Arvamus halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu (574 SE) kohta

Lisa 1

1/2

Riigikohtu arvamus1 halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu (574 SE) kohta

KrMS § 11 lg 11 osas ei täpsusta eelnõu ega seletuskiri, millises vormis teeb kohus otsuse

kohtuistungi veebilehel ülekandmisest. Kui ülekande tegemist taotleb keegi menetlusosalistest,

tuleb taotlus lahendada määrusega. KrMS § 385 p 20 järgi selline määrus vaidlustatav ei ole.

Kui kohus otsustab ülekande tegemise omal algatusel, on võimalik see otsustada ja

menetlusosalistele teatavaks teha nt maakohtus kohtu alla andmisel (KrMS § 263),

ringkonnakohtus asja arutamisele määramisel (KrMS § 329) või Riigikohtu kutses suulisele

istungile (KrMS § 352 lg 3). Kaks esimesena nimetatud otsustust tehakse määruse vormis, mis

ei ole samuti edasi kaevatavad (KrMS § 385 p-d 16 ja 25). Praktikas võib kaebeõiguse

olemasolu tekitada vaidlusi, kuna otsesõnu pole sätestatud, et selline otsustus oleks osa kohtu

alla andmisel või asja arutamisele määramisest. Iseenesest ei peaks avaliku kohtuistungi

ülekandmise kohta tehtud otsustus olema vaidlustatav.

Palume seadusandjal pöörata tähelepanu ka videoistungite salvestamise keelu (KrMS § 13 lg

4) tagamisele, kuna keelu rikkumine on lihtsalt teostatav. KarS § 3315 või KrMS § 267 alusel

vähemalt eelduslikult sellist rikkumist sanktsioneerida ei saa.

KrMS § 1605 kohaselt eeldatakse ajakirjanduslikul eesmärgil toimikuga tutvumise puhul

õigustatud huvi, kuid loodavast normist ei selgu, kas ajakirjaniku eeldatav õiguslik huvi

õigustab juurdepääsu ka eriliiki isikuandmetele (nt andmetele tunnistajate ja kannatanute

tervise, seksuaalelu jm kohta). Kuigi loodava normi teise lõike kohaselt ei tutvustata

kolmandale isikule juurdepääsupiiranguga kaetud teavet, ei välista see säte nendele andmete

juurdepääsu ülekaaluka õigustatud huvi korral. Samuti jääb loodava normi pinnalt

arusaamatuks, kas teatud juhul võib ka ajakirjanduse esindajalt nõuda õigustatud huvi

tõendamist. Sellele viitab seletuskirjas sisalduv järgmine lause (eelkõige sõna „alati“):

„Isikustatud kohtuotsuse saamiseks õigustatud huvi eelnev tõendamine meediaorganisatsiooni

poolt ei ole alati põhjendatud.“

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu sedagi, kuidas toimub kohtutoimiku tutvustamine

ajakirjanikule, kui asja on arutatud kinnises menetluses. Praktikas ei märgistata sel puhul

toimikus olevaid dokumente ükshaaval juurdepääsupiiranguga, kuid pole enesestmõistetav, et

kohtuliku arutamise kinnisus katab automaatselt kõik menetlusdokumendid

juurdepääsupiiranguga. Seega tuleb läbi mõelda, kas sellises olukorras a) selekteerib

kohtuametnik igal konkreetsel juhul enne toimiku tutvustamist selles kaetava/mittekaetava

teabe, b) ajakirjanikule tutvustatakse kogu kohtutoimikut, kuna tema õigustatud huvi eeldatakse

ja toimikul juurdepääsupiirang puudub või c) loetakse kogu toimik juurdepääsupiiranguga

kaetuks (sest menetlus on kuulutatud kinniseks nt lapse huvide kaitsmiseks). Viimane variant

tundub olevat loodava normi teise lõike kohaselt välistatud.

Lisaks, sageli menetletakse tundlikke asju (seksuaalkuriteod, lastega seotud kriminaalasjad)

lihtmenetluses, kus pole otsest vajadust menetlus eraldi kinniseks kuulutada, sest tavaliselt ei

satu neid keegi vaatama. Seega ei jää ka süsteemi märget, et asi oleks tundlik. Seadusandja peab

läbi mõtlema, kas sellises olukorras antakse ajakirjanikule KrMS § 1605 lg 1 alusel toimik

tutvumiseks või peab kohtuametnik siiski iga kord, kui ajakirjanik soovib mõne kohtutoimikuga

tutvuda, kontrollima üle kogu toimiku sisu ja selekteerima tutvustatava teabe.

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel.

Lisa 1

2/2

KrMS § 4081 lg 21 tekstis viitab sõna „avaldatavas“ justkui sellele, et taotlus oma nime

asendamiseks tähemärkidega ja isikut tuvastada võimaldavate andmete välja jätmiseks

kohtuotsusest tuleb esitada isikul enne otsuse tegemist. Muudetava paragrahvi lõiget 5 siiski ei

täiendata, mistõttu saab vastava taotluse esitada üldjuhul pärast õigeksmõistmise jõustumist

(seda kinnitab ka seletuskiri, rääkides avalikustamise lõpetamisest). Nii oleks õigem kasutada

seaduse tekstis sõna „avaldatud“.

Seadustikku lisatav KrMS § 426 lg 5 on erinorm KrMS § 4081 lg 1 suhtes ning võiks kaaluda,

kas ka üldnormis teha viide sellele erandile. Seeläbi oleks kõik avalikustamisega seotud reeglid

koondatud ühte paragrahvi, mis peaks välistama erinormi ekslikult n-ö kahe silma vahele

jäämise.

Eelnõus asendatakse läbivalt sõnad „kohtu veebilehel“ sõnadega „Riigi Teatajas“. Seejuures

tuleks seadusandjal üle vaadata aspekt, et kehtivates menetlusseadustikes kasutatakse „kohtu

veebileht“ kahes tähenduses: 1) I, II astme kohtute ja 2) Riigikohtu tähenduses. Näiteks

avaldatakse menetlustaotluste tulemus ja Riigikohtu lahend Riigikohtu veebilehel (KrMS § 360

lg 4 teine lause ja analoogselt TsMS, HKMS, VtMS). Eelnõu KrMS § 4081 lg 11 (ja teiste

seadustike) täienduse kohaselt avalikustatakse ka Riigikohtu lahendid Riigi Teataja veebilehel.

Siinkohal tekib vastuolu erisätte ja üldsätte vahel. Praegune eelnõu viib Riigikohtu veebi

sisuliselt Riigi Teatajasse, st eemaldab erisätted. Näiteks KrMS 12. ptk 3 jagu suunab kasutama

10. ja 11. peatüki üldsätteid, kui erisätted puuduvad.

Kohtuistungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel. Praegu on see üldsäte, mida saavad

kasutada kõik kohtuastmed, st ka Riigikohus avaldab oma veebilehel kõnealused andmed.

Eelnõuga asendatakse kohtu veebileht Riigi Teataja lehega, st seadusse ei jää võimalust, et

Riigikohus avaldab need andmed ka Riigikohtu veebilehel. Vt lahendi avaldamise kohta

kirjutatud „kohtu veebilehe“ kahte erinevat tähendust.

Eelnõus kasutatakse läbisegi sõnu „avaldatakse“ ja „avalikustatakse“. Kui neil sõnadel tehakse

sisuliselt vahet, tuleks seletuskirjas see lahti seletada.

Kaasamiskirjas palutakse mh ettepanekuid, mis on eelnõu reguleerimisalasse jäävates

küsimustes jäänud eelnõu koostamise etapis käsitlemata. Sellega seoses juhime tähelepanu

eelnõu seletuskirja lisaks olevale märkuste ja ettepanekute tabelile (Riigikohtu märkused nr 15,

17, 21, 22, 26, 28).

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu (574 SE) kohta. Käesolevaga edastame

arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna

juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu (574 SE) kohta

Teie 05.04.2022 nr

Meie 19.04.2022 nr 6-6/22-17