pankrotiavalduse esitamisele järgnevad toimingud on pelgalt tehnilised toimingud või siiski
õigusemõistmine, mis kuulub kohtute ainupädevusse.
Täiendavalt võib selline muudatus tekitada ebaselgust õiguskorras - milliste kriteeriumite alusel
loetakse võlgnik varatuks, kes selle üle otsustab, kas võlgnik võib ise valida, kuhu
pankrotiavaldus esitada. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamise kord peaks olema
võimalikult lihtne, selge ja ka ühetaoline.
3. Ärikeelu kohaldamine
a. Me ei toeta ärikeelu kohaldamise võimaluse laiendamist kõigile PankrS § 117 nimetatud
võlgniku lähikondsetele, kuna pole selge, millised elulised asjaolud võiksid õigustada
nende isikute põhivabadustesse sekkumise. Silmas tuleb pidada, et pankrotimenetluses
kohaldatav ärikeeld ei ole karistusõiguslik abinõu, vaid preventiivne õiguskaitsevahend.
PankrS § 19 lg-s 1 ja 3 on juba nimetatud isikud, kelle teod saavad olla põhjuslikus
seoses maksejõuetuse tekkimise või võlausaldajate nõuete täitmise takistamisega.
b. Ärikeeld on oma olemuselt intensiivne ettevõtlusvabaduse riive, mille kohaldamine
peab igal üksikul juhul olema proportsionaalne ja põhjalikult kaalutud. Seega on
ärikeelu kohaldamine vaieldamatult õigusemõistmine PS § 146 tähenduses, mis
tähendab, et selle üleandmine haldusorganile oleks otseses vastuolus võimude lahususe
põhimõttega. Lisaks peab ärikeelu kohaldamine alluma kohtulikule kontrollile, kus
kõrgema astme kohus kontrollib madalama astme kohtu poolt kohaldatud ärikeelu
õiguspärasust. Olukorras, kus ärikeeldu kohaldaks haldusorgan, alluks selle
kontrollimine halduskohtule. Siin võib tõusetuda täiendav küsimus kohturessursi
jaotamise otstarbekusest, kuna halduskohtutes, erinevalt maakohtutest, ei ole hetkel
maksejõuetusmenetluste lahendamisele spetsialiseerunud kohtunikke. Vahemärkusena
toome esile, et maksejõuetuse teenistus ise näeb, et sellised spetsialiseerunud
kohtunikud peaksid just tegutsema maakohtute juures (vt p 10).
c. Puudub eluline vajadus muuta isikute ringi, kes saavad taotleda ärikeelu kohaldamist.
PankrS § 91 järgi ei kohalda kohus ärikeeldu mitte konkreetse taotluse alusel, vaid omal
algatusel, kui talle saavad teatavaks ärikeelu kohaldamise vajalikkust põhistavad
asjaolud. Seadus ei piira isikute ringi, kes saavad kohtule vastavaid asjaolusid avaldada.
Kohtupraktikas on jaatatud pankrotihalduri õigust ise kohtule ärikeelu kohaldamise
taotlus esitada.
d. Advokatuuril ei ole võimalik võtta seisukohta ärikeelu ajalise kehtivuse muutmise osas,
kuna ebaselgeks jääb, kas muudatusega soovitakse laiendada PankrS § 91 lg-s 3
nimetatud aluseid, millisel juhul saab praegu ärikeeldu kohaldada kuni kolm aastat
pärast pankrotimenetluse lõppu või soovitakse ärikeelu kehtivust veelgi pikendada
võrreldes PankrS § 91 lg-ga 3. Võib möönda, et praktikas esineb olukordi, kus ärikeelu
kohaldamise vajadus selgub alles pankrotimenetluse lõpus, mistõttu ei täida ärikeelu
taotlemine ja määramine selles menetlusetapis enam enda eesmärke. Samas põhimõte,
mille kohaselt kehtib ärikeeld panrotimenetluse lõpuni, sätestati seaduses alles
01.07.2022, st tegemist on ajakohase seaduse muudatusega. Peame iseenesest
põhjendatuks, et kaalumist vajab, kas PankrS § 91 lg-sse 3 võiks lisada, et ärikeeldu
saab sättes nimetatud alustel kohaldada ka juhul, kui pankrotiavalduse menetlus on
lõppenud raugemisega pankrotti väljakuulutamata.