Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega

Väliprojekt OÜ

Reg nr 14339541 Sepavälja 33, Tartu

50115 Tartu maakond

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO

KINNISTUTE DETAILPLANEERING

PLANEERINGUALA ASUKOHT Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

Töö nr: DP-202221

Kuupäev: 29.08.2025

PLANEERINGU TELLIJA JA KORRALDAJA

PLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD

PLANEERINGU KOOSTAJA

Kuusalu Vallavalitsus Toomas Lipre

Andres Kull

Liis Alver (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7)

TARTU 2025

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

2

SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 4

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................................... 4 2. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ........................................................................... 5 3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ning ettepanek üldplaneeringu

muutmiseks .............................................................................................................................................................. 5 4. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ................................................................................................... 7 5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ....................................................................... 8 6. Olemasolev olukord ............................................................................................................................................ 10 7. Planeerimisettepanek ........................................................................................................................................ 11

7.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid ............................................................................................................ 11 7.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................... 12 7.3. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................................................... 12 7.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ......................................................................................................... 12 7.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ...................................... 12 7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................................... 13

7.6.1. Liiklusanalüüs .................................................................................................................................. 13 7.6.2. Teed ja tänavad ................................................................................................................................ 14 7.6.3. Parkimislahendus ........................................................................................................................... 14

7.7. Üldkasutatavad alad, haljastuse ja heakorra põhimõtted .......................................................... 15 7.7.1. Üldkasutatavad alad ...................................................................................................................... 15 7.7.2. Haljasala maa (haljasvöönd) ...................................................................................................... 15 7.7.3. Elamukruntide haljastus .............................................................................................................. 16 7.7.4. Piirded.................................................................................................................................................. 16 7.7.5. Heakord ja jäätmete kogumine ................................................................................................. 16

7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ....................................................................................................... 16 7.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded .................................................................................. 16 7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................................... 17

7.10.1. Veevarustus ....................................................................................................................................... 17 7.10.2. Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 17 7.10.3. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................... 18 7.10.4. Sademevesi ........................................................................................................................................ 18 7.10.5. Elektrivarustus................................................................................................................................. 20 7.10.6. Soojavarustus ................................................................................................................................... 21 7.10.7. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 21

7.11. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................................. 21 7.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................ 22 7.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ............................................................................................................................................. 22 7.14. Pinnase radoonisisaldus ..................................................................................................................... 22 7.15. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju ........................ 23

7.15.1. Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................................. 23 7.15.2. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning

loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele .................................................................... 23 7.15.3. Mõju Natura 2000 võrgustikule ............................................................................................... 24 7.15.4. Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................................... 24 7.15.5. Mõju pinnasele ................................................................................................................................. 24 7.15.6. Jäätmeteke ......................................................................................................................................... 24 7.15.7. Mõju liiklusele ja juurdepääsud ................................................................................................ 24 7.15.8. Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ........................................................................ 25 7.15.9. Mõju õhukvaliteedile ..................................................................................................................... 26 7.15.10. Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ...................... 26 7.15.11. Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamisele .................................... 26

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

3

7.15.12. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ...................................................................... 27 7.15.13. Kumulatiivne mõju .................................................................................................................. 27

7.16. Keskkonnatingimusi tagavad meetmed ...................................................................................... 27 7.16.1. Negatiivse mõju vähendamine elustikule (kohustuslikud meetmed) ..................... 27 7.16.2. Elustiku mitmekesisust rikastavad meetmed (soovituslikud meetmed) .............. 27

7.17. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud ......................................................................... 29 7.18. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................. 30

JOONISED (eraldi failidena) ........................................................................................................................... 32 Joonis 1. Asukohaskeem .......................................................................................................................................... 33 Joonis 2. Tugiplaan ..................................................................................................................................................... 34 Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem .......................................................................................................... 35 Joonis 4. Põhijoonis .................................................................................................................................................... 36 Joonis 5. Tehnovõrgud.............................................................................................................................................. 37 Joonis 6. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................................ 38

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

4

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavolikogu 07.10.2020 otsus nr 46, millega otsustati algatada Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045), Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo (35201:002:0203) kinnistute detailplaneering, algatada keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus ning algataja ja kehtestaja Kuusalu Vallavolikogu.

Planeeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringualasse hõlmatud Külaserva, Segametsa ning Ilo maaüksused elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse haljastus, heakord, juurdepääsuteed, liikluskorraldus ja varustamine tehnovõrkudega. Juurdepääsuteede ja tehnovõrkude planeerimiseks on haaratud planeeringualasse Uuetoa tee (35201:002:0248) ja osaliselt 11267 Kuusalu-Valkla tee (35301:001:1492, 35201:002:0244) maaüksused.

Planeeritava ala suurus on ca 10 ha.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

Planeeringuala piirneb idasuunas 2003. a kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu alaga, millega kavandati ca 3600 m2 suurused üksikelamu krundid ning Uuetoa tee maaüksus. Juurdepääsutee elamukruntidele kavandati 10 m laiusena osaliselt Uuetoa I maaüksusest moodustatavale transpordimaale ning osaliselt Külaserva ja Segametsa kinnistutele kavandatud transpordimaale. Külaserva ja Segametsa kinnistutel koostatav detailplaneering jäi kehtestamata ning transpordimaa moodustamata. Külaserva ja Segametsa maaüksustel 17.10.2002 algatatud detailplaneeringu menetlus on lõpetatud 31.03.2005. Kehtiva Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on elamukrundid moodustatud, nende teenindamiseks vajalik juurdesõidutee on rajamata, kuna teemaa laius ei ole piisav nõuetekohase sõidutee rajamiseks. Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on moodustatud elamukrundid, mille sihtotstarbeline kasutamine ei ole hetkel võimalik.

Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on lisaks üksikelamu kruntidele planeerida Uuetoa tee laiendamiseks transpordimaa krunt, mis võimaldaks rajada nõuetekohase juurdepääsutee muuhulgas ka Uuetoa I elamualale.

Detailplaneeringu eesmärgid ei ole kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga, kuna osaliselt on elamukrundid ja transpordimaa kavandatud üldplaneeringuga planeeritud haljasala maale, kuhu hoonestamist ette ei ole nähtud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on antud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Koostatud eelhinnangus on kaalutud KSH algatamise vajadust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 alusel ning jõutud otsusele algatada kõikide keskkonnamõjude kaalumiseks, alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

5

2. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid

 Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud 19.12.2001 otsusega nr 68);  Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-

2032 (kinnitatud 08.04.2021);  Kuusalu valla reovee kohtkäitlemise ja äraveo eeskiri (vastu võetud 16.06.2021

nr 8);  Kuusalu valla heakorraeeskiri;  Uuetoa I kinnistu detailplaneering (kehtestatud 28.05.2003);  Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering (algatatud 17.08.2022 otsusega nr 25);  Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (Lemma OÜ, 06.10.2022);  Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (Lemma OÜ, 18.12.2024);  Eksperthinnang Kuusalu valla Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo

kinnistute planeeringualalt sademetevee ärajuhtimisest (AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, Kalev Raadla, 06.05.2025);

 Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, töö nr 243001, september 2024);

 Transpordiameti lähteseisukohad Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringule (13.02.2024 nr 7.2-2/24/27824-5);

 Transpordiameti lähteseisukohad Soo-Sarapiku maaüksuse detailplaneeringule (24.09.2024 nr 7.2-2/24/15057-2);

 Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja GeoTerra OÜ (reg nr 10421381, litsents EEG000464), töö nr 184-2022 (aprill 2021). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“. Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning teised dokumendid asuvad lisades.

3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ning ettepanek üldplaneeringu muutmiseks

Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistud asuvad kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt nn valgel alal ning osaliselt haljasala maa juhtotstarbega alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud tulenevad seadustest ja on eelkõige kaitsevööndid). Maakasutuse sihtotstarbe muutmine on võimalik detailplaneeringu kaudu. Haljasala maa reserveeritakse haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte vähem kui 50 m laiuselt.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

6

Detailplaneeringu eesmärgid on osaliselt vastuolus kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ning üldplaneeringut muutvad planeeritava elamuala ja üldplaneeringuga kavandatud haljasala maa asetuse osas.

Skeem 1. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust ning üldplaneeringu muutmise ettepanek

Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Antud juhul on vajadus põhjendatud asjaoluga, et varasemalt kehtestatud Uuetoa I kinnistu detailplaneeringuga on kavandatud elamuala ning seda teenindav juurdepääsutee, mille väljaehitamine ja sihtotstarbeline kasutamine ei ole hetkel võimalik. Nõuetekohase juurdepääsutee planeerimiseks tuleb planeerida Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu raames täiendav transpordimaa Uuetoa tee laiendamiseks. Uuetoa I kinnistu detailplaneeringuga kavandatud teekoridor ning elamukrundid on suures osas planeeritud üldplaneeringuga ette nähtud haljasala maale, millest tulenevalt on perspektiivse haljasala koridori laius märkimisväärselt kitsam ning selle eesmärgipärane kasutamine ei ole enam võimalik. Samuti asub see osaliselt alal, mis on läbinud lageraie ning kõrghaljastus puudub.

Planeeringuga tehakse järgmised ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks:

1. Planeeritud on Uuetoa tee laiendus ning selle äärde elamukrundid, mille suurus vastab üldplaneeringuga seatud hajaasustuse põhimõtetele (krundi suurus vähemalt 0,36 h). Arvestades, et Uuetoa teega paralleelselt kavandatud krundid moodustavad ruumiliselt kompaktse hoonestusega ala, tehakse ettepanek määrata see osa planeeritavast alast väikeelamumaaks. Antud ettepanek on sobilik, kuna planeeritav ruumiline lahendus

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

7

järgib kehtiva Uuetoa I kinnistu detailplaneeringuga planeeritud krundistruktuuri ja maakasutuse põhimõtteid, moodustades tervikliku ja ühtse lahendusega tänavaruumi.

2. Haljasala maa planeeritakse olemasoleva Pedassaare tee piirkonna elamurajooni ja planeeritava hoonestatava elamuala vahelisele alale 50 m laiuse ribastruktuurina. Haljasala maa on kavandatud alale, kus esineb valdav osa planeeringualal säilinud kõrghaljastusest, mis kuulub säilitamisele.

3. Väikeelamumaa ja haljasala maa vahelisel alal säilib valge ala, kuhu on üldplaneeringu kohaselt võimalik planeerida suuremad üksikelamu krundid järgides hajaasustuse maakasutuseks ja ehitustegevuseks seatud põhimõtteid.

4. Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KSH eelhindamine, mille tulemusel otsustati erinevate mõjude kaalumiseks, alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast, analüüsiti kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Antud KSH kontekstis vaadeldi kolme alternatiivi:

0 alternatiiv - Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KSH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk detailplaneeringu lahendust ei viida ellu mitte ühegi välja pakutud alternatiivi järgi.

Alternatiiv I - Tegevus viiakse ellu DP lähteülesandes kirjeldatud viisil. Elamukrundid kavandatakse vastavalt ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana ehk 15 elamukrunti, nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

Alternatiiv II - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 4 elamukrunti 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 19 elamukrunti.

Alternatiiv III - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 3 elamukrunti vähemalt 5600 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 18 elamukrunti. Lisaks kavandatakse üldmaa krunt puhkeala tarbeks.

Mõjude hindamisel käsitleti mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule, sade- ja reoveest tingitud mõjusid, mõju põhjaveele ning jäätmeteket.

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatava tegevusega nii alternatiiv I, II kui ka III rakendumisel ei kaasne olulisi tugeva ebasoodsa mõjuga aspekte. Alternatiivide erinevused on seoses mahtude vähese erinevusega väikesed. Keskkonnamõjude vaatest oleksid eelistatud alternatiivid, mille korral võimalikult suur osa metsamaast säilib tervikliku alana metsamaana ning tagatakse säilitatava metsamaa sidusus planeeringualast lõuna suunas jäävate metsamassiividega.

Mõjude hindamine ning alternatiivide kirjeldused ja analüüs on täpsemalt toodud

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

8

detailplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (vt Lisad).

5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas. Kaugus valla keskusest, Kuusalu alevikust, on ca 7 km.

Salmistu küla puhul on tegemist rannaäärse suvituskülaga, mis on aja jooksul kujunenud suures osas alaliseks elamupiirkonnaks. Küla läbib riigitee nr 11267 Kuusalu-Valkla, millest põhjapoole, mererannikule jääb ebakorrapärase krundistruktuuriga kompaktne elamuala, kus asuvad üksikelamu krundid on tugevalt varieeruva suurusega (ca 1000 – 15000 m2). Riigiteest lõuna suunas asuvad suhteliselt korrapärase krundistruktuuriga kompaktse hoonestusega elamualad, kus on valdavaks peamiselt 1000 – 2000 m2 suurused üksikelamu krundid. Kirjeldatud alad moodustavad Salmistu küla tiheasustusala.

Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu ala asub tiheasustusalast idasuunas – olemasoleva tiheasustusala ning üldplaneeringuga planeeritud perspektiivse väikeelamumaa juhtotstarbega ala vahel. Planeeringualast idasuunas on varasemalt planeeritud ja rajatud mitmeid eraldiseisvaid elamugruppe (nt Klaukse tee, Käo tee ja Käooja tee), kus toimub järjepidev ehitustegevus uute elamute püstitamisel. Planeeringuala piirneb vahetult Uuetoa elamuarendusega, kuhu kavandatud üksikelamu kruntide hoonestamine on võimalik riigiteelt nr 11267 Kuusalu-Valkla alguse saava Uuetoa tee nõuetekohase väljaehitamise järgselt, mille eeltingimuseks on transpordimaa laiendamine Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu koostamise tulemusel.

Lõunasuunas ning osaliselt ka läänesuunas piirneb planeeringuala maatulundusmaa kruntidega, mis on kaetud metsaga. Läänest piirneb planeeringuala Soo-Sarapiku maaüksusega, kus on Kuusalu Vallavolikogu 17.08.2022 otsusega nr 25 algatatud detailplaneering maaüksuse jagamiseks elamumaa kruntideks. KSH eelhinnangu kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevusi antud alal ei kavandata ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatatud.

Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Katastriüksuse

tunnus Pindala

Katastriüksuse sihtotstarve

11267 Kuusalu-Valkla tee 35201:002:0244 9,85 ha transpordimaa 100%

Soo-Sarapiku 35201:002:0024 3,56 ha elamumaa 100%

Soo 35201:002:1460 2,88 ha elamumaa 100%

Pedassaare tee 27 35201:002:0017 2275 m2 maatulundusmaa 100%

Pedassaare tee 35301:001:0189 4,05 ha transpordimaa 100%

Pedassaare tee 31 // Männi- Tülli

35201:002:1712 1827 m2 maatulundusmaa 100%

Pedassaare tee 29 35201:009:0005 1829 m2 elamumaa 100%

Männikäbi 35201:002:0937 476 m2 maatulundusmaa 100%

Männituka 35201:002:1074 1203 m2 maatulundusmaa 100%

Männi-Tülli 35201:002:1073 9435 m2 maatulundusmaa 100%

Kiilu 35201:002:0825 1315 m2 maatulundusmaa 100%

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

9

Kivi-Sarapiku 35201:002:0192 3,71 ha maatulundusmaa 100%

Metsa-Peebu 35201:002:0297 3,41 ha maatulundusmaa 100%

Uuetoa tee 32 35201:002:0270 3670 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 30 35201:002:0269 4290 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 21 35201:002:0259 3610 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 19 35201:002:0258 3618 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 17 35201:002:0257 3620 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 15 35201:002:0256 3620 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 13 35201:002:0255 3601 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 11 35201:002:0254 3601 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 9 35201:002:0295 4097 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 7 35201:002:0253 458 m2 transpordimaa 100%

Uuetoa tee 5 35201:002:0252 73 m2 tootmismaa 100%

Uuetoa tee 3 35201:002:0251 3765 m2 elamumaa 100%

Uuetoa tee 1 35201:002:0250 3915 m2 elamumaa 50%

ärimaa 50%

Planeeritav ala külgneb põhjasuunast riigiteega nr 11267 Kuusalu-Valkla tee km 5,58-5,65, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 444 autot/ööpäevas. Salmistu küla läbiva tee näol on tegemist madala liikluskoormusega asulasisese kõrvalmaanteega, mis on oma olemuselt suhteliselt kitsas ja kurviline. Salmistu küla läbivas teelõigus on liikumiskiirused piiratud. Planeeringualaga piirnevas lõigus on kehtestatud kiirusepiirang 40 km/h. Riigiteega ristub Uuetoa tee, mis on välja ehitamata ning mille transpordimaa kinnistu laiendamise kaudu on kavandatud juurdepääs planeeritud kruntidele.

Kergliiklusteed lähipiirkonnas puuduvad ning kergliiklejad liiklevad sõidutee äärsetel teepeenardel.

Planeeringualast põhjasuunas asub Salmistu rand, kuhu on avalik juurdepääs kergliiklejatele Tipu tee kaudu, mis asub planeeringualast vahetult teisel pool riigiteed. Käesoleval hetkel puuduvad ohutud ja nõuetekohased sõidukite parkimisvõimalused ranna külastajatele. Valla arenguplaanides (sh koostatav üldplaneering) on ette nähtud parkimisala rajamine Tipu tee vahetusse lähedusse.

Erinevad teenused, kaubandus, haridus ja huvitegevus on kättesaadavad ca 7 km kaugusel asuvas Kuusalu alevikus, kus asuvad muuhulgas lasteaiad, Kuusalu Keskkool, spordikeskus, noortekeskus, raamatukogu ja rahvamaja. Salmistu külas tegutseb külaselts.

Lähim ühistranspordipeatus asub planeeringualast läänesuunas, ca 550 m kaugusel.

Planeeritav elurajoon on piirkonda sobilik, olles loomulikuks jätkuks olemasolevale ja varasemalt planeeritud väikeelamute alale, moodustades tervikliku elukeskkonna. Planeeritud õuealade ja läänepool asuvate olemasoleva hoonestuse vahele jääb säilitatav metsaala, mis tagab piisava privaatsuse nii olemasolevatele kui ka uutele elanikele ning jääb osaliselt avalikkusele kasutatavaks.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 3.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

10

6. Olemasolev olukord

Detailplaneeringuala moodustab ca 10 ha suurune ala, mis hõlmab järgnevaid 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseid:

 Külaserva (35201:002:0045), 1,64 ha (54% metsamaa, 38% looduslik rohumaa, 8% muu maa)

 Segametsa (35201:002:0136), 1,91 ha (100% metsamaa)

 Ilo (35201:002:0203), 5,92 ha (90% metsamaa, 10% looduslik rohumaa)

Juurdepääsutee, kruntidele juurdepääsude ning tehnovõrkude ühenduste planeerimiseks on planeeringualaga piirnevas osas hõlmatud osaliselt planeeringualasse Uuetoa tee (35201:002:0248) maaüksus ning osaliselt 11267 Kuusalu-Valkla tee (35201:002:0244, 35301:001:1492) maaüksused.

Juurdepääs planeeringualale on põhjasuunas asuvalt riigiteelt nr 11267 Kuusalu-Valkla alguse saava Uuetoa tee transpordimaa kaudu, mis on välja ehitamata. Riigitee näol on tegemist asulasisese ca 4,5 m laiuse asfaltkattega teega, kus on kehtiv piirkiirus 40 km/h. 2021. a andmetel on liiklussagedus antud teelõigul ca 310 autot/d.

Planeeritav ala on kogu planeeringuala ulatuses suhteliseks ühtlase reljeefiga. Kõige märkimisväärsem kõrguste erinevus on ala põhjanurgas, kus maapind oluliselt langeb riigitee suunas. Kogu planeeritava ala ulatuses on kõrguste erinevus ca 9,5 m (abs 6.50…16.00 m).

Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on valdavateks muldadeks nõrgalt leetunud mullad (LkI), ajutiselt liigniisked gleistunud nõrgalt leetunud mullad (LkIg), keskmiselt liigniisked leetunud gleimullad (LkG). Ala keskel leidub kuni 30 cm paksuse metsakõdu-turbahorisondiga leede- turvastunud muldi (LG1), mis on kujunenud tugeva liigniiskuse tingimustes. Ala on kraavituse ja drenaažiga kuivendamata.

Planeeringualaga piirnevatel aladel on rajatud sademeveekraavid elamualade kuivendamiseks. Lähimad sademeveekraavid asuvad läänesuunas Männi-Tülli maaüksuse piiril ning idasuunas Uuetoa tee maaüksusel.

Maa-ala on valdavalt olnud kasutuses metsamaana, mis on suures osas läbinud lageraie. Olemasolev mets on säilitatud planeeringuala lääneservas, kus valdavaks liigiks on harilik mänd.

Olemasolevad hooned ja rajatised puuduvad.

Planeeringuala põhjaosa läbib keskpinge õhuliin ning piki Uuetoa tee transpordimaa koridori on rajatud elektri maakaablid, mis saavad toite Uuetoa tee 5 maaüksusel asuvast Zeigo: (Kotka) alajaamast. Uuetoa teele on rajatud ka veetrass (∅63), mis ei kuulu asula ühisveevõrku.

Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 Riigitee nr 11267 Kuusalu-Valkla 30 m laiune kaitsevöönd. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

 Ranna piiranguvöönd (200 m);

 Planeeringuala läbiva elektri keskpinge õhuliin ning selle 10 m laiune kaitsevöönd liini teljest;

 Elektri madalpinge maakaabel ja selle 1 m laiune kaitsevöönd liini teljest;

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

11

 Veetorustik ja selle 2 m laiune kaitsevöönd trassi teljest.

Planeeringuala ulatuses on põhjavee kaitstuse kaardi andmetel tegemist suhteliselt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega, kus on madal kuni keskmine reostusohtlikkuse tase.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge radoonisisaldusega piirkonda (>50 kBq/m3) alale. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.

Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja loodusalasid ning ei leidu kaitstavaid, ohustatud või haruldasi liike.

Olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil (joonis 2).

7. Planeerimisettepanek

7.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid

Külaserva, Segametsa ja Ilo maaüksustest moodustatakse elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid. Planeeritud krundi minimaalne suurus on 0,36 ha, mis vastab üldplaneeringuga seatud hajaasustuse tingimustele ning võimaldab luua hajusama asustustihedusega ning rohkema kõrghaljastusega elukeskkonna, säilitades nii olemasolevat kui ka luues uusi haljasgruppe. Krundistruktuuri ja maakasutuse põhimõtete planeerimisel on arvestatud olemasoleva ja varem planeeritud keskkonnaga ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes analüüsitud alternatiividega ning nende realiseerimisel kaasnevate võimalike keskkonnamõjudega. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud alternatiivist III.

Sellest tulenevalt on sarnaselt Uuetoa I elamupiirkonnale kavandatud vähemalt 0,36 ha suurused elamukrundid Uuetoa tee äärde, moodustades kahe planeeringuala ulatuses ühtsete maakasutuse põhimõtetega visuaalselt tervikliku tänavaruumi ja selle äärde paigutuva üksikelamute ala. Põhjapoolne krundistruktuur ja hoonestustihedus on hõredam, olles sobilikuks üleminekualaks läänepoolsele hajaasustusalale (ÜP kohane valge ala) (Soo, Soo-Sarapiku, Ilo). Sarnaselt Uuetoa I detailplaneeringuga on tihedam hoonestusstruktuur kavandatud planeeringuala lõunaosasse, piirnedes nii ida- kui läänepoolt olemasoleva (Pedassaare tee) ja varem planeeritud tiheasustusalaga (Uuetoa tee).

Planeeringuga on kavandatud Uuetoa teest kaugemale läänesuunda jäävale alale 0,5-0,7 ha suuruste üksikelamu krundid. Antud ala moodustab koos Soo ja Soo-Sarapiku maaüksustega olemasoleva ja varem planeeritud tihedama hoonestusega alade vahele jääva nn üleminekuala, kuhu on sobilik paigutada suuremad elamukrundid, säilitades seejuures elamukruntidele jääva olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suures mahus. Soo-Sarapiku maaüksusel on algatatud detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on samuti üldplaneeringuga määratud valgele alale suuremate (ca 0,7 ha) elamukruntide planeerimine.

Käesoleva detailplaneeringuga planeeritakse piki naaberkinnistute (Soo, Soo-Sarapiku) piiri teemaa, mille kaudu on võimalik tagada muuhulgas juurdepääs ka nimetatud maaüksustele. Lisaks luuakse täiendavad liikumisvõimalused kergliiklejatele Pedassaare tee ja Uuetoa tee vahel.

Planeeringuala läänepiirile on kavandatud 50 m laiune kõrghaljastusega haljasvöönd, mis toimib muuhulgas puhveralana olemasolevate Pedassaare tee piirkonna elamute ja planeeritud elamupiirkonna vahel. Puhveralas säilinud olemasolev mets kuulub säilitamisele. Haljasvööndi ulatuses tuleb järgida põhimõtet, et see jääks visuaalselt avatuks rohealaks, mille ulatuses on kõrghaljastuse taastamise kohustus ning keelatud piirdeaedade rajamine. Avalikkusele on

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

12

kavandatud haljasvööndisse üldkasutatav puhkeala koos istumisala ja treeningatraktsioonidega ning võimaldatud haljasvööndisse jäävate olemasolevate metsaradade piiramatu kasutamine.

Selleks, et vähendada negatiivset mõju elustikule ning rikastada elustiku mitmekesisust on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes toodud välja loetelu kohustuslikest ja soovituslikest meetmetest planeeritud kruntide ehitustegevuse läbiviimiseks, arhitektuurseks projekteerimiseks, haljastamiseks jms. Vt ptk 7.16.

7.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 24 uut krunti:

 18 elamumaa krunti (EP – üksikelamu maa);  1 üldkasutatava maa krunt (HL/PK – looduslik maa, kultuuri- ja puhkerajatise maa);  5 transpordimaa krunti (LT- tee ja tänava maa, LK – kergliiklusmaa, LP –

parkimisehitise maa);

Elamumaa kruntide suurus on Uuetoa teega piirneval alal vähemalt 0,36 ha ning läänepoolsele alale planeeritud kruntidel, mis kattuvad haljasvööndiga, ca 0,4 – 0,72 ha.

7.3. Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus.

Lubatud on elamule keldrikorruse rajamine.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud kuni 20 m2 suuruste väikeehitiste rajamine vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele.

Planeeritud ehitise (hoone) kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 12744 – elamu abihoone

7.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid.

Kuni 20 m2 suuruseid väikeehitisi (kasvuhoone, varikatus, grillnurk, aiamaja jms) võib elamumaale rajada ka väljapoole hoonestusala, kuid krundipiirile lähemale kui 4 m piirinaabri kirjaliku nõusoleku alusel. Seejuures peavad olema täidetud tuleohutusnõuded. Väikeehitiste rajamise erisus hoonestusalast väljapoole ei kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes. Lisaks on keelatud väikeehitiste püstitamine elamumaale jäävasse haljasvööndisse.

Keskpinge õhuliinile lähemale kui 10 m ning avaliku tee kaitsevööndisse (30 m) ei ole lubatud ehitusõigusega määratud hoonete ning muude väikeehitiste rajamine.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud põhijoonisel.

7.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus. Hoonete arhitektuurne lahendus peab sobima piirkonnas väljakujunenud arhitektuursete põhimõtetega. Välisviimistluses tuleb kasutada domineeriva

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

13

materjalina puitu. Lamekatusega arhitektuursed lahendused ei ole lubatud.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele

Ehitise kasutamise otstarve üksikelamu

Max korruselisus (põhihoone/abihoone) 2 (-1) / 1

Elamul lubatud keldrikorrus

Katusekalle (põhihoone/abihoone) 15-40O/ 10-25O

Katusetüüp viilkatus, kelpkatus

kaldkatus (lubatud ainult abihoonetel)

Katusekatte materjalid kivi, plekk, bituumen, teras vm kvaliteetne materjal

Katusekatte värv määratakse projekteerimisel

Välisviimistlusmaterjalid puit – aktsendina kivi, krohv vm kvaliteetne materjal

+/- 0.00 kuni 0,6 m maapinnast

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, keskkonda arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada kvaliteetseid, nõuetele vastavaid ja atraktiivseid materjale.

Lubatud ei ole suurte klaaspindadega hoonete rajamine, et vältida lindude kokkupõrkeid klaaspindadega (täpsemad tingimused ptk 7.16.1). Soovitatav on järgida hoonete arhitektuursetes lahendustes elustiku mitmekesisust rikastavad meetmeid, mis on toodud ptk 7.16.2.

7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

7.6.1. Liiklusanalüüs Liikluslahenduse (sh ristumine riigiteega, parkla) kavandamisel on aluseks Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, töö nr 243001, september 2024). Analüüsiga esitati käesoleva detailplaneeringu ja lähiümbruse planeeringute liiklussageduste prognoos ning riigiteega 11267 Kuusalu-Valkla planeeritud ristumiskohtade ja tee äärde kavandatud parkla ja kergliiklejate ülekäigukoha eskiislahendus.

Tee nr 11267 AKÖL on teeregistri andmetel 444 a/ööp ja hinnanguline enamkoormatud tunni liiklus 50 a/h. Raskeveokite osakaal on 2%. Liikluse prognoosimise aluseks on erinevates elamupiirkondades läbi viidud liiklusloenduste tulemused. Uuetoa tee liiklussageduste prognoosimisel on arvestatud, et teed hakkavad kasutama ka Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu ja Klaukse I maaüksuse detailplaneeringuga ette nähtud elamute leibkonnad. Kolmele planeeringualale on kokku kavandatud 56 elamuühikut. Loendustulemuste keskmiste väärtuste alusel on Uuetoa tee liiklus lõikumisel riigiteega enamkoormatud tundidel mõlemas suunas kokku 45-50 a/h, keskmiselt 1 auto minutis. Planeeritud parkla kasutamisega lisanduv liiklus ei avalda kõigi eelduste kohaselt olulist mõju tipptunni liiklussagedusele. Arvestades olemasoleva ja lisanduva liikluskoormusega, on planeeritud ristmiku läbilaskvus hea ning selles osas probleeme ei esine.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

14

Ristmike nähtavuskaugused on kantud põhijoonisele (joonis 4).

7.6.2. Teed ja tänavad Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigimaanteelt nr 11267 Kuusalu-Valkla alguse saava Uuetoa tee katastriüksuse kaudu. Olemasolev Uuetoa tee kinnistu planeeringualaga piirnevas lõigus 5 m laiune katastriüksus, mille laiendamiseks on planeeritud täiendav 7 m laiune transpordimaa krunt Pos 22. Lubatud on Pos 22, Uuetoa tee (35201:002:0248) ja 11267 Kuusalu- Valkla tee (35301:001:1492) liitmine üheks kinnistuks.

Juurdepääsuks planeeringuala sisestele Uuetoa teest kaugemal asuvatele kruntidele on planeeritud kaks ca 150 m pikkust ja 12 m laiust tupikteega transpordimaad (Pos 20, 21) koos ümberpööramisalaga päästeteenistuse ja jäätmeveo sõidukitele. Kergliiklejatele ja vajadusel alternatiivseks ligipääsuks operatiivsõidukitele on kavandatud kergkattega kergliiklustee (laius 3,5 m) krundile Pos 19, mis ühendab Pedassaare tee ja Uuetoa tee elamupiirkondi.

Krundi Pos 21 kaudu on planeeritud ligipääsu võimalus lõunapoolsetele metsamaadele. Perspektiivse sõidutee ja kõnnitee rajamise võimalus on ette nähtud ka Pedassaare teelt kuni krundini Pos 19 (k.a). Perspektiivsete juurdepääsuteede ja perspektiivse kõnnitee rajamine ei ole käesoleva planeeringu arendaja kohustus ega planeeritud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks.

Vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad on Uuetoa tee ning planeeritud tupikteede näol tegemist läbiva liikluseta ja privaatsete kvartalisiseste juurdepääsuteedega, mis on planeeritud jagatud liiklusruumi põhimõttel ning jalakäijatele eraldi kõnniteed ei ole kavandatud. Liiklusohutuse tagamiseks ja sõidukiiruste vähendamiseks tuleb võtta kasutusele liiklust rahustavad meetmed (nt sõidukiiruse alandamine, parema käe reegel, tõstetud ristmikud ja künnised), mis tuleb täpsustada projekteerimisel. Planeeritud teekoridorid tuleb määrata vähendatud sõidukiirusega alaks (piirkiirus kuni 30 km/h).

Transpordimaale on planeeritud vastavalt standardile 4,5 m laiune kõvakattega sõidutee ning selle äärde kummalegi poole 0,5 m laiused kergkattega teepeenrad. Tupikteede lõppu on kavandatud ümberpööramisalad (12x12 m).

Transpordimaad (Uuetoa tee + Pos 20-22) antakse väljaehitamise järgselt üle kohalikule omavalitsusele ning määratakse avalikult kastutatavaks.

Asulat läbiva riigitee äärse perspektiivse parkla ja kergliiklustee rajamiseks on planeeritud krundid Pos 23 ja 24, et parendada ranna kasutamise võimalusi ning kergliiklejate liikumisvõimalusi, sh tõsta piirkonna liiklusohutust ning võimaldada elanikel turvaline liiklemine rannaalale. Parkla, kergliiklustee, riigtee teeületuse asukoht ja ohutu lahendus (sh valgustuse vajadus) tuleb täpsustada projekteerimise etapis.

Pedassaare tee 29, Männikäbi, Pedassaare tee 39, Männituka, Pedassaare tee 136 ja Männi-Tülli maaüksuste olemasolevad juurdepääsud säilivad planeeritud üldkasutatava maa krundi Pos 19 kaudu.

7.6.3. Parkimislahendus Planeeritud üksikelamu kruntide normatiivne parkimiskohtade arv on vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ vähemalt kolm kohta elamu kohta. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt maapealse parkimisena ning transpordimaale (sh riigiteele) parkimist ei ole kavandatud. Krundisisene parkimisalade paiknemine, kohtade arv ning parkimislahendus antakse hoonete projekteerimise käigus.

Planeeringuala põhjaosasse, paralleelselt riigiteega on planeeritud transpordimaa krunt Pos 23

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

15

avaliku parkla rajamiseks, et tagada liiklusohutus suvistel ranna kasutamise perioodidel ning vähendada riigitee äärset parkimist. Planeeringus on näidatud ca 28-kohalise parkla võimalik lahendus. Seejuures on parkla krundi planeerimisel arvestatud võimalusega vajadusel kuni 40- kohalise parkla rajamiseks. Juurdepääs parklasse on planeeritud Uuetoa teelt. Perspektiivse võimalusena on kavandatud täiendav juurdepääsu rajamise võimalus Soo-Sarapiku maaüksuse kaudu (määratakse avalikku kasutusse). Parkla täpne lahendus (sh juurdepääsud, kohtade arv, välisvalgustus, haljastus, sademeveelahendus, lumevallitamise alad) antakse projekteerimisel.

Parkla rajamisel peab olema tagatud sademevee ärajuhtimine krundisisesele haljasalale (sh kuni 40-kohalise parkla rajamisel). Vajadusel tuleb võtta kasutusele täiendavad meetmed sademevee käitlemiseks (nt immutuskastid vms). Põhijoonisel on tähistatud parkla põhimõtteline lahendus. Sademevee juhtimine ja lumevallitamine riigitee alusele maale on keelatud.

7.7. Üldkasutatavad alad, haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1. Üldkasutatavad alad Planeeringuala lääneserva on kavandatud üldkasutatava maa krunt Pos 19, mis jääb planeeritud haljasvööndisse. Üldmaal tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus ning taastada kõrghaljastus raie läbinud aladel loodusliku uuendamise teel. Üldmaa kaudu säilivad olemasoleva juurdepääsutee kaudu toimivad ligipääsud elamukruntidele. Pedassaare tee ja Uuetoa tee ühendamiseks on planeeritud kergliiklejatele 3,5 m laiune kergkattega tee, mis toimib ka alternatiivse ligipääsuna operatiivsõidukitele.

Puhkealale tuleb paigaldada vähemalt kolm treeningatraktsiooni või vähemalt kolmest erinevast atraktsioonist koosnev kompleksne treeningrajatis, lisaks pingid ja prügikonteiner. Põhijoonisel on tähistatud puhkeala orienteeruv asukoht ning illustratiivsena kõrghaljastus. Üldkasutatava maa (Pos 19) kujundamiseks tuleb koostada maastikuarhitektuurne projekt, millega kavandatakse kõnnitee, haljastuse, sobiliku inventari ning valgustuse lahendus. Projekti realiseerimise järgselt määratakse maaüksus avalikku kasutusse ning antakse tasuta üle kohalikule omavalitsusele.

Planeeritud elamumaa kruntidele Pos 11-17 jääb olemasolev metsarada, mis säilib olemasolevas asukohas ning see määratakse avalikku kasutusse (sundvaldus). Eramaid läbiva raja algus tuleb tähistada vastavate viitadega (sh raja kasutamise tingimused ja reeglid), samuti tuleb märgistada vastavate tähistega eramaadel asuva avalikult kasutatava ala piir. Raja hoolduse ja korrashoiu eest vastutab kohalik omavalitsus.

7.7.2. Haljasala maa (haljasvöönd) Vastavalt üldplaneeringule läbib detailplaneeringu idaserva ribastruktuurina haljasala maa-ala, mis on kavandatud puhveralaks olemasolevate ja planeeritud elurajoonide vahele. Arvestades, et puhverala kattub varasemalt planeeritud elamukruntide ja teemaaga (kehtiv Uuetoa I maaüksuse detailplaneering), on otstarbekas kavandada puhverala asukohta, kus see arvestab olemasoleva kõrghaljastuse ning selle säilitamise võimalikkusega, täites kõige paremini oma eesmärki. Sellest tulenevalt on planeeritud 50 m laiune haljasvöönd planeeringuala läänepiirile, mis kattub suures osas olemasoleva kõrghaljastatud metsaalaga.

Haljasvööndis (haljasala maa) tuleb:

 säilitada olemasolevad metsaalad ning võimalikult looduslikuna (lubatud on hooldusraie);

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

16

 taastada loodusliku uuenemise teel raie läbinud aladel kõrg- ja madalhaljastus;

 tagada olemasoleva metsaraja ning sellega piirneva ala (laius ca 13 m) avalik kasutus;

 säilitada ala visuaalne avatus kogu vööndi ulatuses (igasugune piirete (sh haljaspiirded) ja rajatiste paigaldamine on keelatud).

7.7.3. Elamukruntide haljastus Elamumaa kruntide kõrghaljastuse osakaal krundist (väljapoole haljasvööndit jäävast krundiosast) on planeeritud vähemalt 20%. Olemasoleva kõrghaljastusega kruntidel tuleb võimalikult suur osa kõrghaljastusest säilitada (võimalikult looduslikuna) – lubatud on valgustusraie ning vajadusel puude likvideerimine õuealadel. Kõrghaljastamisel tuleb kasutada kodumaiseid okas- ja lehtpuu liike, mis on juba olemasolevas keskkonnas valdavaks (sh harilik mänd, harilik kuusk). Lisaks kõrgpuistule, tuleb haljastuses kasutada ka põõsaid ja hekke. Soovitatav on istutada lindude toidulauda rikastavaid viljuvaid puid (nt pihlakad, viirpuud jms).

Põhijoonisel on tähistatud rajatava kõrghaljastuse illustratiivne lahendus. Elamukruntide haljastuslahendus tuleb anda ehitusprojekti osana.

Keskpingeliini kaitsevööndis on kõrghaljastuse rajamine lubatud vähemalt 2,6 m kaugusele liinist.

7.7.4. Piirded Elamukruntide piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,4 m kõrguseid piirdeid. Keelatud on kõrgete avausteta müüride ja plankaedade rajamine. Soovitav on rajada piirkonnale omaseid madalaid kivimüüritisi, mida on lubatud kombineerida koos metall- või puitpiirdega ning pügatavaid ja vabakujulisi hekke. Kruntidel, millele jääb planeeritud haljasvöönd, on lubatud piirdeaedade (sh haljaspiirded) rajamine väljapoole haljasvööndit. Haljasvöönd peab jääma kogu ulatuses visuaalselt avatuks.

7.7.5. Heakord ja jäätmete kogumine Heakorra tagamisel tuleb järgida Kuusalu valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

Jäätmete kogumiseks tuleb paigaldada konteinerid liigiti kogumiseks vastavalt kehtivatele normatiividele. Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele.

Vastavalt vajadusele on krundile Pos 23 võimalik projekteerida ala avalike jäätmekonteinerite paigaldamiseks. Lubatud on paigaldada süvamahuteid. Maapealsete konteinerite paigaldamisel tuleb need ümbritseda piirde või varjualusega. Avalike jäätmekonteinerite paigaldamise vajadus ja konteinerite asukohad tuleb täpsustada projekteerimisel.

7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Suuremat osa planeeringualast iseloomustab suhteliselt ühtlane reljeef, mis põhjapoolsetel kruntidel langeb tugevamalt. Reljeefi muutmise vajadust ette ei nähta. Vajadusel on lubatud madalamate alade täitmine, et võimaldada sademevee ärajuhtimine krundisisestele haljastatavatele aladele või planeeritud sademeveekraavi.

Kruntide vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

7.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

17

kujadega. Minimaalne erinevate kruntide hoonete vaheline kuja peab olema 8 m (sh väikeehitised). Juhul, kui kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud hooned on I kasutusviisiga (elamud) ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassiks. Kui TP3-klassi hoonete puhul on kogupindala suurem kui 400 ruutmeetrit, peab järgima hoonete vahelise kuja nõudeid või takistama tule levikut vastavate ehituslike abinõudega.

7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga on antud planeeritud kruntide vee- ja reoveekanalisatsioonilahendus, sademevee ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidelahendus ning soojavarustuse põhimõtted. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada (sh asukohad).

Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimisel ja edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et võrgud ja rajatised ei jääks planeeritavate puude, põõsaste, tänavavalgustuspostide ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada tehnovõrkude seisukorda või takistada nende hooldust. Planeeritavatele tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused puudest, valgustuspostidest, äärekividest ja teistest tänavakonstruktsioonidest.

Riigiteega ristuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Põhimõttelised lahendused on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

7.10.1. Veevarustus

Uuetoa teel asub olemasolev veetrass (∅63), mis ei ole kasutusel ning ei ole osa ühisveevõrgust. Samuti ei vasta selle nõuetele, mis on vajalikud ühisveevõrgust tuletõrje veevarustuse tagamiseks.

Planeeritud kruntide ühendamiseks olemasoleva ühisveevõrguga on vastavalt piirkonna vee- ettevõtja nõuetele planeeritud transpordimaale uus ∅110 veetorustik, alates Kuusalu-Valkla teel asuvast olemasolevast veetorustikust, mis on vajadusel võimalik ühendada Pedassaare teel asuva olemasoleva veetorustikuga.

Planeeringuala veevajadus on kuni 9 m3/d.

Igale krundile on planeeritud eraldi veevarustuse liitumispunkt. Tehnovõrkude joonisel on tähistatud Uuetoa tee äärsete olemasolevate kinnistute võimalikud ühendused planeeritud veetorustikuga.

7.10.2. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812- 6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Tuletõrjeveega varustatavad hooned võivad paikneda veevõtukohast kuni 200 m kaugusel, mõõdetuna ehitise sissepääsust ning selle tootlikkus peab olema vähemalt 10 l/s. I kasutusviisiga

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

18

hoone (elamu) veevõtukoha kaugus ehitisest võib külades asuda kuni 400 m kaugusel, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt.

Kruntide tuletõrje veevarustus on võimalik tagada ühisveevõrku kuuluvate olemasolevate ja planeeritud hüdrantide abil. Lähimad olemasolevad hüdrandid asuvad Kuusalu-Valkla teel, min 65 m kaugusel planeeringualast. Lisaks on planeeritud kaks uut hüdranti. Olemasoleva ja planeeritud ühisveevõrgu (∅110) kaudu on võimalik tagada hüdrantide tootlikkus vähemalt 10 l/s.

Olemasolevate ja planeeritud hüdrantide asukohad on tähistatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

7.10.3. Reoveekanalisatsioon

Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonivõrk, millest tulenevalt tuleb planeeritud kruntide reoveekäitlus lahendada lokaalse kohtkäitlusena.

Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020–2032 kohaselt jääb planeeringuala perspektiivsesse reoveekogumisalasse. Aladel, kuhu on ühiskanalisatsiooni rajamine kavandatud, kuid seda ei ole veel rajatud, võib erandkorras ja ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kasutada kogumismahutit. Reovee kogumismahuti tuleb paigaldada selliselt, et oleks võimalik reovee takistusteta regulaarne äravedu ning pärast ühiskanalisatsiooni ehitamist kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga. Reovee purgimine peab toimuma vee-ettevõtja hallatavasse purgimiskohta.

Omapuhastite paigaldamine perspektiivsetesse reoveekogumisaladesse ei ole lubatud.

Planeeritud kruntide reovee käitlemiseks on planeeritud kogumismahutid, mille illustratiivsed asukohad on tähistatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

Transpordimaale on informatiivsena kavandatud perspektiivse reoveekanalisatsioonitorustiku trassikoridor ning planeeritud kruntide ning olemasolevate Uuetoa tee äärsete kinnistute võimalikud ühendused ühiskanalisatsioonitorustikuga.

7.10.4. Sademevesi

Planeeringuala ulatuses on kohati tegemist liigniiske alaga, mille kuivendamise ja sademevee ärajuhtimise põhimõtete lahendamiseks on koostatud eksperthinnang (AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi OÜ, Kalev Raadla, 06.05.2025).

Planeeringualale on kavandatud kuivendus- ja sademeveekraavid, mille kaudu kokkukogutav liigvesi juhitakse üldmaa krundile Pos 19 ja Pedassaare teele (35301:001:0189) planeeritud sademeveetorustiku abil olemasolevasse kraavi, mis juhib oma veed Kuuru ojja (vt skeem 2).

Planeeringu elluviimise järgselt suureneb eelneva olukorraga võrreldes valgalalt Kuuru ojasse jõudev tippvooluhulk oluliselt, mis Kuuru oja seisukorda arvestades ei ole soovitatav. Selleks, et mitte halvendada Kuuru oja seisukorda, tuleb rakendada planeeringuala siseselt vajalikke meetmeid vooluhulkade piiramiseks.

Vastavalt eksperthinnangule peab planeeritud sademeveesüsteemi rajamisel olema tagatud, et sademevee juurdevool Kuuru ojasse ei suureneks. Planeeringu elluviimise järgselt ei tohi halveneda riigitee 11267 Kuusalu-Valkla tee km 6.335 asuva truubi läbilaskevõime.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

19

Skeem 2. Sademevee ärajuhtimise skeem (Allikas: Eksperthinnang, Maa ja Vesi OÜ)

Eksperthinnanguga seatud tingimused sademeveesüsteemi projekteerimiseks ja rajamiseks (detailsem kirjeldus eksperthinnangus):

1. Selleks, et mitte suurendada planeeringualalt juhitava liigveega Kuuru ojasse suunatavat vooluhulka, sh ohustada riigitee aluse truubi läbilaskevõimet, tuleb vooluhulga tipud

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

20

hoida planeeringu koostamise eelsel tasemel. Seda on võimalik saavutada tagades kraavidele vajalik reguleeriv maht ning piirata väljavoolu sademeveetorustikuga.

2. Sademeveesüsteemi vajalik arvutuslik reguleeriv maht on 169 m3. Lubades veepinda planeeritud kraavides tõusta kuni 13,2 m abs, mahub esialgsel hinnangul kraavidesse kuni 150 m3 (kraavi põhja laius 0,4 m, nõlvus 1,5). Selleks, et tagada kraavide vajalik maht ja vähendada vooluhulkade tippusid, tuleb elamute katuste ja platside vesi valdavas osas juhtida krundisisestele haljasaladele või suunata kraavi üle haljasala (mitte platsidelt otse toru kaudu kraavi). Selle tulemusel väheneb äravoolutegur ning samuti vajalik kraavide reguleeriv maht.

3. Planeeritud kraavidest äravool sademeveetorustikku (Pos 16) tuleks lahendada kraavikaevuga enne kraavi torustikku suunamist. Kaevu kaudu peaks olema tagatud vooluhulga läbilaskvus 41 l/s. Sademeveetorustiku orienteeruv läbimõõt peaks olema d400 mm.

Planeeritud kraavide, tiigi ja sademeveetorustiku paiknemine ja kõrguslikud näitajad on põhimõttelised ning nende dimensioonid (sh sügavus, laius, tiigi asukoht) tuleb täpsustada projekteerimisel, arvestades eksperthinnangus antud tingimustega. Juhul, kui seatud tingimustega ei arvestata, tuleb projekteerimisel hinnata riigitee aluse truubi seisundit ja läbilaskevõimet ning vajadusel olemasolev truup rekonstrueerida.

Planeeritud üksikelamu kruntidel tekkiv sademevesi (sh katustelt ja platsidelt) tuleb hajutada võimalikult suures osas krundisiseselt pinnasesse või koguda kokku ning kasutada kuivadel perioodidel kastmiseks. Lubatud on maa-aluste sademevee kogumismahutite rajamine. Juurdepääsuteedel ja platsidel kasutada sademevett läbilaskvaid katendeid.

Krundile Pos 23 planeeritud parklas tuleb kasutada vähemalt osaliselt sademevett läbilaskvaid katendeid. Parklas tekkiv üleliigne sademevesi tuleb suunata sobiliku vertikaalplaneerimise teel (kalded, lohud, nõvad) haljasribadele (kaugemale riigiteest)

Sademevee valgumine naaberkruntidele peab olema takistatud. Riigiteele ning riigtee alusele maale on sademevee juhtimine keelatud.

7.10.5. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 15.10.2024 tehnilised tingimused nr 483801.

Kogu planeeringuala kruntide perspektiivne elektrivarustuse vajadus on hinnanguliselt 450 A, mis tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus.

Planeeringuala toide on kavandatud olemasoleva alajaam Zeigo:(Kotka) baasil, mis asub Uuetoa tee 5 kinnistul. Alajaamast on planeeritud 0,4 kV maakaabelliinid planeeritud kruntideni. Kruntide elektrivarustus on ette nähtud krundipiirile planeeritud mitmekohalistest 0,4 kV liitumiskilpidest, mis peavad olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist tarbijani tuleb rajada maakaabliga.

Lisaks 0,4 kV maakaablile on kavandatud perspektiivne kaablikoridor 10 kV keskpingekaablile.

Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada projekteerimise käigus (tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid).

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jääks visuaalselt häirima või domineerima. Paneelid tuleb paigaldada soovitatavalt

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

21

katusele, maapinnale paigaldamine ei ole lubatud.

7.10.6. Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine. Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.

Hoone välismõjuga tehniliste seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus.

7.10.7. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus on võimalik lahendada valguskaabli või õhu kaudu levivate lahenduste abil.

Piki Kuusalu-Valkla teed on rajatud Eesti Lairiba Arenduse SA-le kuuluv valguskaabliga sidekanalisatsioon ning Enefit ASle kuuluva side õhuliin.

Planeeringualale on kavandatud sidekanalisatsiooni trassikoridor ning võimalikud ühendused kõikidele planeeritud kruntidele ning perspektiivselt ka olemasolevatele Uuetoa tee äärsetele kinnistutele, mis piirnevad planeeringualaga.

Sidevõrguga ühinemise võimalused (ELASA, Enefit AS vms) lahendatakse projekteerimisel.

7.11. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks eraomandis kruntidele juurdepääsude kasutamiseks ja tehnovõrkude rajamiseks ning avaliku kasutusõiguse määramiseks eraomandisse jäävatele avalikele objektidele (tabel 3). Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud eskiisjoonisel, mille ulatus ja seadmise vajadus tuleb täpsustada projekteerimise järgselt.

Transpordimaadele (antakse üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse avalikku kasutusse) planeeritud tehnovõrkudele seatakse vajadusel servituudid võrguvaldaja kasuks kaitsevööndite ulatuses. Servituudialade ulatus ja seadmise vajadus tuleb täpsustada võrkude projekteerimise järgselt.

Planeeringuala põhjaosa läbival keskpingeliinil säilib asjaõigusseadusest tulenev võrgu talumise kohustus.

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi sisu

Pos 11-17 Avalikkus (kõnniraja

kasutamiseks) Õigus, mis võimaldab üle teeniva kinnisasja kasutada, rekonstrueerida ja hooldada olemasolevat metsarada.

Soo-Sarapiku

(35201:002:0024)

Avalikkus (kergliiklustee ja parklasse juurdepääsu

kasutamiseks)

Õigus, mis võimaldab üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada kergliiklusteed ning juurdepääsuteed parklasse.

Pos 9 Pos 16 Õigus, mis võimaldab krundi Pos 16 igakordsel valdajal rajada, kasutada ja hooldada üle teeniva kinnisasja sademeveekraavi.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

22

7.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002.

 Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude rajamist;

 Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid.

7.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on reguleeritud ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangus ranna piiranguvööndis, mis on reguleeritud looduskaitseseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud elektripaigaldise ja sideehitise kaitsevööndis, mis on reguleeritud määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud ühisvee- ja ühiskanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on reguleeritud määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;

7.14. Pinnase radoonisisaldus

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge radoonisisaldusega (>50 kBq/m3) alale. Sellest tulenevalt tuleb planeeringuga hõlmatud maa-alal teostada enne projekteerimist radooniuuring, et selgitada välja võimalik radoonioht ning näha ette vajalikud radooniohjemeetmed.

Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne.

Siseruumide õhu radoonisisaldus on reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“. Sobivate radoonikaitse meetmete valikul tugineda projekteerimisel standardile EVS

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

23

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ või samaväärsele oskusteabele.

7.15. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast, analüüsiti kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva ebasoodsa mõjuga aspekte.

7.15.1. Mõju rohevõrgustikule Planeeritav ala ei ole määratud rohevõrgustiku alaks ei maakonnaplaneeringu ega ka kehtiva üldplaneeringu alusel. Samuti ei tee koostamisel olev üldplaneering eskiisist lähtuvalt ettepanekut ala rohevõrgustiku alade hulka hõlmata. Seega ala hoonestamisel mõju kõrgemal strateegilisel tasemel määratud rohevõrgustikule puudub.

Kehtiva üldplaneeringu alusel paiknevad planeeringuala kinnistud osaliselt haljasala reservmaal. Haljasalade ja haljasvööndite rajamist käsitletakse üldplaneeringus kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte vähem kui 50 m laiuselt. Antud juhul ei ole haljasala reservmaa puhul tegu kaitsevööndi funktsiooniga haljasmaaga – puudub objekt, mille suhtes elamualasid kaitsta. Samas elustiku kompensatsioonialaks on tegu liiga väikese ulatusega alaga. Pikk, kitsas ja ilma suuremate looduslike alade ühendusfunktsioonita haljaskoridori väärtus elustiku kompensatsioonialana on madal. Tegemist ei ole haljaskoridoriga, mis kompenseeriks paikkonnas elutsevatele liikidele piisaval määral elupaiku, kus toituda ja sigida. Üldplaneeringu kohase haljasvööndi eesmärk jääb seega ebaselgeks.

Detailplaneeringuga kavandatud 50 m laiune haljasvöönd (kõrghaljastuse säilitamise ja taastamise kohustus, piirete rajamise keeld) toetab lokaalse tasandi rohevõrgustikku. Säilitatav ala liitub piirkonnas teiste säilinud metsamaadega, mis võimaldaks suurema tervikala teket.

7.15.2. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem) järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti ei esine alal kõrge ökoloogilise väärtusega kooslusi nagu on metsa vääriselupaigad ja loodusdirektiivi metsa elupaigad. Ala hoonestamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele. Maa-ala elustikuline funktsionaalsus küll langeb maa-ala hoonestamisel, kuid populatsioonide seisunditele laiemalt ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju – ala ei ole esmatähtis elupaik ning suurulukite jaoks on ala sobivus minimaalne. Selleks, et metsaalal säiliks metsalinnustiku ja väikeimetajate jaoks funktsionaalsus elu- ja toitumisalana on metsaalana ja hoonestusvabana säilitatava ala laius kavandatud vähemalt 50 m.

Planeeringulahendusega säilitatakse läänepoolne kõrghaljastusega haljasala, mida võib pidada KSH tulemuste kohaselt heaks lahenduseks. Arvestades piirkonna üldist arengut läbi kehtivate ja koostamisel olevate planeeringute, on praegune metsaala muutumas tugevalt inimmõjuliseks, mis vähendab metsaliikide arvukust ja suurendab inimkaaslevate liikide osakaalu. Elurikkuse suurendamiseks on arvestatud rikastavate meetmete rakendamise vajadusega (vt KSH aruanne ptk 7).

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

24

7.15.3. Mõju Natura 2000 võrgustikule Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on u 1,1 km kaugusele põhja suunda jäävad Kolga lahe linnuala (RAH0000094) ja Kolga lahe loodusala (RAH0000612). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist Natura 2000 alade suhtes, on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele.

7.15.4. Mõju pinna- ja põhjaveele Alal puuduvad voolu- ja seisuveekogud, millest tulenevalt mõju neile puudub. Planeeringuala paikneb osaliselt liigniiskel alal. Maa-ala kuivendamiseks on planeeritud kuivenduskraavid ja sademeveetorustik, mis ühendatakse olemasoleva kraavitusega. Samuti on soovitatav krundisisene sademevee pinnasesse juhtimine.

Planeeringuala jääb perspektiivsele reoveekogumisalale. Kuna piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonivõrk, lahendatakse planeeritud kruntide reoveekäitlus kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kohtkäitlusena ning igale krundile on planeeritud kogumismahuti. Reovee purgimine peab toimuma vee-ettevõtja hallatavasse purgimiskohta.

Maa-ameti põhjavee kaitstuse hinnangu kaardikihi kohaselt paikneb planeeringuala kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Nõuetekohaste kogumismahutite rajamisel ei ole oodata ebasoodsat mõju pinna- või põhjaveele.

Planeeritud kruntide veevarustus tagatakse ühisveevõrgu kaudu. Uute puurkaevude rajamise vajadus puudub. Kavandatava tegevusega ei avaldata mõju põhjavee tasemele.

7.15.5. Mõju pinnasele Kavandatud tegevusega ei ole ette näha pinnase saastumist. Ehitustööde käigus toimub olemasoleva pinnase teisaldamine ja ümberpaigutamine planeeringuala ulatuses. Pinnase võõrandamist ei kavandata. Kavandatava tegevusega ei avaldata olulist ebasoodsat mõju pinnasele.

7.15.6. Jäätmeteke Kehtivate jäätmekäitlusnõuete järgimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju seoses jäätmetekkega.

7.15.7. Mõju liiklusele ja juurdepääsud Planeeringu koostamisel on koostatud liiklushinnang hindamaks olemasolevat ja perspektiivset liikluskoormust ja liikluslahendust piirkonnas. Liiklushinnangus on leitud, et ajatava riigimaantee ja Uuetoa tee ristmiku läbilaskvustega probleeme ei teki. Planeeringu raames nähakse ette supelranna kasutajatele parkla, mis parandab antud riigitee lõigu liiklusohutust võrreldes planeeringu realiseerimise eelse olukorraga, sest supelranna kasutajatel tekib võimalus ohutuks parkimiseks ilma teelõigu nähtavust kahjustamata.

Juurdepääs naaberkinnistutele on planeeringuala kaudu tagatud samal viisil kui eelnevalt või on oodata ligipääsetavuse paranemist.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

25

7.15.8. Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Planeeringuala jääb riigitee kaitsevööndisse (30 m), kus on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite esinemine. Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeritud elamukrundid on kavandatud riigiteest kaugemale ning planeeritud hoonestusalad jäävad väljapoole tee kaitsevööndit. Mürasituatsiooni hindamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Planeeringuala näol on tegemist elamumaa alaga, mis kuulub müratundlike alade II kategooriasse.

Arvestades, et tegemist on suhteliselt madala liikluskoormusega teega (444 autot/ööp), kus planeeringuala ulatuses on lubatud sõidukiirus kuni 40 km/h ning et planeeritud elamukruntide hoonestusalad jäävad vähemalt 35 m kaugusele riigiteest, võib eeldada, et liiklusest tingitud müratasemed jäävad seadusega lubatud piirnormidesse.

Projekteerimisel tagatakse hoonete siseruumide nõuded ning määratakse vajadusel vajalikud heliisolatsiooni meetmed standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kohaselt. Hoonete maantee poolsed küljed on soovitatav võimalusel maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on soovitatav paigutada hoonete vaiksemale küljele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad ehitusaegseid häiringuid, mida võib pidada lühiajaliseks ja mööduvaks. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, mis eeldatavalt ei ole normatiive ületavad. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

Liiklussagedused lähiala teedel on madalad ning tööstuslikud müraallikad puuduvad. Piirkonna müratasemed on sellest lähtuvalt madalad. Kavandatava arenduse maht ei ole suurusjärgus, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist ümbritsevatel aladel.

Vibratsiooni mõju hoonestusele on projekteerimisel vajadusel võimalik ennetada ning rakendada massiivsemaid konstruktsioone. Ehitustegevuse käigus tekkiv vibratsioon on lühiajaline, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusplatsi valgustamine. Tegu on ainult DP ala valgustusega, mistõttu see naaberalasid oluliselt ei mõjuta. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid.

Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse ega kiirguse eraldumist.

Kavandatava tegevuse tagajärjel ei ole planeeringuala lähialadel oodata müra- ja vibratsioonitasemete olulist suurenemist ning valgustamise, soojuse ja kiirguse teket.

Transpordiamet kui riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik vajalikud leevendusmeetmetega seotud kulud kannab igakordne krundi omanik.

Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Projekteerimisel tuleb tagada planeeritud eluruumides insolatsiooni kestus vähemalt 2,5 tundi. Arvestades, et planeeritud hoonestusstruktuur on suhteliselt hajus ja kavandatav hoonestus maksimaalselt kahekorruseline, on insolatsiooniprobleemide tekkimine vähetõenäoline.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

26

7.15.9. Mõju õhukvaliteedile Ehitustööde käigus võib minimaalset õhusaastet põhjustada ehitusmaterjalide puistes laadimine ning ladustamine ehitusplatsil, laadimisseadmete ja veoautode liikumine (tolm, heitgaasid). Kuna ehitustööde mahud on väikesed, ei põhjusta puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning veoautode heitgaasid planeeringualal ja lähipiirkonnas õhukaitsealaseid probleeme. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine. Keskkonnamõjuliselt on eelistatud küttelahendustes taastuvenergia kasutamine (päikesepaneelid, soojuspumbad jms). Mõju õhukvaliteedile sõltub kaudselt ka kavandatavate hoonete energiatõhususest. Arvestades, et kavandatavad uued hooned peavad olema energiatõhusad on ka nende küttevajadus väiksem kui olemasolevatel vanematel hoonetel ja seeläbi ka nende kasutamisel tekitatav mõju õhukvaliteedile vähene.

Planeeringute rakendamisel lisandub piirkonda hooneid ja nendega seotud parkimiskohti ehk piirkonda luuakse eeldused täiendava liikluse lisandumiseks. Senise liikluse õhusaaste modelleeringute alusel esineb teeliiklusest põhjustatud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ainult väga suure liikluskoormusega teede lähialadel. Antud juhul ei ole oodata, et piirkonnas tekiks sellist liikluskoormust, mis võiks põhjustada olulist mõju õhukvaliteedile.

7.15.10. Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele Planeeringuga ei kavandata uute oluliste paiksete heiteallikate teket, mis põhjustaks olulist kasvuhoonegaaside heidet. Elamumaade rajamisega planeeringualale kaasneb metsa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Maakasutuse muutusest tingitud süsiniku sidumise vähendamise kompenseerimiseks on riiklikul tasandil regulatsioon välja töötatud. Raadamise kompenseerimine toimub metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse kohaselt. Regulatsiooniga tuleb arvestada planeeringuga kaasnevate kliimamuutuste mõjude kompenseerimisel. Arvestades kogu arendustegevuse mahte, on maakasutuse muutusest tingitud mõju kliimale siiski vähene.

Planeeringuala ei jää Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse alusel üleujutusohuga alale, seega otsest üleujutuse ohtu alal ei esine. Arvestades sademete ebaühtlasemat jaotust tulevikus tuleb tähelepanu pöörata lokaalsete sademetest tekitavate üleujutuste mõju vähendamisele – selleks on planeeritud looduslähedased sademeveesüsteemid, mis puhverdavad sademevee koguseid ning aitavad vältida lokaalseid üleujutusi. Krundisiseste kõvakatteliste pindade kasutust tuleb minimeerida võimaldades sademevete imbumine.

Planeeritud tegevusel on ebasoodne mõju kliimamuutuste pidurdamisele, kuid arvestades kogu arendustegevuse mahte, on maakasutuse muutusest tingitud mõju kliimale siiski vähene.

7.15.11. Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamisele Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades. Planeeringuala puhul ei ole tegu olulise puhkemajandusliku funktsiooniga alaga. Seega ei avalda planeeringu rakendamine mõju rohevõrgustiku puhkemajanduslikule

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

27

väärtusele.

7.15.12. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha otsest mõju varale ega sotsiaalsetele vajadustele.

7.15.13. Kumulatiivne mõju Koostamisel oleva Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneeringu, kehtiva Uuetoa I detailplaneeringu ning käesoleva detailplaneeringu koosmõjus väheneb praegune olemasolevate elamualade vaheline metsaala oluliselt, muutudes suuresti sobimatuks elupaigaks suurematele ulukitele.

7.16. Keskkonnatingimusi tagavad meetmed

7.16.1. Negatiivse mõju vähendamine elustikule (kohustuslikud meetmed)  Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal

(september–märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist. Sihtliigid: lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms.

 Puude ja põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool–märts), vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks kõik puudel ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid.

 Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal (september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade hävimist.

 Vältida suurte klaaspindadega hoonete rajamist alale. Suurte klaaspindade kasutamisel tuleb hoonete aknad/klaaspinnad projekteerida ja ehitada selliselt, et antud klaaspinnad oleksid lindudele kergesti märgatavad. Selleks kasutada võimalikult madala peegeldusteguriga klaase. Suure peegeldusteguri puhul ei ole piisav meede UV-valgust peegeldava kile kasutamine, see võib küll vähendada lindude kokkupõrkeid klaaspindadega, kuid ei väldi seda. Suurte klaaspindade puhul tuleb neid teha ka muul viisil nähtavaks (joonte, punktide kleepimine, läbipaistvate aknasirmide kasutamine väljaspool klaasi ees), vastasel korral mitte planeerida suuri klaaspindu, mis võivad põhjustada rändeperioodil lindude massilisi hukkumisi.

 Säilitada maksimaalselt planeeringualal veel kasvavat ja väljaspoole kavandatavate elamute õuealasid jäävat kõrgpuistut ja teha seda võimalikult looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid). Seal, kus olemasoleva puistu säilitamine pole võimalik, planeerida uus haljastus, kus on esindatud nii kõrgpuistut (nii okas- kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke. Leida võimalusi haljastuses kasutada lindude toidulauda rikastavaid viljuvaid puid: pihlakas, viirpuud jms. Mida suurem on taimestiku liigirikkus, seda enamatele linnuliikidele need elupaika ja toitu pakuvad.

 Detailplaneeringus kavandatud haljasvööndi alale piirdeaedu mitte kavandada. Meede võimaldab väikeimetajate liikumise säilimise alal.

7.16.2. Elustiku mitmekesisust rikastavad meetmed (soovituslikud meetmed)  Elurikkuse kao kompenseerimiseks oleks võimaluseks rajada alale kahepaiksetele sobilik

sigimisveekogu või selleks sobilik kraavilaiend. Sigimisveekogu (tiigi) rajamisel tuleb

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

28

veekogu kaldaala puudest puhastada määral, mis võimaldab veekogu päikesele avada. Muda- ja settekiht tuleb eemaldada mineraalse pinnaseni. Veekogu kaldad peavad olema lauged (kalda kaldenurk ei tohiks olla üle 25° vähemalt põhjakaldal). Kui soovitakse rajada kraavilaiend tuleb arvestada sademevee eskperthinnangus toodud analüüsi (vt lisad) ning järgida järgmiseid tingimusi:

- Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade sissevarisemist.

- Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1–1,5 m.

- Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus vähemalt 2 m.

- Kraavilaiendi põhi peab jääma 20–30 cm kraavi põhjast sügavamale.

- Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada.

- Sigimisveekogud peavad olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema taimestikuga (puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele olulisteks varjepaikadeks. Samuti on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Kõrghaljastuse rajamisel tuleb vältida puude istutamist veekogude lõunakallastele, kuna puud hakkavad veekogusid päikese eest varjama.

 Uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel kasutada soovitavalt materjale ja meetodeid, mis säilitaksid pesitsusvõimalused suitsu- ja räästapääsukestele (nt karedad krohvitud seinad aitavad pesamaterjali hoone külge kinnitada, alternatiiv oleks spetsiaalsete pesaaluste tekitamine hoonetele, arvestades sihtliikide vajadusi), piiritajale, kodu- ja põldvarblasele (nt kinnitada hoonetele spetsiaalsed puhastatavad pesakastid), hall-kärbsenäpile ja linavästrikule (nt luua hoone välisseintesse, ca 2–4 m kõrgusele, enam varjatud ning puistule ja haljasaladele avatud kohtadesse, pesitsemiseks sobivaid üksikuid orvukohti, millele puuduks ligipääs vareslastel ja hulkuvatel kassidel (nt orv kaetud metallsõrestikuga, mille silma läbimõõt võimaldaks sealt läbi minna vaid pisematel lindudel või siis olema sedavõrd varjatud ligipääsuga, et see vareslastele silma ei hakkaks ja et kassid selleni ronida ei saaks), aga mida oleks võimalik jällegi 1–2 korda aastas puhastada).

 Luua maksimaalselt pesitsuskohti suluspesitsejatele. Detailplaneeringu realiseerudes kaovad alalt pea kõik looduslikud õõnsused, mida saab osaliselt asendada pesakastidega. Alale tuleks paigaldada pesakaste, mis oleksid sobilikud erinevatele linnuliikidele.

 Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud suuremaid kive on soovitatav kasutada haljastuselementidena, nt rajada kivihunnikuid või -aedu säilitatava kõrgpuistu lähinaabrusesse. Suuremad kivid võivad haljastuses ka üksikuna kasutust leida. See ilmestab maastikku ja annab lindudele võimaluse neil istudes saaki (putukaid) valvata. Kivihunnikud ja –aiad võivad olla kombineeritud alpimäeks. Kivide paigutamine peab toimuma viisil, mis on ohutu inimesele (vältida varisemisohtu), ent samas pakub kividevahelisi tühimikke (ei ole sidusainega täiel määral kinnitatud), võimaldamaks neis pesitseda.

 Kavandada hoonete projektides sademevee kogumismahuteid, mis võimaldavad kastmisveeks kasutada sademevett. Samuti kasutada hoonetes veesäästlikuid dušiotsikuid ja segisteid.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

29

7.17. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud

Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised, pärandkultuuri objektid ja väärtuslikud maastikud, millele võiks kavandatav tegevus mõju avaldada. Salmistu küla vana osa läbiva külatänava (riigitee) äärne ala on käsitletav ajalooliselt olulise külamiljööalana (vana kaluriküla), kuhu on koondunud tihedama asustusmustrina olemasolevad mereäärsed üksikelamud. Planeeritavad alad jäävad vanast külaosast eemale, paiknedes hilisema olemasoleva asustuse ja varem planeeritud elamugruppide vahelisel alal, mis järgivad kaasaegsema hoonestusstruktuuri põhimõtteid, ning moodustades eraldiseisva uue elamutegrupi, kus järgitakse hajusa asustusstruktuuri põhimõtteid.

Planeeritud tegevus põhjustab muutuseid senises maakasutuses ning keskkonna visuaalses ilmes – olemasolev lageraie läbinud metsamaa asendub üksikelamute alaga, kuhu kavandatakse nii uushoonestus kui ka infrastruktuur. Olulisel kohal on kõrghaljastusega haljasvööndi säilitamine ning elamukruntide suhteliselt suurel määral kõrghaljastamise kohustus. Planeeritud elamukrundid moodustavad koos varasemalt planeeritud kruntidega eraldiseisva privaatse elurajooni, mis sobitub olemasolevate metsamaade vahelisele alale, pakkudes uusi võimalusi kodude rajamiseks väikeasulasse.

Planeeritud tegevusega ei avaldata olulist kultuurilist mõju.

Seniste metsamajanduslikul eesmärgil kasutatud alade kasutuselevõtt elamualadena toob kaasa lageraie läbinud lankide heakorrastamise ning läbimõeldud ja keskkonda ilmestava haljastamise (sh haljasvööndid erinevate elamurajoonide vahel), mis rikastab visuaalselt nii olemasolevaid kui ka rajatavaid elamupiirkondi. Üldkasutatavate alade kavandamine võimaldab piirkonna elanikel kasutada seni eraomandis olnud olemasolevaid metsaalasid (puhke- ja treeningalad ning metsa- ja kõnnirajad) rekreatiivsel eesmärgil. Kaasaegse arhitektuuriga uushoonestus ning uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele, kasvatades laiemat huvi Salmistu küla kui väärtusliku elukeskkonna vastu. Lisaks tõstab korrastatud elukeskkond ning uus lisanduv kinnisvara piirkonna olemasoleva kinnisvara väärtust.

Planeeringuga lisandub täiendav liiklejate hulk, millel liiklusanalüüsi tulemuste põhjal puudub oluline negatiivne mõju liikluskoormuse suurenemisele. Uus tänavavõrgustik parendab oluliselt ka lähipiirkonna olemasolevate elanike liikumisvõimalusi (sh Uuetoa tee ja Klaukse tee äärsed hoonestatud krundid), sh võimaldab kavandavate ühenduskoridoride kaudu kergliiklejatel liikuda mugavalt erinevate alade vahel. Salmistu küla avaliku ranna kasutajatele kavandatud avalik parkimisala ja kergliiklustee parendavad ranna kasutamise võimalusi ning tõstavad suvitusperioodi aegset liiklusohutust.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud kulud nii planeeringu elluviimisest huvitatud isikule kui ka kohalikule omavalitsusele, mis on valdavalt seotud planeeritud taristu rajamisega ning on käsitletud täpsemalt ptk 7.18.

Kokkuvõtvalt ei takista ega halvenda kavandatav tegevus ümbruskonna kinnistute maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, vaid parandab ja mitmekesistab olemasolevat külamiljööd heakorrastatavate ja kõrghaljastusega alade, lisanduvate rekreatiivsete alade ning liikluskorralduslike lahenduste (kergliiklejate alad, avalik parkla, olemasolevate elanike juurdepääs kruntidele) näol. Planeeritud tegevusega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju on positiivne.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

30

7.18. Planeeringu elluviimise võimalused

Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Projektid peavad olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Detailplaneeringu elluviimisel tuleb tööde teostamisel pidada kinni raierahust pesitsusperioodil, milleks on 15. märts - 31. juuli.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on transpordimaale planeeritud sõidutee, tehnovõrkude ja haljastuse (edaspidi Rajatised) rajamine detailplaneeringus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses, mille väljaehitamise ja kulude kandmise kohustus on arendajal. Detailplaneeringu alusel moodustatud transpordimaa kruntide võõrandamisel kanduvad arendaja kohustused transpordimaale planeeritud Rajatiste rajamiseks edasi kruntide uutele omanikele.

Transpordiameti tingimused:

1. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.

2. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale parkla või mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

3. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Transpordiamet ei võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks.

5. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest“.

6. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on arendaja poolt:

 Transpordimaa kruntide Pos 20, 21, 22 väljaehitamine planeeringuala ulatuses (sh planeeritud ristumiskoht riigiteega, sõidutee, haljastus, tänavavalgustus); Pos 22 väljaehitamine toimub koostöös Uuetoa tee (35201:002:0248) igakordse omanikuga.

 Planeeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste (sh planeeringuga kavandatud sademeveekraavid ja -torud ning planeeringuala välised ühendused) rajamine. Krundile

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond DP-202221

31

Pos 22 kavandatud tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse välja koostöös Uuetoa tee (35201:002:0248) igakordse omanikuga.

 Planeeritud üldmaa krundile Pos 19 avalikult kasutatavate rajatiste (sh puhke- ja treeningatraktsioonide ja kõnnitee) rajamine.

Avalike rajatiste väljaehitamise järgselt võõrandatakse krundid Pos 19, 20, 21, 22 tasuta Kuusalu vallale.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kuusalu vallale kohustust kruntidele Pos 20, 21, 22 avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ning nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademeveekraavide ja -torustike) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.

Kruntidele Pos 23 ja 24 kavandatud avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste (sh parkla, kergliiklustee) väljaehitamise ja vastavate kulude kandmise kohustus on Kuusalu vallal. Antud rajatiste väljaehitamine ei ole eelduseks detailplaneeringukohase ehitusõiguse realiseerimiseks.

Planeeringu realiseerimise tingimused ja tegevuskava:

 Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt kehtestatud maakasutusele ning servituutide seadmine (sh avalikku kasutusse määratavate rajatiste rajamiseks ja kasutamiseks).

 Kruntide Pos 23 ja 24 tasuta võõrandamine Kuusalu vallale.

 Rajatistele tehniliste tingimuste taotlemine ja projekteerimine ning vajadusel eraomandis olevate kinnistute omanikega notariaalsete lepingutega maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks (sh sademeveekraav).

 Rajatistele ehitusloa taotlemine, ehitamine ja kasutusloa väljastamine.

 Täies ulatuses nõuetekohaselt rajatud ning kasutusloa saanud transpordimaa sihtotstarbega kinnistute Pos 20, 21, 22 tasuta üleandmine vallale ning avalikku kasutusse määramine.

 Radooniuuringu teostamine ning vajadusel meetmete määramine radooni ohjamiseks.

 Hoonete projekteerimine.

 Hoonetele ehituslubade taotlemine ja väljastamine.

 Hoonete ehitamine ning kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

 Üldkasutatavale maale (Pos 19) puhkeala projekteerimine, ehitusloa taotlemine ja väljastamine, ehitamine, kasutusloa taotlemine ja väljastamine ning avalikku kasutusse määramine. Üldkasutatav maa tuleb ehitada välja hiljemalt ajaks, kui vähemalt 50% planeeritud üksikelamu kruntidest on saanud ehitusloa.

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond

DP-202221

32

JOONISED (eraldi failidena)

4, 5

3

7

5

1, 5

5, 5

5

5

2,7

km 5

,6 54

km 5

,6 86

km 5

,6 75

km 5,

56

km 5

,6 61

17

4,5

10

2, 5

1 6

6, 5

11267 Kuusalu-Valkla tee

Uuetoa I maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 18.05.2003)

Ranna piiranguvöönd (200 m)

4

38

18

80

25 5

10

10

10 10

10 25

10 10

10

10

10 10

10

52

50

50

50

47

10

10

10 10

10

10 10

5

10

10

10

15

15

15

10

15

15 15

10

15

15 15

10

15

16

29

15

15 15

10

15

15 15

15

7

12

22

12

Avalikult kasutatav ala

A valikult kasutatav ala

4,5

12 4,5

4, 5

12

10

HALJASVÖÖND (50 m )

M etsa taastam

ise kohustus

Tarastam ine keelatud

H A

LJA S

VÖ Ö

N D

(50 m )

M etsa taastam

ise kohustus

Tarastam ine keelatud

sõidukiirus 50 km/h

liitumisnähtavus ristmikul LN1=80 m, LN2=7 m

PARKLAca 28 kohta

Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering (algatatud 17.08.2022 otsusega nr 25)

- -

- -

LK100

40224

- -

- -

LT100

507122

- -

- -

LP100

144423

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36011

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36182

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36173

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

38714

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36186

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36255

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36057 - -

- -

LT100

184020

2 (-1)/1 2(1/1)

9/6 450

EP100

36028

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

560818

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

702817

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

719916

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP100

362510

- -

- -

LT100

271821

2 (-1)/1 2(1/1)

9/6 450

EP100

445013

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP100

574111

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP100

486512

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP100

392315

2 (-1)/1 2(1/1)

9/6 450

EP100

451814

- -

- - HL/HM100

351219

2 (-1)/1 2(1/1)

9/6 450

EP100

36059

PUHKEALA

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m)

12

10

15

OL. ALAJAAM

24

20 10

10

13 17

25

13 7

10

93

80

78

37

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK1

SK1

SK1

3, 5

1 5,

5

10

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 600

EP100

36069

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS

Asukoht: SALMISTU KÜLA, KUUSALU VALD, HARJU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isikud:

Koostaja: LIIS ALVER

Töö nimi:

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr: DP-202221

Kuupäev: 29.08.2025

Joonise nr: 4

Mõõtkava: 1:1000

Formaat: 594 x 1250

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING

1. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja GeoTerra OÜ (reg nr 10421381, litsents EEG000464), töö nr 184 - 2022 (aprill 2021). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) tulemustest (Lemma OÜ, 18.12.2024)

3. Sademeveelahenduse aluseks on esperthinnang (Maa ja Vesi, 25.04.2025)

4. Liikluslahenduse (sh juurdepääs planeeringualale, parkimisala, kergliiklustee) koostamisel

on aluseks liiklusanalüüs (Liikluslahenudus OÜ, töö nr 243001, august 2024)

EP - üksikelamu maa HP - haljasala maa HM - parkmetsa maa

E - elamumaa

Üm - üldkasutatav maa L - transpordimaa

Planeeringuala piir

Olemasolev krundipiir

Olemasolev kõvakattega sõidutee

Keskpinge õhuliini kaitsevöönd

Olemasolev veetrass

Varem planeeritud üldmaa

Planeeritud krundipiir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud põhihoone illustratiivne asukoht

Orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud sõidutee

LEPPEMÄRGID

Olemasolev kergliiklejate juurdepääs ranna-alale

Avaliku tee kaitsevöönd

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev sidetrass

Kehtiva detailplaneeringu ala piir

Olemasolev juurdepääs naaberkruntidele

Varem planeeritud hoonestusala

Olemasolev mets

Planeeritud haljasvöönd (50 m)

Olemasolev kraav

Planeeritud avalikult kasutatav ala

Olemasolev säiliv jalakäijate rada

Illustratiivne haljastatav ala

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

max hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone (keldrikorrus)/abihoone)

krundi kasutamise otstarve

Olemasolev madalpinge maakaabel

Likvideeritav objekt

Planeeritud kraav

TOOMAS LIPRE ANDRES KULL

Ranna piiranguvöönd

EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS

Perspektiivne sõidutee

Perspektiivne kõnnitee

Planeeritud üldmaa

Illustratiivne rajatava kõrghaljastuse asukoht

Planeeritud kergliiklustee

PLANEERINGUALA NÄITAJAD

PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS 10 ha

PLANEERITAV KRUNTIDE ARV 24 Elamumaa 18 Üldkasutatav maa 1 Transpordimaa 5

PLANEERITAV ELAMUKRUNTIDE JA ELAMUÜHIKUTE ARV 18 Üksikelamud 18

KRUNDITAVA MAA BILANSS EP - üksikelamu maa 79 832 m² 84% HL/HM - üldkasutatav maa 3512 m² 4% LT/LK/LP - transpordimaa 11 362 m² 12%

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED LT - tee ja tänava maa LK - kergliiklustee maa LP - parkimisehitise maa

MÄRKUSED

Ristmike peatumisnähtavus

Olemasolev kruusakattega sõidutee

Illustratiivne künnise/tõstetud ristmiku asukoht Planeeritud sademevee- või drenaažitoruSK1

11267 Kuusalu-Valkla tee

Uuetoa I maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 18.05.2003)

Ranna piiranguvöönd (200 m)

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

E 1

E 1

E 1

E 1

E 1

E 1

E 1

E 1

E 1

E1 E

1 E

1 E

1 E

1 E

1 E

1 E1

E 1

E 1

E 1

E 1

E1 E

1 E

1 E

1 E1

E1 E

1 E

1 E1

E 1

E 1

E 1

E 1

E 1

E 1

E1 E

1 E

1 E1

E 1

E 1

E 1

E1 E

1 E1

E 1

E 1

E 1

E1 E

1 E

1 E

1 E1

E1 E

1 E1

E 1

E 1

E 1

E 1

E1 E

1

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E2

E2

E2

E2 E2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E2 E2

E 2

E 2

E 2

E2 E

2 E

2 E2

E2 E

2 E

2 E2

E 2

E 2

E2 E2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E 2

E2 E

2 E

2 E2

E 2

E2 E

2 E

2 E

2 E2

E 2

E 2

E 2

E2 E

2 E2

E2 E

2 E

2 E

2 E

2 E2

E2 E

2 E

2 E

2 E

2 E

2

S 1

S 1

S 1

S 1

S1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

E1 E1

E1 E1

E1 E1

E1 E1 E1

E1 E1

E1 E1

E2 E2

E2 E2

E2 E2

E2 E2

E2 E2 E2

E2 E2

E2

S1 S1

S1 S1

S1 S1

S1 S1

W1

W1 W1 W1

W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1 W1

W1 W1

E1 E1

E1 E1

E1 E1

E1

E1

E1

E1

E1 E1

E1

E1

E1

E1

E1

A'A

E1

B' B

C' C

RV

RV

RV

RV

RV

RV

RV

RV RV

RV

RV

RV

RV

RV

RV

RV

RV

RV

Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering (algatatud 17.08.2022 otsusega nr 25)

- -

- -

LK100

40224

- -

- -

LT100

507122

- -

- -

LP100

144423

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36011

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36182

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36173

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

38714

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36186

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36255

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

36057 - -

- -

LT100

184020

2 (-1)/1 2(1/1)

9/6 450

EP100

36028

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

560818

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

702817

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 550

EP100

719916

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP100

362510

- -

- -

LT100

271821

2 (-1)/1 2(1/1)

9/6 450

EP100

445013

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP100

574111

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP100

486512

2 (-1)/1 3(1/2)

9/6 450

EP100

392315

2 (-1)/1 2(1/1)

9/6 450

EP100

451814

- -

- - HL/HM100

351219

2 (-1)/1 2(1/1)

9/6 450

EP100

36059

PUHKEALA

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m)

OL. ALAJAAM

V1

V1

V1

V1

V1

V1

Planeeritud veetorustiku ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga

Olemasolev hüdrant

Olemasolev hüdrant

Planeeritud veetorustiku ühenduskoht olemasoleva

ühisveevõrguga

13,30

14,00 12,85

13,50 13,00

DN900 11,82

14,00

14,15 12,95

14,10 13,50

13,20 13,90

13,80 13,30

14,00 12,80

14,20 12,70

13,90 12,55

15,30 14,80

13,40 14,10

14,50 12,65

13,25 12,35

13,25 12,20

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK1

SK1

SK1

Planeeritud sademeveetoru suubumiskoht olemasolevase kraavi

Perspektiivse kanalisatsioonitorustiku asukoht lahendatakse Salmistu küla teenindava ÜVK võrgu projekteerimisel.

W1

W1

W1

W1

W1

10

Sõidutee

LÕIGE A - A'

P l. veetoru

kanalisatsioon P

ersp. isevoolne

Haljasriba

Kr un

di pi

ir

P l. valgustuskaabel

4.3 4.50.5

Haljasriba

0.5

Kr un

di pi

ir

Kr un

di pi

ir

P l. 0,4 kV kaabel

O l. veetoru

O l. 0,4 kV kaabel

O l. 0,4 kV kaabel

sademeveekraaviga

2.2

12 Sõidutee

LÕIGE B - B'

P l. veetoru

kanalisatsioon P

ersp. isevoolne

Haljasriba

Kr un

di pi

ir

P l. valgustuskaabel

4.50.5

Haljasriba

0.5

Kr un

di pi

ir

P l. 0,4 kV kaabel

sademeveekraaviga Sõidutee

LÕIGE C - C'

P l. veetoru

kanalisatsioon P

ersp. isevoolne

Haljasriba

4.4 4.50.5 0.5

Kr un

di pi

ir

22

Kr un

di pi

ir

12

Haljasriba sademeveekraaviga

5 1.5

12

P ers. 10 kV kaabel

P ers. 10 kV kaabel

P l. valgustuskaabel

P l. 0,4 kV kaabel

P ers. 10 kV kaabel

P ersp. sidekanal

P ersp. sidekanal

P ersp. sidekanal

Joonise nimetus: TEHNOVÕRGUD

Asukoht: SALMISTU KÜLA, KUUSALU VALD, HARJU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isikud:

Koostaja: LIIS ALVER

Töö nimi:

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr: DP-202221

Kuupäev: 14.08.2025

Joonise nr: 5

Mõõtkava: 1:1000

Formaat: 594 x 1250

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERING

TOOMAS LIPRE ANDRES KULL

2(-1)/1 3(1/2)

9/6 600

EP100

36069

Planeeringuala piir

Olemasolev krundipiir

Olemasolev sõidutee

Keskpinge õhuliini kaitsevöönd

Olemasolev veetrass Varem planeeritud üldmaa

Planeeritud krundipiir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud põhihoone illustratiivne asukoht

Orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud sõidutee

LEPPEMÄRGID

Olemasolev kergliiklejate juurdepääs ranna-alale

Avaliku tee kaitsevöönd

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev sidetrassKehtiva detailplaneeringu ala piir

Olemasolev juurdepääs naaberkruntidele

Varem planeeritud hoonestusala

Olemasolev mets

Planeeritud haljasvöönd (50 m)

Olemasolev kraav

Planeeritud servituudiala

Olemasolev säiliv jalakäijate rada

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

max hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone (keldrikorrus)/abihoone)

krundi kasutamise otstarve Olemasolev madalpinge maakaabel

Likvideeritav objekt

Planeeritud kraav

Ranna piiranguvöönd

Perspektiivne juurdepääsutee

Planeeritud üldmaa

Planeeritud kergliiklustee

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS

1. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega

1:500. Koostaja GeoTerra OÜ (reg nr 10421381, litsents EEG000464), töö nr 184 - 2022 (aprill 2021). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) tulemustest (Lemma OÜ, 18.12.2024)

3. Sademeveelahenduse aluseks on esperthinnang (Maa ja Vesi, 25.04.2025)

4. Liikluslahenduse (sh juurdepääs planeeringualale, parkimisala, kergliiklustee) koostamisel

on aluseks liiklusanalüüs (Liikluslahenudus OÜ, töö nr 243001, august 2024)

MÄRKUSED

TEEDE PROFIILLÕIKED M 1:200

Olemasolev kruusakattega sõidutee

Planeeritud veetrass/liitumispunktV1

Perspektiivne kanalisatsioonitorustikK1

Planeeritud tänavavalgustuskaabel/valgustiW1 W1

Planeeritud madalpingekaabel/liitumiskilpE1 E1

Planeeritud reoveemahuti illustratiivne asukohtRV

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD

Perspektiivne keskpingekaabli koridorE2 E2

Perspektiivne sidekanalisatsioonS1

Olemasolev tuletõrjehüdrant

Planeeritud tuletõrjehüdrant

Planeeritud sademevee- või drenaažitoruSK1

Perspektiivne kõnnitee

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 11.09.2025 nr 7-1/2945

Meie 07.10.2025 nr 7.2-2/25/27824-12

Kuusalu vald Salmistu küla Segametsa,

Külaserva ja Ilo kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkusega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kuusalu vald Salmistu küla Segametsa

(35201:002:0136), Külaserva (35201:002:0045) ja Ilo (35201:002:0203) kinnistute

detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused on

üksikelamute ja seotud taristu püstitamiseks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Väliprojekt

OÜ töö nr DP-20222 „Salmistu küla, Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute

detailplaneering“ märkusega, et korrigeerimist vajab nähtavuskolmnurga 7x80m pealekandmine.

7m tuleb mõõta riigitee katte servast (mitte tee teljest).

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS

§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: Seletuskiri, põhijoonis, tehnovõrkude joonis

Krista Einama

58627026, [email protected]