Leping

HAL.2.2.v02

Kinnitatud: 10.09.2019

Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

1 / 7

Lisa 5

üürilepingule nr KPJ-4/2020-23

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

Registriosa nr: 2839835

Katastritunnus: 24901:005:0570

Hoone nimetus: Jõgeva Riigimaja

Ehitisregistri kood: 114003250

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2

4. PARKIMISE KORRALDUS 3

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE, TURVAINTSIDENTIDE KORRAL 4

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 4

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 5

10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7

HAL.2.2.v02

Kinnitatud: 10.09.2019

Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

2 / 7

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad.

Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid

oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad

tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine üürilepingu alusel määratud

kontaktisikute kaudu.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole

E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, [email protected] või

keskkonnas Works.rkas.ee.

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

Reguleerib üürnik.

Hoone lahtiolekuaeg on leitav veebilehel https://riigimaja.ee/linn/jogeva/.

Lahtiolekuajad

töötajatele

Reguleerib üürnik.

7 päeva nädalas, 24h.

Tehniline valve Hoones on tehniline valve.

Hoone võetakse valvest maha automaatselt 6:30 ja hoone valvestub kell 23:00.

Muudel aegadel pääseb kasutaja hoonesse isikliku läbipääsukaardi ja

valvestuse koodiga. Väljaspool tööaega hoonesse sisenedes tuleb kirje kanda

infolauas asuvasse logiraamatusse.

Mehitatud valve Hoones puudub mehitatud valve.

Käitumine häire

korral

Turvafirmale on kontaktisikuks haldur ja üürniku poolne selleks volitatud isik.

Häire puhul kontrollib turvatöötaja hoonet väljast ning seest üldalasid.

Läbipääsuvahendite

haldamine

On toodud üürilepingu lisa nr 5 lisas nr 4 „Riigimajade läbipääsusüsteemi

toiminine“.

Posti liikumine Reguleerib üürnik. Maja peaukse kõrval on postkast, kuhu saab jätta kõikide

Jõgeva Riigimaja asutuste pisisaadetised ning infotöötaja jagab need tamburis

asuvatesse asutusepõhilistesse postkastidesse.

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes

reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad

infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga

kooskõlastada.

Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasajastamise ja muutmise üürileandja.

Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta.

Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik.

Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid)

kaasajastamise ja muutmise üürnik.

HAL.2.2.v02

Kinnitatud: 10.09.2019

Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

3 / 7

4. PARKIMISE KORRALDUS

Parkimine ja

parkimiskorraldus

Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule.

Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust. Teistel hoone kasutajatel

pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Töötajatel ei ole lubatud kasutada

spetsiaalselt hoone klientidele mõeldud parkimiskohti.

Parkla asukoht Klientide parkla asub maja ees ning ametiautode parkla asub hoone ees ja taga.

Elektriauto

laadimispunkt

1 laadimispunkt maja taga kinnisel territooriumil.

Jalg- ja

tõukerataste

parkimine

Jalg- ja tõukerattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Ühiskasutuses

ruumid

Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende

otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamist või kasutada laskmist muul eesmärgil.

Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1

„Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“.

Tegutsemine

ohuolukordades

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit

või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000.

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

7. Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle

andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega.

8. Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise

plaani ja evakuatsiooniskeeme.

Igale korrusele määratakse hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad

isikud. 1. korrusel infotöötaja; 2. ja 4. korrusel haldusspetsialist; 3 korrusel

Keskkonnaameti töötaja; Põllumajandus- ja Toiduameti tiivas PTA töötaja. Igal

isikul peab olema määratud ka asendaja. Täpsed isikud lepitakse kokku

evakuatsiooniõppusel.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning

hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine

hoones on keelatud.

Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja

seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste

(paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks,

evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju

kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste

ja päästevahendite kasutamisoskuse.

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist

töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise. Üürileandja on

kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise

HAL.2.2.v02

Kinnitatud: 10.09.2019

Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

4 / 7

koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud üürileandja

nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja

osalejate allkirjadega nimekirja.

Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada

teoreetilise õppuse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik

on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilisel

osal.

Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga

seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks.

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE, TURVAINTSIDENTIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee.

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

 Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta,

siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja

mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega.

Avariide

likvideerimine

väljaspool tööaega

Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele avarii avastaja.

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada

üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada

24 h jooksul.

Turvaintsidendist

teavitamine

Poolel on kohustus turvaintsidendist2 teavitada teist poolt viivitamatult sellest

teada saamisel. Üürnikul on kohustus teavitada objekti kinnisvarahaldurit ja

üürileandja infoturbejuhti. Üürileandjal on kohustus teavitada üürniku lepingulist

kontakti.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud

standarditele.

Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole

madalam kui -22°C).

1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus,

kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms.

2 Turvaintsident on sündmus või sündmused, millega kaasneb andmete või muude infovarade käideldavuse, tervikluse või

konfidentsiaalsuse kadu või tekib oluline oht andmete käideldavuse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kao tekkeks.

HAL.2.2.v02

Kinnitatud: 10.09.2019

Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

5 / 7

Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui

25°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C).

Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine

õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu

niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale.

Hoones on sundventilatsioon ventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones tagab

Üürileandja projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud

ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude

sisse paigutada.

Akna avamine seiskab kütte- ja jahutussüsteemid ning häirib

ventilatsioonisüsteemi korrapärast tööd. Seetõttu põhjuseta aknaid mitte avada.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja

nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad

tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette

nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid,

mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu

suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb

teavitada RKASi kliendituge.

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise

vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või

üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult

põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt

reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil.

Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda

konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid

teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku.

Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja

üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid

(nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende

avamist.

Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse,

seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine

võib toimuda üürileandja loal.

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Väliheakorda teostatakse 7x nädalas.

Siseruumides, üldaladel, toimub koristus 5x nädalas; E-R. Pärast kella 17:00.

Sihtotstarbelistes ruumides toimub koristus 3x nädalas; E, K, R. Pärast kella

17:00.

HAL.2.2.v02

Kinnitatud: 10.09.2019

Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

6 / 7

Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda

heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte

kahjustada tahtlikult üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja

üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikogumisjaamad

asuvad koridorides ja puhkeruumides. Kontoriruumidesse prügikorve ei ole ette

nähtud ja neid ei tühjendata. Dokumentide konteiner asub 1. korrusel.

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid,

keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel

üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab ning lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja. Lipp

heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja

lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu

külge leinalint.

Muude lippude

heiskamine

Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist

korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu

olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, v.a juhul kui üürilepingus on teisiti kokku

lepitud.

10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL

Suitsetamise

lubamine

Suitsuruum hoones puudub. Suitsetamine on hoones rangelt keelatud.

Välisterritooriumil on suitsetamine lubatud üksnes selleks ettenähtud kohas, maja

taga, suitsualal.

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel

tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik).

Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on

avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülitada. Energia

kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või

seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab

suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted

kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate

säästliku energiatarbimise eest.

Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud.

Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.

Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3

„Jäätmete sorteerimise juhend“.

Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid,

ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta.

Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada

säästlikult.

HAL.2.2.v02

Kinnitatud: 10.09.2019

Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

7 / 7

SISEKORRAEESKIRJA LISAD

1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

3. Jäätmete sorteerimise juhend

Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg

Avarii

2 h jooksul

Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas

inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale.

Rike

48 h jooksul

Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või

süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke

ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja

elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht.

Puudus

72 h jooksul

Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus

ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist

ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse

tegemisele.

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

1. Avariide, rikete ja puuduste

edastamine tööpäevadel

8:00-17:00

Riigi Kinnisvara AS klienditugi

tel 605 0000

[email protected]

Works.rkas.ee

2. Väljaspool tööaega

edastatakse teated objekti

haldurile (soovitavalt ainult

avarii korral)

Madis Kaljuvee

tel +372 5302 4582

3. Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta,

on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted

Vesi ja kanalisatsioon Sol Baltics OÜ Avariinumber 24/7, tel 5111 091

Küte Sol Baltics OÜ Avariinumber 24/7, tel 5111 091

Elekter Sol Baltics OÜ Avariinumber 24/7, tel 5111 091

Ventilatsioon ja jahutus Sol Baltics OÜ Avariinumber 24/7, tel 5111 091

Nõrkvoolusüsteemid

(ATS, valve, jne)

Pristis AS Avariinumber 24/7, tel 1552

Heakord Kinnisvarateenindus OÜ

Töödejuhataja, tel 53479021, 7422747

Suur tn 3, Jõgeva linn,

Jõgeva vald, Jõgeva maakond

Pakendite liigiti kogumine

PLAST- JA METALLPAKEND, JOOGIKARTONG

PAPP- JA PABERPAKEND

KLAASPAKEND

Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi pakendeid ja kotti. Jäta korgid-kaaned peale.

Voldi suured papist pakendid kokku või rebi tükkideks, nii võtavad nad vähem ruumi. Veendu, et materjal on puhas ja kuiv.

Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi pakendeid ja kotti. Eemadada korgid ja kaaned, sildid võivad jääda.

▪ Kilekotid, pakkekile ▪ Toote ümber olnud penoplast ▪ Kosmeetika- ja tarbekaupade

pakendid ▪ Leiva-saia kotid, singi-juustu pakendid ▪ Salatikarbid ▪ Konservikarbid ▪ Alumiiniumpurgid ▪ Metallkorgid ja -kaaned ▪ Piimatoodete, mahla- ja veinipakendid

▪ Pappkastid ja -karbid ▪ Paberkotid ▪ Pakkepaber ▪ Kleeplintidega pappkastid

▪ Karastus- ja alkohoolsete jookide pudelid

▪ Moosipurgid ▪ Toiduainete purgid

- Akna- leht- ja peegelklaas - Valguslambid ja elektripirnid - Keraamika, kristall ja portselan

(nt toidunõud, vaasid jne) - Kuumuskindel klaas (nt ahjukindlad

toidunõud)

- Küpsetuspaber - Toodet sisaldav pakend - Plastist mänguasjad - Kodukeemia, liimi-, värvi- ja teisi ohtlikke

aineid sisaldavaid pakendid - Mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid - Pandimärgisega pudelid - Plastist ja kummist tooted,

mis ei ole pakendid - Ehitusmaterjalid

- Määrdunud/vettinud paber ja papp (nt pitsakarp)

- Pehmepaber (nt tualettpaber) - Ajalehed, ajakirjad, raamatud - Koopia- või joonistuspaber - Fooliumi või kilet sisaldav - paber, papp, kartong (nt mahlapakid,

raamatukaaned) - Munakarbid - Tapeet

SO BI

B EI

S O

BI

https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid

VANAPABER SEGA- OLMEJÄÄTMED

BIOJÄÄTMED

Kogu paber ja kartong muudest jäätmetest eraldi ka siis, kui teie majal pole selleks konteinerit. Vanapaber pane konteinerisse lahtiselt.

Kogu pakendi- ja toidujäätmed eraldi ja segaolmejäätmete hulk väheneb märgatavalt!

Biojäätmed pane konteinerisse lahtiselt, paberkotis või täielikult biolaguneva ja komposteeruva kotiga.

▪ Ajalehed, ajakirjad ▪ Kataloogid ja reklaammaterjalid ▪ Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud ▪ Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber ▪ Kontoripaber ▪ Papp ▪ Jõupaber ▪ Kileaknata ümbrikud ▪ Vanad raamatud (kõvade kaanteta)

▪ Jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud

▪ Kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav pakend, mähkmed, hügieenisidemed, kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott, suured kondid, näritud näts, kummist esemed

▪ Hõõgniidiga lambipirnid, CD-plaadid, tühjad-katkised pastakad, tühjad vildikad

▪ Katkised kruusid-taldrikud ▪ Katkised jalanõud, riided, mänguasjad

▪ Riknenud toit ja toidujäätmed ▪ Tahked riknenud puu- ja köögiviljad,

nende koored ▪ Liha-, kalajäätmed, kalaluud ▪ Muna- ja pähklikoored ▪ Pabermassist munarestid ▪ Majapidamispaber ▪ Pabersalvrätid ▪ Kohvipaks, paberfiltrid ▪ Lõikelilled-toataimed ilma potita

- Tavalised kilekotid, toidupakendid - Kassiliiv, tuhk, suitsukonid - Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid - Kiletatud või vahatatud pinnaga või

kileaknaga paberkotid - Küpsetuspaber - Vanad ravimid - Mähkmed, hügieenisidemed - Tolmuimejakotid - Kunstlilled, küünlad - Lille- ja salatipotid

- Määrdunud või vettinud paber ja papp - Majapidamispaber - Kasutatud pabernõud - Kopeerpaber - Kleepsildid, teibid - Foolium, võipaber - Kommipaberid, jäätisepaberid - Tapeet, lamineeritud või kiletatud paber - Tetrapakid, munakarbid - Kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja

kartongi

- Toidujäätmed, puhtad pakendid - Värvijäägid, ravimid, tule- ja

plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika

- Ehitusjäätmed, aiajäätmed - Vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli) - Suuremõõtmelised jäätmed, mööbel,

peegel, vaibad, madratsid - Ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete

või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat

SO BI

B EI

S O

BI Jäätmete liigiti kogumine

https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid

Üürilepingu lisa nr 5 lisa nr 4

Riigimajade läbipääsusüsteemi toimimine

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara, sh läbipääsukaartide omanik on Riigi

Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS).

1.2. Läbipääsusüsteemi andmetele ning logidele (läbipääsusüsteemi kasutamise logi, valvestamise

logi, kasutajate andmed ja õigused) on ligipääs riigimaja infotöötajal (edaspidi infotöötaja), süsteemi

administraatoril, vastava riigimaja kinnisvarahalduril (edaspidi haldur) ja valve- ja läbipääsu süsteemi

hoolduspersonalil ning riigimajas paikneva asutuse (edaspidi asutus) volitatud isikul asutuse kasutuses

olevate ruumide piires. Süsteemi administraatoril ning valve- ja läbipääsu süsteemi hoolduspersonalil

on ligipääs ka süsteemi logidele (viimasel tema poolt hooldatava hoone piires).

1.3. Asutuse töötajale väljastatud läbipääsukaart ja valvesüsteemi kood on personaalne ja selle

edasiandmine teisele isikule ei ole lubatud. Ühel läbipääsukaardil võib olla mitme riigimaja läbipääsu

kasutamise õigused.

1.4. Asutus, mis haldab riigimaja läbipääsusüsteemis nende kasutuses olevaid läbipääsukaarte,

õiguseid ja kasutajaid iseseisvalt, määrab selleks volitatud isiku. Volitatud isikule väljastatud tarkvara

paroolid on personaalsed ja nende edasiandmine teistele isikutele ei ole lubatud.

1.5 Kui riigimaja läbipääsusüsteemis haldab asutuse kasutuses olevaid läbipääsukaarte, õiguseid,

kasutajaid RKAS, määrab asutus kontaktisiku. Kontaktisik annab RKAS-le sisendi riigimaja

läbipääsukaardi väljastamiseks, õiguste lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks.

2. OSAPOOLTE ÜLESANDED JA VASTUTUS

2.1. RKAS:

2.1.1. tagab ühtse ülesehituse keskses valve- ja läbipääsusüsteemi programmis (sh kasutajad, alad,

seadistused, logid);

2.1.2. loob asutuse taotlusel volitatud isikule läbipääsusüsteemi kaughalduskonto ja korraldab talle

selle kasutamiseks vajaliku koolituse;

2.1.3. korraldab taustakontrolli nõudega riigimajas hoolduspersonali taustakontrolli, mille alusel

toimub ajutiste läbipääsukaartide väljastamine;

2.1.4. hoiab ajakohasena info riigimajja läbipääsuõigust omava hoolduspersonali üle;

2.1.5. määrab hoolduspersonalile tehnilistesse ruumidesse läbipääsu reeglid;

2.1.6. vastutab, et hoolduspersonali sisenemisel asutuste ainukasutuses olevatesse ruumidesse

arvestatakse asutuste poolt määratud reeglitega. Sisenemise vajadusest teavitab RKAS asutust

võimalusel ette;

2.1.7. organiseerib läbipääsusüsteemi nõuetekohase hooldamise ning rikete kõrvaldamise;

2.1.8. teeb süsteemi seadistustest ja logidest igal nädalal varukoopiaid, koopiad hoitakse 2 aastat;

2.1.9. tagab, et läbipääsusüsteemi programmis on hoone plaanide, ruumi numbrite ja uste numbritega

ajakohane info ja vajadusel jagab asutusele andmeid riigimaja ruumide numbrite ja tsoonide kohta, et

asutus saaks moodustada õiguste gruppe;

2.1.10. teeb asutuste lõikes (v.a asutused, kes haldavad ise riigimaja läbipääsusüsteemi) väljastatud

läbipääsukaartide kohta ja antud õiguste üle regulaarselt vähemalt üks kord aastas auditi ja teavitab

kontaktisikuid auditi tulemustest;

2.1.11. teeb anonümiseeritud kujul asutuste lõikes orienteerivalt kolm korda aastas statistikat

töölaudade kasutuse kohta ning edastab need asutusele.

2.2. ASUTUS, KONTAKTISIK JA VOLITATUD ISIK:

2.2.1 Asutus teeb otsuse, kas haldab iseseisvalt riigimaja läbipääsusüsteemi või teeb seda RKAS, ja

annab sellest teada e-maili aadressil [email protected];

2.2.2. Asutus määrab volitatud isiku või kontaktisiku ja esitab nimetatud isiku kohta andmed e-maili

aadressil [email protected];

2.2.3. Vajadusel määrab asutus riigimajas erisused hoolduspersonali läbipääsuks nende

ainukasutuses olevatesse ruumidesse ja edastab selle kohta info emailile [email protected];

2.2.4. Kontaktisik või volitatud isik vastutab kasutajatele määratud õiguste ja läbipääsukaartide

õigsuste ning ajakohasuse eest talle esitatud andmete alusel;

2.2.5. Kontaktisik või volitatud isik annab infotöötajale teada, kui riigimajja asub tööle uus töötaja;

2.2.6. Töötaja töölt lahkumise korral vastutab kontaktisik, et läbipääsukaart saaks RKAS-le tagastatud.

Volitatud isik vastutab, et töötaja töölt lahkumise korral saaks riigimaja läbipääsukaart asutusele

tagastatud;

2.2.7. Kontaktisik või volitatud isik määrab asutuse külaliskaardi väljastamise tingimused ja edastab

need [email protected];

2.2.8. Volitatud isik tagab, et asutusel oleks olemas piisav läbipääsukaartide varu. Tellimise

vajadusest teavitab infotöötajat/RKAS haldurit.

2.3. INFOTÖÖTAJA/HALDUR:

Kui asutuse riigimaja läbipääsusüsteemi haldab RKAS, siis infotöötaja/haldur:

2.3.1. loob kontaktisiku poolt antud sisendi alusel asutuse läbipääsusüsteemi õiguste grupid.

Läbipääsusüsteemi lisatakse iga kasutaja kohta järgmised andmed: töötaja nimi, asutus,

läbipääsukaardi kehtivuse algus (kui on teada, siis ka lõpptähtaeg), erisused õiguste osas (nt

läbipääsupiirangud);

2.3.2. valmistab ette asutuse poolt antud sisendi alusel läbipääsukaardi ja korraldab töötajale isikut

tõendava dokumendi alusel allkirja vastu nende väljastamise;

2.3.3. vastutab kasutajatele määratud õiguste ja kaartide õigsuse ning ajakohasuse eest talle esitatud

andmete alusel;

2.3.4. sulgeb kontaktisiku või töötaja kirjaliku pöördumise alusel kaotatud, rikutud läbipääsukaardi

õigused;

2.3.5. väljastab pärast isiku tuvastamist allkirja vastu ajutise läbipääsukaardi tehnilisele personalile,

läbipääsukaardi ajutise puudumise korral asutuse töötajale, asutuse külalisele vastavalt asutuse

sisendile ja kaugtöökoha kasutajale ning tagab, et väljastatud kaart riigimajast lahkudes tagastatakse;

2.3.6. tagab läbipääsukaartide varu, hoiustab tagastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud kaarte

turvaliselt.

3. RIIGIMAJA SIDEJAOTLASSE SISENEMINE

3.1 Riigimaja sidejaotlasse (edaspidi ruumi) võivad siseneda isikud, kellel on sisenemiseks

õigustatud huvi ja põhjendatud vajadus.

3.2 Ruumi sisenemise põhjused on:

3.2.1 sidetööde tegemine, mille käigus on lubatud avada seadmepüstikute uksi;

3.2.2 hooldus-, haldus- või ehitustööde tegemine, mille käigus ei ole lubatud avada seadmepüstikute

uksi;

3.2.3 eriolukord (sh audiitor saatjaga (RIT jne); asutuse kontrolltoiming, inventuur, paikvaatlus jne).

3.3. Sidetööde tegemiseks annab ruumi sisenejale loa Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus (edaspidi RIT).

3.3.1 Loa saamiseks saadab taotleja e-mailile [email protected] järgmised andmed:

- riigimaja ja ruum, kuhu soovitakse siseneda;

- põhjendus või selgitus, miks soovitakse siseneda;

- aeg, millal soovitakse siseneda;

- siseneja nimi, asutus.

3.3.2 RIT võib teha taotlejale taustakontrolli ja keelduda õiguse andmisest;

3.3.3 Loa väljastamisest või mitteväljastamisest annab RIT taotlejale teada, vastates tema e-mailile

5 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist lisades kontaktisiku andmed, kes tagab sissepääsu ruumi.

RIT informeerib ruumi sisenemist, saates taotluse vastuse ka haldurile ja RKAS-i emailile

[email protected];

3.3.4 Kui sisenejale väljastatakse sisenemiseks isikustamata kaart, teeb infotöötaja/turvatöötaja

kaardi väljastamise kohta sissekande ruumi logiraamatusse;

3.3.5 IT asutuste töötajal, kes pakub riigimajas asuvale asutusele IT-tuge, on ruumi sisenemiseks

õigustatud huvi ja õigus taotleda siseneja õigus isiklikule uksekaardile. Taotlus esitatakse vähemalt 5

tööpäeva enne sisenemise vajadust e-mailile [email protected] koos järgmiste andmetega:

- riigimaja ja ruum, kuhu soovitakse ligipääsu;

- sisenemise põhjus;

- sisenemise aeg (kas tööajal või 24h);

- siseneja nimi ja asutus.

3.3.6 Kui RIT annab taotlejale õiguse saada isiklikule uksekaardile õiguse siseneda ruumi, lisab

kaardile sisenemise õiguse RKAS.

3.4 Ehitus-, hooldus- ja haldustööde tegemiseks annab ruumi sisenemiseks ja tööde teostamiseks

loa RKAS või vajadusel viibib ruumis koos tööde teostajaga RKASi töötaja, kes peab tööde teostamise

üle järelevalvet.

3.4.1 RKAS kooskõlastab RIT-ga eelnevalt kõik ruumis toimuvad ehitus-, hooldus- ja haldustööd.

Selleks saadab RKAS teavituse enne ehitustööde tegemist vähemalt 10 tööpäeva ja hooldus- ja

haldustööde tegemist vähemalt 5 tööpäeva e-mailile [email protected].

3.5 Avariiolukorras võib ruumi siseneda ilma eelnevalt luba taotlemata. Teavitus sisenemisest

(aadress, ruumi nr, siseneja nimi, asutus ja põhjus) tuleb saata e-mailile [email protected] esimesel

võimalusel. Töövälisel ajal teavitatakse avariiolukorrast RIT-i kontaktisikut sms-i teel.

4. INTSIDENTIDEST TEAVITAMISE KORD

4.1. Intsidentidest (nt läbipääsukaardi kaotus või vargus, kaardi kasutuskõlbmatuks muutumine)

teavitab töötaja asutuse kontaktisikut ja infotöötajat/ haldurit koheselt, kes korraldab läbipääsukaardi

sulgemise. Asutuse puhul, kes haldab ise läbipääsusüsteemi, toimub intsidentidest teavitamine

vastavalt asutuse sisekorraeeskirjas väljatoodud reeglitele.

4.2. Asutus teavitab RKASi töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivituseta

pärast sellisest rikkumisest teada saamist ja edastab RKASile vähemalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, „IKÜM“) artikkel 33 lõikes 3

sätestatud teabe. Asutus tagab, et kõik tema töötajad, alltöövõtjad või muud isikud, kellele RKAS on

andnud juurdepääsu isikuandmetele, kohustuvad järgima konfidentsiaalsuskohustust või nende suhtes

kehtib kohalduvatest õigusaktidest tulenev konfidentsiaalsuskohustus ja kõnealused isikud on

teadlikud oma andmetöötlust puudutavatest ülesannetest ja kohustustest. Selleks rakendab asutus

õigusaktides, sh IKÜM-i artiklis 32 nõutavaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada

isikuandmete töötlemisega seotud riskidele vastav andmetöötluse turvalisuse tase ja vältida

isikuandmete töötlemisest tulenevaid ohte, eelkõige isikuandmete juhuslikku või ebaseaduslikku

hävimist, kaotsiminekut, muutmist ja loata avalikustamist.

5. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI LOGIDE VÄLJASTAMINE

5.1. RKAS korraldab eraldi tellimise alusel süsteemis aruannete vormide põhjade koostamise (eraldi

tasuline teenus) lähtuvalt asutuse volitatud isiku või kontaktisiku sisendist.

5.2. asutuste volitatud isik või haldur võib väljastada logisid lähtuvalt asutuses paika pandud korrale.

6. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI HOOLDUS

6.1. Valve- ja läbipääsusüsteemi hooldus toimub minimaalselt üks kord aastas või vastavalt

Hoolduslepingus väljatoodud sagedusele.

6.2. valve- ja läbipääsusüsteemi moodulid asuvad tehnilistes ruumides, mis on valvestatavad ja

varustatud läbipääsusüsteemiga.

7. SÜSTEEMI RIKKED

7.1. Riketest, mis mõjutavad asutuse töötajate igapäeva tööd, teavitab RKAS asutuste volitatud isikuid

ja kontaktisikuid esimesel võimalusel.

7.2. Rikete kõrvaldamisega seotud tegevuste puhul lähtub RKAS üürilepingus paika pandud

reageerimisaegadest.

7.3. Kui süsteemi kasutaja avastab rikke, siis teavitab ta sellest RKAS-i (läbi works.rkas.ee keskkonna,

kirjutades [email protected], või helistades telefonil 605 0000). Töövälisel ajal tegutsetakse

vastavalt avariide likvideerimise korrale.

8. MUUD ISIKUANDMETE TÖÖTLEMIST PUUDUTAVAD SÄTTED

8.1. Osapooled on teadlikud, et läbipääsusüsteemiga seonduva isikuandmete töötlemise suhtes

kohaldatakse IKÜMi ning muid asjakohaseid õigusakte, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemisele.

Isikuandmete töötlemisel on RKAS vastutav töötleja ning asutus volitatud töötleja.

8.2. RKAS tagab, et antud juhised isikuandmete töötlemiseks läbipääsusüsteemide toimimise

tagamisel on kooskõlas õigusaktidega.

8.3. Asutus töötleb isikuandmeid RKASi nimel vastavalt RKASi esitatud dokumenteeritud juhiste

alusel (nt saadetud e-posti teel), välja arvatud juhul, kui asutus on kohustatud töötlema isikuandmeid

õigusaktidest tulenevalt kui vastutav töötleja. Asutus teavitab RKASi esimesel võimalusel, kui tema

arvates rikuvad RKASi antud juhised õigusaktides sätestatut või asutuse kohustusi vastutava

töötlejana.

8.4. Asutus aitab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid kasutades ning ulatuses, milles see

on võimalik, RKASil täita kohustust vastata IKÜM-i III peatükis sätestatud andmesubjektide õiguste

kasutamise taotlustele. Samuti aitab RKASil tagada vastutavale töötlejale IKÜM-i artiklitest 32–36

tulenevate kohustuste täitmist, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja asutusele kättesaadavat

teavet.

8.5. Asutus teeb RKASile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik IKÜMis sätestatud kohustuste

täitmise tõendamiseks, ning võimaldab RKASil või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid,

sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse.

8.6. RKASi vastavasisulise taotluse saamisel, samuti andmetöötluse lõppedes kustutab asutus kõik

käesoleva dokumendi alusel töödeldavad isikuandmed, mh kõik kõnealuste isikuandmete koopiad, või

tagastab need RKASile, kui õigusaktidest ei tulene kõnealuste isikuandmete säilitamise kohustust.

8.7. Ilma et see piiraks õigusaktide kohaldamist, võib RKAS, kui asutus rikub oma kohustusi volitatud

töötlejana, anda korralduse peatada isikuandmete töötlemine kuni asutus viib töötlemise vastavusse

isikuandmete töötlemise nõuetega. Asutus teavitab viivitamata RKASi, kui ta ei suuda mis tahes

põhjusel täita volitatud töötleja kohustusi.

1 / 2

Muudatus nr 4

21.12.2021 sõlmitud

üürilepingule nr KPJ-4/2020-23

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn (edaspidi

nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Priit Valk

ja

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika

1, Tallinn 10122 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab kantsler Merike Saks,

edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled,

võttes arvesse, et:

1) poolte vahel on 21.12.2021 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2020-23 (edaspidi nimetatud

leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Suur tn 3, Jõgeva asuvat üüripinda;

2) pooled soovivad uuendada lepingu lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ ning täiendada lisaga

nr 4 „Riigimajade läbipääsusüsteemi toimine“;

3) lepingus on kokku lepitud, et infotöötaja teenuse (kood 790) eest tasutakse vastavalt

tegelikule kulule, kuid pooled soovivad kokku leppida nimetatud teenuse tasu fikseerimises,

mida muudetakse edaspidi poolte kokkuleppel selleks sõlmitava lepingu muudatusega.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse lepingu lisas nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ kood 700

„Tugiteenused (790 – infotöötaja)“ muutmise aluseid;

4) üürileandja on 17.03.2025 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates

01.01.2026,

leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Infotöötaja teenuse (kood 790) tasu fikseeritakse vastavalt lepingu lisas nr 3 toodud summale

ning teenuse tasu muutmiseks sõlmitakse edaspidi poolte kokkuleppel vastav lepingu

muudatus.

2. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasud“ ning asendada see alates 01.10.2025

käesoleva kokkuleppe lisaga nr 1.

3. Muuta lepingu lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ ning asendada see alates 01.10.2025

käesoleva kokkuleppe lisaga nr 2.

4. Jätta ülejäänud lepingu tingimused muutmata.

5. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused

kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

2 / 2

6. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja

andmise kuupäevast arvates.

Kokkuleppe lisad:

1. Lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasud“

2. Lepingu lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“

Üürileandja Üürnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Priit Valk Merike Saks

haldusteenuste direktor kantsler

Riigi Kinnisvara AS Rahandusministeerium