Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond

Teie 10.05.2022 nr 7-1.3/2595-2

Meie 03.06.2022 nr 7.2-1/22/10528-2

Ettepanekud Jõhvi valla üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise

kavatsusele

Olete teavitanud Transpordiametit Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi üldplaneering)

algatamisest. Üldplaneering ja KSH on algatatud Jõhvi Vallavolikogu 21. aprillil 2022 otsusega

nr 57 .

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti

põhimääruse (PM), esitab Transpordiamet Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele

ettepanekud.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd Transpordiameti taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega.

1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Siduda planeeringusse Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik - so

riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.

1.2. Kanda planeeringusse maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „E20 Jõhvi-

Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori

määramine“ kavandatud teedevõrgustik, sealhulgas seatud tingimused 1:1.

1.3. Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97 algatati „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“. Asukoha eelvaliku etapis määratakse 2+2 ristlõikega

maanteele vajaliku trassikoridori asukoht, mille lisamine üldplaneeringusse võib

aktuaalseks saada alles üldplaneeringu koostamise lõpufaasis. Palume eriplaneeringu

asjus teha meiega täiendavat koostööd.

1.4. Palume arvestada, et Transpordiameti tellimusel on koostamisel riigitee 1 (E20) Tallinn-

Narva km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekt, mille eesmärgiks on kõnealuse

teelõigu ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt teemaplaneeringule. Lähtudes

asjaolust, et projekteerimise käigus täpsustub teemaplaneeringuga kavandatud lahendus,

2 (7)

võib tulenevalt üldplaneeringu ajagraafikust enne kooskõlastamist osutuda vajalikuks

projektlahenduse lisamine üldplaneeringu kaardile.

1.5. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata

perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.

Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas

kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma

funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas

tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav

tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on

klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega

ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla

vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine

käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse

viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema

liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse

üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend

OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.

Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi alt.

1.6. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade

määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu

faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on

kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha

määramise ülesandega.

1.7. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.5 nimetatud OLT-d vastavalt tänasele

liiklussagedusele.

1.8. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29

kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist

tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv Normidega piiratud.

1.9. Tuletame meelde, et Jõhvi linnas asuva viadukti osas on jäänud lahendamata omandi

ümbermääramine linna haldusalasse. Omandiküsimuste lahendamist ei pea käsitlema

üldplaneeringu osana, aga seoses üldplaneeringu koostamisega palume linnatänavate

sidusus ja plaanid seoses viaduktiga üle vaadata ning sobival hetkel võtta ühendust meie

maade osakonnaga [email protected] omandiküsimuste täpsustamiseks.

2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,

riigitee kaitsevööndi vähendamine:

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul

määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

2.2. Täpsustame, et EhS § 71 lõike 2 alusel on Jõhvi linna piiril kulgev riigitee nr 1 (E20)

Tallinn-Narva kogu ulatuses ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud

maanteed ehk E-teed ehk Euroopa teedevõrgu maanteed, mille kaitsevööndi laiused

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit, mille ulatuses soovime

olla kaasatud ruumiotsuste tegemisse.

2.3. Tammiku alevikku läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud

Tammiku alevikku läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel ning

3 (7)

välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning maanteede

funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m

äärmise sõiduraja välimisest servast järgmistes lõikudes:

2.3.1. Riigitee nr 93 Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku km 17,2-18,5 (riigitee nr

13101 ringristmikust kuni Tamme tänavani; vt joonis nr 1) – tugimaantee asub küll

alevikus, aga antud lõigul on tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga, kus

kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on kõrge ning puudub selge hoonestusjoon.

Olemasolevad hooned asuvad teest kaugel. Teelõik on sirge ning toetab eeldatavalt

ebapiisavalt kiiruspiirangust kinnipidamist. Teelt lähtuvate mõjude tõttu on sobilik ja

vajalik kehtestada laiem kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna

loomiseks. Hiljem põhjendada, miks on 10 m tänavakaitsevööndi puhul vaja ohutuse

tagamiseks arvestada normikohase külgnähtavusalaga 16 m, on keerukam ja suurema

halduskoormusega, kui kohe kehtestada 30 m laiune teekaitsevöönd ning anda

lahenduspõhiselt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Joonis nr 1. Riigitee km 17,2-18,5 vahemik tähistatud sinise joonega.

2.3.2. Riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda km 2,57-3,4 (Tammiku aleviku piirides) – riigitee

asub aleviku piiril, ümbritsev keskkond on asulaväline (hooned asuvad kaugel ning

kiirusrežiim on 90 km/h). Põhjendused on esitatud punktis 2.3.1.

Joonis nr 2. Riigitee km 2,57-3,4 vahemik tähistatud sinise joonega.

2.4. Kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool tiheasustusala, kaalub Transpordiamet

kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva

kaitsevööndi laiuse vähendamist.

2.5. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis

esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis.

4 (7)

3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:

3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke

hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud

liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul

või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus.

3.2. Olulise liiklussagedusega teede (OLT) ümberehitamise perspektiivil tuleb piirkonna

arendusel arvestada senise liikluslahenduse oluliste muudatustega, mh mahasõidu tüüpi

ristumiskohtade ja kohalike teede ristmike sulgemisega ning juurdepääsude lahendusega

kogujateede kaudu liiklussõlmedest.

3.3. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute

maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

3.4. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise

kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja

olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

3.5. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva

rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee

rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee

omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest

servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja

D = rootori e. tiiviku diameeter). Riigitee nr 1 ümberehituse puhul tuleb arvestada vähimat

kaugust planeeringutega määratud trassikoridori servast.

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla

vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

3.6. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg-

ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral.

3.7. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust

ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja

elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest

tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede

võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

5 (7)

3.8. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik

juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud

juhtudel koostöös Transpordiametiga.

3.9. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul

anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.

Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:

4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel

arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega

vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle.

4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on

ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Transpordiametiga määrata

perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale

teele.

4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad

arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade

vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude

kavandamisel vt punkti 1.5.

4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et

kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt

koostöös Transpordiametiga.

4.5. Määrata koostöös Transpordiametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava

teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse

tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe

või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,

sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine,

olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade

rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna

teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.

Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud

kirjeldus.

5. Liikuvus ja ühistransport

5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu

koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja

mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest

lähtuva mõistega OLT.

5.2. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi

ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu

ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes

olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed

piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal

ühistranspordi arendamiseks.

6. Mürakategooriate määramine

6 (7)

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate

määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva

müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et

arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute

(õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega

nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele

7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,

vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes

kavandavast üldplaneeringu lahendusest.

7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,

sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link

allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie

kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute

arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama

käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt

sobivaimaid lahendusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: Transpordiameti veebilehelt leitav teave:

Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud

Transpordi arengukava

Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid

Riigiteede liigid

Riiklik teeregister

Liiklussageduse statistika

Liiklusloendus kergliiklusteedel

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

Strateegiline mürakaart

Õhusaaste

Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus

7 (7)

Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“

Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid

Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa

„Maanteede projekteerimisnormid“

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf

Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“:

https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf

https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]