EELNÕU
Teine lugemine
2020
195 SE II
Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Pankrotiseaduse muutmine
Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna „nõudeid“ sõnadega „sissenõutavaks muutunud nõuet“;
2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.“;
3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid.“;
4) paragrahvi 3 lõike 2 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Vaidlused vara tagasivõitmise üle ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.“;
5) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.“;
6) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Kui juriidilisest isikust võlgniku asukoht on Harju maakonnas, esitatakse pankrotiavaldus Harju Maakohtule. Muul juhul esitatakse juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus Tartu Maakohtule. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal.“;
7) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui võlgnik sureb pärast pankrotiavalduse esitamist, jätkatakse tema pärandvara suhtes läbiviidavat pärandvara pankrotimenetlust kohtus, kuhu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 esitati pankrotiavaldus.
(22) Võlgniku surma korral esitatakse pärandvara pankrotiavaldus tema pärandvara suhtes kohtule surnud võlgniku surmaaegse elukoha järgi.“;
8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Vaidlused nõuete, sealhulgas avalik-õiguslike nõuete tunnustamise üle pankrotimenetluses kuuluvad pankrotiasja menetleva maakohtu pädevusse.“;
9) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Pärandvara pankrotimenetlus
(1) Võlgniku surma korral viiakse pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes.
(2) Võlgniku pärijat loetakse menetlusosaliseks nii pankrotiavalduse läbivaatamisel kui ka pärandvara pankrotimenetluses.
(3) Pärandvara pankrotimenetluses kohaldatakse võlgniku pärija suhtes käesolevas seaduses võlgniku kohta sätestatut ulatuses, milles sätestatu ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud surnud võlgniku isiku või tema pärandvaraga.
(4) Võlgniku pärija suhtes ei rakendata pankrotiavalduse tagamise abinõusid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgniku pärija suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 88, 89 ja 91 sätestatut.
(5) Lisaks käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud võlausaldajale on pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajaks isik, kellel on pärandvara suhtes varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ja mille puhul on kohustatud isikuks võlgniku pärija.
(6) Pärandvara pankrotimenetluse algatamisel ei loeta võlgniku ja tema pärija vahelisi õigusi ja kohustusi, mis saavad pärimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt pärijale üle minna, pärandi avanemise tagajärjel lõppenuks võlasuhte kokkulangemisega.
(7) Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatud pankrotiavaldust, jätkatakse menetlust tema pärandvara suhtes läbiviidava pärandvara pankrotimenetlusena.
(8) Kui pärandit ei ole vastu võetud, pärija ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab, võib kohus määrata pärijale ajutise esindaja. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja.
(9) Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatud pankrotiavaldust, esitab ajutine haldur või pankrotihaldur vajaduse korral notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks.“;
10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui võlausaldaja soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.“;
11) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatule.
(12) Kui pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel, on võlausaldajal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud avaldus kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamiseks isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle suhtes avaldus esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud.
(13) Kohus lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud avalduse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud määrusega. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse isik, kes tasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, ning isik, kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti.“;
12) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel mõisteti pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult deposiit pankrotimenetluse kulude katteks välja ja isik nõude täitis, tagastatakse talle deposiidina tasutud summa.“;
13) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui pankrotiavaldus on esitatud pärandvara suhtes, toimetatakse see kätte võlgniku pärijale, testamenditäitjale, pärandi hooldajale või käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutisele esindajale.“;
14) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pankrotiavalduse kättetoimetamise teates tuleb märkida tähtaeg, mille jooksul saab võlgnik võlausaldaja pankrotiavalduse kohta vastuväite esitada ja kohut teavitada sellest, kas ta soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.“;
15) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Pärandvara pankrotimenetluses esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed pärandvara kohta. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, lisatakse see pankrotiavaldusele.“;
16) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.“;
17) paragrahvi 15 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „tuleb otsustada“ sõnaga „otsustatakse“;
18) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja, võib kohus pärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutist haldurit ei ole vaja määrata.“;
19) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ajutise halduri nimetamisel määrab kohus kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks, kui kohus peab seda vajalikuks või võlgnik, võlausaldaja või ajutine haldur seda taotleb. Kui kohus kohtuistungit ei määra, vaatab kohus pankrotiavalduse läbi kirjalikult ja määrab vajaduse korral käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud tähtaja.“;
21) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Põhjendatud juhul võib kohus otsustada täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise.“;
22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kuni pankroti väljakuulutamiseni hoiustatakse sissenõutud summad või vara realiseerimisest saadu kohtutäituri ametialasel kontol. Sissenõudjale väljamakseid ei tehta. Kui pankrot välja kuulutatakse, kantakse sissenõutud summad pankrotivara hulka. Kohtutäitur peab enne ülekande tegemist sissenõutud summadest kinni kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatule. Haldur võib kohtutäituri otsuse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“;
23) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „ühe“ sõnaga „kolme“;
24) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohus võib keelata võlgniku pärijal ajutise halduri nõusolekuta pärandvara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes. Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata võlgniku pärija suhtes.“;
25) paragrahvi 22 lõike 4 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „esitatakse kohtule“ sõnadega „ja pankrotiavalduse kirjalikul läbivaatamisel ajutisele haldurile“;
26) paragrahvi 23 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „vajalike kulutuste hüvitamist“ sõnadega „, mida tasu ei kata“;
27) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.“;
28) paragrahvi 23 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „96 eurot“ tekstiosaga „summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast“;
29) paragrahvi 23 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „kui 397 eurot“ tekstiosaga „, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär“;
30) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
31) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui pankrotiavalduse läbivaatamiseks on määratud kohtuistung, kutsub kohus kohtuistungile menetlusosalised ja ajutise halduri.“;
32) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kui“ sõnadega „kohus on määranud pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil ja“;
33) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Kui“ sõnadega „kohus on määranud pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil ja“;
34) paragrahvi 26 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 27 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata ja on varem samas pankrotiasjas avaldanud teateid väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldab kohus pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.“;
36) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud.“;
37) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kohtu määratud summa“ sõnadega „või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena“;
38) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale võib määruskaebuse esitada ka isik, kelle suhtes esitati avaldus käesoleva seaduse § 11 lõike 12 alusel.“;
39) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §‑s 142 nimetatud järjekorras.
(82) Kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 21, maksab võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu, seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §‑s 142 nimetatud järjekorras.“;
40) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati.“;
41) paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse pankroti väljakuulutamisel, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud.“;
42) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kohus lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt pankroti väljakuulutamisega. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse isik, kes tasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks, ning isik, kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti.“;
43) paragrahvi 30 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud määruses mõisteti pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult deposiit pankrotimenetluse kulude katteks välja ja isik nõude täitis, tagastatakse talle deposiidina tasutud summa.“;
44) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja.“;
45) paragrahvi 31 pealkirja täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamine“ sõnadega „ja juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse eeldamine“;
46) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui:
1) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
2) võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita.
(12) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 toodule eeldatakse osaühingust või aktsiaseltsist võlgniku maksejõuetust, kui:
1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui äriseadustiku § 171 lõike 2 punktis 1 sätestatud ulatuses;
2) aktsiaseltsil on netovara vähem kui äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 sätestatud ulatuses.
(13) Pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu.“;
47) paragrahvi 31 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „pankrotihalduri (haldur) nimetamise“ sõnadega „, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule“;
48) paragrahvi 32 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.“;
49) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, märgitakse see pankrotiteates. Sellisel juhul võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aega ja kohta ei märgita.“;
50) paragrahvi 33 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000 (EÜT L 160 30/60/2000 lk 1–13)“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72)“;
51) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui teate avaldamist taotletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikli 28 lõike 2 alusel, avaldab Justiitsministeerium teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.“;
52) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:
„Pankrotimäärusest teavitatakse ka käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevaid isikuid.“;
53) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;“;
54) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
55) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 62 järgmises sõnastuses:
„62) peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni;“;
56) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka võlgniku pärijale.“;
57) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõnad „Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000 pankrotimenetluse kohta“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848“;
58) paragrahvi 40 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse sõnad „Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000 pankrotimenetluse kohta“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848“;
59) paragrahvi 41 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72)“;
60) paragrahvi 43 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõnad „on menetlusest teadlik, kuid“;
61) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
㤠431. Pankrotimenetlusega seonduva kohtumenetluse menetluskulud
(1) Menetluskulud, mis tekivad seoses halduri tegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 148 lõike 1 punkti 1 alusel. Menetluskulusid, mis tekkisid enne halduri menetlusse astumist, pankrotivara arvel ei kaeta. Sellisel juhul saavad teised menetlusosalised võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98 alusel.
(2) Menetluskulusid, mida võlgnik kannab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud juhul, ei kaeta pankrotivara arvel. Teised menetlusosalised saavad võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98 alusel.
(3) Kui kohus jätab nõude käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.
(4) Hageja menetluskulud, mida võlgnik kannab käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 sätestatud juhul, hüvitatakse nõude rahuldamisel pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 148 lõike 1 punkti 1 alusel. Kui haldur tunnustab nõuet kohe, saab hageja võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana.
(5) Menetluskulud, mida võlgnik kannab käesoleva seaduse § 43 lõikes 5 sätestatud juhul kaebuse esitamisel, hüvitatakse pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 148 lõike 1 punkti 1 alusel.“;
62) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pärandvara pankrotimenetluses võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid pärandvara suhtes ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.“;
63) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Pankrotivõlausaldajaks ei ole isik, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel. Nimetatud isikul on pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud õigused, tal ei ole õigust esitada vastuväiteid teiste võlausaldajate nõuetele ega muid pankrotivõlausaldaja õigusi, kui seadusest ei tulene teisiti.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik esitab oma nõude kolmanda isiku vastu haldurile ning teatab asjaõiguslikust realiseerimisõigusest pankrotivara suhtes. Nõue esitatakse ja kaitstakse pankrotiseaduses sätestatud korras nagu pankrotivõlausaldaja nõue.
(6) Nõude tunnustamisel on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikul õigus osaleda piiratud asjaõigusega koormatud vara realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel vastavalt piiratud asjaõiguse järjekohale käesoleva seaduse § 153 lõike 1 punkti 1 ning lõigete 2 ja 3 kohaselt. Kui nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks ja realiseerimisõigus ei ole saabunud, on tegemist tingimusliku nõudega, millele vastav summa hoiustatakse ja hoiustatu makstakse välja käesoleva seaduse § 152 sätete alusel.“;
64) paragrahvi 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 45. Aresti ja kohtuliku hüpoteegi lõppemine
Enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatud juhul, samuti lõpeb pankroti väljakuulutamisega kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku varale seatud kohtulik hüpoteek. Kui võlgniku vastu esitatud nõude osas ei ole algatatud kohtumenetlust või jääb nõue läbi vaatamata käesoleva seaduse § 43 lg 2 alusel, lõpeb kohtulik hüpoteek sõltumata selle seadmise ajast.“;
65) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:
„52) koostab seaduses ettenähtud tähtaja jooksul halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni;“;
66) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui haldur asub ametisse Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhatajana, peatatakse halduri avalduse alusel tema haldurina tegutsemise õigus viieks aastaks. Kui haldur asub ametisse Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse ametniku või töötajana, peatatakse halduri avalduse alusel tema haldurina tegutsemise õigus ametis oleku või töölepingu kehtivuse ajaks.“;
67) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri. Kohus kinnitab halduri määrusega viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, kui halduri poolt hääletas vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. Võlausaldaja nõude suurust arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõike 3 või 4 alusel nõude suhtes määratud häälte arvule.“;
68) paragrahvi 61 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
69) paragrahvi 61 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kohus jätab võlausaldajate valitud halduri kinnitamata, kui haldur ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 11, 3 või 4 sätestatud nõuetele, halduri valimisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korda või halduril ei ole kehtivat kutsekindlustust. Sellisel juhul kinnitab kohus pankrotimäärusega nimetatud halduri. Kohus peab kohtumääruses nimetama halduri kinnitamata jätmise põhjused.
(5) Määruse peale, millega kohus käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud juhul ei kinnita võlausaldajate valitud haldurit ja kinnitab pankrotimäärusega nimetatud halduri, võib võlausaldaja või võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebuse alusel tühistab kohus halduri nimetamise määruse, kui halduri nimetamisel on rikutud käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 11, 3 või 4 sätestatut.“;
70) paragrahvi 62 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „võlgniku lähikondne“ sõnadega „, samuti mitte maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik või töötaja,“;
71) paragrahvi 65 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.“;
72) paragrahvi 65 lõiked 2–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
(3) Halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu, peab kohus määrama haldurile esialgse tasu selleks vahendite olemasolu korral. Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest. Halduri taotluse lahendab kohus määrusega 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.“;
73) paragrahvi 65 lõiget 4 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Tasu määratakse tunnitasuna vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 sätestatule. Tasu määramisel tuleb arvestada käesoleva seaduse §-s 651 sätestatud tasu piirmäärasid.“;
74) paragrahvi 65 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
75) paragrahvi 65 lõike 8 esimeses lauses asendatakse sõnad „lõpparuande kinnitamisel“ sõnadega „menetluse lõpetamisel haldurile tasu määrates“;
76) paragrahvi 65 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „täpse korra“ sõnadega „, nõuded kalkulatsioonile, halduri tasu ja kulude hüvitamise avaldusele“;
77) paragrahvi 65 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.“;
78) paragrahvi 65 lõikes 111 asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21“;
79) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 112 ja 113 järgmises sõnastuses:
„(112) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(113) Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.“;
80) paragrahvi 65 lõiget 12 täiendatakse pärast sõnu „lõigete 1–3“ sõnadega „ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni“;
81) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Halduri vabastamisel ametist käesoleva seaduse § 68 lõike 2 alusel määrab kohus pankrotimenetluse lõppemisel halduri taotlusel haldurile mõistliku tasu, arvestades rikkumise asjaolusid ja käesolevas paragrahvis sätestatut. Kui rikkumise asjaolud seda tingivad, on kohtul õigus jätta haldurile tasu määramata. Taotlus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul halduri vabastamise määruse jõustumisest.
(14) Kui haldur vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218 lõike 1 punktides 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda sellega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud.“;
82) paragrahvi 651 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 24% pankrotivarast. Üle 6400 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasu alammäärad on järgmised:
Pankrotivara suurus eurodes
Halduri alammäär eurodes
tasu
Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri
ületavalt osalt
6401–12 800
1 932
18,2%
12 801–32 000
3 093
13,3%
32 001–64 000
5 665
12,1%
64 001–128 000
9 512
8,5%
128 001–320 000
14 924
4,2%
320 001–640 000
23 044
2,7%
„;
83) paragrahvi 651 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Halduri tasu alammäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, on 31684 eurot, millele lisandub 1% pankrotivarast 640 000 eurot ületavast summast.“;
84) paragrahvi 651 lõiked 2–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Haldurile kuni 6400 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär on 42,4% pankrotivarast. Üle 6400 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäärad on järgmised:
Pankrotivara suurus eurodes
Halduri ülemmäär eurodes
tasu
Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri
ületavalt osalt
6401–12 800
3 093
21,8%
12 801–32 000
4 484
15,1%
32 001–64 000
7 385
13,3%
64 001–128 000
11 638
9,1%
128 001–320 000
17 439
4,8%
320 001–640 000
26 718
3,1%
(3) Halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, on kuni 6% pankrotivarast.“;
85) paragrahvi 651 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
86) paragrahvi 66 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus kontrollib halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja kooskõla kalkulatsiooniga ning kinnitab halduri taotlusel vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse üks kord aastas pankroti väljakuulutamisest arvates määrusega. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud.“;
87) paragrahvi 66 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.“;
88) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:
㤠661. Halduri tasu ja kulutuste kalkuleerimine
(1) Haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema selle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Kalkulatsiooni koostamisel lähtub haldur selle koostamise ajaks teadaolevatest asjaoludest ja oma kogemuslikust hinnangust. Kohtul ja võlausaldajal on õigus esitada haldurile kalkulatsiooni kohta arvamusi ja ettepanekuid.
(2) Haldur on kohustatud viivitamata teavitama kohut ja võlausaldajate üldkoosolekut kalkulatsiooni ületamise vajadusest. Halduri vabastamisel ja uue halduri nimetamisel esitab uus haldur kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule ja võlausaldajatele seisukoha tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohta. Vajaduse korral koostab haldur uue kalkulatsiooni.
(3) Haldurile tasu määramisel lähtub kohus halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu põhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamisel kalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud.
(4) Halduri tasu ja vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, määratakse kindlaks eraldi. Haldur esitab kohtule koos lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruandega taotluse tasu ja nende kulude kindlaksmääramiseks, mille kinnitamist ei ole kohus käesoleva seaduse § 66 lõike 1 alusel veel otsustanud. Avalduses peab haldur märkima tasu arvestamise alused.“;
89) paragrahvi 68 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „Justiitsministeeriumi“ sõnadega „maksejõuetuse teenistuse“;
90) paragrahvi 68 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.“;
91) paragrahvi 70 lõigetes 1–4 asendatakse sõna „koda“ sõnadega „koja kutsekogu juhatus“ vastavas käändes;
92) paragrahvi 70 lõigetes 1–4 asendatakse sõna „Justiitsministeerium“ sõnadega „maksejõuetuse teenistus“ vastavas käändes;
93) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse sõna „kojale“ sõnadega „koja kutsekogu juhatusele“;
94) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse sõna „Justiitsministeeriumile“ sõnadega „maksejõuetuse teenistusele“;
95) paragrahvi 70 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Justiitsministeeriumil ja Koja kutsekogu juhatusel on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi koja töötajaid.“;
96) paragrahvi 70 lõikes 3 asendatakse sõna „Justiitsministeeriumil“ sõnadega „maksejõuetuse teenistusel“;
97) paragrahvi 70 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet ka pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle.“;
98) paragrahvi 70 lõikes 5 asendatakse sõna „Justiitsministeeriumil“ sõnadega „Maksejõuetuse teenistusel“;
99) paragrahvi 70 lõiget 5 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) esitada haldurile arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi;
9) pöörduda kohtusse haldurile trahvi määramiseks, halduri vabastamiseks, haldurile tegutsemiskeelu määramiseks või halduri tasu vähendamiseks.“;
100) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–7 nimetatud õigused.“;
101) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maksejõuetuse teenistus määrata adressaadile asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha, mille ülemmäär on 9600 eurot. Sunniraha nõutakse riigieelarvesse.“;
102) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Halduri kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib koja aukohus määrata haldurile distsiplinaarkaristuse.“;
103) paragrahvi 71 lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „advokatuuriseaduse § 16 lõikele 4“ sõnadega „või koja aukohtu aukohtumenetluse algatamist vastavalt kohtutäituri seaduse § 101 lõikele 2“;
104) paragrahvi 71 lõikes 4 asendatakse sõnad „Justiitsministeeriumi ja“ sõnaga „Koja“;
105) paragrahvi 71 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;
106) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahvisumma kantakse koja tuludesse. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.“;
107) paragrahvi 71 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
108) paragrahvi 71 lõikest 7 jäetakse välja teine lause;
109) paragrahvi 71 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „Justiitsministeeriumil ja“;
110) paragrahvi 71 lõikest 9 jäetakse välja sõnad „Justiitsministeeriumil või“;
111) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠72. Saladuse hoidmise kohustus
Halduri tegevuse üle haldusjärelevalvet või võlgniku või võlgniku lähikondse üle järelevalvet teostanud isik on kohustatud töö- või teenistussuhte ajal ja pärast selle lõppemist hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust, samuti hoidma saladuses teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.“;
112) paragrahvi 74 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „seaduse § 57 lõikes 6 nimetatud isik“ sõnadega „ega maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik või töötaja“;
113) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Pankrotitoimkonna moodustamise, liikmete arvu, liikmete valimise ja vabastamise otsustamiseks peab poolt hääletama vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. Kui võlausaldaja nõuet ei ole pankrotitoimkonna liikme valimise ajaks veel tunnustatud, arvestatakse võlausaldaja nõude suurust vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõike 3 või 4 alusel nõude suhtes määratud häälte arvule.“;
114) paragrahvi 76 lõikes 2 asendatakse sõna „jaotusettepaneku“ sõnadega „võlausaldajate nimekirja“;
115) paragrahvi 77 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
116) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lihthäälteenamusega“ sõnadega „, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“;
117) paragrahvi 82 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Üldkoosolekul osalev kohtunik teeb vastava määruse samal koosolekul või kui see pole võimalik, hiljemalt järgmisel tööpäeval. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.“;
118) paragrahvi 82 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „võrdeline kaitstud“ sõnadega „ja rahuldamata“;
119) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ei ole tal hääleõigust.“;
120) paragrahvi 841 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „kohtunikuabi“ sõnaga „kohtujurist“ vastavas käändes;
121) paragrahvi 841 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtujurist on pädev võlgniku pankrotimenetluses tegema kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet.“;
122) paragrahvi 841 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtuniku ainupädevuses on:
1) ajutise halduri nimetamine, pankrotiavalduse lahendamine;
2) pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused;
3) halduri poolt määratud häälte arvuga seotud vaidluste lahendamine võlausaldajate üldkoosolekul;
4) võlausaldajate nimekirja kinnitamine hagita menetluses;
5) pankrotimenetluse lõpetamine;
6) pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme tasu ja kulude kinnitamine;
7) ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi hüvitamise nõude lahendamine;
8) füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine;
9) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja kohustustest vabastamine;
10) trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine.
(4) Kohtujuristi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse vastavalt kohtute seaduse § 1251 lõigetes 1–3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lõikes 21 sätestatut.“;
123) paragrahvi 85 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võlgnik peab kohtule, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.“;
124) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist.“;
125) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul.“;
126) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.“;
127) paragrahvi 91 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus peab ärikeelu kohaldamist põhjendama ning määrama ärikeelu kohaldumise ulatuse. Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea, sealhulgas võib raskeks juhtimisveaks olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. Kohus, kuulanud ära halduri arvamuse, võib isiku taotluse alusel lõpetada ärikeelu ka enne pankrotimenetluse lõppu.“;
128) paragrahvi 93 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.“;
129) paragrahvi 94 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga.“;
130) paragrahvi 94 lõike 3 kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud.“;
131) paragrahvi 94 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
132) paragrahvi 99 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni“ sõnadega „võlausaldajate nimekirja kinnitamiseni“;
133) paragrahvi 99 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhul.“;
134) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Pandiga tagatud tunnustatud nõude, sealhulgas kui see on saadud loovutamisega, võib tasaarvestada sama pandieseme müümisel pandieseme ostuhinnaga ulatuses, mis võlausaldajal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud rahasumma jaotamisel ja millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 153 lõikes 2 sätestatud väljamaksed ja kulud. Ostuhinna osa, mida ei saa võlausaldaja nõudega tasaarvestada, tasub võlausaldaja pankrotivarasse.“;
135) paragrahv 100 tunnistatakse kehtetuks;
136) seadust täiendatakse §-dega 1001–1003 järgmises sõnastuses:
„§ 1001. Nõuete kaitsmise kord ja tähtajad
(1) Nõudeid kaitstakse kirjalikus menetluses. Koos nõudega kaitstakse ka nõuet tagavaid pandiõigusi.
(2) Haldur koostab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist esitatud nõudeavalduste alusel esialgse võlausaldajate nimekirja, mille esitab võlausaldajatele tutvumiseks. Esialgsesse võlausaldajate nimekirja kantakse nõuded esitamise järjekorras koos järgmiste andmetega:
1) nõudeavalduse esitamise järjekorra number;
2) võlausaldaja nimi;
3) võlausaldaja registri- või isikukood;
4) nõudeavalduse esitamise kuupäev;
5) nõude suurus;
6) kas nõue on tagatud pandiõigusega;
7) nõude rahuldamisjärk;
8) kas nõue loetakse kaitsmiseta tunnustatuks;
9) kas tegemist on solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega;
10) võlausaldaja häälte arv.
(3) Haldur teatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Haldur määrab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Võlausaldaja võib esitada nõuetele kirjalikke põhistatud vastuväiteid. Vastuväitele lisatakse tõendid vastuväites nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
(4) Haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud esitama nõudele või pandiõigusele kirjaliku põhistatud vastuväite.
(5) Pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist edastab haldur nõudele või pandiõigusele esitatud vastuväited, sealhulgas halduri enda vastuväited, vastuväite saanud võlausaldajale ja määrab tähtaja, mille jooksul võlausaldaja võib vastuväite kohta esitada haldurile kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Seisukohale lisatakse tõendid seisukohas nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Tähtaeg seisukohtade ja taotluste esitamiseks ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
§ 1002. Võlausaldajate nimekirja vormistamine ja kohtule esitamine
(1) Haldur vormistab lõpliku võlausaldajate nimekirja ja esitab kohtule kinnitamiseks 30 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 1001 lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada kuni 30 päeva.
(2) Kui haldur või võlausaldaja ei esita ühtegi vastuväidet, esitab haldur lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule ilma käesoleva seaduse § 1001 lõikes 5 sätestatud tähtaega andmata.
(3) Lisaks käesoleva seaduse § 1001 lõikes 2 sätestatule märgitakse lõplikus võlausaldajate nimekirjas:
1) kas nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte;
2) kes ja millises ulatuses vaidles vastu nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele;
3) kas võlausaldaja esitas taotluse käesoleva seaduse § 102 lõike 1 alusel.
(4) Võlausaldajate nimekirjale lisatakse kõik esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused.
§ 1003. Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
(1) Kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus hindab koos võlausaldajate nimekirjaga esitamata jäänud tõendeid üksnes juhul, kui menetlusosaline, kes tõendi esitab, põhjendab, miks asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast käesoleva seaduse § 1001 lõigetes 3 või 5 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu.
(2) Kohus jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada.
(3) Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub. Vastuväitest loobumiseks tuleb esitada kohtule avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
(4) Kaitsmiseta loetakse tunnustatuks:
1) nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga;
2) pandiõigus, mida on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse;
3) nõue, mis on rahuldatud ühtset patendikohut käsitleva lepingu (ELT C 175, 20.06.2013, lk 1–40) artiklis 82 nimetatud ühtse patendikohtu jõustunud otsuse või korraldusega;
4) nõue, mis on rahuldatud välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluva lahendiga;
5) avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmise nõue, mis tuleneb täitemenetluse seadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud haldusaktist, mille vaidlustamise tähtaeg on enne pankroti väljakuulutamist möödunud, samuti kui selline nõue tuleneb Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluvast välisriigi ametlikust dokumendist.
(5) Kohtumäärusega kinnitatavas võlausaldajate nimekirjas märgitakse:
1) võlausaldaja nimi;
2) võlausaldaja registri- või isikukood;
3) võlausaldaja tunnustatud nõude suurus;
4) tunnustatud nõude rahuldamisjärk ja jaotis;
5) kas nõue on tagatud pandiõigusega;
6) kas tegemist on solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega;
7) kas nõude suhtes kehtib võlgniku vastuväide.
(6) Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud määruskaebust nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema määruskaebuse rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, loetakse see nõue tunnustatuks.
(7) Määruse peale, millega kohus on võlausaldajate nimekirja kinnitanud, võivad esitada määruskaebuse haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(8) Kohus avaldab teate võlausaldajate nimekirja kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadab määruse haldurile, vastuväite esitanud võlgnikule, vastuväite esitanud või saanud võlausaldajale ja võlausaldajale, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud.“;
137) paragrahv 101 tunnistatakse kehtetuks;
138) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos käesoleva seaduse § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Haldur esitab kohtule võlausaldaja esitatud taotluse kohta kirjaliku seisukoha. Taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni.“;
139) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohus lahendab võlausaldaja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks kohtumäärusega. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.“;
140) paragrahvi 102 lõige 3 ja § 103 tunnistatakse kehtetuks;
141) paragrahvi 104 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kirjaliku vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib käesoleva seaduse § 1001 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul esitada ka võlgnik ise. Vastuväide peab olema põhistatud. Haldur edastab vastuväite võlausaldajale, kelle nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele vastuväide esitati. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.
(2) Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada taotluse nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Taotlus tuleb esitada käesoleva seaduse § 1001 lõikes 5 sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Haldur esitab võlausaldaja taotluse kohtule koos sama seaduse § 1002 lõikes 4 märgitud dokumentidega. Kohus vaatab võlausaldaja taotluse läbi sama seaduse §-s 1003 sätestatud korras.“;
142) paragrahvi 104 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
143) paragrahvi 105 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtumäärusega kinnitatud võlausaldajate nimekirja kantud ja tunnustatud nõuet ning selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul.“;
144) paragrahvi 106 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 106. Tunnustatud nõude ja pandiõiguse uuesti läbi vaatamine“;
145) paragrahvi 106 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
146) paragrahvi 106 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri avalduse alusel uuesti läbi.“;
147) paragrahvi 106 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
148) paragrahvi 106 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kohus lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse kohtumäärusega 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Kohus võib vajaduse korral käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu. Määruse peale võib haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.“;
149) paragrahvi 107 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõudeavalduses.“;
150) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Võlgniku surma korral muutub isiku pärandvara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara on isiku pärandvara pankroti väljakuulutamise seisuga, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi, või vara, mille pärija on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest.“;
151) seadust täiendatakse §-ga 1161 järgmises sõnastuses:
„§ 1161. Pärija, testamenditäitja ja pärandi hooldaja tehtud tehingu tagasivõitmine pärandvara pankrotimenetluses
(1) Võlgniku surma korral tunnistab kohus kehtetuks tehingu, millega pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja on pärandvara arvel täitnud pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõude või sundosa nõude:
1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) alates pärandi avanemisest, kui nõude rahuldamine toimus muus kui pärimisseaduse §-s 142 sätestatud järjekorras või üht võlausaldajat teisele eelistades, kui pärandvara oli kohustuse täitmise ajal maksejõuetu ja pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja teadis või pidi sellest teadma;
3) alates pärandi avanemisest võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja lähikondsele, kui lähikondne ega võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja ei tõenda, et pärandvara oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
(2) Võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis pankrotivara maksejõuetusest. Võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja lähikondseks loetakse käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud võlgniku pärijaga, testamenditäitjaga või pärandi hooldajaga seotud isikut.
(3) Tagasi ei saa võita pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulusid.
(4) Tagasivõitmine ei välista võlgniku pärija vastu pärimisseaduse § 142 lõikes 4, § 143 lõigetes 2 ja 5 ning testamenditäitja vastu pärimisseaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise nõude esitamist.“;
152) paragrahvi 118 lõikes 2 asendatakse sõna „aegumistähtaeg“ sõnadega „esitamise tähtaeg“;
153) paragrahvi 122 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
154) paragrahvi 122 lõige 5 ja § 123 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
155) paragrahvi 127 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Haldur teeb võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. Ettekanne ja kalkulatsioon lisatakse koosoleku protokollile.“;
156) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 võlgniku kohta sätestatut kohaldatakse ka võlgniku pärija suhtes.“;
157) paragrahvid 143–145 tunnistatakse kehtetuks;
158) paragrahvi 146 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud;“;
159) paragrahvi 148 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) pärandvara pankrotimenetluse ajal halduri poolt pankrotivara valitsemise kulud;“;
160) paragrahvi 150 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) käesoleva seaduse § 1927 lõikes 2 nimetatud kulutused.“;
161) paragrahvi 151 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „vastavalt esialgsele jaotusettepanekule“;
162) paragrahvi 152 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jaotise alusel väljamaksete tegemisel arvestatakse edasilükkava tingimusega nõuet täies ulatuses ja nõudele vastav summa hoiustatakse. Kui edasilükkav tingimus ei ole saabunud kolme aasta jooksul pankrotimenetluse lõppemisest arvates, siis loetakse, et tingimus ei ole saabunud. Pärast nimetatud tähtaja möödumist võib kohus õigustatud isiku taotlusel tingimuse saabumise tähtaega vajaduse korral pikendada, määrates kindlaks tähtaja lõppemise. Kui tingimuslik nõue ajas väheneb, ilma et tingimus ise oleks saabunud, määrab kohus hoiustatud rahast võlausaldajatele väljamaksete tegemise.“;
163) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui jaotise alusel väljamaksete tegemise ajal on tingimuse saabumine nii ebatõenäoline, et nõudel ei ole varalist väärtust, ei võeta edasilükkava tingimusega nõuet väljamaksete tegemisel arvesse.“;
164) paragrahvi 153 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuded ja sundosa nõuded.“;
165) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 1927 lõikes 1 nimetatud kulud makstakse välja võrdeliselt koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud nõudega.“;
166) paragrahvi 153 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtega pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 10/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Lisaks võib haldur pandieseme müügist saadud raha arvel hüvitada kõik selle pandieseme haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud.“;
167) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Pandieseme müügist saadud rahaks loetakse ka raha, mille kohtutäitur kannab pankrotivara hulka käesoleva seaduse § 17 lõike 4 või täitemenetluse seadustiku § 511 lõike 2 alusel. Pandieseme müügist saadud rahasummast mitte enama kui 1/10 mahaarvamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt arvestatakse ka käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 või täitemenetluse seadustiku § 511 lõikes 2 nimetatud kulutusi, välja arvatud selle pandieseme haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud.“;
168) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui lepingus on ette nähtud, et võlausaldaja nõue rahuldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud järgust tagapool asuvas järgus, rahuldatakse nõue lepingus ettenähtud järgus.“
169) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui enne pärandvara pankrotimenetluse algatamist on pärimismenetluses läbi viidud üleskutsemenetlus pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks ja võlausaldaja pidi oma nõudest teatama, rahuldatakse tema nõue pärast teiste samasse järku kuuluvate nõuete täielikku rahuldamist.“;
170) paragrahvi 154 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Vaidlustatud nõude kohta näitab märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses.“;
171) paragrahvi 154 lõikes 2 asendatakse sõna „jaotusettepaneku“ sõnadega „võlausaldajate nimekirja“;
172) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Kui pankrotitoimkonda ei ole moodustatud või pankrotitoimkond ei anna raha väljamaksmiseks nõusolekut, võib haldur taotleda nõusolekut kohtult.“;
173) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Haldur edastab võlausaldajatele raha väljamaksmise kohta andmed käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete ja krediidiasutuses raha hoiustamise, iga pandieseme müügist saadu, pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara ning müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta.“;
174) paragrahvi 158 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Enne käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel pankrotimenetluse lõpetamist teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada taotlus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja.“;
175) paragrahvi 158 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „määratud summa“ sõnadega „või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena“;
176) seadust täiendatakse §-ga 1621 järgmises sõnastuses:
㤠1621. Pankrotimenetluse kulude hoiustamine
Kohus võib halduri taotlusel määrata lõpparuandes esitatud andmete alusel halduri tasu ja vajalike kulutuste katmiseks vajaliku summa hoiustamise kohtu määratud kontol. Haldurile ei tehta väljamakseid enne, kui on jõustunud määrus, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab.“;
177) paragrahvi 163 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide.“;
178) paragrahvi 163 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud.“;
179) paragrahvi 166 lõikes 1 asendatakse sõnad „mida ei ole jaotusettepaneku koostamisel“ sõnadega „mida ei ole pankrotimenetluse läbiviimisel“;
180) paragrahvi 166 lõikes 3 asendatakse sõna „jaotusettepanekus“ sõnadega „võlausaldajate nimekirjas“;
181) paragrahvi 166 lõikes 4 asendatakse sõnad „mida ei arvestatud jaotusettepaneku koostamisel“ sõnadega „mida pankrotimenetluse läbiviimisel ei arvestatud“;
182) paragrahvi 172 lõikes 2 asendatakse sõna „jaotusettepanekus“ sõnadega „võlausaldajate nimekirjas“;
183) paragrahvi 172 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Usaldusisiku taotlusel määrab kohus usaldusisikule tema kohustuste täitmise eest tasu arvestusega 10–50 eurot tund. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tasu makstakse võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule ka menetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus ei määra usaldusisiku kohustuste täitmise eest tasu, kui ta on võlgnikku ennast kohustanud täitma usaldusisiku kohustusi.“;
184) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat.“;
185) paragrahvi 179 lõikes 2 asendatakse sõna „jaotusettepaneku“ sõnadega „võlausaldajate nimekirja“;
186) seadust täiendatakse 121. peatükiga järgmises sõnastuses:
„121. peatükk
MAKSEJÕUETUSE TEENISTUS
1. jagu
Maksejõuetuse teenistuse pädevus, moodustamine, koosseis ja eelarve
§ 1921. Maksejõuetuse teenistuse pädevus
(1) Maksejõuetuse teenistus (edaspidi käesolevas peatükis ka teenistus) teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ning uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel. Teenistus ei teosta järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikute üle.
(2) Teenistus teostab haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle.
(3) Teenistus aitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses.
(4) Teenistus on oma tegevuses sõltumatu.
§ 1922. Teenistuse moodustamine ja koosseis
(1) Maksejõuetuse teenistus moodustatakse Konkurentsiameti juurde sõltumatu struktuuriüksusena.
(2) Maksejõuetuse teenistuse põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Teenistusel on juhataja ja vähemalt kaks ametnikku. Ametnikul peab olema akadeemiline kõrgharidus õigus- või majandusteaduses.
(4) Valdkonna eest vastutav minister nimetab teenistuse juhataja ametisse viieks aastaks kuulates enne ära Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse. Kedagi ei tohi valida teenistuse juhatajaks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.
§ 1923. Teenistuse juhatajale esitatavad nõuded ja sõltumatus
(1) Teenistuse juhataja peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega ning omama maksejõuetuse teenistuse juhtimiseks vajalikke võimeid ja isiksuseomadusi.
(2) Teenistuse juhatajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist maksejõuetuse või ühinguõiguse valdkonnas.
(3) Teenistuse juhataja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda teenistuse juhataja otsuste tegemisse viisil, mis ohustaks teenistuse juhatajale käesolevas seaduses sätestatud sõltumatuse nõudeid.
(4) Teenistuse juhatajaks ei või nimetada isikut:
1) kes on süüdi mõistetud majandusalase, õigusmõistmise või riigivastase süüteo toimepanemise eest;
2) kes on pankrotivõlgnik;
3) kes on esitanud kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks;
4) kes on viimase viie aasta jooksul kuulunud äriühingu juhatusse, mille pankrotiavalduse menetlus või pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega;
5) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud või kelle suhtes kehtib pankrotihaldurina tegutsemise keeld;
6) kes on advokatuurist välja heidetud;
7) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
8) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
9) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
10) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.
(5) Teenistuse juhataja ei tohi ametisoleku ajal:
1) olla muul palgalisel töö- või ametikohal, välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist;
2) osaleda erakonna tegevuses;
3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu.
§ 1924. Teenistuse juhataja ametist vabastamise ja tagasiastumise erisused
(1) Teenistuse juhataja võib ametist vabastada valdkonna eest vastutav minister, kuulates enne ära Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse.
(2) Teenistuse juhataja võib ametist vabastada teenistuse juhataja soovil. Teenistuse juhataja teatab sellest valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kaks kuud või katseajal vähemalt 20 päeva ette, välja arvatud erakorralistel põhjustel.
§ 1925. Teenistuse töötingimused ja eelarve
(1) Teenistuse tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Konkurentsiametile selleks eraldatud vahenditest. Justiitsministeerium tagab teenistuse tegevuseks piisavad vahendid.
(2) Teenistuse töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehnilise teenindamise tagab Konkurentsiamet.
(3) Konkurentsiameti eelarves näidatakse maksejõuetuse teenistuse ülesannete täitmiseks vajalikud kulutused halduskulutustest eraldi. Teenistuse juhataja on sõltumatu teenistuse ülesannete täideviimiseks ettenähtud eelarve osa käsutamises.
§ 1926. Menetlusele juurdepääsu tagamine
Kohus tagab maksejõuetuse teenistusele juurdepääsu pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise või füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlusele või sellega seotud menetlusele, kui kohus saab menetluse algatamise avalduse või hagi.
§ 1927. Kulude kandmine ja hüvitamine maksejõuetuse teenistusele
(1) Eriauditi ja pankrotimenetluse läbiviimisel avaliku uurimisena tekkinud kulud kantakse Konkurentsiameti eelarves maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahenditest ning hüvitatakse riigieelarvesse vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 7 sätestatule.
(2) Eriaudititele tehtud kulutused hüvitatakse pankrotivara arvelt ühe pankrotimenetluse kohta kuni kümne protsendi ulatuses pandiga tagamata võlausaldajatele jaotise alusel tehtavatest väljamaksete summast.
2. jagu
Järelevalve võlgniku ja võlgniku lähikondse tegevuse üle
§ 1928. Järelevalve võlgniku ja võlgniku lähikondse tegevuse üle
(1) Maksejõuetuse teenistus teostab võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.
(2) Kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud.
(3) Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise.
(4) Maksejõuetuse teenistus võib taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 91 sätestatule.
§ 1929. Maksejõuetuse teenistuse õigused järelevalve teostamisel
(1) Teenistus võib käesoleva seaduse §-s 1928 sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud üldmeetmeid ning korrakaitseseaduse §-s 30, § 31 lõigetes 1–3, § 32 lõigetes 1–4 ja §-des 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, eelkõige siis, kui on alust arvata, et võlgnik või võlgniku lähikondne võib varjata või hävitada maksejõuetusmenetluse olulisi dokumente või keelduda muul viisil teabe andmisest.
(2) Teenistusel on järelevalve teostamisel õigus saada viivitamata kohtult, haldurilt, võlgnikult, võlgniku lähikondselt, võlausaldajalt, võlausaldajate üldkoosolekult, pankrotitoimkonnalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult tasuta teavet ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks, sealhulgas:
1) tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega;
2) tutvuda pankrotiasjaga seotud menetluste kohtutoimikutega, sealhulgas pankrotihalduri vastu esitatud kahju hüvitamise või juhatuse liikme vastu tagasivõitmise nõude menetluse kohtutoimikuga;
3) tutvuda halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetava arvepidamisega ja pankrotivõlgniku raamatupidamisega ning pankrotivõlgniku varalise seisukorraga;
4) saada võlgniku pangakontode väljavõtteid perioodi kohta, mille suhtes teenistus järelevalvet teostab;
5) teha dokumentidest paber- või elektroonilisi koopiaid;
6) tutvuda likvideerimismenetluse dokumentidega ja likvideeritava äriühingu pangakontode väljavõtetega likvideerimismenetluse perioodi kohta;
7) viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul ning avaldada arvamust;
8) nõuda haldurilt võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist või eriliste tingimuste korral see ise kokku kutsuda ja seda juhatada.
(3) Ajutine haldur ja haldur peavad maksejõuetuse teenistusele ka pärast ülesannetest vabastamist andma teavet ja dokumente ning tegema teenistusega koostööd.
(4) Teenistusel on vajaduse korral õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks menetlusväliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, sealhulgas politsei abi.
§ 19210. Eriaudit
(1) Teenistus võib enda äranägemisel või pankrotihalduri põhjendatud taotlusel võlgniku või pankrotihalduri suhtes viia läbi eriauditi. Teenistus võib eriauditi läbiviimisse kaasata sõltumatu eksperdi või tellida sõltumatu ekspertiisi.
(2) Pankrotihaldur võib eriauditi läbiviimist taotleda, kui pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid, et pankrotihaldur võiks eriauditi ise läbi viia, kuid on põhjendatud alus arvata, et eriauditi tulemusel on võimalik pandiga tagamata nõudeid suuremas ulatuses täita, või esineb oluline avalik huvi võlgniku tegevuse uurimiseks.
(3) Maksejõuetuse teenistus viib eriauditi läbi:
1) et tuvastada, milline on võlgniku majanduslik seisund;
2) et tuvastada, kas pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt;
3) et tuvastada, kas esineb tagasivõitmise võimalusi;
4) et taastada võlgniku raamatupidamine;
5) kui esineb muu asjaolu, mis õigustab eriauditi läbiviimist.
(4) Eriauditi võib võlgniku suhtes läbi viia nii võlgniku maksejõuetusele eelnenud kui ka järgnenud tegevuse kontrollimiseks. Eriauditi võib pankrotihalduri suhtes läbi viia üksnes pankrotimenetlusega seonduvas osas.
(5) Maksejõuetuse teenistus esitab eriauditi raporti kohtule ja pankrotihaldurile. Maksejõuetuse teenistus võimaldab raportiga tutvuda võlgnikul, võlausaldajatel ja pankrotihalduril, kelle suhtes eriaudit läbi viidi.
§ 19211. Pankrotimenetluse läbiviimise algatamine avaliku uurimisena
(1) Kohus teeb maksejõuetuse teenistusele vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 või § 158 lõikes 51 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja keegi ei ole tasunud käesoleva seaduse § 30 või § 158 lg 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti.
(2) Maksejõuetuse teenistus võib kohtult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus käesoleva seaduse § 29 või pankrotimenetlus käesoleva seaduse § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.
(3) Kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata. Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused ei ole täidetud, jätab kohus avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena rahuldamata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 või § 158 lõikes 4 nimetatud määrusega. Sellisel juhul võib nimetatud määruste peale määruskaebuse esitada ka maksejõuetuse teenistus.
(5) Maksejõuetuse teenistus võib teha kohtule pankrotimenetluse läbiviimise määramisel avaliku uurimisena ettepaneku kuulata ära haldur, võlgnik või peamised võlausaldajad.
§ 19212. Pankrotimenetluse läbiviimine avaliku uurimisena
(1) Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi.
(2) Võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja pankrotitoimkonda ei moodustata. Võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur täidab kohustused võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna ees teenistusele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevusse kuuluvad küsimused tuleb otsustada käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust kirjalikus vormis.
(3) Võlausaldajal ei ole õigust esitada määruskaebust käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud uue halduri nimetamise määruse ega § 68 lõikes 4 nimetatud halduri vabastamata jätmise määruse peale, samuti mitte esitada käesoleva seaduse § 661 lõike 1 alusel arvamusi ja ettepanekuid halduri koostatava kalkulatsiooni kohta. Käesolevas lõikes nimetatud õigusi teostab maksejõuetuse teenistus.
(4) Võlausaldaja ei saa käesoleva seaduse § 67 kohaselt kaevata halduri tegevuse peale.
(5) Võlausaldaja ei saa vaidlustada teenistuse otsuseid seoses pankrotivara müügiga, mille teenistus on teinud võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevuses.
(6) Käesolevas seaduses nimetatud võlausaldaja õigus esitada vastuväiteid teise võlausaldaja nõude, selle rahuldamisjärgu või nõuet tagava pandiõiguse kohta läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur teatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumisest ja vastuväidete esitamise võimalusest teenistusele.
(7) Võlausaldaja võib esitada vastuväiteid vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikes 2 ja § 163 lõikes 2 sätestatule ning määruskaebusi vastavalt käesoleva seaduse § 164 lõigetes 2 ja 3 sätestatule üksnes selle kohta, mis on seotud konkreetse võlausaldaja nõudega. Võlgnik ei saa esitada eelnimetatud vastuväiteid ja kaebusi selle kohta, mis puudutab maksejõuetuse teenistuse poolt kantud pankrotimenetluse kulusid.
(8) Maksejõuetuse teenistus kooskõlastab enne kohtule esitamist halduri poolt ette valmistatud võlausaldajate nimekirja ja lõpparuande.
(9) Kui see on asjakohane, võib teenistus teha kohtule käesoleva seaduse § 166 lõikes 1 nimetatud avalduse.
§ 19213. Pankrotimenetluse avaliku uurimise lõpetamine
(1) Pankrotimenetluse avalik uurimine lõpeb käesoleva seaduse § 157 punktis 3 või 5 sätestatud alusel.
(2) Teenistus võib kohtult taotleda pankrotimenetluse avaliku uurimise lõpetamist käesoleva seaduse § 19211 lõikes 2 nimetatud eelduste äralangemisel.“;
187) paragrahvi 193 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2020. aasta 31. detsembrini.
(6) Käesoleva seaduse § 44 lõikeid 4–6 kohaldatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist välja kuulutatud pankrotimenetlustes ja § 172 lõiget 51 alates 2021. aasta 1. jaanuarist algatatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlustes.“.
(7) Enne 2021. aasta 1. jaanuari seatud kohtuliku hüpoteegi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 45 sätestatut.“.
§ 2. Advokatuuriseaduse muutmine
Advokatuuriseaduse § 45 lõikes 41 ja § 46 lõikes 3 asendatakse sõna „Justiitsministeerium“ sõnadega „maksejõuetuse teenistus“ vastavas käändes.
§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Avaliku teenistuse seaduse § 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja – viieks aastaks.“.
§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduse § 192 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Finantsinspektsioonile edastatakse avalduse ärakiri koos pankrotiseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud kutsega.“.
§ 5. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 37 lõike 41 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „alaealistega seotud asjadele“ sõnaga „ja maksejõuetusasjadele“;
2) paragrahvi 58 lõike 1 teist ja kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „riigi peaprokuröriks“ sõnadega „või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhatajaks“;
3) paragrahvi 58 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigikohtu üldkogu võib riigiteenistusest, avalik-õiguslikust ülikoolist, riigi peaprokuröri või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja ametikohalt lahkuva kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtusse.“;
4) paragrahvi 58 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui kohtunikul pärast riigiteenistusest, avalik-õiguslikust ülikoolist, riigi peaprokuröri või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja ametikohalt lahkumist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, vabastatakse kohtunik ametist ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk.“.
§ 6. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 88 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) ajutisele haldurile, pankrotihaldurile ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“;
2) paragrahvi 130 lõikes 2 asendatakse sõnad „viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumist“ sõnadega „võlausaldajate nimekirja kinnitamist“.
§ 7. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„36) ajutisele pankrotihaldurile, pankrotihaldurile või Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ulatuses, mis on vajalik pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“.
§ 8. Pärimisseaduse muutmine
Pärimisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 137 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „Inventuuri nõude“ sõnadega „ja pärandvara pankrotiavalduse“;
2) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja on kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks kohtule kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa käesoleva seaduse § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel.“;
3) paragrahvi 142 lõiget 6 täiendatakse enne sõnu „pärandvara hooldaja või pärija“ sõnaga „testamenditäitja,“;
4) paragrahvi 143 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pärija vastutus pärast inventuuri tegemist ja pärandvara pankrotiavalduse esitamist“;
5) paragrahvi 143 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Pärast pankrotiavalduse esitamist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotimenetluses esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast pankrotimenetluse lõppemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud.
(5) Kui pärija on enne pärandvara pankrotiavalduse esitamist võlausaldaja nõude täitnud üht võlausaldajat teisele eelistades, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui ta kohustuse täitmise hetkel teadis või pidi teadma, et pärandaja võlausaldajate nõuded võivad ületada pärandvara väärtuse.“;
6) paragrahvi 144 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka pärandvara pankrotimenetluse puhul.“.
§ 9. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel.“;
2) paragrahvi 59 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „tema surma korral pärandvara suhtes pärija“ sõnaga „, testamenditäitja“;
3) paragrahvi 59 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses, sealhulgas võlausaldaja avalduse esitamisel, ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks tasutakse riigilõivu 15 eurot.“.
§ 10. Saneerimisseaduse muutmine
Saneerimisseaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:
„§ 541. Saneerimiskava muutmise võimalused seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga
(1) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõtte saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel peatada kinnitatud saneerimiskava järgsed maksed kuni kolmeks kuuks ja seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kuni kolm kuud. Kohus kuulab ära puudutatud võlausaldajad. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480 sätestatule. Määruse peale võib saneerimisnõustaja, ettevõtja või võlausaldaja, kelle õigusi saneerimiskava muutmine puudutab, esitada määruskaebuse.
(2) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõtte saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus kinnitatud saneerimiskava saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel muuta, muuhulgas selliselt, et kavaga hõlmatakse ka uusi nõudeid, mis tekkisid enne või pärast saneerimisavalduse esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse kava muutmisele, vastuvõtmisele ja kinnitamisele käesoleva seaduse §-des 20–37 sätestatut. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480 sätestatule.
(3) Kui kava muudetakse selliselt, et kavaga hõlmatakse uusi nõudeid, algatab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saneerimiskava muutmise saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel määrusega, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 10 saneerimismääruse kohta sätestatut. Kava muutmisest puudutatud võlausaldaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 11–13 sätestatut.
(4) Kohus kaasab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud saneerimiskava muutmisse saneerimisnõustaja, ettevõtja ja võlausaldajad, kelle õigusi kava muutmine puudutab.
(5) Taotluse saneerimiskava muutmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1–2 alusel saab esitada kuni 2020. aasta 31. detsembrini.
(6) Saneerimiskava tohib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatu kohaselt muuta üksnes siis, kui enne Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra algust täitis ettevõtja saneerimiskava nõuetekohaselt.“.
§ 11. Sihtasutuste seaduse muutmine
Sihtasutuste seaduse § 45 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kohustus laieneb juhatuse liikmete puudumisel nõukogu liikmetele, välja arvatud kui nõukogu liige tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sihtasutuse püsivast maksejõuetusest.“.
§ 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 981 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadustiku 14. peatükki täiendatakse §-ga 1031 järgmises sõnastuses:
㤠1031. Kohtualluvus pankrotimenetluses
Pankrotimenetluse või pankrotivaraga seotud hagi esitatakse pankroti väljakuulutanud kohtusse.“;
3) paragrahvi 132 lõike 4 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 183 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.“;
5) paragrahvi 475 lõike 1 punkti 122 täiendatakse pärast sõnu „pankroti väljakuulutamine“ sõnadega „, võlausaldajate nimekirja kinnitamine“.
§ 13. Täitemenetluse seadustiku muutmine
Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamisega“ sõnadega „, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul“;
2) seadustiku 1. osa 3. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:
„§ 511. Täitemenetluse lõppemise erisused pankroti väljakuulutamisel
(1) Kohus võib põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest.
(2) Kohtutäitur arvab müügitulemist maha kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatule. Järelejäänud summa kannab kohtutäitur pankrotivara hulka. Pankrotihaldur võib kohtutäituri otsuse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturile kaebuse vastavalt käesolevas seadustikus sätestatud korrale.“;
3) paragrahvi 100 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „eelnevalt võlgniku ja sissenõudja“ sõnadega „, käesoleva seaduse § 511 lõikes 1 sätestatud juhul võlgniku asemel pankrotihalduri“.
§ 14. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmine
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „§ 260 lõikes 4“ sõnadega „§ 526 lõikes 5“.
§ 15. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse muutmine
Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „kohtunikuabi“ sõnaga „kohtujurist“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tühistamise“ sõnadega „, samuti nõustajale tasu ja kulude hüvitise määramise“;
3) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kohtujuristi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse vastavalt kohtute seaduse § 1251 lõigetes 1–3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lõikes 21 sätestatut.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:
„§ 381. Teate avaldamine menetluse lõppemisel ümberkujundamiskava ennetähtaegsel täitmisel ja tähtaja möödumisel
Kohus avaldab ümberkujundamiskavas märgitud täitmise tähtaja möödumisega või ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmisega menetluse lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatamiseks kohustada nõustajat.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:
„§ 52. Ümberkujundamiskava muutmise erisused
(1) Kui see on vajalik ja põhjendatud ümberkujundamismenetluse eesmärkide saavutamiseks, võib kohus kinnitatud ümberkujundamiskava võlgniku või nõustaja taotlusel muuta lisaks käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule ka selliselt, et ümberkujundamiskava muutmisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 sätestatut.
(2) Kohus kuulab enne ümberkujundamiskava muutmist ära võlausaldaja, kelle õigusi soovitakse ümberkujundamiskava muutmisega kitsendada, ning võib ära kuulata ka võlgniku ja nõustaja.
(3) Ümberkujundamiskava muutmiseks muudab kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480 sätestatule ümberkujundamiskava kinnitamise määrust. Määruse peale võivad võlgnik, nõustaja ja võlausaldaja, kelle õigusi soovitakse ümberkujundamiskava muutmisega kitsendada, esitada määruskaebuse.
(4) Taotluse ümberkujundamiskava muutmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel saab esitada kuni 2020. aasta 31. detsembrini.“.
§ 16. Äriseadustiku muutmine
Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 180 lõiget 51 täiendatakse viienda lausega järgmises sõnastuses:
„Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest.“;
2) paragrahvi 316 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 306 31. lõikes sätestatut nõukogu liikmele, välja arvatud juhul, kui nõukogu liige tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma püsivast maksejõuetusest.“.
„§ 17. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 14, 16, 17, 19, 20, 25, 31–33, 48, 117 ja 126, § 4, § 10 ja § 15 punkt 5 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 37, 44, 49, 66, 70, 89, 92, 94, 96, 97, 98, 101, 111, 112, 123, 160, 165, 174–175 ja 186, § 2, § 3, § 5 punktid 2–4, § 6 punkt 1 ja § 7 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.“.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Esitab õiguskomisjon teisele lugemisele
Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada.
(kinnitatud digitaalselt)
Jaanus Karilaid