Arvamuse edastamine

Registrikood: 74002523

_____________________________________________________________________________

Tartu mnt 16, tel 646 3773 [email protected] SEB pank 10117 Tallinn a/a EE651010220111133018

Kalle Laanet

Justiitsminister

Justiitsministeerium Teie: 26.02.2024 nr 10-4/2019-1

[email protected] Meie: 22.03.2024 nr 3-1/4-1

Arvamuse avaldamine maksejõuetuse

teenistuse tõstatatud küsimuste ja ettepanekute

kohta

Lugupeetav justiitsminister Kalle Laanet

Esitasite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi Koda) arvamuse

avaldamiseks maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruandes tõstatatud küsimused

ja ettepanekud. Esitame neile alljärgneva vastuse.

1. Maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, millega soovitakse muuta pankrotiseaduse § 13

lg 1 ja lg 2 selliselt, et võlgnik peab senisest põhjalikumalt ja täpsemalt esitama

informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise ning maksejõuetuse põhjuste kohta,

Koda ei toeta. Kehtiva pankrotiseaduse sätete alusel on võlgnikul kohustus põhistada

pankrotiavalduses maksejõuetus. Seadus ei täpsusta põhistuse detailsusastet. Lisaks on

pankrotiseaduse § 85 lg 1 järgi võlgnikul teabe andmise kohustus ka nii enne kui ka

peale pankroti väljakuulutamist. Siiski ei ole seaduse muutmine põhjendatud. Nõue, et

võlgnik esitaks maksejõuetuse tekkimise aja kohta õige info, ei pruugi olla tulemuslik.

Maksejõuetuse tekkimise ajal on tähtsus näiteks juhatuse liikme vastutusmenetluses

ning ei saa nõuda, et juhatuse liige annaks kohtule vabatahtlikult ennast süüstavat

teavet. Võlgnik peaks olema võimeline esitama pankrotiavalduse iseseisvalt ilma

juriidilist kõrgharidust omavate asjatundjate abita ning ilma ebamõistliku kartuseta

enda süüstamise ees. Võimaliku vastutuse üle toimuvas vaidluses peaks hageja

(näiteks pankrotihaldur või maksuhaldur) igal juhul tõendama tegeliku maksejõuetuse

tekkimise aja olenemata sellest, mida võlgnik arvas ja kirjutas pankrotiavaldusse.

Pigem tuleks kujundada menetluspraktikat ja kohtu rolli. Nõuete karmistamine on

pankrotiavalduste esitamisele takistavaks asjaoluks. Juriidilise isiku puhul on

pankrotimenetlusse sisenemine pelgalt 10-eurose riigilõivuga liialt madal lävi. Tuleb

luua regulatsioon, mis aitaks kaasa, et äriühingu vara ja osakapital ei oleks

pankrotiavalduse esitamise ajaks täielikult ära kulutatud ja pankrotivara oleks veel

vähemalt osaliselt alles, et katta pankrotimenetluse kulusid ning tasuda võlausaldajate

nõudeid. Koda teeb ettepaneku, et koos pankrotiavaldusega peab äriühing

deponeerima kohtu deposiiti summa, mis võrdub kahe kehtiva miinimumpalgaga.

Ainult sellisel juhul algataks kohus tavapärase juriidilise isiku pankrotiavalduse

läbivaatamise menetluse. Kui deposiiti raha ei maksta, siis kohus ajutist haldurit ei

nimeta. Kui võlausaldajad konkreetse võlgniku suhtes pankrotiavaldust ei esita, saab

sellised äriühingud kustutada registrist lihtsustatud menetlusega.

2

2. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, et võlgnik peab esitama enda

pankrotiavalduse otse kas Maksejõuetuse teenistusele ja/või Maksu- ja Tolliametile,

kes tuvastavad asjas olulised asjaolud vastavalt haldusmenetluse seadusele ning

esitavad maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtule taotluse, mida varatu

juriidilisest isikust võlgnikuga konkreetses maksejõuetusasjas edasi teha st kas pankrot

välja kuulutada avaliku uurimisena või pankrotimenetlus lõpetada ja/või kohaldada

võlgniku lähikondsetele vastutust (karistust). Koda on seisukohal, et pankrotimenetlus

peab jääma kohtulikuks menetluseks. Liiati on Maksu- ja Tolliamet väga sageli

pankrotimenetlustes üheks võlausaldajaks, mistõttu ei ole õiguspärane tõsta ühe

võlausaldaja rolli teistest suuremaks. Samuti on tavapärane, et Maksu- ja Tolliametil

on kohtuvaidlus seoses vastutusotsusega hoopis juhatusega ja võimalik, et ka

võlausaldajatega!. Sellisel juhul ei ole selge, kuidas on tagatud erapooletus

pankrotiavalduse läbivaatamisel või kelle huvidest lähtuvalt Maksu- ja Tolliamet

seisukoha annab. Teenistuse ettepaneku mõtteks on Koja arusaamist mööda

suurendada riiklikku kontrolli maksejõuetusasjade üle. Meil kehtib võimude lahususe

printsiip ja õigust mõistab kohus, mitte Maksu-ja Tolliamet või Maksejõuetuse

teenistus. Kohus saab juriidilistest isikutest võlgnike pankrotiavalduste lahendamisega

piisavalt hästi hakkama.

Koja hinnangul on tarvilik kavandada lihtsustatud lõpetamismenetlus

sundlõpetamisele määratud juriidilistele isikutele. Ettepanek puudutab juhtumeid, kus

sundlõpetamisele määratud juriidilisel isikul vara ei ole ja võlausaldajaid on vähe või

nõuded väikesed. Sellisel juhul võiks juriidilise isiku likvideerida ilma

pankrotimenetlust läbimata.

3. Pankrotiavalduse menetlemise raugemise korral pankrotiseaduse § 29 alusel võlgniku

pankrotti välja ei kuulutata. Sellisel juhul ei ole kohtul alust rakendada ärikeeldu

võlgnikust juriidilise isikuga seotud füüsilistele isikutele. Ärikeeldu taotlejate ringi ei

peaks laiendama. Selle määrajaks peab jääma vaid kohus. Kui isik on toime pannud

raske juhtimisvea ja ajutine haldur on selle tuvastanud, siis võiks kohus

rakendada sanktsioonilist tähtajalist ärikeeldu. Preventiivne (varasemas seaduses

automaatne) ärikeeld ei aita kellegi olukorda parandada. Liiati ei ole Koja hinnangul

eesmärgipärane seada piiranguid äritegevuse jätkamisele peale pankrotimenetlust,

kuna ärikeskkonnale on kasulik julgustada inimesi tegelema äritegevusega ka pärast

äriühingu pankrotti. Ärikeelu mitteseadmisega või tühistamisega tekkinud

menetluskulusid ei tohi jätta pankrotivara- ega pankrotihalduri kanda.

4. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse väljajätmist kohtuliku kontrolli alt. Koda

on seisukohal, et pankrotimenetluse kohtulikku järelevalvet ei ole võimalik ja

otstarbekas ära kaotada, kuna õigusemõistmist ei saa üle anda haldusorganile ka juhul,

kui võlausaldajad ei ole menetlusest huvitatud. Ilmselt vajab selgitamist, kas

maksejõuetusmenetlus on tsiviilkohtumenetluse normide alusel algusest lõpuni

menetletav või mingis osas haldusmenetluse normide alusel? Küsimus on oluline,

kuna eri liiki menetluste korral on ka näiteks kaebeõiguse teostamise võimalused ja

kord erinevad, aga ka menetlustoimingute korraldus erinevad. Kui teenistus väljub

pankrotikohtu järelevalve alt, peaks hakkama teenistuse otsuseid kui haldusakte

vaidlustama halduskohtus. Koda teeb ettepaneku muuta pankrotiseaduse § 65 lg 3

selliselt, et pankrotihaldur võiks saada tasu jooksvalt, mitte vaid nii, et kuni pooles

ulatuses esialgse tasuna ja tasu põhiosa menetluse lõppedes. Pankrotimenetlused on

3

pikad ja kestavad aastaid ning eelkõige seetõttu, et pankrotimenetlusega on seotud ka

kohtu- ja kriminaalmenetlused.

5. Koda toetab maksejõuetuse teenistuse ettepanekut analüüsida kõigi

maksejõuetusteenuste osutamiseks kulutatud riigieelarveliste vahendite kasutamise

otstarbekust ja tulemuslikkust võlausaldajatele saadud reaalse kasu / avalike hüvede

näol. Täpsustame, et peamiselt seisneb riigi kulu kohtupidamise tagamises, mis näiteks

saneerimismenetluses on üsna väheoluline kulu. Üldiselt viiakse juriidilise isiku

pankrotimenetlused ja saneerimismenetlused läbi võlgniku ja võlausaldajate rahaliste

vahendite arvelt.

6. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, vaid on seisukohal, et on

kutsekogu juhatuse kaudu suutnud korrektselt täita kutsekogu liikmete üle arvestuse

pidamist, sh pankrotiseaduse §-s 59 sätestatud nõudeid. Koja kutsekogu juhatus tegi

18.05.2023 justiitsministrile ettepaneku tunnistada kehtetuks pankrotiseaduse § 59 lg

2 p 7. Ettepanekus märgiti, et igaühel on võimalik läbi „Ametlike Teadaannete“

otsingusüsteemi võimalik kiiresti leida konkreetses pankrotiasjas pankrotihalduriks

määratud isiku andmed. Maksejõuetuse teenistuse juhataja soovi täitmiseks hinnata

kõnealuste andmete pinnalt iga pankrotihaldurina tegutseva isiku töökoormust, tuleks

nimekirja kanda menetluskäiku puudutavad andmed (millises etapis menetlus on,

võlausaldajate ja nõuete hulk, kaebuste ja kohtuvaidluste hulk ja menetlemise etapp,

pankrotivara olemasolu, hulk ja tagasivõitmise ning realiseerimise andmed jms).

Selliste andmete kogumine pankrotihaldurite nimekirjas avaldamiseks teadmata, kas

ja millisel eesmärgil keegi neid reaalselt kasutab, on ebaproportsionaalselt mahukas

tööülesanne. Lisaks on see töö ressursirohke ja kallis ning haldurite tasust makstavate

liikmemaksude arvelt pole mõistlik sellist tööd asjatult teha.

Justiitsminister märkis oma 21.06.2023 antud vastuses, et Koja peetavas

pankrotihaldurite nimekirjas on pankrotimenetluste andmete puhul aktsepteeritav

lahendus ka üldine viitamine väljaandele „Ametlikud Teadaanded“, kus huvitatud isik

saab pankrotimenetluste teadaannetega tutvuda.

7. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, vaid on seisukohal, et on

kutsekogu juhatuse kaudu suutnud korrektselt täita haldusjärelevalvealaseid

ülesandeid. Ilmselt on maksejõuetuse teenistuse ettepanek koondada kogu

pankrotiseaduses § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate haldusjärelevalve

maksejõuetuse teenistuse kätte ühenduses eelneva ettepanekuga, mistõttu tuleb neid

käsitleda seotult. Maksejõuetuse teenistusel on juba kehtiva pankrotiseaduse § 70 lg 5

p 8 alusel haldusjärelevalve teostamiseks õigus esitada haldurile ettekirjutusi.

8. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, millega peaks justiitsminister

kehtestama pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate käitumisreeglid,

hea tava ja eetikakoodeks.

Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava on Koja kutsekogu

kehtestanud ja see on täitnud ning täidab ka edaspidi oma eesmärki – sätestada

pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja kutsega kaasnevad käitumise üldised

põhimõtted. Hea kutsetava järgimine aitab kaasa kutsekogu liikme kutse

kohusetundlikule ja laitmatule pidamisele ning väärikale käitumisele. Vastavalt

vajadusele on Koja kutsekogu head kutsetava aja jooksul täpsustanud. Näiteks on hea

kutsetava uuendamise otsustamine 27. märtsil 2024 toimuva korralise kutsekogu

päevakorras.

4

9. Koja hinnangul võib maksejõuetusmenetluste ühtne infosüsteem olla küll atraktiivne

idee, kuid praktikas ei ole selle loomine perspektiivne. Märkimisväärne probleem on

pigem selles, et võlausaldajad ei oska nõudeid vormistada. Võlausaldajate nõuded ei

ole standardsed, mistõttu on nende kontroll ja neile vastuväidete esitamine

töömahukas. Kui oleks võimalik rakendada tehisintellekti võimekust tuvastamaks, kas

nõude puhul oli tegu vastutustundliku laenamise ja tarbijakrediidi nõuete täitmise või

rikkumisega, siis oleks see tõhusaks abiks füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlustes.

Seda rolli peab kandma riik. Kojal ei ole võimekust kutsekogu raha eest täiendavat

infosüsteemi arendada ega hallata. Näiteks Koja ametikogu peetava ühe infosüsteemi

iga-aastane haldus ja jooksev arendus maksab üle 150 000 euro. Koja kutsekogu

eelarve tulud on viimastel aastatel ületanud kulusid vaid 10-20 tuhande euro võrra

aastas. Sellise tulemiga ei ole ilmselgelt võimalik võtta täiendavat püsikulu

infosüsteemi haldamise näol, rääkimata selle infosüsteemi loomisest.

Mis puutub kutsekogu liikmete asjaajamise reeglite ühtlustamisse, siis on Koja

kutsekogu juhatus keskselt koostanud pankrotihalduri büroos kehtestamiseks vajalike

regulatsioonide (näiteks rahapesu ennetamise, andmekaitse, andmekandjate haldamise

jm) näidisdokumendid, aga ka pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude

kalkulatsioon näidisvormi. Kutsekogu liikmetel, kes tegutsevad advokaadina, on

Advokatuuri seadusest ja Advokatuuri sisemistest reeglitest tulenevad reeglid juba

olemas. Toimikute pidamise nõuded pankrotiseaduse § 54 nimetatud isikule on

reguleeritud justiitsministri määrusega „Pankrotihalduri toimikule ja

pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded“. Muude

asjaajamise reeglite ühtlustamine võib samuti tulla juhatuse päevakorda, kui selleks on

praktiline vajadus. Peab siiski silmas pidama, et kutsekogu liikmed on vabakutselised,

kes pühendavad enda tööaega maksejõuetusasjade ajamisele väga erinevalt – Koja

kutsekogus on isikuid, kel on töös väga palju maksejõuetusmenetlusi, aga ka neid, kel

ei ole aasta jooksul olnud ühtegi menetlust.

10. Koda toetab maksejõuetuse teenistuse ettepanekut maksejõuetuskohtunike

spetsialiseerumiseks.

Koja hinnangul on Maksejõuetuse teenistus oma esimesel tegevusaastal pühendunud

liigselt maksejõuetusmenetluste korralduse aluste muutmisele olukorras, kus 1. veebruaril

2021. aastal jõustunud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega rakendati

mitmeid aastaid kestnud maksejõuetusõiguse revisjoni tulemused. Koja hinnangul on

maksejõuetusmenetluste korraldamise põhialused põhjalikult ja erinevate institutsioonide

vahel põhjalikult läbi arutatud ning vahepeal ei ole midagi nii oluliselt muutunud, et peaks

tegema kiires korras ja senist korraldust oluliselt muutvaid teenistuse esitatud

ettepanekutele vastavaid muudatusi õigusaktides.

Asjakohane oleks ilmselt korraldada mitmepoolne arutelu maksejõuetuse teenistuse

aastaaruande pinnalt. Koja hinnangul on aruandes mitmeid loosunglikke väiteid, mis on

põhistamata (näiteks aruande lõppsõna) ja jäävad seetõttu ka arusaamatuks.

Nii pankrotiseaduse § 1921 lg 1 kui ka justiitsministri 19.08.2015 määrusega nr 27

kinnitatud Konkurentsiameti põhimääruse § 141 seavad maksejõuetuse teenistuse

pädevuses esikohale järelevalve võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses

võlgniku pankrotimenetlusega ning nende võimaliku seadusvastase käitumise

5

uurimise maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel. Seda peeti

maksejõuetuse teenistuse põhiülesandeks ka teenistuse kavandamisel maksejõuetusõiguse

reformi ettevalmistamisel. Koja kutsekogu liikmete hinnangul on teenistuse tähelepanu

keskendunud aga järelevalvele pankrotihaldurite ja ajutiste haldurite ning Koja kutsekogu

tegevuse üle. Koja hinnangul tuleb rõhuasetused teenistuse tegevuses panna

põhiülesande täitmisele.

Konkurentsiameti põhimääruse § 191 p 2 kohaselt kinnitab maksejõuetuse teenistuse

juhataja teenistuse sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid, mida meile

teadaolevalt aga pole tänini koostatud. Kojale teadaolevalt ei ole teenistuse juhataja

kinnitanud näiteks pankrotihaldurite tegevuse üle haldusjärelevalve teostamise korda või

ei ole see Koja liikmetele vähemasti teatavaks tehtud. Teenistusel peab olema sisekorda

reguleeriv dokument, milles on sätestatud vähemalt järelevalvemenetluse algus, lõpp,

uurimistoimingud ja nende teostamise alused ja kord ning kaebemenetlus.

Pankrotiseaduse § 1922 lg 2 sätestab, et kui Maksejõuetuse teenistuse põhimääruse

kehtestab valdkonna eest vastutav minister (ehk Justiitsminister) määrusega. Ka

Maksejõuetuse teenistuse põhimäärus on kehtestamata, kuid tuleks kiirelt välja töötada

ja kehtestada. MJT tegevuses puudub õigusselgus ning see on õigusriigis tavapäratu

olukord.

Lähtudes eeltoodust Koja kutsekogu juhatus peab vajalikuks teha muudatused

Konkurentsiameti põhimääruse §-s 191 selliselt, et oleks täpselt arusaadav, millised

loetelus nimetatud tegevused on teenistuse juhataja õigused, millised aga kohustuseks

ja milles seisneb ja väljendub teenistuse juhataja vastutus.

Ilmselt vajab täiendavat analüüsimist pankrotihaldurite kutsepraktika edendamise

ülesanne. Nimelt sätestab kohtutäituri seaduse § 86 lg 4 p 7, et kutsekogu annab juhiseid

pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsepraktika ühtlustamiseks ja pankrotiseaduse

§ 1921 lg 3, et maksejõuetuse teenistus aitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika

kujundamisele pankrotimenetluses. Õiguslikult ei ole selge kutsekogu antud juhise

kohtukindlus, st et kohus aktsepteeriks kutsekogu juhist õigusallikana ning ei tekiks

olukorda, kus juhise järgi toiminud pankrotihaldurile tekib sellest toimingu seadusega

vastuolus olevaks tunnistanud kohtulahendi alusel kahju. Koostööd MJT ja Koja vahel aga

rahuldavalt kahjuks selles küsimuses ei toimu tänini.

Kokkuvõtvalt tuleks esmalt reguleerida normatiivaktide ja kordadega

Maksejõuetuse teenistuse tegevust ja tagada õigusselgus, kord, vastutus ja

läbipaistvus. Lisaks peaks maksejõuetusteenistus püüdma paremini keskenduda

endale pandud põhiülesande täitmisele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Terje Eipre

Koja kutsekogu juhatuse esimees

Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619

Registrikood: 74002523

_____________________________________________________________________________

Tartu mnt 16, tel 646 3773 [email protected] SEB pank 10117 Tallinn a/a EE651010220111133018

Kalle Laanet

Justiitsminister

Justiitsministeerium Teie: 26.02.2024 nr 10-4/2019-1

[email protected] Meie: 22.03.2024 nr 3-1/4-1

Arvamuse avaldamine maksejõuetuse

teenistuse tõstatatud küsimuste ja ettepanekute

kohta

Lugupeetav justiitsminister Kalle Laanet

Esitasite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi Koda) arvamuse

avaldamiseks maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruandes tõstatatud küsimused

ja ettepanekud. Esitame neile alljärgneva vastuse.

1. Maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, millega soovitakse muuta pankrotiseaduse § 13

lg 1 ja lg 2 selliselt, et võlgnik peab senisest põhjalikumalt ja täpsemalt esitama

informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise ning maksejõuetuse põhjuste kohta,

Koda ei toeta. Kehtiva pankrotiseaduse sätete alusel on võlgnikul kohustus põhistada

pankrotiavalduses maksejõuetus. Seadus ei täpsusta põhistuse detailsusastet. Lisaks on

pankrotiseaduse § 85 lg 1 järgi võlgnikul teabe andmise kohustus ka nii enne kui ka

peale pankroti väljakuulutamist. Siiski ei ole seaduse muutmine põhjendatud. Nõue, et

võlgnik esitaks maksejõuetuse tekkimise aja kohta õige info, ei pruugi olla tulemuslik.

Maksejõuetuse tekkimise ajal on tähtsus näiteks juhatuse liikme vastutusmenetluses

ning ei saa nõuda, et juhatuse liige annaks kohtule vabatahtlikult ennast süüstavat

teavet. Võlgnik peaks olema võimeline esitama pankrotiavalduse iseseisvalt ilma

juriidilist kõrgharidust omavate asjatundjate abita ning ilma ebamõistliku kartuseta

enda süüstamise ees. Võimaliku vastutuse üle toimuvas vaidluses peaks hageja

(näiteks pankrotihaldur või maksuhaldur) igal juhul tõendama tegeliku maksejõuetuse

tekkimise aja olenemata sellest, mida võlgnik arvas ja kirjutas pankrotiavaldusse.

Pigem tuleks kujundada menetluspraktikat ja kohtu rolli. Nõuete karmistamine on

pankrotiavalduste esitamisele takistavaks asjaoluks. Juriidilise isiku puhul on

pankrotimenetlusse sisenemine pelgalt 10-eurose riigilõivuga liialt madal lävi. Tuleb

luua regulatsioon, mis aitaks kaasa, et äriühingu vara ja osakapital ei oleks

pankrotiavalduse esitamise ajaks täielikult ära kulutatud ja pankrotivara oleks veel

vähemalt osaliselt alles, et katta pankrotimenetluse kulusid ning tasuda võlausaldajate

nõudeid. Koda teeb ettepaneku, et koos pankrotiavaldusega peab äriühing

deponeerima kohtu deposiiti summa, mis võrdub kahe kehtiva miinimumpalgaga.

Ainult sellisel juhul algataks kohus tavapärase juriidilise isiku pankrotiavalduse

läbivaatamise menetluse. Kui deposiiti raha ei maksta, siis kohus ajutist haldurit ei

nimeta. Kui võlausaldajad konkreetse võlgniku suhtes pankrotiavaldust ei esita, saab

sellised äriühingud kustutada registrist lihtsustatud menetlusega.

2

2. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, et võlgnik peab esitama enda

pankrotiavalduse otse kas Maksejõuetuse teenistusele ja/või Maksu- ja Tolliametile,

kes tuvastavad asjas olulised asjaolud vastavalt haldusmenetluse seadusele ning

esitavad maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtule taotluse, mida varatu

juriidilisest isikust võlgnikuga konkreetses maksejõuetusasjas edasi teha st kas pankrot

välja kuulutada avaliku uurimisena või pankrotimenetlus lõpetada ja/või kohaldada

võlgniku lähikondsetele vastutust (karistust). Koda on seisukohal, et pankrotimenetlus

peab jääma kohtulikuks menetluseks. Liiati on Maksu- ja Tolliamet väga sageli

pankrotimenetlustes üheks võlausaldajaks, mistõttu ei ole õiguspärane tõsta ühe

võlausaldaja rolli teistest suuremaks. Samuti on tavapärane, et Maksu- ja Tolliametil

on kohtuvaidlus seoses vastutusotsusega hoopis juhatusega ja võimalik, et ka

võlausaldajatega!. Sellisel juhul ei ole selge, kuidas on tagatud erapooletus

pankrotiavalduse läbivaatamisel või kelle huvidest lähtuvalt Maksu- ja Tolliamet

seisukoha annab. Teenistuse ettepaneku mõtteks on Koja arusaamist mööda

suurendada riiklikku kontrolli maksejõuetusasjade üle. Meil kehtib võimude lahususe

printsiip ja õigust mõistab kohus, mitte Maksu-ja Tolliamet või Maksejõuetuse

teenistus. Kohus saab juriidilistest isikutest võlgnike pankrotiavalduste lahendamisega

piisavalt hästi hakkama.

Koja hinnangul on tarvilik kavandada lihtsustatud lõpetamismenetlus

sundlõpetamisele määratud juriidilistele isikutele. Ettepanek puudutab juhtumeid, kus

sundlõpetamisele määratud juriidilisel isikul vara ei ole ja võlausaldajaid on vähe või

nõuded väikesed. Sellisel juhul võiks juriidilise isiku likvideerida ilma

pankrotimenetlust läbimata.

3. Pankrotiavalduse menetlemise raugemise korral pankrotiseaduse § 29 alusel võlgniku

pankrotti välja ei kuulutata. Sellisel juhul ei ole kohtul alust rakendada ärikeeldu

võlgnikust juriidilise isikuga seotud füüsilistele isikutele. Ärikeeldu taotlejate ringi ei

peaks laiendama. Selle määrajaks peab jääma vaid kohus. Kui isik on toime pannud

raske juhtimisvea ja ajutine haldur on selle tuvastanud, siis võiks kohus

rakendada sanktsioonilist tähtajalist ärikeeldu. Preventiivne (varasemas seaduses

automaatne) ärikeeld ei aita kellegi olukorda parandada. Liiati ei ole Koja hinnangul

eesmärgipärane seada piiranguid äritegevuse jätkamisele peale pankrotimenetlust,

kuna ärikeskkonnale on kasulik julgustada inimesi tegelema äritegevusega ka pärast

äriühingu pankrotti. Ärikeelu mitteseadmisega või tühistamisega tekkinud

menetluskulusid ei tohi jätta pankrotivara- ega pankrotihalduri kanda.

4. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse väljajätmist kohtuliku kontrolli alt. Koda

on seisukohal, et pankrotimenetluse kohtulikku järelevalvet ei ole võimalik ja

otstarbekas ära kaotada, kuna õigusemõistmist ei saa üle anda haldusorganile ka juhul,

kui võlausaldajad ei ole menetlusest huvitatud. Ilmselt vajab selgitamist, kas

maksejõuetusmenetlus on tsiviilkohtumenetluse normide alusel algusest lõpuni

menetletav või mingis osas haldusmenetluse normide alusel? Küsimus on oluline,

kuna eri liiki menetluste korral on ka näiteks kaebeõiguse teostamise võimalused ja

kord erinevad, aga ka menetlustoimingute korraldus erinevad. Kui teenistus väljub

pankrotikohtu järelevalve alt, peaks hakkama teenistuse otsuseid kui haldusakte

vaidlustama halduskohtus. Koda teeb ettepaneku muuta pankrotiseaduse § 65 lg 3

selliselt, et pankrotihaldur võiks saada tasu jooksvalt, mitte vaid nii, et kuni pooles

ulatuses esialgse tasuna ja tasu põhiosa menetluse lõppedes. Pankrotimenetlused on

3

pikad ja kestavad aastaid ning eelkõige seetõttu, et pankrotimenetlusega on seotud ka

kohtu- ja kriminaalmenetlused.

5. Koda toetab maksejõuetuse teenistuse ettepanekut analüüsida kõigi

maksejõuetusteenuste osutamiseks kulutatud riigieelarveliste vahendite kasutamise

otstarbekust ja tulemuslikkust võlausaldajatele saadud reaalse kasu / avalike hüvede

näol. Täpsustame, et peamiselt seisneb riigi kulu kohtupidamise tagamises, mis näiteks

saneerimismenetluses on üsna väheoluline kulu. Üldiselt viiakse juriidilise isiku

pankrotimenetlused ja saneerimismenetlused läbi võlgniku ja võlausaldajate rahaliste

vahendite arvelt.

6. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, vaid on seisukohal, et on

kutsekogu juhatuse kaudu suutnud korrektselt täita kutsekogu liikmete üle arvestuse

pidamist, sh pankrotiseaduse §-s 59 sätestatud nõudeid. Koja kutsekogu juhatus tegi

18.05.2023 justiitsministrile ettepaneku tunnistada kehtetuks pankrotiseaduse § 59 lg

2 p 7. Ettepanekus märgiti, et igaühel on võimalik läbi „Ametlike Teadaannete“

otsingusüsteemi võimalik kiiresti leida konkreetses pankrotiasjas pankrotihalduriks

määratud isiku andmed. Maksejõuetuse teenistuse juhataja soovi täitmiseks hinnata

kõnealuste andmete pinnalt iga pankrotihaldurina tegutseva isiku töökoormust, tuleks

nimekirja kanda menetluskäiku puudutavad andmed (millises etapis menetlus on,

võlausaldajate ja nõuete hulk, kaebuste ja kohtuvaidluste hulk ja menetlemise etapp,

pankrotivara olemasolu, hulk ja tagasivõitmise ning realiseerimise andmed jms).

Selliste andmete kogumine pankrotihaldurite nimekirjas avaldamiseks teadmata, kas

ja millisel eesmärgil keegi neid reaalselt kasutab, on ebaproportsionaalselt mahukas

tööülesanne. Lisaks on see töö ressursirohke ja kallis ning haldurite tasust makstavate

liikmemaksude arvelt pole mõistlik sellist tööd asjatult teha.

Justiitsminister märkis oma 21.06.2023 antud vastuses, et Koja peetavas

pankrotihaldurite nimekirjas on pankrotimenetluste andmete puhul aktsepteeritav

lahendus ka üldine viitamine väljaandele „Ametlikud Teadaanded“, kus huvitatud isik

saab pankrotimenetluste teadaannetega tutvuda.

7. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, vaid on seisukohal, et on

kutsekogu juhatuse kaudu suutnud korrektselt täita haldusjärelevalvealaseid

ülesandeid. Ilmselt on maksejõuetuse teenistuse ettepanek koondada kogu

pankrotiseaduses § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate haldusjärelevalve

maksejõuetuse teenistuse kätte ühenduses eelneva ettepanekuga, mistõttu tuleb neid

käsitleda seotult. Maksejõuetuse teenistusel on juba kehtiva pankrotiseaduse § 70 lg 5

p 8 alusel haldusjärelevalve teostamiseks õigus esitada haldurile ettekirjutusi.

8. Koda ei toeta maksejõuetuse teenistuse ettepanekut, millega peaks justiitsminister

kehtestama pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate käitumisreeglid,

hea tava ja eetikakoodeks.

Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava on Koja kutsekogu

kehtestanud ja see on täitnud ning täidab ka edaspidi oma eesmärki – sätestada

pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja kutsega kaasnevad käitumise üldised

põhimõtted. Hea kutsetava järgimine aitab kaasa kutsekogu liikme kutse

kohusetundlikule ja laitmatule pidamisele ning väärikale käitumisele. Vastavalt

vajadusele on Koja kutsekogu head kutsetava aja jooksul täpsustanud. Näiteks on hea

kutsetava uuendamise otsustamine 27. märtsil 2024 toimuva korralise kutsekogu

päevakorras.

4

9. Koja hinnangul võib maksejõuetusmenetluste ühtne infosüsteem olla küll atraktiivne

idee, kuid praktikas ei ole selle loomine perspektiivne. Märkimisväärne probleem on

pigem selles, et võlausaldajad ei oska nõudeid vormistada. Võlausaldajate nõuded ei

ole standardsed, mistõttu on nende kontroll ja neile vastuväidete esitamine

töömahukas. Kui oleks võimalik rakendada tehisintellekti võimekust tuvastamaks, kas

nõude puhul oli tegu vastutustundliku laenamise ja tarbijakrediidi nõuete täitmise või

rikkumisega, siis oleks see tõhusaks abiks füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlustes.

Seda rolli peab kandma riik. Kojal ei ole võimekust kutsekogu raha eest täiendavat

infosüsteemi arendada ega hallata. Näiteks Koja ametikogu peetava ühe infosüsteemi

iga-aastane haldus ja jooksev arendus maksab üle 150 000 euro. Koja kutsekogu

eelarve tulud on viimastel aastatel ületanud kulusid vaid 10-20 tuhande euro võrra

aastas. Sellise tulemiga ei ole ilmselgelt võimalik võtta täiendavat püsikulu

infosüsteemi haldamise näol, rääkimata selle infosüsteemi loomisest.

Mis puutub kutsekogu liikmete asjaajamise reeglite ühtlustamisse, siis on Koja

kutsekogu juhatus keskselt koostanud pankrotihalduri büroos kehtestamiseks vajalike

regulatsioonide (näiteks rahapesu ennetamise, andmekaitse, andmekandjate haldamise

jm) näidisdokumendid, aga ka pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude

kalkulatsioon näidisvormi. Kutsekogu liikmetel, kes tegutsevad advokaadina, on

Advokatuuri seadusest ja Advokatuuri sisemistest reeglitest tulenevad reeglid juba

olemas. Toimikute pidamise nõuded pankrotiseaduse § 54 nimetatud isikule on

reguleeritud justiitsministri määrusega „Pankrotihalduri toimikule ja

pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded“. Muude

asjaajamise reeglite ühtlustamine võib samuti tulla juhatuse päevakorda, kui selleks on

praktiline vajadus. Peab siiski silmas pidama, et kutsekogu liikmed on vabakutselised,

kes pühendavad enda tööaega maksejõuetusasjade ajamisele väga erinevalt – Koja

kutsekogus on isikuid, kel on töös väga palju maksejõuetusmenetlusi, aga ka neid, kel

ei ole aasta jooksul olnud ühtegi menetlust.

10. Koda toetab maksejõuetuse teenistuse ettepanekut maksejõuetuskohtunike

spetsialiseerumiseks.

Koja hinnangul on Maksejõuetuse teenistus oma esimesel tegevusaastal pühendunud

liigselt maksejõuetusmenetluste korralduse aluste muutmisele olukorras, kus 1. veebruaril

2021. aastal jõustunud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega rakendati

mitmeid aastaid kestnud maksejõuetusõiguse revisjoni tulemused. Koja hinnangul on

maksejõuetusmenetluste korraldamise põhialused põhjalikult ja erinevate institutsioonide

vahel põhjalikult läbi arutatud ning vahepeal ei ole midagi nii oluliselt muutunud, et peaks

tegema kiires korras ja senist korraldust oluliselt muutvaid teenistuse esitatud

ettepanekutele vastavaid muudatusi õigusaktides.

Asjakohane oleks ilmselt korraldada mitmepoolne arutelu maksejõuetuse teenistuse

aastaaruande pinnalt. Koja hinnangul on aruandes mitmeid loosunglikke väiteid, mis on

põhistamata (näiteks aruande lõppsõna) ja jäävad seetõttu ka arusaamatuks.

Nii pankrotiseaduse § 1921 lg 1 kui ka justiitsministri 19.08.2015 määrusega nr 27

kinnitatud Konkurentsiameti põhimääruse § 141 seavad maksejõuetuse teenistuse

pädevuses esikohale järelevalve võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses

võlgniku pankrotimenetlusega ning nende võimaliku seadusvastase käitumise

5

uurimise maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel. Seda peeti

maksejõuetuse teenistuse põhiülesandeks ka teenistuse kavandamisel maksejõuetusõiguse

reformi ettevalmistamisel. Koja kutsekogu liikmete hinnangul on teenistuse tähelepanu

keskendunud aga järelevalvele pankrotihaldurite ja ajutiste haldurite ning Koja kutsekogu

tegevuse üle. Koja hinnangul tuleb rõhuasetused teenistuse tegevuses panna

põhiülesande täitmisele.

Konkurentsiameti põhimääruse § 191 p 2 kohaselt kinnitab maksejõuetuse teenistuse

juhataja teenistuse sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid, mida meile

teadaolevalt aga pole tänini koostatud. Kojale teadaolevalt ei ole teenistuse juhataja

kinnitanud näiteks pankrotihaldurite tegevuse üle haldusjärelevalve teostamise korda või

ei ole see Koja liikmetele vähemasti teatavaks tehtud. Teenistusel peab olema sisekorda

reguleeriv dokument, milles on sätestatud vähemalt järelevalvemenetluse algus, lõpp,

uurimistoimingud ja nende teostamise alused ja kord ning kaebemenetlus.

Pankrotiseaduse § 1922 lg 2 sätestab, et kui Maksejõuetuse teenistuse põhimääruse

kehtestab valdkonna eest vastutav minister (ehk Justiitsminister) määrusega. Ka

Maksejõuetuse teenistuse põhimäärus on kehtestamata, kuid tuleks kiirelt välja töötada

ja kehtestada. MJT tegevuses puudub õigusselgus ning see on õigusriigis tavapäratu

olukord.

Lähtudes eeltoodust Koja kutsekogu juhatus peab vajalikuks teha muudatused

Konkurentsiameti põhimääruse §-s 191 selliselt, et oleks täpselt arusaadav, millised

loetelus nimetatud tegevused on teenistuse juhataja õigused, millised aga kohustuseks

ja milles seisneb ja väljendub teenistuse juhataja vastutus.

Ilmselt vajab täiendavat analüüsimist pankrotihaldurite kutsepraktika edendamise

ülesanne. Nimelt sätestab kohtutäituri seaduse § 86 lg 4 p 7, et kutsekogu annab juhiseid

pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsepraktika ühtlustamiseks ja pankrotiseaduse

§ 1921 lg 3, et maksejõuetuse teenistus aitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika

kujundamisele pankrotimenetluses. Õiguslikult ei ole selge kutsekogu antud juhise

kohtukindlus, st et kohus aktsepteeriks kutsekogu juhist õigusallikana ning ei tekiks

olukorda, kus juhise järgi toiminud pankrotihaldurile tekib sellest toimingu seadusega

vastuolus olevaks tunnistanud kohtulahendi alusel kahju. Koostööd MJT ja Koja vahel aga

rahuldavalt kahjuks selles küsimuses ei toimu tänini.

Kokkuvõtvalt tuleks esmalt reguleerida normatiivaktide ja kordadega

Maksejõuetuse teenistuse tegevust ja tagada õigusselgus, kord, vastutus ja

läbipaistvus. Lisaks peaks maksejõuetusteenistus püüdma paremini keskenduda

endale pandud põhiülesande täitmisele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Terje Eipre

Koja kutsekogu juhatuse esimees

Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619