Harjumaa Kuusalu vald Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tallinn 2023

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

2

Nimetus: Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Töö tellija: Kuusalu vallavalitus

Reg nr 75033496 Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik, Mõisa tee 17, 74604

E-post [email protected]

Huvitatud isikud: Toomas Lipre Andres Kull

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töö versioon: 22.12.2023

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

3

Sisukord

Kokkuvõte .......................................................................................................................................... 5

1. Üldosa ......................................................................................................................................... 7

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................ 7

1.2 KSH korraldus ...................................................................................................................... 7

1.3 Osapooled ........................................................................................................................... 8

1.4 Metoodika ........................................................................................................................... 8

1.5 Lähteandmed ...................................................................................................................... 9

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ............................................ 9

2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ............................................ 10

2.1 0-alternatiiv ehk praeguse olukorra jätkumine ................................................................ 10

2.2 Alternatiiv I ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt lähteülesandele (15 elamut) ...... 10

2.3 Alternatiiv II ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt esialgsele eskiisile (19 elamut) . 11

2.4 Alternatiiv III ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt eelnõule (18 elamut) ............... 13

2.5 Teed, parkimine, trassid, haljastus ................................................................................... 14

3 Detailplaneeringu seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......... 17

3.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................... 17

3.2 Kuusalu valla üldplaneering .............................................................................................. 17

3.3 Kuusalu valla koostatav üldplaneering ............................................................................. 18

3.4 Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032 .. 19

3.5 Piirkonna teised detailplaneeringud ................................................................................. 20

3.5.1 Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering .............................................. 20

3.5.2 Uuetoa I maaüksuse detailplaneering ....................................................................... 20

4 Mõjutava keskkonna kirjeldus.................................................................................................. 21

4.1 Üldandmed ........................................................................................................................ 21

4.2 Looduskeskkond ................................................................................................................ 21

4.2.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................. 21

4.2.2 Radoon ....................................................................................................................... 22

4.2.3 Pinnavesi .................................................................................................................... 22

4.2.4 Mullastik .................................................................................................................... 22

4.2.5 Taimestik ja elupaigad, looduskaitse ......................................................................... 23

4.2.6 Õhu kvaliteet ja müratase ......................................................................................... 29

4.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ......................................................................................... 29

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

4

4.3.1 Piirkonna arengueeldused ......................................................................................... 29

4.3.2 Liikluskorraldus .......................................................................................................... 30

4.3.3 Kultuuriväärtused ...................................................................................................... 30

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs ............................... 31

5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ................................................................................ 31

5.2 Mõju rohevõrgustikule...................................................................................................... 31

5.2.1 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ............................ 33

5.2.2 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele ..................................... 35

5.3 Sade- ja reoveest tingitud mõjud, mõju põhjaveele ......................................................... 35

5.3.1 Sademevee teke ja selle mõju ................................................................................... 35

5.3.2 Reovee teke ja selle mõju .......................................................................................... 36

5.3.3 Põhjavee tarve ja selle mõju ...................................................................................... 36

5.4 Jäätmeteke ........................................................................................................................ 37

5.5 Kumulatiivne mõju ............................................................................................................ 38

6 Alternatiivide võrdlemine......................................................................................................... 40

7 Keskkonnameetmed ................................................................................................................. 42

Kasutatud allikmaterjalid ................................................................................................................. 45

Lisad ................................................................................................................................................. 47

Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus....................................................................... 47

Lisa 2. KSH programm .................................................................................................................. 47

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

5

Kokkuvõte

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneering (DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Kuusalu Vallavolikogu poolt 07.10.2020. a otsusega nr 46.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi DP koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Hindamisprotsessi käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast, analüüsiti kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Antud KSH kontekstis vaadeldi kolme alternatiivi:

0 alternatiiv - Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KSH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk detailplaneeringu lahendust ei viida ellu mitte ühegi välja pakutud alternatiivi järgi.

Alternatiiv I - Tegevus viiakse ellu DP lähteülesandes kirjeldatud viisil. Elamukrundid kavandatakse vastavalt ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana ehk 15 elamukrunti, nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

Alternatiiv II - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 4 elamukrunti 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 19 elamukrunti.

Alternatiiv III - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 3 elamukrunti vähemalt 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 18 elamukrunti.

Mõjude hindamisel käsitleti järgmiseid mõjuvaldkondi:

1) Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Ala hoonestamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele. Ühegi tegevusalternatiivi rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju populatsioonide seisunditele laiemalt – ala ei ole esmatähtis elupaik.

Selleks, et metsaalal säiliksid metsalinnustiku ja väikeimetajate jaoks funktsionaalsus elu- ja toitumisalana, siis peaks hoonestusvabana säilitatava ala laius olema vähemalt 50 m. Seda tingimust täidavad alternatiivid I ja III. Võrreldavatest alternatiividest võib kõige suurema ebasoodsa mõjuga olevaks hinnata alternatiiv II.

Planeeringu lahendust, mis säilitab haljasala planeeringuala lääneosas erinevalt üldplaneeringus kavandatust, võib pidada heaks. Arvestades juba kehtivat Uuetoa I detailplaneeringut, siis haljasala kavandamine juurdepääsutee koridori ümbritsetuna mõlemalt poolt väikeelamumaa kruntidega, ei ole elustiku vaates toimiv.

2) Mõju rohevõrgustikule

Planeeritav ala ei ole määratud rohevõrgustiku alaks ei maakonnaplaneeringu ega ka kehtiva üldplaneeringu alusel. Samuti ei tee koostamisel olev üldplaneering eskiisist lähtuvalt

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

6

ettepanekut ala rohevõrgustiku alade hulka hõlmata. Seega ala hoonestamisel mõju kõrgemal strateegilisel tasemel määratud rohevõrgustikule puudub kõigi alternatiivide korral.

3) Sade- ja reoveest tingitud mõjud, mõju põhjaveele

Kuna planeeringualal esineb liigniiskeid alasid, siis elamualana kasutuselevõtul tekib alal sademevee-pinnasevee käitluse vajadus. Liigsest sademeveest vabanemiseks on tugevalt soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi nagu rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu. Samuti on soovitatav sademevett kasutada kastmisveena.

Kuivõrd detailplaneeringu piirkonnas puudub käesoleval hetkel ühiskanalisatsioonivõrk, siis tuleb planeeritud kruntide reoveekäitlus lahendada käesoleval ajal kogumismahutitega, kuid kindlasti peab jääma võimalus kanalisatsioonivõrguga ühineda sellega liitumisvõimaluse tekkimisel.

Arvestades veetarbimist siis ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju põhjaveevarule. Kinnitatud põhjaveevaru ületamist planeeringust tingituna oodata ei ole.

4) Jäätmeteke

Kehtivate jäätmekäitlusnõuete järgimisel ei ole ühegi tegevusalternatiiviga kaasnevana oodata olulist ebasoodsat mõju seoses jäätmetekkega. Olulist erinevust kavandatud tegevuse tegevusalternatiivide (I, II) jäätmetekke kogustes ei esine.

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatava tegevusega nii alternatiiv I, II kui ka III rakendumisel ei kaasne olulisi tugeva ebasoodsa mõjuga aspekte. Alternatiivide erinevused on seoses mahtude vähese erinevusega väikesed. Keskkonnamõjude vaatest oleksid eelistatud alternatiivid, mille korral võimalikult suur osa metsamaast säilib tervikliku alana metsamaana ning tagatakse säilitatava metsamaa sidusus planeeringualast lõuna suunas jäävate metsamassiividega.

KSH aruandes on antud soovitused ebasoodsaid mõjusid vähendavate ja rikastavate meetmete rakendamiseks. Meetmed on esitatud käesoleva KSH aruande ptk 7.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

7

1. Üldosa

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneering (edaspidi DP). DP-ga kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada planeeringualasse hõlmatud Külaserva, Segametsa ning Ilo maaüksused elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse haljastus, heakord, juurdepääsuteed, liikluskorraldus ja varustamine tehnovõrkudega. Juurdepääsuteede ja tehnovõrkude planeerimiseks on haaratud planeeringualasse Uuetoa tee (35201:002:0248) ja osaliselt 11267 Kuusalu-Valkla tee (35301:001:1492, 35201:002:0244) maaüksused. Planeeritava ala suurus on u 10 ha.

DP eesmärgid ei ole kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga (edaspidi ÜP), sest osaliselt on elamukrundid ja transpordimaa kavandatud üldplaneeringuga planeeritud haljasala maale, kuhu hoonestamist ette ei ole nähtud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut.

1.2 KSH korraldus

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute omanike poolt esitati Kuusalu Vallavolikogule detailplaneeringu taotlus koos esialgse skeem-eskiislahendusega võimaliku jagamise ning juurdepääsuteede asetusega. Kuusalu Vallavolikogu algatas 07.10.2020. a otsusega nr 46 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

KSH algatati tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg-st 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), mille kohaselt tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lg 2 p 22 alusel. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KSH eelhinnang (Kuusalu Vallavolikogu otsuse nr 46 lisa 1), mille kohaselt planeeringu kõikide mõjude kaalumiseks, alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kuusalu Vallavalitsus küsis KSH programmile seisukohta 30.11.2022. a asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Oma seisukoha esitasid Kuusalu Vallavalitsusele Päästeamet 19.12.2022 nr 7.2-3.1/7862-2, Transpordiamet 20.12.2022 nr 8-5/22/27824-2, Kivi-Sarapiku kinnistu omanik, Männikäbi kinnistu omanik, Pedassaare tee 126 kinnistu omanik, Terviseamet 23.12.2022 nr 9.3-4/22/9661-2 ja Keskkonnaamet 21.12.2022 nr 6-5/22/23592-2. Ettepanekute alusel täiendati KSH programmi ning programm koos ettepanekute arvestamise ülevaatega avaldati Kuusalu valla kodulehel.

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KSH programmis, KSH aruande eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada nimetatud kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekud sobivaimate lahenduste valikuks. Samuti hinnata koosmõju võimalike teiste lähedal toimuvate tegevustega. Mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes hindamise ökonoomika huvides uuesti ei käsitleta. Need mõjuvaldkonnad on

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

8

järgmised: mõju looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele aladele ja kaitsealuste liikide leiukohtadele, mõju Natura 2000 aladele, mõju pinnasele (saastumise seisukohalt), müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse mõju, mõju õhukvaliteedile, mõju varale ja sotsiaalsetele vajadustele ja mõju kultuuripärandile.

Peatükki täiendatakse vastavalt menetluse toimumisele.

1.3 Osapooled

Detailplaneeringu ja KSH algataja on Kuusalu Vallavolikogu. Planeeringu vastuvõtja ja kehtestaja on Kuusalu Vallavolikogu.

Detailplaneeringust huvitatud isikud on Toomas Lipre ja Andres Kull.

DP konsultant on Väliprojekt OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Sepavälja tn 33, 50115, tel: +372 5341 2212; e-post: [email protected]; kontaktisik: Liis Alver)

KSH koostja: LEMMA OÜ Kontakt: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Kontaktisik: Piret Toonpere, e-post [email protected], telefon: +372 5059 914

KSH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised spetsialistid:

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert (litsents KMH0153). Hinnatavad mõjuvaldkonnad: töögrupi töö koordineerimine, teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad.

− Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju pinna- ja põhjaveele.

− Heli Aun - keskkonnaspetsialist, geotehnoloog. Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KSH juures: foonikirjelduse koostamine, GIS analüüs.

− Laura Elina Tuovinen – keskkonnaspetsialist, maastikukujundus. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju looduskeskkonnale.

− Astrid Koplimäe – keskkonnaspetsialist. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju looduskeskkonnale.

− Ants Tull - zooloog ja ökoloog - Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju rohevõrgustikule ja elustikule.

1.4 Metoodika

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja planeerimisseadusest. KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.

Hindamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid:

− Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

− Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

9

1.5 Lähteandmed

KSH koostamiselt võeti lähtematerjalideks:

− Kuusalu Vallavalitsuse 07.10.2020. a otsus nr 46 (Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine).

− Väliprojekt OÜ, 2022. Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu eskiis.

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel

Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei esinenud. Tekkinud küsimused lahendati koos planeeringu koostajaga.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

10

2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused

Keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenevalt tuleb hindamise käigus välja pakkuda ning võrrelda erinevaid alternatiivseid lahendusi kavandatava tegevuse elluviimiseks. Peamised alternatiivide liigid on maakasutuslikud alternatiivid (all-liikidena mahulised alternatiivid ja erineva juhtfunktsiooniga alternatiivid), tehnoloogilised alternatiivid ja asukohaalternatiivid. Detailplaneeringute korral on raskendatud käsitleda asukohaalternatiive traditsioonilises mõistes, kuna detailplaneeringu eesmärk on just määratletud alale detailplaneeringu koostamine. Asukohaalternatiive saab käsitleda ainult kitsendatult käsitledes erinevaid hoonete ja rajatiste paigutuslahendusi planeeringualal.

KSH-s hinnatavad alternatiivid peavad olema reaalsed. Et alternatiivid oleksid reaalsed, siis peaksid need vastama õigusaktidele, olema tehniliselt teostatavad ning võimaldama kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega. Samuti on mõistlik KSH protsessis võtta alternatiivide püstitamise eelduseks see, et arendaja on põhimõtteliselt valmis kõiki pakutud alternatiive rakendama.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise metoodikast käsitletakse mõjude hindamisel alati ka 0-alternatiivi.

2.1 0-alternatiiv ehk praeguse olukorra jätkumine

0-alternatiivi määratlemine tuleneb keskkonnamõju hindamise metoodikast ning see seisneb praeguse olukorra jätkumises. Antud juhul tähendab see kinnistute hoonestamata püsimist ning looduslikuna säilimist. Antud ala puhul pole kuigi tõenäoline ala kasutuselevõtt põllu- või metsamajanduslikul eesmärgil ja seega toimuksid eeldatavalt planeeritaval alal edasi looduslikud protsessid (puistu vananeb) koos praeguse inimmõjuga (võimalik vähene prügistumine ja tallamiskoormus) kergemini ligipääsetavates kinnistuosades.

2.2 Alternatiiv I ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt lähteülesandele (15 elamut)

Alternatiivi käsitlemise aluseks on detailplaneeringu algatamise korralduse juurde kuuluv lähteülesanne. Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale üldplaneeringule minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (u 15 elamukrunti) selliselt, et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid et ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

Eluhooned on planeeritud kuni 2-korruselised, maksimaalse kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9 m. Elamumaa kruntidele on lubatud püstitada kolm hoonet – üks põhihoone ja kaks abihoonet.

Maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks on alternatiivi puhul arvestatud 600 m², mis teeks ehitusaluseks pinnaks u 9000 m2.

Arvestades leibkonna suuruseks 3 (eeldus, et eramu leibkonna suurus on kõrgem kui keskmine 2,2) on lisanduvaks elanike arvuks 45 inimest.

Antud alternatiivi korral säiliks Ilo ja Segametsa kinnistute lääneosa metsaalana.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

11

2.3 Alternatiiv II ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt esialgsele eskiisile (19 elamut)

Alternatiivi käsitlemise aluseks on detailplaneeringu esialgne eskiis KSH programmi koostamise seisuga. Eskiisi kohaselt soovitakse moodustatavatele kruntidele määrata ehitusõigus kokku 19 üksikelamu ehitamiseks (Joonis 1). Lisaks 19 elamumaa krundile soovitakse moodustada 5 transpordimaa krunti. Elamumaa kruntide suurus on Uuetoa teega piirneval alal vähemalt 0,36 ha ning läänepoolsele alale planeeritud kruntidel vähemalt 0,7 ha.

Ehitusaluste pindade suurused on kuni 500 m² kuni 700 m². Kokku on hoonealust pinda kavandatud kuni 12 500 m2. Eluhooned on planeeritud kuni 2-korruselised, maksimaalse kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9 m. Elamumaa kruntidele on lubatud püstitada kolm hoonet – üks põhihoone ja kaks abihoonet.

Arvestades leibkonna suuruseks 3 (eeldus, et eramu leibkonna suurus on kõrgem kui keskmine 2,2) on lisanduvaks elanike arvuks 57 inimest.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

12

Joonis 1. Alternatiiv II kohane planeeringulahendus.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

13

2.4 Alternatiiv III ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt eelnõule (18 elamut)

Alternatiiv III-na käsitletakse lahendust, kus soovitakse moodustatavatele kruntidele määrata ehitusõigus kokku 18 üksikelamu ehitamiseks (Joonis 2). Lisaks 18 elamumaa krundile soovitakse moodustada 5 transpordimaa krunti. Elamumaa kruntide suurus on Uuetoa teega piirneval alal vähemalt 0,36 ha ning läänepoolsele alale planeeritud kruntidel vähemalt 0,7 ha.

Ehitusaluste pindade lubatavad maksimaalsed suurused on 450 m² kuni 700 m². Kokku on hoonealust pinda kavandatud kuni 9650 m2. Eluhooned on planeeritud kuni 2-korruselised, maksimaalse kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9 m. Elamumaa kruntidele on lubatud püstitada kolm hoonet – üks põhihoone ja kaks abihoonet.

Arvestades leibkonna suuruseks 3 (eeldus, et eramu leibkonna suurus on kõrgem kui keskmine 2,2) on lisanduvaks elanike arvuks 54 inimest.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

14

Joonis 2. Alternatiiv II kohane planeeringulahendus.

2.5 Teed, parkimine, trassid, haljastus

Kuna alternatiivide I, II ja III erinevus on võrdlemisi väike ja seisneb elamukruntide arvus ning paiknemises, siis teede, parkimise ja trasside põhimõttelised lahendused on alternatiivide puhul sarnased.

Teed

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigimaanteelt nr 11267 Kuusalu–Valkla alguse saava Uuetoa tee (35201:002:0248) katastriüksuse kaudu. Olemasolev Uuetoa tee on 5 m laiune

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

15

maaüksus, mille laiendamiseks on vajalik planeerida täiendav 5 m laiune transpordimaa krunt. Alternatiiv II ja III puhul on juurdepääsuks planeeringuala sisestele Uuetoa teest eemal asuvatele kruntidele on planeeritud 10 m laiuste tupikteedega koos ümberpööramisalaga päästeteenistuse ja jäätmeveo sõidukitele..

Transpordimaad on soovitav anda väljaehitamise järgselt üle kohalikule omavalitsusele ning määrata avalikult kastutatavaks.

Asulat läbiva perspektiivse kergliiklustee rajamiseks on planeeritud eraldada transpordimaa krunt, et parendada kergliiklejate liikumisvõimalusi.

Parkimine

Planeeritud kruntide normatiivne parkimiskohtade arv on vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ vähemalt kolm parkimiskohta elamu kohta. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt maapealse parkimisena ning transpordimaale (sh riigiteele) parkimist ei ole kavandatud. Parkimisalade paiknemine, arv ning parkimislahendus antakse hoonete projekteerimise käigus.

Planeeringuala põhja osasse, paralleelselt riigiteega, on planeeritud transpordimaa krunt avaliku parkla rajamiseks, et tagada liiklusohutus suvistel rannakasutamise perioodidel ning vähendada sõidutee äärset parkimist.

Veevarustus

Uuetoa teel asub olemasolev veetrass, mis ei ole teadaolevalt osa ühisveevõrgust. Planeeritud

kruntide veevarustuse võimalused tuleb täpsustada. Vajadusel tuleb kavandada veetrassi

ringistamine Pedassaare teel asuva veetrassiga.

Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrusele

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Tuletõrjeveega varustatavad hooned võivad paikneda veevõtukohast kuni 200 m kaugusel,

mõõdetuna ehitise sissepääsust.

Ühe tulekahju normvooluhulgaks on elamukruntidel arvestatud 10 l/s. I kasutusviisiga hoonel

(elamud) loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrjeveega

varustamine toimub võimalusel ühisveevärgi torustikule paigaldatavate hüdrantide abil. Täpsed

võimalused ja lahendused tuletõrje veevarustuse tagamiseks selguvad edasisel planeerimisel, kui

võrguvaldaja on väljastanud tehnilised tingimused ühisveevõrgu planeerimiseks.

Reoveekanalisatsioon

Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonivõrk, millest tulenevalt tuleb planeeritud kruntide

reoveekäitlus lahendada kohtkäitlusena.

Sademevesi

Planeeringuala ulatuses on kohati tegemist liigniiskete aladega, millest tingituna, tuleb rajada

sademevee- ja kuivenduskraavid, mis ühendatakse olemasoleva kraavistikuga. Põhimõttelised

lahendused on näidatud eskiisjoonisel ning need täpsustatakse edasise planeerimise käigus koostöös

vastava ala spetsialistiga.

Elektrivarustus

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

16

Elektrivarustus planeeritakse vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial

põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine.

Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.

Haljastus

Detailplaneeringu eskiisis tehakse ettepanek kavandada haljasala maa olemasoleva Pedassaare tee piirkonna elamurajooni ja planeeritava elamuala vahelisele alale olemasoleva ja säilitatava metsa ulatuses. Elamukrundid on kavandatud alale, mis on läbinud lageraie ning on üldplaneeringuga määratud valgeks alaks, kus üldplaneeringuga olemasoleva maakasutuse sihtotstarbe muutmist ei piirata ning puuduvad nii üldplaneeringu kui ka seadusandlusega sätestatud maakasutuse piirangud ja kitsendused. Üldplaneeringuga kavandatud haljasala maale jäävad osaliselt kehtiva Uuetoa I detailplaneeringuga kavandatud teekoridor ja elamukrundid, millest tulenevalt on antud haljasala koridori laius tuntavalt kitsam ning selle eesmärgipärane kasutamine ei ole enam võimalik ning sellest tulenevalt ongi detailplaneeringu eskiisis tehtud ettepanek kavandada haljasala maa olemasoleva Pedassaare tee piirkonna elamurajooni ja planeeritava elamuala vahelisele alale.

Haljastus

KSH aruandes käsitletavad alternatiivid erinevad lisaks elamukruntide arvule metsamaa hoonestusvabana säilimise osas. Alternatiiv I korral säiliks Ilo maaüksuse lääneosa u 3,5 ha ulatuses hoonestuse vabana. Alternatiiv II korral oleks ala suurus u 1,5 ha ning planeeringualal ei säiliks hoonestusvaba ala vähemalt 50 m laiusena. Alternatiiv III korral oleks ala suurus u 2,3 ha ja säilitataks 50 m laiune ala planeeringuala. Käsitletud on ainult planeeringualale jääva metsaala ulatust. Haljasala toimimist toetaks antud piirkonnas väljaspoole planeeringuala jääv Männi-Tülli maaüksusel säilinud metsaala ning planeeringualast lõuna suunda jääv metsamassiiv.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

17

3 Detailplaneeringu seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Käesolevas peatükis vaadeldakse koostamisel oleva Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute planeeringulahenduse vastavust ülemuslikele planeerimisdokumentidele ning tuuakse välja olulisimad asjaolud, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.

3.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1

Harju maakonnaplaneering annab soovituse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes. Detailplaneeringu koostamise kohustuse vajadus on järgmistel aladel ja juhtudel:

1) planeerimisseaduses ettenähtud aladel ja juhtudel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel, kus planeerimisseadus ei nõua detailplaneeringu koostamist, kuid on määratud või määratakse üldplaneeringuga.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on tiheasustusalade kujundamine rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust.

Detailplaneeringuala ei kattu maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku ala ega väärtusliku maastikuga. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2 Kuusalu valla üldplaneering2

Detailplaneeringuala ei jää hetkel kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu poolt 19.12.2001. a otsusega nr 68) määratud elamumaale. DP-ga seotud kinnistud paiknevad osaliselt nn valgel alal ning osaliselt haljasala maal (Joonis 3). Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Valge ala maakasutuse sihtotstarbe muutmine on võimalik läbi detailplaneeringu. Hajaasustuses DP koostamisel on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete min kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m.

Üldplaneeringu kohaselt on haljasalade maa reserveeritud haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte vähem kui 50 m laiuselt. Antud asukohas ei ole tegu kaitsevööndiga (puudub häiringut põhjustav objekt).

Detailplaneeringut käsitletakse üldplaneeringut muutvana kuna nähakse ette haljasalade reservmaa asukoha muutmist.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 2 https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

18

Joonis 3. Kuusalu valla kehtivas üldplaneeringus esitatud maakasutus ja detailplaneeringu ala paiknemine.

3.3 Kuusalu valla koostatav üldplaneering

Kuusalu valla uus üldplaneering on koostamisel – avalikustatud on eskiislahendus. Eskiislahenduse kohaselt ei ole planeeritav ala rohevõrgustiku osa. Samuti ei ole planeeritud alale haljasalasid ja muid ribastruktuure. Ala on osaliselt määratud kompaktse hoonestusega alaks ,

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

19

kuhu on planeeritud väikeelamumaa juhtotstarve. Osaliselt on tegu hajaasustusalaga, kuhu juhtotstarvet ei määrata.

Maakasutuse juhtotstarbelt vastab kavandatav planeeringulahendus koostatavale üldplaneeringule.

Joonis 4. Planeeringuala paiknemine koostatava Kuusalu valla üldplaneeringu eskiisi kohaselt maakasutusplaanil.

3.4 Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–20323

Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020–2032 kohaselt jääb planeeringuala perspektiivsesse reoveekogumisalasse. Aladel, kuhu on ühiskanalisatsiooni rajamine kavandatud, kuid seda ei ole veel rajatud, võib erandkorras ja ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kasutada kogumismahutit.

3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4150/4202/1001/arengukava.pdf#

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

20

3.5 Piirkonna teised detailplaneeringud

3.5.1 Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering

Planeeringuala kõrvale jääb Kuusalu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusega nr 25 algatatud Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering. Nimetatud planeeringule koostati KSH eelhinnang4, kuid täiemahuline KSH jäeti algatamata. Soo-Sarapiku (35201:002:0024) katastriüksus piirneb Ilo maaüksuse põhjaosaga lääne suunast. Soo-Sarapiku detailplaneeringuga soovitakse jagada kinnistu viieks elamukrundiks, suurustega 3000 m²- 8800 m². DP lähteülesande kohaselt tuleb kavandada Kuusalu-Valkla tee äärde parkimisala, transpordimaa ning koostöös Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringuga juurdepääsuteed. KSH aruande koostamise ajahetkel on Soo-Sarapiku detailplaneering veel menetluses.

3.5.2 Uuetoa I maaüksuse detailplaneering

Planeeringuala piirneb ida suunast 2003. a kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu alaga, millega kavandati ca 3600 m2 suurused üksikelamu krundid ning Uuetoa tee. Juurdepääsutee elamukruntidele kavandati 10 m laiusena osaliselt Uuetoa I maaüksusest moodustatavale transpordimaale ning osaliselt Külaserva ja Segametsa kinnistutele kavandatud transpordimaale. Külaserva ja Segametsa kinnistutel koostatav detailplaneering jäi tol ajal kehtestamata ning transpordimaa moodustamata. Kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on elamukrundid moodustatud, nende teenindamiseks vajalik juurdesõidutee on aga siiani rajamata, kuna teemaa laius ei ole piisav nõuetekohase sõidutee rajamiseks ning elamukruntide sihtotstarbeline kasutamine ei ole hetkel võimalik. Seega on käesoleva DP eesmärgiks lisaks elamukruntidele planeerida Uuetoa tee laiendamiseks transpordimaa krunt, mis võimaldaks rajada nõuetekohase juurdepääsutee muuhulgas ka Uuetoa I elamualale.

Ptk-s 3.2 on välja toodud, et käesoleva KSH objektiks oleva DPga seotud kinnistud paiknevad osaliselt ÜP-ga ette nähtud haljasala maal (Joonis 3). Nimetatud haljasala maa kulgeb põhja- lõuna suunaliselt Uuetoa I DP lääne serva pidi (ja kattub selle lõunaosaga) ning sellega piirneva Külaserva, Segametsa kinnistute DP ala ida servas. Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kehtiva lahenduse tõttu ei ole haljasala säilimine antud asukohas tagatud. Kehtiva detailplaneeringuga on haljasalale kavandatud juurdepääsutee.

4 http://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=detailplaneeringu%20algatamine&itm=574131&clr=history&pageSize= 20&page=1

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

21

4 Mõjutava keskkonna kirjeldus

4.1 Üldandmed

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas Külaserva (35201:002:0045, maatulundusmaa 100%), Segametsa (35201:002:0136, maatulundusmaa 100%) ning Ilo (35201:002:0203, maatulundusmaa 100%) kinnistuid (Joonis 5). Ehitisregistri andmetel ei paikne käesoleval hetkel detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutel ehitisi.

DP ala näol on tegemist nii säilinud metsaalaga kui ka hiljuti lageraie läbinud alaga. Ilo kinnistust (5,92 ha) moodustab 5,36 ha metsamaa, 0,49 ha looduslik rohumaa ja 0,07 ha muu maa. Segametsa kinnistu on kogu ulatuses (1,91 ha) metsamaa. Külaserva kinnistust (1,64 ha) moodustab metsamaa 0,89 ha, looduslik rohumaa 0,62 ha ja muu maa 0,12 ha.

Joonis 5. Planeeringuala Maa-ameti ortofotol.

4.2 Looduskeskkond

4.2.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis paikneb DP alal, mille pinnakate koosneb peamiselt Litoriinamere setetest (Q2Lt) ja Võrtsjärve alamkihistu moreenist (Q1jrVr_g). Litoriinamere setted on Litoriinamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda). Võrtsjärve alamkihistu moreen on Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnakatte paksus ulatub 20–30 m paksuseni, suurenedes idast läände.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

22

Tuginedes Maa-ameti pinnakatte geomorfoloogaia andmetele, siis kattub Ilo katastriüksus lääne suunas mattunud oruga.

Tuginedes Kavandatava tegevuse alast 100 m raadiusesse jäävate puurkaevude5 (PRK0009507, PRK0019734 ja PRK0017494) andmetele, siis saavad läheduses olevad puurkaevud põhjavee Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist. Puurkaevudes jääb veekihi lasuvus-sügavus maapinnast 80–111 m sügavusele.

Tuginedes Maa-ameti põhjavee kaitstuse hinnangu kaardikihile 1:50 000, siis jääb detailplaneeringu ala kaitstud põhjaveega alale. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

4.2.2 Radoon

Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ liigitatakse pinnas radooniohtlikkuse järgi neljaks. Tuginedes Eesti pinnase radooniriski kaardile, siis jääb planeeringuala KOV Rn-riski klassi „kõrge või väga kõrge“ (>50 kBq/m³).

4.2.3 Pinnavesi

Maa-ameti andmetel ei kattu detailplaneeringu ala mitte ühegi vooluveekogu ega pinnaveekoguga, millega seoses veekogudest lähtuvad kitsendused alal puuduvad.

DP-ga seotud kinnistud Ilo ja Külaserva kattuvad põhja suunas ranna piiranguvööndiga (Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv, vid: 20220353104). Looduskaitseseaduse6 § 37 lg 2 kohaselt on ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.

4.2.4 Mullastik

Praktiliselt terve planeeringu põhjaosas paiknev niiduala paikneb mullastiku kaardirakenduse alusel kuivematel leetunud muldadel ning planeeringuala metsamaa jääb valdavalt niiskematele gleistunud leetunud, leede-turvastunud muldadele või leetunud ja leede- gleimuldadele (Joonis 6).

5 https://veka.eelis.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

23

Joonis 6. Planeeringuala Maa-ameti mullakaardil.

4.2.5 Taimestik ja elupaigad, looduskaitse

Kavandatava tegevuse alal ja selle kontaktvööndis puuduvad registreeritud kaitsealused taimeliigid ja loomade elupaigad. DP ala ega selle kontaktvöönd ei kattu metsa vääriselupaikadega. DP ala ega selle kontaktvöönd ei kattu mitte ühegi loodusdirektiivi elupaiga esinemisalaga.

Kavandatava tegevuse ala ega selle kontaktvöönd ei kattu mitte ühegi kaitsealaga. Lähim kaitseala jääb u 950 m kaugusele lääne suunda (Valkla looduskaitseala, KLO1000682). Lähim Natura 2000 ala jääb kavandatavast tegevusest 1,1 km kaugusele põhja suunda (Kolga lahe linnuala (RAH0000094) ja Kolga lahe loodusala (RAH0000612, ühtlasi ka Kolga lahe hoiuala (KLO2000003))).

ELME projekti7 raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardikihi andmetel on planeeringuala puhul tegu valdavalt viletsas seisundis ökosüsteemidega alaga.

7 https://keskkonnateadlik-kaur.hub.arcgis.com/

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

24

Joonis 7. Ökosüsteemide seisund planeeringualal. Alus: ELME projekt, Keskkonnaagentuur.

Kuna planeeringuala elustiku ja koosluste osas oli andmestik piiratud, siis KSH raames viidi zooloog ja ökoloog Ants Tulli poolt planeeringualal läbi välitööd 11.07.2022. a.

Planeeringuala põhjaosas leetunud mullaga niidualal oli kasvamas valdavalt harilik kastehein (Agrostis capillaris), harilik kerahein (Dactylis glomerata), hobumadar (Galium verum), pihalakas (Sorbus aucuparia) ja toomingas (Prunus padus). Metsapiiril lisandus (pn 1847, Joonis 8) puudest I rindes harilik tamm (Quercus robur) ja harilik mänd (Pinus Sylvestris), II rindes arukask (Betula pendula), lisandus harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), harilik maikelluke (Convallaria majalis). Planeeringuala tagumisel alal lisandus nõmmemetsadele iseloomulikumaid liike nagu harilik härghein (Melampyrum nemorosum), kanarbik (Calluna vulgaris) ning harilik mustikas (Vaccinum myrtillus), sõnajalgtaimedest harilik kilpjalg (Pteridium aquilinum) ning loalistest harilik luga (Juncus effusus). Kuivemal niidualal kasvas veel naistepuna (Hypericum spp.), valge- ja hobumadar (G. album, G. verum). Varjulisemas ja niiskemas kasvukohas (pn 1851) oli kasvamas salu-tähthein (Stellaria nemorum) ning sealt edasi (pn 1852) mitmed loalised (Juncus spp.).

Imetajatest esines niidualal metskitse (Capreolus capreolus) poolt kaabitud toitumislohud (pn 1844), veidi maad edasi (pn 1846) kulges planeeringualaga ristisuunaliselt ulukirada, mis on tõenäoliselt halljänese, punarebase ja metskitse poolt sissetallatud ja regulaarselt kasutatav rada. Niiduala tihedamas osas (pn 1850) nähti metskitse sokku. Kuna sokku nähti aktiivsel jooksuajal võib eeldada, et tegemist on soku kodupiirkonnaga.

Tagumistel metsaaladel ei õnnestunud eraldi ulukiradu leida. Pigem puudusid konkreetsed ulukirajad, kuna ulukid toituvad kogu metsaala ulatuses. Lõunas nähti metskitse (tegevus)jälgi mitmes punktis (nt pn 1859 ja 1861) ning silmati ühte metskitse emaslooma koos tallega. Seega võib järeldada, et ulukitest on metskitsele planeeringuala oluline kodupiirkond, kus käiakse

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

25

toitumas, paaritumas ning kasvatatakse järglasi, põdra puhul on pigem tegemist tema toitumisalaga, kuid piirkonnas võidakse toituda ka koos vasikatega.

Männinoorendiku servas (pn 1854) oli toitunud põder ning seal esinesid ka kevadised põdrapabula hunnikud, mis viitavad aktiivsele põdra toitumisalale. Tegemist oli vahelduva mustika ja kanarbiku kasvukohatüübiga, kus peapuuliigiks on olnud enne uuendusraiet harilik mänd. Põdra pabulaid nähti mitmetes planeeringuala paikades (pn 1862, 1863 ja 1864).

Planeeringualal või selle lähiümbruses kohati või kuulati paikvaatlusel 17 liiki linde, kes on ära toodud Tabel 1-s. Männinoorendikus (pn 1856) nähti öösorri (LK III kat), kes võib antud elupaigas pesitseda. Peamised ohutegurid öösorrile Eestis on pestitsiidide kasutamine, mis kahandab toiduhulka, liiklusvoogude suurenemine maanteedel ning öösorri elupaikade hävinemine ning kvaliteedi langus. Lageraie pigem negatiivselt ei mõju. Lõunapoolsel metsalagendikul fikseeriti kaks sookurge (LK III kat; pn 1860), kes raiesmikul toitusid. Peamisteks ohuteguriteks Eestis loetakse sookurele elupaikade kuivendamist, pesitsusaegset häirimist ning suurt kisklussurvet väikekiskjate poolt sookure poegadele ja kurnadele8.

Joonis 8. Välitöö ajal tehtud vaatlused ja nende numbrid (1844–1864).

Välivaatluste ja andmebaaside andmestiku koondandmetena võib planeeringualal ja kontaktvööndis esineda Tabel 1 esitatud linnuliike, kellest looduskaitse III kategooriasse kuuluvad rähnilistest musträhn, pistrikulistest lõopistrik, haukalistest hiireviu ning hanelistest ristpart.

8 Leito, A. 2018. Sookurg. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

26

Tabel 1. Planeeringualal ja selle lähikonnas elutsevad linnuliigid.

Liik Ladinakeelne nimi Kaitsekategooria

Talvike Emberiza citrinella

Aed-põõsalind Sylvia borin

Hallrästas Turdus pilaris

Kaelustuvi Columba palumbus

Kuuse-käbilind Loxia curvirostra

Kägu Cuculus canorus

Metsvint Fringilla coelebs

Musträstas Turdus merula

Metskiur Anthus trivialis

Ohakalind Carduelis carduelis

Pruunselg-põõsalind Curruca communis

Rasvatihane Parus major

Ronk Corvus corax

Salu-lehelind Phylloscopus trochilus

Sookurg Grus grus III

Väike-lehelind Phylloscopus collybita

Öösorr Caprimulgus europaeus III

Pöialpoiss Regulus regulus

Tutt-tihane Lophophanes cristatus

Salutihane Poecile palustris

Hallvares Corvus cornix

Sinitihane Cyanistes caeruleus

Kanepilind Acanthis cannabina

Hiireviu Buteo buteo III

Lõopistrik Falco subbuteo III

Linavästrik Motacilla alba

Suitsupääsuke Hirundo rustica

Põldvarblane Passer montanus

Puukoristaja Sitta europaea

Punarind Erithacus rubecula

Harakas Common Magpie

Suur-kirjurähn Dendrocopos major

Musträhn Dryocopus martius III

Mets-lehelind Phylloscopus sibilatrix

Väike-põõsalind Curruca curruca

Käblik Troglodytes troglodytes

Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla

Kõrkja-roolind Acrocephalus schoenobaenus

Naerukajakas Chroicocephalus ridibundus

Kühmnokk-luik Cygnus olor

Jääkoskel Mergus merganser

Sõtkas Bucephala clangula

Ristpart Tadorna tadorna III

Vihitaja Actitis hypoleucos

− Musträhn (Dryocopus martius) elutseb peamiselt vanemates loodusmetsades, nt valgusküllastes männikutes ning leht- ja segametsades. Pesitseb sageli raielangi säilikpuus või eelistab lanke ja häile ning nende lähedust. Loob pesapaiku kaitsealusele õõnetuvile,

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

27

kuid ka nt sõtkale. Peamisteks ohuteguriteks on vanade metsade pindala vähenemine ning pesitsuspuude eemaldamine metsaraie tõttu9.

− Lõopistrik (Falco subbuteo) eelistab elupaigana valgusküllaseid männikuid või männitukkasid, eelistab pigem loo-, palu-, nõmme- ja rabastuvaid puistuid. Pesaalusena kasutab sageli hallvarese või ronga vana pesa. Tundlik pesitsusaegsete häiringute suhtes, eriti haudeperioodil.

− Hiireviu (Buteo buteo) eelistab pesitseda erinevat tüüpi metsaservades, kus lähedusse jääb piisavalt niite, põlde, luhti ja raielanke. Peamiseks ohuteguriks on metsaraie ning vanade pesapuude raiumine metsast ning ka raieaegne häirimine10.

− Ristpart (Tadorna tadorna) pesitseb rannakadastikes, kivialustes koobastes, merelähedastes avamaastiku kiviaedades, paadikuuride urgastes või nende pööningutel ja avaustes. Peamisteks ohtudeks on pesapaikade kadumine ja toitumisvõimaluste ahenemine seda eelkõige läbi pilliroostumise. Ohuks on ka kiskjatest rebane ja haukalistest merikotkas.

Läheduses leitud kaitsealustest linnuliikidest paiknes musträhni vaatlus Ilo kinnistu raielangist ca 200 m kaugusel, kus teda on vaadeldud pesitsusperioodil. Kinnistu langil esines sobilikke puutüükaid, kus erinevad rähnilised jt tavalised suluspesitsejad (nt rasvatihane, must- kärbsenäpp) saavad pesitseda. Kuivõrd ala läbib lõunapoolt inimeste jalutusrada, kus käiakse koertega, siis pole tõenäoline, et häirimistundlikud liigid nagu lõopistrik ja hiireviu läheduses pesitseksid. Lõopistrik ja hiireviu võivad raielanki kasutada pigem toitumise eesmärgil.

Kaitsealustest taimeliikidest on läheduses (ca 960 m kaugusel) fikseeritud pruunikat-pesajuurt (Neottia nidus-avis, LK III kat) ning kaitsealustest imetajatest on tehtud ca 670 m kaugusel nahkhiirlase (Vespertilionidae spp., LK II kat) liigini määramata isendivaatlus.

Lisaks kaitsealustele liikidele on 1 km ulatuses kaardistatud 59 samblikuliiki. Enamik neist on Eestis kasvavad tavalised liigid (Tabel 2). Osad neist on head puhta õhu indikaatorliigid (nt pikk habesamblik, peen narmassamblik), mida kõrge õhusaastega aladel ei leidu.

Tabel 2. Planeeringuala läheduses (1 km ulatuses) vaadeldud samblikuliigid koos kasvupaiga ning levikuga Eestis.

Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis

Lecanora helicopis

graniitkividel ja lubjakivikaljudel; sage mereäärsetes piirkondades

jalgsamblik okas-ja lehtpuude koorel ja puidul; laialt levinud parasvöötmes (sh Eestis)

harilik põdrasamblik

maapinnal nõmmedel, nõmme- ja palumetsades, liivikutel, loopealsetel, rabades

pikk habesamblik

valdavalt okaspuudel (eriti kuusel, vähem männil), aga ka kasel; väga sage, tundlik õhusaaste suhtes

saare- rihmsamblik

laialehistel lehtpuudel, parkidel ja puiesteedel; tavaline, levinud kogu territooriumil

kitsahõlmine koldsamblik

graniitkividel valgusrikastes kasvukohtades; väga sage peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel

näsa- lehtpuu tüvedel ja peenikestel kivi- graniitkividel, kuid võib üle

9 Kinks, R. 2018. Musträhn. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 10 Väli, Ü., Jair, A. 2018. Hiireviu. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

28

Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis

pruunsamblik okstel, harvem puidul või okaspuudel; harilik kogu alal

lapiksamblik minna puukoorele ja samblale; sage kogu alal

vagu- lapiksamblik

leht- ja okaspuude koorel ja puidul, harvem kividel; sagedasemaid samblikuliike

harilik hallsamblik

paljude puuliikide (eriti okaspuude) okstel ja tüvedel; harilikum lehtsamblik

islandi käokõrv maapinnal nõmmemetsades, nõmmedel, liivikutel; tavaline, levinud kogu territooriumil

toru-hallsamblik

peamiselt okaspuude, harvem lehtpuude (kaskede) okstel ja tüvedel, harva sammaldunud kividel; paiguti harilik, taandunud suuremate linnade ümbrusest

rand- kuldsamblik

Mereäärsetel graniitkividel; läänesaartel ja põhjarannikul sage

tähtjas rosettsamblik

puude tüvedel ja okstel, eelistab lehtpuid (eriti haaba); harilik kogu alal

viljakas korpsamblik

lehtpuude peentel okstel, harva puude koorel, veel harvem puidul; väga sage kogu alal

rohekas pruunsamblik

lehtpuudel, eriti sanglepa, harvem okaspuude koorel; tavaline eelkõige lodu- ja lammimetsades

müüri- kuldsamblik

lubjakivil, betoon- ja telliskiviseintel, mördil jne, harva graniitkividel; sage

sinakas rosettsamblik

kividel, kaljudel, sageli väetatud linnukividel, tsemendil ja puidul¸ sage

pruun kilpsamblik

sageli avatud kasvukohtades maapinnal; tavaline

hall karesamblik männil, puidul ja happelistel kividel; tavaline

paljas ruugsamblik

graniitkividel; suurem ohtrus läände-ja loodeosas

kare koldsamblik

graniitkividel; tavaline

harilik põdrasamblik

nõmme-, palu- ja rabamännikuts, loometsades, loodudel, rabanõmmedel, rabadel; tavaline

peen narmassamblik

puude okstel ja tüvedel (eelistab okaspuid), harvem puidul; hajusalt, tundlik õhusaaste suhtes

hall lehtersamblik

graniitkividel avatud kasvukohtades; sage

hall hõlmasamblik

okaspuude ja kase tüvel ja okstel; tavaline

karik- porosamblik

liiva-, savi- ja turbapinnasel okasmetsades, nõmmedel, niitudel, rabades; väga levinud

sarv-käosamblik

kuivadel liivmuldadel liivikutel, luidetel, nõmmedel, nõmmemännikuts; võrdlemisi sage

kalju- liudsamblik

graniitkividel; sage kase- pruunsamblik

lehtpuude koorel ja peenikestel okstel; sage

harilik rihmsamblik

leht- ja okaspuudel parkides, puiesteedel, puisniitudel ja metsades; sage, ka linnades

ääris- oksasamblik

peamiselt okaspuude peenikestel okstel, ka kasel; sage

kollane lõhnasamblik

leht- ja okaspuudel ja põõsastel; sage

tuhm kilpsamblik

maapinnal ja samblal, metsades ja niitudel; tavaline

hägu- tõmmusamblik

puukoor, puit, tsement, betoon, lubjakivi jt; tavaline

harilik korpsamblik

puidul, puukoorel, kividel; tavaline

rant- sõõrsamblik

graniit- ja lubjakividel; väga sage pisi-korpsamblik kividel, leht- ja okaspuude koorel ja puidul; tavaline

nui- pruunsamblik

lehtpuude koorel, harvem puidul v kividel; sage

Lecanora cenisia

graniitkividel, mõnikord puidul; sage

Lecanora leht- ja okaspuude koorel ja nõmm- huumusel v liivapinnasel, harva

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

29

Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis

symmicta puidul; väga sage tinasamblik kividel; leitud kogu alal

mets- põdrasamblik

palu- ja nõmmemetsades, rabadel, nõmmedel, loodudel; sage

kimp- rihmsamblik

laialehistel lehtpuudel parkides ja puiesteedel; hajusalt kogu territooriumil

korall- sädesamblik

graniitkividel, lindude istumiskividel; sage

valkjas liudsamblik

lubjakivil, mördil, betoonil; sage

Neckeri kilpsamblik

maapinnal, samblal, sammaldunud kividel, kõduneval puidul ja puude jalamil; läänesaartel ja Põhja-Eestis sage, mujal harva

koer-kilpsamblik

maapinnal samblal, sammaldunud kividel, eelistab varjulisi kasvukohti ja liivast pinnast; tavaline

must tuhksamblik

graniitkividel, harva puidul v lehtpuude koorel; väga sage

tõusev rosettsamblik

lehtpuude tüvedel ja okstel; tavaline

mustjas pruunsamblik

graniitkividel; sage lääne-, loode ja põhjaosas

kera- koldsamblik

graniitkividel; lääne- ja põhjaosas sagedamini

kera- ruugsamblik

graniitkividel; ohtramalt lääne-ja loodeosas

kahar habesamblik

okas- ja lehtpuude koorel ja puidul; tavalisim habesamblik

vars- habesamblik

okas-ja lehtpuudel; laialt levinud pruunikas narmassamblik

puuliikide okstel ja tüvedel ning puidul; hajusalt

sõrmjas porosamblik

puude (sageli okaspuude, eriti mändide) alusel, vanade kändude külgedel; tavaline

Ochrolechia androgyna

leht- ja okaspuude koorel, kividel, sammaldel, maapinnal; väga sage

Circinaria contorta subsp. contorta

kogutud Lääne saartelt, Lääne- Virumaalt; haruldane

4.2.6 Õhu kvaliteet ja müratase

KOTKAS heiteallikate registri alusel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad. Puuduvad ka intensiivse liikluskoormusega teed. Välisõhu saasteainete piirnormide ületamine antud piirkonnas on ebatõenäoline ja välisõhu seisundit võib pidada heaks.

Planeeringualast põhja suunda jääb Kuusalu–Valkla kõrvalmaantee nr 11267. Tegu on väikese liiklusintensiivsusega teega, mille puhul ei ole tõenäoline liiklusmüra normtasemete ületamine teeäärsetel elamualadel.

4.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond

4.3.1 Piirkonna arengueeldused

Lähimad bussipeatused jäävad planeeringualast linnulennult u 0,5 km kaugusele lääne suunda (Salmistu) ja linnulennult u 1,8 km kaugusele ida suunda (Põhja küla). Lähim postkontor ja toidupood jäävad Valkla külasse (linnulennult u 2,8 km kaugusele).

Lähim lasteaed jääb Kiiu alevikku (Kiiu Kiigepõnni Lasteaed) ja lähim kool jääb Kuusalu külasse (Kuusalu Keskkool).

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

30

Tuginedes Kuusalu valla arengukavale aastateks 2007–202511, siis näeb dokument ette elanikkonna kasvu Salmistu külas. Samuti on arengukava kohaselt plaanis rajada Salmistu-Valkla piirkonda uus lasteaed.

4.3.2 Liikluskorraldus

Salmistu küla läbib ainult üks riigitee (Kuusalu–Valkla kõrvalmaantee nr 11267), mis piirneb planeeringualaga põhja suunast. Planeeringuala juures on kõrvalmaanteel kiiruspiirang 40 km/h. 2021. a liiklussageduse andmetel oli teelõigul 0–8,74 km aasta keskmine ööpäevane liikus 310, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod ning 1% veoautod ja autobussid.

4.3.3 Kultuuriväärtused

Planeeringualale ja sellest 1 km raadiusesse ei jää kultuurimälestisi. Planeeringualast 1 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid:

− Tülli taluhäärber (kood: 353:TAH:001; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; alast u 0,3 km loode suunas);

− Salmistu mälestuskivi (kood: 353:MAL:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; alast u 0,4 km loode suunas);

− Tanska talu kiviaed (kood: 353:AED:001; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%; alast u 0,5 km lääne suunas).

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/12841103

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

31

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

KSH aruande käesolevas peatükis käsitletakse mõjusid valdkondadele, mille osas KSH programmist lähtuvalt võib esineda oluline keskkonnamõju. Valdkondi, milles KSH programmis jõuti järeldusele, et oluline mõju puudub, neid enam KSH aruandes ei käsitleta.

5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti. Võimalik on üksikute III kaitsekategooria linnuliikide (öösorr, musträhn) esinemine alal. Samuti ei esine alal kõrge ökoloogilise väärtusega kooslusi nagu on metsa vääriselupaigad ja loodusdirektiivi metsa elupaigad. Ala hoonestamisel ei ole seega oodata olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele.

Ala kohta välitöödel kogutud andmete alusel on tegu metsaliikide jaoks aktiivselt kasutatava alaga. Ala kasutavad sihtliigid on ulukitest metskits, põder, jänes jt. Nimetatud liikidest suurulukite jaoks sobiliku elupaiga säilitamiseks peaks sidus metsaala moodustama vähemalt 10 ha suuruse elupaigalaigu, mis peaks olema sidus suuremate metsaaladega (ühendus peab suurulukite jaoks olema minimaalselt 100 m läbimõõduga koridoriga). Sellise suurusega metsaala säilimist ei taga ükski tegevusalternatiividest. Väikeulukite jaoks võib kasutatavaks pidada ka vähemalt 50 m laiuseid metsaalasid (kui võimalik on ühendus teiste metsaaladega).

Arvestades lisaks kavandatavale tegevuseks ka kehtivast Uuetoa detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust ja kavandatavat Soo- Sarapiku detailplaneeringut (vt ka ptk 5.5), siis on oodata, et antud ala elustikuline funktsionaalsus kõigi tegevusalternatiivide puhul langeb. Ala jääksid tulevikus kasutama tavapärasemad linnuliigid ning väikeimetajad – suurulukite jaoks oleks ala sobivus minimaalne. Ühegi tegevusalternatiivi rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju populatsioonide seisunditele laiemalt – ala ei ole esmatähtis elupaik.

Selleks et alal säiliks väikeulukite jaoks elu- ja toitumisalane funktsionaalsus on oluline, et hoonestusvaba metsaala jääks vähemalt ühest otsast ühendusse lõunapoolse veel säilinud ja eeldatavalt ka tulevikus metsaalana säilitatav alaga. Selleks, et metsaalal säiliksid metsalinnustiku ja väikeimetajate jaoks funktsionaalsus elu- ja toitumisalana, siis peaks hoonestusvabana säilitatava ala laius olema vähemalt 50 m. Seda tingimust täidavad alternatiivid I ja III. Võrreldavatest alternatiividest võib kõige suurema ebasoodsa mõjuga olevaks hinnata alternatiiv II.

Planeeringu lahendust, mis säilitab haljasala planeeringuala lääneosas erinevalt üldplaneeringus kavandatust, võib pidada heaks. Arvestades juba kehtivat Uuetoa I detailplaneeringut, siis haljasala kavandamine juurdepääsutee koridori ümbritsetuna mõlemalt poolt väikeelamumaa kruntidega, ei ole elustiku vaates toimiv.

5.2 Mõju rohevõrgustikule

Roheline võrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest12.

12 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

32

Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on13:

- elurikkuse kaitse ja säilitamine; - kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; - rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

Rohevõrgustik koosneb elementidena tugialadest ja ribastruktuuridest ehk rohekoridoridest.

Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad e VEPid, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

(Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid on tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks elupaikade ja sidusalt liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna.

Rohevõrgustiku funktsioonid võivad olla multifunktsionaalsed ning need erinevad funktsioonid võivad olla konfliktsed (nt elurikkuse säilitamine ja puhkealana kasutus võivad olla vastandlikud).

Rohevõrgustik on Eesti planeeringutes käsitlust leidnud alates 2000 aastate algusest. Planeeritav ala ei ole määratud rohevõrgustiku alaks ei maakonnaplaneeringu ega kehtiva üldplaneeringu alusel. Ka koostamisel olev üldplaneering ei tee eskiisist lähtuvalt ettepanekut ala rohevõrgustiku alade hulka hõlmata. Seega ala hoonestamisel mõju kõrgemal strateegilisel tasemel määratud rohevõrgustikule puudub kõigi alternatiivide korral.

Kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 2001. a) alusel paiknevad planeeringuala kinnistud osaliselt haljasala reservmaal (Joonis 9). Haljasalade ja haljasvööndite rajamist käsitletakse üldplaneeringus kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte vähem kui 50 m laiuselt14. Täpsemalt on antud haljasvöönd reserveeritud ÜP sõnastuse kohaselt Salmistu külas maa-ala elamumaaga piirneva haljasvööndi rajamiseks.

Antud juhul ei ole haljasala reservmaa puhul tegu kaitsevööndi funktsiooniga haljasmaaga – puudub objekt, mille suhtes elamualasid kaitsta. Samas elustiku kompensatsioonialaks on tänapäevaste teadmiste valguses tegu liiga väikese ulatusega alaga (suurulukite liikumiseks sobiliku rohekoridori laiuseks kavandatakse üldjuhul 100–200 m). Pikk, kitsas ja ilma suuremate looduslike alade ühendusfunktsioonita haljaskoridori väärtus elustiku kompensatsioonialana on madal. Tegu ei ole haljaskoridoriga, mis kompenseeriks paikkonnas elutsevatele liikidele piisaval määral elupaiku, kus toituda ja sigida. Üldplaneeringu kohase haljasvööndi eelmärk jääb seega ebaselgeks.

Detailplaneeringu (nii alt I kui III) kohast lahendust, kus hoonestusvabana säilitatakse minimaalselt 50 m laiune ala planeeringuala lääneosas, võib pidada lokaalse tasandi rohevõrgustikku toetavaks. Säilitatav ala liituks sellisel juhul piirkonnas teiste veel säilinud

13OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 14 Kuusalu valla üldplaneering, 2001.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

33

metsamaadega, mis võimaldaks suurema tervikala teket. Alternatiiv II korral ei ole säilitatava roheala ulatuse osas kindlust, sest osaliselt võivad selle säilimist mõjutada ka teiste kinnistute arengud. Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele

Ala ökosüsteemide seisund on vilets ning kõrge väärtusega elupaigad puuduvad. Samas toob kavandatav tegevus kaasa senise loodusliku seisundis ala asendumise elamualaga. See toob kaasa ka seniste ala asustavate metsaliikide asendumise inimkaaslejatega ja ilma rikastavate meetmeteta on oodata ebasoodsat mõju elurikkusel.

Rikastavate meetmete (vt ptk 7) kasutamisel on võimalik suurendada planeeringualal esinevat elurikkust nii alternatiiv I, II kui III korral. Elustiku vaatest oleks eelistatud pigem hoonestatud alade kompaktsem lahendus (väiksemad krundid), mis tagab suurema tervikliu metsaala säilimise. Arvestades piirkonna üldist arengut läbi kehtivate ja koostamisel olevate planeeringute, siis on praegune metsaala muutumas tugevalt inimmõjuliseks, mis vähendab metsaliikide arvukust ja suurendab inimkaaslevate liikide osakaalu.

Joonis 9. Kehtiva üldplaneeringu alusel (2001) paikneb planeeringuala osaliselt haljasalal. Haljasala arvestab peamiselt elamumaade planeeringualadega, kuid taoline kitsas puhver ei sobi elupaigaks nt ulukitele, sest seal puudub piisav toidubaas ning poegade kasvatamiseks asub puhver antropogeenses keskkonnas, kus võivad ilmneda ulukite ja inimeste vahel konfliktid.

5.2.1 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

34

valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu15.

Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul kui kliima soojenemist ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist16.

Planeeringuga ei kavandata uute oluliste paiksete heiteallikate teket (tõenäoline on kohtkütte kasutamine), mis põhjustaks olulist kasvuhoonegaaside heidet. Elamumaade rajamisega planeeringualale kaasneb metsa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osa uuritud eelkõige lehtpuupuistutel. Näiteks on erivanuselise arukaasikud ühed parimini süsinikku siduvad metsaökosüsteemid, mille aastaseks seotud süsiniku koguseks on hinnatud 3,7–4,9 t C ha/aastas. Metsa raadamine 1 ha vähendab süsiniku sidumist u 5 tonni võrra aastas 17.

Arvestades KSH aruandes kaalutavaid alternatiive, siis on ligikaudsed raadatava metsa kogused ja maakasutuse muutusega kaasneva CO2 sidumise vähenemine esitatud Tabel 3-s. CO2 sidumise aspektist oleks tegevusalternatiividest eelistatud alternatiiv I.

Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedamateks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks. Planeeringuala ei jää Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse alusel üleujutusohuga alale, seega otsest üleujutuse ohtu alal ei esine. Arvestades sademete ebaühtlasemat jaotust tulevikus tuleb planeeringus tähelepanu pöörata lokaalsete sademetest tekitavate üleujutuste mõju vähendamisele – selleks on asjakohane kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (kraavilaiendid, tiigid), mis puhverdavad sademevee koguseid ning aitavad vältida lokaalseid üleujutusi. Kõvakatteliste pindade kasutust tuleb minimeerida võimaldades sademevete imbumine.

Tabel 3. Maakasutuse muutusega kaasnev CO2 sidumise vähenemine

Alternatiiv I Alternatiiv II Alternatiiv III

Raadatava metsa pindala, ha18 ~5,1 ~6,7 ~6

15 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 16 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. 17 Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur. 18 Arvestatud põhikaardi metsamaaga kattuvate perspektiivsete elamute õuemaade perspektiivse ulatusega lähtudes ümbritsevate alade sarnaste elamumaa kruntide õuealade ulatustest. Elamualadena kasutuselevõtul muutub metsamaa kasutus elamualaks.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

35

Metsa raadamisese tulemusena CO2 sidumise vähenemine, tonni aastas (eriheitena kasutatud -5 CO2ekv/ha*a19)

~25,5 ~33,5

~30

Kavandatud tegevusel on ebasoodne mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Maakasutuse muutusest tingitud süsiniku sidumise vähendamise kompenseerimiseks on riiklikul tasandil regulatsioon väljatöötamisel. Selle rakendumisel tuleb sellega arvestada planeeringuga kaasnevate kliimamuutuste mõjude kompenseerimisel. Alternatiividest on maakasutuse muutusest tingitud mõju kliimamuutustele väikseim alternatiiv I korral ja suurim alternatiiv II korral. Arvestades kogu arendustegevuse mahte, siis on mõju maakasutuse muutusest tingitud mõju kliimale siiski kõigi alternatiivide puhul vähene.

5.2.2 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele

RV vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades. Planeeringuala puhul ei ole tegu olulise puhkemajandusliku funktsiooniga alaga. Seega ei avalda planeeringu rakendamine mõju rohevõrgustiku puhkemajanduslikule väärtusele.

5.3 Sade- ja reoveest tingitud mõjud, mõju põhjaveele

5.3.1 Sademevee teke ja selle mõju

Planeeritava ala põhjapoolne osa paikneb kuivematel leetunud muldadel, planeeringuala lõunapoolne metsamaa jääb valdavalt niiskematele, sh planeeringuala keskosa liigniiskete muldade levikualale. Ametlikud maaparandussüsteemid planeeritaval alal käesoleval ajal puuduvad. Pinnasevett ärajuhtiv kraav on rajatud Pedassaare tee elamukruntide ja Männi-Tülli katastriüksuse vahele ning Uuetoa teega paralleelselt.

Kuna planeeringualal esineb liigniiskeid alasid, siis elamualana kasutuselevõtul tekib alal sademevee-pinnasevee käitluse vajadus. Liigsest sademeveest vabanemiseks on tugevalt soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi nagu rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu. Kuna tegu on liivase pinnasega, siis on sademevee immutamine võimalik. Looduslähedaste sademevee lahendustega on võimalik vältida sademevee reostumist ning nende abil toimub sademevee immutamine merre juhtimise abil. See võimaldab omakorda põhjaveeressursside taasteket – loodusliku veeringe säilimist. Looduslähedased sademevee lahendused võimaldavad lisaks säästlikule veekasutusele suurendada ka elurikkust – eeskätt sademevee tiike ja laienditega kraave on võimalik edukalt kujundada sobilikeks elupaikadeks kahepaiksetele.

Sademevee tiigi/kraavilaienditeks on sobilik eeskätt planeeringuala piirkonnad, kus reljeef on looduslikult madalam. Sellest on lähtutud ka planeeringulahenduse väljatöötamisel. Nii alternatiiv I kui II korral on sademevee tiik kavandatud ala keskosa ühe elamukrundi koosseisu. Tegu on kõrgusarvudelt madalaima asukohaga planeeringualal. Kui tiik jääb elamukrundi

19 Raadamise CO2 sidumise arvutamisel ei arvestata, et alal on osaliselt tehtud lageraie. Lageraie puhul toimub metsa taastumine sh noored metsad on sageli suured süsiniku sidujad. Samas maakasutuse muutumisel (raadamisel) metsa taastumist ei toimu.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

36

koosseisu, tuleb silmas pidada, et tiigi (kui ühise rajatise) kasutamine/talumine tuleks kindlustada läbi vastava servituudi seadmise. Elustikulisest vaatest ei ole antud tiigi asukoha puhul tegemist parima lahendusega. Selleks, et tiik lisaks sademevee kogumisele ja valingvihmade veekoguse puhverdajana elurikkust, peaksid tiigi kaldaalad olema võimalikult looduslikus seisundis. Antud asukohas jääks tiik ümbritsetud teiste elamumaadega (mis juba on kavandatud või kavandamisel teiste planeeringutega). Elamu õuealal kujuneks kaldaalad tõenäoliselt madalmuruseks niidukiga pidevalt hooldatavaks alaks ning selle sidusus säiliva rohealaga oleks väike. Seega antud asukohas toimiks tiik sademevee puhverdajana ja vajadusel tuletõrjevee tiigina, kuid tiigi väärtus elurikkuse vaatest oleks pigem väike. Samas arvestades maapinna reljeefi ja tiigi peamist eesmärki (sademevee puhverdamine) on tegu asjakohase asukohaga.

Juhul kui sademevee tiiki soovitakse ühtlasi kasutada ka elurikkuse vaates rikastava meetmena, siis tuleks tiik rajada alal, kus sellel säilib ühendus säilitatava metsaalaga. Sellisel juhul oleks võimalik tiik kujundada sobilikuks elupaigaks kahepaiksetele (täpsemad meetmed ptk 7).

Vähendamaks sademevee immutamise ja ärajuhtimise vajadust on soovitatav kavandada hoonete projektides sademevee kogumismahuteid, mis võimaldavad kastmisveeks kasutada sademevett. Meede aitaks vähendada ka põhjavee kasutust.

5.3.2 Reovee teke ja selle mõju

Planeeringuala jääb Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK) 2020–203220 kohaselt perspektiivsele reoveekogumisalale. Kuusalu valla ÜVK arengukava kohaselt vajab Salmistu küla ühiskanalisatsiooni väljaarendamist-ehitamist, kuid kuna mahud on suured, planeerib vald tööd esialgu pikaajalisse programmi – aastateks 2025–2032. Ühiskanalisatsiooniga kogutud reovesi on plaanis juhtida küla rajatavast peapumplast survetorustiku kaudu Kuusalu reoveepuhastile. Seega on oodata ühiskanalisatsiooni väljaehitust piirkonnas pigem alles 5–9 aasta pärast.

Kuivõrd detailplaneeringu piirkonnas puudub käesoleval hetkel ühiskanalisatsioonivõrk, siis tuleb planeeritud kruntide reoveekäitlus lahendada käesoleval ajal kogumismahutitega, kuid kindlasti peab jääma võimalus kanalisatsioonivõrguga ühineda sellega liitumisvõimaluse tekkimisel. Aladel, kuhu on ühiskanalisatsiooni rajamine kavandatud, kuid seda ei ole veel rajatud, võib erandkorras ja ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kasutada kogumismahutit. Reovee kogumismahuti tuleb paigaldada selliselt, et oleks võimalik reovee takistusteta regulaarne äravedu ning pärast ühiskanalisatsiooni ehitamist kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga. Reovee purgimine peab toimuma vee-ettevõtja hallatavatasse purgimiskohta.

5.3.3 Põhjavee tarve ja selle mõju

Uuetoa teel (kü 35201:002:0248) asub olemasolev ühisveevärgi veetrass, mille kaudu on võimalik tagada planeeritud kruntide liitumine. Vajadusel tuleb kavandada veetrassi ringistamine Pedassaare teel asuva veetrassiga. Vastavalt Salmistu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni skeemile saab Uuetoa tee piirkond oma põhjavee Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas Tiigitoa kinnistul asuvast puurkaevust PRK0022480 (katastri number 22480). Puurkaev saab oma vee Kambriumi-Vendi põhjaveekihist. Harju maakonnas Kuusalu vallas on Kambriumi-Vendi põhjaveekihi põhjaveevaru kinnitatud kuni 700 m3 ööpäevas. Tuginedes aasta 2021

20 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4150/4202/1001/arengukava.pdf#

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

37

põhjaveebilansi aruandele, siis võeti 2020. a Kuusalu valla Kambriumi-Vendi põhjaveekihist põhjavett keskmiselt 186 m3 ööpäevas. Kasutamises olev vaba põhjaveekogus oli 514 m3 ööpäevas.

Ühe majapidamise ööpäevane keskmine vee tarbimise hulk sõltub mitmest tegurist, nagu näiteks leibkonna suurusest, kodumasinate kasutamisest ja elustiilist. Üldiselt on aga ööpäevane keskmine vee tarbimise hulk ühe inimese kohta ligikaudu 100–200 liitrit päevas. See hulk sisaldab vett, mida kasutatakse duši all käimiseks, pesemiseks, joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks majapidamistarveteks. Seega eeldades, et kolmeliikmelise pere veetarbimine on ööpäevas u 300–600 liitrit, siis on võimalik nii alternatiivi I, II kui III rakendamine Kambriumi-Vendi põhjaveekihi kinnitatud varust lähtuvalt. Arvestades veetarbimist siis ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju põhjaveevarule. Elamuala kavandamisega ei kaasne ebasoodsaid mõjusid põhjavee kvaliteedile.

Kuna põhjavesi on väärtuslik ressurss, siis tuleks edasisel projekteerimisel siiski rakendada meetmeid veekasutuse vähendamiseks. Soovitatav on nt kavandada hoonete projektides sademevee kogumismahutid, mis võimaldavad kastmisveeks kasutada sademevett. Samuti kasutada hoonetes veesäästlikuid dušiotsikuid ja segisteid.

5.4 Jäätmeteke

Kuusalu vallas reguleerib jäätmemajandust Kuusalu Vallavolikogu 14.12.2022. a vastu võetud määrus nr 26 „Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri“21 (edaspidi määrus nr 26).

Detailplaneeringu väljaarendamise perioodil on põhilisteks jäätmeteks ehitus- ja lammutusjäätmed, mida tuleb käidelda vastavalt määruse nr 26 §-le 33. Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti.

Jäätmevaldaja on kohustatud:

− koguma ehitusjäätmed liigiti;

− valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;

− tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

− koguma suured ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;

− paigutama taaskasutatavad ehitusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;

− taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;

− vältima tolmu ja ehitusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;

− teavitama oma töötajaid määrus nr 26 eeskirja nõuetest.

Kui ehitusjäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada või ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

21 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022002

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

38

Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad).

Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

Planeeringualal tekkivaid jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda: paber ja kartong; pakendid; ohtlikud jäätmed; biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad ning vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; suurjäätmed; metallid.

Jäätmete kogumiskoha planeerimisel, jäätmemahutite tähistamisel ning nende suuruse valimisel ning tühjendamise sagedusel tuleb lähtuda Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjast.

Kehtivate jäätmekäitlusnõuete järgimisel ei ole ühegi tegevusalternatiiviga kaasnevana oodata olulist ebasoodsat mõju seoses jäätmetekkega. Olulist erinevust kavandatud tegevuse tegevusalternatiivide (I, II) jäätmetekke kogustes ei esine.

5.5 Kumulatiivne mõju

Planeeringuala kõrvale lääne suunda jääb Kuusalu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusega nr 25 algatatud Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering. DP algatamise otsuse kohaselt soovitakse Soo-Sarapiku DP-ga jagada kinnistu viieks elamukrundiks, suurustega 3000 m²- 8800 m². DP lähteülesande kohaselt tuleb kavandada Kuusalu-Valkla tee äärde parkimisala, transpordimaa ning koostöös Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringuga juurdepääsuteed. Nimetatud planeeringule koostati KSH eelhinnang22, kuid täiemahuline KSH jäeti algatamata. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. KSH aruande koostamise hetkel on

22 http://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=detailplaneeringu%20algatamine&itm=574131&clr=history&pageSize= 20&page=1

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

39

Soo-Sarapiku detailplaneering veel menetluses ning teadaolevalt ei ole sellele ruumilisi lahendusi välja pakutud.

Planeeringuala piirneb ida suunast 2003. a kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu alaga (pikemalt ptk-s 3.5.2). DP alusel on elamukrundid tänaseks moodustatud, kuid elamud välja ehitamata. Need elamumaa kinnistud paiknevad osaliselt ÜP-ga ette nähtud haljasala maal. Haljasala nähti ette kulgema põhja-lõuna suunaliselt Uuetoa I DP ala ja planeeritava maa-ala piirile. Elamukruntidena kasutusele võtmisel ei säili ÜP-s ette nähtud haljasala Uuetoa I DP piires isegi osaliselt. Käesolev planeeringulahendus püüab seda osaliselt korvata, nähes metsamaana säilitatava maa ette planeeringuala lääneosasse, kus see on võimalik säilitada suurema tervikuna ning juurdepääsuteega killustamata.

Soo-Sarapiku, Uuetoa I ja käesoleva KSH objektiks oleva detailplaneeringu koosmõjus väheneb praegune elamute vaheline metsaala oluliselt muutudes suuresti sobimatuks suurematele ulukitele. Seda nii käesoleva KSH objektiks oleva planeeringu alternatiivi I, II kui ka III korral.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

40

6 Alternatiivide võrdlemine

Antud KSH kontekstis vaadeldakse kolme alternatiivi.

0-alternatiiv - Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KSH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk detailplaneeringu lahendust ei viida ellu mitte ühegi välja pakutud alternatiivi järgi.

Alternatiiv I - Tegevus viiakse ellu DP lähteülesandes kirjeldatud viisil. Elamukrundid kavandatakse vastavalt ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana ehk 15 elamukrunti, nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

Alternatiiv II - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 4 elamukrunti 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 19 elamukrunti.

Alternatiiv III - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 3 elamukrunti vähemalt 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 18 elamukrunti.

Mõju hindamine on esitatud järgneval skaalal:

− tugev positiivne mõju;

− mõõdukas positiivne mõju;

− vähene positiivne mõju;

− mõju puudub (neutraalne);

− vähene negatiivne mõju;

− mõõdukas negatiivne mõju;

− tugev negatiivne mõju .

Tabel 4. Alternatiivide mõju võrdlemine. Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang

0-alternatiiv alternatiiv I alternatiiv II alternatiiv III

Mõju bioloogilisele mitmekesisusel e

Mõju puudub (neutraalne)

Vähene negatiivne mõju

Mõõdukas negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Mõju rohevõrgustiku le, sh mõju kliimamuutust e leevendamisel e

Mõju puudub (neutraalne)

Vähene negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Sade- ja reoveest tingitud mõjud, mõju põhjaveele

Mõju puudub (neutraalne)

Vähene negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Jäätmetele Mõju puudub Vähene negatiivne Vähene negatiivne Vähene negatiivne

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

41

(neutraalne) mõju mõju mõju

Vastavus strateegilistele arengudokume ntidele

Vastab Ei vasta kehtiva üldplaneeringu haljasala reservmaa osas. Vastuolu on tekkinud osaliselt juba kehtiva Uuetoa I detailplaneeringuga

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatava tegevusega nii alternatiiv I, II kui ka III rakendumisel ei kaasne olulisi tugeva ebasoodsa mõjuga aspekte. Alternatiivide erinevused on seoses mahtude vähese erinevusega väikesed. Keskkonnamõjude vaatest oleksid eelistatud alternatiivid, mille korral võimalikult suur osa metsamaast säilib tervikliku alana metsamaana ning tagatakse säilitatava metsamaa sidusus planeeringualast lõuna suunas jäävate metsamassiividega.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

42

7 Keskkonnameetmed

Negatiivse mõju vähendamine elustikule (kohustuslikud meetmed):

− Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal (september– märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist. Sihtliigid: lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms.

− Puude ja põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool–märts), vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks kõik puudel ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid.

− Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal (september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade hävimist.

− Vältida suurte klaaspindadega hoonete rajamist alale. Suurte klaaspindade kasutamisel tuleb hoonete aknad/klaaspinnad projekteerida ja ehitada selliselt, et antud klaaspinnad oleksid lindudele kergesti märgatavad. Selleks kasutada võimalikult madala peegeldusteguriga klaase. Suure peegeldusteguri puhul ei ole piisav meede UV-valgust peegeldava kile kasutamine, see võib küll vähendada lindude kokkupõrkeid klaaspindadega, kuid ei väldi seda. Suurte klaaspindade puhul tuleb neid teha ka muul viisil nähtavaks (joonte, punktide kleepimine, läbipaistvate aknasirmide kasutamine väljaspool klaasi ees), vastasel korral mitte planeerida suuri klaaspindu, mis võivad põhjustada rändeperioodil lindude massilisi hukkumisi. Raskesti märgatavad klaaspinnad on sageli hukatuslikud ka röövlindudele. Erinevaid võimalusi klaaspindade märgistamiseks leiab järgmiselt veebilehelt: https://birdsafe.ca/homes-safe-for-birds/#what-can-you-do.

− Säilitada maksimaalselt planeeringualal veel kasvavat ja väljaspoole kavandatavate elamute õuealasid jäävat kõrgpuistut ja teha seda võimalikult looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid). Seal, kus olemasoleva puistu säilitamine pole võimalik, planeerida uus haljastus, kus on esindatud nii kõrgpuistut (nii okas- kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke. Leida võimalusi haljastuses kasutada lindude toidulauda rikastavaid viljuvaid puid: pihlakas, viirpuud jms. Mida suurem on taimestiku liigirikkus, seda enamatele linnuliikidele need elupaika ja toitu pakuvad.

− Detailplaneeringus kavandatud haljasvööndi alale piirdeaedu mitte kavandada. Meede võimaldab väikeimetajate liikumise säilimise alal. Lubatud on nt hekkide (eelistatult kuusest) kasutamine piirdena.

Elustiku mitmekesisust rikastavad meetmed (soovituslikud meetmed):

− Elurikkuse kao kompenseerimiseks oleks võimaluseks rajada alale kahepaiksetele sobilik sigimisveekogu või selleks sobilik kraavilaiend. Sigimisveekogu (tiigi) rajamisel tuleb veekogu kaldaala puudest puhastada määral, mis võimaldab veekogu päikesele avada. Muda- ja settekiht tuleb eemaldada mineraalse pinnaseni. Veekogu kaldad peavad olema lauged (kalda kaldenurk ei tohiks olla üle 25° vähemalt põhjakaldal). Kui soovitakse rajada kraavilaiend tuleb järgida järgmiseid tingimusi23:

23 Vaikre, M., Rannap, R., Remm L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227).

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

43

Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade sissevarisemist. Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1–1,5 m. Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus vähemalt 2 m. Kraavilaiendi põhi peab jääma 20–30 cm kraavi põhjast sügavamale. Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada.

Sigimisveekogud peavad olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema taimestikuga (puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele olulisteks varjepaikadeks. Samuti on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Kõrghaljastuse rajamisel tuleb vältida puude istutamist veekogude lõunakallastele, kuna puud hakkavad veekogusid päikese eest varjama.

Joonis 10. Erinevat tüüpi kraavilaiendid: kahepoolne laiend 8×8 m (A), ühepoolne laiend 10×5 m (B), valliga laiend 3×6 m (C), nurgalaiend (D). Kõik kujutatud laiendid on sobilikud kudemispaigad. Alus: Vaikre jt 2019.

− Uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel kasutada soovitavalt materjale ja meetodeid, mis säilitaksid pesitsusvõimalused suitsu- ja räästapääsukestele (nt karedad krohvitud seinad aitavad pesamaterjali hoone külge kinnitada, alternatiiv oleks spetsiaalsete pesaaluste tekitamine hoonetele, arvestades sihtliikide vajadusi), piiritajale, kodu- ja põldvarblasele (nt kinnitada hoonetele spetsiaalsed puhastatavad pesakastid), hall- kärbsenäpile ja linavästrikule (nt luua hoone välisseintesse, ca 2–4 m kõrgusele, enam varjatud ning puistule ja haljasaladele avatud kohtadesse, pesitsemiseks sobivaid üksikuid orvukohti, millele puuduks ligipääs vareslastel ja hulkuvatel kassidel (nt orv kaetud

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

44

metallsõrestikuga, mille silma läbimõõt võimaldaks sealt läbi minna vaid pisematel lindudel või siis olema sedavõrd varjatud ligipääsuga, et see vareslastele silma ei hakkaks ja et kassid selleni ronida ei saaks), aga mida oleks võimalik jällegi 1–2 korda aastas puhastada).

− Luua maksimaalselt pesitsuskohti suluspesitsejatele. Detailplaneeringu realiseerudes kaovad alalt pea kõik looduslikud õõnsused, mida saab osaliselt asendada pesakastidega. Alale tuleks paigaldada pesakaste, mis oleksid sobilikud erinevatele linnuliikidele. Täpsem info pesakasti mõõtude ja tüüpide kohta: https://www.eoy.ee/ET/12/33/pesakastid- lindudele/.

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud suuremaid kive on soovitatav kasutada haljastuselementidena, nt rajada kivihunnikuid või -aedu säilitatava kõrgpuistu lähinaabrusesse. Suuremad kivid võivad haljastuses ka üksikuna kasutust leida. See ilmestab maastikku ja annab lindudele võimaluse neil istudes saaki (putukaid) valvata. Kivihunnikud ja –aiad võivad olla kombineeritud alpimäeks. Kivide paigutamine peab toimuma viisil, mis on ohutu inimesele (vältida varisemisohtu), ent samas pakub kividevahelisi tühimikke (ei ole sidusainega täiel määral kinnitatud), võimaldamaks neis pesitseda.

− Kavandada hoonete projektides sademevee kogumismahuteid, mis võimaldavad kastmisveeks kasutada sademevett. Samuti kasutada hoonetes veesäästlikuid dušiotsikuid ja segisteid.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

45

Kasutatud allikmaterjalid

Kasutatud allikad

Väli, Ü., Jair, A. 2018. Hiireviu. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

Vaikre, M., Rannap, R., Remm L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227).

Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur.

Kinks, R. 2018. Musträhn. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2021-07/rohev6rgustiku- planeerimisjuhend_fin.pdf

Salmistu küla,Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneeringualgatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamisealgatamata jätmine ning lähteülesande kinnitamine. Kuusalu vallavolikogu 17.08.2022. a otsus nr 25. Kättesaadav: http://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=detailplaneeringu%20algatamine&itm=574131&clr =history&pageSize=20&page=1

Leito, A. 2018. Sookurg. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.

Õigusaktid, standardid

Looduskaitseseadus, RT I 2004, 38, 258. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I 2005, 15, 87. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077?leiaKehtiv

Planeerimisseadus, RT I, 26.02.2015, 3. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

Planeeringud, arengukavad, strateegiad

Harju maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

Kuusalu valla arengukava aastateks 2007–2025 kinnitamine. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12841103

Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022002

Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4150/4202/1001/arengukava.pdf

Kuusalu valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

46

Andmebaasid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

Keskkonnaagentuuri kaardilood: https://keskkonnateadlik-kaur.hub.arcgis.com/

Veka EELIS: https://veka.eelis.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

47

Lisad

Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus

https://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=Segametsa&itm=463354&clr=history&pageSize=20 &page=1

Lisa 2. KSH programm

Link KOV lehele

OTSUS

Kiiu 07. oktoober 2020 nr 46

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute

detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine

ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045),

Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo (35201:002:0203) kinnistute detailplaneeringu

algatamiseks.

Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistud asuvad Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt nn

valgel alal ning osaliselt haljasala maal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel

maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele

ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud

tulenevad seadustest ja on eelkõige kaitsevööndid - näiteks puurkaevu kaitsetsoon). Maakasutuse

sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või algatada

detailplaneering. Haljasalade maa reserveeritakse haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks

kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte

vähem kui 50 m laiuselt.

Külaserva ja Segametsa kinnistute kõrval on 2003.aastal kehtestatud Uuetoa I maaüksuse

detailplaneeritud ala. Detailplaneeringuga kavandati elamukrundid (suurustega ca 3 600 m2),

juurdepääsutee elamukruntidele kavandati 10 laiusena osaliselt Uuetoa I maaüksusest

moodustatavale transpordimaale ning osaliselt Külaserva ja Segametsa kinnistutele. Külaserva

ning Segametsa kinnistute osas detailplaneering kehtestamiseni ei jõudnud ning kinnistute

omanikud ei saanud kokkuleppele ka ühise tee rajamise osas väljaspool planeeringu menetlust.

Kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on elamukrundid moodustatud, nende

teenindamiseks vajalik juurdesõidutee on rajamata.

Kuusalu Vallavalitsuse poole on pöördunud Uuetoa elamuala arendaja E.V. ning avaldanud soovi

antud teeküsimus lahendada ning tagada detailplaneeringu kohane juurdepääs elamukruntidele.

Kuna tee rajamiseks on vajalik naaberkinnistute omanike nõusolek, edastas vallavalitsus antud

informatsiooni Külaserva ning Segametsa kinnistute omanikele ning viis läbi töökoosoleku

võimalike lahenduste leidmiseks.

Tulenevalt sellest, et Külaserva ning Segametsa kinnistud on pikad ja kitsad (ca 30 m) ning 5 m

laiuse transpordimaa välja mõõtmisel muutuvad veelgi kitsamaks, tegid kinnistute omanikud

ettepaneku kaasata detailplaneeringu menetlusse ka Ilo kinnistu, et tagada üldplaneeringus toodud

krundisuuruste korral sarnaselt Uuetoa tee elamukruntidega normaalse kujuga elamukrundid.

Sellest tulenevalt on esitatud Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute omanike poolt ühiselt

detailplaneeringu algatamise taotlus ning lisatud esialgne skeem-eskiislahendus võimaliku

jagamise ning juurdepääsuteede asetusega.

Esitatud skeemi ning taotluse kohaselt tehakse ettepanek kavandada elamukrunte üldplaneeringus

toodud suurustega (3 600 m2). Pedassaare elamuala ning uute kruntide vahele soovitakse jätta 50 m

laiune hoonestamata haljasala vöönd, mis suures osas ei jää planeeritavate kinnistute, vaid Männi-

Tülli (35201:002:1073), Männikäbi (35201:002:0937) ja Männituka (35201:002:1074)

kinnistutele.

Juurdepääs kavandatavatele kinnistutele on planeeritud läbi varasemalt kehtestatud planeeringuga

kavandatud Uuetoa tee ning ka Pedassaare teelt.

Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev kavandatava elamuala ning haljasala maa asetuse

osas. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Antud juhul on vajadus põhjendatud

asjaoluga, et varasema planeeringuga (Uuetoa I elamuala), on kavandatud elamuala ning seda

teenindav juurdepääsutee, mille eraldamiseks ning välja ehitamiseks on vajalik koostada uus

detailplaneering Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistutele. Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu

kohaselt on moodustatud elamukrundid, mille sihtotstarbeline kasutamine ei ole hetkel võimalik.

Salmistu külavanem edastas vallavalitsusele seisukoha (26.05.2020 nr 7-1/886-2), mille kohaselt

on külaelanike üldine seisukoht, et Salmistu külas on juba piisavalt detailplaneeringuid algatatud

ja kehtestatud, kuid seni müümata elamukrunte on väga palju ja väga pikka aega. Metsa- ja

rohevööndi arvelt uusi elamukrunte juurde ei tohiks planeerida. Ilo, Külaserva, Segametsa ühise

detailplaneeringu puhul ei saa nõus olla, et kavandatakse kehtivas üldplaneeringus ettenähtud

rohekoridori täielik täisehitus ja roheala. Krunt nr 1 puhul tuleks arvestada perspektiivse

kergliiklustee või parkimisala rajamiseks vajaliku alaga.

Kuusalu Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud taotlusega 08.06.2020

koosolekul ning otsustas mitte toetada detailplaneeringu algatamist, sest kinnistud asuvad valla

üldplaneeringu järgi valgel alal ning moodustavad Salmistu külas haljasvööndi elamupiirkondade

vahel. Komisjon soovitas huvitatud isikul (E.V.) algatada uus Uuetoa elamupiirkonna

detailplaneering, mille käigus näha ette olemasolevate kinnistute piiride muutmine ja

juurdepääsutee paigaldamine Uuetoa elamuala alale.

Kuusalu Vallavalitsus tutvus esitatud taotlusega 02.07.2020 istungil infopunktina ning leidis, et

mõistlik oleks jätkata Uuetoa tee äärde elamuala planeerimist, kuid mitte selles mahus, mida on

soovinud kinnistute omanikud, vaid tee äärse krundireana (ca 15 elamukrunti), sarnaselt Uuetoa

arendusalaga, nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid

metsa-alale. Kuna läheduses on üks vähestest avalikest juurdepääsudest ranna-alale (Tipu tee) ning

Salmistu küla vahel puudub võimalus parkimiseks, siis võiks kaaluda planeeritava ala külatee

poolsesse serva transpordimaa, parkla vms kavandamist.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS), anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) ning lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3

ja lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, KeHJS § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2

punkti 22 alusel.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KSH

eelhindamine (Lisa 1), mille kokkuvõtte kohaselt on mets väga oluliselt mõjutatav

keskkonnaelement, mille pindala planeeritava elluviimisel väheneb oluliselt. Planeeringuga

elluviimisel on tegemist pöördumatu rohekoridori muutmisega ja ulatusliku külailme

muutumisega. Kohalikud elanikud, kogukond on planeeringu algatamise ning metsa-alale

täiendavate elamukruntide rajamise vastu. Kogukonna vastuseis tugineb muuhulgas asjaolule, et

kehtiv üldplaneering ei näe ette kavandatavat tegevust. Kõikide mõjude kaalumiseks,

alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks tuleb algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist,

planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi, § 124 lõike 10,

mille kohaselt on planeerimisalase tegevuse, § 142 lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22, § 33 lõike 2 punkti 3 ja lõiked 3 – 5 ja

§ 35 lõike 5, detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, § 128

lõike 2 punkti 3 ja Kuusalu Vallavalitsuse 01.10.2020 ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks,

Kuusalu Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045), Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo

(35201:002:0203) kinnistute detailplaneering.

2. Algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine vastavalt lisas 1 toodud

eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.

4. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul

arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või

esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Värner Lootsmann

volikogu esimees

Lisa 1

Kuusalu Vallavolikogu

07. oktoober 2020 otsusele nr 46

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA

JA ILO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045),

Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo (35201:002:0203) kinnistute detailplaneeringu

algatamiseks. Esitatud skeemi ning taotluse kohaselt tehakse ettepanek kavandada elamukrunte

üldplaneeringus toodud suurustega (3 600 m2) ning jätta 50 m laiune hoonestamata haljasala vöönd

Ilo kinnistu lääneserva.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistud asuvad Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud

Kuusalu Vallavolikogu poolt 19.12.2001 otsusega nr 68) kohaselt osaliselt nn valgel alal ning

osaliselt haljasala maal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse

sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Planeeritav ala ei ole Kuusalu valla

üldplaneeringus reserveeritud elamuehitualana. Planeering on üldplaneeringut muutev.

Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või

algatada detailplaneering. Haljasalade maa reserveeritakse haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks

kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte

vähem kui 50 m laiuselt.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringuala asub Salmistu külas Pedassaare aiandusühistu vahetus läheduses. Planeeritav ala

on hoonestamata ja kaetud valdavalt metsaga. Planeeringuala haarab kolme kinnistut.

Planeeritav ala piirneb:

1. põhjast – Kuusalu-Valkla tee, Pedassaare tee 27, Soo ja Soo-Sarapiku kinnistutega;

2. idast – Uuetoa tee 3 kinnistuga;

3. kagust – Uuetoa tee 32 kinnistuga;

4. lõunast – Metsa-Peebu ja Kivi-Sarapiku kinnistutega;

5. edelast – Männi-Tülli kinnistuga;

6. läänest – Männituka, Pedassaare tee 29 ja 39 ning Männikäbi kinnistutega.

Maakasutus: Maakatastri andmetel on Külaserva maaüksus maatulundusmaa (pindala 16 350 m²).

Maaüksus koosneb metsamaast (9793 m²) ja looduslikust rohumaast (6233 m²). Maakatastri

andmetel on Segametsa maaüksus maatulundusmaa (pindala 19 144 m²). Maaüksus koosneb 100

% metsamaast. Maakatastri andmetel on Ilo maaüksus maatulundusmaa (pindala 5,92 ha).

Maaüksus koosneb metsamaast (5,43 ha) ja looduslikust rohumaast (0,49 ha).

Looduskeskkonna kirjeldus

Eesti maastikulise jaotuse kohaselt asub planeeringuala Põhja-Eesti rannikumadalikul, mis

paikneb Soome lahe kohal asuva jäätumiseelse kulutusnõo lõunaserval. Planeeringuala paikneb

karbonaadivaese kattega rannavallistiku paigastikul, kus esinevad ka karbonaadivaese kattega

meretasandiku paigastiku iseloomulikud tunnused. Rannikuvallitasandiku paigastikel leidub palju

20 - 30 meetri laiuseid ning vaevalt paari meetri kõrgusi rööbitisi palumänniku või nõmmeniiduga

liivavalle, mille vahel asuvad soostunud niitude või siirdesoo- ja rabaribasid. Karbonaadivaese

kattega meretasandiku paigastikus on pinnakatte valdavaks koostiseks liiv. Aluspõhja moodustab

agu- ja vanaladekonna kergelt kulutatavad terrigeensed settekivimid. Aluspõhja pealmise osa

moodustavad Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid. Pinnakatte paksus on

rannikumadaliku piires muutuv, olles keskmiselt 20-50 meetrit. Pinnakatte ja sellest tulenevad

pinnavormid on planeeringualal valdavalt Antsülusjärve, Litoriinamere ja Limneamere setted ja

tasandik.

Tegemist on valdavalt metsamaaga. Planeeringualal on enamus metsast lageraie korras raiutud.

Pisut üle hektari säilinud mets on männik, keskmise vanusega 60 aastat. Planeeringualal on kaitstud

põhjaveega ala. Vastavalt maa-ameti kaardirakendusele ei jää alale maavarasid.

Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatavale alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Eesti Looduse Infosüsteemi -

Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 29.07.2020) kaitsealasid, kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaitstavaid, ohustatud või haruldasi liike planeeringuala ei leidu.

Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi, jääkreostus)

Külaserva ja Ilo kinnistut läbib Aiandi-Kuu elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin). Eeldusel, et

olmejäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust,

pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Teadaolevalt planeeringualal jääkreostus puudub.

Puudub teave, et valla ettevõtetel oleks vaadelaval piirkonnal registreeritud oluline negatiivne

mõju.

Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad: Vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele (29.07.2020 seisuga) ei asu maaüksustel ega maaüksuste vahetus läheduses

kultuurimälestisi.

4. Planeeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.

Pöördumatu negatiivne mõju pinnasele avaldub hoonete ehitamisega, teede ja trasside rajamisega.

Samas antud tegevused on lühiajalised. Ehitamise käigus tallatakse pinnast ka väljaspool

ehitusalasid. Tallamisega hävib lokaalselt metsaalune taimkate ja kantakse transpordivahendite ja

ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld minema või puistatakse mujale metsaalusele.

Samas ei ole antud mõjud pikaajalised ja pöördumatud, kuna igal krundil on tegemist väikeelamu

ehitamisega. Elamute ehitamisel, teede ja trasside rajamisel kasutatav tehnoloogia peab vastama

parima võimaliku tehnika põhimõtetele, millega õhusaaste, müra jt ohud on minimeeritud.

Ehitamine ja sellega seonduvad tegevused ei oma kahjulikku mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile,

kui on täidetud kõik ehitusnõuded ja –eeskirjad.

Kavandatava tegevusega toimub pinnase ja taimkatte hävimine. Väljaehitamine mõjutab

pöördumatult otseselt ehitiste ja rajatiste alla jäävat ala. Planeeringuala senine metsamaa pindala

on 8,32 ha, planeeringu elluviimisel väheneb metsamaa pindala väga oluliselt.

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kulatiivne ja piiriülene mõju: Teadaolevalt ei

ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille

algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on

tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Planeeringuala asub riigipiirist eemal. Seega

planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ulatusliku planeeringuga ja

selle elluviimisel on mõju pöördumatu.

Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus: Planeeringuala

ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeringujärgne tegevuse elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne)

ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata eelkõige uute hoonete ja kommunikatsioonide rajamise

ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni

pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Planeeringu elluviimisel

suureneb liiklustihedus ja see teeb võimalikuks õnnetuste esinemise.

Detailplaneeringualal elamute ehitamisel, teede ja trasside rajamisel, kinni pidades kõigist

eeskirjadest ja ehitusnõuetest ei ole ette näha selliseid ohuallikaid, millega kaasneks olulisi

kahjustusi keskkonnale ja inimestele.

Ehitustegevusest tuleneva ajutine ja lühiealise müra puhul ei ole eeldatavalt tegemist norme

ületavate müratasemetega. Mõningane mõju inimese tervisele ja heaolule võib avalduda eelkõige

ehitamisel ja ekspluatatsioonil mõningase õhusaaste (ehitustehnika, sõiduautod, ala teenindav

tehnika heitgaasid) näol ning tekitada häiringuid transpordist tuleneva müra tõttu. Planeeringuala

lähiala elanikele ei ole välistatud lühiajaliselt ja perioodiliselt toimivad ebameeldivused

ehitusmüra näol, mille allikaks on ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Piirkonna

mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib halvendada ka teel muidu liikuva autotranspordi liikumine.

Ehitusmüra vähendamiseks tuleb ööseks ehitustegevus peatada.

Ehitustööde käigus võib minimaalset õhusaastet põhjustada ehitusmaterjalide puistes laadimine

ning ladustamine ehitusplatsil. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu

emissioone põhjustada. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod,

millega transporditakse puistematerjale ning muud ehitusel kasutatavad diiselmootoriga

transpordivahendid. Kuna ehitustööde mahud on väiksed, siis võib järeldada, et puistematerjalide

laadimine ja ladustamine ning diiselmootoriga transpordivahenditega kasutamine ei tekita

planeeringualal õhukaitsealaseid probleeme. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida

materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel,

ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei

teostata tugeva tuulega.

Kanalisatsioonitrasside rajamise negatiivsed mõjud on möödapääsmatud, arendades

detailplaneeringualal elamuehitust.

Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond:

Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ning ruumilist struktuuri oluliselt. Planeeringualale ei

kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised

väärtused maaüksusel ja lähiümbruses teadaolevalt puuduvad, seega võimalikku vastupanuvõimet

nimetatud väärtustele hinnatud pole.

Salmistu külavanem on edastanud vallavalitsusele seisukoha (26.05.2020 nr 7-1/886-2), mille

kohaselt on külaelanike üldine seisukoht selline, et Salmistu külas on juba piisavalt

detailplaneeringuid algatatud ja kehtestatud, kuid seni müümata elamukrunte on väga palju ja

protsess on kulgenud pikka aega. Metsa- ja rohevööndi arvelt uusi elamukrunte juurde ei tohiks

planeerida. Ilo, Külaserva, Segametsa ühise detailplaneeringu puhul torkab kohe silma ja millega

ei saa nõus olla, et kavandatakse kehtivas üldplaneeringus ettenähtud rohekoridori täielik täisehitus

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju:

Oluline kumulatiivne ja piiriülene mõju puudub. Detailplaneering ei saa täpselt ette näha

looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi.

5. Kokkuvõte

Keskkonda enam mõjutavateks tegevusteks on detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus

kinnistutel ja hilisemad kinnistutel elamisest tulenevad tegevused ning mõjuallikad: kütmine,

jäätme- ja reoveekäitlus, sademe- ja drenaaživee kogumise ning ärajuhtimise lahendused, liikluse

korraldamisest tulenev ja liikluskoormuse kasv. Mets on väga oluliselt mõjutatav

keskkonnaelement, mille pindala planeeritava elluviimisel väheneb oluliselt. Planeeringuga

elluviimisel on tegemist pöördumatu rohekoridori muutmisega. ja ulatusliku külailme

muutumisega. Kohalikud elanikud, kogukond on planeeringu algatamise ning metsa-alale

täiendavate elamukruntide rajamise vastu. Kogukonna vastuseis tugineb muuhulgas asjaolule, et

kehtiv üldplaneering ei näe ette kavandatavat tegevust. Kõikide mõjude kaalumiseks,

alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks tuleb algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Eelhinnangu koostas:

Elina Einaru

Keskkonnaspetsialist

Lisa 2

Kuusalu Vallavolikogu

07. oktoober 2020 otsusele nr 46

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA

JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU

LÄHTEÜLESANNE

Külaserva kinnistu:

Kinnistu pindala: 1,6 ha

Katastritunnus: 35201:002:0045.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Segametsa kinnistu:

Kinnistu pindala: 1,9 ha

Katastritunnus 35201:002:0136.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Ilo kinnistu:

Kinnistu pindala: 5,92 ha

Katastritunnus 35201:002:0203.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise

otsusest.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS

1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

2. Kuusalu valla üldplaneering.

II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistutest sarnaselt Uuetoa tee elamualaga uute elamukruntide

kavandamine ning Uuetoa tee väljaehitamiseks vajaliku transpordimaa kavandamine. Uued

elamukrundid kavandada vastavalt kehtivale üldplaneeringule minimaalselt 3600 m2

suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (ca 15 elamukrunti), nii et oleks tagatud Uuetoa tee

väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

2. Kuusalu-Valkla tee äärde parkimisala, transpordimaa kavandamine.

3. Uutele kruntidele sihtotstarvete, hoonestusala ja ehitusõiguste määramine.

4. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.

5. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

6. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID

1. Kuusalu valla üldplaneering.

IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1. Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD

1. Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.

2. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat).

3. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning

naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada

kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

1. Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama

olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke,

haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.

2. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse

ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“.

3. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus

jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu) kohta.

4. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu

kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas

esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale.

5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid

andmeid:

5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;

5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;

5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.

6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu

sh katmata terrasside alust maad.

7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja

liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil

ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja.

8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine.

Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.

9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud neid

leevendavad keskkonnatingimused.

10. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud

halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole

Kuusalu Vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning

perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib

toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist.

Kavandatava avaliku parkla, transpordimaa kasutus või omandamistingimused lepitakse

täiendavalt kokku planeeringu menetluse jooksul.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Päästeameti Põhja päästekeskus.

2. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.

3. Kinnistute omanikud.

4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või

kelle maakasutust kitsendatakse.

IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt

pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest.

2. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel

korrektuuride tegemiseks.

3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:

3.1 Väljavõtet üldplaneeringust;

3.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;

3.3 Eskiisi seletuskirja;

3.4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust,

põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust.

4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks

ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku

arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva

detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali

kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris).

6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub

maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

7. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu

Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja

ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu

kehtestamist.

9. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul

algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering

peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada

lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute

protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud

haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud

tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja

illustreeriv materjal.

10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu

materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf

failides, faili nimed sisuga kooskõlas). Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist

omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega.

11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele.

Lähteülesande koostas:

Kadi Raudla

planeeringute peaspetsialist

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet

[email protected]

15.01.2024 nr 7-1/231

Seisukoha küsimine Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele

Kuusalu Vallavolikogu 07.10.2020 otsusega nr 46 on algatatud Salmistu küla külaserva,

Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 401 lõikele 1

esitab Kuusalu Vallavalitsus teile seisukoha andmiseks Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning

Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa 1. KSH Aruanne

Lisa 2: Detailplaneeringu algatamise otsus

Margus Kirss

6066391

Tallinn 2023

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

2

Nimetus: Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Töö tellija: Kuusalu vallavalitus

Reg nr 75033496 Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik, Mõisa tee 17, 74604

E-post [email protected]

Huvitatud isikud: Toomas Lipre Andres Kull

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töö versioon: 22.12.2023

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

3

Sisukord

Kokkuvõte .......................................................................................................................................... 5

1. Üldosa ......................................................................................................................................... 7

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................ 7

1.2 KSH korraldus ...................................................................................................................... 7

1.3 Osapooled ........................................................................................................................... 8

1.4 Metoodika ........................................................................................................................... 8

1.5 Lähteandmed ...................................................................................................................... 9

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ............................................ 9

2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ............................................ 10

2.1 0-alternatiiv ehk praeguse olukorra jätkumine ................................................................ 10

2.2 Alternatiiv I ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt lähteülesandele (15 elamut) ...... 10

2.3 Alternatiiv II ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt esialgsele eskiisile (19 elamut) . 11

2.4 Alternatiiv III ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt eelnõule (18 elamut) ............... 13

2.5 Teed, parkimine, trassid, haljastus ................................................................................... 14

3 Detailplaneeringu seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......... 17

3.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................... 17

3.2 Kuusalu valla üldplaneering .............................................................................................. 17

3.3 Kuusalu valla koostatav üldplaneering ............................................................................. 18

3.4 Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032 .. 19

3.5 Piirkonna teised detailplaneeringud ................................................................................. 20

3.5.1 Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering .............................................. 20

3.5.2 Uuetoa I maaüksuse detailplaneering ....................................................................... 20

4 Mõjutava keskkonna kirjeldus.................................................................................................. 21

4.1 Üldandmed ........................................................................................................................ 21

4.2 Looduskeskkond ................................................................................................................ 21

4.2.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................. 21

4.2.2 Radoon ....................................................................................................................... 22

4.2.3 Pinnavesi .................................................................................................................... 22

4.2.4 Mullastik .................................................................................................................... 22

4.2.5 Taimestik ja elupaigad, looduskaitse ......................................................................... 23

4.2.6 Õhu kvaliteet ja müratase ......................................................................................... 29

4.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ......................................................................................... 29

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

4

4.3.1 Piirkonna arengueeldused ......................................................................................... 29

4.3.2 Liikluskorraldus .......................................................................................................... 30

4.3.3 Kultuuriväärtused ...................................................................................................... 30

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs ............................... 31

5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ................................................................................ 31

5.2 Mõju rohevõrgustikule...................................................................................................... 31

5.2.1 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ............................ 33

5.2.2 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele ..................................... 35

5.3 Sade- ja reoveest tingitud mõjud, mõju põhjaveele ......................................................... 35

5.3.1 Sademevee teke ja selle mõju ................................................................................... 35

5.3.2 Reovee teke ja selle mõju .......................................................................................... 36

5.3.3 Põhjavee tarve ja selle mõju ...................................................................................... 36

5.4 Jäätmeteke ........................................................................................................................ 37

5.5 Kumulatiivne mõju ............................................................................................................ 38

6 Alternatiivide võrdlemine......................................................................................................... 40

7 Keskkonnameetmed ................................................................................................................. 42

Kasutatud allikmaterjalid ................................................................................................................. 45

Lisad ................................................................................................................................................. 47

Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus....................................................................... 47

Lisa 2. KSH programm .................................................................................................................. 47

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

5

Kokkuvõte

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneering (DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Kuusalu Vallavolikogu poolt 07.10.2020. a otsusega nr 46.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi DP koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Hindamisprotsessi käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast, analüüsiti kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Antud KSH kontekstis vaadeldi kolme alternatiivi:

0 alternatiiv - Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KSH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk detailplaneeringu lahendust ei viida ellu mitte ühegi välja pakutud alternatiivi järgi.

Alternatiiv I - Tegevus viiakse ellu DP lähteülesandes kirjeldatud viisil. Elamukrundid kavandatakse vastavalt ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana ehk 15 elamukrunti, nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

Alternatiiv II - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 4 elamukrunti 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 19 elamukrunti.

Alternatiiv III - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 3 elamukrunti vähemalt 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 18 elamukrunti.

Mõjude hindamisel käsitleti järgmiseid mõjuvaldkondi:

1) Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Ala hoonestamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele. Ühegi tegevusalternatiivi rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju populatsioonide seisunditele laiemalt – ala ei ole esmatähtis elupaik.

Selleks, et metsaalal säiliksid metsalinnustiku ja väikeimetajate jaoks funktsionaalsus elu- ja toitumisalana, siis peaks hoonestusvabana säilitatava ala laius olema vähemalt 50 m. Seda tingimust täidavad alternatiivid I ja III. Võrreldavatest alternatiividest võib kõige suurema ebasoodsa mõjuga olevaks hinnata alternatiiv II.

Planeeringu lahendust, mis säilitab haljasala planeeringuala lääneosas erinevalt üldplaneeringus kavandatust, võib pidada heaks. Arvestades juba kehtivat Uuetoa I detailplaneeringut, siis haljasala kavandamine juurdepääsutee koridori ümbritsetuna mõlemalt poolt väikeelamumaa kruntidega, ei ole elustiku vaates toimiv.

2) Mõju rohevõrgustikule

Planeeritav ala ei ole määratud rohevõrgustiku alaks ei maakonnaplaneeringu ega ka kehtiva üldplaneeringu alusel. Samuti ei tee koostamisel olev üldplaneering eskiisist lähtuvalt

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

6

ettepanekut ala rohevõrgustiku alade hulka hõlmata. Seega ala hoonestamisel mõju kõrgemal strateegilisel tasemel määratud rohevõrgustikule puudub kõigi alternatiivide korral.

3) Sade- ja reoveest tingitud mõjud, mõju põhjaveele

Kuna planeeringualal esineb liigniiskeid alasid, siis elamualana kasutuselevõtul tekib alal sademevee-pinnasevee käitluse vajadus. Liigsest sademeveest vabanemiseks on tugevalt soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi nagu rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu. Samuti on soovitatav sademevett kasutada kastmisveena.

Kuivõrd detailplaneeringu piirkonnas puudub käesoleval hetkel ühiskanalisatsioonivõrk, siis tuleb planeeritud kruntide reoveekäitlus lahendada käesoleval ajal kogumismahutitega, kuid kindlasti peab jääma võimalus kanalisatsioonivõrguga ühineda sellega liitumisvõimaluse tekkimisel.

Arvestades veetarbimist siis ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju põhjaveevarule. Kinnitatud põhjaveevaru ületamist planeeringust tingituna oodata ei ole.

4) Jäätmeteke

Kehtivate jäätmekäitlusnõuete järgimisel ei ole ühegi tegevusalternatiiviga kaasnevana oodata olulist ebasoodsat mõju seoses jäätmetekkega. Olulist erinevust kavandatud tegevuse tegevusalternatiivide (I, II) jäätmetekke kogustes ei esine.

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatava tegevusega nii alternatiiv I, II kui ka III rakendumisel ei kaasne olulisi tugeva ebasoodsa mõjuga aspekte. Alternatiivide erinevused on seoses mahtude vähese erinevusega väikesed. Keskkonnamõjude vaatest oleksid eelistatud alternatiivid, mille korral võimalikult suur osa metsamaast säilib tervikliku alana metsamaana ning tagatakse säilitatava metsamaa sidusus planeeringualast lõuna suunas jäävate metsamassiividega.

KSH aruandes on antud soovitused ebasoodsaid mõjusid vähendavate ja rikastavate meetmete rakendamiseks. Meetmed on esitatud käesoleva KSH aruande ptk 7.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

7

1. Üldosa

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneering (edaspidi DP). DP-ga kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada planeeringualasse hõlmatud Külaserva, Segametsa ning Ilo maaüksused elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse haljastus, heakord, juurdepääsuteed, liikluskorraldus ja varustamine tehnovõrkudega. Juurdepääsuteede ja tehnovõrkude planeerimiseks on haaratud planeeringualasse Uuetoa tee (35201:002:0248) ja osaliselt 11267 Kuusalu-Valkla tee (35301:001:1492, 35201:002:0244) maaüksused. Planeeritava ala suurus on u 10 ha.

DP eesmärgid ei ole kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga (edaspidi ÜP), sest osaliselt on elamukrundid ja transpordimaa kavandatud üldplaneeringuga planeeritud haljasala maale, kuhu hoonestamist ette ei ole nähtud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut.

1.2 KSH korraldus

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute omanike poolt esitati Kuusalu Vallavolikogule detailplaneeringu taotlus koos esialgse skeem-eskiislahendusega võimaliku jagamise ning juurdepääsuteede asetusega. Kuusalu Vallavolikogu algatas 07.10.2020. a otsusega nr 46 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

KSH algatati tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg-st 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), mille kohaselt tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lg 2 p 22 alusel. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KSH eelhinnang (Kuusalu Vallavolikogu otsuse nr 46 lisa 1), mille kohaselt planeeringu kõikide mõjude kaalumiseks, alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kuusalu Vallavalitsus küsis KSH programmile seisukohta 30.11.2022. a asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Oma seisukoha esitasid Kuusalu Vallavalitsusele Päästeamet 19.12.2022 nr 7.2-3.1/7862-2, Transpordiamet 20.12.2022 nr 8-5/22/27824-2, Kivi-Sarapiku kinnistu omanik, Männikäbi kinnistu omanik, Pedassaare tee 126 kinnistu omanik, Terviseamet 23.12.2022 nr 9.3-4/22/9661-2 ja Keskkonnaamet 21.12.2022 nr 6-5/22/23592-2. Ettepanekute alusel täiendati KSH programmi ning programm koos ettepanekute arvestamise ülevaatega avaldati Kuusalu valla kodulehel.

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KSH programmis, KSH aruande eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada nimetatud kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekud sobivaimate lahenduste valikuks. Samuti hinnata koosmõju võimalike teiste lähedal toimuvate tegevustega. Mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes hindamise ökonoomika huvides uuesti ei käsitleta. Need mõjuvaldkonnad on

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

8

järgmised: mõju looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele aladele ja kaitsealuste liikide leiukohtadele, mõju Natura 2000 aladele, mõju pinnasele (saastumise seisukohalt), müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse mõju, mõju õhukvaliteedile, mõju varale ja sotsiaalsetele vajadustele ja mõju kultuuripärandile.

Peatükki täiendatakse vastavalt menetluse toimumisele.

1.3 Osapooled

Detailplaneeringu ja KSH algataja on Kuusalu Vallavolikogu. Planeeringu vastuvõtja ja kehtestaja on Kuusalu Vallavolikogu.

Detailplaneeringust huvitatud isikud on Toomas Lipre ja Andres Kull.

DP konsultant on Väliprojekt OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Sepavälja tn 33, 50115, tel: +372 5341 2212; e-post: [email protected]; kontaktisik: Liis Alver)

KSH koostja: LEMMA OÜ Kontakt: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Kontaktisik: Piret Toonpere, e-post [email protected], telefon: +372 5059 914

KSH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised spetsialistid:

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert (litsents KMH0153). Hinnatavad mõjuvaldkonnad: töögrupi töö koordineerimine, teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad.

− Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju pinna- ja põhjaveele.

− Heli Aun - keskkonnaspetsialist, geotehnoloog. Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KSH juures: foonikirjelduse koostamine, GIS analüüs.

− Laura Elina Tuovinen – keskkonnaspetsialist, maastikukujundus. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju looduskeskkonnale.

− Astrid Koplimäe – keskkonnaspetsialist. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju looduskeskkonnale.

− Ants Tull - zooloog ja ökoloog - Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju rohevõrgustikule ja elustikule.

1.4 Metoodika

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja planeerimisseadusest. KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.

Hindamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid:

− Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

− Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

9

1.5 Lähteandmed

KSH koostamiselt võeti lähtematerjalideks:

− Kuusalu Vallavalitsuse 07.10.2020. a otsus nr 46 (Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine).

− Väliprojekt OÜ, 2022. Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu eskiis.

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel

Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei esinenud. Tekkinud küsimused lahendati koos planeeringu koostajaga.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

10

2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused

Keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenevalt tuleb hindamise käigus välja pakkuda ning võrrelda erinevaid alternatiivseid lahendusi kavandatava tegevuse elluviimiseks. Peamised alternatiivide liigid on maakasutuslikud alternatiivid (all-liikidena mahulised alternatiivid ja erineva juhtfunktsiooniga alternatiivid), tehnoloogilised alternatiivid ja asukohaalternatiivid. Detailplaneeringute korral on raskendatud käsitleda asukohaalternatiive traditsioonilises mõistes, kuna detailplaneeringu eesmärk on just määratletud alale detailplaneeringu koostamine. Asukohaalternatiive saab käsitleda ainult kitsendatult käsitledes erinevaid hoonete ja rajatiste paigutuslahendusi planeeringualal.

KSH-s hinnatavad alternatiivid peavad olema reaalsed. Et alternatiivid oleksid reaalsed, siis peaksid need vastama õigusaktidele, olema tehniliselt teostatavad ning võimaldama kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega. Samuti on mõistlik KSH protsessis võtta alternatiivide püstitamise eelduseks see, et arendaja on põhimõtteliselt valmis kõiki pakutud alternatiive rakendama.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise metoodikast käsitletakse mõjude hindamisel alati ka 0-alternatiivi.

2.1 0-alternatiiv ehk praeguse olukorra jätkumine

0-alternatiivi määratlemine tuleneb keskkonnamõju hindamise metoodikast ning see seisneb praeguse olukorra jätkumises. Antud juhul tähendab see kinnistute hoonestamata püsimist ning looduslikuna säilimist. Antud ala puhul pole kuigi tõenäoline ala kasutuselevõtt põllu- või metsamajanduslikul eesmärgil ja seega toimuksid eeldatavalt planeeritaval alal edasi looduslikud protsessid (puistu vananeb) koos praeguse inimmõjuga (võimalik vähene prügistumine ja tallamiskoormus) kergemini ligipääsetavates kinnistuosades.

2.2 Alternatiiv I ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt lähteülesandele (15 elamut)

Alternatiivi käsitlemise aluseks on detailplaneeringu algatamise korralduse juurde kuuluv lähteülesanne. Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale üldplaneeringule minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (u 15 elamukrunti) selliselt, et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid et ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

Eluhooned on planeeritud kuni 2-korruselised, maksimaalse kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9 m. Elamumaa kruntidele on lubatud püstitada kolm hoonet – üks põhihoone ja kaks abihoonet.

Maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks on alternatiivi puhul arvestatud 600 m², mis teeks ehitusaluseks pinnaks u 9000 m2.

Arvestades leibkonna suuruseks 3 (eeldus, et eramu leibkonna suurus on kõrgem kui keskmine 2,2) on lisanduvaks elanike arvuks 45 inimest.

Antud alternatiivi korral säiliks Ilo ja Segametsa kinnistute lääneosa metsaalana.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

11

2.3 Alternatiiv II ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt esialgsele eskiisile (19 elamut)

Alternatiivi käsitlemise aluseks on detailplaneeringu esialgne eskiis KSH programmi koostamise seisuga. Eskiisi kohaselt soovitakse moodustatavatele kruntidele määrata ehitusõigus kokku 19 üksikelamu ehitamiseks (Joonis 1). Lisaks 19 elamumaa krundile soovitakse moodustada 5 transpordimaa krunti. Elamumaa kruntide suurus on Uuetoa teega piirneval alal vähemalt 0,36 ha ning läänepoolsele alale planeeritud kruntidel vähemalt 0,7 ha.

Ehitusaluste pindade suurused on kuni 500 m² kuni 700 m². Kokku on hoonealust pinda kavandatud kuni 12 500 m2. Eluhooned on planeeritud kuni 2-korruselised, maksimaalse kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9 m. Elamumaa kruntidele on lubatud püstitada kolm hoonet – üks põhihoone ja kaks abihoonet.

Arvestades leibkonna suuruseks 3 (eeldus, et eramu leibkonna suurus on kõrgem kui keskmine 2,2) on lisanduvaks elanike arvuks 57 inimest.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

12

Joonis 1. Alternatiiv II kohane planeeringulahendus.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

13

2.4 Alternatiiv III ehk detailplaneeringu lahendus vastavalt eelnõule (18 elamut)

Alternatiiv III-na käsitletakse lahendust, kus soovitakse moodustatavatele kruntidele määrata ehitusõigus kokku 18 üksikelamu ehitamiseks (Joonis 2). Lisaks 18 elamumaa krundile soovitakse moodustada 5 transpordimaa krunti. Elamumaa kruntide suurus on Uuetoa teega piirneval alal vähemalt 0,36 ha ning läänepoolsele alale planeeritud kruntidel vähemalt 0,7 ha.

Ehitusaluste pindade lubatavad maksimaalsed suurused on 450 m² kuni 700 m². Kokku on hoonealust pinda kavandatud kuni 9650 m2. Eluhooned on planeeritud kuni 2-korruselised, maksimaalse kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9 m. Elamumaa kruntidele on lubatud püstitada kolm hoonet – üks põhihoone ja kaks abihoonet.

Arvestades leibkonna suuruseks 3 (eeldus, et eramu leibkonna suurus on kõrgem kui keskmine 2,2) on lisanduvaks elanike arvuks 54 inimest.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

14

Joonis 2. Alternatiiv II kohane planeeringulahendus.

2.5 Teed, parkimine, trassid, haljastus

Kuna alternatiivide I, II ja III erinevus on võrdlemisi väike ja seisneb elamukruntide arvus ning paiknemises, siis teede, parkimise ja trasside põhimõttelised lahendused on alternatiivide puhul sarnased.

Teed

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigimaanteelt nr 11267 Kuusalu–Valkla alguse saava Uuetoa tee (35201:002:0248) katastriüksuse kaudu. Olemasolev Uuetoa tee on 5 m laiune

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

15

maaüksus, mille laiendamiseks on vajalik planeerida täiendav 5 m laiune transpordimaa krunt. Alternatiiv II ja III puhul on juurdepääsuks planeeringuala sisestele Uuetoa teest eemal asuvatele kruntidele on planeeritud 10 m laiuste tupikteedega koos ümberpööramisalaga päästeteenistuse ja jäätmeveo sõidukitele..

Transpordimaad on soovitav anda väljaehitamise järgselt üle kohalikule omavalitsusele ning määrata avalikult kastutatavaks.

Asulat läbiva perspektiivse kergliiklustee rajamiseks on planeeritud eraldada transpordimaa krunt, et parendada kergliiklejate liikumisvõimalusi.

Parkimine

Planeeritud kruntide normatiivne parkimiskohtade arv on vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ vähemalt kolm parkimiskohta elamu kohta. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt maapealse parkimisena ning transpordimaale (sh riigiteele) parkimist ei ole kavandatud. Parkimisalade paiknemine, arv ning parkimislahendus antakse hoonete projekteerimise käigus.

Planeeringuala põhja osasse, paralleelselt riigiteega, on planeeritud transpordimaa krunt avaliku parkla rajamiseks, et tagada liiklusohutus suvistel rannakasutamise perioodidel ning vähendada sõidutee äärset parkimist.

Veevarustus

Uuetoa teel asub olemasolev veetrass, mis ei ole teadaolevalt osa ühisveevõrgust. Planeeritud

kruntide veevarustuse võimalused tuleb täpsustada. Vajadusel tuleb kavandada veetrassi

ringistamine Pedassaare teel asuva veetrassiga.

Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrusele

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Tuletõrjeveega varustatavad hooned võivad paikneda veevõtukohast kuni 200 m kaugusel,

mõõdetuna ehitise sissepääsust.

Ühe tulekahju normvooluhulgaks on elamukruntidel arvestatud 10 l/s. I kasutusviisiga hoonel

(elamud) loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrjeveega

varustamine toimub võimalusel ühisveevärgi torustikule paigaldatavate hüdrantide abil. Täpsed

võimalused ja lahendused tuletõrje veevarustuse tagamiseks selguvad edasisel planeerimisel, kui

võrguvaldaja on väljastanud tehnilised tingimused ühisveevõrgu planeerimiseks.

Reoveekanalisatsioon

Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonivõrk, millest tulenevalt tuleb planeeritud kruntide

reoveekäitlus lahendada kohtkäitlusena.

Sademevesi

Planeeringuala ulatuses on kohati tegemist liigniiskete aladega, millest tingituna, tuleb rajada

sademevee- ja kuivenduskraavid, mis ühendatakse olemasoleva kraavistikuga. Põhimõttelised

lahendused on näidatud eskiisjoonisel ning need täpsustatakse edasise planeerimise käigus koostöös

vastava ala spetsialistiga.

Elektrivarustus

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

16

Elektrivarustus planeeritakse vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial

põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine.

Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.

Haljastus

Detailplaneeringu eskiisis tehakse ettepanek kavandada haljasala maa olemasoleva Pedassaare tee piirkonna elamurajooni ja planeeritava elamuala vahelisele alale olemasoleva ja säilitatava metsa ulatuses. Elamukrundid on kavandatud alale, mis on läbinud lageraie ning on üldplaneeringuga määratud valgeks alaks, kus üldplaneeringuga olemasoleva maakasutuse sihtotstarbe muutmist ei piirata ning puuduvad nii üldplaneeringu kui ka seadusandlusega sätestatud maakasutuse piirangud ja kitsendused. Üldplaneeringuga kavandatud haljasala maale jäävad osaliselt kehtiva Uuetoa I detailplaneeringuga kavandatud teekoridor ja elamukrundid, millest tulenevalt on antud haljasala koridori laius tuntavalt kitsam ning selle eesmärgipärane kasutamine ei ole enam võimalik ning sellest tulenevalt ongi detailplaneeringu eskiisis tehtud ettepanek kavandada haljasala maa olemasoleva Pedassaare tee piirkonna elamurajooni ja planeeritava elamuala vahelisele alale.

Haljastus

KSH aruandes käsitletavad alternatiivid erinevad lisaks elamukruntide arvule metsamaa hoonestusvabana säilimise osas. Alternatiiv I korral säiliks Ilo maaüksuse lääneosa u 3,5 ha ulatuses hoonestuse vabana. Alternatiiv II korral oleks ala suurus u 1,5 ha ning planeeringualal ei säiliks hoonestusvaba ala vähemalt 50 m laiusena. Alternatiiv III korral oleks ala suurus u 2,3 ha ja säilitataks 50 m laiune ala planeeringuala. Käsitletud on ainult planeeringualale jääva metsaala ulatust. Haljasala toimimist toetaks antud piirkonnas väljaspoole planeeringuala jääv Männi-Tülli maaüksusel säilinud metsaala ning planeeringualast lõuna suunda jääv metsamassiiv.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

17

3 Detailplaneeringu seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Käesolevas peatükis vaadeldakse koostamisel oleva Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute planeeringulahenduse vastavust ülemuslikele planeerimisdokumentidele ning tuuakse välja olulisimad asjaolud, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.

3.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1

Harju maakonnaplaneering annab soovituse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes. Detailplaneeringu koostamise kohustuse vajadus on järgmistel aladel ja juhtudel:

1) planeerimisseaduses ettenähtud aladel ja juhtudel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel, kus planeerimisseadus ei nõua detailplaneeringu koostamist, kuid on määratud või määratakse üldplaneeringuga.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on tiheasustusalade kujundamine rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust.

Detailplaneeringuala ei kattu maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku ala ega väärtusliku maastikuga. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2 Kuusalu valla üldplaneering2

Detailplaneeringuala ei jää hetkel kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu poolt 19.12.2001. a otsusega nr 68) määratud elamumaale. DP-ga seotud kinnistud paiknevad osaliselt nn valgel alal ning osaliselt haljasala maal (Joonis 3). Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Valge ala maakasutuse sihtotstarbe muutmine on võimalik läbi detailplaneeringu. Hajaasustuses DP koostamisel on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete min kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m.

Üldplaneeringu kohaselt on haljasalade maa reserveeritud haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte vähem kui 50 m laiuselt. Antud asukohas ei ole tegu kaitsevööndiga (puudub häiringut põhjustav objekt).

Detailplaneeringut käsitletakse üldplaneeringut muutvana kuna nähakse ette haljasalade reservmaa asukoha muutmist.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 2 https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

18

Joonis 3. Kuusalu valla kehtivas üldplaneeringus esitatud maakasutus ja detailplaneeringu ala paiknemine.

3.3 Kuusalu valla koostatav üldplaneering

Kuusalu valla uus üldplaneering on koostamisel – avalikustatud on eskiislahendus. Eskiislahenduse kohaselt ei ole planeeritav ala rohevõrgustiku osa. Samuti ei ole planeeritud alale haljasalasid ja muid ribastruktuure. Ala on osaliselt määratud kompaktse hoonestusega alaks ,

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

19

kuhu on planeeritud väikeelamumaa juhtotstarve. Osaliselt on tegu hajaasustusalaga, kuhu juhtotstarvet ei määrata.

Maakasutuse juhtotstarbelt vastab kavandatav planeeringulahendus koostatavale üldplaneeringule.

Joonis 4. Planeeringuala paiknemine koostatava Kuusalu valla üldplaneeringu eskiisi kohaselt maakasutusplaanil.

3.4 Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–20323

Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020–2032 kohaselt jääb planeeringuala perspektiivsesse reoveekogumisalasse. Aladel, kuhu on ühiskanalisatsiooni rajamine kavandatud, kuid seda ei ole veel rajatud, võib erandkorras ja ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kasutada kogumismahutit.

3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4150/4202/1001/arengukava.pdf#

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

20

3.5 Piirkonna teised detailplaneeringud

3.5.1 Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering

Planeeringuala kõrvale jääb Kuusalu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusega nr 25 algatatud Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering. Nimetatud planeeringule koostati KSH eelhinnang4, kuid täiemahuline KSH jäeti algatamata. Soo-Sarapiku (35201:002:0024) katastriüksus piirneb Ilo maaüksuse põhjaosaga lääne suunast. Soo-Sarapiku detailplaneeringuga soovitakse jagada kinnistu viieks elamukrundiks, suurustega 3000 m²- 8800 m². DP lähteülesande kohaselt tuleb kavandada Kuusalu-Valkla tee äärde parkimisala, transpordimaa ning koostöös Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringuga juurdepääsuteed. KSH aruande koostamise ajahetkel on Soo-Sarapiku detailplaneering veel menetluses.

3.5.2 Uuetoa I maaüksuse detailplaneering

Planeeringuala piirneb ida suunast 2003. a kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu alaga, millega kavandati ca 3600 m2 suurused üksikelamu krundid ning Uuetoa tee. Juurdepääsutee elamukruntidele kavandati 10 m laiusena osaliselt Uuetoa I maaüksusest moodustatavale transpordimaale ning osaliselt Külaserva ja Segametsa kinnistutele kavandatud transpordimaale. Külaserva ja Segametsa kinnistutel koostatav detailplaneering jäi tol ajal kehtestamata ning transpordimaa moodustamata. Kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on elamukrundid moodustatud, nende teenindamiseks vajalik juurdesõidutee on aga siiani rajamata, kuna teemaa laius ei ole piisav nõuetekohase sõidutee rajamiseks ning elamukruntide sihtotstarbeline kasutamine ei ole hetkel võimalik. Seega on käesoleva DP eesmärgiks lisaks elamukruntidele planeerida Uuetoa tee laiendamiseks transpordimaa krunt, mis võimaldaks rajada nõuetekohase juurdepääsutee muuhulgas ka Uuetoa I elamualale.

Ptk-s 3.2 on välja toodud, et käesoleva KSH objektiks oleva DPga seotud kinnistud paiknevad osaliselt ÜP-ga ette nähtud haljasala maal (Joonis 3). Nimetatud haljasala maa kulgeb põhja- lõuna suunaliselt Uuetoa I DP lääne serva pidi (ja kattub selle lõunaosaga) ning sellega piirneva Külaserva, Segametsa kinnistute DP ala ida servas. Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kehtiva lahenduse tõttu ei ole haljasala säilimine antud asukohas tagatud. Kehtiva detailplaneeringuga on haljasalale kavandatud juurdepääsutee.

4 http://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=detailplaneeringu%20algatamine&itm=574131&clr=history&pageSize= 20&page=1

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

21

4 Mõjutava keskkonna kirjeldus

4.1 Üldandmed

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas Külaserva (35201:002:0045, maatulundusmaa 100%), Segametsa (35201:002:0136, maatulundusmaa 100%) ning Ilo (35201:002:0203, maatulundusmaa 100%) kinnistuid (Joonis 5). Ehitisregistri andmetel ei paikne käesoleval hetkel detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutel ehitisi.

DP ala näol on tegemist nii säilinud metsaalaga kui ka hiljuti lageraie läbinud alaga. Ilo kinnistust (5,92 ha) moodustab 5,36 ha metsamaa, 0,49 ha looduslik rohumaa ja 0,07 ha muu maa. Segametsa kinnistu on kogu ulatuses (1,91 ha) metsamaa. Külaserva kinnistust (1,64 ha) moodustab metsamaa 0,89 ha, looduslik rohumaa 0,62 ha ja muu maa 0,12 ha.

Joonis 5. Planeeringuala Maa-ameti ortofotol.

4.2 Looduskeskkond

4.2.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis paikneb DP alal, mille pinnakate koosneb peamiselt Litoriinamere setetest (Q2Lt) ja Võrtsjärve alamkihistu moreenist (Q1jrVr_g). Litoriinamere setted on Litoriinamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda). Võrtsjärve alamkihistu moreen on Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnakatte paksus ulatub 20–30 m paksuseni, suurenedes idast läände.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

22

Tuginedes Maa-ameti pinnakatte geomorfoloogaia andmetele, siis kattub Ilo katastriüksus lääne suunas mattunud oruga.

Tuginedes Kavandatava tegevuse alast 100 m raadiusesse jäävate puurkaevude5 (PRK0009507, PRK0019734 ja PRK0017494) andmetele, siis saavad läheduses olevad puurkaevud põhjavee Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist. Puurkaevudes jääb veekihi lasuvus-sügavus maapinnast 80–111 m sügavusele.

Tuginedes Maa-ameti põhjavee kaitstuse hinnangu kaardikihile 1:50 000, siis jääb detailplaneeringu ala kaitstud põhjaveega alale. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

4.2.2 Radoon

Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ liigitatakse pinnas radooniohtlikkuse järgi neljaks. Tuginedes Eesti pinnase radooniriski kaardile, siis jääb planeeringuala KOV Rn-riski klassi „kõrge või väga kõrge“ (>50 kBq/m³).

4.2.3 Pinnavesi

Maa-ameti andmetel ei kattu detailplaneeringu ala mitte ühegi vooluveekogu ega pinnaveekoguga, millega seoses veekogudest lähtuvad kitsendused alal puuduvad.

DP-ga seotud kinnistud Ilo ja Külaserva kattuvad põhja suunas ranna piiranguvööndiga (Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv, vid: 20220353104). Looduskaitseseaduse6 § 37 lg 2 kohaselt on ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.

4.2.4 Mullastik

Praktiliselt terve planeeringu põhjaosas paiknev niiduala paikneb mullastiku kaardirakenduse alusel kuivematel leetunud muldadel ning planeeringuala metsamaa jääb valdavalt niiskematele gleistunud leetunud, leede-turvastunud muldadele või leetunud ja leede- gleimuldadele (Joonis 6).

5 https://veka.eelis.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

23

Joonis 6. Planeeringuala Maa-ameti mullakaardil.

4.2.5 Taimestik ja elupaigad, looduskaitse

Kavandatava tegevuse alal ja selle kontaktvööndis puuduvad registreeritud kaitsealused taimeliigid ja loomade elupaigad. DP ala ega selle kontaktvöönd ei kattu metsa vääriselupaikadega. DP ala ega selle kontaktvöönd ei kattu mitte ühegi loodusdirektiivi elupaiga esinemisalaga.

Kavandatava tegevuse ala ega selle kontaktvöönd ei kattu mitte ühegi kaitsealaga. Lähim kaitseala jääb u 950 m kaugusele lääne suunda (Valkla looduskaitseala, KLO1000682). Lähim Natura 2000 ala jääb kavandatavast tegevusest 1,1 km kaugusele põhja suunda (Kolga lahe linnuala (RAH0000094) ja Kolga lahe loodusala (RAH0000612, ühtlasi ka Kolga lahe hoiuala (KLO2000003))).

ELME projekti7 raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardikihi andmetel on planeeringuala puhul tegu valdavalt viletsas seisundis ökosüsteemidega alaga.

7 https://keskkonnateadlik-kaur.hub.arcgis.com/

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

24

Joonis 7. Ökosüsteemide seisund planeeringualal. Alus: ELME projekt, Keskkonnaagentuur.

Kuna planeeringuala elustiku ja koosluste osas oli andmestik piiratud, siis KSH raames viidi zooloog ja ökoloog Ants Tulli poolt planeeringualal läbi välitööd 11.07.2022. a.

Planeeringuala põhjaosas leetunud mullaga niidualal oli kasvamas valdavalt harilik kastehein (Agrostis capillaris), harilik kerahein (Dactylis glomerata), hobumadar (Galium verum), pihalakas (Sorbus aucuparia) ja toomingas (Prunus padus). Metsapiiril lisandus (pn 1847, Joonis 8) puudest I rindes harilik tamm (Quercus robur) ja harilik mänd (Pinus Sylvestris), II rindes arukask (Betula pendula), lisandus harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), harilik maikelluke (Convallaria majalis). Planeeringuala tagumisel alal lisandus nõmmemetsadele iseloomulikumaid liike nagu harilik härghein (Melampyrum nemorosum), kanarbik (Calluna vulgaris) ning harilik mustikas (Vaccinum myrtillus), sõnajalgtaimedest harilik kilpjalg (Pteridium aquilinum) ning loalistest harilik luga (Juncus effusus). Kuivemal niidualal kasvas veel naistepuna (Hypericum spp.), valge- ja hobumadar (G. album, G. verum). Varjulisemas ja niiskemas kasvukohas (pn 1851) oli kasvamas salu-tähthein (Stellaria nemorum) ning sealt edasi (pn 1852) mitmed loalised (Juncus spp.).

Imetajatest esines niidualal metskitse (Capreolus capreolus) poolt kaabitud toitumislohud (pn 1844), veidi maad edasi (pn 1846) kulges planeeringualaga ristisuunaliselt ulukirada, mis on tõenäoliselt halljänese, punarebase ja metskitse poolt sissetallatud ja regulaarselt kasutatav rada. Niiduala tihedamas osas (pn 1850) nähti metskitse sokku. Kuna sokku nähti aktiivsel jooksuajal võib eeldada, et tegemist on soku kodupiirkonnaga.

Tagumistel metsaaladel ei õnnestunud eraldi ulukiradu leida. Pigem puudusid konkreetsed ulukirajad, kuna ulukid toituvad kogu metsaala ulatuses. Lõunas nähti metskitse (tegevus)jälgi mitmes punktis (nt pn 1859 ja 1861) ning silmati ühte metskitse emaslooma koos tallega. Seega võib järeldada, et ulukitest on metskitsele planeeringuala oluline kodupiirkond, kus käiakse

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

25

toitumas, paaritumas ning kasvatatakse järglasi, põdra puhul on pigem tegemist tema toitumisalaga, kuid piirkonnas võidakse toituda ka koos vasikatega.

Männinoorendiku servas (pn 1854) oli toitunud põder ning seal esinesid ka kevadised põdrapabula hunnikud, mis viitavad aktiivsele põdra toitumisalale. Tegemist oli vahelduva mustika ja kanarbiku kasvukohatüübiga, kus peapuuliigiks on olnud enne uuendusraiet harilik mänd. Põdra pabulaid nähti mitmetes planeeringuala paikades (pn 1862, 1863 ja 1864).

Planeeringualal või selle lähiümbruses kohati või kuulati paikvaatlusel 17 liiki linde, kes on ära toodud Tabel 1-s. Männinoorendikus (pn 1856) nähti öösorri (LK III kat), kes võib antud elupaigas pesitseda. Peamised ohutegurid öösorrile Eestis on pestitsiidide kasutamine, mis kahandab toiduhulka, liiklusvoogude suurenemine maanteedel ning öösorri elupaikade hävinemine ning kvaliteedi langus. Lageraie pigem negatiivselt ei mõju. Lõunapoolsel metsalagendikul fikseeriti kaks sookurge (LK III kat; pn 1860), kes raiesmikul toitusid. Peamisteks ohuteguriteks Eestis loetakse sookurele elupaikade kuivendamist, pesitsusaegset häirimist ning suurt kisklussurvet väikekiskjate poolt sookure poegadele ja kurnadele8.

Joonis 8. Välitöö ajal tehtud vaatlused ja nende numbrid (1844–1864).

Välivaatluste ja andmebaaside andmestiku koondandmetena võib planeeringualal ja kontaktvööndis esineda Tabel 1 esitatud linnuliike, kellest looduskaitse III kategooriasse kuuluvad rähnilistest musträhn, pistrikulistest lõopistrik, haukalistest hiireviu ning hanelistest ristpart.

8 Leito, A. 2018. Sookurg. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

26

Tabel 1. Planeeringualal ja selle lähikonnas elutsevad linnuliigid.

Liik Ladinakeelne nimi Kaitsekategooria

Talvike Emberiza citrinella

Aed-põõsalind Sylvia borin

Hallrästas Turdus pilaris

Kaelustuvi Columba palumbus

Kuuse-käbilind Loxia curvirostra

Kägu Cuculus canorus

Metsvint Fringilla coelebs

Musträstas Turdus merula

Metskiur Anthus trivialis

Ohakalind Carduelis carduelis

Pruunselg-põõsalind Curruca communis

Rasvatihane Parus major

Ronk Corvus corax

Salu-lehelind Phylloscopus trochilus

Sookurg Grus grus III

Väike-lehelind Phylloscopus collybita

Öösorr Caprimulgus europaeus III

Pöialpoiss Regulus regulus

Tutt-tihane Lophophanes cristatus

Salutihane Poecile palustris

Hallvares Corvus cornix

Sinitihane Cyanistes caeruleus

Kanepilind Acanthis cannabina

Hiireviu Buteo buteo III

Lõopistrik Falco subbuteo III

Linavästrik Motacilla alba

Suitsupääsuke Hirundo rustica

Põldvarblane Passer montanus

Puukoristaja Sitta europaea

Punarind Erithacus rubecula

Harakas Common Magpie

Suur-kirjurähn Dendrocopos major

Musträhn Dryocopus martius III

Mets-lehelind Phylloscopus sibilatrix

Väike-põõsalind Curruca curruca

Käblik Troglodytes troglodytes

Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla

Kõrkja-roolind Acrocephalus schoenobaenus

Naerukajakas Chroicocephalus ridibundus

Kühmnokk-luik Cygnus olor

Jääkoskel Mergus merganser

Sõtkas Bucephala clangula

Ristpart Tadorna tadorna III

Vihitaja Actitis hypoleucos

− Musträhn (Dryocopus martius) elutseb peamiselt vanemates loodusmetsades, nt valgusküllastes männikutes ning leht- ja segametsades. Pesitseb sageli raielangi säilikpuus või eelistab lanke ja häile ning nende lähedust. Loob pesapaiku kaitsealusele õõnetuvile,

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

27

kuid ka nt sõtkale. Peamisteks ohuteguriteks on vanade metsade pindala vähenemine ning pesitsuspuude eemaldamine metsaraie tõttu9.

− Lõopistrik (Falco subbuteo) eelistab elupaigana valgusküllaseid männikuid või männitukkasid, eelistab pigem loo-, palu-, nõmme- ja rabastuvaid puistuid. Pesaalusena kasutab sageli hallvarese või ronga vana pesa. Tundlik pesitsusaegsete häiringute suhtes, eriti haudeperioodil.

− Hiireviu (Buteo buteo) eelistab pesitseda erinevat tüüpi metsaservades, kus lähedusse jääb piisavalt niite, põlde, luhti ja raielanke. Peamiseks ohuteguriks on metsaraie ning vanade pesapuude raiumine metsast ning ka raieaegne häirimine10.

− Ristpart (Tadorna tadorna) pesitseb rannakadastikes, kivialustes koobastes, merelähedastes avamaastiku kiviaedades, paadikuuride urgastes või nende pööningutel ja avaustes. Peamisteks ohtudeks on pesapaikade kadumine ja toitumisvõimaluste ahenemine seda eelkõige läbi pilliroostumise. Ohuks on ka kiskjatest rebane ja haukalistest merikotkas.

Läheduses leitud kaitsealustest linnuliikidest paiknes musträhni vaatlus Ilo kinnistu raielangist ca 200 m kaugusel, kus teda on vaadeldud pesitsusperioodil. Kinnistu langil esines sobilikke puutüükaid, kus erinevad rähnilised jt tavalised suluspesitsejad (nt rasvatihane, must- kärbsenäpp) saavad pesitseda. Kuivõrd ala läbib lõunapoolt inimeste jalutusrada, kus käiakse koertega, siis pole tõenäoline, et häirimistundlikud liigid nagu lõopistrik ja hiireviu läheduses pesitseksid. Lõopistrik ja hiireviu võivad raielanki kasutada pigem toitumise eesmärgil.

Kaitsealustest taimeliikidest on läheduses (ca 960 m kaugusel) fikseeritud pruunikat-pesajuurt (Neottia nidus-avis, LK III kat) ning kaitsealustest imetajatest on tehtud ca 670 m kaugusel nahkhiirlase (Vespertilionidae spp., LK II kat) liigini määramata isendivaatlus.

Lisaks kaitsealustele liikidele on 1 km ulatuses kaardistatud 59 samblikuliiki. Enamik neist on Eestis kasvavad tavalised liigid (Tabel 2). Osad neist on head puhta õhu indikaatorliigid (nt pikk habesamblik, peen narmassamblik), mida kõrge õhusaastega aladel ei leidu.

Tabel 2. Planeeringuala läheduses (1 km ulatuses) vaadeldud samblikuliigid koos kasvupaiga ning levikuga Eestis.

Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis

Lecanora helicopis

graniitkividel ja lubjakivikaljudel; sage mereäärsetes piirkondades

jalgsamblik okas-ja lehtpuude koorel ja puidul; laialt levinud parasvöötmes (sh Eestis)

harilik põdrasamblik

maapinnal nõmmedel, nõmme- ja palumetsades, liivikutel, loopealsetel, rabades

pikk habesamblik

valdavalt okaspuudel (eriti kuusel, vähem männil), aga ka kasel; väga sage, tundlik õhusaaste suhtes

saare- rihmsamblik

laialehistel lehtpuudel, parkidel ja puiesteedel; tavaline, levinud kogu territooriumil

kitsahõlmine koldsamblik

graniitkividel valgusrikastes kasvukohtades; väga sage peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel

näsa- lehtpuu tüvedel ja peenikestel kivi- graniitkividel, kuid võib üle

9 Kinks, R. 2018. Musträhn. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 10 Väli, Ü., Jair, A. 2018. Hiireviu. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

28

Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis

pruunsamblik okstel, harvem puidul või okaspuudel; harilik kogu alal

lapiksamblik minna puukoorele ja samblale; sage kogu alal

vagu- lapiksamblik

leht- ja okaspuude koorel ja puidul, harvem kividel; sagedasemaid samblikuliike

harilik hallsamblik

paljude puuliikide (eriti okaspuude) okstel ja tüvedel; harilikum lehtsamblik

islandi käokõrv maapinnal nõmmemetsades, nõmmedel, liivikutel; tavaline, levinud kogu territooriumil

toru-hallsamblik

peamiselt okaspuude, harvem lehtpuude (kaskede) okstel ja tüvedel, harva sammaldunud kividel; paiguti harilik, taandunud suuremate linnade ümbrusest

rand- kuldsamblik

Mereäärsetel graniitkividel; läänesaartel ja põhjarannikul sage

tähtjas rosettsamblik

puude tüvedel ja okstel, eelistab lehtpuid (eriti haaba); harilik kogu alal

viljakas korpsamblik

lehtpuude peentel okstel, harva puude koorel, veel harvem puidul; väga sage kogu alal

rohekas pruunsamblik

lehtpuudel, eriti sanglepa, harvem okaspuude koorel; tavaline eelkõige lodu- ja lammimetsades

müüri- kuldsamblik

lubjakivil, betoon- ja telliskiviseintel, mördil jne, harva graniitkividel; sage

sinakas rosettsamblik

kividel, kaljudel, sageli väetatud linnukividel, tsemendil ja puidul¸ sage

pruun kilpsamblik

sageli avatud kasvukohtades maapinnal; tavaline

hall karesamblik männil, puidul ja happelistel kividel; tavaline

paljas ruugsamblik

graniitkividel; suurem ohtrus läände-ja loodeosas

kare koldsamblik

graniitkividel; tavaline

harilik põdrasamblik

nõmme-, palu- ja rabamännikuts, loometsades, loodudel, rabanõmmedel, rabadel; tavaline

peen narmassamblik

puude okstel ja tüvedel (eelistab okaspuid), harvem puidul; hajusalt, tundlik õhusaaste suhtes

hall lehtersamblik

graniitkividel avatud kasvukohtades; sage

hall hõlmasamblik

okaspuude ja kase tüvel ja okstel; tavaline

karik- porosamblik

liiva-, savi- ja turbapinnasel okasmetsades, nõmmedel, niitudel, rabades; väga levinud

sarv-käosamblik

kuivadel liivmuldadel liivikutel, luidetel, nõmmedel, nõmmemännikuts; võrdlemisi sage

kalju- liudsamblik

graniitkividel; sage kase- pruunsamblik

lehtpuude koorel ja peenikestel okstel; sage

harilik rihmsamblik

leht- ja okaspuudel parkides, puiesteedel, puisniitudel ja metsades; sage, ka linnades

ääris- oksasamblik

peamiselt okaspuude peenikestel okstel, ka kasel; sage

kollane lõhnasamblik

leht- ja okaspuudel ja põõsastel; sage

tuhm kilpsamblik

maapinnal ja samblal, metsades ja niitudel; tavaline

hägu- tõmmusamblik

puukoor, puit, tsement, betoon, lubjakivi jt; tavaline

harilik korpsamblik

puidul, puukoorel, kividel; tavaline

rant- sõõrsamblik

graniit- ja lubjakividel; väga sage pisi-korpsamblik kividel, leht- ja okaspuude koorel ja puidul; tavaline

nui- pruunsamblik

lehtpuude koorel, harvem puidul v kividel; sage

Lecanora cenisia

graniitkividel, mõnikord puidul; sage

Lecanora leht- ja okaspuude koorel ja nõmm- huumusel v liivapinnasel, harva

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

29

Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis Sambliku liik Kasvupaik ja levik Eestis

symmicta puidul; väga sage tinasamblik kividel; leitud kogu alal

mets- põdrasamblik

palu- ja nõmmemetsades, rabadel, nõmmedel, loodudel; sage

kimp- rihmsamblik

laialehistel lehtpuudel parkides ja puiesteedel; hajusalt kogu territooriumil

korall- sädesamblik

graniitkividel, lindude istumiskividel; sage

valkjas liudsamblik

lubjakivil, mördil, betoonil; sage

Neckeri kilpsamblik

maapinnal, samblal, sammaldunud kividel, kõduneval puidul ja puude jalamil; läänesaartel ja Põhja-Eestis sage, mujal harva

koer-kilpsamblik

maapinnal samblal, sammaldunud kividel, eelistab varjulisi kasvukohti ja liivast pinnast; tavaline

must tuhksamblik

graniitkividel, harva puidul v lehtpuude koorel; väga sage

tõusev rosettsamblik

lehtpuude tüvedel ja okstel; tavaline

mustjas pruunsamblik

graniitkividel; sage lääne-, loode ja põhjaosas

kera- koldsamblik

graniitkividel; lääne- ja põhjaosas sagedamini

kera- ruugsamblik

graniitkividel; ohtramalt lääne-ja loodeosas

kahar habesamblik

okas- ja lehtpuude koorel ja puidul; tavalisim habesamblik

vars- habesamblik

okas-ja lehtpuudel; laialt levinud pruunikas narmassamblik

puuliikide okstel ja tüvedel ning puidul; hajusalt

sõrmjas porosamblik

puude (sageli okaspuude, eriti mändide) alusel, vanade kändude külgedel; tavaline

Ochrolechia androgyna

leht- ja okaspuude koorel, kividel, sammaldel, maapinnal; väga sage

Circinaria contorta subsp. contorta

kogutud Lääne saartelt, Lääne- Virumaalt; haruldane

4.2.6 Õhu kvaliteet ja müratase

KOTKAS heiteallikate registri alusel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad. Puuduvad ka intensiivse liikluskoormusega teed. Välisõhu saasteainete piirnormide ületamine antud piirkonnas on ebatõenäoline ja välisõhu seisundit võib pidada heaks.

Planeeringualast põhja suunda jääb Kuusalu–Valkla kõrvalmaantee nr 11267. Tegu on väikese liiklusintensiivsusega teega, mille puhul ei ole tõenäoline liiklusmüra normtasemete ületamine teeäärsetel elamualadel.

4.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond

4.3.1 Piirkonna arengueeldused

Lähimad bussipeatused jäävad planeeringualast linnulennult u 0,5 km kaugusele lääne suunda (Salmistu) ja linnulennult u 1,8 km kaugusele ida suunda (Põhja küla). Lähim postkontor ja toidupood jäävad Valkla külasse (linnulennult u 2,8 km kaugusele).

Lähim lasteaed jääb Kiiu alevikku (Kiiu Kiigepõnni Lasteaed) ja lähim kool jääb Kuusalu külasse (Kuusalu Keskkool).

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

30

Tuginedes Kuusalu valla arengukavale aastateks 2007–202511, siis näeb dokument ette elanikkonna kasvu Salmistu külas. Samuti on arengukava kohaselt plaanis rajada Salmistu-Valkla piirkonda uus lasteaed.

4.3.2 Liikluskorraldus

Salmistu küla läbib ainult üks riigitee (Kuusalu–Valkla kõrvalmaantee nr 11267), mis piirneb planeeringualaga põhja suunast. Planeeringuala juures on kõrvalmaanteel kiiruspiirang 40 km/h. 2021. a liiklussageduse andmetel oli teelõigul 0–8,74 km aasta keskmine ööpäevane liikus 310, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod ning 1% veoautod ja autobussid.

4.3.3 Kultuuriväärtused

Planeeringualale ja sellest 1 km raadiusesse ei jää kultuurimälestisi. Planeeringualast 1 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid:

− Tülli taluhäärber (kood: 353:TAH:001; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; alast u 0,3 km loode suunas);

− Salmistu mälestuskivi (kood: 353:MAL:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; alast u 0,4 km loode suunas);

− Tanska talu kiviaed (kood: 353:AED:001; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%; alast u 0,5 km lääne suunas).

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/12841103

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

31

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

KSH aruande käesolevas peatükis käsitletakse mõjusid valdkondadele, mille osas KSH programmist lähtuvalt võib esineda oluline keskkonnamõju. Valdkondi, milles KSH programmis jõuti järeldusele, et oluline mõju puudub, neid enam KSH aruandes ei käsitleta.

5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti. Võimalik on üksikute III kaitsekategooria linnuliikide (öösorr, musträhn) esinemine alal. Samuti ei esine alal kõrge ökoloogilise väärtusega kooslusi nagu on metsa vääriselupaigad ja loodusdirektiivi metsa elupaigad. Ala hoonestamisel ei ole seega oodata olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele.

Ala kohta välitöödel kogutud andmete alusel on tegu metsaliikide jaoks aktiivselt kasutatava alaga. Ala kasutavad sihtliigid on ulukitest metskits, põder, jänes jt. Nimetatud liikidest suurulukite jaoks sobiliku elupaiga säilitamiseks peaks sidus metsaala moodustama vähemalt 10 ha suuruse elupaigalaigu, mis peaks olema sidus suuremate metsaaladega (ühendus peab suurulukite jaoks olema minimaalselt 100 m läbimõõduga koridoriga). Sellise suurusega metsaala säilimist ei taga ükski tegevusalternatiividest. Väikeulukite jaoks võib kasutatavaks pidada ka vähemalt 50 m laiuseid metsaalasid (kui võimalik on ühendus teiste metsaaladega).

Arvestades lisaks kavandatavale tegevuseks ka kehtivast Uuetoa detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust ja kavandatavat Soo- Sarapiku detailplaneeringut (vt ka ptk 5.5), siis on oodata, et antud ala elustikuline funktsionaalsus kõigi tegevusalternatiivide puhul langeb. Ala jääksid tulevikus kasutama tavapärasemad linnuliigid ning väikeimetajad – suurulukite jaoks oleks ala sobivus minimaalne. Ühegi tegevusalternatiivi rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju populatsioonide seisunditele laiemalt – ala ei ole esmatähtis elupaik.

Selleks et alal säiliks väikeulukite jaoks elu- ja toitumisalane funktsionaalsus on oluline, et hoonestusvaba metsaala jääks vähemalt ühest otsast ühendusse lõunapoolse veel säilinud ja eeldatavalt ka tulevikus metsaalana säilitatav alaga. Selleks, et metsaalal säiliksid metsalinnustiku ja väikeimetajate jaoks funktsionaalsus elu- ja toitumisalana, siis peaks hoonestusvabana säilitatava ala laius olema vähemalt 50 m. Seda tingimust täidavad alternatiivid I ja III. Võrreldavatest alternatiividest võib kõige suurema ebasoodsa mõjuga olevaks hinnata alternatiiv II.

Planeeringu lahendust, mis säilitab haljasala planeeringuala lääneosas erinevalt üldplaneeringus kavandatust, võib pidada heaks. Arvestades juba kehtivat Uuetoa I detailplaneeringut, siis haljasala kavandamine juurdepääsutee koridori ümbritsetuna mõlemalt poolt väikeelamumaa kruntidega, ei ole elustiku vaates toimiv.

5.2 Mõju rohevõrgustikule

Roheline võrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest12.

12 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

32

Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on13:

- elurikkuse kaitse ja säilitamine; - kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; - rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

Rohevõrgustik koosneb elementidena tugialadest ja ribastruktuuridest ehk rohekoridoridest.

Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad e VEPid, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

(Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid on tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks elupaikade ja sidusalt liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna.

Rohevõrgustiku funktsioonid võivad olla multifunktsionaalsed ning need erinevad funktsioonid võivad olla konfliktsed (nt elurikkuse säilitamine ja puhkealana kasutus võivad olla vastandlikud).

Rohevõrgustik on Eesti planeeringutes käsitlust leidnud alates 2000 aastate algusest. Planeeritav ala ei ole määratud rohevõrgustiku alaks ei maakonnaplaneeringu ega kehtiva üldplaneeringu alusel. Ka koostamisel olev üldplaneering ei tee eskiisist lähtuvalt ettepanekut ala rohevõrgustiku alade hulka hõlmata. Seega ala hoonestamisel mõju kõrgemal strateegilisel tasemel määratud rohevõrgustikule puudub kõigi alternatiivide korral.

Kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 2001. a) alusel paiknevad planeeringuala kinnistud osaliselt haljasala reservmaal (Joonis 9). Haljasalade ja haljasvööndite rajamist käsitletakse üldplaneeringus kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte vähem kui 50 m laiuselt14. Täpsemalt on antud haljasvöönd reserveeritud ÜP sõnastuse kohaselt Salmistu külas maa-ala elamumaaga piirneva haljasvööndi rajamiseks.

Antud juhul ei ole haljasala reservmaa puhul tegu kaitsevööndi funktsiooniga haljasmaaga – puudub objekt, mille suhtes elamualasid kaitsta. Samas elustiku kompensatsioonialaks on tänapäevaste teadmiste valguses tegu liiga väikese ulatusega alaga (suurulukite liikumiseks sobiliku rohekoridori laiuseks kavandatakse üldjuhul 100–200 m). Pikk, kitsas ja ilma suuremate looduslike alade ühendusfunktsioonita haljaskoridori väärtus elustiku kompensatsioonialana on madal. Tegu ei ole haljaskoridoriga, mis kompenseeriks paikkonnas elutsevatele liikidele piisaval määral elupaiku, kus toituda ja sigida. Üldplaneeringu kohase haljasvööndi eelmärk jääb seega ebaselgeks.

Detailplaneeringu (nii alt I kui III) kohast lahendust, kus hoonestusvabana säilitatakse minimaalselt 50 m laiune ala planeeringuala lääneosas, võib pidada lokaalse tasandi rohevõrgustikku toetavaks. Säilitatav ala liituks sellisel juhul piirkonnas teiste veel säilinud

13OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 14 Kuusalu valla üldplaneering, 2001.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

33

metsamaadega, mis võimaldaks suurema tervikala teket. Alternatiiv II korral ei ole säilitatava roheala ulatuse osas kindlust, sest osaliselt võivad selle säilimist mõjutada ka teiste kinnistute arengud. Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele

Ala ökosüsteemide seisund on vilets ning kõrge väärtusega elupaigad puuduvad. Samas toob kavandatav tegevus kaasa senise loodusliku seisundis ala asendumise elamualaga. See toob kaasa ka seniste ala asustavate metsaliikide asendumise inimkaaslejatega ja ilma rikastavate meetmeteta on oodata ebasoodsat mõju elurikkusel.

Rikastavate meetmete (vt ptk 7) kasutamisel on võimalik suurendada planeeringualal esinevat elurikkust nii alternatiiv I, II kui III korral. Elustiku vaatest oleks eelistatud pigem hoonestatud alade kompaktsem lahendus (väiksemad krundid), mis tagab suurema tervikliu metsaala säilimise. Arvestades piirkonna üldist arengut läbi kehtivate ja koostamisel olevate planeeringute, siis on praegune metsaala muutumas tugevalt inimmõjuliseks, mis vähendab metsaliikide arvukust ja suurendab inimkaaslevate liikide osakaalu.

Joonis 9. Kehtiva üldplaneeringu alusel (2001) paikneb planeeringuala osaliselt haljasalal. Haljasala arvestab peamiselt elamumaade planeeringualadega, kuid taoline kitsas puhver ei sobi elupaigaks nt ulukitele, sest seal puudub piisav toidubaas ning poegade kasvatamiseks asub puhver antropogeenses keskkonnas, kus võivad ilmneda ulukite ja inimeste vahel konfliktid.

5.2.1 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

34

valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu15.

Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul kui kliima soojenemist ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist16.

Planeeringuga ei kavandata uute oluliste paiksete heiteallikate teket (tõenäoline on kohtkütte kasutamine), mis põhjustaks olulist kasvuhoonegaaside heidet. Elamumaade rajamisega planeeringualale kaasneb metsa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osa uuritud eelkõige lehtpuupuistutel. Näiteks on erivanuselise arukaasikud ühed parimini süsinikku siduvad metsaökosüsteemid, mille aastaseks seotud süsiniku koguseks on hinnatud 3,7–4,9 t C ha/aastas. Metsa raadamine 1 ha vähendab süsiniku sidumist u 5 tonni võrra aastas 17.

Arvestades KSH aruandes kaalutavaid alternatiive, siis on ligikaudsed raadatava metsa kogused ja maakasutuse muutusega kaasneva CO2 sidumise vähenemine esitatud Tabel 3-s. CO2 sidumise aspektist oleks tegevusalternatiividest eelistatud alternatiiv I.

Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedamateks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks. Planeeringuala ei jää Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse alusel üleujutusohuga alale, seega otsest üleujutuse ohtu alal ei esine. Arvestades sademete ebaühtlasemat jaotust tulevikus tuleb planeeringus tähelepanu pöörata lokaalsete sademetest tekitavate üleujutuste mõju vähendamisele – selleks on asjakohane kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (kraavilaiendid, tiigid), mis puhverdavad sademevee koguseid ning aitavad vältida lokaalseid üleujutusi. Kõvakatteliste pindade kasutust tuleb minimeerida võimaldades sademevete imbumine.

Tabel 3. Maakasutuse muutusega kaasnev CO2 sidumise vähenemine

Alternatiiv I Alternatiiv II Alternatiiv III

Raadatava metsa pindala, ha18 ~5,1 ~6,7 ~6

15 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 16 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. 17 Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur. 18 Arvestatud põhikaardi metsamaaga kattuvate perspektiivsete elamute õuemaade perspektiivse ulatusega lähtudes ümbritsevate alade sarnaste elamumaa kruntide õuealade ulatustest. Elamualadena kasutuselevõtul muutub metsamaa kasutus elamualaks.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

35

Metsa raadamisese tulemusena CO2 sidumise vähenemine, tonni aastas (eriheitena kasutatud -5 CO2ekv/ha*a19)

~25,5 ~33,5

~30

Kavandatud tegevusel on ebasoodne mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Maakasutuse muutusest tingitud süsiniku sidumise vähendamise kompenseerimiseks on riiklikul tasandil regulatsioon väljatöötamisel. Selle rakendumisel tuleb sellega arvestada planeeringuga kaasnevate kliimamuutuste mõjude kompenseerimisel. Alternatiividest on maakasutuse muutusest tingitud mõju kliimamuutustele väikseim alternatiiv I korral ja suurim alternatiiv II korral. Arvestades kogu arendustegevuse mahte, siis on mõju maakasutuse muutusest tingitud mõju kliimale siiski kõigi alternatiivide puhul vähene.

5.2.2 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele

RV vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades. Planeeringuala puhul ei ole tegu olulise puhkemajandusliku funktsiooniga alaga. Seega ei avalda planeeringu rakendamine mõju rohevõrgustiku puhkemajanduslikule väärtusele.

5.3 Sade- ja reoveest tingitud mõjud, mõju põhjaveele

5.3.1 Sademevee teke ja selle mõju

Planeeritava ala põhjapoolne osa paikneb kuivematel leetunud muldadel, planeeringuala lõunapoolne metsamaa jääb valdavalt niiskematele, sh planeeringuala keskosa liigniiskete muldade levikualale. Ametlikud maaparandussüsteemid planeeritaval alal käesoleval ajal puuduvad. Pinnasevett ärajuhtiv kraav on rajatud Pedassaare tee elamukruntide ja Männi-Tülli katastriüksuse vahele ning Uuetoa teega paralleelselt.

Kuna planeeringualal esineb liigniiskeid alasid, siis elamualana kasutuselevõtul tekib alal sademevee-pinnasevee käitluse vajadus. Liigsest sademeveest vabanemiseks on tugevalt soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi nagu rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu. Kuna tegu on liivase pinnasega, siis on sademevee immutamine võimalik. Looduslähedaste sademevee lahendustega on võimalik vältida sademevee reostumist ning nende abil toimub sademevee immutamine merre juhtimise abil. See võimaldab omakorda põhjaveeressursside taasteket – loodusliku veeringe säilimist. Looduslähedased sademevee lahendused võimaldavad lisaks säästlikule veekasutusele suurendada ka elurikkust – eeskätt sademevee tiike ja laienditega kraave on võimalik edukalt kujundada sobilikeks elupaikadeks kahepaiksetele.

Sademevee tiigi/kraavilaienditeks on sobilik eeskätt planeeringuala piirkonnad, kus reljeef on looduslikult madalam. Sellest on lähtutud ka planeeringulahenduse väljatöötamisel. Nii alternatiiv I kui II korral on sademevee tiik kavandatud ala keskosa ühe elamukrundi koosseisu. Tegu on kõrgusarvudelt madalaima asukohaga planeeringualal. Kui tiik jääb elamukrundi

19 Raadamise CO2 sidumise arvutamisel ei arvestata, et alal on osaliselt tehtud lageraie. Lageraie puhul toimub metsa taastumine sh noored metsad on sageli suured süsiniku sidujad. Samas maakasutuse muutumisel (raadamisel) metsa taastumist ei toimu.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

36

koosseisu, tuleb silmas pidada, et tiigi (kui ühise rajatise) kasutamine/talumine tuleks kindlustada läbi vastava servituudi seadmise. Elustikulisest vaatest ei ole antud tiigi asukoha puhul tegemist parima lahendusega. Selleks, et tiik lisaks sademevee kogumisele ja valingvihmade veekoguse puhverdajana elurikkust, peaksid tiigi kaldaalad olema võimalikult looduslikus seisundis. Antud asukohas jääks tiik ümbritsetud teiste elamumaadega (mis juba on kavandatud või kavandamisel teiste planeeringutega). Elamu õuealal kujuneks kaldaalad tõenäoliselt madalmuruseks niidukiga pidevalt hooldatavaks alaks ning selle sidusus säiliva rohealaga oleks väike. Seega antud asukohas toimiks tiik sademevee puhverdajana ja vajadusel tuletõrjevee tiigina, kuid tiigi väärtus elurikkuse vaatest oleks pigem väike. Samas arvestades maapinna reljeefi ja tiigi peamist eesmärki (sademevee puhverdamine) on tegu asjakohase asukohaga.

Juhul kui sademevee tiiki soovitakse ühtlasi kasutada ka elurikkuse vaates rikastava meetmena, siis tuleks tiik rajada alal, kus sellel säilib ühendus säilitatava metsaalaga. Sellisel juhul oleks võimalik tiik kujundada sobilikuks elupaigaks kahepaiksetele (täpsemad meetmed ptk 7).

Vähendamaks sademevee immutamise ja ärajuhtimise vajadust on soovitatav kavandada hoonete projektides sademevee kogumismahuteid, mis võimaldavad kastmisveeks kasutada sademevett. Meede aitaks vähendada ka põhjavee kasutust.

5.3.2 Reovee teke ja selle mõju

Planeeringuala jääb Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK) 2020–203220 kohaselt perspektiivsele reoveekogumisalale. Kuusalu valla ÜVK arengukava kohaselt vajab Salmistu küla ühiskanalisatsiooni väljaarendamist-ehitamist, kuid kuna mahud on suured, planeerib vald tööd esialgu pikaajalisse programmi – aastateks 2025–2032. Ühiskanalisatsiooniga kogutud reovesi on plaanis juhtida küla rajatavast peapumplast survetorustiku kaudu Kuusalu reoveepuhastile. Seega on oodata ühiskanalisatsiooni väljaehitust piirkonnas pigem alles 5–9 aasta pärast.

Kuivõrd detailplaneeringu piirkonnas puudub käesoleval hetkel ühiskanalisatsioonivõrk, siis tuleb planeeritud kruntide reoveekäitlus lahendada käesoleval ajal kogumismahutitega, kuid kindlasti peab jääma võimalus kanalisatsioonivõrguga ühineda sellega liitumisvõimaluse tekkimisel. Aladel, kuhu on ühiskanalisatsiooni rajamine kavandatud, kuid seda ei ole veel rajatud, võib erandkorras ja ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kasutada kogumismahutit. Reovee kogumismahuti tuleb paigaldada selliselt, et oleks võimalik reovee takistusteta regulaarne äravedu ning pärast ühiskanalisatsiooni ehitamist kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga. Reovee purgimine peab toimuma vee-ettevõtja hallatavatasse purgimiskohta.

5.3.3 Põhjavee tarve ja selle mõju

Uuetoa teel (kü 35201:002:0248) asub olemasolev ühisveevärgi veetrass, mille kaudu on võimalik tagada planeeritud kruntide liitumine. Vajadusel tuleb kavandada veetrassi ringistamine Pedassaare teel asuva veetrassiga. Vastavalt Salmistu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni skeemile saab Uuetoa tee piirkond oma põhjavee Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas Tiigitoa kinnistul asuvast puurkaevust PRK0022480 (katastri number 22480). Puurkaev saab oma vee Kambriumi-Vendi põhjaveekihist. Harju maakonnas Kuusalu vallas on Kambriumi-Vendi põhjaveekihi põhjaveevaru kinnitatud kuni 700 m3 ööpäevas. Tuginedes aasta 2021

20 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4150/4202/1001/arengukava.pdf#

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

37

põhjaveebilansi aruandele, siis võeti 2020. a Kuusalu valla Kambriumi-Vendi põhjaveekihist põhjavett keskmiselt 186 m3 ööpäevas. Kasutamises olev vaba põhjaveekogus oli 514 m3 ööpäevas.

Ühe majapidamise ööpäevane keskmine vee tarbimise hulk sõltub mitmest tegurist, nagu näiteks leibkonna suurusest, kodumasinate kasutamisest ja elustiilist. Üldiselt on aga ööpäevane keskmine vee tarbimise hulk ühe inimese kohta ligikaudu 100–200 liitrit päevas. See hulk sisaldab vett, mida kasutatakse duši all käimiseks, pesemiseks, joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks majapidamistarveteks. Seega eeldades, et kolmeliikmelise pere veetarbimine on ööpäevas u 300–600 liitrit, siis on võimalik nii alternatiivi I, II kui III rakendamine Kambriumi-Vendi põhjaveekihi kinnitatud varust lähtuvalt. Arvestades veetarbimist siis ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju põhjaveevarule. Elamuala kavandamisega ei kaasne ebasoodsaid mõjusid põhjavee kvaliteedile.

Kuna põhjavesi on väärtuslik ressurss, siis tuleks edasisel projekteerimisel siiski rakendada meetmeid veekasutuse vähendamiseks. Soovitatav on nt kavandada hoonete projektides sademevee kogumismahutid, mis võimaldavad kastmisveeks kasutada sademevett. Samuti kasutada hoonetes veesäästlikuid dušiotsikuid ja segisteid.

5.4 Jäätmeteke

Kuusalu vallas reguleerib jäätmemajandust Kuusalu Vallavolikogu 14.12.2022. a vastu võetud määrus nr 26 „Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri“21 (edaspidi määrus nr 26).

Detailplaneeringu väljaarendamise perioodil on põhilisteks jäätmeteks ehitus- ja lammutusjäätmed, mida tuleb käidelda vastavalt määruse nr 26 §-le 33. Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti.

Jäätmevaldaja on kohustatud:

− koguma ehitusjäätmed liigiti;

− valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;

− tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

− koguma suured ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;

− paigutama taaskasutatavad ehitusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;

− taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;

− vältima tolmu ja ehitusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;

− teavitama oma töötajaid määrus nr 26 eeskirja nõuetest.

Kui ehitusjäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada või ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

21 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022002

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

38

Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad).

Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

Planeeringualal tekkivaid jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda: paber ja kartong; pakendid; ohtlikud jäätmed; biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad ning vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; suurjäätmed; metallid.

Jäätmete kogumiskoha planeerimisel, jäätmemahutite tähistamisel ning nende suuruse valimisel ning tühjendamise sagedusel tuleb lähtuda Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjast.

Kehtivate jäätmekäitlusnõuete järgimisel ei ole ühegi tegevusalternatiiviga kaasnevana oodata olulist ebasoodsat mõju seoses jäätmetekkega. Olulist erinevust kavandatud tegevuse tegevusalternatiivide (I, II) jäätmetekke kogustes ei esine.

5.5 Kumulatiivne mõju

Planeeringuala kõrvale lääne suunda jääb Kuusalu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusega nr 25 algatatud Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering. DP algatamise otsuse kohaselt soovitakse Soo-Sarapiku DP-ga jagada kinnistu viieks elamukrundiks, suurustega 3000 m²- 8800 m². DP lähteülesande kohaselt tuleb kavandada Kuusalu-Valkla tee äärde parkimisala, transpordimaa ning koostöös Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringuga juurdepääsuteed. Nimetatud planeeringule koostati KSH eelhinnang22, kuid täiemahuline KSH jäeti algatamata. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. KSH aruande koostamise hetkel on

22 http://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=detailplaneeringu%20algatamine&itm=574131&clr=history&pageSize= 20&page=1

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

39

Soo-Sarapiku detailplaneering veel menetluses ning teadaolevalt ei ole sellele ruumilisi lahendusi välja pakutud.

Planeeringuala piirneb ida suunast 2003. a kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu alaga (pikemalt ptk-s 3.5.2). DP alusel on elamukrundid tänaseks moodustatud, kuid elamud välja ehitamata. Need elamumaa kinnistud paiknevad osaliselt ÜP-ga ette nähtud haljasala maal. Haljasala nähti ette kulgema põhja-lõuna suunaliselt Uuetoa I DP ala ja planeeritava maa-ala piirile. Elamukruntidena kasutusele võtmisel ei säili ÜP-s ette nähtud haljasala Uuetoa I DP piires isegi osaliselt. Käesolev planeeringulahendus püüab seda osaliselt korvata, nähes metsamaana säilitatava maa ette planeeringuala lääneosasse, kus see on võimalik säilitada suurema tervikuna ning juurdepääsuteega killustamata.

Soo-Sarapiku, Uuetoa I ja käesoleva KSH objektiks oleva detailplaneeringu koosmõjus väheneb praegune elamute vaheline metsaala oluliselt muutudes suuresti sobimatuks suurematele ulukitele. Seda nii käesoleva KSH objektiks oleva planeeringu alternatiivi I, II kui ka III korral.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

40

6 Alternatiivide võrdlemine

Antud KSH kontekstis vaadeldakse kolme alternatiivi.

0-alternatiiv - Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KSH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk detailplaneeringu lahendust ei viida ellu mitte ühegi välja pakutud alternatiivi järgi.

Alternatiiv I - Tegevus viiakse ellu DP lähteülesandes kirjeldatud viisil. Elamukrundid kavandatakse vastavalt ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana ehk 15 elamukrunti, nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

Alternatiiv II - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 4 elamukrunti 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 19 elamukrunti.

Alternatiiv III - Uued elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale ÜP-le minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (15 elamukrunti). Lisaks kavandatakse 3 elamukrunti vähemalt 7000 m2 suurusena planeeringuala edelaosasse. Kokku kavandatakse seega 18 elamukrunti.

Mõju hindamine on esitatud järgneval skaalal:

− tugev positiivne mõju;

− mõõdukas positiivne mõju;

− vähene positiivne mõju;

− mõju puudub (neutraalne);

− vähene negatiivne mõju;

− mõõdukas negatiivne mõju;

− tugev negatiivne mõju .

Tabel 4. Alternatiivide mõju võrdlemine. Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang

0-alternatiiv alternatiiv I alternatiiv II alternatiiv III

Mõju bioloogilisele mitmekesisusel e

Mõju puudub (neutraalne)

Vähene negatiivne mõju

Mõõdukas negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Mõju rohevõrgustiku le, sh mõju kliimamuutust e leevendamisel e

Mõju puudub (neutraalne)

Vähene negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Sade- ja reoveest tingitud mõjud, mõju põhjaveele

Mõju puudub (neutraalne)

Vähene negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Vähene negatiivne mõju

Jäätmetele Mõju puudub Vähene negatiivne Vähene negatiivne Vähene negatiivne

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

41

(neutraalne) mõju mõju mõju

Vastavus strateegilistele arengudokume ntidele

Vastab Ei vasta kehtiva üldplaneeringu haljasala reservmaa osas. Vastuolu on tekkinud osaliselt juba kehtiva Uuetoa I detailplaneeringuga

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatava tegevusega nii alternatiiv I, II kui ka III rakendumisel ei kaasne olulisi tugeva ebasoodsa mõjuga aspekte. Alternatiivide erinevused on seoses mahtude vähese erinevusega väikesed. Keskkonnamõjude vaatest oleksid eelistatud alternatiivid, mille korral võimalikult suur osa metsamaast säilib tervikliku alana metsamaana ning tagatakse säilitatava metsamaa sidusus planeeringualast lõuna suunas jäävate metsamassiividega.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

42

7 Keskkonnameetmed

Negatiivse mõju vähendamine elustikule (kohustuslikud meetmed):

− Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal (september– märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist. Sihtliigid: lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms.

− Puude ja põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool–märts), vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks kõik puudel ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid.

− Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal (september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade hävimist.

− Vältida suurte klaaspindadega hoonete rajamist alale. Suurte klaaspindade kasutamisel tuleb hoonete aknad/klaaspinnad projekteerida ja ehitada selliselt, et antud klaaspinnad oleksid lindudele kergesti märgatavad. Selleks kasutada võimalikult madala peegeldusteguriga klaase. Suure peegeldusteguri puhul ei ole piisav meede UV-valgust peegeldava kile kasutamine, see võib küll vähendada lindude kokkupõrkeid klaaspindadega, kuid ei väldi seda. Suurte klaaspindade puhul tuleb neid teha ka muul viisil nähtavaks (joonte, punktide kleepimine, läbipaistvate aknasirmide kasutamine väljaspool klaasi ees), vastasel korral mitte planeerida suuri klaaspindu, mis võivad põhjustada rändeperioodil lindude massilisi hukkumisi. Raskesti märgatavad klaaspinnad on sageli hukatuslikud ka röövlindudele. Erinevaid võimalusi klaaspindade märgistamiseks leiab järgmiselt veebilehelt: https://birdsafe.ca/homes-safe-for-birds/#what-can-you-do.

− Säilitada maksimaalselt planeeringualal veel kasvavat ja väljaspoole kavandatavate elamute õuealasid jäävat kõrgpuistut ja teha seda võimalikult looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid). Seal, kus olemasoleva puistu säilitamine pole võimalik, planeerida uus haljastus, kus on esindatud nii kõrgpuistut (nii okas- kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke. Leida võimalusi haljastuses kasutada lindude toidulauda rikastavaid viljuvaid puid: pihlakas, viirpuud jms. Mida suurem on taimestiku liigirikkus, seda enamatele linnuliikidele need elupaika ja toitu pakuvad.

− Detailplaneeringus kavandatud haljasvööndi alale piirdeaedu mitte kavandada. Meede võimaldab väikeimetajate liikumise säilimise alal. Lubatud on nt hekkide (eelistatult kuusest) kasutamine piirdena.

Elustiku mitmekesisust rikastavad meetmed (soovituslikud meetmed):

− Elurikkuse kao kompenseerimiseks oleks võimaluseks rajada alale kahepaiksetele sobilik sigimisveekogu või selleks sobilik kraavilaiend. Sigimisveekogu (tiigi) rajamisel tuleb veekogu kaldaala puudest puhastada määral, mis võimaldab veekogu päikesele avada. Muda- ja settekiht tuleb eemaldada mineraalse pinnaseni. Veekogu kaldad peavad olema lauged (kalda kaldenurk ei tohiks olla üle 25° vähemalt põhjakaldal). Kui soovitakse rajada kraavilaiend tuleb järgida järgmiseid tingimusi23:

23 Vaikre, M., Rannap, R., Remm L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227).

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

43

Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade sissevarisemist. Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1–1,5 m. Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus vähemalt 2 m. Kraavilaiendi põhi peab jääma 20–30 cm kraavi põhjast sügavamale. Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada.

Sigimisveekogud peavad olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema taimestikuga (puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele olulisteks varjepaikadeks. Samuti on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Kõrghaljastuse rajamisel tuleb vältida puude istutamist veekogude lõunakallastele, kuna puud hakkavad veekogusid päikese eest varjama.

Joonis 10. Erinevat tüüpi kraavilaiendid: kahepoolne laiend 8×8 m (A), ühepoolne laiend 10×5 m (B), valliga laiend 3×6 m (C), nurgalaiend (D). Kõik kujutatud laiendid on sobilikud kudemispaigad. Alus: Vaikre jt 2019.

− Uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel kasutada soovitavalt materjale ja meetodeid, mis säilitaksid pesitsusvõimalused suitsu- ja räästapääsukestele (nt karedad krohvitud seinad aitavad pesamaterjali hoone külge kinnitada, alternatiiv oleks spetsiaalsete pesaaluste tekitamine hoonetele, arvestades sihtliikide vajadusi), piiritajale, kodu- ja põldvarblasele (nt kinnitada hoonetele spetsiaalsed puhastatavad pesakastid), hall- kärbsenäpile ja linavästrikule (nt luua hoone välisseintesse, ca 2–4 m kõrgusele, enam varjatud ning puistule ja haljasaladele avatud kohtadesse, pesitsemiseks sobivaid üksikuid orvukohti, millele puuduks ligipääs vareslastel ja hulkuvatel kassidel (nt orv kaetud

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

44

metallsõrestikuga, mille silma läbimõõt võimaldaks sealt läbi minna vaid pisematel lindudel või siis olema sedavõrd varjatud ligipääsuga, et see vareslastele silma ei hakkaks ja et kassid selleni ronida ei saaks), aga mida oleks võimalik jällegi 1–2 korda aastas puhastada).

− Luua maksimaalselt pesitsuskohti suluspesitsejatele. Detailplaneeringu realiseerudes kaovad alalt pea kõik looduslikud õõnsused, mida saab osaliselt asendada pesakastidega. Alale tuleks paigaldada pesakaste, mis oleksid sobilikud erinevatele linnuliikidele. Täpsem info pesakasti mõõtude ja tüüpide kohta: https://www.eoy.ee/ET/12/33/pesakastid- lindudele/.

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud suuremaid kive on soovitatav kasutada haljastuselementidena, nt rajada kivihunnikuid või -aedu säilitatava kõrgpuistu lähinaabrusesse. Suuremad kivid võivad haljastuses ka üksikuna kasutust leida. See ilmestab maastikku ja annab lindudele võimaluse neil istudes saaki (putukaid) valvata. Kivihunnikud ja –aiad võivad olla kombineeritud alpimäeks. Kivide paigutamine peab toimuma viisil, mis on ohutu inimesele (vältida varisemisohtu), ent samas pakub kividevahelisi tühimikke (ei ole sidusainega täiel määral kinnitatud), võimaldamaks neis pesitseda.

− Kavandada hoonete projektides sademevee kogumismahuteid, mis võimaldavad kastmisveeks kasutada sademevett. Samuti kasutada hoonetes veesäästlikuid dušiotsikuid ja segisteid.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

45

Kasutatud allikmaterjalid

Kasutatud allikad

Väli, Ü., Jair, A. 2018. Hiireviu. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

Vaikre, M., Rannap, R., Remm L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227).

Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur.

Kinks, R. 2018. Musträhn. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2021-07/rohev6rgustiku- planeerimisjuhend_fin.pdf

Salmistu küla,Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneeringualgatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamisealgatamata jätmine ning lähteülesande kinnitamine. Kuusalu vallavolikogu 17.08.2022. a otsus nr 25. Kättesaadav: http://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=detailplaneeringu%20algatamine&itm=574131&clr =history&pageSize=20&page=1

Leito, A. 2018. Sookurg. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.

Õigusaktid, standardid

Looduskaitseseadus, RT I 2004, 38, 258. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023078?leiaKehtiv

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I 2005, 15, 87. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077?leiaKehtiv

Planeerimisseadus, RT I, 26.02.2015, 3. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

Planeeringud, arengukavad, strateegiad

Harju maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

Kuusalu valla arengukava aastateks 2007–2025 kinnitamine. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12841103

Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022002

Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4150/4202/1001/arengukava.pdf

Kuusalu valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

46

Andmebaasid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

Keskkonnaagentuuri kaardilood: https://keskkonnateadlik-kaur.hub.arcgis.com/

Veka EELIS: https://veka.eelis.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 22.12.2023

47

Lisad

Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus

https://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=Segametsa&itm=463354&clr=history&pageSize=20 &page=1

Lisa 2. KSH programm

Link KOV lehele

OTSUS

Kiiu 07. oktoober 2020 nr 46

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute

detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine

ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045),

Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo (35201:002:0203) kinnistute detailplaneeringu

algatamiseks.

Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistud asuvad Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt nn

valgel alal ning osaliselt haljasala maal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel

maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele

ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud

tulenevad seadustest ja on eelkõige kaitsevööndid - näiteks puurkaevu kaitsetsoon). Maakasutuse

sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või algatada

detailplaneering. Haljasalade maa reserveeritakse haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks

kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte

vähem kui 50 m laiuselt.

Külaserva ja Segametsa kinnistute kõrval on 2003.aastal kehtestatud Uuetoa I maaüksuse

detailplaneeritud ala. Detailplaneeringuga kavandati elamukrundid (suurustega ca 3 600 m2),

juurdepääsutee elamukruntidele kavandati 10 laiusena osaliselt Uuetoa I maaüksusest

moodustatavale transpordimaale ning osaliselt Külaserva ja Segametsa kinnistutele. Külaserva

ning Segametsa kinnistute osas detailplaneering kehtestamiseni ei jõudnud ning kinnistute

omanikud ei saanud kokkuleppele ka ühise tee rajamise osas väljaspool planeeringu menetlust.

Kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on elamukrundid moodustatud, nende

teenindamiseks vajalik juurdesõidutee on rajamata.

Kuusalu Vallavalitsuse poole on pöördunud Uuetoa elamuala arendaja E.V. ning avaldanud soovi

antud teeküsimus lahendada ning tagada detailplaneeringu kohane juurdepääs elamukruntidele.

Kuna tee rajamiseks on vajalik naaberkinnistute omanike nõusolek, edastas vallavalitsus antud

informatsiooni Külaserva ning Segametsa kinnistute omanikele ning viis läbi töökoosoleku

võimalike lahenduste leidmiseks.

Tulenevalt sellest, et Külaserva ning Segametsa kinnistud on pikad ja kitsad (ca 30 m) ning 5 m

laiuse transpordimaa välja mõõtmisel muutuvad veelgi kitsamaks, tegid kinnistute omanikud

ettepaneku kaasata detailplaneeringu menetlusse ka Ilo kinnistu, et tagada üldplaneeringus toodud

krundisuuruste korral sarnaselt Uuetoa tee elamukruntidega normaalse kujuga elamukrundid.

Sellest tulenevalt on esitatud Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute omanike poolt ühiselt

detailplaneeringu algatamise taotlus ning lisatud esialgne skeem-eskiislahendus võimaliku

jagamise ning juurdepääsuteede asetusega.

Esitatud skeemi ning taotluse kohaselt tehakse ettepanek kavandada elamukrunte üldplaneeringus

toodud suurustega (3 600 m2). Pedassaare elamuala ning uute kruntide vahele soovitakse jätta 50 m

laiune hoonestamata haljasala vöönd, mis suures osas ei jää planeeritavate kinnistute, vaid Männi-

Tülli (35201:002:1073), Männikäbi (35201:002:0937) ja Männituka (35201:002:1074)

kinnistutele.

Juurdepääs kavandatavatele kinnistutele on planeeritud läbi varasemalt kehtestatud planeeringuga

kavandatud Uuetoa tee ning ka Pedassaare teelt.

Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev kavandatava elamuala ning haljasala maa asetuse

osas. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Antud juhul on vajadus põhjendatud

asjaoluga, et varasema planeeringuga (Uuetoa I elamuala), on kavandatud elamuala ning seda

teenindav juurdepääsutee, mille eraldamiseks ning välja ehitamiseks on vajalik koostada uus

detailplaneering Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistutele. Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu

kohaselt on moodustatud elamukrundid, mille sihtotstarbeline kasutamine ei ole hetkel võimalik.

Salmistu külavanem edastas vallavalitsusele seisukoha (26.05.2020 nr 7-1/886-2), mille kohaselt

on külaelanike üldine seisukoht, et Salmistu külas on juba piisavalt detailplaneeringuid algatatud

ja kehtestatud, kuid seni müümata elamukrunte on väga palju ja väga pikka aega. Metsa- ja

rohevööndi arvelt uusi elamukrunte juurde ei tohiks planeerida. Ilo, Külaserva, Segametsa ühise

detailplaneeringu puhul ei saa nõus olla, et kavandatakse kehtivas üldplaneeringus ettenähtud

rohekoridori täielik täisehitus ja roheala. Krunt nr 1 puhul tuleks arvestada perspektiivse

kergliiklustee või parkimisala rajamiseks vajaliku alaga.

Kuusalu Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud taotlusega 08.06.2020

koosolekul ning otsustas mitte toetada detailplaneeringu algatamist, sest kinnistud asuvad valla

üldplaneeringu järgi valgel alal ning moodustavad Salmistu külas haljasvööndi elamupiirkondade

vahel. Komisjon soovitas huvitatud isikul (E.V.) algatada uus Uuetoa elamupiirkonna

detailplaneering, mille käigus näha ette olemasolevate kinnistute piiride muutmine ja

juurdepääsutee paigaldamine Uuetoa elamuala alale.

Kuusalu Vallavalitsus tutvus esitatud taotlusega 02.07.2020 istungil infopunktina ning leidis, et

mõistlik oleks jätkata Uuetoa tee äärde elamuala planeerimist, kuid mitte selles mahus, mida on

soovinud kinnistute omanikud, vaid tee äärse krundireana (ca 15 elamukrunti), sarnaselt Uuetoa

arendusalaga, nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid

metsa-alale. Kuna läheduses on üks vähestest avalikest juurdepääsudest ranna-alale (Tipu tee) ning

Salmistu küla vahel puudub võimalus parkimiseks, siis võiks kaaluda planeeritava ala külatee

poolsesse serva transpordimaa, parkla vms kavandamist.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS), anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) ning lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3

ja lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, KeHJS § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2

punkti 22 alusel.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KSH

eelhindamine (Lisa 1), mille kokkuvõtte kohaselt on mets väga oluliselt mõjutatav

keskkonnaelement, mille pindala planeeritava elluviimisel väheneb oluliselt. Planeeringuga

elluviimisel on tegemist pöördumatu rohekoridori muutmisega ja ulatusliku külailme

muutumisega. Kohalikud elanikud, kogukond on planeeringu algatamise ning metsa-alale

täiendavate elamukruntide rajamise vastu. Kogukonna vastuseis tugineb muuhulgas asjaolule, et

kehtiv üldplaneering ei näe ette kavandatavat tegevust. Kõikide mõjude kaalumiseks,

alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks tuleb algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist,

planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi, § 124 lõike 10,

mille kohaselt on planeerimisalase tegevuse, § 142 lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22, § 33 lõike 2 punkti 3 ja lõiked 3 – 5 ja

§ 35 lõike 5, detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, § 128

lõike 2 punkti 3 ja Kuusalu Vallavalitsuse 01.10.2020 ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks,

Kuusalu Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045), Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo

(35201:002:0203) kinnistute detailplaneering.

2. Algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine vastavalt lisas 1 toodud

eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.

4. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul

arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või

esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Värner Lootsmann

volikogu esimees

Lisa 1

Kuusalu Vallavolikogu

07. oktoober 2020 otsusele nr 46

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA

JA ILO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045),

Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo (35201:002:0203) kinnistute detailplaneeringu

algatamiseks. Esitatud skeemi ning taotluse kohaselt tehakse ettepanek kavandada elamukrunte

üldplaneeringus toodud suurustega (3 600 m2) ning jätta 50 m laiune hoonestamata haljasala vöönd

Ilo kinnistu lääneserva.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistud asuvad Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud

Kuusalu Vallavolikogu poolt 19.12.2001 otsusega nr 68) kohaselt osaliselt nn valgel alal ning

osaliselt haljasala maal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse

sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Planeeritav ala ei ole Kuusalu valla

üldplaneeringus reserveeritud elamuehitualana. Planeering on üldplaneeringut muutev.

Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või

algatada detailplaneering. Haljasalade maa reserveeritakse haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks

kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte

vähem kui 50 m laiuselt.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringuala asub Salmistu külas Pedassaare aiandusühistu vahetus läheduses. Planeeritav ala

on hoonestamata ja kaetud valdavalt metsaga. Planeeringuala haarab kolme kinnistut.

Planeeritav ala piirneb:

1. põhjast – Kuusalu-Valkla tee, Pedassaare tee 27, Soo ja Soo-Sarapiku kinnistutega;

2. idast – Uuetoa tee 3 kinnistuga;

3. kagust – Uuetoa tee 32 kinnistuga;

4. lõunast – Metsa-Peebu ja Kivi-Sarapiku kinnistutega;

5. edelast – Männi-Tülli kinnistuga;

6. läänest – Männituka, Pedassaare tee 29 ja 39 ning Männikäbi kinnistutega.

Maakasutus: Maakatastri andmetel on Külaserva maaüksus maatulundusmaa (pindala 16 350 m²).

Maaüksus koosneb metsamaast (9793 m²) ja looduslikust rohumaast (6233 m²). Maakatastri

andmetel on Segametsa maaüksus maatulundusmaa (pindala 19 144 m²). Maaüksus koosneb 100

% metsamaast. Maakatastri andmetel on Ilo maaüksus maatulundusmaa (pindala 5,92 ha).

Maaüksus koosneb metsamaast (5,43 ha) ja looduslikust rohumaast (0,49 ha).

Looduskeskkonna kirjeldus

Eesti maastikulise jaotuse kohaselt asub planeeringuala Põhja-Eesti rannikumadalikul, mis

paikneb Soome lahe kohal asuva jäätumiseelse kulutusnõo lõunaserval. Planeeringuala paikneb

karbonaadivaese kattega rannavallistiku paigastikul, kus esinevad ka karbonaadivaese kattega

meretasandiku paigastiku iseloomulikud tunnused. Rannikuvallitasandiku paigastikel leidub palju

20 - 30 meetri laiuseid ning vaevalt paari meetri kõrgusi rööbitisi palumänniku või nõmmeniiduga

liivavalle, mille vahel asuvad soostunud niitude või siirdesoo- ja rabaribasid. Karbonaadivaese

kattega meretasandiku paigastikus on pinnakatte valdavaks koostiseks liiv. Aluspõhja moodustab

agu- ja vanaladekonna kergelt kulutatavad terrigeensed settekivimid. Aluspõhja pealmise osa

moodustavad Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid. Pinnakatte paksus on

rannikumadaliku piires muutuv, olles keskmiselt 20-50 meetrit. Pinnakatte ja sellest tulenevad

pinnavormid on planeeringualal valdavalt Antsülusjärve, Litoriinamere ja Limneamere setted ja

tasandik.

Tegemist on valdavalt metsamaaga. Planeeringualal on enamus metsast lageraie korras raiutud.

Pisut üle hektari säilinud mets on männik, keskmise vanusega 60 aastat. Planeeringualal on kaitstud

põhjaveega ala. Vastavalt maa-ameti kaardirakendusele ei jää alale maavarasid.

Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatavale alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Eesti Looduse Infosüsteemi -

Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 29.07.2020) kaitsealasid, kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaitstavaid, ohustatud või haruldasi liike planeeringuala ei leidu.

Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi, jääkreostus)

Külaserva ja Ilo kinnistut läbib Aiandi-Kuu elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin). Eeldusel, et

olmejäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust,

pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Teadaolevalt planeeringualal jääkreostus puudub.

Puudub teave, et valla ettevõtetel oleks vaadelaval piirkonnal registreeritud oluline negatiivne

mõju.

Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad: Vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele (29.07.2020 seisuga) ei asu maaüksustel ega maaüksuste vahetus läheduses

kultuurimälestisi.

4. Planeeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.

Pöördumatu negatiivne mõju pinnasele avaldub hoonete ehitamisega, teede ja trasside rajamisega.

Samas antud tegevused on lühiajalised. Ehitamise käigus tallatakse pinnast ka väljaspool

ehitusalasid. Tallamisega hävib lokaalselt metsaalune taimkate ja kantakse transpordivahendite ja

ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld minema või puistatakse mujale metsaalusele.

Samas ei ole antud mõjud pikaajalised ja pöördumatud, kuna igal krundil on tegemist väikeelamu

ehitamisega. Elamute ehitamisel, teede ja trasside rajamisel kasutatav tehnoloogia peab vastama

parima võimaliku tehnika põhimõtetele, millega õhusaaste, müra jt ohud on minimeeritud.

Ehitamine ja sellega seonduvad tegevused ei oma kahjulikku mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile,

kui on täidetud kõik ehitusnõuded ja –eeskirjad.

Kavandatava tegevusega toimub pinnase ja taimkatte hävimine. Väljaehitamine mõjutab

pöördumatult otseselt ehitiste ja rajatiste alla jäävat ala. Planeeringuala senine metsamaa pindala

on 8,32 ha, planeeringu elluviimisel väheneb metsamaa pindala väga oluliselt.

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kulatiivne ja piiriülene mõju: Teadaolevalt ei

ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille

algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on

tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Planeeringuala asub riigipiirist eemal. Seega

planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ulatusliku planeeringuga ja

selle elluviimisel on mõju pöördumatu.

Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus: Planeeringuala

ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeringujärgne tegevuse elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne)

ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata eelkõige uute hoonete ja kommunikatsioonide rajamise

ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni

pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Planeeringu elluviimisel

suureneb liiklustihedus ja see teeb võimalikuks õnnetuste esinemise.

Detailplaneeringualal elamute ehitamisel, teede ja trasside rajamisel, kinni pidades kõigist

eeskirjadest ja ehitusnõuetest ei ole ette näha selliseid ohuallikaid, millega kaasneks olulisi

kahjustusi keskkonnale ja inimestele.

Ehitustegevusest tuleneva ajutine ja lühiealise müra puhul ei ole eeldatavalt tegemist norme

ületavate müratasemetega. Mõningane mõju inimese tervisele ja heaolule võib avalduda eelkõige

ehitamisel ja ekspluatatsioonil mõningase õhusaaste (ehitustehnika, sõiduautod, ala teenindav

tehnika heitgaasid) näol ning tekitada häiringuid transpordist tuleneva müra tõttu. Planeeringuala

lähiala elanikele ei ole välistatud lühiajaliselt ja perioodiliselt toimivad ebameeldivused

ehitusmüra näol, mille allikaks on ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Piirkonna

mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib halvendada ka teel muidu liikuva autotranspordi liikumine.

Ehitusmüra vähendamiseks tuleb ööseks ehitustegevus peatada.

Ehitustööde käigus võib minimaalset õhusaastet põhjustada ehitusmaterjalide puistes laadimine

ning ladustamine ehitusplatsil. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu

emissioone põhjustada. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod,

millega transporditakse puistematerjale ning muud ehitusel kasutatavad diiselmootoriga

transpordivahendid. Kuna ehitustööde mahud on väiksed, siis võib järeldada, et puistematerjalide

laadimine ja ladustamine ning diiselmootoriga transpordivahenditega kasutamine ei tekita

planeeringualal õhukaitsealaseid probleeme. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida

materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel,

ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei

teostata tugeva tuulega.

Kanalisatsioonitrasside rajamise negatiivsed mõjud on möödapääsmatud, arendades

detailplaneeringualal elamuehitust.

Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond:

Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ning ruumilist struktuuri oluliselt. Planeeringualale ei

kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised

väärtused maaüksusel ja lähiümbruses teadaolevalt puuduvad, seega võimalikku vastupanuvõimet

nimetatud väärtustele hinnatud pole.

Salmistu külavanem on edastanud vallavalitsusele seisukoha (26.05.2020 nr 7-1/886-2), mille

kohaselt on külaelanike üldine seisukoht selline, et Salmistu külas on juba piisavalt

detailplaneeringuid algatatud ja kehtestatud, kuid seni müümata elamukrunte on väga palju ja

protsess on kulgenud pikka aega. Metsa- ja rohevööndi arvelt uusi elamukrunte juurde ei tohiks

planeerida. Ilo, Külaserva, Segametsa ühise detailplaneeringu puhul torkab kohe silma ja millega

ei saa nõus olla, et kavandatakse kehtivas üldplaneeringus ettenähtud rohekoridori täielik täisehitus

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju:

Oluline kumulatiivne ja piiriülene mõju puudub. Detailplaneering ei saa täpselt ette näha

looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi.

5. Kokkuvõte

Keskkonda enam mõjutavateks tegevusteks on detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus

kinnistutel ja hilisemad kinnistutel elamisest tulenevad tegevused ning mõjuallikad: kütmine,

jäätme- ja reoveekäitlus, sademe- ja drenaaživee kogumise ning ärajuhtimise lahendused, liikluse

korraldamisest tulenev ja liikluskoormuse kasv. Mets on väga oluliselt mõjutatav

keskkonnaelement, mille pindala planeeritava elluviimisel väheneb oluliselt. Planeeringuga

elluviimisel on tegemist pöördumatu rohekoridori muutmisega. ja ulatusliku külailme

muutumisega. Kohalikud elanikud, kogukond on planeeringu algatamise ning metsa-alale

täiendavate elamukruntide rajamise vastu. Kogukonna vastuseis tugineb muuhulgas asjaolule, et

kehtiv üldplaneering ei näe ette kavandatavat tegevust. Kõikide mõjude kaalumiseks,

alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks tuleb algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Eelhinnangu koostas:

Elina Einaru

Keskkonnaspetsialist

Lisa 2

Kuusalu Vallavolikogu

07. oktoober 2020 otsusele nr 46

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA

JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU

LÄHTEÜLESANNE

Külaserva kinnistu:

Kinnistu pindala: 1,6 ha

Katastritunnus: 35201:002:0045.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Segametsa kinnistu:

Kinnistu pindala: 1,9 ha

Katastritunnus 35201:002:0136.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Ilo kinnistu:

Kinnistu pindala: 5,92 ha

Katastritunnus 35201:002:0203.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise

otsusest.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS

1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

2. Kuusalu valla üldplaneering.

II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistutest sarnaselt Uuetoa tee elamualaga uute elamukruntide

kavandamine ning Uuetoa tee väljaehitamiseks vajaliku transpordimaa kavandamine. Uued

elamukrundid kavandada vastavalt kehtivale üldplaneeringule minimaalselt 3600 m2

suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (ca 15 elamukrunti), nii et oleks tagatud Uuetoa tee

väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

2. Kuusalu-Valkla tee äärde parkimisala, transpordimaa kavandamine.

3. Uutele kruntidele sihtotstarvete, hoonestusala ja ehitusõiguste määramine.

4. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.

5. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

6. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID

1. Kuusalu valla üldplaneering.

IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1. Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD

1. Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.

2. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat).

3. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning

naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada

kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

1. Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama

olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke,

haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.

2. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse

ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“.

3. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus

jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu) kohta.

4. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu

kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas

esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale.

5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid

andmeid:

5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;

5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;

5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.

6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu

sh katmata terrasside alust maad.

7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja

liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil

ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja.

8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine.

Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.

9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud neid

leevendavad keskkonnatingimused.

10. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud

halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole

Kuusalu Vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning

perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib

toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist.

Kavandatava avaliku parkla, transpordimaa kasutus või omandamistingimused lepitakse

täiendavalt kokku planeeringu menetluse jooksul.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Päästeameti Põhja päästekeskus.

2. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.

3. Kinnistute omanikud.

4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või

kelle maakasutust kitsendatakse.

IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt

pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest.

2. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel

korrektuuride tegemiseks.

3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:

3.1 Väljavõtet üldplaneeringust;

3.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;

3.3 Eskiisi seletuskirja;

3.4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust,

põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust.

4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks

ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku

arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva

detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali

kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris).

6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub

maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

7. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu

Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja

ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu

kehtestamist.

9. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul

algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering

peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada

lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute

protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud

haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud

tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja

illustreeriv materjal.

10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu

materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf

failides, faili nimed sisuga kooskõlas). Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist

omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega.

11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele.

Lähteülesande koostas:

Kadi Raudla

planeeringute peaspetsialist

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet

[email protected]

15.01.2024 nr 7-1/231

Seisukoha küsimine Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele

Kuusalu Vallavolikogu 07.10.2020 otsusega nr 46 on algatatud Salmistu küla külaserva,

Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 401 lõikele 1

esitab Kuusalu Vallavalitsus teile seisukoha andmiseks Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning

Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa 1. KSH Aruanne

Lisa 2: Detailplaneeringu algatamise otsus

Margus Kirss

6066391