Dokumendiregister | Riigikohus |
Viit | 6-6/24-2-2 |
Registreeritud | 20.02.2024 |
Sünkroonitud | 29.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
Sari | 6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 6-6/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
Vastutaja | Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
1/4
Riigikohtu arvamus1 halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise
seaduse (kohtumenetluse avalikkuse) eelnõu kohta
Riigikohus toetab eelnõus väljapakutud lahendusi kohtumenetluse avalikkuse suurendamise
kohta, ent mitmed olulised küsimused on lahendatud puudulikult või lahendamata. Esitame
järgmised märkused ja palume arvestada meie varem esitatud ettepanekuid (väljatoodud all):
1. Eelnõujärgne regulatsioon ei taga PS § 24 lg-s 4 sätestatud otsuse avaliku kuulutamise
nõuete täitmist kirjalikus menetlusese (nagu ka ei vasta kehtiv regulatsioon ja praktika).
Kohtulahendi avalik kuulutamine PS mõistes eeldab avalikkuse võimalust saada teada
otsusest konkreetsete isikute kohta, mitte anonüümitud kaasusest. Pooldades lahendite
avalikustamist, ei saa õigeks pidada nende lausanonüümimist. PS § 24 lg 4 ei ole
isikuandmete kaitse põhimõtte poolt kõrvale tõrjutud. Olukorras, kus suulisi istungeid on
üha vähem, muutub lahendite avaliku teatavakstegemise teema üha enam aktuaalsemaks.
Internetis võiks avalikustada lahendid nii, et need vastavad kuulutamise nõuetele.
Anonüümida võiks vaid PS § 24 lg 4 järgi perekonnaasjad, muud asjad võiks anonüümida
esmajoones isiku põhjendatud taotlusel, mis peaks olema esitatud enne lahendi tegemist
(abstraktne põhjendus eraelust ja teiste Euroopa riikide praktikast ei ole piisav). Põhiseadus
näeb ette avatud menetluse, mida ei saa ignoreerida.
2. Eelnõu seletuskirjas lk 7 seisab, et eelnõu muudatuse kohaselt on nii ajakirjanikel kui ka
avalikkusel võimalik saada ajakohast infot kohtulahendi jõustumise kohta veebilehelt ilma
kohtu poole pöördumata. Eelnev väide eeldab, et kohtuotsus on Riigi Teatajas üleval vahetult
pärast kuulutamist. Praeguse praktika kohaselt teevad pressiesindajad avalikkust huvitava
jõustumata kohtuotsuse kokkuvõtte samal päeval, vahetult pärast kuulutamist. Seega, kui
otsust samal päeval ei jõuta Riigi Teatajasse üles panna, jätkavad pressiesindajad otsuste
kokkuvõtete tegemist tulevikuski. Selleks, et otsuse avalikustamine Internetis võrdsustada
otsuse kuulutamisega, peaks see toimuma siiski samaaegselt otsuse tegemisega. Kohtute
aega võtab see eelnevalt paratamatult rohkem.
3. Tsiviil-ja haldusasjades nime anonüümimise kohta pressiteadetes tahame rõhutada, et
pressiteadete tegemine ja kommentaaride jagamine lahendite kohta on kohtute üks oluline
tegevuse osa. Vältida tuleks olukorda, et kohtunik või kohus avaldab teate kohtulahendi
kohta, kuid lahend ise on tähemärkidega. Kui pressiteates on toodud asja number, saab selle
lihtsalt Riigi Teataja tekstiga kokku viia. Eelnõu koostajad on varasemalt selgitanud, et
tsiviil- ja haldusasjades ei avalikustata Riigi Teatajas istungite nimekirjas füüsiliste isikute
nimesid, mis laieneb üksnes Riigi Teatajas avaldatud otsusele, kuid ei puuduta pressiteadet,
mida reguleerib endiselt isikuandmete kaitse seaduse § 4. Eelnõus on tõepoolest rõhutatud:
Riigi Teatajas füüsilisest isikust menetlusosalise isikuandmed avalikustamisele ei kuulu
(eelnõu seletuskiri, lk 2) ning tsiviil- ja haldusasjades ei avalikustata Riigi Teatajas istungite
nimekirjas füüsiliste isikute nimesid (eelnõu seletuskiri, lk 4). Lisaks on eelnõus kirjeldatud:
Samuti toodi välja, et õigustatud huvi korral tuleb võimaldada menetlusvälisel isikul tutvuda
ka isikustatud kohtuotsusega ning EIK on pidanud põhjendatuks, et isikule, kes suudab
tõendada õigustatud huvi kohtuasja vastu, võimaldatakse tervikotsusega tutvuda (eelnõu
seletuskiri, lk 6). IKS § 4 (isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil) järgi võib
isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige
avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika
1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
Lisa 1
2/4
põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti
õigusi. Seega seaduse mõte peaks olema selles, et kui tsiviil- või haldusasjas on tegemist
avaliku huvi all oleva asjaga, mis on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, siis kohtute
pressiesindajad võivad pressiteates kasutada täisnime. Eelnõust seda üheselt välja ei loe. Kui
mõte on eelkirjeldatu, peaks selle kindlasti selgemalt kirja panema.
4. KrMS § 4081 lg 2 uus redaktsioon täpsustab senist korda isiku nime avalikustamisel
kohtulahendis. Riigi- või KOV asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku
võimu kandja andmeid kohtlahendis ei varjata. Kas mõeldud on üksnes asutusi või ka nende
nimel osalevaid isikuid? Samuti vajaks selgust, kas varjamata tuleb jätta ka riigi õigusabi
osutava advokaadi nimi, varjata aga lepingulise kaitsja nimi?
5. Selleks, et muuta kaasused äratundmatuks, ei saa anonüümimine lähiajal olla automaatne, st
lisaks initsiaalidele vaja on ilmselt veel andmeid välja jätta. Kaalumist vääriks ka mõte
asendada füüsilisest isikust menetlusosaliste nimed tähemärkidega juba kohtuotsuse
kirjutamisel, mitte alles avaldamisel. Kuivõrd nimede asendamine tähemärkidega võib
vastavalt otsusest olla väga ajamahukas töö, saaks seda tööd vältida, kui algusest peale oleks
otsustes kasutatud vaid tähemärke. Ideaalis võtaks kohtuotsuse avalikustamine sellevõrra
vähem aega.
6. Selgusetuks jääb, miks on vaja muuta TsMS reeglit, et hagimenetluse asjadega saab kolmas
isik tutvuda vaid poolte nõusolekul? Mis on muudatuse põhjendused ja mida soovitakse
saavutada? Kas eelnõu koostajatel on esitada mingi konkreetne juhtum või probleem, mis
sellega seoses on tekkinud? See on poolte asi ja ajakirjanikud ei peaks sinna saama niisama
tungida.
7. Toimikuga tutvumise regulatsioon menetlusseadustikes tuleks üle vaadata tervikuna, kuidas
tagada kohtuasjadega tutvumine KIS-s, olgu tööalaselt kohtutöötajatel või ka nt
akadeemiliste uurimuste raames. Selgelt tuleks õigusakti (põhiküsimustes vähemalt seaduse)
tasandil paika panna, kes ja mis alusel mis andmetega võib tutvuda, kuidas tagatakse ligipääs
nt meediale, m is andmeid tohib süsteemist välja võtta ja edasi kasutada/töödelda. Praegune
regulatsioon baseerub pabertoimikuga tutvumisel.
8. TsMS § 42 täiendamine lõikega 11. Seletuskirjas on märgitud, et VTK menetlemise raames
esitatud tagasisides rõhutati vajadust tagada tehnilised tingimused, mis võimaldaksid kohtul
kontrollida, et istungi ülekannet ei salvestata, pildistata ega järelvaadata. Seletuskirjas ei ole
selle tagasiside kohta aga seisukohta võetud, sh kas selliste tehniliste tingimuste
kehtestamine oleks üldse võimalik. Lihtsalt salvestamise keeld, sh trahviähvardusega, ei taga
salvestamata jätmist.
9. TsMS § 462 lg 1 muutmine. Eelnõu näeb ette ka jõustumata kohtuotsuse avalikustamise
Riigi Teatajas. Jõustumata kohtuotsus avalikustatakse koos märkega, et avalikustatud on
jõustumise ootel kohtuotsus. Ettepanek on see märge esitada sellisel kujul, et see oleks
kohtuotsusega tutvuda soovijale, sh ajakirjandusele esimese asjana silmatorkav.
10. Seaduseelnõu § 1 p 5 sõnastus ei võimalda üheselt järeldada, kas märge „avalikustatud
on jõustumise ootel kohtuotsus“ lisatakse üksnes veebilehele või ka kohtulahendi faili.
Seletuskirjast nähtub, et märge on lahendil (p-d 1.1, 2.1, lk 17). Vastav märge peaks olema
lisatud kindlasti kohtulahendi faili. Vastasel korral tekib oht, et kohtulahendi staatuse kohta
levib valeinfo (nt kui keegi salvestab ilma märketa faili).
11. Leiame (jätkuvalt), et muudatustega kohtutele kaasnevat töökoormust on seletuskirjas
alahinnatud. Nt kehtib juba 2014. a KrMS § 189 lg 4, mille järgi saavad (peavad) menetlejad,
sh kohtud lahendada RÕA tasutaotluse digitaalselt KIS-is. Sellist funktsionaalsust pole
KIS-is aga tänase päevani. Järelikult on põhjendatud alus karta, et kõik lubatud tehnilised
Lisa 1
3/4
võimalused ei pruugi seaduse vastuvõtmisel ja jõustumisel kohtute käsutuses olla.
Olukorras, kus vajalikud tehnilised lahendused ei ole veel valmis, on eelnõu jõutumise aeg
liiga optimistlik.
12. Eelnõu ja seletuskiri ei anna vastust Riigikohtu varasemas arvamuses tehtud järgmistele
märkustele (vt eelnõu 578 SE seletuskirja lisa (märkused ja ettepanekud))
15 Kehtiva KrMS § 12 lg-s 41 otsesõnu nimetatud määruse põhistatuse
nõue võib tekitada raskusi olukorras, kus kohus peab saladuse
hoidmise kohustust rakendama n-ö käigu pealt, kaitsmaks istungil
ettearvamatult kõlanud konfidentsiaalse info saladusse jäämist (nt
räägib tunnistaja ootamatult lapsendamissaladusega kaetud
asjaoludest ja kohus pole enne saladuse hoidmise kohustust
rakendanud). Seetõttu peaks kohtul olema võimalik kehtestada
saladuse hoidmise kohustus ka viivitamatult n-ö protokollilise
määrusega, lisades kirjalikud põhjendused näiteks 48 tunni jooksul
määruse tegemisest.
TV
Justiitsministeerium
analüüsib
ettepanekut ning vajadusel
algatab uue eelnõu.
21 Seoses eelnõus pakutud jõustumata kohtulahendite
avalikustamisega tuleb üle vaadata (või ümber sisustada) ka
KrMS § 317 lg 1 ls 1, mis näeb ette, et pärast kohtuotsuse
kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.
TV
Justiitsministeerium
analüüsib
ettepanekut ning vajadusel
algatab uue eelnõu.
22 Süüteomenetluses toimikuga tutvumise regulatsiooni
ettevalmistamisel palusime kaaluda võimalust ja vajadust näha ette
avaliku teabe seadusega analoogne säte (AvTS § 23 lg 2 p 3): kui
toimiku ettevalmistamine tutvumiseks (juurdepääsupiiranguga
andmete katmine) on mahu vmt tõttu äärmiselt koormav, siis võib
toimiku tutvustamisest keelduda. Riigikohus rõhutas, et toimiku
tutvustamine pärast lahendi kuulutamist ja avalikult
kättesaadavaks tegemist on haldusülesanne, mille täitmine ei tohi
takistada kohtu põhiülesande, s.o õigusemõistmise teostamist.
MA
Toimikuga tutvumise
keeldumise põhjuseks ei
saa olla kohtu liigne
töökoormus.
Kavandamisel on
toimikuga tutvumisel
kasutada digitaalse
toimiku võimalusi ja
arendada vastav võimekus
digitoimikus.
Menetlusseadustike alusel
teabele juurdepääsu
võimaldamine erineb
AvTS alusel juurdepääsu
võimaldamisest kahes
aspektis. Esiteks puudub
võimalus lükata
tutvumistaotlus tagasi selle
liigse mahukuse tõttu.
Kuid teiseks puudub
taotluse rahuldamise
tähtaeg – kes küsib liiga
palju, peab arvestama, et
taotluse rahuldamine võtab
liiga kaua aega.
26 Seadusega tuleks välistada veebiülekande tegemise määruse
vaidlustamine ka juhul, kui kohus teeb kõnesoleva määruse omal
algatusel.
TV
Justiitsministeerium
analüüsib
ettepanekut pärast
kohtupraktika tekkimist
ning vajadusel
algatab uue eelnõu.
Lisa 1
4/4
28 Eelnõus ja seletuskirjas ei ole reageeritud VTK-le antud arvamuses
osutatud vajakajäämisele, et kohtumenetluse avalikkusega
seonduv vajab läbitöötamist ja reguleerimist või muutmist ka
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, sh PSJKS-is.
TV
Justiitsministeerium
analüüsib
ettepanekut ning algatab
uue eelnõu.
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Justiitsministeerium
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste
muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise
seaduse (kohtumenetluse avalikkuse) eelnõu kohta
Teie 15.01.2024 nr 8-3/550-1
Meie 20.02.2024 nr 6-6/24-2