Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

KÄSKKIRJA lisa nr 1

Teehoiuvahendite eraldamine Saue vallale üleantud riigitee 11386 Laitse jaama tee

teehoiu toetuseks

Vastavalt 2024. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015

määrusest nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 :

1.Üleantava riigitee teehoiu aastane toetussumma on alljärgnev:

1.1 riigitee 11386 Laitse jaama tee km 0-0,138 teehoiu aastane toetuse summa koos

käibemaksuga 418 eurot;

2. Finantsosakond eraldab ameti 2024.a eelarvest ühekordse maksena vahendid Saue

Vallavalitsusele 2024.a üleantava riigitee teehoiu kulude toetuseks 9 kuu eest alates 1.aprillist

kuni 2024.aasta lõpuni kogusummas 256,97 eurot ilma käibemaksuta millele lisandub

käibemaks 22% summas 56,53 eurot alljärgnevalt:

Tee nr ja nimi Kokku 9 kuu eest, sealhulgas

tegevuskuludest teedega seotud

majanduskuludeks,

eelarve liik 20

konto 55

11386 Laitse jaama

tee

summa käibemaksuta 256,97 €

käibemaks 56,53 €

summa käibemaksuta 256,97 €

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Saue vallas asuv riigi kõrvalmaantee 11386 Laitse jaama tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2023

2

1. Sissejuhatus

Saue Vallavalitsus esitas oma kirjaga 09.08.2023 nr 10-10/6137 taotluse Harju maakonnas,

Saue vallas Kaasiku külas asuva riigi kõrvalmaantee 11386 Laitse jaama tee üleandmiseks

kohalikuks teeks koos teed teenindava transpordimaa üksusega 29702:001:0026. Vastavalt

riigivaraseadusele tuleb taotluse menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei ole riigivara

valitsejale vajalik ja kas vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

Taotluses põhjendatakse, et

- riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkt 1 kohaselt võib riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse

võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadustest tulenevate

ülesannete täitmiseks;

- taotletavast kinnisasjast jääb põhja, ida ja lõuna suunda üldplaneeringu kohaselt

tiheasustusala, kus paiknevad aiandusühistud. Taotletav tee ühendab Laitse rongipeatust teest

põhja poole jäävate aiandusühistutega Tipimetsa, Tipimäe, Tipioru, Mare, Agro ja Reha;

- vallavalitsus soovib taotletavat teed laiendada ja samas korrastada ka Laitse rongipeatuse

ümbrust;

- vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse

ülesandeks muuhulgas korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist ja valla teede

ehitamist ja korrashoidu.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud tee vastavust riigitee tunnustele, et teha

järeldusotsus vara riigile vajalikkuse kohta ja riigitee säilitamiseks või kustutamiseks riigiteede

nimekirjast.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

3

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

4

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 11386 Laitse jaama tee riigitee tunnuste hindamine

Riigi kõrvalmaantee 11386 Laitse jaama tee (edaspidi tee) paikneb riigi transpordimaal Saue

haldusterritooriumil Kaasiku külas. Kinnistu andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 10281750, katastritunnus

29702:001:0026, pindala 1515 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Tee lõpust hargnevad kohalikud teed 2970984 Männituka tee ja 2970987 Liipri tee.

0,138 km pikkune tee on teeregistrisse kantud kõrvalmaanteena.

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

5

Joonis 1. 11386 Laitse jaama tee Kaasiku külas (peenike sinine joon punasel taustal).

Terviktee alguspunkt on Kaasiku külas ristmikul kõrvalmaanteega 11381 Munalaskme-Laitse.

Teeregistri andmetel on tegemist 4,0 meetri laiuse mustkattega sõiduteega. Riigiteena tupiktee,

mis võimaldab juurdepääsu Laitse rongipeatusele, kohalikule jäätmepunktile ja

aiandusühistutesse suunduvatele kohalikele teedele. Riigitee lõppeb rongipeatuse parklas.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Kitsal lühikesel teel ei ole liikluskorda liiklusmärkidega reguleeritud. Kõrghaljastusega

piiratud, mitme kohaliku juurdepääsutee ristmikuga teel ei ületa tegelik sõidukiirus 20-30 km/h.

Sõidutee kõrval kergliiklusteed ei ole. Sõidukid ja kergliiklejad on ühes liiklusruumis, mis on

pigem iseloomulik asulasisesele liikluskorrale. Teel ei ole bussipeatusi.

2019.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 91autot/ööpäevas,

sh sõiduautode osakaal 100%. Tee teenindab vaid kohalikku liiklust.

6

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna praktiliselt on teel asulasisene liikluskord ja prevaleerib

aiandusühistutesse suunduv kohalik liiklus.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Riigiteena tupiktee. Viitadel on tee

sihtpunktiks rongipeatus ja valla poolt rajatud kohalik jäätmepunkt. Samas kõige

enamkasutatavaks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs aiandusühistutele.

Tee vastab osaliselt riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Kitsal teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis paiskavad lume

teest eemale.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu koos kohalike teedega aiandusühistutes, parendada liikumistingimusi kohalike elanike

ja ettevõtete huvides.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

11386 Laitse jaama tee on 0,138 km pikkune, katte laius 4 m, liiklussagedus 91 autot/ööp.

Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi

poolset toetust summas 418 €, sh teehoiukulu 348,33 € ja käibemaks (20%) 69,67 €.

Kui tee üleandmine toimub eelarveaasta sees, kantakse proportsionaalne toetussumma KOV

eelarvesse otse Transpordiameti eelarvest.

5. 11386 Laitse jaama tee km 0-0,138 riigitee tunnuste hindamise

kokkuvõte

Saue Vallavalitsus esitas oma kirjaga 09.08.2023 nr 10-10/6137 taotluse Harju maakonnas,

Saue vallas Kaasiku külas asuva riigi kõrvalmaantee 11386 Laitse jaama tee üleandmiseks

kohalikuks teeks koos teed teenindava transpordimaa üksusega 29702:001:0026.

Taotluses põhjendatakse, et riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara tasuta või alla hariliku

väärtuse võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadustest

tulenevate ülesannete täitmiseks; taotletava kinnisasja ümbruses on tiheasustusala, kus

paiknevad aiandusühistud; vald soovib taotletavat teed laiendada ja samas korrastada ka Laitse

rongipeatuse ümbrust.

7

Kõrvalmaantee 11386 Laitse jaama tee paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel.

Terviktee algab ristmikult kõrvalmaanteega 11381 Munalaskme-Laitse, riigitee lõppeb

rongipeatuse parklas. Teeregistri andmetel on tegemist 4,0 meetri laiuse mustkattega

sõiduteega. Riigiteena tupiktee, mis võimaldab juurdepääsu Laitse rongipeatusele, kohalikule

jäätmepunktile ja aiandusühistutesse suunduvatele kohalikele teedele. Viitadel on tee

sihtpunktiks rongipeatus ja valla poolt rajatud kohalik jäätmepunkt, aga kõige

enamkasutatavaks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs aiandusühistutele. Kitsal lühikesel teel

ei ole liikluskorda liiklusmärkidega reguleeritud, tegelik sõidukiirus teel ei ületa 20-30 km/h.

Sõidukid ja kergliiklejad on ühes liiklusruumis, mis on pigem iseloomulik asulasisesele

liikluskorrale. Liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus

91autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 100%. Tee teenindab vaid kohalikku liiklust. Teeosa

üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu

koos kohalike teedega aiandusühistutes, parendada liikumistingimusi kohalike elanike ja

ettevõtete huvides.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus 11386 Laitse jaama tee km 0-0,138

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti VX

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 1 11386 Laitse jaama tee km 0-0,138 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Hindamisaruande kokkuvõttena Saue vallas Kaasiku külas paiknev praegune riigitee 11386

Laitse jaama tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna lühikesele kitsale teele ei saa kehtestada

normide kohast asulavälist liikluskorda. Transpordiameti valduses olev, teed teenindav

transpordimaa ei ole peale tee üleandmist vajalik riigiteede hoiu korraldamiseks.

Saue valla taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasja riigilt tasuta

omandamisega saaks rahuldada. Senise riigitee omaniku ülesannete üleandmisega kohalikule

omavalitsusele antakse riigi poolt kaasa iga-aastane teehoiu rahastuse toetus summas 418 €, sh

teehoiukulu 348,33 € ja käibemaks (20%) 69,67 €.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu on Transpordiametil vaja enne kinnisasjade

tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt

ministeeriumilt.

KÄSKKIRI

31.01.2024 nr 1.1-1/24/19

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

(11386 Laitse jaama tee)

Saue vallas asub riigile kuuluval kinnisasjal (kinnisasi nr 10281750, katastritunnus

29702:001:0026, 11386 Laitse jaama tee) riigitee 11386 Laitse jaama tee.

Transpordiameti teevara osakond on riigitee 11386 Laitse jaama tee kohta koostanud riigitee

tunnustele vastavuse hindamise aruande (Lisa 2 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne),

mille kohaselt kõnealune tee ei vasta riigitee tunnustele. 11386 Laitse jaama tee algab ristmikult

kõrvalmaanteega 11381 Munalaskme-Laitse tee ning lõppeb rongipeatuse parklas. Riigitee 11386

Laitse jaama tee on tupiktee, mis võimaldab juurdepääsu Laitse rongipeatusele, kohalikule

jäätmepunktile ja aiandusühistutesse suunduvatele kohalikele teedele. Sõidukid ja kergliiklejad on

ühes liiklusruumis, mis on iseloomulik asulasisesele liikluskorrale. Tee teenindab vaid kohalikku

liiklust. Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu koos kohalike teedega aiandusühistutes, parendada liikumistingimusi kohalike elanike ja

ettevõtete huvides. Transpordiameti valduses olev teed teenindav transpordimaa ei ole peale tee

üleandmist vajalik riigiteede hoiu korraldamiseks.

Saue Vallavalitsus on 10.01.2024 korraldusega nr 33 taotlenud punktis 1 nimetatud riigitee 11386

Laitse jaama tee kinnisasja tasuta võõrandamist valla omandisse ja tee muutmist avalikult

kasutatavaks kohalikuks teeks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1, majandus- ja

taristuministri 15.11.2021 käskkirjaga nr 227 ja kliimaministri 04.05.2023 käskkirja nr 75

„Majandus- ja taristuministri 15. novembri 2021 käskkirjaga nr 227 „Volituste andmine

Transpordiametile“ muutmine“, Saue Vallavalitsuse 09.08.2023 taotlusega nr 10-10/6137, Saue

Vallavolikogu 21.12.2017 määrusega nr 36 ,,Saue vallavara valitsemise kord“ ja Saue

Vallavalitsuse 10.01.2024 korraldusega nr 33 (Transpordiameti dokumendiregistris registreeritud

nr 8-4/23/17427-1) ning vastavalt 2024. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, Vabariigi Valitsuse

06.02.2015 määrusele nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud

toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 otsustan:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olev, Harju maakonnas Saue vallas Kaasiku külas asuv 11386

2

Laitse jaama tee kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 10281750,

katastritunnus 29702:001:0026, pindala 1515 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV68155) Saue vallale (Saue Vallavalitsuse, registrikood

77000430, Kütise tn 8, Saue linn, Saue vald, Harju maakond, kaudu) tema seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks.

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasja võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. 11386 Laitse jaama tee kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus 05.01.2024 seisuga 63,38 eurot.

2.2. Saue vald on kohustatud omandatavat kinnisasja kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti

vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.3. kui Saue vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS § 33

lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara

harilikust väärtusest, mis oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33 lõikes 10

sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud hüvitise

suurusest maha Saue valla poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on

kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus

on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik

ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis;

2.4. kui Saue vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või

seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku

juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud

kinnisasjale hoonestusõiguse;

2.5. Saue Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatava

kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.6. kinnisasja võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Saue Vallavalitsus;

2.7. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada kahe kuu jooksul käesoleva

käskkirja allkirjastamisest riigivara võõrandamise leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ja Saue valla volitatud isikutel vormistada

lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kinnisasjad antakse üle 01.04.2024 seisuga.

5. Lugeda kinnisasja omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

3

7. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endise riigitee hoiu

toetuse määramiseks Saue Vallavalitsusele. Üleantud riigitee aastase teehoiu kulude jaotus on

kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Teehoiuvahendite eraldamine Saue vallale üleantud

riigitee 11386 Laitse jaama tee teehoiu toetuseks“.

8. Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonnal korraldada riigitee 11386 Laitse jaama tee

osas muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingus.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa 1 Teehoiuvahendite eraldamine

Lisa 2 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne