ehitustehnikat ja muid seadmeid, transporti,

abivahendeid (tellingud, redelid, raketised, piirded jne), ettevalmistustöid, ajutisi töid,

kinnitusvahendeid jm materjale. Materjalide puhul on eeldatud nende soetamist, transporti

ehitusplatsile, peale- ja mahalaadimist ning paikapanemist koos tõsteseadmete kasutamisega.

Lammutus- ja ülejääva materjali äraveol on eeldatud materjali tükeldamist, pealelaadimist,

transporti ladustuspaika, ladustamise eest tasumist, ladustuspaiga ettevalmistamist,

mahalaadimist, materjalide laialiplaneerimist, heakorrastamist jne.

Materjalide kadusid transpordil, ladustamisel ja paigaldamisel (nt standardsete mõõtudega

torumaterjali kaod mõõtulõikamisel jne) pole töömahuloendi tabelites eraldi välja toodud.

Materjalide kadudega tuleb arvestada igas materjalide kasutamisega seotud ühikhinnas.

Tööde puhul on eeldatud kõikide töö tegemiseks vajalikku tööjõudu, abivahendite (tellingud,

redelid jne) ja seadmete (pumpade, elektrigeneraatorid, ketaslõikurid jne) kasutamist, s.h.

nende seadmete soetamist (nt rentimist), transporti ehitusplatsile ja sealt ära, ülesseadmist ja

demonteerimist, valvet ning hooldamist.

Veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku sõlmed on loendis kirjeldatud tähistega, mis on

unikaalsed. Sõlmede komplekti kuuluvad liitmikud, sulgeseadmed, torud, kinnitusdetailid

jms.

Torude, kaevude, sõlmede, truupide, muude torustikuelementide ja ühikhind sisaldab kõigi

materjalide hankimiseks ja paigaldamiseks vajalike tööde ja tegevuste tegemist (sh

tööjooniste koostamine, liikluse korraldamine, ajutised kommunikatsioonid, teekatete

eemaldamine, pinnase väljakaevamine ja äravedamine, toestamine, toru aluse rajamine, vee

eemaldamine, torustiku paigaldamine, täitmine ja tihendamine, katsetamine, mõõdistamine,

dokumentatsiooni koostamine ja esitamine jne). Töölõigud on loendis esitatud

ehitustehniliselt ühtsete tervikutena. Seadmete ja torustike hind peab sisaldama ka seadmete

58

ühendamist vastavate torustike ja elektriühendustega, samuti kuiv- ja märgkatsetusi,

kontrolltoiminguid, vajadusel seadme optimeerimist, käivitamist, automaatika toimimise

katsetusi ning teostusjooniste koostamist. Samuti peab üksikute seadmete ühikhind sisaldama

seadmete koostöö katsetusi ja toimimise tagamist.

Konstruktsioonide, katete, viimistluse, tehnovõrkude jne täiendavad materjalid ja tooted, mida

ei ole loetletud ega nimetatud töökirjeldustes (nt läbiviiguhülsid, torumuhvid jne), kuid on

kirjeldatud või kujutatud muudes lepingu dokumentides või on vajalikud antud töö täielikuks

lõpuleviimiseks vastavalt seadusandlusele ja heale ehitustavale, loetakse töömahtude mõttes

vastavate rajatiste osaks ning nende maksumus peab sisalduma vastavas ühikhinnas.

Katete ehitamise ühikhind sisaldab katete rajamist vastavalt projektdokumentatsioonile.

Katete taastamise maksumus tuleb arvestada torustiku paigaldamise ühikhinda ja peab

arvestama katete taastamist ehitustöödele eelnenud olukorra ulatuses projektis kirjeldatud

tingimustel, sh kõigi tänavaelementide nagu äärekivid, piirded, liiklusmärgid, tagasi

paigaldamine ning kõigi kahjustada saanud või tervikuna eemaldatud teekatete,

teekattemärgistuse ja haljasalade taastamist. Taastamistööd sisaldavad teekatte, muru jm

rikutu taastamist kogu ehitusala ulatuses nii avalikul kui eramaal.

21.3. MÕÕTMISE MEETODID

Mõõtmise reeglid määratlevad, kuidas määratakse vastava töö maht. Kõik mõõtmised tehakse

SI süsteemi ühikutes või nende kordsetes. Kui ei ole sätestatud teisiti, on kõik mõõtmed ja

mahud Loendites netokogustena.

Tööde ühikud on valitud selliselt, et need kajastavad Töö lõpptulemust ega sõltu Töövõtja

poolt kasutatavatest töömeetoditest. Näiteks torustikutööde (s.h. kaeve-, ja tagasitäitetööd

ning teekatte taastamistööd) puhul on ühikuks rajatava torustikulõigu pikkus, mitte aga

kaeviku maht, mis sõltub kaeviku nõlvusest, sügavusest, kasutatavatest ehitusmasinatest jm

teguritest.

Kui ei ole sätestatud teisiti, on torustikulõigu pikkus kaevude ja torustiku sõlmede tsentrite

või keskjoonte vahelise vahekauguse horisontaalprojektsioon.

Kogumina kirjeldatakse töid, mille tulemust on otstarbekas mõõta kasutusvalmis tervikuna

(näiteks torustiku sõlmed). Tehtud tööde ulatuse määramise aluseks on tehtud töö tegelik

netomaht vastavalt Loendile.

21.4. TÖÖMAHTUDE TABEL

Teostatavate tööde mahud on toodud tabelis 4.

59

Tabel 4. Töömahtude tabel.

Jrk

nr

Projektijärgsed tööde mahud Ühik Kogus

1 Veetorustiku De 110 PE PN 10 pikkus m 41

2 Veetorustiku De 63 PE PN 10 pikkus m 45

3 Veetorustiku De 110 PE PN 10 kaitsetoru

De 160 PE (1250 N/16 kN/m 2 )

m

28

4 Veetorustiku sõlm 3:

- elektrikeevispõlv De 110 45 o

tk

1

5 Veetorustiku sõlm 2:

- elektrikeeviskolmik De 110

- maakraan DN 50/63 PN10

- otsakork De 63 PE PN 10

- elektrikeevis siirdmik De110/De63

tk

kpl

tk

tk

3

1

1

1

6 Veetorustiku sõlm 4:

- elektrikeeviskolmik De 63

- maakraan DN 50/63 PN10

- otsakork De 63 PE PN 10

tk

kpl

tk

1

1

2

7 Kanalisatsioonitorustik isevoolne De 160 PVS SN8, pikkus m 3,5

8 Kanalisatsioonitorustik surve De 90 PE PN 10, pikkus m 77,2

9 Kanalisatsioonitorustik surve De 90 PE kaitsetoru

De 140 PE (1250 N/16 kN/m 2 )

m

28

10 Kanalisatsioonitorustiku sõlm 1:

- elektrikeevispõlv De 90 45 o

tk

1

11 Kanalisatsioonitorustiku sõlm 5:

- 2 pumbaga reoveepumpla

- siiber DN 160

- teleskoopne kanalisatsiooni kaev 560/500 PL koos 40 t

kaanestikuga

- otsakork De 160 PVC

kpl

kpl

kpl

tk

1

1

1

1

12 Kanalisatsioonitorustiku sõlm 6:

- kanalisatsiooni voolurahustuskaev 560/500 PL koos 40 t

kaanestikuga

tk

1

13 Sademevee isevoolse kanalisatsioonitorustiku De 400 PE rajamine

lahtisel meetodil - kogupikkus

m

28,5

14 Sademevee isevoolse kanalisatsioonitorustik De 250 PE pikkus

m

10,0

15 Sademevee 2 kanalisatsioonitorustiku kinnisel meetodil rajatavate

torude De 400 PE (1250 N/16 kN/m 2 ) kogupikkus

m

55

16 Sademevee kanalisatsioonitorustik isevoolne De 500 PE pikkus

m

106,1

17 Sademevee kanalisatsiooni kaevud Ø = 1000 mm koos kaanestikuga

25 t

tk 2

18 Sademevee kanalisatsiooni kaevud Ø = 1500 mm koos kaanestikuga

25 t

tk 4

19 Sademevee kraav, pikkus m 375

20 Torustike märkekaabel ja –lint: min 2,5 mm 2 ristlõikega isoleeritud

vaskkaabel; suundpuurimisel 4 mm r/v tross; märkelint VESI;

märkelint REOVESI

kpl 1

60

22. JOONISTE LOETELU JA KOORDINAADID

VK ja SV taristu asendiplaan M 1 : 500 VK-1

Pikiprofiilid Mh 1 : 100, Mv 1 : 50 VK-2

Reoveepumpla M 1 : 40 VK-3

Sõlmede skeemid VK-4

Kaevikute tüüpristlõiked M 1 : 50 VK-5

Tee ja kraavi lõiked M 1 : 40 VK-6

Kaevude kellad

Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide koordinaadid.

Veetorustiku koordinaadid

Tähis X Y

V1 6590753.27 578093.07

V2 6590715.72 578095.54

V3 6590714.78 578095.62

V4 6590716.09 578101.27

V6 6590706.93 578130.78

V7 6590706.68 578130.70

V8 6590703.28 578129.65

V9 6590706.29 578132.73

Kanalisatsioonitorustiku koordinaadid

Tähis X Y

K1 6590753.43 578092.27

K2 6590715.19 578095.14

K3 6590715.59 578101.24

Reoveepumpla 6590706.00 578132.09

Siiber 6590704.57 578131.65

KK-1 6590703.61 578131.36

K5 6590702.85 578131.12

K6 6590752.84 578091.94

Sademevee kanalisatsioonitorustiku koordinaadid

Tähis X Y

SK-1 6590718.84 578096.27

SK-2 6590718.81 578097.67

SK-3 6590756.84 578093.19

SK-4 6590756.21 578094.44

SK-5 6590771.70 578143.67

SK-6 6590784.09 578178.69

T1 6590772.74 578146.95

T2 6590769.67 578149.85

T3 6590783.00 578176.18

T4 6590832.89 578161.42

61

Sademevee kraavi koordinaadid

Tähis X Y

KR-1 6590612.55 578138.09

KR-2 6590636.26 578072.38

KR-3 6590648.65 578058.13

KR-4 6590667.39 578051.43

KR-5 6590682.02 578051.89

KR-6 6590694.67 578059.16

KR-7 6590717.92 578094.50

KR-8 6590718.73 578098.98

KR-9 6590718.38 578105.54

KR-11 6590689.08 578192.68

KR-12 6590689.21 578199.49

KR-13 6590680.16 578236.45

KR-14 6590637.70 578242.53

KR-15 6590634.41 578213.32

KR-16 6590701.38 578158.42

KR-17 6590697.33 578163.66

62

23. LISAD

Lisa 1.

Transpordiameti kiri nr.: 7.1-2/23/12010-2, 09.06.2023. Nõuded tarbeveetrassi, reovee

kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni tehnovõrkude projekti koostamisele riigitee nr

11105 km 1,01 teemaal ja kaitsevööndis.

63

64

Lisa 2. Kooskõlastused.

Harju maakond

Kuusalu vald

GD-23-38

Priit Kirsiste FIE

Kiiu alevik

Mõisa tee 27

SÕLM 6 KK-2 560/500 PL voolurahustuskaev

SÕLM 3 Veevarustuse liitumispunkt

Sademevee liitumispunkt SK-3 Ø1500 maapind 38.10

1) De 250 PP; 36.77 2) De 400 PE; 37.40 3) De 400 PP; 36.78 4) De 250 PP; 36.78

Kanalisatsiooni liitumispunkt

Olemasolev tuletõrjehüdrant

18 .1

14.7

14 .6

10.0

5.0

10.0

10 .0

10.0

10 .0

13 .7

13.2

9. 4

10 .0

Teekaitsevöönd 10 m

Maantee kaitsevöönd 50 m

Teekaitsevöönd 10 m

10 .0

14 .64.

510 .0

6.8

5. 1

13.7

13.6

9. 2

1.8

4.7 7.5

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Teekaitsevöönd 10 m

Teekaitsevöönd 50 m

Ol. sõidutee

Hoonestusala

Projekteeritud sademeveekraav (1)

Projekteeritud sademevee isevoolne kanalisatsioonitorustik koos kaevudega

Projekteeritud reovee isevoolne kanalisatsioonitorustik koos kaevudega

Projekteeritud veevarustuse torustik (1)

Projekteeritud reoveepumpla

Olemasolev veevarustuse maakraan

Olemasolev tuletõrje hüdrant

Suundpuurimise kaevikud

Torustikud kaitsetorudes teemaa ulatuses

Kinnistute piir

Olemasolev isevolne sademevee kanalisatsioonitorustik kaevudega

Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik kaevudega

Olemasole veevarustustorustik

Olemasolev drenaaž koos kaevudega

Olemasolev tänavavalgustus

Olemasolev perforeeritud isevoolne sademevee kanal. torustik koos kaevudega

Projekteeritud reovee survekanalisatsioonitorustik

Projekteeritud veevarustuse maakraan

Lõiked 1-1, 2-2, ...

Sademevee-, kanalisatsiooni- ja veetorustike ning kraavide murdepunktid,

mis fikseeritakse koorsinaatidega - vt seletuskirja alapunkt 22

PROJEKTIJUHT

PROJEKTEERIJA

MÕÕTKAVAPROJEKTI OSA - JOONISE NRSTAADIUMTÖÖ NR

TELLIJA

FAIL

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

KONTROLLIJA

JUHATAJA

OÜ VETEPERE 10202816

Harjumaa Kuusalu vald 74626

Tel 60 77 276 51 62 476

e-post aare@ vetepere .ee

MTR EP 10202816-0001

P-2023-005

22.08.23

VK-1

AARE.KUUSIK

ARGO.KUUSIK

1:500

AARE.KUUSIK

AARE.KUUSIK

PP

22.08.23

22.08.23

22.08.23

36.00

35.50

Kaevu Tähis

Olemasoleva maapinna

kõrgus (m ABS)

Projekteeritud maapinna

kõrgus (m ABS)

Toru all kõrgus

(m ABS)

Toru rajamissügavus

Lang

Pikkus (m)

Toru läbimõõt

Toru alus

Vahekaugused (m)

Mhor 1:100

Mvert 1:50

Pöörang (kraadi)

Märkelint "KANAL"

Sademevee kanalisatsioonitoru pikiprofiil

Tiik - kraav

Olemasolev maapind

54.48

2.7

3 7 . 9 6

3 7 . 9 6

3 6 , 6 3

1 . 3 3

SK-6

S K - 6

De500PE - 54.48m

looduslik kruus

0.007

3 8 . 1 5

3 8 . 1 5

3 6 . 6 5

1 . 5 0

Tiik

T i i k

0.007

51.78

3 8 . 1 3

3 8 . 1 3

3 6 . 2 6

1 . 8 7

Kraav

K r a a v

2.7

36.50

37.00

37.50

38.00

38.50

39.00

39.50

265

Kaevu Tähis

Olemasoleva maapinna

kõrgus (m ABS)

Projekteeritud maapinna

kõrgus (m ABS)

Toru all kõrgus

(m ABS)

Toru rajamissügavus

Lang

Pikkus (m)

Toru läbimõõt

Toru alus

Vahekaugused (m)

Mhor 1:100

Mvert 1:50

Pöörang (kraadi)

Märkelint "KANAL"

Sademevee kanalisatsioonitoru pikiprofiil

SK-4 - tiik

Olemasolev maapind

51.60

52.55

3 8 . 6 0

3 8 . 6 0

3 6 . 7 1

1 . 8 9

SK-5

S K - 2

De500PE - 51.60m

looduslik kruus

0.007

3 8 . 1 5

3 8 . 1 5

3 7 . 0 7

1 . 0 8

SK-4

S K - 4

3.5

De250PE - 3.5m

0.007

3.5

3 6 . 3 0

3 6 . 3 0

3 6 . 6 5

- 0 . 3 5

Tiik

T i i k

36.00

35.50

36.50

37.00

37.50

38.00

38.50

39.00

39.50

De250PE

Kaevu Tähis

Olemasoleva maapinna

kõrgus (m ABS)

Projekteeritud maapinna

kõrgus (m ABS)

Toru all kõrgus

(m ABS)

Toru rajamissügavus

Lang

Pikkus (m)

Toru läbimõõt

Toru alus

Vahekaugused (m)

Mhor 1:100

Mvert 1:50

Pöörang (kraadi)

Märkelint "KANAL"

Sademevee kanalisatsioonitoru pikiprofiil

SK-2 - SK-4

Olemasolev maapind

37.5

37.3

S K - 2

S K - 2

De400PE - 37.5m

looduslik kruus

0.007

3 8 . 1 5

3 8 . 1 5

3 7 . 0 8

1 . 0 7

S K - 4

S K - 4

Kiiu - Soodla tee

T e e m

a a p i i r

T e e

T e e

T e e

P i i r

3 9 . 5 8

3 9 . 5 8

3 7 . 3 2

2 . 2 6

T e e

T e e

T e e

3 9 . 6 6

3 9 . 6 6

3 7 . 2 8

2 . 3 8

3 9 . 9 1

3 9 . 9 1

3 7 . 2 5

2 . 6 6

4 0 . 0 7

4 0 . 0 7

3 7 . 2 1

2 . 8 6

T e e m

a a p i i r

P i i r

3 9 . 5 8

3 9 . 5 8

3 7 . 2 0

2 . 3 8

36.00

35.50

36.50

37.00

37.50

38.00

38.50

39.00

39.50

40.00

40.50

De400PE

Kaevu Tähis

Olemasoleva maapinna

kõrgus (m ABS)

Projekteeritud maapinna

kõrgus (m ABS)

Toru all kõrgus

(m ABS)

Toru rajamissügavus

Lang

Pikkus (m)

Toru läbimõõt

Toru alus

Vahekaugused (m)

Mhor 1:100

Mvert 1:50

Pöörang (kraadi)

Märkelint "KANAL"

Olemasolev maapind

38.0

38.0

3 9 . 5 0

3 9 . 5 0

3 8 . 3 5

1 . 1 5

S K - 2

S K - 2

De400PE - 40.0m

looduslik kruus

0.007

3 8 . 1 5

3 8 . 1 5

0 . 7 5

S K - 4

S K - 4

Kiiu - Soodla tee

T e e m

a a p i i r

T e e

T e e

T e e

P i i r

3 9 . 5 8

3 9 . 5 8

3 7 . 3 2

2 . 2 6

T e e

T e e

T e e

3 9 . 6 6

3 9 . 6 6

3 7 . 2 4

2 . 4 2

3 9 . 9 1

3 9 . 9 1

3 7 . 1 7

2 , 7 4

4 0 . 0 7

4 0 . 0 7

3 7 . 0 9

2 . 9 8

T e e m

a a p i i r

P i i r

3 9 . 5 8

3 9 . 5 8

3 7 . 0 7

2 . 5 1

36.00

35.50

36.50

37.00

37.50

38.00

38.50

39.00

39.50

40.00

40.50

Märkelint "KANAL"

De400PE

Sademevee kanalisatsioonitoru pikiprofiil

SK-2 - SK-3

3 8 . 1 0

3 8 . 1 0

3 6 . 7 8

1 , 3 2

S K - 3

S K - 3

1.4

31

1.4

90

3 9 . 5 0

3 9 . 5 0

3 7 . 7 5

1 . 7 5

S K - 1

S K - 1

1.2

1.2

Kaevu Tähis

Olemasoleva maapinna

kõrgus (m ABS)

Projekteeritud maapinna

kõrgus (m ABS)

Toru all kõrgus

(m ABS)

Toru rajamissügavus

Lang

Pikkus (m)

Toru läbimõõt

Toru alus

Vahekaugused (m)

Mhor 1:100

Mvert 1:50

Pöörang (kraadi)

Märkelint "KANAL"

Kanalisatsioonitoru pikiprofiil

KK-1 - liitumispunkt KK-2

Olemasolev maapind

3 9 . 1 0

3 9 . 1 0

3 7 . 2 1

1 . 8 9

K3

K 3

6.11

3 9 . 5 0

3 9 . 5 0

3 6 . 8 0

2 . 7 0

Sõlm 1

S õ l m

1

38.8

38.8

3 8 . 1 0

3 8 . 1 0

3 6 . 2 1

1 . 8 9

KK-2

S õ l m

4 h =

1 . 8 9

91205

3 9 . 2 6

3 9 . 2 6

3 7 . 3 7

1 . 8 9

23.51

4 0 . 1 2

4 0 . 1 2

3 8 . 2 3

1 . 8 9

R e o v e e p u m

p l a

8.98

S õ l m

5

6.1123.518.98

De90PE - 77.4m

looduslik kruus

S i i b e r

K K - 1

1.51.0

De160PVC - 2.5m

4 0 . 1 4

4 0 . 1 4

3 8 . 7 8

1 . 3 6

4 0 . 1 5

4 0 . 1 5

3 8 . 7 9

1 . 3 6

S i i b e r

K K - 1

2.5

36.00

35.50

36.50

37.00

37.50

38.00

38.50

39.00

39.50

40.00

40.50

Olemasolev maapind

Kiiu - Soodla tee

T e e m

a a p i i r

T e e

T e e

T e e

P i i r

T e e

T e e

T e e

T e e m

a a p i i r

P i i r

3 9 . 5 8

3 9 . 5 8

3 6 . 6 9

2 . 8 9

3 9 . 6 6

3 9 . 6 6

3 6 . 6 2

3 . 0 4

3 9 . 9 1

3 9 . 9 1

3 6 . 5 5

3 . 3 6

4 0 . 0 7

4 0 . 0 7

3 6 . 4 7

3 . 6 0

3 9 . 6 2

3 9 . 6 2

3 6 . 4 3

3 . 1 9

0.007 0.007

3 8 . 7 6

1 . 3 6

270

Kaitsetoru

L=28m De140PE 1250N/16kN/m2

36.28

Veetoru pikiprofiil

Sõlm 4 - liitumispunkt sõlm 3

3 9 . 1 0

3 9 . 1 0

3 7 . 2 1

1 . 8 6

V4

V 4

3 9 . 5 0

3 9 . 5 0

3 6 . 8 0

2 . 7 0

Sõlm 2

S õ l m

2

37.89

3 8 . 1 0

3 8 . 1 0

3 6 . 1 9

1 . 9 1

SÕLM 3

S õ l m

3 h =

1 . 9 1

91205

3 9 . 2 6

3 9 . 2 6

3 7 . 3 7

1 . 8 6

4 0 . 1 2

4 0 . 1 2

3 8 . 2 3

1 . 8 6

S õ l m

4 h =

1 . 8 6 m

5.74

Sõlm 4

3 6 . 7 0

2 . 8 8

3 6 . 6 2

3 . 0 4

3 6 . 5 4

3 . 3 7

3 6 . 4 6

3 . 6 1

3 6 . 4 2

3 . 2 0

Kaevu Tähis

Olemasoleva maapinna

kõrgus (m ABS)

Projekteeritud maapinna

kõrgus (m ABS)

Toru all kõrgus

(m ABS)

Toru rajamissügavus

Lang

Pikkus (m)

Toru läbimõõt

Toru alus

Vahekaugused (m)

Mhor 1:100

Mvert 1:50

Pöörang (kraadi)

Märkelint "VESI"

Olemasolev maapind

5.74

37.8923.60

7.74

7.74

looduslik kruus

36.00

35.50

36.50

37.00

37.50

38.00

38.50

39.00

39.50

40.00

40.50

Olemasolev maapind

Kiiu - Soodla tee

T e e m

a a p i i r

T e e

T e e

T e e

P i i r

T e e

T e e

T e e

T e e m

a a p i i r

P i i r

3 9 . 5 8

3 9 . 5 8

3 9 . 6 6

3 9 . 6 6

3 9 . 9 1

3 9 . 9 1

4 0 . 0 7

4 0 . 0 7

3 9 . 6 2

3 9 . 6 2

Kaitsetoru

L=28m De160PE 1250N/16kN/m2

36.28

37.75

23.60

De110PE - 37.89mDe63PE - 37.08m

Märkelint "KANAL"

Märkelint "KANAL"

Märkelint "VESI"

MÄRKUSED:

Ristuvate kommunikatsioonide kõrgused joonisel on orjenteeruvad ja täpsustatakse ehitustööde käigus.

Puurimiskaevikud peavad jääma väljaspoole riigitee ehitustööde ala.

Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal.

Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all.

Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada liinirajatise omanikku või tema esindajat.

Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine märkelint kirjaga „VESI“ kuni kinniselt rajatava torustiku kaeviku teepoolse servani.

Kanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada märkelint kirjaga „KANAL“ kuni kinniselt rajatava torustiku kaeviku teepoolse servani.

Kinnisel meetodil rajatavatel torudel roostevaba terasest A2 märketross Ø5mm

36.28

Suundpuurimise kaevik

Suundpuurimise kaevik, nõlvsus 1:1

36.71 De250PE

36.73

36.28

36.28

36.73

Suundpuurimise kaevik, nõlvsus 1:1

Suundpuurimise kaevik, nõlvsus 1:1

36.30

36.24

37.34

36.78

3 7 . 7 5

3 7 . 3 4

D e 4 0 0 t o r u o t s

O t s

3 9 . 5 0

3 9 . 5 0

3 8 . 3 6

1 . 1 4

2.0

0.0072.0

3 7 . 4 0

3 7 . 4 0

0 . 7 0

1 . 7 5

2 . 1 6

3 9 . 5 0

3 9 . 5 0

3 8 . 3 5

1 . 1 5

3 7 . 3 4

2 . 1 6

Suundpuurimise kaevik, nõlvsus 1:1

36.30

Märkelint "KANAL"

D e 4 0 0 t o r u o t s

O t s

3 9 . 5 0

3 9 . 5 0

3 8 . 3 6

1 . 1 4

0.0072.0

90

2.0

Märkelint "KANAL"

36.28

Suundpuurimise kaevik, nõlvsus 1:1

3 6 , 6 2

36.30

Suundpuurimise kaevik, nõlvsus 1:1

36.30

Suundpuurimise kaevik, nõlvsus 1:1

Suundpuurimise kaevik, nõlvsus 1:1

PROJEKTIJUHT

PROJEKTEERIJA

MÕÕTKAVAPROJEKTI OSA - JOONISE NRSTAADIUMTÖÖ NR

TELLIJA

FAIL

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

KONTROLLIJA

JUHATAJA

OÜ VETEPERE 10202816

Harjumaa Kuusalu vald 74626

Tel 60 77 276 51 62 476

e-post aare@ vetepere .ee

MTR EP 10202816-0001

Pikiprofiilid

Mhor 1:100 Mvert 1:50P-2023-005

27.06.23

27.06.23

27.06.23

27.06.23AARE.KUUSIK

ARGO.KUUSIK

AARE.KUUSIK

AARE.KUUSIK

VK-2PP

MÄRKUSED:

Reoveepumpla ja ülejäänud isevoolse kanalisatsioonitaristu kõrgusmärgid lisatakse

joonisele kinnistusisese kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel

PROJEKTIJUHT

PROJEKTEERIJA

MÕÕTKAVAPROJEKTI OSA - JOONISE NRSTAADIUMTÖÖ NR

TELLIJA

FAIL

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

KONTROLLIJA

JUHATAJA

OÜ VETEPERE 10202816

Harjumaa Kuusalu vald 74626

Tel 60 77 276 51 62 476

e-post aare@ vetepere .ee

MTR EP 10202816-0001

Reoveepumpla

M 1:40 P-2023-005

27.06.23

27.06.23

27.06.23

27.06.23AARE.KUUSIK

ARGO.KUUSIK

AARE.KUUSIK

AARE.KUUSIK

VK-3PP

min 0,2m

m i n 1 , 8 m

t o r u p e a l e r a j a t a k s e

s u u n d p u u r i m

i s e t e e l

min 0,4m

Maapind

De400PVC

otsa võrguga

min põhja kalle 0,5 promilli

0 , 8 - 1 , 0 m

Nõlvsustegur 1,25 - 1,75

MÄRKUS:

Torustikud rajatakse Kiiu-Soodla tee alla kinniselt suundpuurumise teel.

Torude märkevahendid: isevoolsel torul märkelint "kanalisatsioon", veetorustikul "vesi";

kinnisel meetodil rajatavatel VK-torudel r/v terasest A2 märketross Ø5mm

1 9 8 0

3 0 3 0

4700

11078

1000

140

min 0,2 m

160

1200 400 1200 400

3 1 9 0

De400PE PN10

De160PE (1250N/16kn/m2)

De110PE PN10 veetorustik

De140PE (1250N/16kN/m2)

De90PE PN10 kanal. torustik

Suundpuurimise kaeviku kontuur

Nõlvsus 1:1

Kinnistu Mõisa tee 27 poolne teekatendi serv

Katte konstruktsioon asfalt

Suundpuurimise kaeviku kontuur

Nõlvsus 1:1

2 3 8 0

Maapind ▼40.32

11105 Kiiu-Soodla tee serv ▼40.87

1 Tallinn-Narva tee serv ▼38.92 Maapind ▼38.88

Maapind ▼39.60

Maapind ▼39.13

1 Tallinn-Narva tee serv ▼40.94

Maapind ▼40.31

min 0,4m

1 , 0 m

Kraavi põhi ▼39.48

Nõlvsustegur 1,25 - 1,75

pinnas kerge liivsavi

min 0,4m

1 , 0 m

Kraavi põhi ▼38.48

Nõlvsustegur 1,25 - 1,75

2 0 4 0

2 4 4 0

Maapind ▼40.20

min 0,4m

1 , 0 m

Kraavi põhi ▼39.29

Nõlvsustegur 1,25 - 1,75

Maapind ▼40.52

11105 Kiiu-Soodla tee serv ▼40.62

Maapind ▼40.22

min 0,4m

1 , 0 m

Kraavi põhi ▼39.46

Nõlvsustegur 1,25 - 1,75

Maapind ▼39.18

11105 Kiiu-Soodla tee serv ▼40.65

Maapind ▼40.20

min 0,4m

1 , 0 m

Kraavi põhi ▼38.34

Nõlvsustegur 1,25 - 1,75

Maapind ▼39.08

11105 Kiiu-Soodla tee serv ▼40.13

Maapind ▼40.00

min 0,4m

1 , 0 m

Kraavi põhi ▼38.34

Nõlvsustegur 1,25 - 1,75

1 Tallinn-Narva tee serv ▼39.06

min 0,4m

1 , 0 m

Kraavi põhi ▼38.40

Nõlvsustegur 1,25 - 1,75

Maapind ▼38.73

Maapind ▼39.65

Maapind ▼39.22

PROJEKTIJUHT

PROJEKTEERIJA

MÕÕTKAVAPROJEKTI OSA - JOONISE NRSTAADIUMTÖÖ NR

TELLIJA

FAIL

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

KONTROLLIJA

JUHATAJA

OÜ VETEPERE 10202816

Harjumaa Kuusalu vald 74626

Tel 60 77 276 51 62 476

e-post aare@ vetepere .ee

MTR EP 10202816-0001

Kiiu-Soodla tee pikilõige 1-1 ja kraavide 2-2, 3-3, 4-4, 5-5,

M 1:50

6-6, 7-7, 8-8 ja 9-9 lõiked (vt joonis VK-1)

P-2023-005

27.06.23

27.06.23

27.06.23

27.06.23AARE.KUUSIK

ARGO.KUUSIK

AARE.KUUSIK

AARE.KUUSIK

VK-6PP

SÕLMEDE SKEEMID

SÕLM 1

1

1) El.keevis põlv De 90 45°

1

2

1

1) El.keevis kolmik De110

2) Maakraan DN50/63PE el.keevis-

muhvide, spindlipikenduse ja kapega

3) El.keevis otsakork De63

4) El.keevis siirdmik De110/De63

De63PE PN10

D e 1 1 0 P

E P

N 1 0

3

D e 6 3 P

E P

N 1 0

SÕLM 2

De90PE PN10

D e 9 0 P

E P

N 1 0

4

4

1

o l e m

a s o l e v

D e 1 1 0 P

E P

N 1 0

2

D

e

1

1

0

P

E

P

N

1

0

SÕLM 3

1) Maakraan DN100,

spindlipikenduse ja kapega

2) El.keevis põlv De110 45°

D e 6 3 P

E P

N 1 0

De63PE PN10

De63PE PN10

SÕLM 4

2

1) El.keevis kolmik De63

2) Maakraan DN50/63PE el.keevis-

muhvide, spindlipikenduse ja kapega

3) El.keevis otsakork De63

1

3

3

SÕLM 5

De160PVC

De90PE PN10

1

2

3

4

1) Reoveepumpla

2) Siiber DN160

3) Kaev KK-1 560/500 PL

4) Otsakork De160

De160PVC

De160PVC

SÕLM 6

O

l

e

m

a

s

o

l

e

v

D

e

P

V

C

1

1) Voolurahustuskaev KK-2

D560/500PL

2) Kanalisatsiooni liitumispunkt

olemasolev kaev D200/160

D e 9 0 P

E P

N 1 0

SK-1 ja SK-2 vaade

1) SK-1; Ø1000; bet

2) SK-2; Ø1000; bet

1 2

De400PE

De400PE

SK-3 ja SK-4 vaade

1

2

De400PE

De400PE

De500PE

Olemasolev

De250PE

1) SK-3; Ø1500; bet

2) SK-4; Ø1500; bet

Olemasolev

De250PE

De400PE

De400PE

2

De400PE De400PE

De160PVC

Sõlmede skeemid

PROJEKTIJUHT

PROJEKTEERIJA

MÕÕTKAVAPROJEKTI OSA - JOONISE NRSTAADIUMTÖÖ NR

TELLIJA

FAIL

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

KONTROLLIJA

JUHATAJA

OÜ VETEPERE 10202816

Harjumaa Kuusalu vald 74626

Tel 60 77 276 51 62 476

e-post aare@ vetepere .ee

MTR EP 10202816-0001

lähiala VK põhiprojekt

SR Veod OÜ

AARE.KUUSIK

ARGO.KUUSIK

AARE.KUUSIK

AARE.KUUSIK

SKEEMP-2022-005 VK-4PP

Kuusalu vallas Kiiu alevikus Mõisa tee 27 kinnistu ja

27.06.23

27.06.23

27.06.23

27.06.23

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/

/

/ \

\ \

/ /

/

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/

\

\ \

/ /

/ \

\

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\ \

\

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\

/

/ / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\ \

\

/ /

/

\

\ \

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/ \

\

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\

\ \

/

/ /

\

\ \

/ /

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/ /

/

\ \

\

/ /

/

\

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/ /

\

\

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/ \

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\ \

\

/ /

/

\

\ \

/ /

/

\ \

\

/ /

/ \

\

\

/

/

/

\ \

\

/ /

/ \

\

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\ \

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/

/ /

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/ \

\

\ /

/

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/ \

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/

\ \

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/

/

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/ /

/ \

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\ \

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\

\

\

/ / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ \

Kaabel

Kaevik

Kandepruss

(näit. 125x125 mm)

Poolitatav kaablikaitsetoru

või lauad 22x100mm

Kandetrossid

(näit ø4 mm)

Kaabli toestamise tüüpjoonis

min 1.0

0.5 0.5

Lõike asukoht

a/b katte puhul

Toestatud kaeviku tüüpristlõige

Katte konstruktsioon

/ / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \

/

/ /

\

\

\ /

/

/ \

\ \

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/ /

/ \

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/ \

\ \

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\ \

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/ \

\ \

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/ /

/ \

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/ /

/ \

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\ \

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/ \

\ \

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/ /

/ \

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\ \

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/ \

\ \

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/ /

/ \

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/ \

\ \

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\ \

\ /

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\ \

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/ \

\ \

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/ /

/ \

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/ /

\ \

\

/

/ /

\

\ \

/ /

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\ /

/ /

\

\

\ /

/ / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ \

MÄRKUSED:

1. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumullakihiga (h= 15 cm)

ning külvata muruseeme. Mullakiht rullida nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja

rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlblikuks.

2. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde Z määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest

ehitustingimustest.

3. Asfaltkattega teel paigaldada kaevu kaas või kape ümbritseva pinnaga samale kõrgusele.Haljasalal paigaldada kaevu kaas või kappe

ümbritsevast pinnast 5 cm kõrgemale ja muldes.

4. Kruusakattega teel paigaldada kaevu kaas või kape 15 cm teekatte pinnast allapoole ja katta kruusaga.

5. Torustike kohale paigaldada vastava tähistusega märkelint.

6. Torustiku tasanduskihina ja algtäitena kasutada liiva, kruusa või killustiku. Materjali valikul peavad olema täidatud tingimused, mis on

esitatud seletuskirjas.

min 1.2

0.5 0.5

H

Z

min 0.2

0 . 3

0 . 3

min 0.4

min 0.4

~1.2

H

m i n 0 . 1 5

m i n 0 . 1 5

Kaevik 1

Toestamata kaeviku tüüpristlõige

1 toru kaevikus

Märkelint

Lõike asukoht

a/b katte puhul

0.5 0.5

Kaevik 2

Toestamata kaeviku tüüpristlõige

2 toru kaevikus

Lõike asukoht

a/b katte puhul

Tasanduskiht

Tasanduskiht

Algtäide

Lõpptäide

Katte konstruktsioon

/ / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ \

Katte konstruktsioon

Märkelint

Algtäide

Lõpptäide

Z

/ / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ /

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\ \

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/ /

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\ \

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/ /

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/ \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ \

min 0.2

0 . 3

min 0.4

~1.5

H

m i n 0 . 1 5

0.5 0.5

Kaevik 3

Toestamata kaeviku tüüpristlõige

3 toru kaevikus

Lõike asukoht

a/b katte puhul

Tasanduskiht

Katte konstruktsioon

Märkelint

Algtäide

Lõpptäide

Z

/ / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\

/

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\

/

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/

/

\

\ \

/ /

/ \

\

\ /

/ /

\ \

\ /

/

/ \

\ \

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\ \

\

/ /

/ \

\ \

/ /

/

\ \

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/ /

\ \

\ /

/ /

\

\ \

/ /

/ \

\

\

/

/ / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/

\

\

\

/ /

/

\

\

\ /

/ /

\

\

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/ /

/ \

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\ /

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/ /

/

\

\ \

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/ /

\

\

\ /

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/

/

/

\

\

\

/

/

/ \

\

\

/ /

/

\

\

\

/

/

/

\ \

\

/

/

/ \

\ \

/

/

/

\ \

\

/

/ /

\

\

\

/

/

/

\

\ \

/ / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ / / / \ \ \ \

min 0.2

vt. märkus nr. 17

vt. märkus nr. 17

vt. märkus nr. 17

H

0 . 3

0 . 3

H

m i n 0 . 1 5

m i n 0 . 1 5

/ \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / /

\ \

/ /

/ \

\

/

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

/

\

\ /

/ /

\ \

/

/

/ \

\ \

/

/

\

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/ /

\ \

\ /

/

\

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

\

/

/ \

\ \

/ /

\

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ /

/

/

\ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

/

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

/

\

\ /

/ /

\ \

/

/

/ \

\ \

/

/

\

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

\

/ /

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ /

/

\

\ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/ \

\ \

/ /

\

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\

\

/ / \ \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \

/

/

\

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\ \

\

/

/

/

\

/

/

/

\

\

\

/

\

\

\

/

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\

\

/

/

\

\ /

/ /

\ \

/

/

\

\

\

/

/

\

\

\

/

/

/

\

/ /

/ \

\ \

/

\

\

\

/

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\ /

/

\

\

/

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/ /

/

\

\

\

/

\

\

\

/

/

/

\

/

/

/

\

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/ /

\

\

/

/

/

\

\

/

/

/

\

\

\

/

\ \

\ /

/ /

\

/

/

/

\

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/ \

\

/

/

\

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\ \

/

/

\

\

\

/

/

\ \

\

/

/

/

\

/

/

/

\

\

\

/

\

\

\

/

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\ /

/

/

\ \

/

/

\

\

\

/

/

\

\

\

/

/

/

\

/ /

/ \

\ \

/

\

\

\

/

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\ /

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/ /

\

\

/

/

/

\

\

/ /

/

\

\

\

/

\

\

\

/

/

/

\

/

/

/

\

\

\

/ /

\

\

\

/

\ \ / / / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \

/ \ \ / \ / / \ \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / /

\ \

/

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

\

/ /

\ \

\ /

/

\

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

\

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ /

/

\

\ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

\

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ /

/

/

\ \

/ /

/ \

\

/

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

/

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

/

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

\

/ /

\ \

\ /

/

\

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

\

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

\

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ /

/

/

\ \

/ /

/ \

\

/

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

/

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

/

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/ /

\ \

\ /

/

\

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

\

/

/ \

\ \

/ /

\

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ / \ \ / / / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ \ / / \ / /

\

\ /

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

\ /

/ /

\

/ /

/

\

\

\

/

/

\ \

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\ \

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

\ /

/

/

\

/ /

/

\

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

\

/ /

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\ \

/

/ /

\

\

/

/ /

\ \

/

/ \

\

\

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/

/ \

\ \

/

\ \

\

/

/

/

\

/ /

/

\

\

/

/

\ \

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/ /

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/

/ \

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

/ /

/

\

\

\

/

/

\ \

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\ \

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

\ /

/ /

\

/ /

/

\

\

\

/

\ \

\

/

/

\

\

/ /

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\ \

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

\ /

/

/

\

/ /

/

\

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

\

/ /

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/ /

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/

/ \

\ \

/

\ \

\

/

/

/

\

/ /

/

\

\

/

/

\ \

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/ /

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/

/ \

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

/ /

/

\

\

\

/

/

\ \

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\ \

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

\ /

/ /

\

/ /

/

\

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

\

/ /

/ \

\

/ /

\

\

\

/

/

\ \

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

\ /

/

\ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \

0 . 3

H

m i n 0 . 1 5

/ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/

/

\ \

\ /

/

/

\ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/

\

\ \

/ /

/

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\

\

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/

/

\

\

/ /

/ \

\

\

/ /

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/

\

\

/

/ /

\ \

\

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/

/

\ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/

\

\ \

/ /

/

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\

\

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

\

/ /

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/

\

\

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/ \

\ \

/

\ \

\ /

/ /

\

\

/ /

/ \

\

\

/

\ \

\ /

/

\ \

/ /

/

\

\

/

/ /

\ \

\

/

/ \

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\

\

/

/

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\

\

/

/

\ \

\ /

/

/

\ \

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\

/

/

\ \

/ /

\

\ /

/ /

\ \

/

/ \

\ \

/

/

\

\ /

/ /

\

/ /

/ \

\ \

/

/

\ \

\ /

/

/

\

/ /

/ \

\

/ /

\ \

\ /

/

\

\ \

/ /

/

\

\ /

/ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/ /

/

\

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

/

/

/

\

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\ /

/ /

\

\

/

/

\

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

/ /

/ \

\

\

/

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\

\

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\ \

\

/

/

/

\

/ /

/

\

\

\

/

\

\

\

/

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/ \

\ \

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/ /

/

\

\

\

/

\ \

\ /

/

/

\

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

/

/

/

\

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\ \

\

/

/

/

\

/ /

/ \

\

\

/

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

/ /

/

\

\

\

/

\

\

\

/

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\ /

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/ /

/

\

\

\

/

\ \

\ /

/

/

\

/

/

/

\

\

\

/ /

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/

/

\

\

/

/ \

\

\

/

/

\

\

/

/

/

\

\

/

/

\

\

\

/

\ \

\

/

/

/

\

/

/

/

\

\

\

/

\

\

\

/

/

\ \

/

/

/

\

\

/ \ \ / \ / / \ \ \ \ / / / / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / / / / \ \ \ / / \ / \ \ / \ / / \ / \ \ / \ / / \ \

Kaevikute tüüpristlõiked

PROJEKTIJUHT

PROJEKTEERIJA

MÕÕTKAVAPROJEKTI OSA - JOONISE NRSTAADIUMTÖÖ NR

TELLIJA

FAIL

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

KONTROLLIJA

JUHATAJA

OÜ VETEPERE 10202816

Harjumaa Kuusalu vald 74626

Tel 60 77 276 51 62 476

e-post aare@ vetepere .ee

MTR EP 10202816-0001

AARE.KUUSIK

ARGO.KUUSIK

AARE.KUUSIK

AARE.KUUSIK

1:50VK-5PP

lähiala VK põhiprojekt

SR Veod OÜ

Kuusalu vallas Kiiu alevikus Mõisa tee 27 kinnistu ja

27.06.23

27.06.23

27.06.23

27.06.23

P-2022-005