Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-4/2019-11 |
| Registreeritud | 27.03.2024 |
| Sünkroonitud | 28.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
| Toimik | 10-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Ilona Põld (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Vabakutsete talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2024-03-27 10:00:08
Justiitsministeerium Teie 26.02.2024 nr 10-4/2019-1
[email protected] Meie 27.03.2024 nr 4/59
Arvamuse esitamine maksejõuetuse teenistuse
2023. a tegevusaruande kohta
Lugupeetud Madis Timpson
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruande raames tehtud ettepanekute osas. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad maksejõuetuse teenistuse tehtud ettepanekute kohta.
1. Maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruande käigus on tehtud Justiitsministeeriumile ettepanek muuta ärikeelu kohaldamist nii, et ärikeeldu saaks kaalutlusõiguse alusel kohaldada kõigile pankrotiseaduse § 117 nimetatud võlgnike lähikondsetele ning ärikeelu saaksid kohaldada registrite juures töötavad kohtunikud (kohtunikuabid), kes tegelevad majandusaasta aruannetega, Maksejõuetuse teenistus kui riiklik järelevalveorgan, Maksu- ja Tolliamet ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohus.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse põhimõte. Ettevõtlusvabadust piirab oluliselt PankrS-ga ettenähtud ärikeeld, mis võib kehtida kolm aastat pärast pankrotimenetluse lõppu. Seega on oma olemuselt tegemist intensiivse ettevõtlusvabaduse riivega, mille kohaldamine peab igal üksikul juhul olema proportsionaalne ja põhjalikult kaalutud. Kaubanduskoda ei toeta maksejõuetuse teenistuse 2023. aastaaruande käigus tehtud ärikeelu kohaldamise ettepanekut, kuna PankrS § 19 lg-s 1 ja 3 on juba sätestatud, kellele ärikeeldu kohaldada saab ning me ei toeta ärikeelu kohaldamisala laiendamist PankrS § 117 sätestatud isikute ringile, kuna pole selge, millised elulised asjaolud võiksid õigustada nende isikute põhivabadustesse sekkumise. Lisaks ei toeta Kaubanduskoda ärikeeldu kohaldamise õiguse andmist haldusorganile, kuna näeme, et see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega.
Siiski toetab Kaubanduskoda ärikeelu regulatsiooni analüüsimist, et leida võimalusi, kuidas muuta ärikeelu regulatsioon tõhusamaks ja mõjusamaks.
2. Kaubanduskoda toetab Maksejõuetuse teenistuse ettepanekut töötada välja infotehnoloogiline kontseptsioon ja IT arhitektuuriline kontseptsioon kõigi maksejõuetusmenetluste kajastamiseks. Kaubanduskoja hinnangul aitaks selline süsteem tõhustada maksejõuetusemenetlust ja kiirendaks infovahetust osaliste ja menetlejate vahel.
3. Justiitsministeeriumile tehtud ettepanekus on välja toodud idee kehtestada pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisreeglid, hea tava ja eetikakoodeks. Hetkel on pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava KTS § 75 lg 2 alusel kehtestanud ning see on kehtiv. Samuti on advokatuuril kehtiv advokaatide eetikakoodeks. Kaubanduskoja hinnangul ei ole hetkel välja toodud, miks kehtivad eetikanormid ei sobi või miks on neid vaja muuta.
4. Maksejõuetuse teenistus on teinud ettepaneku, millega soovitakse muuta pankrotiseaduse § 13 lg 1 ja lg 2 selliselt, et võlgnik peab senisest põhjalikumalt ja täpsemalt esitama informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise ning maksejõuetuse põhjuste kohta. Kehtiva PankrS § 13 lg 1 ja 2 järgi on võlgnikul juba praegu kohustus oma maksejõuetust põhistada koos maksejõetuse põhjustega ning PankrS § 85 lg 1 järgi on võlgnikul ka teabe andmise kohustus nii enne kui ka peale pankroti välja kuulutamist. Leiame, et võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamine tuleks hoida võimalikult lihtsana, et makseraskustesse sattumisel ei saaks liigsed formaalsused ning esitatavate andmete maht ja detailsus pankrotiavalduse esitamisel takistuseks. Kaubanduskoda on seisukohal, et nõuete karmistamine võib saada pankrotiavalduste esitamisele takistavaks asjaoluks.
5. Kaubanduskoda toetab maksejõuetuse teenistuse ettepanekut analüüsida ja teha mõjuhinnang kõigi maksejõuetusteenuste osutamiseks kulutatud riigieelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust ja tulemuslikkust võlausaldajatele saadud reaalse kasu / avalike hüvede näol.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto [email protected]
[email protected] Meie 27.03.2024 nr 4/59
Arvamuse esitamine maksejõuetuse teenistuse
2023. a tegevusaruande kohta
Lugupeetud Madis Timpson
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruande raames tehtud ettepanekute osas. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad maksejõuetuse teenistuse tehtud ettepanekute kohta.
1. Maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruande käigus on tehtud Justiitsministeeriumile ettepanek muuta ärikeelu kohaldamist nii, et ärikeeldu saaks kaalutlusõiguse alusel kohaldada kõigile pankrotiseaduse § 117 nimetatud võlgnike lähikondsetele ning ärikeelu saaksid kohaldada registrite juures töötavad kohtunikud (kohtunikuabid), kes tegelevad majandusaasta aruannetega, Maksejõuetuse teenistus kui riiklik järelevalveorgan, Maksu- ja Tolliamet ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohus.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse põhimõte. Ettevõtlusvabadust piirab oluliselt PankrS-ga ettenähtud ärikeeld, mis võib kehtida kolm aastat pärast pankrotimenetluse lõppu. Seega on oma olemuselt tegemist intensiivse ettevõtlusvabaduse riivega, mille kohaldamine peab igal üksikul juhul olema proportsionaalne ja põhjalikult kaalutud. Kaubanduskoda ei toeta maksejõuetuse teenistuse 2023. aastaaruande käigus tehtud ärikeelu kohaldamise ettepanekut, kuna PankrS § 19 lg-s 1 ja 3 on juba sätestatud, kellele ärikeeldu kohaldada saab ning me ei toeta ärikeelu kohaldamisala laiendamist PankrS § 117 sätestatud isikute ringile, kuna pole selge, millised elulised asjaolud võiksid õigustada nende isikute põhivabadustesse sekkumise. Lisaks ei toeta Kaubanduskoda ärikeeldu kohaldamise õiguse andmist haldusorganile, kuna näeme, et see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega.
Siiski toetab Kaubanduskoda ärikeelu regulatsiooni analüüsimist, et leida võimalusi, kuidas muuta ärikeelu regulatsioon tõhusamaks ja mõjusamaks.
2. Kaubanduskoda toetab Maksejõuetuse teenistuse ettepanekut töötada välja infotehnoloogiline kontseptsioon ja IT arhitektuuriline kontseptsioon kõigi maksejõuetusmenetluste kajastamiseks. Kaubanduskoja hinnangul aitaks selline süsteem tõhustada maksejõuetusemenetlust ja kiirendaks infovahetust osaliste ja menetlejate vahel.
3. Justiitsministeeriumile tehtud ettepanekus on välja toodud idee kehtestada pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisreeglid, hea tava ja eetikakoodeks. Hetkel on pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava KTS § 75 lg 2 alusel kehtestanud ning see on kehtiv. Samuti on advokatuuril kehtiv advokaatide eetikakoodeks. Kaubanduskoja hinnangul ei ole hetkel välja toodud, miks kehtivad eetikanormid ei sobi või miks on neid vaja muuta.
4. Maksejõuetuse teenistus on teinud ettepaneku, millega soovitakse muuta pankrotiseaduse § 13 lg 1 ja lg 2 selliselt, et võlgnik peab senisest põhjalikumalt ja täpsemalt esitama informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise ning maksejõuetuse põhjuste kohta. Kehtiva PankrS § 13 lg 1 ja 2 järgi on võlgnikul juba praegu kohustus oma maksejõuetust põhistada koos maksejõetuse põhjustega ning PankrS § 85 lg 1 järgi on võlgnikul ka teabe andmise kohustus nii enne kui ka peale pankroti välja kuulutamist. Leiame, et võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamine tuleks hoida võimalikult lihtsana, et makseraskustesse sattumisel ei saaks liigsed formaalsused ning esitatavate andmete maht ja detailsus pankrotiavalduse esitamisel takistuseks. Kaubanduskoda on seisukohal, et nõuete karmistamine võib saada pankrotiavalduste esitamisele takistavaks asjaoluks.
5. Kaubanduskoda toetab maksejõuetuse teenistuse ettepanekut analüüsida ja teha mõjuhinnang kõigi maksejõuetusteenuste osutamiseks kulutatud riigieelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust ja tulemuslikkust võlausaldajatele saadud reaalse kasu / avalike hüvede näol.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruande kohta.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2024-03-27 10:00:08
Justiitsministeerium Teie 26.02.2024 nr 10-4/2019-1
[email protected] Meie 27.03.2024 nr 4/59
Arvamuse esitamine maksejõuetuse teenistuse
2023. a tegevusaruande kohta
Lugupeetud Madis Timpson
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruande raames tehtud ettepanekute osas. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad maksejõuetuse teenistuse tehtud ettepanekute kohta.
1. Maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruande käigus on tehtud Justiitsministeeriumile ettepanek muuta ärikeelu kohaldamist nii, et ärikeeldu saaks kaalutlusõiguse alusel kohaldada kõigile pankrotiseaduse § 117 nimetatud võlgnike lähikondsetele ning ärikeelu saaksid kohaldada registrite juures töötavad kohtunikud (kohtunikuabid), kes tegelevad majandusaasta aruannetega, Maksejõuetuse teenistus kui riiklik järelevalveorgan, Maksu- ja Tolliamet ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohus.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse põhimõte. Ettevõtlusvabadust piirab oluliselt PankrS-ga ettenähtud ärikeeld, mis võib kehtida kolm aastat pärast pankrotimenetluse lõppu. Seega on oma olemuselt tegemist intensiivse ettevõtlusvabaduse riivega, mille kohaldamine peab igal üksikul juhul olema proportsionaalne ja põhjalikult kaalutud. Kaubanduskoda ei toeta maksejõuetuse teenistuse 2023. aastaaruande käigus tehtud ärikeelu kohaldamise ettepanekut, kuna PankrS § 19 lg-s 1 ja 3 on juba sätestatud, kellele ärikeeldu kohaldada saab ning me ei toeta ärikeelu kohaldamisala laiendamist PankrS § 117 sätestatud isikute ringile, kuna pole selge, millised elulised asjaolud võiksid õigustada nende isikute põhivabadustesse sekkumise. Lisaks ei toeta Kaubanduskoda ärikeeldu kohaldamise õiguse andmist haldusorganile, kuna näeme, et see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega.
Siiski toetab Kaubanduskoda ärikeelu regulatsiooni analüüsimist, et leida võimalusi, kuidas muuta ärikeelu regulatsioon tõhusamaks ja mõjusamaks.
2. Kaubanduskoda toetab Maksejõuetuse teenistuse ettepanekut töötada välja infotehnoloogiline kontseptsioon ja IT arhitektuuriline kontseptsioon kõigi maksejõuetusmenetluste kajastamiseks. Kaubanduskoja hinnangul aitaks selline süsteem tõhustada maksejõuetusemenetlust ja kiirendaks infovahetust osaliste ja menetlejate vahel.
3. Justiitsministeeriumile tehtud ettepanekus on välja toodud idee kehtestada pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisreeglid, hea tava ja eetikakoodeks. Hetkel on pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava KTS § 75 lg 2 alusel kehtestanud ning see on kehtiv. Samuti on advokatuuril kehtiv advokaatide eetikakoodeks. Kaubanduskoja hinnangul ei ole hetkel välja toodud, miks kehtivad eetikanormid ei sobi või miks on neid vaja muuta.
4. Maksejõuetuse teenistus on teinud ettepaneku, millega soovitakse muuta pankrotiseaduse § 13 lg 1 ja lg 2 selliselt, et võlgnik peab senisest põhjalikumalt ja täpsemalt esitama informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise ning maksejõuetuse põhjuste kohta. Kehtiva PankrS § 13 lg 1 ja 2 järgi on võlgnikul juba praegu kohustus oma maksejõuetust põhistada koos maksejõetuse põhjustega ning PankrS § 85 lg 1 järgi on võlgnikul ka teabe andmise kohustus nii enne kui ka peale pankroti välja kuulutamist. Leiame, et võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamine tuleks hoida võimalikult lihtsana, et makseraskustesse sattumisel ei saaks liigsed formaalsused ning esitatavate andmete maht ja detailsus pankrotiavalduse esitamisel takistuseks. Kaubanduskoda on seisukohal, et nõuete karmistamine võib saada pankrotiavalduste esitamisele takistavaks asjaoluks.
5. Kaubanduskoda toetab maksejõuetuse teenistuse ettepanekut analüüsida ja teha mõjuhinnang kõigi maksejõuetusteenuste osutamiseks kulutatud riigieelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust ja tulemuslikkust võlausaldajatele saadud reaalse kasu / avalike hüvede näol.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto [email protected]
[email protected] Meie 27.03.2024 nr 4/59
Arvamuse esitamine maksejõuetuse teenistuse
2023. a tegevusaruande kohta
Lugupeetud Madis Timpson
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruande raames tehtud ettepanekute osas. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad maksejõuetuse teenistuse tehtud ettepanekute kohta.
1. Maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruande käigus on tehtud Justiitsministeeriumile ettepanek muuta ärikeelu kohaldamist nii, et ärikeeldu saaks kaalutlusõiguse alusel kohaldada kõigile pankrotiseaduse § 117 nimetatud võlgnike lähikondsetele ning ärikeelu saaksid kohaldada registrite juures töötavad kohtunikud (kohtunikuabid), kes tegelevad majandusaasta aruannetega, Maksejõuetuse teenistus kui riiklik järelevalveorgan, Maksu- ja Tolliamet ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohus.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse põhimõte. Ettevõtlusvabadust piirab oluliselt PankrS-ga ettenähtud ärikeeld, mis võib kehtida kolm aastat pärast pankrotimenetluse lõppu. Seega on oma olemuselt tegemist intensiivse ettevõtlusvabaduse riivega, mille kohaldamine peab igal üksikul juhul olema proportsionaalne ja põhjalikult kaalutud. Kaubanduskoda ei toeta maksejõuetuse teenistuse 2023. aastaaruande käigus tehtud ärikeelu kohaldamise ettepanekut, kuna PankrS § 19 lg-s 1 ja 3 on juba sätestatud, kellele ärikeeldu kohaldada saab ning me ei toeta ärikeelu kohaldamisala laiendamist PankrS § 117 sätestatud isikute ringile, kuna pole selge, millised elulised asjaolud võiksid õigustada nende isikute põhivabadustesse sekkumise. Lisaks ei toeta Kaubanduskoda ärikeeldu kohaldamise õiguse andmist haldusorganile, kuna näeme, et see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega.
Siiski toetab Kaubanduskoda ärikeelu regulatsiooni analüüsimist, et leida võimalusi, kuidas muuta ärikeelu regulatsioon tõhusamaks ja mõjusamaks.
2. Kaubanduskoda toetab Maksejõuetuse teenistuse ettepanekut töötada välja infotehnoloogiline kontseptsioon ja IT arhitektuuriline kontseptsioon kõigi maksejõuetusmenetluste kajastamiseks. Kaubanduskoja hinnangul aitaks selline süsteem tõhustada maksejõuetusemenetlust ja kiirendaks infovahetust osaliste ja menetlejate vahel.
3. Justiitsministeeriumile tehtud ettepanekus on välja toodud idee kehtestada pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisreeglid, hea tava ja eetikakoodeks. Hetkel on pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava KTS § 75 lg 2 alusel kehtestanud ning see on kehtiv. Samuti on advokatuuril kehtiv advokaatide eetikakoodeks. Kaubanduskoja hinnangul ei ole hetkel välja toodud, miks kehtivad eetikanormid ei sobi või miks on neid vaja muuta.
4. Maksejõuetuse teenistus on teinud ettepaneku, millega soovitakse muuta pankrotiseaduse § 13 lg 1 ja lg 2 selliselt, et võlgnik peab senisest põhjalikumalt ja täpsemalt esitama informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise ning maksejõuetuse põhjuste kohta. Kehtiva PankrS § 13 lg 1 ja 2 järgi on võlgnikul juba praegu kohustus oma maksejõuetust põhistada koos maksejõetuse põhjustega ning PankrS § 85 lg 1 järgi on võlgnikul ka teabe andmise kohustus nii enne kui ka peale pankroti välja kuulutamist. Leiame, et võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamine tuleks hoida võimalikult lihtsana, et makseraskustesse sattumisel ei saaks liigsed formaalsused ning esitatavate andmete maht ja detailsus pankrotiavalduse esitamisel takistuseks. Kaubanduskoda on seisukohal, et nõuete karmistamine võib saada pankrotiavalduste esitamisele takistavaks asjaoluks.
5. Kaubanduskoda toetab maksejõuetuse teenistuse ettepanekut analüüsida ja teha mõjuhinnang kõigi maksejõuetusteenuste osutamiseks kulutatud riigieelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust ja tulemuslikkust võlausaldajatele saadud reaalse kasu / avalike hüvede näol.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto [email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus | 23.04.2024 | 3 | 10-4/2019-12 | Väljaminev kiri | jm | Eesti Pangaliit |
| Arvamus | 27.03.2024 | 1 | 10-4/2019-10 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Maakohus |
| Arvamus | 26.03.2024 | 1 | 10-4/2019-9 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Ülikooli õigusteaduskond |
| Vastus | 26.03.2024 | 1 | 10-4/2019-8 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Pangaliit |
| Arvamus | 25.03.2024 | 2 | 10-4/2019-6 🔒 | Sissetulev kiri | jm | Harju Maakohus Tallinna kohtumaja |
| Arvamuse edastamine | 25.03.2024 | 1 | 10-4/2019-5 | Sissetulev kiri | jm | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Vastus | 25.03.2024 | 1 | 10-4/2019-7 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Advokatuur |
| Vastus | 22.03.2024 | 3 | 10-4/2019-4 | Sissetulev kiri | jm | Riigiprokuratuur |
| Justiitsministeeriumi ettepanekud maksejõuetusmenetluste kohta | 21.03.2024 | 3 | 10-4/2019-2 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Ringkonnakohtu kohtumaja |
| Arvamuse edastamine | 21.03.2024 | 3 | 10-4/2019-3 | Sissetulev kiri | jm | Maksu- ja Tolliamet |
| Kiri | 26.02.2024 | 27 | 10-4/2019-1 | Väljaminev kiri | jm | Riigikohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Notarite Koda, Teenusmajanduse Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Tartu Ülikooli õigusteaduskond , Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, Eesti Võlausaldajate Liit, Eesti Võlanõustajate Liit, Eesti Pangaliit, Riigiprokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Vabaühenduste Liit, Maksu- ja Tolliamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT, Eesti Kindlustusseltside Liit, Sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Finantsinspektsioon, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Konkurentsiamet, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, Tartu Maakohus, Pärnu Maakohus, Viru Maakohus |