Leping

HAL.1.5.v01

Kinnitatud: 12.09.2016

Suur tn 3, Jõgeva linn

1 / 8

Lisa 5

üürilepingule nr KPJ-4/2020-23

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Suur tn 3, Jõgeva linn

Registriosa nr: 2839835

Katastritunnus: 24901:005:0570

Hoone nimetus: Jõgeva Riigimaja

Ehitisregistri kood: 114003250

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 3

4. PARKIMISE KORRALDUS 3

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 4

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 4

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 5

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 5

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 7

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 7

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8

HAL.1.5.v01

Kinnitatud: 12.09.2016

Suur tn 3, Jõgeva linn

2 / 8

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad.

Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid

oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad

tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel määratud

kontaktisikute.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole

E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, [email protected]

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

Lahtiolekuaeg E-N 8:00 – 17:00, R 8:00 – 16:00

Lahtiolekuajad

töötajatele

Reguleerib üürnik.

Võimalik 7 päeva nädalas, 24h

Tehniline valve Hoones on tehniline valve.

Hoone võetakse valvest maha automaatselt 6:30 ja hoone valvestub kell 23:00.

Muudel aegadel pääseb kasutaja hoonesse isikliku läbipääsukaardi ja valvestuse

koodiga. Väljaspool tööaega hoonesse sisenedes tuleb kirje kanda infolauas

asuvasse logiraamatusse.

Videovalvesüsteem Videovalvesüsteem asub infotöötaja leti taga. Kaamerate pilte näeb

Rahandusministeeriumi infotöötaja ja RKAS haldur. Salvestisi tohib vaadata

ainult päringu alusel, kui on toimunud vahejuhtum. Päring tuleb esitada

haldurile, kes peab vaatamiste logi. Salvestisi säilitatakse kuni salvestusseadme

mahu täitumiseni ehk ca. 6 kuud.

Paanikanupud Paanikanupud asuvad teeninduslettidel (3tk) ning vestlusruumides laudadel

(3tk). Häire puhul on patrulli maksimaalne reageerimisaeg 10 minutit.

Mehitatud valve Hoones puudub mehitatud valve.

Käitumine häire

korral

Turvafirmale on kontaktisikuks haldur ja üürniku poolne selleks volitatud isik.

Maksu- ja Tolliameti puhul on kontaktiks MTA Teabejuhtimiskeskus. Häire

puhul kontrollib turvatöötaja hoonet väljast ning seest üldalasid.

Läbipääsuvahendite

haldamine

Üürnike läbipääs hoones on lahendatud uksekaartidega. Uksekaarte haldab ja

väljastab Rahandusministeeriumi infotöötaja ([email protected]).

Töötajate lisandumisel või lahkumisel tuleb sellest teavitada infotöötajat. 1x

aastas jaanuarikuus kontrollitakse töötajate nimekirjade/kaartide ajakohasust.

 Läbipääsukaardi väljastab infotöötaja.

 Läbipääsukaardi vastuvõtmisel kinnitab teenistuja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis selle kätte saamist ning kohustub

tagama kaardi säilimise. Kaardi kaotamise või rikkumise korral

hüvitab teenistuja tekitatud kahju.

 Läbipääsukaardi kaotamisest, vargusest, rikkumisest või selle muul

viisil kasutamiskõlbmatuks muutumisest on teenistuja kohustatud

HAL.1.5.v01

Kinnitatud: 12.09.2016

Suur tn 3, Jõgeva linn

3 / 8

esimesel võimalusel teavitama infotöötajat, kes korraldab kaardi

sulgemise.

 Läbipääsukaardile ei ole lubatud kanda enda või oma töökoha

andmeid.

 Oma läbipääsukaardiga ei ole lubatud avada uksi registreerimata

külalistele, v.a kui infotöötajaga on kokku lepitud teisiti.

 Läbipääsukaart on isiklikuks kasutamiseks, selle andmine teistele

isikutele ei ole lubatud.

 Alalised läbipääsukaardid väljastatakse teenistujatele, kelle alaline

töö- või teenistuskoht asub hoones või kui infotöötajaga on kokku

lepitud teisiti. Ajutised läbipääsukaardid väljastatakse hoone

kasutajatele, kellel on vaja läbipääsukaarti ajutiselt ja kelle alaline

töö- või teenistuskoht asub mujal. Ajutine läbipääsukaart

tagastatakse infotöötajale igakordselt hoonest lahkumisel.

 Hoonet hooldavatel ja teenindavatel isikutel (nt ehitajad, kolijad,

koristajad, vee tarnijad, taimede hooldajad vm teenusepakkujad) on

õigus hoonesse siseneda kooskõlastatult infotöötajaga ja tööalale

kooskõlastatult kasutajaga.

Võtmeid üürnike valdusesse ei anta, kui selleks pole põhjust (elektrikatkestus,

süsteemi rike vms). Võtmeid väljastab ja nende üle peab arvestust infotöötaja.

Võtmete väljastamine märgitakse vastavasse logiraamatusse.

Posti liikumine Reguleerib üürnik. Maja peaukse kõrval on postkast, kuhu saab jätta kõikide

Jõgeva Riigimaja asutuste pisisaadetised ning infotöötaja jagab need tamburis

asuvatesse asutusepõhilistesse postkastidesse.

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes

reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad

infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga

kooskõlastada.

Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasaajastamise ja muutmise üürileandja.

Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta.

Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab

üürileandja.

Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid)

kaasajastamise ja muutmise üürnik.

4. PARKIMISE KORRALDUS

Parkimine ja

parkimiskorraldus

Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule.

Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust. Teistel hoone kasutajatel

pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Töötajatel ei ole lubatud kasutada

spetsiaalselt hoone klientidele mõeldud parkimiskohti.

Parkla asukoht Klientide parkla asub maja ees ning ametiautode parkla asub hoone ees ja taga.

HAL.1.5.v01

Kinnitatud: 12.09.2016

Suur tn 3, Jõgeva linn

4 / 8

Elektriauto

laadimispunkt

1 laadimispunkt maja taga.

Jalgrataste

parkimine

Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Ühiskasutuses

ruumid

Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende

otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamast või kasutada laskmast muul eesmärgil.

Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast.

Koosolekuruumide 330 ja 304 kasutamise kord: kasutaja hoolitseb kasutatud

nõude puhtuse ja tagastuse eest peale ruumi kasutust. Kohvitassid asuvad kapis ja

klaasid veekannuga kapi peal kandikul, nõude transpordiks tagastada korv.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1

„Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“.

Tegutsemine

ohuolukordades

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit

või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle

andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega.

Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise

plaani ja evakuatsiooniskeeme.

Igale korrusele määratakse hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad

isikud. 1. korrusel infotöötaja; 2. ja 4. korrusel haldusspetsialist; 3 korrusel

Keskkonnaameti töötaja; Põllumajandus- ja Toiduameti tiivas PTA töötaja. Igal

isikul peab olema määratud ka asendaja. Täpsed isikud lepitakse kokku

evakuatsiooniõppusel.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning

hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine

hoones on keelatud.

Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja

seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste

(paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks,

evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist

töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning iga-aastase

evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui antud kohustus

tuleneb seadusest.

Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada

teoreetilise õppuse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik

HAL.1.5.v01

Kinnitatud: 12.09.2016

Suur tn 3, Jõgeva linn

5 / 8

on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilisel

osal.

Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga

seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks.

Esmaabivahendid Üürileandja on kohustatud tagama ehitises esmaabivahendid üldkasutatavatel

aladel (paigaldatud 1. korrusel infoleti juurde ja 2., 3. ja 4. korruse

puhkeruumidesse). Ainukasutuses olevatel pindadel tagab esmaabivahendid

üürnik.

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected]

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

 Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta,

siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja

mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega.

Avariide

likvideerimine

väljaspool tööaega

Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele avarii avastaja

(Riigimaja töötaja).

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada

üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada

24 h jooksul.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud

standarditele.

Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole

madalam kui -22°C).

Jahutusseadmetega ruumides jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem

kui 24°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C).

Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine

õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu

niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale.

Hoones on sundventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones Üürileandja tagab

projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid

iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada.

1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus,

kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms.

HAL.1.5.v01

Kinnitatud: 12.09.2016

Suur tn 3, Jõgeva linn

6 / 8

Akna avamine seiskab kütte- ja jahutussüsteemid ning häirib

ventilatsioonisüsteemi korrapärast tööd. Seetõttu põhjuseta aknaid mitte avada.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja

nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad

tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette

nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid,

mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu

suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb

teavitada RKASi kliendituge.

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise

vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või

üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult

põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt

reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest infotöötajat ja üürnikku,

kelle üüripinda konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab

milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel

üürnikku ja infotöötajat.

Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja

üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.

Hooldustöötajatele on kohustuslik Maksu- ja Tolliameti taustakontroll.

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid

(nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende

avamist.

Suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine võib toimuda üürileandja loal (üle

500w).

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Väliheakorda teostatakse 7x nädalas.

Siseruumides, üldaladel, toimub koristus 5x nädalas; E-R. Pärast kella 17.

Sihtotstarbelistes ruumides toimub koristus 3x nädalas; E, K, R. Pärast kella 17.

Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda

heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte

kahjustada tahtlikult üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja

üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.

Töötajatele on kohustuslik Maksu- ja Tolliameti taustakontroll.

HAL.1.5.v01

Kinnitatud: 12.09.2016

Suur tn 3, Jõgeva linn

7 / 8

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikogumisjaamad

asuvad koridorides ja puhkeruumides. Kontoriruumidesse prügikorve ei ole ette

nähtud ja neid ei tühjendata. Majja tuuakse ka dokumentide konteiner, asukoht 1.

korruse printimisala (kaugtöökohtade läheduses).

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid,

keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel

üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja.

Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Muude lippude

heiskamine

Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist

korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu

olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, va juhul kui üürilepingus on teisiti kokku

lepitud.

10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL

Suitsetamise

lubamine

Suitsuruum hoones puudub. Suitsetamine on hoones rangelt keelatud.

Välisterritooriumil on suitsetamine lubatud üksnes selleks ettenähtud kohas, maja

taga, suitsualal.

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada tuled.

Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on

avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülitada. Energia

kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või

seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab

vähendada ka jahutusvõimsuse vajadust.

Energia küttele Vältida ruumide ülekütmist. Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on

pikalt avatud.

Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.

Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja Lisale nr 3

„Jäätmete sorteerimise juhend“.

Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid,

ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta.

Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult.

HAL.1.5.v01

Kinnitatud: 12.09.2016

Suur tn 3, Jõgeva linn

8 / 8

SISEKORRAEESKIRJA LISAD

1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

3. Jäätmete sorteerimise juhend

Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg

Avarii

2 h jooksul

Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas

inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale.

Rike

48 h jooksul

Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või

süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke

ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja

elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht.

Puudus

72 h jooksul

Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus

ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist

ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse

tegemisele.

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

1. Avariide, rikete ja puuduste

edastamine tööpäevadel

8:00–18:00

Riigi Kinnisvara AS klienditugi

tel (+372) 605 0000

[email protected]

2. Väljaspool tööaega

edastatakse teated objekti

haldurile (soovitavalt ainult

avarii korral)

Heikki Paas

tel (+372) 5190 1630

Madis Kaljuvee

tel (+372) 5302 4582

3. Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta,

on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted

Tehnohooldus

(Vesi, kanalisatsioon, küte,

elekter, ventilatsioon,

jahutus, nõrkvoolusüsteem)

BRP Haldus tel 55699674

Valve G4S Eesti AS tel 1911

Heakord Kinnisvarateenindus OÜ

tel 53479021, 7422747

Suur 3, Jõgeva

Jõgeva Riigimaja

Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed

• tahked toidujäätmed taimed kohvi- ja teepaks kätekuivatuspaberid

• • •

• kile ja pakendid nahk ja tekstiil vedelad toidujäätmed

• •

• plastpakend • tetrapakend • metallpakend • klaaspakend

• ajalehed ja ajakirjad • pappkastid ja -karbid • paberist ja papist

pakendid

• määrdunud pakendid • kummist tooted • ohtlike ainete

pakendid

• vettinud paber/papp • paber/papp, mis

sisaldab muud materjali

• kõik, mis ei kvalifitseeru muu kategooria alla

• ohtlikud jäätmed

Jäätmete sorteerimise juhend

Eemalda kileümbris. Vajadusel nõruta enne äraviskamist, et vältida liigset niiskust.

Kõik materjalid peavad olema kuivad ja puhtad.

Pakendid peavad olema puhtad ja tühjad enne jäätmete kogumise kasti viskamist.

Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsetesse kogumis- kastidesse.

1 / 4

Lisa nr 6.1

üürilepingule nr KPJ-4/2020-23

PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE NR 1

1. Eesmärk ja ese

1.1. Üürileandja on käesoleva üürilepingu lisa nr 6.1 „Parendustööde teostamise kokkulepe nr 1“

(edaspidi nimetatud kokkulepe) sõlmimise ajaks teostanud üüripinnal kokkuleppe lisas 1

kirjeldatud projekteerimis- ja ehitustööd ning nendega kaasnevad tööd, sh sisustuse hankimise

vastavalt kokkuleppe lisale 2 (edaspidi ühiselt nimetatud ka ehitustööd), v.a ühiskasutatava

parkla rajamine (edaspidi nimetatud parkla rajamine).

1.2. Kokkuleppega reguleeritakse parkla rajamise tähtaeg ning kapitalikomponentide arvutamise

alused ja kulude hüvitamine.

1.3. Käesolev kokkulepe on üürilepingu lahutamatu osa.

1.4. Üürileandja on kohustatud rajama parkla hiljemalt 01.06.2022 tingimusel, et ei esine

kokkuleppe punkti 3.1 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid.

2. Maksumused

2.1. Üürileandja poolt teostatud ehitustööde maksumus kokku on 261 604 (kakssada

kuuskümmend üks tuhat kuussada neli) eurot, millele lisandub käibemaks. Maksumus

sisaldab üürileandja otseseid projektijuhtimiskulusid ning koosneb kahest eraldi arvestatavast

summast:

2.1.1. 108 295 euro ulatuses rahastatakse ehitustöid meetme „Keskvalitsuse hoonete

energiatõhususe parandamine“ toetuse arvelt ning nimetatud summas tehtud kulusid ei

arvestata kokkuleppe punktides 4 ja 5 kirjeldatud kapitalikomponentide maksete hulka,

2.1.2. 153 309 euro ulatuses, mis on arvestatud koos reservi ja üürileandja projektijuhtimise

otseste kuludega, rahastatakse ehitustöid üürileandja eelarvest. Üürile lisanduvate

kapitalikomponentide (vastavalt punktidele 4 ja 5) arvutamise aluseks olev

kogumaksumus on 167 826 (ükssada kuuskümmend seitse tuhat kaheksasada

kakskümmend kuus) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis lisaks eelnevalt

toodud maksumusele on arvestatud koos projektijuhtimise kaudsete kulude ja üürileandja

finantseeritava ehitustööde teostamise aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga.

2.2. Üürileandja kohustub korraldama ja finantseerima parkla rajamise eeldatava

maksumusega 23 763 (kakskümmend kolm tuhat seitsesada kuuskümmend kolm) eurot,

millele lisandub käibemaks ning mis on arvestatud koos reservi ja üürileandja

projektijuhtimise otseste kuludega. Üürile lisanduva kapitalikomponendi (vastavalt punktile

6) arvutamise aluseks olev eeldatav kogumaksumus on 24 357 (kakskümmend neli tuhat

kolmsada viiskümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis lisaks

eelnevalt toodud maksumusele on arvestatud koos projektijuhtimise kaudsete kulude ja

üürileandja finantseeritava parkla rajamise aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga.

Parkla rajamise täpne maksumus selgub pärast parkla valmimist. Juhul, kui parkla rajamise

eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab üürileandja selle eelnevalt üürnikuga ning pooled

sõlmivad kokkuleppe muudatuse.

3. Parkla rajamise tähtaja pikenemine

2 / 4

3.1. Kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata

üürilepingust, käesolevast kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid

parkla valmimise tähtaja edasilükkumisega juhul, kui parkla rajamine on ajutiselt takistatud

ja/või viibib järgmistel põhjustel:

3.1.1. Parkla rajamine viibib või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sealhulgas

kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku

saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud parkla

rajamise kestuse pikenemise aja võrra;

3.1.2. üürnik soovib lisatööde teostamist – üürnik ja üürileandja määravad vajadusel lisatöödele

täiendava tähtaja.

3.2. Kokkuleppe punktis 3.1 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda üürilepingus sätestatud muu

leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

3.3. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:

3.3.1. esineb kokkuleppe punktis 3.1.1 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu pikeneb

kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama

tähtaja pikenemise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning

näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg pikeneb) või

3.3.2. esineb kokkuleppe punktis 3.1.2 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes

sätestatud tähtaja pikendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.

4. Parendustööde kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine

ehitustööde osas (v.a sisustus)

4.1. Üüris sisalduv parendustööde kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017

määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu

kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi

alusel, arvestades järgmist:

4.1.1. parendustööde kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada

kakskümmend) kuud alates 01.09.2021, kui üürile lisandub parendustööde

kapitalikomponent;

4.1.2. parendustööde kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega

kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe

allkirjastamise hetkel on 3,3%;

4.1.3. parendustööde kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

4.1.3.1. üürileandja poolt ehitustööde teostamiseks tehtud otsestest kuludest;

4.1.3.2. ehitustööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud,

ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest;

4.1.3.3. õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest,

mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu

lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest

kohustustest jm;

4.1.3.4. üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest;

4.1.3.5. üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks

koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 4.1.3.1 kuni 4.1.3.4 kirjeldatud

otsestest kuludest;

3 / 4

4.1.3.6. üürileandja finantseeritavast ehitustööde teostamise aegsest omakapitali ja

võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil

kokkuleppe punktides 4.1.3.1 kuni 4.1.3.4 kirjeldatud otsestest kuludest;

4.1.4. parendustööde kapitali lõppväärtus kajastatakse kapitalikomponendi annuiteetgraafikus

(üürilepingu lisas 3).

5. Sisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine

5.1. Sisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponendis, mis

arvutatakse määruse lisa 2 punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist:

5.1.1. sisustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada

kakskümmend) kuud alates 01.09.2021, kui üürile lisandub sisustuse kapitalikomponent;

5.1.2. sisustuse kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud

perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe

allkirjastamise hetkel on 3,3%;

5.1.3. sisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

5.1.3.1. üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest otsestest

kuludest;

5.1.3.2. õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest,

mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse

komponendi makseperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest

muudest kohustustest jm;

5.1.3.3. üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest;

5.1.3.4. üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks

koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.3 kirjeldatud

otsestest kuludest;

5.1.3.5. üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja

võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil

punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest;

5.1.4. sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot.

6. Parendustööde kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine parkla

rajamise osas

6.1. Pärast parkla valmimist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris

sisalduva parendustööde kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku

asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe.

6.2. Üüris sisalduv parendustööde kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017

määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu

kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi

alusel, arvestades järgmist:

6.2.1. parendustööde kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 111 (ükssada

üksteist) kuud alates parkla valmimisest, st eeldatavasti alates 01.06.2022 lisandub üürile

parendustööde kapitalikomponent;

6.2.2. parendustööde kapitali tulumäärana arvestatakse ehitustööde alguses üürileandja

üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu

alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 3,3%;

4 / 4

6.2.3. parendustööde kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

6.2.3.1. üürileandja poolt parkla rajamiseks tehtavatest otsestest kuludest;

6.2.3.2. vajadusel parkla rajamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud,

ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest;

6.2.3.3. õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest,

mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu

lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest

kohustustest jm;

6.2.3.4. üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest;

6.2.3.5. üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks

koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 6.2.3.1 kuni 6.2.3.4 kirjeldatud

otsestest kuludest;

6.2.3.6. üürileandja finantseeritavast parkla rajamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali

intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe

punktides 6.2.3.1 kuni 6.2.3.4 kirjeldatud otsestest kuludest;

6.2.4. parendustööde kapitali lõppväärtus leitakse pärast parkla valmimist üüris sisalduva

kapitalikomponendi suuruse määramisel (kokkuleppe punkt 6.2)

7. Poolte esindajad

7.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajad parendustöödega seotud küsimustes:

7.1.1. üürniku esindaja on Kaidi Rand (tel 611 3159, e-post [email protected]) või teda asendav

isik;

7.1.2. üürileandja esindaja on Kaarel Svätski (tel 5555 7990, e-post [email protected]) või

teda asendav isik.

7.2. Poole esindaja volituste hulka kuulub muuhulgas käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele

poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine.

7.3. Kontaktisiku muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama.

Kokkuleppe lisad:

Lisa 1 – Ehitustööde loetelu ja maksumus

Lisa 2 – Sisustuse loetelu ja maksumus

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Üürileandja Üürnik

ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2020-23

Üürileping on sõlmitud

üürileandja Riigi Kinnisvara AS

Registrikood: 10788733

Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115

Telefon: (372) 606 3400

Faks: (372) 606 3401

E-post: [email protected]

Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin, põhikirja alusel

Kontaktisik: lõuna piirkonna kinnisvarahaldur Madis Kaljuvee

Kontaktisiku telefon: (372) 5302 4582

Kontaktisiku e-post: [email protected]

ja

üürniku Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu

Registrikood: 70000272

Juriidiline aadress: Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122

Telefon: (372) 611 3558

Faks: (372) 611 3664

E-post: [email protected]

Esindaja lepingu sõlmimisel: kantsler Merike Saks, põhimääruse alusel

Kontaktisik: Kaidi Rand

Kontaktisiku telefon: (372) 611 3159

Kontaktisiku e-post: [email protected]

vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel

tingimustel.

2

ERITINGIMUSED

1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis

1.1 Aadressil Jõgeva, Suur tn 3 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number

2839835, katastritunnus 24901:005:0570, pindala 1335 m².

1.2. Kinnistu oluliseks osaks on administratiivhoone (ehitisregistri kood 114003250, ehitise

kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub), üüritav pind 1567,2 m²,

millest 982,7 m² on üürnike ainukasutuses ja 584,5 m² on üürnike ühiskasutuses.

1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut

teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind.

Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel

tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni.

Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011

“Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine

kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab

ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.

1.4. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal

ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind,

mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku

ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad

ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses

pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee),

erandjuhul ka muust ühiskasutusest pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osa üürnikke

ja kasutajaid).

2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis

2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind administratiivhoones kokku on arvestuslikult 151,5

m², millest:

2.1.1. 98,3 m² on üürniku ainukasutuses;

2.1.2. 53,2 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.

2.2. Üüripind paikneb administratiivhoone 1.-4. korrusel.

2.3. Üürniku ainukasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: maja taga 1 märgistatud

koht. Üürnike ühiskasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: maja ees 7 kohta (1

invakoht, 3 kohta külalistele ja 3 kohta hoone kasutajatele), Kesk tänava ääres

märgistatud 10 ühiskasutuses kohta riigimaja asutuste ametiautodele.

Rajatavas parklas täpsustatakse parkimiskohtade arv peale selle valmimist.

2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: puudub, territoorium on

üürnike ühiskasutuses.

2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad.

3

2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise

kohustus on üürileandjal: poolte vahel kokku lepitud seadmete ja inventari loetelu on

toodud lepingu lisas 4.

2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil.

Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses

pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud

ulatuses.

3. Üüripinna sihtotstarve

Üüripinna sihtotstarve on büroopind.

4. Üüripinna nõutav seisund

Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust

kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.

5. Üüripinna valduse üleandmine

Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev oli 01.09.2021.

6. Üüriteenused ja üür

6.1. Üüri liik on kulupõhine.

6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.

6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.

6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v. a kapitalikomponent ja remonttööde komponent)

muudetakse indeksi alusel.

6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:

6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 01.01.2023.

6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks

leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.

6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva

aasta 1. aprilliks.

6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul

teate kättesaamisest arvates.

7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu

7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.

7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub

käibemaks.

7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste

punktile 3.15.2.

7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse

järgmisest:

4

7.5.1. Üürileandja teeb kõrvalteenuste tasu muutmiseks üürnikule ettepaneku hiljemalt

tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks esitatava teatega.

7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul

teate kättesaamisest arvates.

7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise

kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.

8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine

8.1. Tasu arvestamine algab tagasiulatuvalt 01.09.2021.

8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga

kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste

tasu eelneva kuu eest. Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi

kaudu. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-

arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku

kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi.

8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates.

9. Lepingu tähtaeg

9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud ning lepingut rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 01.09.2021.

9.2. Leping lõpeb 10 (kümne) aasta möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule.

10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele

10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel, juhul kui

tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt

leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu

üüri korrutamisel 6 (kuuega). Juhul, kui leping lõppeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu

erakorraliselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürileandjal õigus nõuda

üürnikult saamata jäävat üüri 6 (kuue) kuu üüri ulatuses.

10.2. Üürnikul on õigus pärast 5 (viie) aasta möödumist üüripinna valduse üürnikule

üleandmisest leping osaliselt või kogu ulatuses sõltumata põhjusest korraliselt üles öelda,

teavitades sellest üürileandjat kirjalikult vähemalt 6 (kuus) kuud ette ning sel juhul ei

rakendata eritingimuste punktis 10.1 toodud saamata jääva üüri nõuet, kuid üürileandjal

on õigus rakendada eritingimuste punktis 11.2 toodud kulude hüvitamise nõuet.

10.3. Ehitise garantiiajal tekkivate selliste avariide, rikete ja puuduste lahendamisel, mida

loetakse garantiipuudusteks ja mis ehitusgarantii säilimiseks kuuluvad likvideerimisele

ehitustööde töövõtja poolt ning mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada lepingu

tüüptingimuste punktides 5.4-5.6 nimetatud tähtaegadest, rakendatakse tüüptingimuste

punkti 5.7 järgmiste erisustega: isegi juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav

üürileandja esitatud tegevusplaan, ei ole üürnikul õigust ehitise garantiiajal kõrvaldada

puudust, riket või avariid ise või lasta kõrvaldada kolmandal isikul. Üürileandja on

kohustatud teavitama üürnikku valduse üleandmisel ehitusgarantii olemasolust, ulatusest

ja kestusest.

11. Muud kinnitused ja kokkulepped

5

11.1. Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa

6 alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled

pärast igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 2 (kahe)

kalendrikuu jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil

leitud kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud parendustööde

suurust), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud.

Samaaegselt lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise

põhimõtetes.

11.2. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled

ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul

üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud:

a) kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa

3 annuiteetmaksegraafik) spetsiaalselt üürniku erinõudmistele vastavate

investeeringute osas, mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva

seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud kapitali lõppväärtus

spetsiaalselt üürniku erinõudmistele vastavate investeeringute osas;

b) Riigihalduse ministri 05.03.2019 määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete

energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel

haldushoone energiatõhususe tööde teostamiseks väljamakstud toetusest kuni

50% juhul, arvestades üürniku kasutuses oleva üüripinna suurust (protsent kogu

hoone üüripinnast), kui meetme toetusi menetlev rakendusüksus on teinud

üürniku süül vastavas ulatuses toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt määruse §

23 lg 1 punktile 8;

c) sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jääk (lepingu lisa 3

annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva

seisuga, millest on lahutatud kapitali lõppväärtus;

d) kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh

võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega

kaasnevad tegelikud kulud.

Üürileandja teeb kõik endast oleneva, et leida üüripinnale uus üürnik. Kui üüripinnale

leitakse uus üürnik 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu ennetähtaegset lõppemist, siis

üürileandja ei nõua üürnikult käesolevas punktis nimetatud kulude hüvitamist ulatuses,

mille kandmise kohustuse võtab uus üürnik.

11.3. Pooled on kokku leppinud et, kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind

asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast:

a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise

eeldatavast ajast vähemalt 2 (kaks) kuud ette;

b) üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist

kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324

kohase märke.

11.4. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist, on üürnik kohustatud andma

nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11.3)

kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu

lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt.

11.5. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ muutmise vajadusel

esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud

muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva

jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse

sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja

muutmise kokkulepet ei sõlmita.

6

11.6. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute

isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud

lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad

isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete

töötlemise põhimõtetest.

11.7. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad

Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes

tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast,

üürnike arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad

poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest

uutest tingimustest.

12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine

12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu

lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri

muutmise kohta).

12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16

„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“

lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma

allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul,

kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte

kirjalikul kokkuleppel.

12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,

lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:

1) eritingimused;

2) lisad;

3) tüüptingimused.

Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse

hiljem allkirjastatud dokumendist.

12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana

kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on

Eesti standardi EVS 807:2016 + A1:2020 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja

korrashoid.“.

12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4

esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara

kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui

eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest

tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

13. Lepingu lisad

1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon

2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

3. Üür ja kõrvalteenuste tasu

4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt koos seadmete ja inventari nimekirjaga

5. Hoone sisekorraeeskiri

6. Parendustööde teostamise kokkulepe

7

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Üürileandja Üürnik

8

TÜÜPTINGIMUSED

1. MÕISTED

Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või

võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad

eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;

1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;

1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;

1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste

tasust;

1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);

1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,

mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille

maksumus ei sisaldu üüris;

1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt

õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja

tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;

1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;

1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:

1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;

1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude

süsteemide uuendamine;

1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;

1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks

sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;

1.11. pool on üürileandja või üürnik;

1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;

1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või

kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese

kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi

loetakse puuduseks lepingu tähenduses;

9

1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas

konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt

üürilepingus kokku lepitud seisundile;

1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus

üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled

võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu

tähenduses;

1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja

rahvuspüha;

1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab

lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;

1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele

vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud

kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust

ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses

olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;

1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,

mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.

2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE

2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja

heakorrastatud.

2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-

vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu

lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks

koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja

sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.

3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU

Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus

3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes

ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja

kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.

3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes

arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:

3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,

soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral

10

vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui

arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille

tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.

3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis

3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade

ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega

seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse

kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega

kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest

kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega

kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast,

sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.

3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1

või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud

hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud

hindadele.

3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:

3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;

3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud

juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.

Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus

kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.

3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus

vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku

kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks,

lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.

3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena

täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna

suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu

selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.

3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud

kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse

arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali

arveldusarvele.

Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile

3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel

lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on

lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad

tegevused teeb üürnik.

3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel

lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste

täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel

lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:

3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt

pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.

11

3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks

kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest

tulenevate vajadustega.

3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel

lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad

tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:

3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva

ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute enne-

tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute

sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste

punktile 3.10;

3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva

ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja.

Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt

tüüptingimuste punktile 3.10;

3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt

pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta;

3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks

kriitilise tähtsusega.

3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku

andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse

saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest

lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:

3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;

3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;

3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile-

andjale või teistele üürnikele.

3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud

nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või

kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud

mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete

mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad

olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks

teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide

ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.

3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,

kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti

alljärgnevatest:

3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või

kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule

vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule

vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja

üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate

12

teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui

üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia,

vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga

järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud

juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.

Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine

3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes

on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse

üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri

muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja

lisades kokkulepitule järgmiselt:

3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,

lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku

leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib

kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks

on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta

prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud

ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud

kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku

esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta

lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu

vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel,

juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates

esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet

tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning

üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad

pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta

eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet,

siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest

kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt

kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite

esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad

lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib

rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.

3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub

järgmiselt:

3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste

punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.

3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga

lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis

sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud

üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks

nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud

aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.

13

3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja

üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus

kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik

vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate

alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite

esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.

3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus

üle vähemalt iga viie aasta järel.

4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE

4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt

lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste

kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil

ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või

üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.

4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,

sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta

kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse

ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone

sisekorraeeskirjas sätestatust.

4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja

tervishoidu reguleerivaid õigusakte.

4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,

süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme,

paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud

plaanidele ja spetsifikatsioonidele.

4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas

hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid,

logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need

vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et

üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise

kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami

vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu

maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud

üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.

4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes

üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega

õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal

on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:

4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab

üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust;

4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab

üürileandja kulutusi üüripinnale;

4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;

4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud

uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise

piirangute või muude tingimustega.

14

4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust

ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud

asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.

4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste

täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui

nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid

isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel

hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.

4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja

arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada

tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide

korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:

4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik

täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;

4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku

lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;

4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus,

mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku

organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei

loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub

üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on

sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas

hoone sisekorraeeskirjas.

4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku

energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab

analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu

hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu

ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust

küsida lisatasu.

4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete

energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole

õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe

nõuete aluseks olevaid dokumente.

5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID

5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama

üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas

seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust

tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.

5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal

on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.

15

5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku

lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte

kohustuste jaotuse alusel.

Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine

5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud

sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni

jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul

rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni

jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata,

kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest

tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide

ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6

nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule

edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja

esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see

kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel

võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.

Remonttööde ja parendustööde tegemine

5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses

ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled

remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.

5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval

viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.

5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises

üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde

mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused

hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise

tingimused ja kord.

5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste

õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid

üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde

mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale.

Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku

poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust

alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid

õiguskaitsevahendeid.

5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul

õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde

tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12

sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud

õiguskaitsevahendeid.

16

5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul

kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused,

samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise

maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe

sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste

tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.

5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on

võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui

üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul

on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.

6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE

6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa

sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab

üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.

Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud

üürnikule.

6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda

kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud

üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul

üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.

7. LOAD

7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või

kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused,

arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte

vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside,

nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui

üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast

tulenevate asjaolude tõttu.

7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate

üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja

kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud

põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside,

nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui

üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust

tulenevate asjaolude tõttu.

8. LEPINGU LÕPPEMINE

8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda

üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.

8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:

8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;

8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;

8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3

toodud alustel;

17

8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud

alustel;

8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.

8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm

kuud ette, järgnevatel juhtudel:

8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või

lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest

maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;

8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal

ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu

saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust

kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest

arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest

viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul

ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest

tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;

8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning

üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise

kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2

sätestatud juhul;

8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid

arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,

järgnevatel juhtudel:

8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel

kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud

asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;

8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist

kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja

määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest

tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;

8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta

lepingu täitmist jätkab.

8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega

sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu

lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik

üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik

vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole

kokku leppinud teistsuguses tähtajas.

8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest,

mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast

lepingu lõppemist.

9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE

9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu

ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele,

arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku

18

füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja

muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle

ja isikutele kuuluvast varast.

9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna

üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt

moodustab lepingu lahutamatu lisa.

9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2

sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis

ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult

üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste

likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.

9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle

vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool,

kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et

puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled

ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab

proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled

ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul

ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.

10. VASTUTUS

Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted

10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju.

Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud

üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui

üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel

üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud

juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.

10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle

põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on

takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama

teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad

mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda

teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui

pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite

kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista

teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike

õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.

10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist

teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60

päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud

pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse

täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

19

Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral

10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu

lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest

arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel

õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.

10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal

õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu

lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna

vabastamiseni.

Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral

10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt,

on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega

kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei

ole kokku leppinud teisiti.

10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata

siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine

muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna

kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole

üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri

tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama

selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.

10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei

vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda

sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest

keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on

üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral

ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni

üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.

10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või

kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või

kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus

kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:

10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse

osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest

üürileandjale tasumata.

10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva

eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme)

kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb

on hilisem.

10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või

kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning

kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see

ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.

20

10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või

mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud

tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.

10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui

eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud

ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal

kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.

11. TEADETE EDASTAMINE

11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja

informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või

esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist

teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada

telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega

leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.

11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest,

lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud

lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.

12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.

13. KONFIDENTSIAALSUS

13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid,

mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille

sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel,

olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.

13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise

poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei

laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele,

kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud

informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on

märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu

saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,

lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel

kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas

21

lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14. MITMESUGUST

14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva

kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust

keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused

loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda

kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.

14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus

vormis.

14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste

sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või

tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled

avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte

muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks

võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.

14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega

mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad

ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.

14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist

kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga

võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui

poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.