Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19 ja 21 maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu algatamiseks seisukoha küsimine

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

09.01.2024 nr 7-1/53-8

Seisukoha küsimine

Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Kanama

tee 19 ja 21 maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu algatamiseks.

Esitame Teile seisukoha saamiseks detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu koos lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1 – lähteseisukohad

3. Korralduse lisa 2 – keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. Korralduse lisa 3 – skeem

5. Algatamisettepaneku eskiis

Karmen Jääger

671 2441 [email protected]

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

09.01.2024 nr 7-1/53-8

Seisukoha küsimine

Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Kanama

tee 19 ja 21 maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu algatamiseks.

Esitame Teile seisukoha saamiseks detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu koos lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1 – lähteseisukohad

3. Korralduse lisa 2 – keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. Korralduse lisa 3 – skeem

5. Algatamisettepaneku eskiis

Karmen Jääger

671 2441 [email protected]

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saku 2024 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike

2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai

2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3

punktide 1 ja 3 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama

tee 19 ja 21 maaüksustel.

Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus:

71801:003:0007, maatulundusmaa 100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama

tee 21 (katastritunnus: 71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr:

2551402) maaüksustest ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%)

maaüksuse osast (vt lisa 3).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa

ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja

ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete

ehitamiseks. Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja

kaksikhoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, haljastuse, avaliku ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 6,2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu

maa-ala. Samuti jääb planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne

perspektiivne kergliiklustee läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor.

Ärimaade ja elamumaade vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale

on ette nähtud ka ringtee äärde perspektiivne kogujatee. Samuti jäävad maaüksused

perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud

ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla

üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse

29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2

(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS

§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

oma ......... kirjaga nr ................ seisukohal, et ........................

Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja

11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada

mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika

hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte

(edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb

pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide

võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19, Kanama tee 21

maaüksustel ja lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee

19, Kanama tee 21 maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda

tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel

http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marti Rehemaa Siiri Raagmets

Vallavanem Vallasekretär

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse ....2024

korraldusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19 ja 21 maaüksustel ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ja valla sotsiaalobjektide väljaehitamise

toetamiseks ning kokkulepe hoidumisservituudi seadmiseks;

1.2 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);

1.3 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.4 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.5 Planeerimisseadus;

1.6 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee

19 ja 21 maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa ja

elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete ehitamiseks.

Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja kaksikhoonete ehitamiseks.

Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, avaliku

ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu

6,2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi

üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on

Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu maa-ala. Samuti jääb

planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne perspektiivne kergliiklustee

läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor. Ärimaade ja elamumaade vahele on ette

nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale on ette nähtud ka ringtee äärde perspektiivne

kogujatee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale.

Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures

ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku

valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus: 71801:003:0007, maatulundusmaa

100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama tee 21 (katastritunnus:

71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr: 2551402) maaüksustest

ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt lisa 3).

3.3 Planeeringuala piirneb: Tammoja (71801:001:1960), Tammoja tee 4 (71801:001:1965),

Tammoja tee 2 (71801:001:1963), Tammoja tee L2 (71801:001:1969), Kanama tee

28//Kivipõllu (71901:001:0363), Kanama tee 30//Erna (71801:003:0264), Kanama tee

31//Pearnavälja (71801:001:1830), Kaaga (71801:001:1831), Käspripõllu (71901:001:0060),

11 Tallinna ringtee (71801:001:0362) ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 6,2 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: Suhteliselt tasase reljeefiga, valdavalt rohumaa. Tallinna

ringtee äärses osas on metsamaa, kus kasvab valdavalt lehtpuupuistu. Kanama tee 19

maaüksuse Kanama tee poolses osas paikneb olemasolev elamu (ehr kood: 116024641), kelder-

kuur (ehr kood: 116024644). Lisaks paikneb Kanama tee 19 maaüksusel hoone (ligikaudse

suurusega 116 m2), mis ei ole ehitisregistris. Kanama tee 21 maaüksusel paikneb kõrvalhoone

(noorkarjalaut, ehr kood: 116024643), milles pakutakse tõstetehnika müügi- ja hooldusteenust.

3.6 Planeeringualal on kitsendusteks: 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd, 11343 Kanama tee

ja selle kaitsevöönd, Kanama tee 19 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6860130) ja selle

sanitaarkaitseala, Kanama tee 21 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6854895) ja selle hooldusala,

elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd, elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende

kaitsevööndid, elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid, elektriõhuliini mastitõmmitsad

või toed ja nende kaitsevööndid, sideehitised ja nende kaitsevööndid.

3.7 Juurdepääs planeeringualale on 11343 Kanama teelt.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

insenerivõrgud, maaparandussüsteemi drenaaž, sademevete ärajuhtimine ja juurdepääsuteed

jmt.

4.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24).

4.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

4.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused

ja põhjendused.

4.6 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad,

tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted;

haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

4.7 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus

jms);

• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast);

• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

• hoonete välisviimistlus;

• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

4.8 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega

ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.9 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühistrassidega.

4.10 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Detailplaneeringus tuleb lahenduse väljatöötamisel arvestada ka üldplaneeringu kohase

perspektiivse kogujateega.

4.12 Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms kaugus

riigitee katte servast. Joonistel näidata teede nähtavuskolmnurgad.

4.13 Pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral peab elamuehituseks kavandatud kruntide maa

jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud vähemalt 50%; kaksikelamud kuni 50%

ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast.

4.14 Üldplaneeringu kohaselt peab üldjuhul 20% planeeritavast alast kavandama avalikuks

kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja tänavaid) – haljasalaks, puhkealaks vms.

4.15 Üldplaneeringu kohaselt on ärimaal hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üldjuhul 40%

krundi pindalast.

4.16 Teede ja parklate planeerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. Planeeringu

koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil ning riigiteel parkimist

ja tagurdamist mitte ette näha. Parklad liigendada kõrghaljastusega, vältida tuleb ulatuslike

kõvakatetega alade planeerimist.

4.17 Planeeritavad tänavamaad näha ette piisavalt laiad, et sinna saab istutada ka kõrghaljastust.

Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.18 Ärimaa maa-alade planeerimisel arvestada minimaalse haljastuse osakaaluga 10%. Säilitada

maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse

rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

4.19 Üldplaneeringu järgi tuleb ärimaade ja elamumaade vahele näha ette 30 meetri laiune

kaitsehaljastus. Kaitsehaljastus tuleb tagada ka olemasolevate elamumaade kaitseks.

4.20 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

4.21 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

4.22 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.23 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste

ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh

tehnovõrgud, teed ja kõnniteed).

4.24 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.25 Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja

11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada

mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

4.26 Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika

hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte

(edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb

pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide

võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

4.27 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Terviseametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused,

mille määrab Saku Vallavalitsus.

5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised

tingimused, kooskõlastused jms.

5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://sevice.eomap.ee/sakuvald/.

5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Jälgimäe küla

Kanama tee 19, Kanama tee 21 maaüksuste ja lähiala

planeeringuala skeem

Tingmärgid

maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

MV

Krundi hoonestamisel säilitada võimalikult palju kõrghaljastust11 T

al lin

na ri

ng te

e

11 42

5 Ka

na m

a - S

ak uPRK0015126

PRK0004515

Puurkaevud tamponeeritakse Kaitsevöönd 1 mKanama tee 19

71801:003:0007

Kanama tee 21 71801:003:1050

Käspripõllu 71901:001:0060

11 Tallinna ringtee 71801:001:0362

Kaaga 71801:001:1831

Kanama tee 32 // Pearnavälja 71801:001:1830

Kanama tee 30 // Erna 71801:003:0264

Kanama tee 28 // Kivipõllu 71901:001:0363

Tammoja tee 2 71801:001:1963

Tammoja tee 4 71801:001:1965Tammoja

71801:001:1960 Tammoja tee L2 71801:001:1969

11 Tallinna ringtee 72703:001:0596

11 Tallinna ringtee 71801:003:0102

11343 Kanama tee 71801:003:0218

m²

P-11 EPk

9m;6m 2

1+2

400 - 6

2115

m²

P-10 EPk

9m;6m 2

1+2

400 - 6

2083

m²

P-9 EPk

9m;6m 2

1+2

400 - 6

2124

m²

P-14 HL

- - -

- - -

432

m²

P-8 EP

9m;6m 2

1+2

300 - 3

1572m²

P-7 EP

9m;6m 2

1+2

340 - 3

1692

m²

P-4 EP

9m;6m 2

1+2

300 - 3

1572

m²

P-5 EP

9m;6m 2

1+2

300 - 3

1574

m²

P-3 ÄK / ÄB

12 m 2/-1

2

3400 3400 128

8514

m²

P-2 ÄK / ÄB

12 m 2/-1

2

3350 3350 125

8381m²

P-1 ÄK / ÄB

12 m 2/-1

2

4750 4750 178

11994

m²

P-13 HL

- - -

- - -

3636

m²

P-6 EP

9m;6m 2

1+2

300 - 3

1574

m²

P-15 HL

- - -

- - -

4604

m²

P-12 LT

- - -

- - -

8302

35,5

50,0 11 0,

5

74,1

4,0

4, 0

4,0 4,0

11 8,

7

62,6

4,0

4, 0

4,0 4,0

4,0 30,0

31,3

39 ,0

31,3

32 ,0

31,3

32 ,0

38 ,0

31,3

52,7

23 ,3

36,7

40 ,6

38 ,9

36,9

47 ,0

37,4

4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0 4, 0

4, 0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

30,0

16,0

2,0 7,0

3,02,5

12,03,0

5,0 2,0

Fa il:

Pr in

di tu

d: 01

.1 2.

20 23

20 21

1_ DP

.d w

g

Projekt

Asukoht Joonise nimetus

Joonise numberStaadiumTöö number Mõõtkava Kuupäev

MaHo Consult OÜ [email protected] +372 53 473 093

20211

Jälgimäe küla Kanama tee 19 ja 21 kinnistute detailplaneering

Harju maakond, Saku vald, Jägimäe küla Põhijoonise eskiis

DP DP-2 1:1000

01.12.2023

Projektijuht / H. Jänes

planeerija

Planeeringuala piir

TINGMÄRGID

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Planeeritud võimalik sõidutee

Planeeritud võimalik kõnnitee

Lubatud ehitusala

m²

P-Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Kõrgus (m) Korruselisus Hoonete arv krundil

Krundi suurus

Maapealne ehitisealune pind

Maa-alune ehitisealune pind

Parkimine krundil

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄB - kontori- ja büroohoone maa EP - üksikelamu maa EPk - kaksikelamu maa HL - looduslik maa LT - tee ja tänava maa-ala

Planeeritud võimalik juurdepääs krundile

Sõidusuunad

Planeeritud võimalik haljasala

MÄRKUSED: 1. Teede, parkimise ja haljastuse lahendus ning hoonete paiknemine täpsustub ehitusprojektis. 2. Ärimaa kruntidele pos 1 - pos 3 näha ette jalgrataste parkimis- ja hoiukohad. 3. ALUSKAART: Maa-ameti ortofoto 2023.

Planeeritud võimalikud puud

Olemasolevad puurkaevud

Riigimaantee kaitsevööndi piir

VÄLJAVÕTE KEHTIVAST SAKU VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Äriettevõtte maa-ala

ÜP TINGMÄRGID

Pere- ja ridaelamu maa-ala

Haljasala ja parkmetsa maa-ala

Perspektiivne kergliikluse läbipääs

Perspektiivne jalgratta- ja jalgtee

Kaitsehaljastus

Rohelise võrgustiku koridor

Planeeringuala

ÜP järgne rohelise võrgustiku koridor

Olemasolev Saku-Kanama jalg- ja jalgrattatee

MV Planeeritud võimalikud laste mänguväljak

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2024

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kanama tee 19 ja Kanama

tee 21 maaüksused

Katastritunnus: 71801:003:0007

71801:003:1050

Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

100% tootmismaamaa

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 6,2 ha.

Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste

ärimaa ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja

ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete

ehitamiseks. Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja

kaksikhoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, haljastuse, avaliku ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline

lahendus.

Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus: 71801:003:0007, maatulundusmaa

100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama tee 21 (katastritunnus:

71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr: 2551402) maaüksustest

ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt lisa 3).

Juurdepääs planeeringualale on 11343 Kanama teelt.

Esitatud eskiislahendus on järgmine:

Arendaja soov on maaüksus jagada kolmeks ärimaa, kaheksaks elamumaa, kolmeks üldmaa ja

üheks transpordimaa krundiks. Ärimaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus kuni

kahekorruseliste ärihoonete rajamiseks. Elamumaa kruntidele soovitakse rajada kolm

paariselamut ja viis üksikelamut.

2

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev

eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja

poolset üldist nägemust.

Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga ja enamuses rohumaa. Tallinna ringtee äärses

osas on metsamaa, kus kasvab valdavalt lehtpuupuistu. Kanama tee 19 maaüksuse Kanama

tee poolses osas paikneb olemasolev elamu (ehr kood: 116024641), kelder-kuur (ehr kood:

116024644). Lisaks paikneb Kanama tee 19 maaüksusel hoone (ligikaudse suurusega

116 m2), mis ei ole ehitisregistris. Kanama tee 21 maaüksusel paikneb kõrvalhoone

(noorkarjalaut, ehr kood: 116024643), milles pakutakse tõstetehnika müügi- ja

hooldusteenust.

Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on Tallinna

ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu maa-ala. Samuti jääb

planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne perspektiivne

kergliiklustee läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor. Ärimaade ja

elamumaade vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale on ette

nähtud ka ringtee äärde perspektiivne kogujatee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu

planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu

olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering

ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi

planeeritavate maaüksuste ja lähiala ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on sisuliselt kahe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole

võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava

maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega

seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012-2025, Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

3

jäätmekava 2018-2021. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv

ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeringuala piirneb: Tammoja (71801:001:1960), Tammoja tee 4 (71801:001:1965),

Tammoja tee 2 (71801:001:1963), Tammoja tee L2 (71801:001:1969), Kanama tee

28//Kivipõllu (71901:001:0363), Kanama tee 30//Erna (71801:003:0264), Kanama tee

31//Pearnavälja (71801:001:1830), Kaaga (71801:001:1831), Käspripõllu (71901:001:0060),

11 Tallinna ringtee (71801:001:0362) ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218) maaüksustega.

Saku valla üldplaneeringu järgi jääb ala läänest piirnema samuti perspektiivse elamu- ja

ärimaadega, idast ja lõunast hajaasustusega (sh lõunast Kanama teega) ning põhjast Tallinna

ringteega.

Otsest konflikti ümbruskonna elamumaadega tekkida ei tohiks. Perspektiivsete ärimaade ja

elamumaade vahele on ette nähtud 30 m laiune haljastatud puhver (kaitsehaljastus).

Kaitsehaljastus tuleb tagada ka olemasolevate elamumaade kaitseks. Seega võib öelda, et

planeeritav tegevus sobitub ümbritsevasse keskkonda.

Seega üldiselt sobitub planeeritav tegevus ümbritsevasse keskkonda ja ei lähe olemasolevate

tegevustega vastuollu. Vastastikuseid negatiivseid mõjusid teadaoleva informatsiooni kohaselt

eeldada ei ole.

Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti

geoloogilise baaskaardi andmetel osaliselt kaitsmata ja osaliselt keskmiselt kaitstud

põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja

põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine

põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida

töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu

pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et

4

sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on

öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma

olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja

põhjaveele ohtu ei teki.

Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe

kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning

looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 900 m kaugusel asuv

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) leiukoht (EELIS kood KLO9108155 ). Kuna nimetatud

objekt jääb planeeritavast alast väljapoole ja mitte ka vahetult piiri lähedusse, siis sellele

olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse

iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib

tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või

killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või

valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna

planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele

loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja

kaugust planeeritavast alast, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju.

Lähim kultuurimälestis jääb samuti ca 1 km kaugusele (kultusekivi, kultuurimälestiste registri

nr 18954). Seega kultuurimälestistele samuti mõju oodata ei ole.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate

loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa

tekkida.

Maa-ameti andmetel on metsa maad Kanamaa tee 19 maaüksusel ja seda 0,85 ha suurusel

alal. Planeeringus tuleb leida võimalikult hästi ümbruskonna sobituv lahendus, seega ka

olemasoleva metsamaaga tuleb arvestada. Ehituse käigus saab metsamaa ja olemasolev

kõrghaljastus ilmselgelt kahjustada, kuid kuna tegemist on nii väikeses osas metsamaaga ja

planeeringuga tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, siis eeldatavalt ei ole

tegemist olulise mõjuga. Lisaks on vaja tagada 30 m laiune kaitsehaljastus ärimaade ja

elamumaade vahele. Haljastuse osas on vastavad tingimused ka lähteseisukohtades esitatud.

Väike osa planeeritavast alast, täpsemalt Kanama tee 19 kirdeosa jääb rohevõrgustiku alale.

Kuna rohevõrgustiku alale midagi kavandada ei tohi (sh piirdeaedu), siis sellele eeldatavalt

olulist negatiivset mõju ei avaldata.

Planeeritav ala ei jää maardla alale või selle vahetuslähedusse, seega otsest mõju maardlatele

ei teki. Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb maavarasid siiski

kasutada. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid

ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate

5

katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid

karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse

haljastuseks mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju

loodusressursside kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika.

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel on alal järgmised kitsendused:

- 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd,

- 11343 Kanama tee ja selle kaitsevöönd,

- Kanama tee 19 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6860130) ja selle sanitaarkaitseala,

- Kanama tee 21 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6854895) ja selle hooldusala,

- elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd,

- elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende kaitsevööndid,

- elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid,

- elektriõhuliini mastitõmmitsad või toed ja nende kaitsevööndid,

- sideehitised ja nende kaitsevööndid.

Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-

ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase

joonega)

6

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt

eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra

(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb

arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et

tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil tuleb müra osas igal juhul

tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada ei ole.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.

Müra osas tuleb siiski hinnata, kas on tagatud tulevaste elamute juures normikohane müra.

Seetõttu on lähteseisukohtade punktis 4.25 ka öeldud, et detailplaneeringuga kavandatakse

uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja 11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb

planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette

leevendusmeetmed. Seega kui ilmneb normikohase müra ületus, siis nähakse ette leevendavad

meetmed.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas mõnevõrra liiklussagedust ja -

koormust. Juurdepääsu võimalus planeeritavale alale on avalikult Kanama teelt. Seega

olemasolevalele teele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna senist

liiklusolukorda. Samas on tegu teega, mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab.

Seega olulist negatiivset lisanduvat mõju oodata ei ole.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja

Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale

kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.

Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke

7

informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik

kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on

siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse

mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,

et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste

kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes on siiani harjunud

kõnealusel alal nägema enamuses hoonestamata maad, kuid nüüd saavad naabriteks äri- ja

elamuhooned Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest tegemist on Saku

valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju

ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma

olemasolevasse keskkonda. Olulisi mõjusid hetkel teadaoleva informatsiooni kohaselt oodata

ei ole.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide täielikuks maandamiseks

võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia täiendav radooniuuring.

Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole.

Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika

hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte

(edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb

pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide

võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

Hetkel teadaolevalt reostust ja seega negatiivset keskkonnamõju teada ei ole, kuid ala

8

elamumaadena kasutuselevõtuks tuleb veenduda, et pinnases ei leiduks tehnika

hooldustöödest põhjustatud pinnasereostust.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid,

hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte,

vääriselupaiku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne mõju.

Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka sellist

visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse

kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning

jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni

ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga ja väikese mõjuga ehitisi.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

Asjaomase asutuse seisukoht

9

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6

seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma ………. a kirjaga nr …….. seisukohal, et ……….

Terviseamet on oma ………. a kirjaga nr …….. seisukohal, et ……….

Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia järgmised uuringud:

- Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama

tee ja 11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel

koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

- Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika

hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse

elamukrunte (edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas

esineb pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt

pinnaseproovide võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige

tõenäolisemalt saastunud).

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saku 2024 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike

2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai

2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3

punktide 1 ja 3 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama

tee 19 ja 21 maaüksustel.

Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus:

71801:003:0007, maatulundusmaa 100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama

tee 21 (katastritunnus: 71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr:

2551402) maaüksustest ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%)

maaüksuse osast (vt lisa 3).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa

ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja

ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete

ehitamiseks. Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja

kaksikhoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, haljastuse, avaliku ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 6,2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu

maa-ala. Samuti jääb planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne

perspektiivne kergliiklustee läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor.

Ärimaade ja elamumaade vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale

on ette nähtud ka ringtee äärde perspektiivne kogujatee. Samuti jäävad maaüksused

perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud

ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla

üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse

29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2

(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS

§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

oma ......... kirjaga nr ................ seisukohal, et ........................

Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja

11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada

mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika

hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte

(edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb

pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide

võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19, Kanama tee 21

maaüksustel ja lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee

19, Kanama tee 21 maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda

tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel

http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marti Rehemaa Siiri Raagmets

Vallavanem Vallasekretär

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse ....2024

korraldusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19 ja 21 maaüksustel ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ja valla sotsiaalobjektide väljaehitamise

toetamiseks ning kokkulepe hoidumisservituudi seadmiseks;

1.2 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);

1.3 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.4 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.5 Planeerimisseadus;

1.6 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee

19 ja 21 maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa ja

elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete ehitamiseks.

Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja kaksikhoonete ehitamiseks.

Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, avaliku

ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu

6,2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi

üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on

Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu maa-ala. Samuti jääb

planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne perspektiivne kergliiklustee

läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor. Ärimaade ja elamumaade vahele on ette

nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale on ette nähtud ka ringtee äärde perspektiivne

kogujatee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale.

Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures

ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku

valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus: 71801:003:0007, maatulundusmaa

100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama tee 21 (katastritunnus:

71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr: 2551402) maaüksustest

ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt lisa 3).

3.3 Planeeringuala piirneb: Tammoja (71801:001:1960), Tammoja tee 4 (71801:001:1965),

Tammoja tee 2 (71801:001:1963), Tammoja tee L2 (71801:001:1969), Kanama tee

28//Kivipõllu (71901:001:0363), Kanama tee 30//Erna (71801:003:0264), Kanama tee

31//Pearnavälja (71801:001:1830), Kaaga (71801:001:1831), Käspripõllu (71901:001:0060),

11 Tallinna ringtee (71801:001:0362) ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 6,2 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: Suhteliselt tasase reljeefiga, valdavalt rohumaa. Tallinna

ringtee äärses osas on metsamaa, kus kasvab valdavalt lehtpuupuistu. Kanama tee 19

maaüksuse Kanama tee poolses osas paikneb olemasolev elamu (ehr kood: 116024641), kelder-

kuur (ehr kood: 116024644). Lisaks paikneb Kanama tee 19 maaüksusel hoone (ligikaudse

suurusega 116 m2), mis ei ole ehitisregistris. Kanama tee 21 maaüksusel paikneb kõrvalhoone

(noorkarjalaut, ehr kood: 116024643), milles pakutakse tõstetehnika müügi- ja hooldusteenust.

3.6 Planeeringualal on kitsendusteks: 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd, 11343 Kanama tee

ja selle kaitsevöönd, Kanama tee 19 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6860130) ja selle

sanitaarkaitseala, Kanama tee 21 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6854895) ja selle hooldusala,

elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd, elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende

kaitsevööndid, elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid, elektriõhuliini mastitõmmitsad

või toed ja nende kaitsevööndid, sideehitised ja nende kaitsevööndid.

3.7 Juurdepääs planeeringualale on 11343 Kanama teelt.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

insenerivõrgud, maaparandussüsteemi drenaaž, sademevete ärajuhtimine ja juurdepääsuteed

jmt.

4.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24).

4.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

4.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused

ja põhjendused.

4.6 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad,

tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted;

haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

4.7 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus

jms);

• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast);

• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

• hoonete välisviimistlus;

• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

4.8 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega

ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.9 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühistrassidega.

4.10 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Detailplaneeringus tuleb lahenduse väljatöötamisel arvestada ka üldplaneeringu kohase

perspektiivse kogujateega.

4.12 Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms kaugus

riigitee katte servast. Joonistel näidata teede nähtavuskolmnurgad.

4.13 Pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral peab elamuehituseks kavandatud kruntide maa

jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud vähemalt 50%; kaksikelamud kuni 50%

ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast.

4.14 Üldplaneeringu kohaselt peab üldjuhul 20% planeeritavast alast kavandama avalikuks

kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja tänavaid) – haljasalaks, puhkealaks vms.

4.15 Üldplaneeringu kohaselt on ärimaal hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üldjuhul 40%

krundi pindalast.

4.16 Teede ja parklate planeerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. Planeeringu

koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil ning riigiteel parkimist

ja tagurdamist mitte ette näha. Parklad liigendada kõrghaljastusega, vältida tuleb ulatuslike

kõvakatetega alade planeerimist.

4.17 Planeeritavad tänavamaad näha ette piisavalt laiad, et sinna saab istutada ka kõrghaljastust.

Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.18 Ärimaa maa-alade planeerimisel arvestada minimaalse haljastuse osakaaluga 10%. Säilitada

maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse

rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

4.19 Üldplaneeringu järgi tuleb ärimaade ja elamumaade vahele näha ette 30 meetri laiune

kaitsehaljastus. Kaitsehaljastus tuleb tagada ka olemasolevate elamumaade kaitseks.

4.20 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

4.21 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

4.22 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.23 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste

ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh

tehnovõrgud, teed ja kõnniteed).

4.24 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.25 Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja

11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada

mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

4.26 Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika

hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte

(edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb

pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide

võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

4.27 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Terviseametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused,

mille määrab Saku Vallavalitsus.

5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised

tingimused, kooskõlastused jms.

5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://sevice.eomap.ee/sakuvald/.

5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Jälgimäe küla

Kanama tee 19, Kanama tee 21 maaüksuste ja lähiala

planeeringuala skeem

Tingmärgid

maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

MV

Krundi hoonestamisel säilitada võimalikult palju kõrghaljastust11 T

al lin

na ri

ng te

e

11 42

5 Ka

na m

a - S

ak uPRK0015126

PRK0004515

Puurkaevud tamponeeritakse Kaitsevöönd 1 mKanama tee 19

71801:003:0007

Kanama tee 21 71801:003:1050

Käspripõllu 71901:001:0060

11 Tallinna ringtee 71801:001:0362

Kaaga 71801:001:1831

Kanama tee 32 // Pearnavälja 71801:001:1830

Kanama tee 30 // Erna 71801:003:0264

Kanama tee 28 // Kivipõllu 71901:001:0363

Tammoja tee 2 71801:001:1963

Tammoja tee 4 71801:001:1965Tammoja

71801:001:1960 Tammoja tee L2 71801:001:1969

11 Tallinna ringtee 72703:001:0596

11 Tallinna ringtee 71801:003:0102

11343 Kanama tee 71801:003:0218

m²

P-11 EPk

9m;6m 2

1+2

400 - 6

2115

m²

P-10 EPk

9m;6m 2

1+2

400 - 6

2083

m²

P-9 EPk

9m;6m 2

1+2

400 - 6

2124

m²

P-14 HL

- - -

- - -

432

m²

P-8 EP

9m;6m 2

1+2

300 - 3

1572m²

P-7 EP

9m;6m 2

1+2

340 - 3

1692

m²

P-4 EP

9m;6m 2

1+2

300 - 3

1572

m²

P-5 EP

9m;6m 2

1+2

300 - 3

1574

m²

P-3 ÄK / ÄB

12 m 2/-1

2

3400 3400 128

8514

m²

P-2 ÄK / ÄB

12 m 2/-1

2

3350 3350 125

8381m²

P-1 ÄK / ÄB

12 m 2/-1

2

4750 4750 178

11994

m²

P-13 HL

- - -

- - -

3636

m²

P-6 EP

9m;6m 2

1+2

300 - 3

1574

m²

P-15 HL

- - -

- - -

4604

m²

P-12 LT

- - -

- - -

8302

35,5

50,0 11 0,

5

74,1

4,0

4, 0

4,0 4,0

11 8,

7

62,6

4,0

4, 0

4,0 4,0

4,0 30,0

31,3

39 ,0

31,3

32 ,0

31,3

32 ,0

38 ,0

31,3

52,7

23 ,3

36,7

40 ,6

38 ,9

36,9

47 ,0

37,4

4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0 4, 0

4, 0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

30,0

16,0

2,0 7,0

3,02,5

12,03,0

5,0 2,0

Fa il:

Pr in

di tu

d: 01

.1 2.

20 23

20 21

1_ DP

.d w

g

Projekt

Asukoht Joonise nimetus

Joonise numberStaadiumTöö number Mõõtkava Kuupäev

MaHo Consult OÜ [email protected] +372 53 473 093

20211

Jälgimäe küla Kanama tee 19 ja 21 kinnistute detailplaneering

Harju maakond, Saku vald, Jägimäe küla Põhijoonise eskiis

DP DP-2 1:1000

01.12.2023

Projektijuht / H. Jänes

planeerija

Planeeringuala piir

TINGMÄRGID

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Planeeritud võimalik sõidutee

Planeeritud võimalik kõnnitee

Lubatud ehitusala

m²

P-Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Kõrgus (m) Korruselisus Hoonete arv krundil

Krundi suurus

Maapealne ehitisealune pind

Maa-alune ehitisealune pind

Parkimine krundil

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄB - kontori- ja büroohoone maa EP - üksikelamu maa EPk - kaksikelamu maa HL - looduslik maa LT - tee ja tänava maa-ala

Planeeritud võimalik juurdepääs krundile

Sõidusuunad

Planeeritud võimalik haljasala

MÄRKUSED: 1. Teede, parkimise ja haljastuse lahendus ning hoonete paiknemine täpsustub ehitusprojektis. 2. Ärimaa kruntidele pos 1 - pos 3 näha ette jalgrataste parkimis- ja hoiukohad. 3. ALUSKAART: Maa-ameti ortofoto 2023.

Planeeritud võimalikud puud

Olemasolevad puurkaevud

Riigimaantee kaitsevööndi piir

VÄLJAVÕTE KEHTIVAST SAKU VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Äriettevõtte maa-ala

ÜP TINGMÄRGID

Pere- ja ridaelamu maa-ala

Haljasala ja parkmetsa maa-ala

Perspektiivne kergliikluse läbipääs

Perspektiivne jalgratta- ja jalgtee

Kaitsehaljastus

Rohelise võrgustiku koridor

Planeeringuala

ÜP järgne rohelise võrgustiku koridor

Olemasolev Saku-Kanama jalg- ja jalgrattatee

MV Planeeritud võimalikud laste mänguväljak

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2024

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kanama tee 19 ja Kanama

tee 21 maaüksused

Katastritunnus: 71801:003:0007

71801:003:1050

Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

100% tootmismaamaa

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 6,2 ha.

Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste

ärimaa ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja

ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete

ehitamiseks. Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja

kaksikhoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, haljastuse, avaliku ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline

lahendus.

Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus: 71801:003:0007, maatulundusmaa

100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama tee 21 (katastritunnus:

71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr: 2551402) maaüksustest

ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt lisa 3).

Juurdepääs planeeringualale on 11343 Kanama teelt.

Esitatud eskiislahendus on järgmine:

Arendaja soov on maaüksus jagada kolmeks ärimaa, kaheksaks elamumaa, kolmeks üldmaa ja

üheks transpordimaa krundiks. Ärimaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus kuni

kahekorruseliste ärihoonete rajamiseks. Elamumaa kruntidele soovitakse rajada kolm

paariselamut ja viis üksikelamut.

2

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev

eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja

poolset üldist nägemust.

Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga ja enamuses rohumaa. Tallinna ringtee äärses

osas on metsamaa, kus kasvab valdavalt lehtpuupuistu. Kanama tee 19 maaüksuse Kanama

tee poolses osas paikneb olemasolev elamu (ehr kood: 116024641), kelder-kuur (ehr kood:

116024644). Lisaks paikneb Kanama tee 19 maaüksusel hoone (ligikaudse suurusega

116 m2), mis ei ole ehitisregistris. Kanama tee 21 maaüksusel paikneb kõrvalhoone

(noorkarjalaut, ehr kood: 116024643), milles pakutakse tõstetehnika müügi- ja

hooldusteenust.

Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on Tallinna

ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu maa-ala. Samuti jääb

planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne perspektiivne

kergliiklustee läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor. Ärimaade ja

elamumaade vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale on ette

nähtud ka ringtee äärde perspektiivne kogujatee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu

planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu

olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering

ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi

planeeritavate maaüksuste ja lähiala ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on sisuliselt kahe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole

võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava

maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega

seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012-2025, Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

3

jäätmekava 2018-2021. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv

ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeringuala piirneb: Tammoja (71801:001:1960), Tammoja tee 4 (71801:001:1965),

Tammoja tee 2 (71801:001:1963), Tammoja tee L2 (71801:001:1969), Kanama tee

28//Kivipõllu (71901:001:0363), Kanama tee 30//Erna (71801:003:0264), Kanama tee

31//Pearnavälja (71801:001:1830), Kaaga (71801:001:1831), Käspripõllu (71901:001:0060),

11 Tallinna ringtee (71801:001:0362) ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218) maaüksustega.

Saku valla üldplaneeringu järgi jääb ala läänest piirnema samuti perspektiivse elamu- ja

ärimaadega, idast ja lõunast hajaasustusega (sh lõunast Kanama teega) ning põhjast Tallinna

ringteega.

Otsest konflikti ümbruskonna elamumaadega tekkida ei tohiks. Perspektiivsete ärimaade ja

elamumaade vahele on ette nähtud 30 m laiune haljastatud puhver (kaitsehaljastus).

Kaitsehaljastus tuleb tagada ka olemasolevate elamumaade kaitseks. Seega võib öelda, et

planeeritav tegevus sobitub ümbritsevasse keskkonda.

Seega üldiselt sobitub planeeritav tegevus ümbritsevasse keskkonda ja ei lähe olemasolevate

tegevustega vastuollu. Vastastikuseid negatiivseid mõjusid teadaoleva informatsiooni kohaselt

eeldada ei ole.

Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti

geoloogilise baaskaardi andmetel osaliselt kaitsmata ja osaliselt keskmiselt kaitstud

põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja

põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine

põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida

töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu

pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et

4

sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on

öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma

olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja

põhjaveele ohtu ei teki.

Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe

kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning

looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 900 m kaugusel asuv

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) leiukoht (EELIS kood KLO9108155 ). Kuna nimetatud

objekt jääb planeeritavast alast väljapoole ja mitte ka vahetult piiri lähedusse, siis sellele

olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse

iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib

tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või

killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või

valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna

planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele

loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja

kaugust planeeritavast alast, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju.

Lähim kultuurimälestis jääb samuti ca 1 km kaugusele (kultusekivi, kultuurimälestiste registri

nr 18954). Seega kultuurimälestistele samuti mõju oodata ei ole.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate

loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa

tekkida.

Maa-ameti andmetel on metsa maad Kanamaa tee 19 maaüksusel ja seda 0,85 ha suurusel

alal. Planeeringus tuleb leida võimalikult hästi ümbruskonna sobituv lahendus, seega ka

olemasoleva metsamaaga tuleb arvestada. Ehituse käigus saab metsamaa ja olemasolev

kõrghaljastus ilmselgelt kahjustada, kuid kuna tegemist on nii väikeses osas metsamaaga ja

planeeringuga tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, siis eeldatavalt ei ole

tegemist olulise mõjuga. Lisaks on vaja tagada 30 m laiune kaitsehaljastus ärimaade ja

elamumaade vahele. Haljastuse osas on vastavad tingimused ka lähteseisukohtades esitatud.

Väike osa planeeritavast alast, täpsemalt Kanama tee 19 kirdeosa jääb rohevõrgustiku alale.

Kuna rohevõrgustiku alale midagi kavandada ei tohi (sh piirdeaedu), siis sellele eeldatavalt

olulist negatiivset mõju ei avaldata.

Planeeritav ala ei jää maardla alale või selle vahetuslähedusse, seega otsest mõju maardlatele

ei teki. Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb maavarasid siiski

kasutada. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid

ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate

5

katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid

karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse

haljastuseks mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju

loodusressursside kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika.

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel on alal järgmised kitsendused:

- 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd,

- 11343 Kanama tee ja selle kaitsevöönd,

- Kanama tee 19 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6860130) ja selle sanitaarkaitseala,

- Kanama tee 21 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6854895) ja selle hooldusala,

- elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd,

- elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende kaitsevööndid,

- elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid,

- elektriõhuliini mastitõmmitsad või toed ja nende kaitsevööndid,

- sideehitised ja nende kaitsevööndid.

Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-

ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase

joonega)

6

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt

eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra

(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb

arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et

tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil tuleb müra osas igal juhul

tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada ei ole.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.

Müra osas tuleb siiski hinnata, kas on tagatud tulevaste elamute juures normikohane müra.

Seetõttu on lähteseisukohtade punktis 4.25 ka öeldud, et detailplaneeringuga kavandatakse

uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja 11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb

planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette

leevendusmeetmed. Seega kui ilmneb normikohase müra ületus, siis nähakse ette leevendavad

meetmed.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas mõnevõrra liiklussagedust ja -

koormust. Juurdepääsu võimalus planeeritavale alale on avalikult Kanama teelt. Seega

olemasolevalele teele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna senist

liiklusolukorda. Samas on tegu teega, mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab.

Seega olulist negatiivset lisanduvat mõju oodata ei ole.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja

Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale

kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.

Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke

7

informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik

kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on

siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse

mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,

et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste

kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes on siiani harjunud

kõnealusel alal nägema enamuses hoonestamata maad, kuid nüüd saavad naabriteks äri- ja

elamuhooned Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest tegemist on Saku

valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju

ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma

olemasolevasse keskkonda. Olulisi mõjusid hetkel teadaoleva informatsiooni kohaselt oodata

ei ole.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide täielikuks maandamiseks

võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia täiendav radooniuuring.

Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole.

Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika

hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte

(edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb

pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide

võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

Hetkel teadaolevalt reostust ja seega negatiivset keskkonnamõju teada ei ole, kuid ala

8

elamumaadena kasutuselevõtuks tuleb veenduda, et pinnases ei leiduks tehnika

hooldustöödest põhjustatud pinnasereostust.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid,

hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte,

vääriselupaiku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne mõju.

Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka sellist

visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse

kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning

jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni

ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga ja väikese mõjuga ehitisi.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

Asjaomase asutuse seisukoht

9

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6

seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma ………. a kirjaga nr …….. seisukohal, et ……….

Terviseamet on oma ………. a kirjaga nr …….. seisukohal, et ……….

Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia järgmised uuringud:

- Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama

tee ja 11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel

koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

- Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika

hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse

elamukrunte (edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas

esineb pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt

pinnaseproovide võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige

tõenäolisemalt saastunud).

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]