Küsimus seoses Pühajõe õgvenduse ära jätmise nõudega

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.05.2025 nr 7-1.3/1861-1

Meie 07.07.2025 nr 6-5/25/9166-2

Ettepanekud avalikustatud Jõhvi valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kohta

Teavitasite Keskkonnaametit Jõhvi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumisest (26.05-20.07.2025).

Keskkonnaamet esitas 20.03.2024 kirjaga nr 6-5/24/3358-2 ettepanekud Jõhvi valla üldplaneeringu

lähteseisukohade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta.

Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõuga ning märgime

alljärgnevat:

1. Üldplaneeringuga on kavandatud Jõhvi vallas Kotinuka küla alal põhja pool Tallinn–Narva

maanteed Pühajõe õgvendus uue 1,2 km pikkuse sängi (kanali) kaevamise näol. Kanal on ehitis, mis

on kavandatud osaliselt Pühajõe kalda ehituskeeluvööndisse. Ehitamisel ei kohaldu ükski

ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldav erand (looduskaitseseadus § 38 lg 4 kuni lg 6).

Ehituskeeluvööndi vähendamist alal ei kavandata. Keskkonnaamet ei anna ehituskeeluvööndi

vähendamise võimalikkuse kohta eelhinnangut, kuid arvestades üldplaneeringu KSH-s kirjeldatuid

kavandatava tegevusega kaasnevaid ebasoodsaid keskkonnamõjusid, siis on ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku saamine käesoleva hetke hinnangu kohaselt

ebatõenäoline.

1.1. KSH aruandes toodule põhjustaks jõe õgvendamine ümbritsevale loodusele pöördumatut ja

korvamatut kahju. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused Pühajõe õgvendamiseks,

kuid KSH aruandes on toodud, et tuleb loobuda Pühajõe õgvendamisest. Seega antud juhul on

üldplaneeringu seletuskiri, sh ka ÜP joonis nr 3 ja KSH aruande eelnõu omavahel vastuolus.

1.2. Pühajõe õgvendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral on keskkonnamõju

hindamine kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 2). Keskkonnaamet nõustub KSH aruandes toodud

seisukohaga, mille kohaselt tuleb Pühajõe õgvendusest üldplaneeringus loobuda. Kuigi

selles lõigus ei ole registreeritud EELIS andmete järgi kaitsealuseid kalaliike ega ei ole ka

lõhilaste jõelõik, on tegevusel äärmisel oluline negatiivne mõju allavoolu asuval lõhilaste

jõelõigus.

2 (4)

1.3. Pühajõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nt 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” jõgede hulka, täpsemalt on nimetatud Pühajõgi Voka

teeristi juures asuvast Tallinn–Narva maantee sillast suubumiseni merre (VEE1067000).

Vastavalt Tartu Ülikool Eesti Mereinstituudi 2024. a aruandele „EESTI KALANDUSSEKTORI

RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-2024. AASTAL (riigihange viitenumbriga 240365).

Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2024 aasta kohta. Osa: Lõhe ja meriforell” ei ole

Pühajões rändetõkkeid ning hetkel on teada jões 4,22 ha koelmuid, mille potentsiaalne laskujate

hulk on 2991. Varasemal perioodil oli jõe veekvaliteet halb ja forell jões ei siginud. Hilisemal

perioodil on forelli regulaarne sigimine taastunud ning tähnikute asustustihedus on nõrgas

kasvutrendis. Populatsiooni toetamiseks asustati 2008. – 2015. a jõkke forelli noorkalu.

Sellest tulenevalt on oluline, et veekvaliteet ning jõe hüdromorfoloogia ei halveneks, jõe

õgvendamine seda aga teeb, mistõttu seab see ohtu ka allavoolu asuvad lõhilaste kude- ja

elupaigad. Lisaks halvendab tegevus ka üldist jõelist elupaika ning veemajanduskava hinnangut

ning eesmärke.

1.4. Lisaks juhime tähelepanu, et RMK plaanib Pühajões teostada parendustöid ning on esitaud

Keskkonnaametile 10.06.2025 kirjaga nr 7-11/25/11776 lähteülesande arvamuse andmiseks.

Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste

uuringute käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude elupaikade seisund ning

tuvastada vajadus ja võimalused nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada

kalade ja muu vee-elustiku elupaikasid. Seega plaanitav Pühajõe õgvendamine on vastuolus

RMK Pühajõe parandustöödega.

2. Üldplaneeringu niitude lõigus (lisa 2, lk 39) on kirjas, et Jõhvi valla territooriumile jääb 62,5 ha

niite. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi Natura 2000 elupaikade kihi

järgi (seisuga 19.06.2025) jääb Jõhvi valla territooriumile 53,05 ha pärandniite. Palume niitude

pindalad üle kontrollida.

3. Huviliste olemasolul majandada pärandniite niitmise või karjatamise teel. Täiendavat infot lammi-

ja aruniitude majandamise kohta saab luhtade ning aru- ja soostunud niitude hoolduskavadest, mis

on leitavad lehelt Keskkonnaameti kodulehelt. Ükski pärandniit Jõhvi vallas ei asu paraku kaitstaval

loodusobjektil, mille taastamise ja hooldamise korraldamisega tegeleks Keskkonnaamet. Küll, aga

on võimalik sobivuse korral väljaspool kaitsealasid asuvate pärandniitude hooldamiseks taotleda

PRIA-st väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.

4. Üldplaneeringus ei ole kordagi mainitud karuputke. Arvestades laiaulatuslikke karuputke

võõrliikide kolooniaid Jõhvi valla territooriumil, peab ka karuputk olema üldplaneeringus ja KSH

aruandes käsitletud. Karuputkekoloonia olemasolu võib tähendada piirangud ja tingimusi arenduste

juures, kuna peab arvestama looduskaitseseaduse §-s 57 sätestatud piiranguid. Keskkonnaamet

palub üldplaneeringut ja KSH aruannet karuputke osas täiendada. Tõrjes ja hävinud kolooniad on

muuhulgas nähtavad vastavast Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest. Rohkem infot karuputke

vöörliikide ja nende ohjamise kohta saab Keskkonnaameti kodulehelt.

5. Metsaraie (eriti lageraie) võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist, kuid antud juhul ei ole seda

üldplaneeringus analüüsitud. Rohevõrgustiku tingimused on väga üldised, metsaraiet puudutavad

konkreetsed ja üheselt arusaadavad tingimused puuduvad.

5.1. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate

tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine üldplaneeringu

ülesanne. Ka Riigikohus tegi 18.12.2024 otsuse asjas nr 3-21-1658, milles on selgitatud

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga rohevõrgustiku kaitseks raiepiirangute seadmise

põhimõtteid. Palume analüüsida raiete teemat ning lisada vajalikud tingimused metsaraiele või

põhjendused, millest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et see ei ole vajalik.

3 (4)

5.2. KSH aruandes (lk 61) on toodud järgmine tingimus: „Arendustegevuste rohevõrgustikku

lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku

elemendist ja selle eesmärkidest.” Selle tingimuse täitmiseks on vajalik valla kõik RV elemendid

eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas kirjeldada iga elemendi eesmärk.

5.3. Võrreldes tugialadele ja koridorile seatud tingimusi võib jääda ekslik mulje, et koridorides on

tingimused rangemad. Kõik tingimused, mis kehtivad tugialades kehtivad üldplaneeringu järgi

ka koridorides. Koridorides on lisaks keeld loomade liikumist takistavaid piirdeaedade

rajamiseks. Tugialades seda ei ole. Palume tingimused üle vaadata ja tugialades tuua välja

tingimuste erisused, mis tagavad nende reaalse toimimise.

5.4. KSH aruandes (lk 61) tingimustes on toodud: „Rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel tuleb

arvestada rohelise võrgustiku toimimise tagamisega kaevandamisloale tingimuste seadmisel.”

Palume seda punkti täpsustada. Üldplaneeringu kaartide võrdlusel on näha, et palju on selliseid

konflikti alasid ja sellest lähtuvalt muuta RV või seada konkreetsemad tingimused. Tingimustes

on ka järgmine punkt: „Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel

paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning

inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.” Üldplaneeringu kaardilt pole arusaadav, kus seda

tehakse ja mida tähendab säilitamine, kas raadamise vältimist või lageraie vältimist.

5.5. Seletuskirja ptk-s „Rohevõrgustik Jõhvi linnas” soovitame ka viidata metsaseaduse § 42 lg- le 3,

mille kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat

metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Seega, Jõhvi linna territooriumile metsamaale

jäävad rohealad on samuti raieloa (metsateatise) kooskõlastamise kohustusega alad.

5.6. Keskkonnaamet saatis 03.04.2025 kirjaga nr 13-2/25/6789 kohalikele omavalitsustele (sh Jõhvi

vallale) kirja, mille palus üle kontrollida, kas üldplaneeringutega seotud raietingimused

kajastuvad metsaregistris kuvataval piirangute kaardikihil. Palume kindlasti ka uue

üldplaneeringu jõustudes tagada, et kõik alad, kus kehtivad mistahes piirangud metsaraiele (sh

kooskõlastamise vajadus, nt suvilapiirkondadega külgnevatel servaaladel), oleks kantud

korrektselt raiepiirangutega aladena PLANK andmekogusse, kust andmed liiguvad ka

metsaregistrisse.

6. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on toodud, et tugialades ja koridorides võib vastavalt

metsakorralduskavadele arendada majandustegevust ning mainitud on säästvat majandamist. Kas

metsakorralduskava alla mõeldakse metsamajandamiskava või mingit muud eraldi kava? Selgitame,

et metsamajandamiskava annab soovitusi edasisteks metsatöödeks inventeerimisandmete alusel

ning metsaseaduse kohaselt ei ole see kõigi raiete teostamiseks kohustuslik. Olenemata

metsamajandamiskavas toodud raiesoovitustest, kontrollib Keskkonnaamet raiete lubatavust

vastavalt õigusaktide nõuetele. Seega, kas on mõeldud, et metsade majandamisele üldplaneeringuga

piiranguid ei seata?

7. Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s „Vääriselupaik” on toodud: „Keskkonnaregistrisse kantud avalik-

õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga alal on keelatud raie, va

erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul.” Vastavalt keskkonnaministri

04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning

vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” §

26¹ lg-le 2 tuleb sõnastada „keskkonnaregistrisse” asemel „Eesti looduse infosüsteemi”.

8. Joonisel nr 3 toodud mäeeraldise teenindusmaa ja mäeeraldis (taotletav) ei vasta praegustele

andmetele, mis on näha Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduses. Palume andmed üle kontrollida.

4 (4)

9. Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 62) on toodud: „Enne kaevandamisloa taotlemist on soovitav viia

läbi avalik protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks

vajalikud kokkulepped ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste ja

probleemide tekkimise võimalusi.” Palume täpsustada, kes on ennetava koostöö läbiviimise

vastutavad osapooled. Täpsustada, kes algatab ja viib läbi avaliku protsessi, kas see on kaevandaja?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Anna-Maria Tael 5351 3920 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Lauri Saapar 5273872 (looduskasutus)

[email protected]

Piret Sepp 53341577 (maahooldus)

[email protected]

Reelika Lumi 56463909 (loodushoid)

[email protected]

Kerli Pettai 5302 2467 (vee-elustik)

[email protected]

Tarmo Evestus 5308 8511 (loodushoid)

[email protected]

Liilia Tamm 5692 8735 (metsandus)

[email protected]

Kersti Ritsberg 5302 5823 (maapõu)

[email protected]

JÕHVI VALLAVALITSUS

Transpordiamet 13.08.2025 nr 7-1.3/1861-9

[email protected]

Küsimus seoses Pühajõe õgvenduse

ära jätmise nõudega

Kirjutame teile seoses palvega avaldada arvamust Jõhvi üldplaneeringu eskiisi avalikul väljapanekul

laekunud Keskkonnaameti kirjale, mille kohaselt esitati ettepanek Pühajõe õgvenduse ära jätmise kohta.

Jõhvi vallavalitsus on antud momendil seisukohal, et Pühajõe õgvendus on käesolevasse planeeringusse

varasematest planeeringutest (eelmine Jõhvi üldplaneering, Ida-Viru maakonnaplaneering) üle toodud

kavatsus ning millega arvestab ka Transpordiameti Jõhvi-Toila Maantee 2+2 rekonstrueerimisprojekt oma

tänases seisus. Palume siinkohal teie seisukohta, kas ja millisel kujul on Transpordiamet üldplaneeringus

mainitud Pühajõe õgvendusega arvestanud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

Planeerimisspetsialist

Lisa: Keskkonnaameti kiri

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.05.2025 nr 7-1.3/1861-1

Meie 07.07.2025 nr 6-5/25/9166-2

Ettepanekud avalikustatud Jõhvi valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kohta

Teavitasite Keskkonnaametit Jõhvi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumisest (26.05-20.07.2025).

Keskkonnaamet esitas 20.03.2024 kirjaga nr 6-5/24/3358-2 ettepanekud Jõhvi valla üldplaneeringu

lähteseisukohade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta.

Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõuga ning märgime

alljärgnevat:

1. Üldplaneeringuga on kavandatud Jõhvi vallas Kotinuka küla alal põhja pool Tallinn–Narva

maanteed Pühajõe õgvendus uue 1,2 km pikkuse sängi (kanali) kaevamise näol. Kanal on ehitis, mis

on kavandatud osaliselt Pühajõe kalda ehituskeeluvööndisse. Ehitamisel ei kohaldu ükski

ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldav erand (looduskaitseseadus § 38 lg 4 kuni lg 6).

Ehituskeeluvööndi vähendamist alal ei kavandata. Keskkonnaamet ei anna ehituskeeluvööndi

vähendamise võimalikkuse kohta eelhinnangut, kuid arvestades üldplaneeringu KSH-s kirjeldatuid

kavandatava tegevusega kaasnevaid ebasoodsaid keskkonnamõjusid, siis on ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku saamine käesoleva hetke hinnangu kohaselt

ebatõenäoline.

1.1. KSH aruandes toodule põhjustaks jõe õgvendamine ümbritsevale loodusele pöördumatut ja

korvamatut kahju. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused Pühajõe õgvendamiseks,

kuid KSH aruandes on toodud, et tuleb loobuda Pühajõe õgvendamisest. Seega antud juhul on

üldplaneeringu seletuskiri, sh ka ÜP joonis nr 3 ja KSH aruande eelnõu omavahel vastuolus.

1.2. Pühajõe õgvendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral on keskkonnamõju

hindamine kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 2). Keskkonnaamet nõustub KSH aruandes toodud

seisukohaga, mille kohaselt tuleb Pühajõe õgvendusest üldplaneeringus loobuda. Kuigi

selles lõigus ei ole registreeritud EELIS andmete järgi kaitsealuseid kalaliike ega ei ole ka

lõhilaste jõelõik, on tegevusel äärmisel oluline negatiivne mõju allavoolu asuval lõhilaste

jõelõigus.

2 (4)

1.3. Pühajõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nt 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” jõgede hulka, täpsemalt on nimetatud Pühajõgi Voka

teeristi juures asuvast Tallinn–Narva maantee sillast suubumiseni merre (VEE1067000).

Vastavalt Tartu Ülikool Eesti Mereinstituudi 2024. a aruandele „EESTI KALANDUSSEKTORI

RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-2024. AASTAL (riigihange viitenumbriga 240365).

Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2024 aasta kohta. Osa: Lõhe ja meriforell” ei ole

Pühajões rändetõkkeid ning hetkel on teada jões 4,22 ha koelmuid, mille potentsiaalne laskujate

hulk on 2991. Varasemal perioodil oli jõe veekvaliteet halb ja forell jões ei siginud. Hilisemal

perioodil on forelli regulaarne sigimine taastunud ning tähnikute asustustihedus on nõrgas

kasvutrendis. Populatsiooni toetamiseks asustati 2008. – 2015. a jõkke forelli noorkalu.

Sellest tulenevalt on oluline, et veekvaliteet ning jõe hüdromorfoloogia ei halveneks, jõe

õgvendamine seda aga teeb, mistõttu seab see ohtu ka allavoolu asuvad lõhilaste kude- ja

elupaigad. Lisaks halvendab tegevus ka üldist jõelist elupaika ning veemajanduskava hinnangut

ning eesmärke.

1.4. Lisaks juhime tähelepanu, et RMK plaanib Pühajões teostada parendustöid ning on esitaud

Keskkonnaametile 10.06.2025 kirjaga nr 7-11/25/11776 lähteülesande arvamuse andmiseks.

Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste

uuringute käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude elupaikade seisund ning

tuvastada vajadus ja võimalused nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada

kalade ja muu vee-elustiku elupaikasid. Seega plaanitav Pühajõe õgvendamine on vastuolus

RMK Pühajõe parandustöödega.

2. Üldplaneeringu niitude lõigus (lisa 2, lk 39) on kirjas, et Jõhvi valla territooriumile jääb 62,5 ha

niite. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi Natura 2000 elupaikade kihi

järgi (seisuga 19.06.2025) jääb Jõhvi valla territooriumile 53,05 ha pärandniite. Palume niitude

pindalad üle kontrollida.

3. Huviliste olemasolul majandada pärandniite niitmise või karjatamise teel. Täiendavat infot lammi-

ja aruniitude majandamise kohta saab luhtade ning aru- ja soostunud niitude hoolduskavadest, mis

on leitavad lehelt Keskkonnaameti kodulehelt. Ükski pärandniit Jõhvi vallas ei asu paraku kaitstaval

loodusobjektil, mille taastamise ja hooldamise korraldamisega tegeleks Keskkonnaamet. Küll, aga

on võimalik sobivuse korral väljaspool kaitsealasid asuvate pärandniitude hooldamiseks taotleda

PRIA-st väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.

4. Üldplaneeringus ei ole kordagi mainitud karuputke. Arvestades laiaulatuslikke karuputke

võõrliikide kolooniaid Jõhvi valla territooriumil, peab ka karuputk olema üldplaneeringus ja KSH

aruandes käsitletud. Karuputkekoloonia olemasolu võib tähendada piirangud ja tingimusi arenduste

juures, kuna peab arvestama looduskaitseseaduse §-s 57 sätestatud piiranguid. Keskkonnaamet

palub üldplaneeringut ja KSH aruannet karuputke osas täiendada. Tõrjes ja hävinud kolooniad on

muuhulgas nähtavad vastavast Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest. Rohkem infot karuputke

vöörliikide ja nende ohjamise kohta saab Keskkonnaameti kodulehelt.

5. Metsaraie (eriti lageraie) võib mõjutada rohevõrgustiku toimimist, kuid antud juhul ei ole seda

üldplaneeringus analüüsitud. Rohevõrgustiku tingimused on väga üldised, metsaraiet puudutavad

konkreetsed ja üheselt arusaadavad tingimused puuduvad.

5.1. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate

tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine üldplaneeringu

ülesanne. Ka Riigikohus tegi 18.12.2024 otsuse asjas nr 3-21-1658, milles on selgitatud

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga rohevõrgustiku kaitseks raiepiirangute seadmise

põhimõtteid. Palume analüüsida raiete teemat ning lisada vajalikud tingimused metsaraiele või

põhjendused, millest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et see ei ole vajalik.

3 (4)

5.2. KSH aruandes (lk 61) on toodud järgmine tingimus: „Arendustegevuste rohevõrgustikku

lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku

elemendist ja selle eesmärkidest.” Selle tingimuse täitmiseks on vajalik valla kõik RV elemendid

eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas kirjeldada iga elemendi eesmärk.

5.3. Võrreldes tugialadele ja koridorile seatud tingimusi võib jääda ekslik mulje, et koridorides on

tingimused rangemad. Kõik tingimused, mis kehtivad tugialades kehtivad üldplaneeringu järgi

ka koridorides. Koridorides on lisaks keeld loomade liikumist takistavaid piirdeaedade

rajamiseks. Tugialades seda ei ole. Palume tingimused üle vaadata ja tugialades tuua välja

tingimuste erisused, mis tagavad nende reaalse toimimise.

5.4. KSH aruandes (lk 61) tingimustes on toodud: „Rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel tuleb

arvestada rohelise võrgustiku toimimise tagamisega kaevandamisloale tingimuste seadmisel.”

Palume seda punkti täpsustada. Üldplaneeringu kaartide võrdlusel on näha, et palju on selliseid

konflikti alasid ja sellest lähtuvalt muuta RV või seada konkreetsemad tingimused. Tingimustes

on ka järgmine punkt: „Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel

paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning

inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.” Üldplaneeringu kaardilt pole arusaadav, kus seda

tehakse ja mida tähendab säilitamine, kas raadamise vältimist või lageraie vältimist.

5.5. Seletuskirja ptk-s „Rohevõrgustik Jõhvi linnas” soovitame ka viidata metsaseaduse § 42 lg- le 3,

mille kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat

metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Seega, Jõhvi linna territooriumile metsamaale

jäävad rohealad on samuti raieloa (metsateatise) kooskõlastamise kohustusega alad.

5.6. Keskkonnaamet saatis 03.04.2025 kirjaga nr 13-2/25/6789 kohalikele omavalitsustele (sh Jõhvi

vallale) kirja, mille palus üle kontrollida, kas üldplaneeringutega seotud raietingimused

kajastuvad metsaregistris kuvataval piirangute kaardikihil. Palume kindlasti ka uue

üldplaneeringu jõustudes tagada, et kõik alad, kus kehtivad mistahes piirangud metsaraiele (sh

kooskõlastamise vajadus, nt suvilapiirkondadega külgnevatel servaaladel), oleks kantud

korrektselt raiepiirangutega aladena PLANK andmekogusse, kust andmed liiguvad ka

metsaregistrisse.

6. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on toodud, et tugialades ja koridorides võib vastavalt

metsakorralduskavadele arendada majandustegevust ning mainitud on säästvat majandamist. Kas

metsakorralduskava alla mõeldakse metsamajandamiskava või mingit muud eraldi kava? Selgitame,

et metsamajandamiskava annab soovitusi edasisteks metsatöödeks inventeerimisandmete alusel

ning metsaseaduse kohaselt ei ole see kõigi raiete teostamiseks kohustuslik. Olenemata

metsamajandamiskavas toodud raiesoovitustest, kontrollib Keskkonnaamet raiete lubatavust

vastavalt õigusaktide nõuetele. Seega, kas on mõeldud, et metsade majandamisele üldplaneeringuga

piiranguid ei seata?

7. Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s „Vääriselupaik” on toodud: „Keskkonnaregistrisse kantud avalik-

õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga alal on keelatud raie, va

erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul.” Vastavalt keskkonnaministri

04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning

vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” §

26¹ lg-le 2 tuleb sõnastada „keskkonnaregistrisse” asemel „Eesti looduse infosüsteemi”.

8. Joonisel nr 3 toodud mäeeraldise teenindusmaa ja mäeeraldis (taotletav) ei vasta praegustele

andmetele, mis on näha Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduses. Palume andmed üle kontrollida.

4 (4)

9. Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 62) on toodud: „Enne kaevandamisloa taotlemist on soovitav viia

läbi avalik protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks

vajalikud kokkulepped ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste ja

probleemide tekkimise võimalusi.” Palume täpsustada, kes on ennetava koostöö läbiviimise

vastutavad osapooled. Täpsustada, kes algatab ja viib läbi avaliku protsessi, kas see on kaevandaja?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Anna-Maria Tael 5351 3920 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Lauri Saapar 5273872 (looduskasutus)

[email protected]

Piret Sepp 53341577 (maahooldus)

[email protected]

Reelika Lumi 56463909 (loodushoid)

[email protected]

Kerli Pettai 5302 2467 (vee-elustik)

[email protected]

Tarmo Evestus 5308 8511 (loodushoid)

[email protected]

Liilia Tamm 5692 8735 (metsandus)

[email protected]

Kersti Ritsberg 5302 5823 (maapõu)

[email protected]

JÕHVI VALLAVALITSUS

Transpordiamet 13.08.2025 nr 7-1.3/1861-9

[email protected]

Küsimus seoses Pühajõe õgvenduse

ära jätmise nõudega

Kirjutame teile seoses palvega avaldada arvamust Jõhvi üldplaneeringu eskiisi avalikul väljapanekul

laekunud Keskkonnaameti kirjale, mille kohaselt esitati ettepanek Pühajõe õgvenduse ära jätmise kohta.

Jõhvi vallavalitsus on antud momendil seisukohal, et Pühajõe õgvendus on käesolevasse planeeringusse

varasematest planeeringutest (eelmine Jõhvi üldplaneering, Ida-Viru maakonnaplaneering) üle toodud

kavatsus ning millega arvestab ka Transpordiameti Jõhvi-Toila Maantee 2+2 rekonstrueerimisprojekt oma

tänases seisus. Palume siinkohal teie seisukohta, kas ja millisel kujul on Transpordiamet üldplaneeringus

mainitud Pühajõe õgvendusega arvestanud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

Planeerimisspetsialist

Lisa: Keskkonnaameti kiri