Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

KÄSKKIRJA lisa nr 1

Teehoiuvahendite eraldamine Pärnu linnale üleantud riigiteede 19113 Ranna tee, 19114

Audru-Valgeranna tee 19115 Kuldlõvi tee, 19279 Politseikooli tee ja 19288 Paikuse tee

teehoiu toetuseks

Vastavalt 2024. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015

määrusest nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 :

1.Üleantavate riigiteede teehoiu aastased toetussummad on alljärgnevad

1.1 19113 Ranna tee km 0-0,462 teehoiu aastane toetuse summa koos käibemaksuga

1697 eurot;

1.2 19114 Audru-Valgeranna tee km 0-0,93 teehoiu aastane toetuse summa koos

käibemaksuga 3826 eurot;

1.3 19115 Kuldlõvi tee km 0-0,315 teehoiu aastane toetuse summa koos käibemaksuga

1068 eurot.

1.4 19279 Politseikooli tee km 0-0,429 teehoiu aastane toetuse summa koos käibemaksuga

1566 eurot.

1.5 19288 Paikuse tee km 0-0,361 teehoiu aastane toetuse summa koos käibemaksuga

1485 eurot.

2. Finantsosakond eraldab ameti 2024.a eelarvest ühekordse maksena vahendid Pärnu

Linnavalitsusele 2024.a üleantavate riigiteede teehoiu kulude toetuseks 9 kuu eest alates

1.aprillist kuni 2024.aasta lõpuni kogusummas 5933,60 eurot ilma käibemaksuta millele

lisandub käibemaks 22% summas 1305,40 eurot alljärgnevalt:

Tee nr ja nimi Kokku 9 kuu eest, sealhulgas

tegevuskuludest teedega

seotud majanduskuludeks,

eelarve liik 20

konto 55

19113 Ranna tee

km 0-0,462

summa käibemaksuta 1043,44 €

käibemaks 229,56 €

summa käibemaksuta

1043,44 €

19114 Audru-Valgeranna

tee km 0-0,93

summa käibemaksuta 2351,64 €

käibemaks 517,36 €

summa käibemaksuta

2351,64 €

19115 Kuldlõvi tee

km 0-0,315

summa käibemaksuta 656,56 €

käibemaks 144,44 €

summa käibemaksuta

656,56 €

19279 Politseikooli tee

km 0-0,429

summa käibemaksuta 968,85 €

käibemaks 213,15 €

summa käibemaksuta

968,85 €

19288 Paikuse tee

km 0-0,361

summa käibemaksuta 913,11 €

käibemaks 200,89 €

summa käibemaksuta

913,11 €

Kokku summa käibemaksuta 5933,60 €

käibemaks 1305,40 €

summa käibemaksuta

5933,60 €

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Pärnu linna haldusterritooriumil asuvad riigi kõrvalmaanteed

19113 Ranna tee

19114 Audru-Valgeranna tee

19115 Kuldlõvi tee

19279 Politseikooli tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2024

2

1. Sissejuhatus

Pärnu Linnavalitsus esitas oma kirjaga 23.01.2024 nr 6-1/723 taotluse Pärnu maakonnas, Pärnu

linna haldusterritooriumil asuvate riigi kõrvalmaanteede 19113 Ranna tee, 19114 Audru-

Valgeranna tee, 19115 Kuldlõvi tee ja 19279 Politseikooli tee üleandmiseks kohalikuks teeks

koos teed teenindava transpordimaaga. Sama taotlusega täpsustati valla varasemat taotlust

19288 Paikuse tee transpordimaa osas; selle tee riigitee tunnustele vastavust on hinnatud varem

eraldi aruandega. Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse menetlemisel välja selgitada, kas

taotletav vara ei ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on vajalik kohaliku omavalitsuse

üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Taotluses põhjendatakse, et

- kohalike elanike ja ettevõtete huvides on linnal tee omanikuna võimalik efektiivsemalt

korraldada teel liiklust - kergliiklusteede võrgustikku arendamist külgnevalt sõiduteega,

parkimise korraldamist kui ka ühtse teehoiu korraldamist;

- kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse

ülesandeks muuhulgas korraldada antud vallas või linnas teede ehitamist ja korrashoidu;

- pidades silmas kohaliku kogukonna huve ja vajadusi, on põhjendatud eelnevalt nimetatud

tunnustele vastavate riigiteede taotlemine Pärnu linnale.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud tee vastavust riigitee tunnustele, et teha

järeldusotsus vara riigile vajalikkuse kohta ja riigitee säilitamiseks või kustutamiseks riigiteede

nimekirjast.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

3

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

4

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 192113 Ranna tee riigitee tunnuste hindamine

Riigi kõrvalmaantee 19113 Ranna tee km 0-0,462 (edaspidi tee) paikneb riigi transpordimaal

Pärnu maakonnas Pärnu linna haldusterritooriumil Valgeranna külas. Teemaa andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3168350, katastritunnus

15904:003:0411, pindala 4483 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

0,462 km pikkune tee on kantud teeregistrisse kõrvalmaanteena.

Teeregistri andmetel on tegemist 4,0 meetri laiuse asfaltbetoonkattega teega. Riigiteena

tupiktee, mis võimaldab ühenduse kohaliku teedevõrguga.

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

5

Joonis 1. 19113 Ranna tee km 0-0,462 Valgeranna külas (sinine joon punasel taustal).

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Tee üleandmisel kohalikuks teeks jätkub selle avalik kasutamine. Teel ei ole

piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Ranna teel on asulaväline liikluskord, lubatud suurim kiirus 50 km/h. Sõidutee kõrval

kergliiklusteed ei ole. Sõidukid ja kergliiklejad on ühes liiklusruumis. Teel ei ole bussipeatusi.

Kitsa sõidutee tõttu on liiklusmärkidega rakendatud sõidueesõiguse suund.

2022.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 365

autot/ööpäevas, sh sõidu- ja pakiautode osakaal 100%.

Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna teele on kehtestatud asulasisesele liikluskorrale

iseloomulik piirkiirus ning prevaleerib kohalik liiklus.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Riigiteena tupiktee, mis algab

kõrvalmaanteelt 19112 Valgeranna tee. Marsruut jätkub mööda kohalikku teed 1590126 Ranna

tee mereäärsesse Valgeranna puhkekeskusesse. Tee lõpust hargnevad juurdepääsuteed

erakinnistutele. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs Audru jõe ja mere äärsetele

6

kinnistutele. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti. Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni

tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Kitsal teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis paiskavad lume

teest eemale. Kuna tee on riigiteena tupik, ei ole Transpordiameti partneril hooldefirmal

võimalik optimeerida teehoolde tehnoloogilisi marsruute.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu koos kohalike teedega, parendada liikumistingimusi kohalike elanike ja ettevõtete

huvides.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee ei vasta teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. Riigitee 19113 Ranna tee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

19113 Ranna tee on 0,462 km pikkune, katte laius 4 m, liiklussagedus 365 autot/ööp.

Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi

poolset toetust summas 1697 €, sh teehoiukulu 1390,98 € ja käibemaks (22%) 306,02 €.

Kui tee üleandmine toimub eelarveaasta sees, kantakse proportsionaalne toetussumma KOV

eelarvesse otse Transpordiameti eelarvest.

5. 19113 Ranna tee km 0-0,462 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kõrvalmaantee 19113 Ranna tee km 0-0,462 paikneb riigile kuuluval transpordimaal.

Riigiteena tupiktee, mis algab ristmikult kõrvalmaanteega 19112 ja jätkumarsruudiks on

kohalik tee 1590126 Ranna tee. Teeregistri andmetel on tegemist 4,0 meetri laiuse

asfaltbetoonkattega sõiduteega. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks juurdepääs Audru jõe ja mere

äärsetele kinnistutele. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Ranna teel on asulaväline liikluskord, lubatud suurim kiirus 50 km/h. Sõidutee kõrval

kergliiklusteed ei ole. Sõidukid ja kergliiklejad on ühes liiklusruumis. Teel ei ole bussipeatusi.

Kitsa sõidutee tõttu on liiklusmärkidega rakendatud sõidueesõiguse suund.

2022.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 365

autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 100%.

Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada alevikus

ühtselt teehoidu koos teiste kohalike teedega, parendada liikumistingimusi kohalike elanike ja

ettevõtete huvides.

7

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus 19113 Ranna tee km 0-0,462

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 1 19113 Ranna tee km 0-0,462 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamise kokkuvõttena Pärnu linna haldusterritooriumil

Valgeranna külas paiknev praegune kõrvalmaantee 19113 Ranna tee ei vasta riigitee

tunnustele. Transpordiameti valduses olev, teed teenindav transpordimaa ei ole peale tee

üleandmist vajalik riigiteede hoiu korraldamiseks.

Pärnu linna taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasjade riigilt tasuta

omandamisega saaks rahuldada. Senise riigitee omaniku ülesannete üleandmisega kohalikule

omavalitsusele antakse riigi poolt kaasa iga-aastane teehoiu rahastuse toetus summas 1697 €,

sh teehoiukulu 1390,98 € ja käibemaks (22%) 306,02 €.

6. 19114 Audru-Valgeranna tee riigitee tunnuste hindamine

Riigile kuuluv kõrvalmaantee 19114 Audru-Valgeranna tee km 0-0,93 (edaspidi teeosa)

paikneb riigi transpordimaal Pärnu maakonnas Pärnu linna haldusterritooriumil Audru

alevikus. Teemaa andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6723650, katastritunnus

15904:003:0408, pindala 10214 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

0,93 km pikkune riigile kuuluv teelõik on kantud teeregistrisse kõrvalmaanteena, mis on

algusosaks 2,870 km pikkusest tervikteest 19114 Audru-Valgeranna tee. Alates riigile kuuluva

teeosa lõpust km 0,93 kuni terviktee lõpuni on selle koosseisus Pärnu linnale kuuluv kohalik

tee 1590127 Valgeranna allee.

Teeregistri andmetel on tegemist 6,0 meetri laiuse mustkattega teega.

Teeosa asukoht on näidatud joonisel 2.

8

Joonis 2. 19114 Audru-Valgeranna tee km 0-0,93 Audru alevikus (punane joon).

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

6.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Tee üleandmisel kohalikuks teeks jätkub selle avalik kasutamine. Teel ei ole

piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Teeosa vastab riigitee tunnusele.

6.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Audru alevikus paiknev Audru-Valgeranna tee km 0-0,93 on ühtlasi aleviku põhitänavaks,

liikluspinna nimi Pärna tänav. Teeosal on liiklusmärkidega kehtestatud asulasisene liikluskord,

kogu ulatuses on kiiruspiirang 30 km/h. Sõidutee kõrval on munitsipaalmaal kohalik

kergliiklustee. Teeosal on bussipeatused, prevaleerib kohalik liiklus.

2022.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 604

autot/ööpäevas, sh sõidu- ja pakiautode osakaal 97%.

Teeosa ei vasta riigitee tunnusele, sest kogu lõigul on kehtestatud asulasisene liikluskord ning

valdavalt on teel kohalik liiklus.

9

6.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Riigiteede võrgus tupiktee, mis algab

kõrvalmaanteelt 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee, jätkumarsruut kulgeb mööda kohalikku

teed 1590127 Valgeranna allee. Tiheasustusalal paiknevale teeosale suubuvad kohalikud- ja

erateed, mahasõidud kinnistutele. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääsud

kõrvaltänavatele ja erakinnistutele. Jätkumarsruuti pidi pääseb liiklus Valgerannas mere äärde.

Teeosa ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Teeosa ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

6.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Kitsal põlispuudega ääristatud asulatänaval ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel

lumetõrjel kasutada asulavälisele riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis

paiskavad lume teest eemale. Kuna teeosa on riigiteena tupik, ei ole Transpordiameti partneril

hooldefirmal võimalik optimeerida teehoolde tehnoloogilisi marsruute.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu koos kohalike teedega, parendada liikumistingimusi kohalike elanike ja ettevõtete

huvides.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Teeosa vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

7. 19114 Audru-Valgeranna tee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

19114 Audru-Valgeranna tervikteest kohalikule omavalitsusele üleantav riigile kuuluv teeosa

km on 0,93 km pikkune, katte laius 6 m, liiklussagedus 604 autot/ööp. Teeomaniku ülesannete

üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust summas 3826

€, sh teehoiukulu 3136,07 € ja käibemaks (22%) 689,93 €.

Kui tee üleandmine toimub eelarveaasta sees, kantakse proportsionaalne toetussumma KOV

eelarvesse otse Transpordiameti eelarvest.

8. 19114 Audru-Valgeranna tee riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

19114 Audru-Valgeranna tee terviktee 0,93 km pikkune riigile kuuluv teelõik on kantud

teeregistrisse kõrvalmaanteena. Alates riigile kuuluva teeosa lõpust km 0,93 kuni terviktee

lõpuni on selle koosseisus Pärnu linnale kuuluv kohalik tee 1590127 Valgeranna allee.

Teeosa paikneb riigile kuuluval transpordimaal. Riigiteede võrgus tupiktee, mis algab

kõrvalmaanteelt 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee, jätkumarsruut kulgeb mööda kohalikku

teed 1590127 Valgeranna allee. Tiheasustusalal paiknevale teeosale suubuvad kohalikud- ja

erateed, mahasõidud kinnistutele. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääsud

10

kõrvaltänavatele ja erakinnistutele. Jätkumarsruuti pidi pääseb liiklus Valgerannas mere äärde.

Teeosa ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Audru alevikus paiknev teeosa on ühtlasi aleviku põhitänavaks liikluspinna nimega Pärna

tänav. Teeosal on liiklusmärkidega kehtestatud asulasisene liikluskord, kogu ulatuses on

kiiruspiirang 30 km/h. Sõidutee kõrval on munitsipaalmaal kohalik kergliiklustee. Teeosal on

bussipeatused.

2022.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 604

autot/ööpäevas, sh sõidu- ja pakiautode osakaal 97%.

Tee teenindab valdavalt kohalikku liiklust. Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks

kohalikul omavalitsusel korraldada alevikus ühtselt teehoidu koos teiste kohalike teedega,

parendada liikumistingimusi kohalike elanike ja ettevõtete huvides.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 2.

Riigitee tunnus 19114 Audru-Valgeranna tee km 0-0,93

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 19114 Audru-Valgeranna tee km 0-0,93 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamise kokkuvõttena Pärnu linna haldusterritooriumil Audru

alevikus paikneva praeguse kõrvalmaantee 19114 Audru-Valgeranna tee terviktee osa km 0-

0,93 ei vasta riigitee tunnustele. Transpordiameti valduses olev, teed teenindav transpordimaa

ei ole peale tee üleandmist vajalik riigiteede hoiu korraldamiseks. Teeosa üleandmisel

kohalikuks teeks kustutatakse teeregistrist kogu riigi terviktee 19114 Audru-Valgeranna tee.

Pärnu linna taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasja riigilt tasuta

omandamisega saaks rahuldada. Senise riigitee omaniku ülesannete üleandmisega kohalikule

omavalitsusele antakse riigi poolt kaasa iga-aastane teehoiu rahastuse toetus summas 3826 €,

sh teehoiukulu 3136,07 € ja käibemaks (22%) 689,93 €.

9. 19115 Kuldlõvi tee riigitee tunnuste hindamine

Riigi kõrvalmaantee 19115 Kuldlõvi tee km 0-0,315 (edaspidi tee) paikneb riigi transpordimaal

Pärnu maakonnas Pärnu linna haldusterritooriumil Papsaare külas. Teemaa andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6682550, katastritunnus

15904:003:0403, pindala 5597 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

0,315 km pikkune asfaltbetoonkattega tee on kantud teeregistrisse kõrvalmaanteena.

11

Teeregistri andmetel on tegemist 6,0 meetri laiuse sõiduteega, katte laius 7,0 m. Riigiteena

tupiktee.

Tee asukoht on näidatud joonisel 3.

Joonis 3. 19115 Kuldlõvi tee km 0-0,315 Papsaare külas (punane joon)

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

9.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Tee üleandmisel kohalikuks teeks jätkub selle avalik kasutamine. Teel ei ole

piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

9.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Kuldlõvi teel on asulaväline liikluskord. Liikluskorraldusvahenditega ei ole piiranguid

kehtestatud, aga liikluskeskkond piirab sõidukiiruseks pigem 50-60 km/h. Sõidutee kõrval

kergliiklusteed ei ole. Sõidukid ja kergliiklejad on ühes liiklusruumis. Teel ei ole bussipeatusi.

Teel on kohalik liiklus juurdepääsuks kinnistutele.

2022.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 59 autot/ööpäevas,

sh sõidu- ja pakiautode osakaal 94%.

Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele, sest asulavälisel teel on ainult kohalik liiklus.

12

9.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Riigiteede võrgus tupiktee, mis algab

Papsaare külas tugimaanteelt 60 Pärnu-Lihula tee ja lõppeb endise Kuldlõvi trahteri juures.

Teelt hargneb tupik kohalik tee 1590121 Maret-Tooma tee. Jätkumarsruut võimaldab mööda

erateid juurdepääsu teistele erakinnistutele. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks ongi

juurdepääsud erakinnistutele. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

9.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid. Kuna tee on riigiteena tupik, ei ole Transpordiameti

partneril hooldefirmal võimalik optimeerida teehoolde tehnoloogilisi marsruute.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu koos kohalike teedega, parendada liikumistingimusi kohalike elanike ja ettevõtete

huvides.

Tee ei vasta teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

10. 19115 Kuldlõvi tee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

19115 Kuldlõvi tee on 0,315 km pikkune, asfaltbetoonist katte laius on 7 m, liiklussagedus 59

autot/ööp. Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele

riigi poolset toetust summas 1068 €, sh teehoiukulu 875,41 € ja käibemaks (22%) 192,59 €.

Kui tee üleandmine toimub eelarveaasta sees, kantakse proportsionaalne toetussumma KOV

eelarvesse otse Transpordiameti eelarvest.

11. 19115 Kuldlõvi tee riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kõrvalmaantee 19115 Kuldlõvi tee km 0-0,315 paikneb riigile kuuluval transpordimaal.

Tegemist 7 m laiuse asfaltbetoonist kattega teega. Riigiteede võrgus tupiktee, mis algab

Papsaare külas tugimaanteelt 60 Pärnu-Lihula tee lõppeb endise Kuldlõvi trahteri juures. Teelt

hargneb tupik kohalik tee 1590121 Maret-Tooma tee. Jätkumarsruut võimaldab mööda erateid

juurdepääsu teistele erakinnistutele. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks ongi juurdepääsud

erakinnistutele. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Sõidukid ja kergliiklejad on samas liiklusruumis. Liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine

ööpäevane liiklussagedus 59 autot/ööpäevas, sh sõidu- ja pakiautode osakaal 94%. Tee

teenindab ainult kohalikku liiklust. Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul

omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu koos teiste kohalike teedega, parendada

liikumistingimusi kohalike elanike ja ettevõtete huvides.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 3.

13

Riigitee tunnus 19115 Kuldlõvi tee km 0-0,315

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 3 19115 Kuldlõvi tee km 0-0,315 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamise kokkuvõttena Pärnu linna haldusterritooriumil

Papsaare külas paiknev praegune kõrvalmaantee 19115 Kuldlõvi tee ei vasta riigitee tunnustele.

Transpordiameti valduses olev, teed teenindav transpordimaa ei ole peale tee üleandmist

vajalik riigiteede hoiu korraldamiseks.

Pärnu linna taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasja riigilt tasuta

omandamisega saaks rahuldada. Senise riigitee omaniku ülesannete üleandmisega kohalikule

omavalitsusele antakse riigi poolt kaasa iga-aastane teehoiu rahastuse toetus summas 1068 €,

sh teehoiukulu 875,41 € ja käibemaks (22%) 192,59 €.

12. 19279 Politseikooli tee riigitee tunnuste hindamine

Riigi kõrvalmaantee 19279 Politseikooli tee km 0-0,429 (edaspidi tee) paikneb riigi

transpordimaal Pärnu linna haldusterritooriumil Paikuse alevis. Teemaa andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8401250, katastritunnus

56801:001:0645, pindala 3737 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

0,429 km pikkune, 4,3 m laiune asfaltbetoonkattega tee on teeregistrisse kantud

kõrvalmaanteena.

Tee asukoht on näidatud joonisel 4.

14

Joonis 4. 19279 Politseikooli tee Paikuse alevis (peenike sinine joon punasel taustal).

Tee alguspunkt on Paikuse alevis ristmikul tugimaanteega 59 Pärnu-Tori. Riigiteena tupiktee,

mis võimaldab juurdepääsu hoonestatud kinnistutele. Riigitee lõpus ristmikult hargnevad

juurdepääsuteed haridusasutusele ja sektsioonelamutele.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

12.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

12.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord, kusjuures liiklusmärgiga 382 „Kiiruspiirangu

ala“ on kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus 30 km/h. Sõidutee on osaliselt valgustatud.

Sõidutee kõrval paikneb väljaspool riigi transpordimaad haljasribaga eraldatud ja valgustatud

kohalik jalakäijate- jalgratturite tee 5680409 Kooli kergliiklustee. Teel ei ole ühistranspordi

peatusi. 2019.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 283

autot/ööpäevas, sh sõidu- ja pakiautode osakaal 100%. Tee teenindab valdavalt kohalikku

liiklust ja alevis on sellel jaotustänava funktsioon. Liikluspinna nimeks on Kooli tee, mis on ka

riigitee ääres paiknevatele hoonetele aadress-süsteemiks.

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna teel on asulasisene liikluskord ja prevaleerib kohalik

liiklus.

15

12.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Alevis hoonestatud alal paikneva

jaotustänavana ei ühenda see riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

12.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Asulasisesel kitsal teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku,

mis paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on

ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist. Tupikteel ei ole võimalik optimeerida tee korrashoiu

tehnoloogilisi marsruute.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel piirkonnas ühtselt

korraldada teehoidu ja asulasisest liiklust, parendada liikuvust kohalike elanike ja asutuste

huvides.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee ei vasta teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

13. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

19279 Politseikooli tee on 0,429 km pikkune, katte laius 4,3 m, liiklussagedus 283 autot/ööp.

Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi

poolset toetust summas 1576 €, sh teehoiukulu 1291,80 € ja käibemaks (22%) 284,20 €.

Kui tee üleandmine toimub eelarveaasta sees, kantakse proportsionaalne toetussumma KOV

eelarvesse otse Transpordiameti eelarvest.

14. 19279 Politseikooli tee km 0-0,429 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

0,429 km pikkune, 4,3 m laiune asfaltbetoonkattega 19279 Politseikooli tee on teeregistrisse

kantud kõrvalmaanteena.

Riigiteena tupiktee, mis võimaldab juurdepääsu hoonestatud kinnistutele. Riigitee lõpus

ristmikult hargnevad juurdepääsuteed haridusasutusele ja sektsioonelamutele.

Tee ei ühenda see riigile olulisi sihtkohti, kuna paikneb linnalises asulas hoonestatud salal.

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord, kusjuures liiklusmärgiga 382 „Kiiruspiirangu

ala“ on kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus 30 km/h. Sõidutee on osaliselt valgustatud.

Sõidutee kõrval paikneb väljaspool riigi transpordimaad haljasribaga eraldatud ja valgustatud

16

kohalik jalakäijate- jalgratturite tee 5680409 Kooli kergliiklustee. Teel ei ole ühistranspordi

peatusi. 2019.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 283

autot/ööpäevas, sh sõidu- ja pakiautode osakaal 100%. Tee teenindab valdavalt kohalikku

liiklust ja alevis on sellel jaotustänava funktsioon.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 4.

Riigitee tunnus 19279 Politseikooli tee km 0-0,429

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 4 19279 Politseikooli tee km 0-0,429 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Hindamisaruande kokkuvõttena Paikuse alevis paiknev praegune riigitee 19279 Politseikooli

tee km 0-0,429 ei vasta riigitee tunnustele, kuna tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning seal

ei ole kehtestatud asulavälist liikluskorda. Transpordiameti valduses olev, teed teenindav

transpordimaa ei ole peale tee üleandmist vajalik riigitee hoiu korraldamiseks.

Pärnu linna taotluse 19279 Politseikooli tee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasjade

riigilt tasuta omandamisega saaks rahuldada. Senise riigitee omaniku ülesannete üleandmisega

kohalikule omavalitsusele antakse riigi poolt kaasa iga-aastane teehoiu rahastus summas 1576

€, sh teehoiukulu 1291,80 € ja käibemaks (22%) 284,20 €.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu on Transpordiametil vaja enne kinnisasjade

tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt

ministeeriumilt.

15. Hindamisaruande kokkuvõte

Pärnu Linnavalitsus esitas oma kirjaga 23.01.2024 nr 6-1/723 taotluse Pärnu maakonnas, Pärnu

linna haldusterritooriumil asuvate riigi kõrvalmaanteede 19113 Ranna tee, 19114 Audru-

Valgeranna tee, 19115 Kuldlõvi tee ja 19279 Politseikooli tee üleandmiseks kohalikuks teeks

koos teed teenindava transpordimaaga.

Taotluses põhjendatakse, et

- kohalike elanike ja ettevõtete huvides on linnal tee omanikuna võimalik efektiivsemalt

korraldada teel liiklust - kergliiklusteede võrgustikku arendamist külgnevalt sõiduteega,

parkimise korraldamist kui ka ühtse teehoiu korraldamist;

17

- kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse

ülesandeks muuhulgas korraldada antud vallas või linnas teede ehitamist ja korrashoidu;

- pidades silmas kohaliku kogukonna huve ja vajadusi, on põhjendatud eelnevalt nimetatud

tunnustele vastavate riigiteede taotlemine Pärnu linnale.

Ülalnimetatud kõrvalmaanteid teenindavad kokku 4 riigi transpordimaa üksust, mis on kantud

kinnistusraamatusse. Teega kinnisasjade üleandmisele eelnevalt ei ole vaja teha

maakorraldustöid.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tuvastas, et Pärnu linna taotluse 4 riigitee

üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasjade riigilt tasuta omandamisega saaks rahuldada.

Taotletavad riigiteed 19113 Ranna tee, 19114 Audru-Valgeranna tee, 19115 Kuldlõvi tee ja

19279 Politseikooli tee kogupikkusega 2,136 km ei vasta riigitee tunnustele ja need võib koos

riigi transpordimaaga tasuta üle anda Pärnu linnale seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Nelja riigitee üleandmisel kohalikuks teeks antakse Pärnu linnale iga-aastaselt Transpordiameti

eelarve vähendamisena toetust kogusummas 8167 eurot (koos käibemaksuga 22%).

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu on Transpordiametil vaja enne kinnisasjade

tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt

ministeeriumilt.

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Pärnu linna haldusterritooriumil Paikuse alevis asuv riigi kõrvalmaantee

19288 Paikuse tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2023

2

1. Sissejuhatus

Pärnu Linnavalitsus esitas oma kirjaga 06.06.2023 nr 6-1/5214 taotluse Pärnu maakonnas,

Pärnu linna haldusterritooriumil Paikuse alevis asuva riigi kõrvalmaantee 19288 Paikuse tee

üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava transpordimaa üksusega 56801:001:0644.

Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei

ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Taotluses põhjendatakse, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on

omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada antud vallas või linnas teede ehitamist ja

korrashoidu. Pidades silmas kohaliku kogukonna huve ja vajadusi on Pärnu linn huvitatud

nimetatud kinnistu koos sellel olevate rajatistega omandamisest.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud tee vastavust riigitee tunnustele, et teha

järeldusotsus vara riigile vajalikkuse kohta ja riigitee säilitamiseks või kustutamiseks riigiteede

nimekirjast.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

3

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

4

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 19288 Paikuse tee riigitee tunnuste hindamine

Riigi kõrvalmaantee 19288 Paikuse tee (edaspidi tee) paikneb riigi transpordimaal Pärnu linna

haldusterritooriumil Paikuse alevis. Kinnistute andmed:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8209750, katastritunnus

56801:001:0644, pindala 136 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 20299050, katastritunnus

62401:001:1212, pindala 4710 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand. Pärnu

Linnavalitsus on oma taotlusest selle maaüksuse ekslikult välja jätnud. Kogu tee üleandmisel

on ka see vajalik, sest sellel maaüksusel on 18 m pikkuselt tee algusosa. Samal maaüksusel

paikneb osaliselt ka olemasolev kohalik tee 5680402 Paide mnt kergliiklustee.

0,361 km pikkune tee on teeregistrisse kantud kõrvalmaanteena.

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. 19288 Paikuse tee Paikuse alevis (peenike sinine joon punasel taustal).

5

Terviktee alguspunkt on Paikuse alevis ristmikul tugimaanteega 59 Pärnu-Tori. Teeregistri

andmetel on tegemist 6,0 meetri laiuse mustkattega sõiduteega. Tupiktee, mis võimaldab

juurdepääsu kaubanduskeskusele ja teistele hoonestatud erakinnistutele. Tee lõppeb

juurdepääsuga hoonestatud munitsipaalmaale. Teele suubuvad kohalikud kõrvaltänavad.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord, kusjuures liiklusmärgiga 382 „Kiiruspiirangu

ala“ on kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus 30 km/h. Sõidutee kõrval kergliiklusteed ei ole.

Teel ei ole ühistranspordi peatusi.

2019.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 257

autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 99%, veoautod ja bussid 1%. Tee teenindab valdavalt

kohalikku liiklust ja sellel on kõrvaltänava funktsioon. Teega paralleelselt ca 30 m kaugusel

kulgeb kohalik tänav Pärnade puiestee, mis on ka riigitee kõrval paiknevate hoonetele aadress-

süsteemiks.

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna teel on asulasisene liikluskord ja prevaleerib kohalik

liiklus.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Tupikeena ei ühenda see riigile olulisi

sihtkohti, kuna paikneb linnalises asulas tihehoonestusalal.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Asulasisesel teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku,

mis paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on

ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu ja asulasisest liiklust piirkonna tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust

kohalike elanike ja ettevõtete huvides.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

6

4. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

19288 Paikuse tee on 0,361 km pikkune, katte laius 6 m, liiklussagedus 257 autot/ööp.

Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi

poolset toetust summas 1485 €, sh teehoiukulu 1237,5 € ja käibemaks (20%) 247,5 €.

Kui tee üleandmine toimub eelarveaasta sees, kantakse proportsionaalne toetussumma KOV

eelarvesse otse Transpordiameti eelarvest.

5. 19288 Paikuse tee km 0-0,361 riigitee tunnuste hindamise

kokkuvõte

Pärnu Linnavalitsus esitas oma kirjaga 06.06.2023 nr 6-1/5214 taotluse Pärnu maakonnas,

Pärnu linna haldusterritooriumil Paikuse alevis asuva riigi kõrvalmaantee 19288 Paikuse tee

üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava transpordimaa üksusega 56801:001:0644. Taotluses põhjendatakse, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on

omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada antud vallas või linnas teede ehitamist ja

korrashoidu, mistõttu taotluses kirjeldatud riigivara, sh kinnisasjal paiknevate teerajatiste

üleandmine peaks toimuma tasuta.

Tegelikult paikneb tee algusosa 18 m pikkuselt ka teisel riigile kuuluval maaüksusel

katastritunnusega 62401:001:1212, mis on taotlusest ekslikult välja jäänud. Sellel maaüksusel

paikneb osaliselt ka olemasolev kohalik tee 5680402 Paide mnt kergliiklustee.

Teeregistri andmetel on 0,361 km pikkune tee 6,0 meetri laiune, mustkattega. Tupiktee, mis

võimaldab juurdepääsu kaubanduskeskusele ja teistele hoonestatud erakinnistutele. Terviktee

alguspunkt on Paikuse alevis ristmikul tugimaanteega 59 Pärnu-Tori. Tee lõppeb juurdepääsuga

hoonestatud munitsipaalmaale. Tupikeena ei ühenda see riigile olulisi sihtkohti, kuna paikneb

linnalises asulas tihehoonestusalal.

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord, kusjuures liiklusmärgiga 382 „Kiiruspiirangu

ala“ on kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus 30 km/h. 2019.a liiklusloenduse andmetel oli

teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 257 autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 99%,

veoautod ja bussid 1%. Tee teenindab valdavalt kohalikku liiklust ja sellel on kõrvaltänava

funktsioon.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

7

Riigitee tunnus 19288 Paikuse tee km 0-0,361

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 1 19288 Paikuse tee km 0-0,361 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Hindamisaruande kokkuvõttena Paikuse alevis paiknev praegune riigitee 19288 Paikuse tee km

0-0,361 ei vasta riigitee tunnustele, kuna tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning seal ei ole

kehtestatud asulavälist liikluskorda. Transpordiameti valduses olev, teed teenindav

transpordimaa ei ole peale tee üleandmist vajalik riigitee hoiu korraldamiseks.

Pärnu linna taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasjade riigilt tasuta

omandamisega saaks rahuldada. Senise riigitee omaniku ülesannete üleandmisega kohalikule

omavalitsusele antakse riigi poolt kaasa iga-aastane teehoiu rahastus summas 1485 €, sh

teehoiukulu 1237,5 € ja käibemaks 247,5 €.

Riigitee üleandmise menetluse jätkamise eelduseks on, et Pärnu Linnavalitsus täiendab oma

esialgset taotlust, lisades sinna ka tee algusosa teenindava maaüksuse katastritunnusega

62401:001:1212.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu on Transpordiametil vaja enne kinnisasjade

tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt

ministeeriumilt.

KÄSKKIRI

Tallinn 26.03.2024 nr 1.1-1/24/49

Riigivarade otsustuskorras tasuta võõrandamine

(Pärnu linn 6 kinnisasja)

Pärnu Linnavalitsus esitas 23.01.2024 kirjaga nr 6-1/723 Transpordiametile ettepaneku Pärnu

maakonnas, Pärnu linna haldusterritooriumil asuvate riigiteede 19288 Paikuse tee

(56801:001:0644), 19288 Paikuse tee T1 (62401:001:1212), 19279 Politseikooli tee

(56801:001:0645), 19114 Audru-Valgeranna tee (15904:003:0408), 19115 Kuldlõvi tee

(15904:003:0403) ja 19113 Ranna tee (15904:003:0411) üleandmiseks kohalikeks teedeks koos

teid teenindavate transpordimaadega, et tee omanikuna kohalike elanike ja ettevõtete huvides

võimalikult efektiivselt korraldada liiklust, arendada kergliiklusteede võrgustikku külgnevalt

sõiduteega, parkimist ja ühtset teehoidu.

Transpordiamet koostas 2023 ja 2024 aastal punktides 1.1-1.6 nimetatud riigiteede kinnisasjade

kohta riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanded ning tuvastas, et kõik teed teenindavad

valdavalt kohalikku liiklust, neil on kõrvaltänava funktsioon või on tupikteed ning ei ole peale

teede üleandmist kohalikule omavalitsusele vajalikud riigiteede hoiu korraldamiseks. Nimetatud

teed ei vasta riigitee tunnustele ja võib koos riigi transpordimaadega tasuta üle anda Pärnu linnale.

19288 Paikuse tee T1 kinnisasjal paikneb osaliselt ka olemasolev kohalik tee 5680402 Paide mnt

kergliiklustee.

Pärnu Linnavalitsus on 13.11.2023 korraldusega nr 725, 26.02.2024 korraldusega nr 122 ja

18.03.2024 korraldusega nr 172 taotlenud punktides 1.1-1.6 nimetatud kinnisasjade tasuta

võõrandamist Pärnu linnale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja majandus-

ja taristuministri 15.11.2021 käskkirjaga nr 227 ja kliimaministri 04.05.2023 käskkirjaga nr 75

„Majandus- ja taristuministri 15.11.2021 käskkirja nr 227 „Volituste andmine

Transpordiametile“ muutmine“, Pärnu Linnavalitsuse 23.01.2024 kirjaga nr 6-1/723, Pärnu

Linnavalitsuse 13.11.2023 korraldusega nr 725, 26.02.2024 korraldusega nr 122 ja 18.03.2024

korraldusega nr 172 (Transpordiameti dokumendiregistris registreeritud korraldused nr 8-

4/23/12908-1 ja 8-4/24/1132-2) ja Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019 määruse nr 15 „Linnavara

valitsemise kord” § 5 lõikega 1 ning kliimaministri 24.10.2023 kirjaga nr 19-29/23/4959

„Riigiteedega maaüksuste tasuta võõrandamise taotluste kooskõlastamine“ ja 16.02.2024 kirjaga

nr 19-29/24/909 „Riigiteedega maaüksuste tasuta võõrandamise ja kohaliku teega maaüksuse

2

tasuta riigile omandamise taotluste kooskõlastamine“ ning vastavalt 2024. aasta riigieelarve

seaduse §-le 9, Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrusele nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ § 82 otsustan:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Kliimaministeeriumi valitsemisel ja Transpordiameti

valduses olevad kinnisasjad Pärnu linnale (Pärnu Linnavalitsuse, registrikood 75000064, Suur-

Sepa tn 16, Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks järgnevalt:

1.1 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis asuv 19288 Paikuse tee kinnisasi (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 8209750, katastritunnus 56801:001:0644,

pindala 4710 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood

KV9693);

1.2 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis asuv 19288 Paikuse tee T1 kinnisasi (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 20799050, katastritunnus 62401:001:1212,

pindala 136 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood

KV91394);

1.3 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis asuv 19279 Politseikooli tee kinnisasi (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 8401250, katastritunnus 56801:001:0645,

pindala 3737 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood

KV9692);

1.4 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Audru alevikus asuv 19114 Audru-Valgeranna tee kinnisasi

(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 6723650, katastritunnus

15904:003:0408, pindala 10214 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri

objekti kood KV6048);

1.5 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Papsaare külas asuv 19115 Kuldlõvi tee kinnisasi (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 6682550, katastritunnus 15904:003:0403,

pindala 5597 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood

KV6049);

1.6 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Valgeranna külas asuv 19113 Ranna tee kinnisasi (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3168350, katastritunnus 15904:003:0411,

pindala 4483 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6047).

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasjade võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. üleantavate teede maade ja rajatiste bilansilised väärtused tasuta võõrandamisel on:

2.1.1. 19288 Paikuse tee kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus 31.03.2024 seisuga 39,50 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise

bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 39,50 eurot.

2.1.2. 19288 Paikuse tee T1 kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa

bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2024 seisuga 34,76 eurot ja kinnisasjal

asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 34,76 eurot.

2.1.3. 19113 Ranna tee kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus 31.03.2024 seisuga 39,50 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise

bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 39,50 eurot.

3

2.1.4. 19114 Audru-Valgeranna tee kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa

bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2024 seisuga 78,99 eurot ja kinnisasjal

asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 2419,31 eurot. Kokku 2498,30

eurot.

2.1.5. 19115 Kuldlõvi tee kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus 31.03.2024 seisuga 39,50 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise

bilansilise maksumuse jääkväärtus on 1114,60 eurot. Kokku 1154,10 eurot.

2.1.6. 19279 Politseikooli tee kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa

bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2024 seisuga 31,57 eurot ja kinnisasjal

asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 31,57 eurot.

2.2. Pärnu linn on kohustatud omandatavaid kinnisasju kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasjad omandanud isikult

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti

vara väärtusest nende võõrandamise hetkel;

2.3. Kui Pärnu linn võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktides 1.1-1.6 nimetatud

RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasjad, peab ta hüvitama riigile 50

protsenti vara harilikust väärtusest, mis nendel oli tema poolt omandamise hetkel, välja

arvatud § 33 lõikes 10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31

nimetatud hüvitise suurusest maha Pärnu linna poolt kinnisasjadele tehtud kasulikud

kulutused, kui nendega on kinnisasju oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui

kohaliku omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavatele

kinnisasjadele hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasjad talle üle

andis;

2.4. kui Pärnu linn võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasjad või

seab nendele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku

juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasjad või hoonestusõiguse või seab omandatud

kinnisasjadele hoonestusõiguse;

2.5. Pärnu Linnavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatavate

kinnisasjade võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.6. kinnisasjade võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Pärnu Linnavalitsus;

2.7. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivarade võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse lääne osakonna ja Pärnu linna volitatud isikutel vormistada

lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivarade valduste üleandmise-vastuvõtmise aktid.

Kinnisasjad antakse üle 01.04.2024 seisuga.

5. lugeda kinnisasjade omandid üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

4

7. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endiste riigiteede hoiu

toetuste määramiseks Pärnu Linnavalitsusele. Üleantud riigiteede aastase teehoiu kulude jaotus

on kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Teehoiuvahendite eraldamine Pärnu linnale üleantud

riigiteede 19113 Ranna tee, 19114 Audru-Valgeranna tee, 19115 Kuldlõvi tee, 19279

Politseikooli tee ja 19288 Paikuse tee teehoiu toetuseks“.

8. Transpordiameti teehoiuteenistuse lääne osakonnal korraldada riigiteede 19113 Ranna tee,

19114 Audru-Valgeranna tee, 19115 Kuldlõvi tee, 19279 Politseikooli tee ja 19288 Paikuse

tee osas muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingutes.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa 1 Teehoiuvahendite eraldamine

Lisa 2 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne

Lisa 3 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne (19288 Paikuse tee)