Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond

Teie 06.05.2025 nr 7-1.3/1861-1

Meie 02.06.2025 nr 7.2-2/25/3018-4

Ettepanekud Jõhvi valla üldplaneeringule

Olete teavitanud Transpordiametit Jõhvi valla üldplaneeringu avalikust väljapanekust 26. maist

kuni 20. juulini 2025. Üldplaneering on algatatud Jõhvi Vallavolikogu 21. aprillil 2022 otsusega

nr 57. Oleme esitanud ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks 03.06.2022 kirjaga nr 7.2-

1/22/10528-2 ja 12.03.2024 kirjaga nr 7.2-2243018-2. Meie märkused on osaliselt täitmata.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) esitame ettepanekud

üldplaneeringu täiendamiseks.

1. Tehnilise taristu joonisel on Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu

„E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori

määramine“ kohases trassikoridoris peale kantud perspektiivse tee joon ja liiklussõlmede

lahendused. Maantee trassikoridor jääb teemaplaneeringu järgi kehtima, aga tee joon on tänase

seisuga oluliselt muutunud. Jõhvi-Toila eelprojekti lahendus (vt lisa 1) on täna parim teadmine

perspektiivse tee paiknemisest. Pakume välja kaks varianti taristu joonise kaasajastamiseks.

1.1. Taristu joonisele kantakse ainult teemaplaneeringu kohane trassikoridor tingmärgina ja

sõlmede asukohad näiteks ringikujulise tingmärgiga, st teejooned eemaldatakse, sest

sõlmede geomeetria ja kogujateede paiknemine on eelprojektiga muutunud. Sõlmedes

vananenud info on maaomanikele eksitav ning selle kajastamine on varasemalt

põhjustanud omavalitsustele täiendavat halduskoormust, sest maaomanikud on ÜP raames

küsinud selgitusi, kas õige on eelprojekti või ÜP kohane lahendus.

1.2. Soovitame trassikoridori sees uuendada tee paiknemist ja sõlmede lahendust vastavalt

Jõhvi-Toila eelprojektile (vt dwg-joonis kirja lisas nr 1). Eelprojektikohase täpse

lahenduse peale kandmisega saame vabastada suure hulga maid, mis punkti 1.1 kohaselt

jääks sõlme piirkonna ligikaudsesse kitsenduste alasse.

2. Kuna vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku

asukohta ja toimimist tagavaid tingimusi ning määrata nendest tekkivad kitsendused, siis on

rohevõrgustiku toimimiseks vajalik määrata üldplaneeringus ulukiläbipääsu suudmeala

maakasutus- ja ehitustingimused. Näiteks Kose valla üldplaneeringu raames saavutati

keskkonnaekspertide toel riigiasutuste ja omavalitsuse vahel kokkulepe ulukipääsudele

kaitsevööndi määramises ning kaitsevööndile maakasutus- ja ehitustingimuste seadmises, mis

on tänaseks sisse kantud ka näiteks Saku, Põltsamaa, Märjamaa, Põhja-Pärnumaa jt valdade

2 (5)

üldplaneeringutesse. Samaaegselt töötab Kliimaministeerium välja EhS muutmise seadust,

milles ulukipääsudele seatavad kitsendused on analoogsed või mõnevõrra rangemad kui

üldplaneeringutega kehtestatavad maakasutus- ja ehitustingimused. Kui vastavalt PlanS § 56

lg 1 p 2 on maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu taristu võimalike

asukohtade määramine, siis vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üldplaneeringu ülesandeks

transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine. Järgnevalt esitame ettepanekud maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks

suurulukiläbipääsude piirkonnas.

2.1. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ulukiläbipääsude piirkonnas.

2.1.1. Suuruluki läbipääsude asukohad on kavandatud rohevõrgustiku koridoride

ristumiste asukohtadesse või vooluveekogude ristumiste asukohtadesse selleks, et

säilitada ühendused loomastiku elupaikade vahel ja rohelise võrgustiku sidusus

mõlemal pool maanteed. Jõhvi valla territooriumile on kavandatud üks suuruluki

läbipääs. Oleme olemasolevad ja planeeritud suuruluki läbipääsud lisanud Maa-ameti

kaardirakendusse (vt joonis nr 1). Kaart on kättesaadav asutusesiseseks kasutamiseks: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/sH4JOM3X

Joonis nr 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Perspektiivne suuruluki

läbipääs tähistatud halli tingmärgiga.

2.1.2. Suuruluki läbipääsu toimivuseks on vajalik moodustada piiranguvöönd, mis on

kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa

kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri raadiusega ala

ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest

võib piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja rohevõrgustiku eksperdi.

Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole tee ehitusprojekti valmimise ajal seni

hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-

alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate

hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad

kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada kõrgpuistu jätkuv sidusus

ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised,

sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele.

2.1.3. Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb

ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna

metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu sidususe ja toetab loomade

ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd

alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist

Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab

3 (5)

rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis

ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.

Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine

piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.

2.1.4. Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara

geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu

omanikuga.

2.2. Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite

ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie

kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu

omanikule. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab

Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule.

2.3. Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks suurulukipääsude asukoha ja maakasutus- ja

ehitustingimuste määramist üldplaneeringus. Seda enam, et meil on kindel teadmine, et

analoogsed tingimused kehtestatakse EhS muutmise seadusega. Ökodukt maksab

ligikaudu 4–5 miljonit eurot ning tegemist on rohe- ja teedevõrgustiku toimivuse (sh

liiklusohutuse) tagamisel kriitilise tähtsusega ehitisega, mille rajamine selleks uuringute

alusel väljavalitud asukohta on ülekaalukas avalik huvi. Ökoduktile ei ole vaja valvet, vaid

ökoduktile planeeringu või projektiga määratavas kaitsevööndis (see ei pruugi täpsustatult

olla täieliku ringi kujuline) on vaja tagada ulukite häirimatu ja takistusteta liikumine

maakasutuse planeerimise teel.

3. Oleme üldplaneeringu menetluses teinud ettepanekud 30 m teekaitsevööndite määramiseks

Tammiku alevikus. Me ei nõustu Teie vastustega seletuskirjas punktis 5.1.2. Uue

arendustegevuse planeerimisel on kohapõhiselt ja vastavalt tegevusele vaja arvesse võtta

liiklussagedusest lähtuvalt müra, vibratsiooni ja/või tolmu levikut, ristumiskohtade

vahekaugusi ja nähtavuskolmnurki, tehnovõrke, kergliiklusteid, riigitee arenguperspektiive

jms, seega maantee kaitsevöönd 30 m meie hinnangul liikluskeskkonnale vastav teeomaniku

kaalutlusruumi ulatus antud asukohas. Me anname nõusoleku hoonete kavandamiseks tee

kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud hoonestusjoonele. Muid ehitisi (nt parkla, abihoone,

kasvuhoone, tiik vms) lubame koha- ja lahenduspõhiselt ka lähemale. Tee kaitsevöönd ei ole

ehituskeeluvöönd ja maaomanik saab oma maad senisel sihtotstarbel edasi kasutada.

Kaitsevööndit ei võõrandata ega omandata. Kinnistut võib senisel otstarbel jätkuvalt edasi

kasutada, kuid Transpordiametit kaasatakse menetlustesse, mis võivad avaldada mõju

riigiteele ja vastupidi. Seejuures vastavalt EhS § 70 lõikele 3 ei saa kitsendusega ehitise omanik

põhjendamatult keelduda nõusoleku andmisest kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kaldumiseks. Me jääme oma seisukohtade juurde ning palume üldplaneeringus laiendada

tänava kaitsevööndeid 30 m-le järgnevalt.

3.1. Riigitee nr 93 Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku km 17,2-18,5 (riigitee nr 13101

ringristmikust kuni Tamme tänavani; vt joonis nr 1): tugimaantee asub küll alevikus,

aga antud lõigul on tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel teelõigul, kus

kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on kõrge ning puudub selge hoonestusjoon.

Olemasolevad hooned asuvad teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale

iseloomulikud elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga. Teelt lähtuvate mõjude

tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada laiem kaitsevöönd ehk kaalutlusruum

turvalisema keskkonna loomiseks.

4 (5)

Joonis nr 1. Riigitee km 17,2-18,5 vahemik tähistatud sinise joonega.

3.2. Riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda km 2,57-3,4 (Tammiku aleviku piirides) – riigitee

asub aleviku piiril, aga tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel teelõigul,

kus kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on kõrge ning puudub selge

hoonestusjoon. Olemasolevad hooned asuvad teest kaugemal kui 50 m, puuduvad

tänavale iseloomulikud elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga. Teelt lähtuvate

mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada laiem kaitsevöönd ehk kaalutlusruum

turvalisema keskkonna loomiseks.

Joonis nr 2. Riigitee km 2,57-3,4 vahemik tähistatud sinise joonega.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

5 (5)

Lisa 1. 20200055_EP_TL-04-02_Trassiskeem

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]