Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

KÄSKKIRI

Tallinn 29.02.2024 nr 1.1-1/24/32

Riigivara otsustuskorras tasuta

võõrandamine (Elva vald Sadama tee)

Elva vallavalitsus on algatanud Puhja Vallavolikogu (Puhja vald ühines Elva vallaga) 28.06.2017

otsusega nr 21 kehtestatud Reku sadamaala planeeringu elluviimise, sh osaliselt riigile kuuluval

transpordimaal. Transpordiamet on koostanud 2024 aastal punktis 1 nimetatud kinnisasja kohta

riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruande, riigitee 22113 Puhja-Reku teelõigu km-te 6,538-

6,663 (Sadama tee katastriüksus, 17101:001:2071) kohta. Tegemist on 6 m laiuse kruusateega, mis

on tupiktee ja teenindab vaid kohalikku liiklust. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs

jõe-äärsele parkimisalale. Riigile alles jääva 22113 Puhja-Reku kõrvalmaantee funktsioon lõpeb

sadama-alale jõudes.

Elva vallas Porikülas paiknev riigitee 22113 Puhja-Reku lõik km 6,538-6,663 ei vasta riigitee

tunnustele ja Transpordiamet riigivara valitseja volitatud asutusena nimetatud lõiku seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ei vaja. Transpordiameti valduses olev, teed teenindav riigi

transpordimaa ei ole peale tee üleandmist vajalik riigiteede hoiu korraldamiseks. Teeosa

üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja

liiklust kogu planeeritaval sadama-alal ja parendada seal liikumistingimusi.

Elva Vallavolikogu on 18.12.2023 otsusega nr 100 taotlenud punktis 1 nimetatud Sadama tee

kinnisasja tasuta võõrandamist valla omandisse ja tee muutmist avalikult kasutatavaks kohalikuks

teeks, planeeringu elluviimiseks ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja majandus-

ja taristuministri 15.11.2021 käskkirjaga nr 227 ja kliimaministri 04.05.2023 käskkirjaga nr 75

„Majandus- ja taristuministri 15. novembri 2021 käskkirja nr 227 „Volituste andmine

Transpordiametile“ muutmine“, Elva Vallavalitsuse 21.12.2023 taotlusega nr 4-16/43

(Transpordiameti dokumendiregistris registreeritud taotlus nr 8-4/23/26146-1) ja Elva

Vallavolikogu 18.12.2023 otsusega nr 100, kliimaministri 16.02.2024 kirjaga nr 19-29/24/909

„Riigiteedega maaüksuste tasuta võõrandamise ja kohaliku teega maaüksuse tasuta riigile

omandamise taotluste kooskõlastamine“ ning vastavalt 2024. aasta riigieelarve seaduse §-le 9,

Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrusele nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse

üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82

otsustan:

2

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olev, Tartu maakonnas Elva vallas Porikülas asuv Sadama tee

kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 24077050, katastritunnus

17101:001:2071, pindala 2497 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti

kood KV113600) Elva vallale (Elva Vallavalitsuse, registrikood 77000170, Tartu maakond,

Elva vald, Elva linn, Kesk tn 32, kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasja võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. Sadama tee kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse

jääkväärtus 21.02.2024 seisuga 14,31 eurot ning kinnisasjal asuva rajatis on

amortiseerunud ja bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 14,31 eurot.

2.2. Elva vald on kohustatud omandatavat kinnisasja kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti

vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.3. Kui Elva vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS § 33

lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara

harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33

lõikes 10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud

hüvitise suurusest maha Elva valla poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui

nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku

omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale

hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis;

2.4. kui Elva vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või

seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku

juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud

kinnisasjale hoonestusõiguse;

2.5. Elva Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatava

kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.6. kinnisasja võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Elva Vallavalitsus;

2.7. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna ja Elva valla volitatud isikutel vormistada

lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kinnisasjad antakse üle 01.04.2024 seisuga.

5. lugeda kinnisasja omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

3

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

7. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endise riigitee hoiu

toetuse määramiseks Elva Vallavalitsusele. Üleantud riigitee aastase teehoiu kulude jaotus on

kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Teehoiuvahendite eraldamine Elva vallale üleantud

riigitee 22113 Puhja-Reku tee km 6,538-6,663 tee teehoiu toetuseks“.

8. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonnal korraldada riigitee 22113 Puhja-Reku osas

muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingus.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa 1 Teehoiuvahendite eraldamine

Lisa 2 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne

KÄSKKIRJA lisa nr 1

Teehoiuvahendite eraldamine Elva vallale üleantud riigitee 22113 Puhja-Reku tee km

6,538-6,663 tee teehoiu toetuseks

Vastavalt 2024. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015

määrusest nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 :

1.Üleantava riigitee teehoiu aastane toetussumma on alljärgnev:

1.1 22113 Puhja-Reku tee km 6,538-6,663 teehoiu aastane toetuse summa koos

käibemaksuga on 294 eurot

2. Finantsosakond eraldab ameti 2024.a eelarvest ühekordse maksena vahendid Elva

Vallavalitsusele 2024.a üleantava riigitee teehoiu kulude toetuseks 9 kuu eest alates 1.aprillist

kuni 2024.aasta lõpuni kogusummas 181,15 eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub

käibemaks 22% summas 39,85 eurot alljärgnevalt:

Tee nr ja nimi Kokku 9 kuu eest, sealhulgas

tegevuskuludest teedega

seotud majanduskuludeks,

eelarve liik 20

konto 55

22113 Puhja-Reku tee km

6,538-6,663

summa käibemaksuta 181,15 €

käibemaks 39,85 €

summa käibemaksuta

181,15 €

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Elva vallas asuv riigi kõrvalmaantee 22113 Puhja-Reku tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2024

2

1. Sissejuhatus

Elva Vallavalitsus esitas oma kirjaga 21.12.2023 nr 4-16/43 taotluse Tartu maakonnas, Elva

vallas Poriküla külas asuva riigi kõrvalmaantee 22113 Puhja-Reku tee osaliseks üleandmiseks

kohalikuks teeks koos teed teenindava transpordimaa üksusega 17101:001:2071. Taotlusele on

lisatud Elva Vallavolikogu otsus 18.12.2023 nr 100. Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse

menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on

vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Taotluses põhjendatakse, et

- Elva vallavalitsus on algatanud Puhja Vallavolikogu 28.06.2017 otsusega nr 21 kehtestatud

Reku sadamaala planeeringu elluviimise, sh osaliselt riigile kuuluval transpordimaal;

- kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse

ülesandeks muuhulgas korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist ja valla teede

ehitamist ja korrashoidu.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud tee vastavust riigitee tunnustele, et teha

järeldusotsus vara riigile vajalikkuse kohta ja riigitee säilitamiseks või kustutamiseks riigiteede

nimekirjast.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

3

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

4

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 22113 Puhja-Reku tee riigitee tunnuste hindamine

Taotletav riigi kõrvalmaantee 22113 Puhja-Reku tee 125 m pikkune lõik aadressil km 6,538-

6,663 (edaspidi teelõik) paikneb riigi transpordimaal Elva valla haldusterritooriumil Poriküla

külas. Kinnistu andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 24077050, katastritunnus

17101:001:2071, pindala 2497 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Teelõik on teeregistrisse kantud kõrvalmaantee 22113 Puhja-Reku tee osana.

Teelõigu asukoht on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. 22113 Puhja-Reku tee lõik km 6,538-6,663 Porikülas külas (punane joon punasel

taustal).

5

Teeregistri andmetel on tegemist 6,0 meetri laiuse kruusateega. Riigiteena tupiktee, mis

võimaldab juurdepääsu Emajõe äärsele parkimisalale.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Teelõik on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Planeeringujärgse ehitusliku realiseerimisega rajatakse teelõigu asukohta avalikult

kasutatav parkla. Teelõigul ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teelõigul ei ole liikluskorda liiklusmärkidega reguleeritud. Eesoleva veetakistuse tõttu teel ei

ületa tegelik sõidukiirus 20-30 km/h. Sõidutee kõrval kergliiklusteed ei ole. Sõidukid ja

kergliiklejad on ühes liiklusruumis. Teelõigul ei ole bussipeatusi.

2019.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 48 autot/ööpäevas,

sh sõiduautode osakaal 94%. Vastavalt detailplaneeringule kujundatakse teelõik ümber

kohalikku liiklust teenindavaks parklaks.

Teelõik ei vasta riigitee tunnusele, kuna prevaleerib kohalik liiklus munitsipaalsadama alal.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teelõik ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Riigiteede võrgus tupiktee.

Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs jõe-äärsele parkimisalale. Riigile alles jääva

Puhja-Reku kõrvalmaantee funktsioon lõpeb sadama-ala piiril.

Teelõik ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Kitsal teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis paiskavad lume

teest eemale. Kuna teelõik on riigiteena tupik, ei ole Transpordiameti partneril hooldefirmal

võimalik optimeerida teehoolde tehnoloogilisi marsruute.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu ja liiklust kogu planeeritaval sadama-alal ja parendada seal liikumistingimusi.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Teelõik ei vasta teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

22113 Puhja-Reku tee lõik km 6,538-6,663 on 0,125 km pikkune, kruusatee laius 6 m,

liiklussagedus 48 autot/ööp. Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt

6

kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust summas 294 €, sh teehoiukulu 240,98 € ja

käibemaks (22%) 53,02 €.

Kui tee üleandmine toimub eelarveaasta sees, kantakse proportsionaalne toetussumma KOV

eelarvesse otse Transpordiameti eelarvest.

5. 22113 Puhja-Reku tee km 6,538-6,663 riigitee tunnuste hindamise

kokkuvõte

Elva Vallavalitsus esitas oma kirjaga 21.12.2023 nr 4-16/43 taotluse Tartu maakonnas, Elva

vallas Poriküla külas asuva riigi kõrvalmaantee 22113 Puhja-Reku tee osaliseks üleandmiseks

kohalikuks teeks koos teed teenindava riigi transpordimaa üksusega 17101:001:2071.

Taotlusele on lisatud Elva Vallavolikogu otsus 18.12.2023 nr 100.

Taotluses põhjendatakse, et

- Elva vallavalitsus on algatanud Puhja Vallavolikogu 28.06.2017 otsusega nr 21 kehtestatud

Reku sadamaala planeeringu elluviimise, sh osaliselt riigile kuuluval transpordimaal;

- kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse

ülesandeks muuhulgas korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist ja valla teede

ehitamist ja korrashoidu.

Riigiteede võrgus on taotletav teelõik tupiktee. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs

jõe-äärsele parkimisalale. Riigile alles jääva Puhja-Reku kõrvalmaantee funktsioon lõpeb

sadama-alale jõudes.

0,125 km pikkusel kruusatee lõigul ei ole liikluskorda liiklusmärkidega reguleeritud. Eesoleva

veetakistuse tõttu teel ei ületa tegelik sõidukiirus 20-30 km/h. Sõidutee kõrval kergliiklusteed

ei ole. Sõidukid ja kergliiklejad on ühes liiklusruumis. Teelõigul ei ole bussipeatusi.

2019.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 48 autot/ööpäevas,

sh sõiduautode osakaal 94%. Teelõik kujundatakse ümber kohalikku liiklust teenindavaks

parklaks..

Tee teenindab vaid kohalikku liiklust. Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks

kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust kogu planeeritaval sadama-alal

ja parendada seal liikumistingimusi.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus 22113 Puhja-Reku tee km 6,538-6,663

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 1 22113 Puhja-Reku tee km 6,538-6,663 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

7

Hindamisaruande kokkuvõttena Elva vallas Poriküla külas paiknev praeguse kõrvalmaantee

22113 Puhja-Reku tee lõik km 6,538-6,663 ei vasta riigitee tunnustele. Transpordiameti

valduses olev, teed teenindav riigi transpordimaa ei ole peale tee üleandmist vajalik riigiteede

hoiu korraldamiseks. Teega kinnisasja üleandmisele eelnevalt ei ole vaja teha

maakorraldustöid.

Elva valla taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasja riigilt tasuta

omandamisega saaks rahuldada. Senise riigitee omaniku ülesannete üleandmisega kohalikule

omavalitsusele antakse riigi poolt kaasa iga-aastane teehoiu rahastuse toetus summas 294 €, sh

teehoiukulu 240,98 € ja käibemaks (22%) 53,02 €.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu on Transpordiametil vaja enne kinnisasja

tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt

ministeeriumilt.