Rae valla Lehmja küla Põllukivi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamisest, koostamisest ning elluviimisest












RAE VALD HARJUMAA

KURNA KÜLA PÕLLUKIVI KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
(kovID DP1025)
































HUVITATUD ISIK: Rae Vallavalitsus

PROJEKT: Rae Vallavalitsus
Aruküla tee 9, 75301 Jüri alevik, Rae vald
reg nr 75026106
[email protected]
Koostaja:
Kadri Randoja
[email protected]
tel 5981 3141
Katrin Baumann

TÖÖ nr. DP1802
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:
A. SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 5
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 7
3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS 7
3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS 7
3.3 PLANEERINGUALA KÜLGNEVAD KINNISTU JA NENDE ISELOOMUSTUS 7
3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD 8
3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS 8
3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND 8
3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD 8
4. PLANEERINGUETTEPANEK 8
4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS 8
4.2 EHITISE ARHITEKTUURINÕUDED 11
4.3 PIIRDED 11
4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS 11
4.4.1 DETAILPLANEERINGU ALA JA 11 TALLINNA RINGTEELT KAVANDATAVA PERPEKTIIVSE JUURDEPÄÄSU ÜHENDUS 13
4.5 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED 13
4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE 14
4.7 TULEOHUTUSNÕUDED 15
4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE 16
4.9 ARHEOLOOGIAMÄLESTISED 16
5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 17
6 KESKKONNATINGIMUSED 23
6.1 MÜRA 23
6.2 ROHEVÕRGUSTIK 23
6.3 I KAITSEKATEGOORIA LIIGI SUUR-KONNAKOTKA TOITUMISALA 24
6.4 PERSPEKTIIVSE JUURDEPÄÄSUTEE RAJAMINE KURNA OJA EHITUSKEELU VÖÖNDISSE 25
6.5 ARHEOLOOGIAMÄLESTIS 27
6.6 PÕHJAVESI 28
6.7 RADOON 28
6.8 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS 28
6.9 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS 29
7 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED 30
8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED 33
9 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 33


B. JOONISED

1. Situatsiooniskeem - AS-01
2. Kontaktvööndi analüüs M 1:30000 AS-02
3. Tugiplaan M 1:5000 AS-03
4. Põhijoonis M 1:1500 AS-04
5. Tehnovõrkude joonis M 1:1500 AS-05
6. Liikluskorralduse joonis M 1:2000 AS-06

C. LISAD
1. Tehnilised tingimused
◦ Soojavarustuse osa koostamise aluseks on OÜ Põrguvälja Soojus poolt (kehtivad kuni 31.12.2025) väljastatud tehnilised tingimused Rae Tehnopargi kaugküttevõrgu arendamiseks ja liitumiseks.
◦ Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 370955, 27.02.2021.
◦ Aktsiaselts ELVESO tehnilised tingimused nr 4-11/1974-3, 06.11.2020
◦ Enefit Connect OÜ tehnilised tingimused nr EC-JUH-//368, 27.02.2024.
2. Liiklusuuringud ja eskiisid
• Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuring, koostanud Osaühing Reaalprojekt 2025, töö nr P25001
• Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 lõige eskiisprojekt,_koostanud Novarc Group AS_2020_töö nr 1557.
3. Rohevõrgustiku analüüs, koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ_2020_ töö nr 19/AS/133

4. Muinsuskaitse eritingimused - Muinsuskaitseameti Helen Kaldre poolt koostatud Muinsuskaitse eritingimused Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuva Põllukivi kinnistu (65301:001:3119) ja lähiala detailplaneeringule 2018.a.
5. Arheoloogilised eeluuringud - Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru poolt koostatud „Aruanne Põllukivi kinnistul läbi viidud arheoloogilistest eeluuringutest (lohukivi 18778, 18779, 18780 kaitsevööndid ja asulakoha 18785 kaitsevöönd; Kurna küla, Raev vald/Jüri kihelkond, Harjumaa) 2019.a“.
6. Rae valla Kurna küla Põllukivi kinnistu detailplaneeringu riskianalüüs, koostanud RISK Management OÜ Evelin Uiga 2024.

D. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

E. MENETLUSDOKUMENDIDU






A. SELETUSKIRI

1. KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD DETAILPLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rae Vallavalitsuse 28.08.2018 korraldus nr 1086 „Kurna küla Põllukivi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud alljärgnevate planeeringute ja muude alusmaterjalidega:
• Planeerimisseadus;
• Looduskaitseseadus;
• Muinsuskaitseseadus;
• Rae valla üldplaneering (2013);
• Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (kehtestatud 15. oktoober 2024 otsus nr 134);
• Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“;
• Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“;
• Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“;
• Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035;
• Topo-geodeetiline alusplaan, koostanud GePoint OÜ (28.09.2018) töö nr 18-G444.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega:
• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine;
• Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest;
• Eesti Standard EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
• Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;
• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
• Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“.
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
Detailplaneeringuala kontaktvööndi moodustavad enamjaolt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja 11 Tallinna ringtee äärsed olemasolevad äri- ja tootmismaad ning Kurna, Uuesalu ja Aaviku küla poolt olemasolevad põllumajandusmaad ja looduslikud rohumaad. Olemasolevad ja perspektiivsed elamu- ja ühiskondlike ehitiste maad jäävad suuremas osas maanteest kaitstult äri- ja tootmismaade varju Jüri, Assaku alevikes ja Uuesalu, Aaviku ning Lehmja külades. Planeeritavad kinnistud moodustavad suurelt koormatud liiklussõlme ääres loogilise jätku äri- ja tootmismaadest.
Planeeritavast alast loodesse jääb kontaktvööndit läbiv maakonna teemaplaneeringu järgne rohevõrgustiku koridor.
Perspektiivselt hakkab juurdepääs planeeritavale alale toimuma vastavalt Novarc Group AS poolt koostatud Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru. Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekti järgselt (töö nr 1557). Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt peale- ja mahasõit ja Viadukti teelt (11332 Jüri bensiinijaama tee) Põrguvälja tee kaudu (vt joonis AS-02 Kontaktvööndi analüüs). Ette on nähtud liiklusohutusele mittevastava 11332 Jüri bensiinijaama tee likvideerimine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt kuni Põllukivi tee ristumiseni.
Vahetult planeeringuala kõrval ning lähistel asuvad bussipeatused, mida teenindavad Tallinna ning naaber omavalitsusi läbivad bussiliinid (vt joonis AS-02 Kontaktvööndi analüüs). Vastavalt riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 liikluskorralduse eskiislahendusele (koostanud Novarc Grupp AS detsember 2020) on ette nähtud Pildiküla bussipeatuse nihutamine bensiinijaama ette.
Pildiküla bussipeatuses asuv jalakäijatunnel säilitatakse ning planeeritud kergliiklusvõrgustik seotakse tunneliga.

Lähiminevikus on planeeringuala lähialas kehtestatud järgmised detailplaneeringud (seisuga 20.02.2024):
• Bensiinijaama kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP 1002), kehtestatud 08.04.2019 korraldusega nr 487;
• Rukki tee kinnistute muutmise ja Liivatee katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
(DP 0802), kehtestatud 23.03.2016 korraldusega nr 444;
• Rukki tee 1, 3, 5, 7, 9, 11 katastriüksuste ja Liivatee kinnistu mõttelise osa ning lähiala detailplaneering (DP 0733), kehtestatud 04.06.2013 korraldusega nr 598;
• Kase II, Põlendiku, Rukki tee 20 ja Rukki tee 22 kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP 0524): kehtestatud 26.05.2015 korraldusega nr 790;
• Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneering (DP0650), kehtestatud 17.04.2012 otsusega nr 323;
Tallinna ringtee Jüri ristmiku detailplaneering (DP 0842), kehtestatud 13.10.2015 korraldusega
nr 1536;
• Kõrtsi tee 4 ja 6 kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP0855), kehtestatud 28.12.2017 korraldusega nr 1738.

Kontaktvööndialal menetluses olevad detailplaneeringud (seisuga 20.02.2024):
• Põrguvälja tee 9 ja 9a kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP 1089), algatatud 07.07.2020 korraldusega nr 913;
• Põrguvälja tee 1 ja 3 ning Vana-Pildi kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP 0588), algatatud 09.09.2019 korraldusega nr 1100;
• Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP 0713), algatatud 30.03.2020 korraldusega nr 484.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse perspektiivseks juhtotstarbeks on määratud tootmis- ja ärimaa juhtotstarbed ja Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse perspektiivseks juhtotstarbeks on keskkonda mittehäiriv tootmise- ja ärihoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala.


Märkus: Väljavõte Rae valla üldplaneeringu maakasutuse jooniselt. Punase ringjoonega on tähistatud detailplaneeringu asukoht.

Planeeringualale ulatub läänes üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku ala. Rohevõrgustiku ala piir ühtib Kurna oja ehituskeelu- ja piiranguvööndiga (vastavalt 50 m ja 100 m). Rohevõrgustiku piirile ning rohevõrgustiku alale on planeeritud täiendav kõrghaljastus ning hoonestamist ette ei ole nähtud. Detailplaneeringus kavandatu eeldatavalt ei halvenda üldplaneeringujärgset rohevõrgustiku toimimist. Haljastuse (s.h kõrghaljastuse) kavandamisel on pööratud tähelepanu planeeringuala läänepiirile ning kavandatud rohevõrgustikku ja selle lähiümbrusesse jäävale alale täiendav haljastus. Selliselt on võimalik ka lokaalne rohevõrgustiku tingimuste parendamine. Rohevõrgustiku üleüldise toimimise hindamisel selles piirkonnas tuleb esmajoones lähtuda siiski olemasolevatest tarastatud sademevee kogumisbasseinide ning põhimaanteede negatiivsest mõjudest.
Rae valla üldplaneeringu on elamumaa kontaktvööndi ulatuseks vähemalt 200 m olemasoleva elamumaa piirist, kuid elamualade kontaktvööndi ulatuse otsustab kohalik omavalitsus igal üksikjuhul eraldi lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Kuna elamuala ja planeeritavat tootmis- ja ärimaad eraldab joonobjektina 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ning Pildiküla poolsel maantee piiril asub ka müratõkkesein, mis kahte ala omavahel ka visuaalselt eraldab. Seega ei ole põhjendatud 200 meetri kontaktvööndi tagamine müra ega ka visuaalse kaalutluse põhjal.
Üldplaneeringu järgselt on antud alale ette nähtud tootmis- ja ärimaa juhtotstarve (Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu järgi on juhtotstarbeks keskkonda mittehäiriv tootmise- ja ärihoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala). Planeeringuala läänepoolne kinnistu on tulenevalt suur-konnakotka toitumisala piirangust planeeritud üldmaa sihtotstarbega, millele hoonestamist ei ole võimalik ette näha. Kuna ekspertarvamus linnu olemasolu kohta piirkonnas koostati 2024 aasta alguses ei olnud Rae valla üldplaneeringu (ka Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering) koostamise ajal antud piiranguga võimalik arvestada. Tulenevalt toitumisala piirangust on maa-ala ette nähtud osaliselt täiendavalt kõrghaljastada, mis tõttu ei ole võimalik jätkata ka põllumajandustegevusega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas ka 15.10.2024 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud keskkonda mittehäiriva tootmise- ja ärihoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala.


Märkus: Väljavõte Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutuse jooniselt. Punase ringjoonega on tähistatud detailplaneeringu asukoht.

Planeeringuala on hetkel kasutuses haritava põllumaana. Planeeringuga on alale ette nähtud hoonestatud ning infrastruktuuriga varustatud tootmis- ja ärimaa krundid. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel 3 „ruumiline väärtus“ on ala märgitud esialgse informatiivse kihi raames väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vastavalt üldplaneeringule on piirkonna näol tegemist maantee-äärsete aladega, kus maad on juba suures ulatuses tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga. Piirkond on Tallinna-lähedaste logistika- ja tehnoparkide arengualaks. Kavandatud on valdavalt tootmis ja ärimais ning ärimaid 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja 11 Tallinna ringtee äärsetel aladel. Planeeritav tegevus toetab üldplaneeringus väljatoodud arengusuunda ehk jätkatakse juba kujunevat maakasutuse trendi piirkonnas. Rae Vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr 171 algatatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu raames telliti täiendav uuring Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel „Ruumilised väärtused“ määratud väärtuslikele põllumaadele põhjapiirkonnas, milles hinnati planeeritav ala väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Harjumaa maakonnaplaneeringu 2030+ andmetel on Rae vallas ca 6667 ha väärtuslikku põllumaad, kuid vaid 19% ehk 1292 ha jääb Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu alale. Lähtudes üldplaneeringus väljatoodud tendentsist on põhjapiirkonnas kujunenud pigem logistika- ja tehnoparkide arenguala ning suurem osa põllumassiividest ja intensiivsem põllumajanduslik maakasutus on kavandatud pigem Rae valla ida- ja lõuna piirkondadesse. Kuivõrd Rae valla intensiivne areng ning elanikkonna kasv survestab ka elanike teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist, on antud piirkonna arendustegevust arvestatud avalikest huvidest lähtuvalt.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS
Detailplaneering on koostatud ligikaudu 72.8 ha suurusele alale. Planeeritav ala asub Kurna külas 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja 11 Tallinna ringtee ääres. Põllukivi kinnistu on kasutuses põllumaana ja Võsa kinnistul kasvab kõrghaljastus (võsa). Võsa kinnistu on planeeringusse haaratud maa sihtotstarbe muutmiseks ning riigimaanteelt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt detailplaneeringu alale juurdepääsu tagamiseks. Novaroc Group AS poolt on koostatud tee eskiislahendus, töö nr 1557.
3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS
Põllukivi maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (katastritunnus 65301:001:3115) kuulub Rae vallale. Hoonestus puudub.
Võsa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (katastritunnus 65301:001:0213) kuulub Rae vallale. Hoonestus puudub.
3.3 PLANEERINGUALA KÜLGNEVAD KINNISTU JA NENDE ISELOOMUSTUS
Planeeritavast alast põhja jäävad olevad äri- ja tootmismaad, itta 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja teisele poole maanteed olemasolevad elamu ja äri- ning tootmismaad, lõunasse jääb 11 Tallinna ringtee ja teisele poole maanteed jäävad olevad äri- ja tootmismaad. Edelasse olemasolevad põllumaad ja looduslikud rohumaad.
3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD
Planeeritav ala asub 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja 11 Tallinna ringtee nurgas. Juurdepääs autoliiklusele Põllukivi teelt Põllukivi kinnistule ning Võsa kinnistule juurdepääs puudub.
3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS
Põllukivi kinnistu maapinnas paikneb maaparandussüsteem, mis ei kuulu enam maaparandussüsteemide registrisse. Põllukivi ega Võsa kinnistul tehnovõrke ei asu.
3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND
Planeeritav ala on oma reljeefilt suhteliselt tasane, maapinna kõrgus tõuseb mõned meetrid edelast kirde suunas. Kinnistu on kõrghaljastuseta põllumaa. Kinnistu edelaservas paikneb Kurna oja.
3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Põhimaantee (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee) tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 50 m;
• Põhimaantee (11 Tallinna ringtee) tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 50m;
• Kõrvalmaantee (11332 Jüri bensiinijaama tee) tee teekaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30m;
• Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m Kurna oja tavalisest veepiirist;
• Ranna või kalda piiranguvöönd 100 m Kurna oja tavalisest veepiirist;
• Kinnismälestis (kultusekivi reg nr 18779) ja selle 50 m kaitsevöönd;
• Kinnismälestis (kultusekivi reg nr 18778) ja selle 50 m kaitsevöönd;
• Kinnismälestis (lohukivi reg nr 18780) ja selle 50 m kaitsevöönd;
• Asulakoht (reg nr 18785) kaitsevööndiga;
• I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisala, mis on 2 kilomeetrit pesapuust.1Looduskaitseseaduse § 53 lõike 1 kohaselt on keelatud avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi täpset asukohta. 
4. PLANEERINGUETTEPANEK
4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada Põllukivi kinnistust äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, piirkonna teenindamiseks vajalikud transpordimaa kinnistud ja üldkasutatava maa kinnistud, määrata ehitusõigus, hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Võimalik on perspektiivis üksteisega külgnevaid krunte omavahel liita, vastavalt etapp II järgselt moodustatud kruntide skeemile (vt. skeemid joonisel AS-04 Põhijoonis) ilma uut detailplaneeringut koostamata. Planeering näeb ette võimaluse planeeringulahenduses olevate kruntide liitmiseks tingimusel, et liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse järgmiselt:
• lubatud hoonete arvud ei liitu;
• hoonete lubatud kõrgus ei muutu;
• krundi ehitisealused pinnad liituvad;
• hoonestusalad liituvad;
• parkimiskohtade arvud liituvad;
• liidetud kruntidel ei või ületada kokku liidetud ehitusõigusi.

Selliselt on võimalik rajada alale ka suuremaid hoonekomplekse lähtudes ettevõtlusvajadusest.

Arendusala juurdepääsudega seotud riigi põhimaantee liikluslahendused Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn suunal tuleb rajada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
Rae valla üldplaneeringu järgselt on minimaalseim tootmis- ja ärimaa krunt võimalik moodustada 0.5 hektarit. Planeeringualal on ette nähtud tehnorajatiste tarvis tootmismaa sihtotstarbega pos 4 ja pos 12, kuhu on ette nähtud vastavalt puurkaev ning reovee pumpla.

Planeeritavate tootmis – ja ärimaade kruntide sihtotstarvete protsendilisuse suurusjärku on võimalik järgmises projekteerimisetapis täpsustada, kohandada vastavalt ettevõtte, hoone vmt spetsiifikast tulenevalt (ärimaa osakaal 5-95%, tootmismaa osakaal 5-95%).
Planeeritavale krundile on seatud järgmine ehitusõigus:
• Pos 1
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 206 024 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 2
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 2 792 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 3
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 663 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 4
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmismaa (T100%)
• Krundi planeeritud suurus 7 116 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 1
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 200 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 3
• Hoone korruselisus 1
• Pos 5
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 34 489 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 6
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 40 537 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 20 265 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 7
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 46 859 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 23 425 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 8
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 41 604 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 20 800 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 9
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 23 710 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 7 100 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 10
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 25 058 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 11
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 1 605 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 12
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmismaa (T 100%)
• Krundi planeeritud suurus 1 092 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 13
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 41 461 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 20 700 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 14
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 80 241 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 40 000 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 15
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 27 795 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 8 300 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3

• Pos 16
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 23 917 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 7 100 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 17
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 26 189 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 18
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 2 691 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 19
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 42 663 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 20
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 8 056 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -

4.2 EHITISE ARHITEKTUURINÕUDED
Ehitusmaterjalina eelistatud materjalid on betoon, puit, klaas. Ärihoonetel tohib plekki kasutada vaid aktsendi andmiseks. Maanteepoolsed ja planeeringuala läbiva tee äärsed fassaadid planeerida esinduslikud. Fassaadidele ette näha vähemalt kahe erineva materjali kasutamine. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Hoonete kõrgus ja katuse kalle on piiratud (vt Põhijoonis AS-04), katusekalde vahemik 0-15 º (parapetiga). Hooned projekteerida vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
4.3 PIIRDED
Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Piirde rajamisel võrkaed kõrgusega kuni 2.0 meetrit krundi piiril. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Nähtavuskolmnurkades on lubatud ainult võrkpiire ning haljastus nähtavuskolmnurkades on lubatud kõrgusega kuni 0,4 m.
4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS
Detailplaneeringus on käsitletud vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus on seotud järgmiste kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega:

1. Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekt (Novarc Group AS, töö nr 1557);
2. Koostamisel oleva „Riigitee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 7,3 – 20,0 Peetri – Vaida lõigu põhiprojekt“ (Transpordiameti poolne info, et teeprojekti põhiprojekt on koostamise alguses ning lahendust saata ei ole);
3. Jüri liiklussõlme eskiisprojekt (Transpordiameti poolne selgitus 07.11.2024 kirjas nr 7.2-2/24/14190-4: projekti nimi ja valmimisaeg täpsustub edaspidiselt).

Eskiisprojektiga („Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekt“ töö nr 1557, koostatud 2022.a, Novarc Group AS) on kavandatud viidatud katastrite piirkonnas põhimaanteel rekonstrueerida ol.olev mürasein.
Põhiprojekti („Riigitee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 7,3 – 20,0 Peetri – Vaida lõigu ehitusprojekt“, töö nr P24012, Selektor Projekt OÜ) koostamise mahus teostame mh mürauuringu, modelleerimise ja täpsustame müraseina ulatuse. Mürauuring valmib 02.2026.a. Võib eeldada, et seoses liikluskasvuga võib muutuda seina ulatus, kuid see selgub peale müramodelleerimist.

Alale on planeeritud 7,0 m laiusega sõiduteed ja 3,0 m jalgratta- ja jalgteed. Ala läbib keskelt jalakäijate tänav 5,0 m laiuse jalgrattatee ja jalgteega, mis on ühendatud olemasoleva 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee aluse jalakäijate tunneliga ning perspektiivselt ühendus ka Kurna küla suunal (paralleelselt Rae valla üldplaneeringus ette nähtud kogujateega).

Reaalprojekt OÜ poolt on koostatud detailplaneeringule liiklusuuring „Kurna küla, Rae vald, Harju maakond Põllukivi detailplaneering liiklusuuring“ (töö nr P25001).

Detailplaneeringu alale on varem KLM Projekt OÜ poolt koostatud „Põllukivi tee ja Pähklimäe tee teeprojekt“ projekt (töö nr 2421, 2022 aasta) (vt Liikluskorralduse joonis AS-06).

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigi põhimaanteelt 2 Tallinn-Tartu suunal läbi perspektiivse Rukki tee (km 10.5) suundristmiku, mille täpne asukoht ja tehniline lahendus selgub põhimaantee 2 põhiprojekti staadiumis. Juurdepääs planeeringualalt põhimaanteele 2 Tartu-Tallinna suunale ja juurdepääs Tartu suunalt on kavandatud 11123 Jüri bensiinijaama tee ja 3824 Pildiküla ühendustee kaudu vastavalt põhimaantee 2 eskiisprojektile (Põhijoonisel kajastatud Novarc Group AS, töö nr 1557).
Liiklusohutusele mittevastava 11332 Bensiinijaama tee (km 0,52-0,63) nähakse ette likvideeritavana. (VT DP lisa 2 - Liiklusuuringud ja eskiisid).

Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 liikluskorralduse eskiislahendusega (Novarc Group AS, töö nr 1557), mille kohaselt on muuhulgas Põllukivi kinnistule ette nähtud maa võõrandamise vajadus riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa toimimiseks vajalike rajatiste (sademevee ärajuhtimissüsteem) kavandamiseks (VT DP lisa 2 - Liiklusuuringud ja eskiisid).

Detailplaneeringu ala asub vahetult riigi põhimaanteede 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ning 11 Tallinna ringtee liiklussõlme läheduses, ristmikust lääne pool. Detailplaneeringu ala jääb nimetatud riigi põhimaanteede ja lisaks ka riigi kõrvalmaantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee kaitsevöönditesse. Nimetatud riigi põhimaanteede kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit ja kõrvalmaantee kaitsevöönd sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Riigimaanteede servas tuleb tagada nõutud vaba ruum (Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ §11 tabel 10) , mis võimaldab sõiduteelt välja sõitnud sõidukil ohutult peatuda või teele tagasi pöörduda. Maanteede nr 2 ja 11 puhul on selleks 13 meetrit ja maantee nr 11332 puhul 7,0 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigimaanteede servas tuleb tagada nõutud külgnähtavusala, kus ei tohi olla nähtavust piiravaid takistusi. Maanteede nr 2 ja 11 puhul on selleks 24 meetrit ja maantee nr 11332 puhul 16 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.

Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuring (Reaalprojekt OÜ, töö nr P25001):
Põhiline liikluse pääs detailplaneeringu alale toimub Põllukivi tee ja Rukki tee perspektiivse ristmiku kaudu. Sellelt ristmikult toimub ligipääs ka riigimaanteele 11332 Jüri bensiinijaama tee, mille kaudu on võimalik pääseda põhimaantee nr 2 alt läbi ning edasi liikuda põhimaantee nr 2 Tallinna suunale. Transpordiametil on plaanis välja ehitada parempööretega mahasõit põhimaanteelt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km ~10,4 Tallinn-Tartu suunale ning seejärel sulgeda praegune mahasõidu võimalus samalt maanteelt km 11,3 maanteele 11332 Jüri bensiinijaama tee.
Kogu Põllukivi DP realiseerumisel on minimaalselt vajalik Rukki tee ja Põllukivi tee ristmik välja ehitada kahe sõidurajaga ringristmikuna. Ilmselt lähimas tulevikus võib lahendusena kasutada ka ühe sõidurajaga ringristmiku väljaehitamist, kuid ristmikule maa reserveerimisel tuleks arvestada perspektiivse kahe sõidurajaga ringi mahtumist. Peale- ja mahasõiduradade arv suundade lõikes selgub peale konkreetsete ettevõte rajamist ja paiknemist detailplaneeringute alale. Samuti selgub hiljem täpsemalt, kas on otstarbekas välja ehitada tavaline ring või nn „turbo“ ringristmik. Kaetud parempöörde raja väljaehitamine Põllukivi DP alalt mnt 11332 suunale eeldaks põhimaantee aluse viadukti laiendamist, mis ilmselt Transpordiametil lähimas plaanis ei ole. Samuti tuleb ristmiku projekteerimisel arvestada, et kõigis põhilistes suundades tuleb rajada liikumis võimalused raskeliiklusele, kuna tegemist on äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega, kus sõltuvana kinnistute lõplikust lahendusest võib arvestada üsna märkimisväärse rasketehnika liiklusega.
Leevendavate meetmetena oleks otstarbekas kaaluda järgmisi lahendusi (Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuring, Reaalprojekt OÜ töö nr P25001):
1. Rajada Põllukivi DP alalt alternatiivne parempööretega ligipääs mnt-le 11 Tallinna ringtee (Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuringu Lisa 1 perspektiivne mahasõit 2). Selline lahendus tekitab alternatiivse ligipääsu DP alale Tallinna suunalt läbi mnt 2 ja mnt 11 parempöörete kaudu. Samuti tekiks alternatiivne ligipääs DP alale Jüri suunalt lähenejatele, mis vähendaks mnt 11332 koormust ning parandaks seeläbi ka Rukki tee – Põllukivi tee ristmiku läbilaskvust, kuna segav voog põhisuunale väheneks;
Reaalprojekt OÜ poolt pakutud leevendusmeedet ei ole võimalik tulenevalt detailplaneeringu alale ulatuvast I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalast (Linnuekspert OÜ aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“) ei ole detailplaneeringu elluviimisel võimalik 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu rajada.

2. Ehitada lõplikult välja Rukki tee ja Liiva tee DP alusel planeeritud Pähklimäe tee kuni perspektiivse Rukki mahasõiduni Tallinn – Tartu maanteelt (km~10,4) ja võimaldada selle kaudu sisenemine ka Põllukivi DP alale. Sellise lahenduse järgi saaks osa Tallinna suunalt lähtuvat liiklust siseneda Põllukivi DP alale alternatiivset teed kaudu ja väheneks Rukki tee – Põllukivi tee ristmiku liiklussagedus ja paraneks läbilaskvus eelkõige hommikusel tipptunnil;
Transpordiametil on plaanis välja ehitada parempööretega mahasõit põhimaanteelt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km ~10,4 Tallinn-Tartu suunale (Novarc Group AS, nr 1557).
3. Luua läbipääs Peetri ja Assaku suunalt Rukki teele kogujateede kaudu ilma põhimaanteed kasutamata. Nimetatud lahendus pakuks alternatiivse liikumisvariandi vallasiseselt, vähendab Rukki tee – Põllukivi tee ristmiku liikluskoormust eelkõige õhtusel tipptunnil ning mnt 11332 Jüri bensiinijaama tee liiklussagedusi.
Võimaliku kogujatee ühendusega Kurna küla suunal on perspektiivis lahendus pakkuda alternatiivset liikumisvarianti valla siseselt (Rae valla üldplaneeringu järgne kohaliku tähtsusega tee).
Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuringu töö teeb ka ettepaneku käivitada ühistranspordiliiklus Tallinna linna, Rae valla suuremate keskuste ning DP-de vahel. See võimaldaks jooksvalt parandada ühendusvõimalusi inimeste elu- ja töökohtade vahel ning loob eelduse igapäevase autoliikluse vähenemiseks.
Detailplaneeringu ala on jalgratta- ja jalgteede kaudu seotud valla teiste keskustega, mis lisab liikumisvõimalust täiendavalt autole ning ühistranspordile veelgi ning alale on ette nähtud ka rohkelt rataste parkimise võimalusi.

Põllukivi kinnistu detailplaneeringu kvartalisiseselt teelt ette nähtud juurdepääsude asukohad ja nende arv planeeritud kinnistutele võivad projekteerimise käigus täpsustuda.
Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisad järgi.

Parkimiskohti kinnistutel kokku norm 3308/ plan 3310, täpne arv selgub projekteerimise käigus.
Parkimiskohtade arvutus on arvestatud väikeelamute ala järgi (normatiivi kasutatakse ka laialdase tootmise puhul, kui see asub linna äärealal). Tööstusettevõte ja ladu 1/90 ja asutused 1/40 (arvestatud on, et ca 5% kinnistule planeeritud hoonestusest moodustab kolmekorruselise mahu).
Parkimiskohtade normatiivne arv täpsustada (sh kasutatav normatiiv) projekteerimise käigus vastavalt projekteeritavate hoonete suletud brutopinna, hoone kasutusotstarbe ja reaalse vajaduse järgi.
Parklate projekteerimisel risti ning vahetult jalgrattatee ja/või jalgtee kõrvale jälgida, et oleks jätkuvalt tagatud kergtee minimaalseim (3m) laius. Riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Jalgrataste parkimise kohti näha ette vähemalt 1000, täpne arv selgub projekteerimise käigus (sh jalgratta ja jalgtee projekteerimise käigus ning tee äärde puhke kohtade planeerimisel).
Töötajatele rajada kaetud parkla (võib asuda ka hoone mahtu). Külastajate parkimine võimalikult sissepääsu lähedal. Jalgrataste parkimiskohtade juurde näha ette laadimisvõimalus jalgratastele, kergliikuritele jms (eelkõige töötajate parklas).

Kergliiklusteede kavandamisel on lähtutud põhimõtetest, et teed on seotud tõmbepunktidega ning jätkuvusega väljapoole planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on kergliiklusteed on kavandatud eraldiseisvalt sõiduteest.

Teeületuskohtade vajadust jalgsi liiklejale, eesmärgiga tagada ohutus, hinnatakse planeeritava ala teedevõrgu projekteerimise käigus. Samuti lahendada teedevõrgu projekteerimise käigus nõuetele vastavad liikluse rahustamise meetodid.

Detailplaneeringu joonistel on näidatud 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja 11 Tallinna ringtee tee kaitsevöönd 50 meetrit (vastavalt EhS § 71 lg 2) sõidutee katte servast.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vajadusel tuleb võtta projekteerimisel tarvitusele meetmed
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 toodud normtasemete tagamiseks.
„Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud müra normtasemete tagamiseks. Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Riigitee kraavidesse sademevett ei juhita.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee- ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
4.4.1 DETAILPLANEERINGU ALA JA 11 TALLINNA RINGTEELT KAVANDATAVA JUURDEPÄÄSU ÜHENDUS
Tulenevalt detailplaneeringu alale ulatuvast I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalast (Linnuekspert OÜ aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“) ei ole detailplaneeringuga varem projekteeritud lahendust võimalik 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu rajamisel ellu viia. Juurdepääsu lahendus on detailplaneeringu lahendusest välja arvatud.

Lahendus nägi ette (koostanud OÜ Reaalprojekt, töö nr P20028): Juurdepääs on projekteeritud varem analüüsitud võimalikest asukoha variantidest sobivaimana väljavalitud asukohta. Peale- ja mahasõidu kavandamisel Tallinna ringteele on kiirusmuute radade pikkuse valikul lähtutud põhitee perspektiivsest kiirusest 120 km/h.
4.5 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED
Krundi iga 800 m2 kohta näha ette vähemalt üks puu, mille täiskasvamiskõrgus on minimaalselt 10 m. Krundist vähemalt 15% peab olema haljasala.
Pos 4 krundile planeerida minimaalselt kõvakatega ala, pigem eelistada raskeveokile juurdepääsuks tugevdatud murukattega ala (kandevõime 16 tonni).

Parklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks.
Maantee kaitsevööndis on kohustuslik haljasala. Läbivate teede ääres kavandatud puudeallee, samuti on kavandatud puudeallee planeeringuala läbiva kergliiklustee äärde. Teedega seotud haljastus peab jääma teemaale. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 nõuetele.

Planeeritud krundid, mis jäävad kotka toidulava poole peavad olema haljastatud tihedamalt krundi läänepoolsest küljest.
Linnuekspert OÜ aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“ toob välja, et näha hoonestatavast alast Pähklimäe teest läände jääval alal ette kui hoonestatava DP osa puhvertsoon. Ala majandatakse püsirohumaana ja sinna luuakse saagi varitsemiseks maastikuelemente (kivivared). Kurna oja ümber luuakse veekogumi mõlemale kaldapealsele mitmerindeline, eelistatult vähe hooldust vajav ning võimalusel kohalikest liikidest koosnev taimestiku riba võimalikult laias ulatuses2, tõstmaks konnakotkaste toitumisala kvaliteeti.

Pos 10 haljastada mitmerindeliselt ning moodustatava kinnistu piirangutest lähtuvalt.
Planeeritavale transpordimaa sihtotstarbega krundile pos 18 ja pos 20 on keskkonna miljöö rikastamiseks planeeritud haljasriba (trassidest vaba ala), kuhu näha ette eririndelist haljastust.

Tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele näha ette rekreatsioonialasid töötajatele.

Jäätmete käitlemisel juhindutakse Jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Konteinerid võimalusel varjestada (prügimaja, prügiaedik vms). Prügi kogumiskohtade asukohad valida selliselt, et prügiautol oleks tagatud hea ligipääs. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.
Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu.

Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab toimuma vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (näiteks kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt ja kilematerjal. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. Ehitusprojektides peavad olema toodud jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ning jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.

Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.
Tööruumide radooni tase peab vastama keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud normidele.
Edasisel projekteerimisel arvestada standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodut.
Enne hoone ehitusprojekti koostamist tuleb teostada pinnasest radoonitaseme mõõtmised.
4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE
Piirkonna üldine maapinna reljeef on languga Tartu maanteelt (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee) Kurna oja suunas, kus maapinna kõrgused on vahemikus +48...40m. Kurna oja põhja kõrgusmärgid on planeeringu ala piires ~550 m pikkusel alal +39.10...+39.00.
Maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sadevesi kogutakse parklatest ja platsidelt (varustatud õli- ja liivapüüduriga) drenaažitorustiku abil kokku ja suunatakse krundil paiknevasse ühtlustustiiki (tiigi asukoht täpsustatakse ehitusprojektis). Ühtlustustiigist suunatakse edasi sademeveed tänava maa-alale planeeritud kraavidesse (vt. tehnovõrkude joonis AS-05). Lisaks imbub sadevesi ka pinnasesse. Sadevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
Sademevee ja pinnasevee ärajuhtimine vt p 5.4.
4.7 TULEOHUTUSNÕUDED
Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” alusel. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812 ”Ehitiste tuleohutus” osa 6-le ”Tuletõrjevee varustus” (EVS 812-6:2012/A1:2013).
Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad olema hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega. Hoonete vaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja on 8 m, mis on planeeringuga tagatud. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega (mitte vähem kui 3,5m). Juurdepääsud hoonetele tuleb hoida vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. VI ja VII kasutusviisiga ehitiste puhul on üldjuhul vajalik tagada tõstuk- või redelautole juurdepääs ehitise kõigile kolgedele, et oleks tagatud tõhus kustutus- ja päästetööde läbiviimine (EVS 812-7:2018 p 14.1.7).

Parkimisala projekteerimisel järgida tuleohutuse põhimõtet vastavalt EVS 812-7:2018 p 11.2.3.10. Detailplaneeringus kajastatud parkimislahendus vastab nimetatud standardi punktile.

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada siseministri 03.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning siseministri 16.02.2021 määrusega nr 8 „Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded“ Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus.
4.7.1 RISKIANALÜÜS
Planeeringuala jääb osaliselt kahe ohtliku ettevõtete ohualale (Ettevõtte nimi: Olerex AS Jüri tankla ja Terminal AS Jüri tankla). Limiteerivate ohualade raadiused nimetatud objektidel on üle 400 meetri.
RISK Management OÜ Evelin Uiga poolt on detailplaneeringule koostatud riskianalüüs.

Siin kohaldub ohtliku ettevõtte (C-kategooria käitis) ohualasse planeerimine. Ohualasse planeerimisel tuleb lähtuda Kemikaaliseaduse § 32 sätetest. Planeeringuala naabruses paiknevate ohtlike ettevõtete ohualas paiknemise tõttu teostati täiendav riskianalüüs ja riskide hindamine, võttes aluseks ohtlike ettevõtete riskianalüüsi kokkuvõtte ja normatiivdokumendid ning juhendmaterjalid.

Detailplaneeringu lähedusse jäävate kahe ohtliku ettevõtte ohualad katavad planeeritava ala põhjapoolset nurka. Mõlema tankla riskianalüüsi kokkuvõtte analüüsi alusel peaks esmajoones arvestama tankla võimaliku BLEVE-ga seotud installatsioonidega seonduvate ohualadega.
BLEVE tüüpi õnnetuste (ala)stsenaariumitena on mõlema tankla riskianalüüside kokkuvõtetes käsitletud paikse installatsiooniga ja liikuvate riskiallikatega võimalikke variante. BLEVE tekke tõenäosus on niisuguste õnnetuste rahvusvahelisele statistikale tuginevalt siiski väga väike.
Mõlema tankla eriti ohtlike alade kattuvus hõlmab üksnes hoonestatavat krunti detailplaneeringu põhujoonise pos 16. Väga ohtlike ja ohtlike alade kattuvus moodustab umbes poole detailplaneeringu ala ohualadega kaetud osast selle põhjaosas, hõlmates osaliselt ka pos 14 pos 15 hoonestatavaid alasid.
Liikuvate riskiallikate, milleks on vedelkütuste ja LPG transpordiveokid, objektil viibimise aeg on esiteks limiteeritud ja teiseks detailplaneeringu ala läheduses olevatel teedel ja ristmikul liigub arvukalt kütuse- ja gaasiveokeid, mis pole vaatlusaluste tanklatega seotud. Teedele ega ristmikele pole hetkel kehtestatud nõuetekohaseid ega ka Eesti juhendmaterjalides soovitatud kriteeriumeid ohualade ega ka ohualadele planeerimise osas. Eelnevast tulenevalt on probleemne lugeda liikuvate riskiallikatega seonduvaid ohtusid detailplaneeringu objekti(de) asukoha hindamisel limiteerivateks.
Riskianalüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et puuduvad põhjendatud takistused kavandatud objektide rajamiseks detailplaneeringu alale, kuna esiteks hinnanguline risk on väike. Teiseks, ohualale planeerimise osas puuduvad kindlalt reglementeeritud õiguslikud piirangud. Ohualad katavad üksnes kuuendikku kuni viiendikku planeeritavast alast. Juhendmaterjalides soovitatud piirangute kontekstis paiknevad planeeritavale alale kavandatavatest ehitistest vaid mõned ohtlike ettevõtete ohualades. Sellegipoolest oleks ohualal paiknemise tõttu otstarbekas, kui ehitiste projekteerimisel ja käiku andmisel ning ekspluatatsioonil arvestatakse algusest peale ja järjepidevalt võimalike õnnetustega naaberobjektidel, kavandades täiendavad ennetus ja valmisoleku meetmed.

4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE
Planeeringualal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ning rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.
Detailplaneeringus on näidatud tehnovõrkude isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus võrguvaldaja kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnovõrkude paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ning juurdepääsu tagamiseks võrguvaldaja kasuks.
Peale detailplaneeringu kehtestamist ja maa kinnistamist tuleb võrkude valdaja ja maaomaniku vahel sõlmida notariaalne kasutusõiguse leping.
4.9 MUINSUSKAITSE JA ARHEOLOOGIAMÄLESTISED
Helena Kaldre, Muinsuskaitseamet, poolt on koostatud muinsuskaitse eritingimused Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuva Põllukivi kinnistu (65301:001:3115) ja lähiala detailplaneeringule (vt. DP lisa 4 - Muinsuskaitse eritingimused). Mälestised: kultusekivid reg nr 18778, 18779 ja 18780 (vt P 7).
Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru poolt koostatud „Aruanne Põllukivi kinnistul läbi viidud arheoloogilistest eeluuringutest (lohukivi 18778, 18779, 18780 kaitsevööndid ja asulakoha 18785 kaitsevöönd; Kurna küla, Raev vald/Jüri kihelkond, Harjumaa) 2019.a“ (vt. DP lisa 5 - Arheoloogilised eeluuringud Põllukivi kinnistul).

Detailplaneeringu alal asuvad arheoloogiamälestised kultusekivid (reg-nr 18778, 18779, 18780) ja nende kaitsevööndid ning väikeses mahus asulakoha (reg-nr 18785) kaitsevöönd.
Pos 2 ja Pos 11 on kavandatud 100% üldkasutatava maa krundina ning jäävad avalikuks kasutuseks. Kruntidel paiknevad arheoloogiamälestised kultuskivi (reg-nr 18779 ja 18778). Ligipääs kultusekividele (reg-nr 18778–18780) tuleb tagada. Kaevetöödel kultusekivide kaitsevööndis ei ole arheoloogiline uuring vajalik, kuid ümber kivide tuleb jätta 10 m raadiuses puutumata roheala.
Lisaks riikliku kaitse all olevatele mälestistele on detailplaneeringu alal muinsuskaitse eritingimustega (21.06.2018 nr 1.1-7/1351-1) määratud arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud mitmed arheoloogilise kultuurkihiga alad. Eeluuringute tulemusena lokaliseeriti varase metalliaja asulakoht (nr 1 ) Põllukivi kinnistu kirdepoolses osas, tuvastati, et kinnistu idapoolses osas jätkub kaitsealuse Lehmja asulakoha (reg-nr 18785) kultuurkiht (nr 2) ning metallidetektori abil tuvastati asulakohale iseloomuliku helifooniga alad (nr 3 ja 4) kinnistu põhjapoolsest ja idapoolsest keskosast. Samuti näitasid eeluuringud, et vanadel kaartidel ja ortofotodel nähtav vana teekoht on hästi jälgitav ka maastikul ning tegemist on ilmselt muinasajast pärineva vana kihelkonnateega, mis kulges Kurna küla poolt Jüri kiriku suunas.
Arheoloogilise eeluuringu käigus Pos 10 välja selgitatud varase metalliaja asulakoha alale on planeeritud haljaspind ning madal- ja kõrghaljastus. Juhul, kui haljaspinna rajamisel ning madal- ja kõrghaljastuse rajamisel on vajalikud kaevetööd, tuleb kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine).
Arheoloogilise eeluuringu tulemustel kindlaks tehtud arheoloogilise kultuurkihiga aladel (põhijoonisel märgitud Pos 8-9 ning Pos 7 kaguosa, kaasa arvatud ajaloolise tee ala) tuleb detailplaneeringu elluviimisel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.
Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.
Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.
Kui tööd piirduvad ainult mälestise kaitsevööndi alaga, tuleb enne tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS § 58 lg 3 p2; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Teatise esitamine Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Töödega ei ole lubatud alustada siiski enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.
Ülejäänud projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
Detailplaneeringu mahus on tehnovarustuse lahendus põhimõtteline. Lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
Riigiteega ristuvaid tehnovõrke kavandada kinnisel meetodil.
Detailplaneeringu vee, kanalisatsiooni ja sademevee osa koostanud Kiirvool OÜ Toomas Piirsalu.
5.1 VEEVARUSTUS 
Veevarustuse osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused VK-TT 172 06.11.2020 (pikendatud 27.02.2024), mis arvestab piirkonna arvutusliku veevajadusega 140.7m3/d. 
Vastavalt tingimustele tuleb veetorustik ühendada olemasoleva veetorustikuga punktis ÜPVK-1 ning täiendavalt tuleb rajada detailplaneeringus nr 0802 "Rukki tee kinnistute muutmise ja Liiva tee katastriüksuse ning lähiala detailplaneering" ette nähtud puurkaevupumpla koos veetöötlusega, mis on planeeritud kinnistule Põllukivi tee 2. Tingimuste kohased vooluhulgad on AS Elveso poolt tagatud peale uue puurkaevpumpla ja veetöötlusjaama rajamist. 
Täiendavalt on planeeritud puurkaev krundile pos 4, mis rajatakse vastavalt vajadusele ja ühendatakse lähedale projekteeritava veetöötlusjaamaga. 
Planeeringu ala sees on veetorustik ringistatud piki planeeringut ümbritseva/läbiva teemaa koridori. Piki Põllukivi teed paikneb torustiku trass naaberala detailplaneeringus (nr 0802) määratud trassikoridoris.  
Kõik liituvad kinnistud saavad liitumispunkti otse tänavatorustikust. Liitumispunktiks olev maakraan paigutatakse tänava-alale 1m kaugusele kinnistupiirist va magistraalkraavi läheduses, kus  liitumispunktid on paigutatud enne kraavi, et neile oleks tagatud vahetu juurdepääs teemaa-alalt. 
Tänavatorustiku läbimõõt sõltub eelkõige tuletõrjevee vooluhulgast ning tarnetorustike läbimõõt kinnistu veevajadusest, mis täpsustatakse projekteerimistööde faasis. 
5.2 TULETÕRJEVARUSTUS 
Planeeritud ühisveevärgist tagatakse väline tuletõrjevee vajadus planeeritud hüdrantidest vooluhulgale kuni 15l/s. Hüdrantidega torustik paikneb tänava-alal ning nende tegevusraadiuseks on arvestatud ~100m. 
Arvestades, et planeeritud kinnistud (sh hoonestusala) ulatub tänava-alast sellest oluliselt kaugemale, siis kogu kinnistu väline tuletõrjeveevarustus (kuni 15 l/s) ei ole ühisveevärgist tagatud ning kinnistutel tuleb rajada vajadusel täiendavad tuletõrjeveevõtukohad ja/või -pumplad, mille vajadus (maht, paiknemine) määratakse kinnistute põhiselt vastavalt nende projektidele. 
5.3 REOVEEKANALISATSIOON 
Reoveekanalisatsiooni osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused VK-TT 172 06.11.2020 (pikendatud 27.02.2024), mis arvestab piirkonna arvestusliku reoveekogusega 140.7 m3/d. 
Eelvoolu ühenduspunktiks on ÜPVK-1 ehk Rukki tee olemasoleva pumpla ees olev kaev. 
Tulenevalt maapinna reljeefist on valitud lahendus, kus suurema osa kinnistute reovesi suunatakse isevoolselt planeeritud pumplasse krundil 12, mis suunab reoveed survetoruga ühenduspunkti. Erandiks on krunt 17, mis kanaliseeritakse isevoolselt samasse ühenduspunkti ning krunt 15, mis kanaliseeritakse kinnistupumplaga otse planeeritud survetorusse.  
Kinnistute piirist mitte kaugemale kui 1 meeter väljapoole projekteerida kanalisatsiooni vaatluskaev, mis jääb kinnistu liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga (va krunt 15, kus liitumispunktiks on vastav maakraan). 
Survekanalisatsiooni torustiku vajadused ja pikkused täpsustuvad järgmises projekteerimise staadiumis.
AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale reovett koguses kuni 140.7m³/d tingimusel, et täiendavalt renoveeritakse väljaspool planeeringu ala olevad Rukki, Lookivi ja Kroosi pumplad ning Radari RVP asemele planeeritakse uus pumpla koos hoonega, kuivasetusega pumpadega, juurdepääsutee ning hooldusplatsiga ning betoonist avariimahutitega. 

5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE 
Kogu planeeritav ala on kaetud maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu drenaažitorustikega, mis Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ei kuulu enam maaparandussüsteemide registrisse.  
Sademeveesüsteemi eesvooluks on ala edela piiril olev Kurna oja, mis on maaparandussüsteemi eesvool (kood 4020059000010). Lisaks kuulub Kurna oja vooluveekogude nimistusse, mis suubub Ülemiste järve. Olemasolev maaparandussüsteemi torustik jaguneb kahe valgala vahel, millest suurem ala suubub otse Kurna ojja läbi alal oleva vahekraavi ning üks osa suubub naaberalale. 
Sademevee lahenduse osas tuleb AS Elveso tingimuste kohaselt enne Kurna ojja juhtimist planeerida settetiik. Samas on olemas Keskkonnaameti seisukoht, et settetiigid tuleb planeerida väljapoole Kurna oja ehituskeeluvööndit. 
Piirkonna üldine maapinna reljeef on languga Tartu mnt-lt Kurna oja suunas, kus maapinna kõrgused on vahemikus +48...40m. Kurna oja põhja kõrgusmärgid on planeeringu ala piires ~550m pikkusel alal +39.10...+39.00 ehk on sisuliselt ilma kaldeta, mistõttu võib oja veeseis tõusta olulisel määral ning sellega tuleks arvestada ka planeeringu ala vertikaalplaneerimisel. 
Problemaatiline piirkond on krunt 15 piirkonnas, kus maapind on ümbritsevaga võrreldes ~2m võrra lohus (maapind ~+42m) ning vesi valgub naaberalale, mis on naaberala detailplaneeringu kohaselt ette nähtud suunata säilitatavasse ja süvendatavasse kraavi. Antud valgala ei ole võimalik isevoolselt ümbersuunata läbi detailplaneeringu ala ning tuleb lahendada vastavalt naaberalal detailplaneeringule (puudutab krunte 16, 17 ja osalisel 14). 
Riigitee kraavidesse sademevett ei juhita.

Detailplaneeringu lahenduse põhimõtted: 
1. Kõik ärimaa kinnistud peavad ühtlustama tekkivad vooluhulgad kinnistul ning saastunud sademeveed puhastama enne suunamist kinnistust välja. Sademeveed suunatakse tänava-alale planeeritud kraavidesse. Sademevee arvutuslikud vooluhulgad ja ühtlustusmahuti/tiigi mahud on toodud tabelis. 
Vahetult Kurna oja kõrval paiknev krunt pos 1 suunab liigveed (sh ühtlustatult ja puhastatult) otse Kurna ojja. 
2. Sõiduteede sademeveed suunatakse kas otse vertikaalplaneeringuga või restkaevudega teemaa koridori rajatavasse kraavi. Juhul kui tee vajab täiendavat drenaaži, siis ka selle eelvool on tee kõrval olev kraav. 
3. Paralleelselt planeeritud teedega rajatakse magistraalkraavid languga ja sügavusega, mis võimaldab planeeringu ala siseselt sademeveed torustiku või kraaviga sinna suunata. 
Peamine osa valgalast (sh teed) suunatakse piirkonna sisese kergliiklustee äärde ja Kaeravälja tee äärde planeeritud kraavi, kuhu saab enne Kurna ojja suubumist rajada ka settetiigid. Arvestades, et teemaade sademevesi moodustab ~3% ärimaa kinnistutelt kogutavast sademevee kogusest, mis on juba puhastatud, siis täiendava settetiigi rajamiseks puudub otsene vajadus.  
4. Põllukivi tee äärne kraavi on osa kehtestatud Rukki detailplaneeringuga ja sinna ei ole täiendavat settetiikki ette nähtud. 
 
Vooluhulgad ja ühtlustusmahutid 
Vastavalt Rae valla ÜVK arengukavale ja AS Elveso üldistele tehnilistele nõuetele tuleb kinnistutel sademevesi ühtlustada enne suunamist ühiskanalisatsiooni rajatistesse sõltumata kinnistu suurusest vooluhulgale 9l/s. Nõue ei kehti teemaalade kohta. 
Tuleb märkida, et antud nõue kehtib sõltumata kinnistu suurusele. Arvestades, et kui drenaažvee äravoolumoodul on suurusjärgus ~2l/s ha, on 5 ha suuruse krundi korral püsiv drenaažvee vooluhulk ~10 l/s, mis on juba suurem kui lubatud väljavool. Projekteerija ettepanek on planeerida kinnistutele ühtlustustiigid, mis reguleeriks arvutusliku vihma 1 ööpäeva jooksul ja võimaldaks ka vajadusel krundisisesel drenaažil toimida. Drenaaž tuleks sel juhul suunata kas ühtlustustiigi järele või kaitsta muude meetmetega veepinna tasemest tulenev tagasivool. 
Arvutusliku vihma leidmisel võetakse aluseks EVS 848:2021 toodud lähteandmed: 
• Korduvusperiood: 5a; 
• Geograafiline asukoht : Tallinn 
• Arvutusvihma kestvus: 10min 
 
  
  
Pindala 
Aravoolu 
Arv. vooluhulk 
Ühtlustusmahuti 
Väljuv vooluhulk 
Dren. Vooluhulk 
Jrk 
Krunt 
ha 
koef, C 
Qa, l/s 
m3 
l/s 
Qdr, l/s 
1 
Pos 6 
4.294 
0.75 
858 
796 
19.0 
8.6 
2
Pos 7 
4.879 
0.75 
975 
913 
21.0 
9.8 
3
Pos 8 
4.161 
0.75 
831 
777 
18.0 
8.3 
4 
Pos 9 
2.371 
0.75 
474 
446 
10.0 
4.7 
5
Pos 13 
4.146 
0.75 
829 
773 
18.0 
8.3 
6 
Pos 14 
8.018 
0.75 
1602 
1493 
35.0 
16.0 
7
Pos 16 
2.780 
0.75 
555 
520 
12.0 
5.6 
8
Pos 17 
2.392 
0.75 
478 
452 
10.0 
4.8 
 
Juhul kui mahuti on pealt lahtine tiik, siis on ta käsitletav ka settetiigina. Eeldusel, et vee paisutus tiigis saab olla kuni ~1m, on tiigi pindala samas suurusjärgus tema mahuga, millele lisandub nõlvadest tulenev täiendav lisa pind. Tiigid moodustavad kogu krundi pindalast ~2%. Tiigid on soovitatav paigutada kinnistute madalamatesse punktidesse eelvooluks oleva kraavi juurde.  
Planeeringu joonisel on näidatud igale kinnistule üks sademevee liitumispunkt ja ühtlustusmahuti, mille ühendustoru läbimõõt peab tagama tabelis toodud ühtlustatud sademevee ja drenaažvee vooluhulga. Arvestades, et kinnistud on suured, siis võib olla võimalik ja ka vajalik rajada kinnistutele mitu väljavoolu koos ühtlustusmahutiga. Õlipüüdja(d) rajada reostusohtlike objektide juurde, kuid arvestada tuleb süsteemi ajutisest täitumisest kaasnevate mõjudega. 
Tänava-alal on planeeritud kasutada kraave, mille vastuvõtuvõime on oluliselt suurem kui tabelis toodud ühtlustusmahutitest väljuvad vooluhulgad. Juhul kui kraavide sügavus kujuneb liiga suureks, siis on lubatud need ka asendada toru ja/või truubiga, mille vajadus täpsustatakse projekteerimise staadiumis. 
Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele ning Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 peatükis 10.4 toodud põhimõtetele.

5.5 ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustuse osa koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 27.02.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 370955.
Planeeringu alale rajatakse 20/0,4 kV komplektalajaam (pos 16), millele Elektrilevi OÜ tagab toite Põllunaise alajaama ühelt fiidrilt sisselõikega 20kV peale. Komplektalajaamast varustatakse planeeringu ala 0,4 kV kaabelliinidega (vt. tehnovõrkude joonis AS-05). Planeeritud on jaotus-ja liitumiskilbid toitega planeeritud 0,4kV kaablitelt. Jaotus-ja liitumiskilbi asukohad täpsustuvad koos hoonete ja kinnistu projektlahendusega.
Tagada alajaamale ja liitumiskilpidele vaba juurdepääs. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini.
Planeeringus on ära näidatud planeeritavate elektrikaablite paiknemine teiste kommunikatsioonide suhtes tee joonise lõikel katteta teemaa osal. Määratud on planeeritud Elektrilevi OÜ tehnorajatiste servituudi alad.
Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5.6 SOOJAVARUSTUS
Soojavarustuse osa koostamise aluseks on OÜ Põrguvälja Soojus poolt (kehtivad kuni 31.12.2025) väljastatud tehnilised tingimused Rae Tehnopargi kaugküttevõrgu arendamiseks ja liitumiseks.
IV Soojuskandja parameetrid:
• Temperatuurigraafik primaalpoolel soojussõlmele 100°C/40°C.
• Maksimaalne soojuskandja temperatuur 120°C.
• Minimaalne soojuskandja temperatuur suveperioodil 70°C.
• Sooja tarbevee soojusvaheti valiku aluseks võtta primaarpoole võrguvee temperatuurigraafik 70°C/20°C.
• Soojusvõrgu tagastuva temperatuuri ja küttesüsteemi kontuuride tagastuva temperatuuri vahe peab olema mitte väiksem kui 3°C, mis tähendab, et sekundaarpoole küttesüsteemi tagastuv temperatuur võib olla maksimaalselt 37°C.
• Soojusvahetid näha ette minimaalselt 5% ülepinnaga.

V Soojuskoormuse reguleerimine ja ühendamine:
• Küttesüsteemi ühendamine soojusvõrguga on sõltumatu ühendusviis läbi soojusvahetite.
• Reguleerimine kvantitatiivne 2-tee ventiilidega.
• Primaarpoole armatuur äärik- või keevisühendustega.
• Primaarpool komplekteerida diferentsiaalrõhu regulaatoriga.

VI Soojusmõõtja:
• Soojusenergia arvelduseks vajaliku soojusmõõtja kauglugemise võimalusega paigaldab OÜ
Põrguvälja Soojus.
• Soojusmõõtja ette näha soojusvõrgu tagastuvale torule.
• Soojusmõõtja tarneks vajalik tellimus tuleb teha minimaalselt 3 kuud enne soojusmõõtja tarne soovi.

VII Maksimaalne rõhk ja garanteeritav rõhkude vahe:
• Soojuskandja maksimaalne rõhk katsetuste ajal torustikus 16bar.
• Minimaalne garanteeritud rõhkude vahe on 0,8bar kinnistu piiril.

VIII Nõuded sekundaarsüsteemidele:
• Sekundaarpoole ventilatsiooni kalorifeeri sõlmed, kütte kalorifeerid ja õhukardinate soojusvarustuse sõlmed projekteerida 2-tee ventiilidega.

IX Soojustorustik:
• Kinnistusisene soojustorustik projekteerida eelisoleeritud häiretraatidega torudest alates liitumispunktist kuni soojussõlmeni.
• Soojustorustiku isolatsioon peab vastama vähemalt 3. kategooria isolatsiooniklassile pealevoolu torustikul ja 2. kategooria isolatsiooniklassile tagasivoolu torustikul.
• Projektiga peab olema lahendatud torustiku temperatuuripaisumiste kompenseerimine või eelpingestamine ja tagatud kaugküttevõrgu kaitsevöönd.

X Soojussõlmed:
• Projekteerimisel lähtuda EJKÜ soovitusest „Soojussõlmed. Juhised ja eeskirjad".
• Soojussõlm projekteerida täisautomaatne.
• Juhul kui sekundaarpoole täitmine toimub OÜ Põrguvälja Soojus võrguveega, näha ette veearvesti ja sekundaarpoolele ka ülerõhu kaitsesüsteem.

XI Kooskõlastused:
• Kinnistusisene soojustrassi projekt kooskõlastada enne soojustrassi ehitust OÜ Põrguvälja Soojusega.
• Soojussõlme projekt kooskõlastada enne soojussõlme ehitust OÜ Põrguvälja Soojusega.
• Soojusarvesti paigaldamise projekt kooskõlastada enne soojussõlme paigaldust OÜ Põrguvälja Soojusega.

XII Tarbimine:
• Enne soojuse tarbimise alustamist peab hoone omanik sõlmima OÜ Põrguvälja Soojusega soojuse ostu-müügi lepingu, mille eelduseks on:
• Ehitaja peab esitama soojussõlme passi.
• Ehitaja peab esitama soojustrassi teostusjoonise.
• Ehitaja peab esitama soojustrassi lekketraatide mõõdistuse.
• Ehitaja peab esitama soojussõlme primaarpoole survestus protokolli rõhuga 10bar.
• Ehitaja peab esitama hoone kütteprojekti koos soojussõlmega.

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5.7 SIDEVARUSTUS
Sidevarustuse osa koostamisel on aluseks Enefit Connect OÜ tehnilised tingimused nr EC-JUH-//368, 27.02.2024.
Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga.
Liitumine on ette nähtud perspektiivsest kaevust SK1 (vt AS-05 tehnovõrkude koondplaan), Põllukivi tee ja Pähklimäe tee ristmikul.

Sidevõrgu planeerimisel on aluseks võetud Side planeerimise põhimõtetest (LISA 2) või leitav aadressilt https://public-docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf
TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga.

Enefit Connect OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Sidekaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud.
Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf

Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks pöörduda Enefit Connect OÜ poole meiliaadressil [email protected]. Võtame ühendust hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit Connect OÜ projekteerimis ja ehitustööd. Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit Connect OÜ-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile [email protected]. Enefit Connect OÜ väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit Connect OÜ vahel kolmepoolne koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit Connect OÜ-le esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit Connect OÜ ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit Connect OÜ poolt heaks kiidetud materjale. Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit Connect OÜ-le. Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit Connect OÜ.

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5.8 ENERGIATÕHUSUS JA -TARBIMISE NÕUDED
Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum-nõuded“ järgi ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamiseks peavad hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid.

6 KESKKONNATINGIMUSED
61 MÜRA
Väljavõte Maa-ameti mürakaardist - maanteeliiklus aasta keskmine


Planeeritud alal Põllukivi kinnistul on üldplaneeringu kohane juhtotstarve tootmis-ja ärimaa.
Vastavalt mürakaardile (Maa-ameti kaardist väljavõte - maanteeliiklus aasta keskmine) jäävad krundid pos 5, 6, 7, 9, 15, äri -ja tootmismaa kruntide hoonestusalad, osaliselt 60 dB müratasemega alale ja osaliselt 55 dB müratasemega alale. Kruntide pos 8 ja 17 hoonestusalad jäävad tervenisti 60 dB müratasemega alale. Kruntide 4 ja 14 hoonestusalad jäävad tervenisti 55 dB müratasemega alale ning krunt pos 3 jääb osaliselt 55 dB alale ja osaliselt juba 50 dB alale.

Maanteeliiklusest põhjustatud mürataseme piirnormide tagamiseks tuleb hoonete projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Hoonete ehitusprojektides leida erinevaid lahendusi müra leviku vähendamiseks (näiteks ehitusmaterjalidena kasutada helikindlaid materjale jms).
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud müra, vibratsiooni, õhusaaste või muu negatiivse mõjuga maanteega piirneval alal. Vajadusel tuleb hoonete ehitamisel muuhulgas võtta tarvitusele meetmed müra normtasemete tagamiseks vastavalt sotsiaalministri 14.06.1995 seadusele nr 42 “Rahvatervise seaduse¹” § 8 lg 2 p 17 alusel.
Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ning sel moel on võimalik tagada head tingimused hoonete siseruumides.
Kõik leevendusmeetmete kulud kannab arendaja.
62 ROHEVÕRGUSTIK
Planeeringualale ulatub läänes üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku ala. Rohevõrgustiku ala piir ühtib Kurna oja ehituskeelu- ja piiranguvööndiga (vastavalt 50 m ja 100 m). Rohevõrgustiku piirile ning rohevõrgustiku alale on planeeritud täiendav kõrghaljastus ning hoonestamist ette ei ole nähtud.
(vt DP lisad 2 – Rohevõrgustiku analüüs, koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ_2020_ töö nr 19/AS/133).
63 I KAITSEKATEGOORIA LIIGI SUUR-KONNAKOTKA TOITUMISALA
Detailplaneeringule ulatub I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisala. Looduskaitseseaduse § 53 lõike 1 kohaselt on keelatud avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi täpset asukohta. Sellest tulenevalt ei ole lubatud eksperthinnangu aruannet lisana detailplaneeringu materjalide hulka.
Keskkonnaameti 23.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/252 kinnitati Suur-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava3.
Tegevuskavas on välja toodud, et liigi eluala saab jaotada pesitsusalaks ja toitumisalaks. Pesitsusala on ala, kus on liigi pesa ja selle lähiümbruse metsaala. Selle ala kohta saadab Keskkonnaamet kaitsekohustusteatise ja moodustub püsielupaiga. See ala on kriitilise tähtsusega. Toitumisala, ja teisi liigile eluks olulisi aspekte, käsitletakse liigi tegevuskavas, kus on mh toodud kuidas negatiivseid mõjusid liigile vähendada saab. Tegevuskavas tuuakse välja, et vältida tuleb kuivenduskraavide, teede ja elamute rajamist lähemale kui 1 km pesast. Suur-konnakotkal on toitumisala 2 km pesapaigast. Siiani ei ole toitumisaladele kaitsealasid loodud, selleks ongi liigi tegevuskavas toodud juhised. Liigi säilimiseks on olulised mõlemad aspektid, nii pesitsusala kaitse ja see, et sobivaid toitumisalasid piirkonnas jätkuks.
Linnuekspert OÜ Aarne Tuule ja Triin Leetmaa poolt on koostatud aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“.
Aruande kohaselt:
Suur-konnakotkad kasutavad Põllukivi detailplaneeringu ala lääneosa istumiskohtadena (alal leiduvate saakobjektide varitsemiseks – levinud jahistrateegia). Asukohapunktide kogumid kattuvad Põllukivi maaüksusel asuvate kivivarede ja Väikepõllu maaüksuse põhjaservas kasvava metsribaga, eriti selle Põllukivi maaüksuse poolse nurgaga. Suur-konnakotka kaitse tegevuskavas (Väli 2020) on saagialade hävinemine ja kahjustamine hinnatud suure tähtsusega ohuteguriks ehk teguriks, mille jätkumisel võib 20 aasta jooksul Eesti asurkond kahaneda enam kui 20% ulatuses.
Põllukivi DP elluviimise eeldused Mõisaküla suur-konnakotkaste toitumisala kvaliteedi säilitamiseks on järgmised:
1. Põllukivi DP viiakse ellu vähendatud mahus, arvates hoonestatavast alast välja kavandatavast Pähklimäe teest läände jääv ala (Põllukivi tee, Pähklimäe tee, Kaeravälja tee vaheline ala; joonis 11) kui hoonestatava DP osa puhvertsoon.
2. Hoonestatavast alast välja arvatud ala (joonis 11) majandatakse püsirohumaana ja sinna luuakse saagi varitsemiseks maastikuelemente (kivivared).

3. Säilitatakse Väikepõllu ja Suurepõllu maaüksuse põhjaservas kasvava metsariba kui konnakotkaste toitumisala oluline maastikuelement (saagivaritsuskoht). 15
4. Väikepõllu ja Suurepõllu maaüksuseid majandatakse püsirohumaana.
5. Väikepõllu ja Põllukivi maaüksuste piiril paikneva Kurna oja ümber luuakse veekogumi mõlemale kaldapealsele mitmerindeline, eelistatult vähe hooldust vajav ning võimalusel kohalikest liikidest koosnev taimestiku riba võimalikult laias ulatuses (ELLE 2020), tõstmaks konnakotkaste toitumisala kvaliteeti.
6. Mõisaküla konnakotkaste pesadest 2 km raadiuses ei võimaldata edaspidi ellu viia planeeringuid, mis toovad kaasa rohumaade pindala kahanemise, sh päikeseparkide rajamise näol.
7. Mõisaküla konnakotkaste pesadest 2 km raadiuses soodustatakse põllumaade majandamist püsirohumaadena.
Ülaltoodut arvestades on detailplaneeringu menetluse raames loobutud osaliselt äri- ja tootmismaade planeerimisest läänepoolsel osal, mis on olulised suur-konnakotkastele.
64 ROHEVÕRGUSTIKU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE (VAREM PLANEERINGUALAL ETTE NÄHTUD JUURDEPÄÄSUTEE RAJAMINE KURNA OSA EHITUSKEELUVÖÖNDISSE)
Tulenevalt detailplaneeringu alale ulatuvast I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalast (Linnuekspert OÜ aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“) ei ole detailplaneeringu elluviimisel võimalik 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu rajada.

Varasemalt ette nähtud 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu asukohas paikneb väärtuslike põllumaade ja rohevõrgustiku alal. Lähtuvalt asjaolust telliti Rae Vallavalitsuse poolt rohevõrgustiku analüüs (vt DP lisad 2 – Rohevõrgustiku analüüs, koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ_2020_ töö nr 19/AS/133). Töö analüüsib eeskätt LOAMH-i (Rahvusvahelise põhimaantee 11 (E265) Tallinna ringtee liiklusohutusele avalduva mõju hindamine seoses Põllukivi kinnistu detailplaneeringus 11 Tallinna ringteele vahemikku km 12,1-12,9 uue ristumiskoha kavandamisega), mis koostati Transpordiameti (endise Maanteeameti) tellimusel.
Kuna olemasoleva infrastruktuuriga on kaasnenud mitmeid teisigi puudusi tulenevalt elusloodusest, mida rohevõrgustiku analüüs ka kajastab, siis planeerimisprotsessi ülevaatlikkuse huvides on antud peatükk detailplaneeringu seletuskirjas siiski kajastatud.



Väljavõte LOMH aruande joonisest (juurdepääsud variant A, B, C ja D), mis annab ülevaate alast, mille raames rohevõrgustiku analüüs koostati.

Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise (LOMH) eesmärgiks oli kavandatava ristumiskoha asukoha variantide (A, B, C, D) võrdlus riigitee 11 Tallinna ringtee liiklusohutuse seisukohalt.

Rohevõrgustiku analüüsi kokkuvõte:
Rohevõrgustik Põllukivi kinnistul ja selle lähialal (sh Rae valla põhja- ja lõunaosa ühendamisel Jüri viadukti läänepoolsel lähialal) ei tööta tõenäoliselt efektiivselt ulukite liikumis(t)e tagamiseks. Põhimaantee nr 2 ületamisel on taristu tõttu rajatud palju objekte, mis takistavad kiiret ja turvalist teeületamist. Samuti ei ole rohevõrgustiku jaoks väärtuslikud ulatuslikud põllumaad, mis praegust rohevõrgustikku selles piirkonnas peamiselt iseloomustab.
Rohevõrgustiku toimimise, Rae valla põhjaosa tuumala (Ülemiste järve äärsed alad) ning lõunaosa tuumala (Ihuvere raba ja Kiili vallas Kurna mets) vahel, analüüsitavas piirkonnas, peamiseks eelduseks on Kurna oja äärsete alade säilitamine, hoidmine ning rikastamine sobiliku haljastusega. Oja kaldaääred on oluliseks liikumisaladeks küll kõigile loomadele, kuid eeltoodust lähtudes on analüüsi üheks ettepanekuks lahendada taristu konfliktolukorrad soodustades eelkõige väikeloomade ja lindude liikumist Kurna oja kaldaääri mööda, sh vajadusel teealuste läbipääsude rajamine.
Piirkonna rohevõrgustik on tugeva surve all. Olemasolev ja kavandatav arendustegevus ei ole piisavalt arvestanud rohevõrgustiku sidususe tagamisega. Sellegipoolest tuleks olemasolevaid rohevõrgu alasid säilitada maksimaalses ulatuses ning tagada edaspidine rohevõrguga arvestav planeerimine, et alles hoida teised rohevõrgustiku väärtused – kliimamuutustega toimetulek, kliimaregulatsioon jt.
(Leevendusmeetmed vt DP lisa 3 – Rohevõrgustiku analüüs)

Detailplaneeringu alale on planeeritud ka täiendava kõrghaljastuse rajamine, mis on bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks olulise, positiivse, mõjuga. Kruntidele rajatud haljasalad toimivad elupaigana lindudele, putukatele ja teistele väiksematele loomadele (nt pisiimetajad). Detailplaneeringu alal ning globaalsete kliimamuutustega kohanemise kontekstis, on oluline roll haljastusel ka sademevett koguvate kraavide ja settetiikide koormuse vähendamisel. Vihmaperioodil suudavad rohealad aeglustada sademevee äravoolu, siduda osa sellest taimedesse ja immutada läbi pinnasesse põhjavette.
Rohevõrgustiku koridor, mis ühendab Rae valla põhjaosa ning Rae valla lõunaosa ja Kiili valda, ületades ühtlasi riigi põhimaanteed nr 11, ei toimi rohevõrgustiku analüüsi koostanud ekspertide hinnangul piirkonnas piisavalt, et tagada rohealade sidusus loomadele liikumiseks. Rohevõrgustiku sidusust takistab Tallinna ringtee turvalisuseks ja vastupidavuseks rajatud neli sõidurida, põrkepiirded, kõrged kraavid ja Kurna oja reostuskaitseks rajatud ja tarastatud settebasseinid. Samuti on sidusust piiravaks asjaoluks rohevõrgustiku laiuse suur erinevus Rae valla põhja- ja lõunaosas.
Olemasolevat rohekoridori saab perspektiivselt toimivana näha eeskätt sini-rohekoridorina, mille peamine eesmärk saab olla veekogu ja selle kaldavööndi kaitse ning potentsiaalse levimistee pakkumine putukatele, kahepaiksetele, pisiimetajatele ning seeläbi ka taimeseemnetele. Lisaks parandab toimiv koridor reguleerivate ökosüsteemiteenuste kvaliteeti.
Selleks, et tagada väikeloomade (sh ka mõne väikeuluki), võimalikult sobiv ja turvaline, liikumisvõimalus kahe vallaosa vahel, pakuvad analüüsi koostanud eksperdid, sõltumata detailplaneeringu lahendusest, ühe võimalusena olemasolevate truupide ümberehitamist või ojatruupide kõrvale sobiva läbipääsu rajamist, arvestades just väikeloomade nõudmisi ja eripärasid selle kujundamisel (vt skeem DP lisa 3 – Rohevõrgustiku analüüs).

Kuna juurdepääsu Tallinna ringteele ette ei nähta ei koostata ka juurdepääsutee ehitusprojekti antus asukohas.
Küllaga on võimalik rohevõrgustiku analüüsi töös toodud meetmeid rakendada Tallinna ringtee ümberehituse raames: tee ehitusprojektis tuleb eelnevalt teostada piirkonna elustiku-uuring, rajada truubilahendus, mis võimaldab väiksemate loomade ja kahepaiksete läbipääsu (sobiv truubilahendus täpsustatakse piirkonna elustiku uuringuga.

65 III KATEGOORIA KAITSEALUSE LIIGI HIIREVIU ELUPAIK.
Rukki tee (mis on planeeritud juurdepääsuteeks) kõrval asub III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, KLO9131680) elupaik. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Seega tuleb mürarikkaid töid elupaiga läheduses vältida hiireviu pesitsusperioodil (15. märtsist kuni 10. augustini).
66 KARUPUTKE HJR055 KOLOONIA
Põllukivi kinnistul paikneb karuputke tõrjutav koloonia HJR055 kahe lahustükina, raskusastmega 3. Detailplaneeringu seletuskirjas karuputke käsitletud ei ole. Juhime tähelepanu, et võõrliigi levitamine on keelatud (LKS § 57 lg 1). Kuna karuputke puhul moodustub mullas püsiv seemnepank, mis püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis igasugune pinnase liigutamine ja rasketehnikaga koloonias sõitmine on koloonia aladel keelatud, et vältida seemnete levikut. Rasketehnikaga tuleb vältida koloonias sõitmist. Kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia eelnevalt katta nii, et rasketehnika rataste külge ei jääks
pinnast.
Kui pinnase eemaldamine/teisaldamine on vajalik, tuleb see Keskkonnaametiga ning maa valdajaga kokku leppida – koloonia pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja seemneid sisaldav pinnas viia Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse riigimaal asuvasse karuputke kolooniasse, seal siluda ja tehnika puhastada.
67 ARHEOLOOGIAMÄLESTIS
Võttes arvesse piirkonna arheoloogiapärandi rohkust tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtuslike leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Detailplaneeringu alal asuvad arheoloogiamälestised (kinnismälestis kultusekivi reg nr 18779, kinnismälestis kultusekivi reg nr 18778, kinnismälestis lohukivi reg nr 18780) ja nende kaitsevööndid (p 7 muinsuskaitse eritingimused).
Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru poolt on koostatud „Aruanne Põllukivi kinnistul läbi viidud arheoloogilistest eeluuringutest (lohukivi 18778, 18779, 18780 kaitsevööndid ja asulakoht 18785 kaitsevöönd; Kurna küla, Raev vald/Jüri kihelkond, Harjumaa) 2019.a“. vastavalt uuringule asub planeeringualal arheoloogiamälestis (asulakoht reg nr 18785) koos kaitsevööndiga.
68 PÕHJAVESI
Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.
Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardikihile (30.05.2018) on piirkond nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala, mistõttu on vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada. Põhjavee seisundi halvenemise ärahoidmiseks välistada saasteainete põhjavette juhtimist või sattumist.
Piirkonna varustamiseks olmeveega ei kavandata uute kaevude rajamist, planeeringualale rajatavad hooned varustatakse olmeveega ühisveevärgist. Täiendavalt tuleb rajada detailplaneeringus nr 0802 "Rukki tee kinnistute muutmise ja Liiva tee katastriüksuse ning lähiala detailplaneering" (kehtestatud 23.03.2016 korraldusega nr 444) ette nähtud puurkaevupumpla koos veetöötlusega, mis on ette nähtud kinnistule Põllukivi tee 2.
Planeeringus nähakse ette hoonete reoveekäitlus lahendada ühiskanalisatsiooniga. Mootorsõidukitest lahtuv reostus on väikesemahuline ja kontrollitav, mistõttu oht põhjaveele on minimaalne. Sõidukite parkimisalad tuleb projekteerida selliselt, et sademeveed saab kokku koguda (nt aarekiviga) ning suunata õli- ja liivapüüdurisse enne kui sademeveed juhitakse alalt ära. Peale sademevete puhastamist, suunatakse veed planeeritavasse puhverdustiiki ning sealt edasi Kurna ojja. Puhverdustiigi puhastamine täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonete katustelt on soovitav sademeveed kokku koguda eraldi ja võimalusel kasutada hoones.
Sademeveesüsteemi eesvooluks on ala edela piiril olev Kurna oja, mis on maaparandussüsteemi eesvool (kood 4020059000010). Lisaks kuulub Kurna oja vooluveekogude nimistusse, mis suubub Ülemiste järve.
69 RADOON
Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel. https://gis.egt.ee/home/item.html? id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
Enne ehitusloa taotlust tuleb teostada pinnasest radooniõhu mõõtmised vastavalt standardile EVS-EN ISO 11665-11. Juhend „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)" esitatakse nõue, et hoone alla jäävale alale tuleb rajada vähemalt üks uuringupunkt iga 200 m2 kohta. Juhend on kättesaadav: https:// kliimaministeerium.ee/radoon
Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
610 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS
Keskkonnalubade taotlemise vajadus:
Hoonetes tekib peamiselt segaolme-, paberi ning pakendi jäätmeid. Nende kogumine tulenevalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjast on hõlmatud korraldatud veo raames. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik.
Hoonete veevarustus lahendatakse ÜVK baasil, veelubasid ei ole vajalik taotleda. Soojavarustus lahendatakse gaasikütte trassivarustuse baasil.

Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt) taotlemise vajadus täpsustatakse detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus.
Juhinduda tuleb alljärgnevast:
• Õhusaasteloa kohustus on määratletud keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba.
• Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“.
• Veeloa kohustust reguleerib veeseaduse § 187.
• Jäätmeloa kohustust reguleerib „Jäätmeseaduse“ § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.
• Jäätmekäitleja registreeringut reguleerib jäätmeseaduse § 987.
• Kompleksloa kohustus on määratud „Tööstusheite seaduse“ § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“.

Võimalikuks avariiolukorraks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega.
Peamised ohud ehitamisel on:
• avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;
• tööõnnetused;
• kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, side, vesi, kanalisatsioon jne);
• kemikaalide, kütuste, õlide lekked;
Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal.
Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega.
Sademevete juhtimine Kurna ojja:
Parkla reoveed tuleb enne Kurna ojja juhtimist puhastada lokaalsetes puhastusseadmetes. Läbi puhasti tulnud parkla vesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisas 1 toodud nõuetele.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest, headest tavadest ja siintoodud keskkonnakaitselistest tingimustest kinnipidamine.
611 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
• ehitusprojektide koosseisus näidatakse täiendav kavandatava haljastuse projekteerimine.
• haljastuse rajamise kauguste osas hoonetest, rajatistest jms juhinduda standardist Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad ning arvestada ohutusnõudeid: haljastus ei tohi takistada päästetöid jms.
• planeeringu elluviimist tuleb alustada kavandatava hoonestuse, kommunikatsioonide ja teede rajamisest, seejärel tuleb rajada tänavamaale kõrghaljastus.
• Haljastustööd vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd“.
• jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Rae valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust Rae Vallavolikogu 19.03.2013 aastal kehtestatud määrus nr 99 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“.
• planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed elamutele, büroo ja haldushoonetele, tervishoiuasutustele jt hoonetele on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr. 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada ehitusprojektide koostamisel.
• Parklate sademevesi tuleb juhtida läbi õli- ja liivapüüduri.
7 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED
Lähtudes kultuuriministri määruse “Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kord” § 2 lõigetest 3 ja 5 ning Muinsuskaitseseaduse § 351 esitab Muinsuskaitseamet siinkohal detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, mis tuleb kanda planeeringusse eraldi peatükina.
Planeeritaval maa-alal asuvad kinnismälestised:
Põllukivi kinnistul asuvad kolm arheoloogiamälestist koos neid ümbritsevate kaitsevöönditega:
1. Kultusekivi (Kultuurimälestiste riiklik register, nr 18778, lisainfo: https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=monument&action=view&id=18778).
2. Kultusekivi (Kultuurimälestiste riiklik register, nr 18779, lisainfo: https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=monument&action=view&id=18779).
3. Kultusekivi (Kultuurimälestiste riiklik register, nr 18780, lisainfo: https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=monument&action=view&id=18780).

Mälestised on võetud Muinsuskaitseseaduse alusel kaitse alla kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1998, 259/260, 1059). Seaduse kohaselt on mälestise kaitsevöönd 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestiste väliskontuurid ja kaitsevööndite ulatused on nähtavad Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU60&user_id=at&bbox=548137.533985083,6579045.81894144,550772.219383286,6580480.87426017&LANG=1) ning joonisel 1 mälestis reg nr 18780 ja selle kaitsevöönd ulatuvad lisaks Põllukivi kinnistule ka 11 Tallinna ringtee kinnistule (65301:001:0591).


Joonis 1. Kultusekivide 18778–18780 asukohad Põllukivi kinnistul. Allikas: Maa-ameti geoportaal, http://xgis.maaamet.ee

Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.
Kultusekivi reg nr 18778 kujutab endast trapetsja põhiplaaniga, hallika värvusega, tugeva koostisega, kuid kulunud välispinnaga rahnu, mille küljed on kas püstjad või kuni 45 kraadise nurga all. Kivi pikkus on ida-lääne suunas 3,5 m, laius 3 m ja maksimaalne kõrgus 1,5 m. Kivi ümbermõõt maapinnal on 10,5 m. Kivi kitsal kõrgel harjal on loetud 3 lohku. Muistis avastati A. Niinre poolt 1976. aasta septembris.
Kultusekivi reg nr 18779 kujutab endast trapetsja põhiplaaniga järsuseinalist, hallikas-punaka värvusega graniitrahnu, millel esineb murenemis- ja lagunemisjälgi. Kivi pikkus kirde-edela suunas on 5,5 m ja laius 4,9 m. Kivi kõrgus maapinnast on 1–1,9 m ning ümbermõõt maapinnalt u 17 m. Suhteliselt hästi säilinud kausitaolise põhjaga lohud koonduvad kivilae kõrgemale kirdepoolsele nukile. Kokku on kivil loendatud 6 lohku. Muistis avastati 1976. aasta septembris O. Raudmetsa ja A. Niinre poolt.
Kultusekivi reg nr 18780 on ovaalse põhiplaaniga, punakas-hallika värvusega suhteliselt madal graniitrahn. Selle pikkus ida-lääne suunas on 3,7 m, laius 2,5 m ja idapoolne kõrgus 0,8 m ümbritsevast maapinnast. Kivi ümbermõõt maapinnal on u 9,7 m. 1993. aastal muistise passi koostamisel seda kirjeldades oli selgemalt näha 2 lohku, kuid kuna kivi hari oli murenenud, võis lohkude arv olla algselt suurem. Muistise avastas A. Niinre 1976. aasta septembris.
Kultusekividest nr 18778 ja 18779 300–400 m ida pool ning nr 18780 300–400 m põhja pool põllul on avastatud jälgi muinasaegsest asulakihist, mis ei ole muinsuskaitse all. Samuti leiti jälgi asulakohale viitavast kultuurkihist kultusekivist nr 18780 kagu poole jäävalt alalt, mida uuriti arheoloogiliste eeluuringute käigus 2014. aastal (OÜ Arheograator). Uuringute käigus selgus, et nii vahetult kultusekivi juurest kui ka sellest ca 5–5,5 m kaugusel oli segatud künnikihi all laiguti säilinud segamata kultuurkihti, mis sisaldas rauaajast pärinevat keraamikat, loomaluid ja tuleasemete põhjasid. Segamata kihi sügavus maapinnast jäi vahemikku 20–35 cm. Kivist eemal oli kiht kõigest mõne sentimeetri paksune, kuid kivi vahetumas läheduses ja koldeasemete kohal ulatus kuni 27 sentimeetrini. Kivist u 350m põhja-kirde suunast leiti pronksist putkkirve katke (peanumber AI 7465), mis tüpoloogia põhjal pärineb ajavahemikust 900–600eKr.
Planeeritava maa-ala ajaloolise asustuse ja hoonestuse, teede- ja tänavatevõrgu, krundistruktuuri ja maastikuelementide analüüs ning hinnang maa-alal säilinud kultuuriväärtuslikele objektidele:
Põllukivi kinnistust vahetult põhja, kirde ja ida poole jäävad muinasajal tihedalt asustatud piirkonnad tänapäeva Pildiküla ja Lehmja külade ning Jüri aleviku maadel. Sealt on leitud ja uuritud mitmeid muistiseid: kivikalmeid, asulakohti, muistseid põlde ja kultusekive. Kinnistu kirdepoolne osa jääb vahetult Lehmja asulakoha (reg nr 18785) lääne- ja edelaossa ning seetõttu ei ole välistatud, et nimetatud asulakohaga seotud kultuurkihti võib olla säilinud ka seal. Kultuurkihi leidumise võimalus Põllukivi kinnistul, sh kultusekivide ümbruses, on tõenäoline ka arvestades piirkonna üldist muististerohkust ning eelpoolmainitud 2014. aasta arheoloogiliste uuringute tulemusi.
Võimalike kultuuriväärtusega objektide säilimise tõenäosust Põllukivi kinnistul vähendab asjaolu, et ala on olnud pikka aega kasutusel põlluna ning kultuurkihti on kündmise ja ilmselt ka kuivendamise läbi rikutud. Samuti kulges Lehmja-Kurna maantee enne 20. sajandi II poolt läbi kinnistu idapoolset osa, kultusekivist nr 18780 loode poolt. Varasema tee asukoht on näha Maa-ameti kaardiserveri ajalooliste kaartide rakenduses 19. sajandist pärit Schmidti Eestimaa aluskaardil, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühe- ja kaheverstastel kaartidel (joonis 2) ja 1935–1939 aastate Eesti topokaardil. Samuti on kunagise tee asukoht jälgitav tänapäevasel ortofotol heleda, kirde-edela suunalise joonena (joonis 1).


Joonis 2. Põllukivi kinnistu kaheverstasel kaardil (1895-1918). Allikas: Maa-ameti geoportaal, ajalooliste kaartide rakendus http://xgis.maaamet.ee

Seega võib öelda, et kuigi Põllukivi kinnistul paiknevate mälestistega (kultusekivid) seonduv ajalooline maastikukasutus ei ole tänapäeval maastikul jälgitav, võib nii mälestise kaitsevööndi alal kui ka nende ümbruses olla säilinud arheoloogilist kultuurkihti või kultuuriväärtusega arheoloogilisi leide.
Hinnang planeeringuga kavandatavatele muudatustele mälestise säilimise ja vaadeldavuse ning kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimisele ruumilises kontekstis:
Uute hoonete ja kommunikatsioonide ehitamine mõjutab mälestise ja selle kaitsevööndi alal olevate võimalike arheoloogiliste kultuurkihtide ja kultuuriväärtusega esemete säilimist, kuid vajalike meetmete (sh arheoloogilised uuringud) kasutusele võtmisel on võimalik mälestisele tekitatavat kahju minimeerida.
Kultusekivi puhul on oluline kivi säilimine tema algses asukohas, vaadeldavuse ja juurdepääsu tagamine päikesetõusust loojanguni (Muinsuskaitseseadus § 26 lg 2) ning maksimaalses ulatuses teda ümbritseva võimaliku arheoloogilise kultuurkihi ja kultuuriväärtusega leidude säilimine in situ.

Planeeringuga on mälestiste ja nende kaitsevöönditesse määratud haljastusala, kuhu ei rajata tehnovõrke, ei ehitata ega rajata piirdeid ning mälestistele on tagatud juurdepääs. Kui mälestiste kaitsevööndites tekib vajadus teha üksikuid kaevetöid, siis tuleb tagada uuringud MuKS § 40 lg 5 tuginedes.
Nõuded planeeringu koostamisel mälestiste säilitamise ja vaadeldavuse tagamiseks ning nende kaitsevööndi eesmärkide täitmiseks:
1. Vastavalt planeeritava maa-ala ajaloolise asustuse analüüsis (pt 3) välja toodud võimalusele, et Põllukivi kinnistul võib olla säilinud seni teadmata kultuuriväärtusega leide ja kihte, tuleb kinnistul planeeringu koostamise või projekteerimise faasis MuKS § 40 lg 5 tuginedes läbi viia arheoloogiline eeluuring (vt. DP lisa 5 - Arheoloogilised eeluuringud Põllukivi kinnistul). Viimase puhul tuleks keskenduda planeeritavate hoonete, trasside ja teede alale, et välja selgitada edasiste arheoloogiliste uuringute vajadus ja maht ning vajadusel leida paik, kuhu ehitamine oleks kõige säästlikum. Arheoloogiline eeluuring on vajalik, kuna ekskavaatoriga tehtavate kaevetööde käigus ei ole võimalik avastada õhukesi künnist puutumata kultuurkihte ega tuleasemete jäänuseid, samuti jäävad kogenematule silmale märkamatuks pronksiaja, rauaaja ja keskaja asulakohtadele kõige iseloomulikum leiumaterjal (savitihendid, keraamikakillud jms). Eeluuringutega kaetava ala ulatuse määramiseks oleks eelnevalt vaja välja selgitada kas ja millises ulatuses on kinnistule paigaldatud drenaažisüsteeme.
2. Kui eeluuringute tulemuste põhjal selgub arheoloogiliste uuringute vajadus, siis tuleb see tagada projektis kaevetöödega hõlmatud alal (hoonete, trasside ja teede alad). Uuringu saab läbi viia kas arheoloogilise jälgimise meetodil kaevetööde ajal või in situ ladestunud kultuurkihi olemasolu korral arheoloogilise kaevamise meetodil enne ehitustöid.
3. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5).
4. Enne tööde algust tuleb omanikul taotleda Muinsuskaitseametist väikesemahuliste tööde luba (MuKS § 24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks). Luba väljastatakse pärast arheoloogilise uuringu loa väljastamist.
5. Mälestiste olemusest lähtuvalt (kultusekivid) ei ole põhjust seada muinsuskaitselisi eritingimusi vaatesektoritele, ehitusjoonele, hoonestuse kõrgusele, krundi täisehitusprotsendile, ehitusmahtudele, välisviimistlusmaterjalidele, katusekujule ja piiretele või määratleda ehituskeelualasid.
6. Mälestiste ja kaitsevööndi välisel alal tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 443) on leiu, arheoloogilise kultuurkihi, sh inimluud, ilmnemisel leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest Muinsuskaitseametit.
8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
Vastavalt Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 11 „Kuritegevuse riske vähendavad nõuded“, üheks detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine, kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine, mis peab toimuma koos politsei ja turvateenistusega ning läbi planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. See tähendab, et planeeringu koostamisel tuleb planeerimisvõtete ja –lahenduste abil viia miinimumini ebaturvaliste paikade teke.
Kuritegevuse ennetamise ja kuriteoohu vähendamise eesmärgil tuleb tagada:
• tänavavalgustuse rajamine (valgustuse olemasolu vähendab elanike kuriteohirmu ning pidurdab kurjategijaid);
• planeerimis- ja kujunduslike võtetega ala võimalikult suure nähtavuse ja jälgitavuse tagamine, pimedate halva nähtavusega kohtade minimaliseerimine, ala nähtavuse tagamine piirete konstruktsiooniga;
• kasutatavad materjalid peavad olema maksimaalselt vandaalikindlad;
• võimalik turvakaamerate paigaldamine ja turvateenuse tellimine.
Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine, tahtliku kahjustamise tõenäosus on siis palju väiksem.
9 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
1. planeeringu järgsete kruntide moodustamine;
2. vajalike servituutide seadmine;
3. Detailplaneeringu hoonestatavast alast Pähklimäe teest läände jääval alal ette näha hoonestatava detailplaneeringu ala osa puhvertsoonina. Ala majandatakse püsirohumaana ja sinna luuakse saagi varitsemiseks maastikuelemente (kivivared). Kurna oja ümber luuakse veekogumi mõlemale kaldapealsele mitmerindeline, eelistatult vähe hooldust vajav ning võimalusel kohalikest liikidest koosnev taimestiku riba võimalikult laias ulatuses4, tõstmaks konnakotkaste toitumisala kvaliteeti.
4. tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;
5. ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
6. uute planeeritud tehnovõrkude (võrgu valdajate poolt kuni liitumispunktideni) ja teede ehitamise lõpetamine (vt märkus 2) ja vastavate kasutuslubade väljastamine;
7. moodustatud kruntidele hoonete ja rajatiste projekteerimine ning ehituslubade ja kasutuslubade väljastamine.

Märkus:
1. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
2. Huvitatud isiku kohustus on kaasrahastada toimiva liikluslahenduse rajamist antud juhul lõigus: Rukki suundristmiku rajamine koos lisaradadega ja 11332 Bensiinijaama tee km 0.53-0.66 likvideerimine (tankla lõik).

Arendusala juurdepääsudega seotud riigi põhimaantee liikluslahendused Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn suunal tuleb rajada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale hoonete kasutuslubade väljastamist.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks, kuna ei saa garanteerida põhimaantee põhiprojekti elluviimist 2029.-2030.a. Sellest tulenevalt võib planeeringualale hoonetele väljastada kasutuslube, kui põhimaantee projekti ei ole nimetatud aastatel ellu viidud.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse juhul kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
4. Vastavalt riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 liikluskorralduse eskiislahendusele (Novarc Group AS töö nr 1557) on Põllukivi kinnistule ette nähtud maa võõrandamise vajadus riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa toimimiseks vajalike rajatiste (sademevee ärajuhtimissüsteem) kavandamiseks. Selleks on moodustatud eraldi krunt pos 20 (vt Põhijoonis AS-04).
5. Arheoloogilise eeluuringu tulemustel kindlaks tehtud arheoloogilise kultuurkihiga aladel (põhijoonisel märgitud Pos 8-9 ning Pos 7 kaguosa, kaasa arvatud ajaloolise tee ala) tuleb detailplaneeringu elluviimisel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.












RAE VALD HARJUMAA

KURNA KÜLA PÕLLUKIVI KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
(kovID DP1025)
































HUVITATUD ISIK: Rae Vallavalitsus

PROJEKT: Rae Vallavalitsus
Aruküla tee 9, 75301 Jüri alevik, Rae vald
reg nr 75026106
[email protected]
Koostaja:
Kadri Randoja
[email protected]
tel 5981 3141
Katrin Baumann

TÖÖ nr. DP1802
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:
A. SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 5
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 7
3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS 7
3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS 7
3.3 PLANEERINGUALA KÜLGNEVAD KINNISTU JA NENDE ISELOOMUSTUS 7
3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD 8
3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS 8
3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND 8
3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD 8
4. PLANEERINGUETTEPANEK 8
4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS 8
4.2 EHITISE ARHITEKTUURINÕUDED 11
4.3 PIIRDED 11
4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS 11
4.4.1 DETAILPLANEERINGU ALA JA 11 TALLINNA RINGTEELT KAVANDATAVA PERPEKTIIVSE JUURDEPÄÄSU ÜHENDUS 13
4.5 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED 13
4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE 14
4.7 TULEOHUTUSNÕUDED 15
4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE 16
4.9 ARHEOLOOGIAMÄLESTISED 16
5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 17
6 KESKKONNATINGIMUSED 23
6.1 MÜRA 23
6.2 ROHEVÕRGUSTIK 23
6.3 I KAITSEKATEGOORIA LIIGI SUUR-KONNAKOTKA TOITUMISALA 24
6.4 PERSPEKTIIVSE JUURDEPÄÄSUTEE RAJAMINE KURNA OJA EHITUSKEELU VÖÖNDISSE 25
6.5 ARHEOLOOGIAMÄLESTIS 27
6.6 PÕHJAVESI 28
6.7 RADOON 28
6.8 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS 28
6.9 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS 29
7 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED 30
8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED 33
9 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 33


B. JOONISED

1. Situatsiooniskeem - AS-01
2. Kontaktvööndi analüüs M 1:30000 AS-02
3. Tugiplaan M 1:5000 AS-03
4. Põhijoonis M 1:1500 AS-04
5. Tehnovõrkude joonis M 1:1500 AS-05
6. Liikluskorralduse joonis M 1:2000 AS-06

C. LISAD
1. Tehnilised tingimused
◦ Soojavarustuse osa koostamise aluseks on OÜ Põrguvälja Soojus poolt (kehtivad kuni 31.12.2025) väljastatud tehnilised tingimused Rae Tehnopargi kaugküttevõrgu arendamiseks ja liitumiseks.
◦ Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 370955, 27.02.2021.
◦ Aktsiaselts ELVESO tehnilised tingimused nr 4-11/1974-3, 06.11.2020
◦ Enefit Connect OÜ tehnilised tingimused nr EC-JUH-//368, 27.02.2024.
2. Liiklusuuringud ja eskiisid
• Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuring, koostanud Osaühing Reaalprojekt 2025, töö nr P25001
• Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 lõige eskiisprojekt,_koostanud Novarc Group AS_2020_töö nr 1557.
3. Rohevõrgustiku analüüs, koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ_2020_ töö nr 19/AS/133

4. Muinsuskaitse eritingimused - Muinsuskaitseameti Helen Kaldre poolt koostatud Muinsuskaitse eritingimused Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuva Põllukivi kinnistu (65301:001:3119) ja lähiala detailplaneeringule 2018.a.
5. Arheoloogilised eeluuringud - Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru poolt koostatud „Aruanne Põllukivi kinnistul läbi viidud arheoloogilistest eeluuringutest (lohukivi 18778, 18779, 18780 kaitsevööndid ja asulakoha 18785 kaitsevöönd; Kurna küla, Raev vald/Jüri kihelkond, Harjumaa) 2019.a“.
6. Rae valla Kurna küla Põllukivi kinnistu detailplaneeringu riskianalüüs, koostanud RISK Management OÜ Evelin Uiga 2024.

D. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

E. MENETLUSDOKUMENDIDU






A. SELETUSKIRI

1. KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD DETAILPLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD ALUSMATERJALID
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rae Vallavalitsuse 28.08.2018 korraldus nr 1086 „Kurna küla Põllukivi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud alljärgnevate planeeringute ja muude alusmaterjalidega:
• Planeerimisseadus;
• Looduskaitseseadus;
• Muinsuskaitseseadus;
• Rae valla üldplaneering (2013);
• Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (kehtestatud 15. oktoober 2024 otsus nr 134);
• Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“;
• Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“;
• Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“;
• Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035;
• Topo-geodeetiline alusplaan, koostanud GePoint OÜ (28.09.2018) töö nr 18-G444.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega:
• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine;
• Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest;
• Eesti Standard EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
• Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;
• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
• Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“.
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
Detailplaneeringuala kontaktvööndi moodustavad enamjaolt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja 11 Tallinna ringtee äärsed olemasolevad äri- ja tootmismaad ning Kurna, Uuesalu ja Aaviku küla poolt olemasolevad põllumajandusmaad ja looduslikud rohumaad. Olemasolevad ja perspektiivsed elamu- ja ühiskondlike ehitiste maad jäävad suuremas osas maanteest kaitstult äri- ja tootmismaade varju Jüri, Assaku alevikes ja Uuesalu, Aaviku ning Lehmja külades. Planeeritavad kinnistud moodustavad suurelt koormatud liiklussõlme ääres loogilise jätku äri- ja tootmismaadest.
Planeeritavast alast loodesse jääb kontaktvööndit läbiv maakonna teemaplaneeringu järgne rohevõrgustiku koridor.
Perspektiivselt hakkab juurdepääs planeeritavale alale toimuma vastavalt Novarc Group AS poolt koostatud Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru. Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekti järgselt (töö nr 1557). Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt peale- ja mahasõit ja Viadukti teelt (11332 Jüri bensiinijaama tee) Põrguvälja tee kaudu (vt joonis AS-02 Kontaktvööndi analüüs). Ette on nähtud liiklusohutusele mittevastava 11332 Jüri bensiinijaama tee likvideerimine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt kuni Põllukivi tee ristumiseni.
Vahetult planeeringuala kõrval ning lähistel asuvad bussipeatused, mida teenindavad Tallinna ning naaber omavalitsusi läbivad bussiliinid (vt joonis AS-02 Kontaktvööndi analüüs). Vastavalt riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 liikluskorralduse eskiislahendusele (koostanud Novarc Grupp AS detsember 2020) on ette nähtud Pildiküla bussipeatuse nihutamine bensiinijaama ette.
Pildiküla bussipeatuses asuv jalakäijatunnel säilitatakse ning planeeritud kergliiklusvõrgustik seotakse tunneliga.

Lähiminevikus on planeeringuala lähialas kehtestatud järgmised detailplaneeringud (seisuga 20.02.2024):
• Bensiinijaama kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP 1002), kehtestatud 08.04.2019 korraldusega nr 487;
• Rukki tee kinnistute muutmise ja Liivatee katastriüksuse ning lähiala detailplaneering
(DP 0802), kehtestatud 23.03.2016 korraldusega nr 444;
• Rukki tee 1, 3, 5, 7, 9, 11 katastriüksuste ja Liivatee kinnistu mõttelise osa ning lähiala detailplaneering (DP 0733), kehtestatud 04.06.2013 korraldusega nr 598;
• Kase II, Põlendiku, Rukki tee 20 ja Rukki tee 22 kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP 0524): kehtestatud 26.05.2015 korraldusega nr 790;
• Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneering (DP0650), kehtestatud 17.04.2012 otsusega nr 323;
Tallinna ringtee Jüri ristmiku detailplaneering (DP 0842), kehtestatud 13.10.2015 korraldusega
nr 1536;
• Kõrtsi tee 4 ja 6 kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP0855), kehtestatud 28.12.2017 korraldusega nr 1738.

Kontaktvööndialal menetluses olevad detailplaneeringud (seisuga 20.02.2024):
• Põrguvälja tee 9 ja 9a kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP 1089), algatatud 07.07.2020 korraldusega nr 913;
• Põrguvälja tee 1 ja 3 ning Vana-Pildi kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP 0588), algatatud 09.09.2019 korraldusega nr 1100;
• Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneering (DP 0713), algatatud 30.03.2020 korraldusega nr 484.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse perspektiivseks juhtotstarbeks on määratud tootmis- ja ärimaa juhtotstarbed ja Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse perspektiivseks juhtotstarbeks on keskkonda mittehäiriv tootmise- ja ärihoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala.


Märkus: Väljavõte Rae valla üldplaneeringu maakasutuse jooniselt. Punase ringjoonega on tähistatud detailplaneeringu asukoht.

Planeeringualale ulatub läänes üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku ala. Rohevõrgustiku ala piir ühtib Kurna oja ehituskeelu- ja piiranguvööndiga (vastavalt 50 m ja 100 m). Rohevõrgustiku piirile ning rohevõrgustiku alale on planeeritud täiendav kõrghaljastus ning hoonestamist ette ei ole nähtud. Detailplaneeringus kavandatu eeldatavalt ei halvenda üldplaneeringujärgset rohevõrgustiku toimimist. Haljastuse (s.h kõrghaljastuse) kavandamisel on pööratud tähelepanu planeeringuala läänepiirile ning kavandatud rohevõrgustikku ja selle lähiümbrusesse jäävale alale täiendav haljastus. Selliselt on võimalik ka lokaalne rohevõrgustiku tingimuste parendamine. Rohevõrgustiku üleüldise toimimise hindamisel selles piirkonnas tuleb esmajoones lähtuda siiski olemasolevatest tarastatud sademevee kogumisbasseinide ning põhimaanteede negatiivsest mõjudest.
Rae valla üldplaneeringu on elamumaa kontaktvööndi ulatuseks vähemalt 200 m olemasoleva elamumaa piirist, kuid elamualade kontaktvööndi ulatuse otsustab kohalik omavalitsus igal üksikjuhul eraldi lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Kuna elamuala ja planeeritavat tootmis- ja ärimaad eraldab joonobjektina 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ning Pildiküla poolsel maantee piiril asub ka müratõkkesein, mis kahte ala omavahel ka visuaalselt eraldab. Seega ei ole põhjendatud 200 meetri kontaktvööndi tagamine müra ega ka visuaalse kaalutluse põhjal.
Üldplaneeringu järgselt on antud alale ette nähtud tootmis- ja ärimaa juhtotstarve (Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu järgi on juhtotstarbeks keskkonda mittehäiriv tootmise- ja ärihoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala). Planeeringuala läänepoolne kinnistu on tulenevalt suur-konnakotka toitumisala piirangust planeeritud üldmaa sihtotstarbega, millele hoonestamist ei ole võimalik ette näha. Kuna ekspertarvamus linnu olemasolu kohta piirkonnas koostati 2024 aasta alguses ei olnud Rae valla üldplaneeringu (ka Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering) koostamise ajal antud piiranguga võimalik arvestada. Tulenevalt toitumisala piirangust on maa-ala ette nähtud osaliselt täiendavalt kõrghaljastada, mis tõttu ei ole võimalik jätkata ka põllumajandustegevusega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas ka 15.10.2024 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud keskkonda mittehäiriva tootmise- ja ärihoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala.


Märkus: Väljavõte Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutuse jooniselt. Punase ringjoonega on tähistatud detailplaneeringu asukoht.

Planeeringuala on hetkel kasutuses haritava põllumaana. Planeeringuga on alale ette nähtud hoonestatud ning infrastruktuuriga varustatud tootmis- ja ärimaa krundid. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel 3 „ruumiline väärtus“ on ala märgitud esialgse informatiivse kihi raames väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vastavalt üldplaneeringule on piirkonna näol tegemist maantee-äärsete aladega, kus maad on juba suures ulatuses tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga. Piirkond on Tallinna-lähedaste logistika- ja tehnoparkide arengualaks. Kavandatud on valdavalt tootmis ja ärimais ning ärimaid 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja 11 Tallinna ringtee äärsetel aladel. Planeeritav tegevus toetab üldplaneeringus väljatoodud arengusuunda ehk jätkatakse juba kujunevat maakasutuse trendi piirkonnas. Rae Vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr 171 algatatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu raames telliti täiendav uuring Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel „Ruumilised väärtused“ määratud väärtuslikele põllumaadele põhjapiirkonnas, milles hinnati planeeritav ala väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Harjumaa maakonnaplaneeringu 2030+ andmetel on Rae vallas ca 6667 ha väärtuslikku põllumaad, kuid vaid 19% ehk 1292 ha jääb Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu alale. Lähtudes üldplaneeringus väljatoodud tendentsist on põhjapiirkonnas kujunenud pigem logistika- ja tehnoparkide arenguala ning suurem osa põllumassiividest ja intensiivsem põllumajanduslik maakasutus on kavandatud pigem Rae valla ida- ja lõuna piirkondadesse. Kuivõrd Rae valla intensiivne areng ning elanikkonna kasv survestab ka elanike teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist, on antud piirkonna arendustegevust arvestatud avalikest huvidest lähtuvalt.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS
Detailplaneering on koostatud ligikaudu 72.8 ha suurusele alale. Planeeritav ala asub Kurna külas 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja 11 Tallinna ringtee ääres. Põllukivi kinnistu on kasutuses põllumaana ja Võsa kinnistul kasvab kõrghaljastus (võsa). Võsa kinnistu on planeeringusse haaratud maa sihtotstarbe muutmiseks ning riigimaanteelt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt detailplaneeringu alale juurdepääsu tagamiseks. Novaroc Group AS poolt on koostatud tee eskiislahendus, töö nr 1557.
3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS
Põllukivi maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (katastritunnus 65301:001:3115) kuulub Rae vallale. Hoonestus puudub.
Võsa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (katastritunnus 65301:001:0213) kuulub Rae vallale. Hoonestus puudub.
3.3 PLANEERINGUALA KÜLGNEVAD KINNISTU JA NENDE ISELOOMUSTUS
Planeeritavast alast põhja jäävad olevad äri- ja tootmismaad, itta 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja teisele poole maanteed olemasolevad elamu ja äri- ning tootmismaad, lõunasse jääb 11 Tallinna ringtee ja teisele poole maanteed jäävad olevad äri- ja tootmismaad. Edelasse olemasolevad põllumaad ja looduslikud rohumaad.
3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD
Planeeritav ala asub 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja 11 Tallinna ringtee nurgas. Juurdepääs autoliiklusele Põllukivi teelt Põllukivi kinnistule ning Võsa kinnistule juurdepääs puudub.
3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS
Põllukivi kinnistu maapinnas paikneb maaparandussüsteem, mis ei kuulu enam maaparandussüsteemide registrisse. Põllukivi ega Võsa kinnistul tehnovõrke ei asu.
3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND
Planeeritav ala on oma reljeefilt suhteliselt tasane, maapinna kõrgus tõuseb mõned meetrid edelast kirde suunas. Kinnistu on kõrghaljastuseta põllumaa. Kinnistu edelaservas paikneb Kurna oja.
3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Põhimaantee (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee) tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 50 m;
• Põhimaantee (11 Tallinna ringtee) tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 50m;
• Kõrvalmaantee (11332 Jüri bensiinijaama tee) tee teekaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30m;
• Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m Kurna oja tavalisest veepiirist;
• Ranna või kalda piiranguvöönd 100 m Kurna oja tavalisest veepiirist;
• Kinnismälestis (kultusekivi reg nr 18779) ja selle 50 m kaitsevöönd;
• Kinnismälestis (kultusekivi reg nr 18778) ja selle 50 m kaitsevöönd;
• Kinnismälestis (lohukivi reg nr 18780) ja selle 50 m kaitsevöönd;
• Asulakoht (reg nr 18785) kaitsevööndiga;
• I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisala, mis on 2 kilomeetrit pesapuust.1Looduskaitseseaduse § 53 lõike 1 kohaselt on keelatud avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi täpset asukohta. 
4. PLANEERINGUETTEPANEK
4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada Põllukivi kinnistust äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, piirkonna teenindamiseks vajalikud transpordimaa kinnistud ja üldkasutatava maa kinnistud, määrata ehitusõigus, hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Võimalik on perspektiivis üksteisega külgnevaid krunte omavahel liita, vastavalt etapp II järgselt moodustatud kruntide skeemile (vt. skeemid joonisel AS-04 Põhijoonis) ilma uut detailplaneeringut koostamata. Planeering näeb ette võimaluse planeeringulahenduses olevate kruntide liitmiseks tingimusel, et liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse järgmiselt:
• lubatud hoonete arvud ei liitu;
• hoonete lubatud kõrgus ei muutu;
• krundi ehitisealused pinnad liituvad;
• hoonestusalad liituvad;
• parkimiskohtade arvud liituvad;
• liidetud kruntidel ei või ületada kokku liidetud ehitusõigusi.

Selliselt on võimalik rajada alale ka suuremaid hoonekomplekse lähtudes ettevõtlusvajadusest.

Arendusala juurdepääsudega seotud riigi põhimaantee liikluslahendused Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn suunal tuleb rajada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
Rae valla üldplaneeringu järgselt on minimaalseim tootmis- ja ärimaa krunt võimalik moodustada 0.5 hektarit. Planeeringualal on ette nähtud tehnorajatiste tarvis tootmismaa sihtotstarbega pos 4 ja pos 12, kuhu on ette nähtud vastavalt puurkaev ning reovee pumpla.

Planeeritavate tootmis – ja ärimaade kruntide sihtotstarvete protsendilisuse suurusjärku on võimalik järgmises projekteerimisetapis täpsustada, kohandada vastavalt ettevõtte, hoone vmt spetsiifikast tulenevalt (ärimaa osakaal 5-95%, tootmismaa osakaal 5-95%).
Planeeritavale krundile on seatud järgmine ehitusõigus:
• Pos 1
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 206 024 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 2
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 2 792 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 3
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 663 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 4
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmismaa (T100%)
• Krundi planeeritud suurus 7 116 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 1
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 200 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 3
• Hoone korruselisus 1
• Pos 5
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 34 489 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 6
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 40 537 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 20 265 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 7
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 46 859 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 23 425 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 8
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 41 604 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 20 800 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 9
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 23 710 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 7 100 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 10
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 25 058 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 11
• Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa (Üm 100%)
• Krundi planeeritud suurus 1 605 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 12
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmismaa (T 100%)
• Krundi planeeritud suurus 1 092 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 13
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 41 461 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 20 700 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 14
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 80 241 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 40 000 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 15
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 27 795 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 8 300 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3

• Pos 16
• Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmis- ja ärimaa (T50% / Ä50%)
• Krundi planeeritud suurus 23 917 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil 3
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 7 100 m²
• Hoonete suurim lubatud kõrgus 20
• Hoone korruselisus 3
• Pos 17
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 26 189 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 18
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 2 691 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 19
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 42 663 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -
• Pos 20
• Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa (L100%)
• Krundi planeeritud suurus 8 056 m2
• Hoonete suurim lubatud arv krundil -
• Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -
• Hoonete suurim lubatud kõrgus -
• Hoone korruselisus -

4.2 EHITISE ARHITEKTUURINÕUDED
Ehitusmaterjalina eelistatud materjalid on betoon, puit, klaas. Ärihoonetel tohib plekki kasutada vaid aktsendi andmiseks. Maanteepoolsed ja planeeringuala läbiva tee äärsed fassaadid planeerida esinduslikud. Fassaadidele ette näha vähemalt kahe erineva materjali kasutamine. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Hoonete kõrgus ja katuse kalle on piiratud (vt Põhijoonis AS-04), katusekalde vahemik 0-15 º (parapetiga). Hooned projekteerida vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
4.3 PIIRDED
Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Piirde rajamisel võrkaed kõrgusega kuni 2.0 meetrit krundi piiril. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Nähtavuskolmnurkades on lubatud ainult võrkpiire ning haljastus nähtavuskolmnurkades on lubatud kõrgusega kuni 0,4 m.
4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS
Detailplaneeringus on käsitletud vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus on seotud järgmiste kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega:

1. Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekt (Novarc Group AS, töö nr 1557);
2. Koostamisel oleva „Riigitee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 7,3 – 20,0 Peetri – Vaida lõigu põhiprojekt“ (Transpordiameti poolne info, et teeprojekti põhiprojekt on koostamise alguses ning lahendust saata ei ole);
3. Jüri liiklussõlme eskiisprojekt (Transpordiameti poolne selgitus 07.11.2024 kirjas nr 7.2-2/24/14190-4: projekti nimi ja valmimisaeg täpsustub edaspidiselt).

Eskiisprojektiga („Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekt“ töö nr 1557, koostatud 2022.a, Novarc Group AS) on kavandatud viidatud katastrite piirkonnas põhimaanteel rekonstrueerida ol.olev mürasein.
Põhiprojekti („Riigitee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 7,3 – 20,0 Peetri – Vaida lõigu ehitusprojekt“, töö nr P24012, Selektor Projekt OÜ) koostamise mahus teostame mh mürauuringu, modelleerimise ja täpsustame müraseina ulatuse. Mürauuring valmib 02.2026.a. Võib eeldada, et seoses liikluskasvuga võib muutuda seina ulatus, kuid see selgub peale müramodelleerimist.

Alale on planeeritud 7,0 m laiusega sõiduteed ja 3,0 m jalgratta- ja jalgteed. Ala läbib keskelt jalakäijate tänav 5,0 m laiuse jalgrattatee ja jalgteega, mis on ühendatud olemasoleva 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee aluse jalakäijate tunneliga ning perspektiivselt ühendus ka Kurna küla suunal (paralleelselt Rae valla üldplaneeringus ette nähtud kogujateega).

Reaalprojekt OÜ poolt on koostatud detailplaneeringule liiklusuuring „Kurna küla, Rae vald, Harju maakond Põllukivi detailplaneering liiklusuuring“ (töö nr P25001).

Detailplaneeringu alale on varem KLM Projekt OÜ poolt koostatud „Põllukivi tee ja Pähklimäe tee teeprojekt“ projekt (töö nr 2421, 2022 aasta) (vt Liikluskorralduse joonis AS-06).

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigi põhimaanteelt 2 Tallinn-Tartu suunal läbi perspektiivse Rukki tee (km 10.5) suundristmiku, mille täpne asukoht ja tehniline lahendus selgub põhimaantee 2 põhiprojekti staadiumis. Juurdepääs planeeringualalt põhimaanteele 2 Tartu-Tallinna suunale ja juurdepääs Tartu suunalt on kavandatud 11123 Jüri bensiinijaama tee ja 3824 Pildiküla ühendustee kaudu vastavalt põhimaantee 2 eskiisprojektile (Põhijoonisel kajastatud Novarc Group AS, töö nr 1557).
Liiklusohutusele mittevastava 11332 Bensiinijaama tee (km 0,52-0,63) nähakse ette likvideeritavana. (VT DP lisa 2 - Liiklusuuringud ja eskiisid).

Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 liikluskorralduse eskiislahendusega (Novarc Group AS, töö nr 1557), mille kohaselt on muuhulgas Põllukivi kinnistule ette nähtud maa võõrandamise vajadus riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa toimimiseks vajalike rajatiste (sademevee ärajuhtimissüsteem) kavandamiseks (VT DP lisa 2 - Liiklusuuringud ja eskiisid).

Detailplaneeringu ala asub vahetult riigi põhimaanteede 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ning 11 Tallinna ringtee liiklussõlme läheduses, ristmikust lääne pool. Detailplaneeringu ala jääb nimetatud riigi põhimaanteede ja lisaks ka riigi kõrvalmaantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee kaitsevöönditesse. Nimetatud riigi põhimaanteede kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit ja kõrvalmaantee kaitsevöönd sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Riigimaanteede servas tuleb tagada nõutud vaba ruum (Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ §11 tabel 10) , mis võimaldab sõiduteelt välja sõitnud sõidukil ohutult peatuda või teele tagasi pöörduda. Maanteede nr 2 ja 11 puhul on selleks 13 meetrit ja maantee nr 11332 puhul 7,0 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigimaanteede servas tuleb tagada nõutud külgnähtavusala, kus ei tohi olla nähtavust piiravaid takistusi. Maanteede nr 2 ja 11 puhul on selleks 24 meetrit ja maantee nr 11332 puhul 16 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.

Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuring (Reaalprojekt OÜ, töö nr P25001):
Põhiline liikluse pääs detailplaneeringu alale toimub Põllukivi tee ja Rukki tee perspektiivse ristmiku kaudu. Sellelt ristmikult toimub ligipääs ka riigimaanteele 11332 Jüri bensiinijaama tee, mille kaudu on võimalik pääseda põhimaantee nr 2 alt läbi ning edasi liikuda põhimaantee nr 2 Tallinna suunale. Transpordiametil on plaanis välja ehitada parempööretega mahasõit põhimaanteelt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km ~10,4 Tallinn-Tartu suunale ning seejärel sulgeda praegune mahasõidu võimalus samalt maanteelt km 11,3 maanteele 11332 Jüri bensiinijaama tee.
Kogu Põllukivi DP realiseerumisel on minimaalselt vajalik Rukki tee ja Põllukivi tee ristmik välja ehitada kahe sõidurajaga ringristmikuna. Ilmselt lähimas tulevikus võib lahendusena kasutada ka ühe sõidurajaga ringristmiku väljaehitamist, kuid ristmikule maa reserveerimisel tuleks arvestada perspektiivse kahe sõidurajaga ringi mahtumist. Peale- ja mahasõiduradade arv suundade lõikes selgub peale konkreetsete ettevõte rajamist ja paiknemist detailplaneeringute alale. Samuti selgub hiljem täpsemalt, kas on otstarbekas välja ehitada tavaline ring või nn „turbo“ ringristmik. Kaetud parempöörde raja väljaehitamine Põllukivi DP alalt mnt 11332 suunale eeldaks põhimaantee aluse viadukti laiendamist, mis ilmselt Transpordiametil lähimas plaanis ei ole. Samuti tuleb ristmiku projekteerimisel arvestada, et kõigis põhilistes suundades tuleb rajada liikumis võimalused raskeliiklusele, kuna tegemist on äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega, kus sõltuvana kinnistute lõplikust lahendusest võib arvestada üsna märkimisväärse rasketehnika liiklusega.
Leevendavate meetmetena oleks otstarbekas kaaluda järgmisi lahendusi (Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuring, Reaalprojekt OÜ töö nr P25001):
1. Rajada Põllukivi DP alalt alternatiivne parempööretega ligipääs mnt-le 11 Tallinna ringtee (Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuringu Lisa 1 perspektiivne mahasõit 2). Selline lahendus tekitab alternatiivse ligipääsu DP alale Tallinna suunalt läbi mnt 2 ja mnt 11 parempöörete kaudu. Samuti tekiks alternatiivne ligipääs DP alale Jüri suunalt lähenejatele, mis vähendaks mnt 11332 koormust ning parandaks seeläbi ka Rukki tee – Põllukivi tee ristmiku läbilaskvust, kuna segav voog põhisuunale väheneks;
Reaalprojekt OÜ poolt pakutud leevendusmeedet ei ole võimalik tulenevalt detailplaneeringu alale ulatuvast I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalast (Linnuekspert OÜ aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“) ei ole detailplaneeringu elluviimisel võimalik 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu rajada.

2. Ehitada lõplikult välja Rukki tee ja Liiva tee DP alusel planeeritud Pähklimäe tee kuni perspektiivse Rukki mahasõiduni Tallinn – Tartu maanteelt (km~10,4) ja võimaldada selle kaudu sisenemine ka Põllukivi DP alale. Sellise lahenduse järgi saaks osa Tallinna suunalt lähtuvat liiklust siseneda Põllukivi DP alale alternatiivset teed kaudu ja väheneks Rukki tee – Põllukivi tee ristmiku liiklussagedus ja paraneks läbilaskvus eelkõige hommikusel tipptunnil;
Transpordiametil on plaanis välja ehitada parempööretega mahasõit põhimaanteelt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km ~10,4 Tallinn-Tartu suunale (Novarc Group AS, nr 1557).
3. Luua läbipääs Peetri ja Assaku suunalt Rukki teele kogujateede kaudu ilma põhimaanteed kasutamata. Nimetatud lahendus pakuks alternatiivse liikumisvariandi vallasiseselt, vähendab Rukki tee – Põllukivi tee ristmiku liikluskoormust eelkõige õhtusel tipptunnil ning mnt 11332 Jüri bensiinijaama tee liiklussagedusi.
Võimaliku kogujatee ühendusega Kurna küla suunal on perspektiivis lahendus pakkuda alternatiivset liikumisvarianti valla siseselt (Rae valla üldplaneeringu järgne kohaliku tähtsusega tee).
Põllukivi detailplaneeringu liiklusuuringu töö teeb ka ettepaneku käivitada ühistranspordiliiklus Tallinna linna, Rae valla suuremate keskuste ning DP-de vahel. See võimaldaks jooksvalt parandada ühendusvõimalusi inimeste elu- ja töökohtade vahel ning loob eelduse igapäevase autoliikluse vähenemiseks.
Detailplaneeringu ala on jalgratta- ja jalgteede kaudu seotud valla teiste keskustega, mis lisab liikumisvõimalust täiendavalt autole ning ühistranspordile veelgi ning alale on ette nähtud ka rohkelt rataste parkimise võimalusi.

Põllukivi kinnistu detailplaneeringu kvartalisiseselt teelt ette nähtud juurdepääsude asukohad ja nende arv planeeritud kinnistutele võivad projekteerimise käigus täpsustuda.
Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisad järgi.

Parkimiskohti kinnistutel kokku norm 3308/ plan 3310, täpne arv selgub projekteerimise käigus.
Parkimiskohtade arvutus on arvestatud väikeelamute ala järgi (normatiivi kasutatakse ka laialdase tootmise puhul, kui see asub linna äärealal). Tööstusettevõte ja ladu 1/90 ja asutused 1/40 (arvestatud on, et ca 5% kinnistule planeeritud hoonestusest moodustab kolmekorruselise mahu).
Parkimiskohtade normatiivne arv täpsustada (sh kasutatav normatiiv) projekteerimise käigus vastavalt projekteeritavate hoonete suletud brutopinna, hoone kasutusotstarbe ja reaalse vajaduse järgi.
Parklate projekteerimisel risti ning vahetult jalgrattatee ja/või jalgtee kõrvale jälgida, et oleks jätkuvalt tagatud kergtee minimaalseim (3m) laius. Riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Jalgrataste parkimise kohti näha ette vähemalt 1000, täpne arv selgub projekteerimise käigus (sh jalgratta ja jalgtee projekteerimise käigus ning tee äärde puhke kohtade planeerimisel).
Töötajatele rajada kaetud parkla (võib asuda ka hoone mahtu). Külastajate parkimine võimalikult sissepääsu lähedal. Jalgrataste parkimiskohtade juurde näha ette laadimisvõimalus jalgratastele, kergliikuritele jms (eelkõige töötajate parklas).

Kergliiklusteede kavandamisel on lähtutud põhimõtetest, et teed on seotud tõmbepunktidega ning jätkuvusega väljapoole planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on kergliiklusteed on kavandatud eraldiseisvalt sõiduteest.

Teeületuskohtade vajadust jalgsi liiklejale, eesmärgiga tagada ohutus, hinnatakse planeeritava ala teedevõrgu projekteerimise käigus. Samuti lahendada teedevõrgu projekteerimise käigus nõuetele vastavad liikluse rahustamise meetodid.

Detailplaneeringu joonistel on näidatud 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja 11 Tallinna ringtee tee kaitsevöönd 50 meetrit (vastavalt EhS § 71 lg 2) sõidutee katte servast.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vajadusel tuleb võtta projekteerimisel tarvitusele meetmed
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 toodud normtasemete tagamiseks.
„Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud müra normtasemete tagamiseks. Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Riigitee kraavidesse sademevett ei juhita.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee- ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
4.4.1 DETAILPLANEERINGU ALA JA 11 TALLINNA RINGTEELT KAVANDATAVA JUURDEPÄÄSU ÜHENDUS
Tulenevalt detailplaneeringu alale ulatuvast I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalast (Linnuekspert OÜ aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“) ei ole detailplaneeringuga varem projekteeritud lahendust võimalik 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu rajamisel ellu viia. Juurdepääsu lahendus on detailplaneeringu lahendusest välja arvatud.

Lahendus nägi ette (koostanud OÜ Reaalprojekt, töö nr P20028): Juurdepääs on projekteeritud varem analüüsitud võimalikest asukoha variantidest sobivaimana väljavalitud asukohta. Peale- ja mahasõidu kavandamisel Tallinna ringteele on kiirusmuute radade pikkuse valikul lähtutud põhitee perspektiivsest kiirusest 120 km/h.
4.5 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED
Krundi iga 800 m2 kohta näha ette vähemalt üks puu, mille täiskasvamiskõrgus on minimaalselt 10 m. Krundist vähemalt 15% peab olema haljasala.
Pos 4 krundile planeerida minimaalselt kõvakatega ala, pigem eelistada raskeveokile juurdepääsuks tugevdatud murukattega ala (kandevõime 16 tonni).

Parklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks.
Maantee kaitsevööndis on kohustuslik haljasala. Läbivate teede ääres kavandatud puudeallee, samuti on kavandatud puudeallee planeeringuala läbiva kergliiklustee äärde. Teedega seotud haljastus peab jääma teemaale. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 nõuetele.

Planeeritud krundid, mis jäävad kotka toidulava poole peavad olema haljastatud tihedamalt krundi läänepoolsest küljest.
Linnuekspert OÜ aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“ toob välja, et näha hoonestatavast alast Pähklimäe teest läände jääval alal ette kui hoonestatava DP osa puhvertsoon. Ala majandatakse püsirohumaana ja sinna luuakse saagi varitsemiseks maastikuelemente (kivivared). Kurna oja ümber luuakse veekogumi mõlemale kaldapealsele mitmerindeline, eelistatult vähe hooldust vajav ning võimalusel kohalikest liikidest koosnev taimestiku riba võimalikult laias ulatuses2, tõstmaks konnakotkaste toitumisala kvaliteeti.

Pos 10 haljastada mitmerindeliselt ning moodustatava kinnistu piirangutest lähtuvalt.
Planeeritavale transpordimaa sihtotstarbega krundile pos 18 ja pos 20 on keskkonna miljöö rikastamiseks planeeritud haljasriba (trassidest vaba ala), kuhu näha ette eririndelist haljastust.

Tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele näha ette rekreatsioonialasid töötajatele.

Jäätmete käitlemisel juhindutakse Jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Konteinerid võimalusel varjestada (prügimaja, prügiaedik vms). Prügi kogumiskohtade asukohad valida selliselt, et prügiautol oleks tagatud hea ligipääs. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.
Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu.

Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab toimuma vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (näiteks kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt ja kilematerjal. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. Ehitusprojektides peavad olema toodud jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ning jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.

Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.
Tööruumide radooni tase peab vastama keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud normidele.
Edasisel projekteerimisel arvestada standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodut.
Enne hoone ehitusprojekti koostamist tuleb teostada pinnasest radoonitaseme mõõtmised.
4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE
Piirkonna üldine maapinna reljeef on languga Tartu maanteelt (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee) Kurna oja suunas, kus maapinna kõrgused on vahemikus +48...40m. Kurna oja põhja kõrgusmärgid on planeeringu ala piires ~550 m pikkusel alal +39.10...+39.00.
Maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sadevesi kogutakse parklatest ja platsidelt (varustatud õli- ja liivapüüduriga) drenaažitorustiku abil kokku ja suunatakse krundil paiknevasse ühtlustustiiki (tiigi asukoht täpsustatakse ehitusprojektis). Ühtlustustiigist suunatakse edasi sademeveed tänava maa-alale planeeritud kraavidesse (vt. tehnovõrkude joonis AS-05). Lisaks imbub sadevesi ka pinnasesse. Sadevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
Sademevee ja pinnasevee ärajuhtimine vt p 5.4.
4.7 TULEOHUTUSNÕUDED
Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” alusel. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812 ”Ehitiste tuleohutus” osa 6-le ”Tuletõrjevee varustus” (EVS 812-6:2012/A1:2013).
Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad olema hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega. Hoonete vaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja on 8 m, mis on planeeringuga tagatud. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega (mitte vähem kui 3,5m). Juurdepääsud hoonetele tuleb hoida vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. VI ja VII kasutusviisiga ehitiste puhul on üldjuhul vajalik tagada tõstuk- või redelautole juurdepääs ehitise kõigile kolgedele, et oleks tagatud tõhus kustutus- ja päästetööde läbiviimine (EVS 812-7:2018 p 14.1.7).

Parkimisala projekteerimisel järgida tuleohutuse põhimõtet vastavalt EVS 812-7:2018 p 11.2.3.10. Detailplaneeringus kajastatud parkimislahendus vastab nimetatud standardi punktile.

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada siseministri 03.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning siseministri 16.02.2021 määrusega nr 8 „Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded“ Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus.
4.7.1 RISKIANALÜÜS
Planeeringuala jääb osaliselt kahe ohtliku ettevõtete ohualale (Ettevõtte nimi: Olerex AS Jüri tankla ja Terminal AS Jüri tankla). Limiteerivate ohualade raadiused nimetatud objektidel on üle 400 meetri.
RISK Management OÜ Evelin Uiga poolt on detailplaneeringule koostatud riskianalüüs.

Siin kohaldub ohtliku ettevõtte (C-kategooria käitis) ohualasse planeerimine. Ohualasse planeerimisel tuleb lähtuda Kemikaaliseaduse § 32 sätetest. Planeeringuala naabruses paiknevate ohtlike ettevõtete ohualas paiknemise tõttu teostati täiendav riskianalüüs ja riskide hindamine, võttes aluseks ohtlike ettevõtete riskianalüüsi kokkuvõtte ja normatiivdokumendid ning juhendmaterjalid.

Detailplaneeringu lähedusse jäävate kahe ohtliku ettevõtte ohualad katavad planeeritava ala põhjapoolset nurka. Mõlema tankla riskianalüüsi kokkuvõtte analüüsi alusel peaks esmajoones arvestama tankla võimaliku BLEVE-ga seotud installatsioonidega seonduvate ohualadega.
BLEVE tüüpi õnnetuste (ala)stsenaariumitena on mõlema tankla riskianalüüside kokkuvõtetes käsitletud paikse installatsiooniga ja liikuvate riskiallikatega võimalikke variante. BLEVE tekke tõenäosus on niisuguste õnnetuste rahvusvahelisele statistikale tuginevalt siiski väga väike.
Mõlema tankla eriti ohtlike alade kattuvus hõlmab üksnes hoonestatavat krunti detailplaneeringu põhujoonise pos 16. Väga ohtlike ja ohtlike alade kattuvus moodustab umbes poole detailplaneeringu ala ohualadega kaetud osast selle põhjaosas, hõlmates osaliselt ka pos 14 pos 15 hoonestatavaid alasid.
Liikuvate riskiallikate, milleks on vedelkütuste ja LPG transpordiveokid, objektil viibimise aeg on esiteks limiteeritud ja teiseks detailplaneeringu ala läheduses olevatel teedel ja ristmikul liigub arvukalt kütuse- ja gaasiveokeid, mis pole vaatlusaluste tanklatega seotud. Teedele ega ristmikele pole hetkel kehtestatud nõuetekohaseid ega ka Eesti juhendmaterjalides soovitatud kriteeriumeid ohualade ega ka ohualadele planeerimise osas. Eelnevast tulenevalt on probleemne lugeda liikuvate riskiallikatega seonduvaid ohtusid detailplaneeringu objekti(de) asukoha hindamisel limiteerivateks.
Riskianalüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et puuduvad põhjendatud takistused kavandatud objektide rajamiseks detailplaneeringu alale, kuna esiteks hinnanguline risk on väike. Teiseks, ohualale planeerimise osas puuduvad kindlalt reglementeeritud õiguslikud piirangud. Ohualad katavad üksnes kuuendikku kuni viiendikku planeeritavast alast. Juhendmaterjalides soovitatud piirangute kontekstis paiknevad planeeritavale alale kavandatavatest ehitistest vaid mõned ohtlike ettevõtete ohualades. Sellegipoolest oleks ohualal paiknemise tõttu otstarbekas, kui ehitiste projekteerimisel ja käiku andmisel ning ekspluatatsioonil arvestatakse algusest peale ja järjepidevalt võimalike õnnetustega naaberobjektidel, kavandades täiendavad ennetus ja valmisoleku meetmed.

4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE
Planeeringualal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ning rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.
Detailplaneeringus on näidatud tehnovõrkude isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus võrguvaldaja kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnovõrkude paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ning juurdepääsu tagamiseks võrguvaldaja kasuks.
Peale detailplaneeringu kehtestamist ja maa kinnistamist tuleb võrkude valdaja ja maaomaniku vahel sõlmida notariaalne kasutusõiguse leping.
4.9 MUINSUSKAITSE JA ARHEOLOOGIAMÄLESTISED
Helena Kaldre, Muinsuskaitseamet, poolt on koostatud muinsuskaitse eritingimused Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuva Põllukivi kinnistu (65301:001:3115) ja lähiala detailplaneeringule (vt. DP lisa 4 - Muinsuskaitse eritingimused). Mälestised: kultusekivid reg nr 18778, 18779 ja 18780 (vt P 7).
Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru poolt koostatud „Aruanne Põllukivi kinnistul läbi viidud arheoloogilistest eeluuringutest (lohukivi 18778, 18779, 18780 kaitsevööndid ja asulakoha 18785 kaitsevöönd; Kurna küla, Raev vald/Jüri kihelkond, Harjumaa) 2019.a“ (vt. DP lisa 5 - Arheoloogilised eeluuringud Põllukivi kinnistul).

Detailplaneeringu alal asuvad arheoloogiamälestised kultusekivid (reg-nr 18778, 18779, 18780) ja nende kaitsevööndid ning väikeses mahus asulakoha (reg-nr 18785) kaitsevöönd.
Pos 2 ja Pos 11 on kavandatud 100% üldkasutatava maa krundina ning jäävad avalikuks kasutuseks. Kruntidel paiknevad arheoloogiamälestised kultuskivi (reg-nr 18779 ja 18778). Ligipääs kultusekividele (reg-nr 18778–18780) tuleb tagada. Kaevetöödel kultusekivide kaitsevööndis ei ole arheoloogiline uuring vajalik, kuid ümber kivide tuleb jätta 10 m raadiuses puutumata roheala.
Lisaks riikliku kaitse all olevatele mälestistele on detailplaneeringu alal muinsuskaitse eritingimustega (21.06.2018 nr 1.1-7/1351-1) määratud arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud mitmed arheoloogilise kultuurkihiga alad. Eeluuringute tulemusena lokaliseeriti varase metalliaja asulakoht (nr 1 ) Põllukivi kinnistu kirdepoolses osas, tuvastati, et kinnistu idapoolses osas jätkub kaitsealuse Lehmja asulakoha (reg-nr 18785) kultuurkiht (nr 2) ning metallidetektori abil tuvastati asulakohale iseloomuliku helifooniga alad (nr 3 ja 4) kinnistu põhjapoolsest ja idapoolsest keskosast. Samuti näitasid eeluuringud, et vanadel kaartidel ja ortofotodel nähtav vana teekoht on hästi jälgitav ka maastikul ning tegemist on ilmselt muinasajast pärineva vana kihelkonnateega, mis kulges Kurna küla poolt Jüri kiriku suunas.
Arheoloogilise eeluuringu käigus Pos 10 välja selgitatud varase metalliaja asulakoha alale on planeeritud haljaspind ning madal- ja kõrghaljastus. Juhul, kui haljaspinna rajamisel ning madal- ja kõrghaljastuse rajamisel on vajalikud kaevetööd, tuleb kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine).
Arheoloogilise eeluuringu tulemustel kindlaks tehtud arheoloogilise kultuurkihiga aladel (põhijoonisel märgitud Pos 8-9 ning Pos 7 kaguosa, kaasa arvatud ajaloolise tee ala) tuleb detailplaneeringu elluviimisel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.
Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.
Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.
Kui tööd piirduvad ainult mälestise kaitsevööndi alaga, tuleb enne tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS § 58 lg 3 p2; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Teatise esitamine Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Töödega ei ole lubatud alustada siiski enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.
Ülejäänud projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
Detailplaneeringu mahus on tehnovarustuse lahendus põhimõtteline. Lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
Riigiteega ristuvaid tehnovõrke kavandada kinnisel meetodil.
Detailplaneeringu vee, kanalisatsiooni ja sademevee osa koostanud Kiirvool OÜ Toomas Piirsalu.
5.1 VEEVARUSTUS 
Veevarustuse osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused VK-TT 172 06.11.2020 (pikendatud 27.02.2024), mis arvestab piirkonna arvutusliku veevajadusega 140.7m3/d. 
Vastavalt tingimustele tuleb veetorustik ühendada olemasoleva veetorustikuga punktis ÜPVK-1 ning täiendavalt tuleb rajada detailplaneeringus nr 0802 "Rukki tee kinnistute muutmise ja Liiva tee katastriüksuse ning lähiala detailplaneering" ette nähtud puurkaevupumpla koos veetöötlusega, mis on planeeritud kinnistule Põllukivi tee 2. Tingimuste kohased vooluhulgad on AS Elveso poolt tagatud peale uue puurkaevpumpla ja veetöötlusjaama rajamist. 
Täiendavalt on planeeritud puurkaev krundile pos 4, mis rajatakse vastavalt vajadusele ja ühendatakse lähedale projekteeritava veetöötlusjaamaga. 
Planeeringu ala sees on veetorustik ringistatud piki planeeringut ümbritseva/läbiva teemaa koridori. Piki Põllukivi teed paikneb torustiku trass naaberala detailplaneeringus (nr 0802) määratud trassikoridoris.  
Kõik liituvad kinnistud saavad liitumispunkti otse tänavatorustikust. Liitumispunktiks olev maakraan paigutatakse tänava-alale 1m kaugusele kinnistupiirist va magistraalkraavi läheduses, kus  liitumispunktid on paigutatud enne kraavi, et neile oleks tagatud vahetu juurdepääs teemaa-alalt. 
Tänavatorustiku läbimõõt sõltub eelkõige tuletõrjevee vooluhulgast ning tarnetorustike läbimõõt kinnistu veevajadusest, mis täpsustatakse projekteerimistööde faasis. 
5.2 TULETÕRJEVARUSTUS 
Planeeritud ühisveevärgist tagatakse väline tuletõrjevee vajadus planeeritud hüdrantidest vooluhulgale kuni 15l/s. Hüdrantidega torustik paikneb tänava-alal ning nende tegevusraadiuseks on arvestatud ~100m. 
Arvestades, et planeeritud kinnistud (sh hoonestusala) ulatub tänava-alast sellest oluliselt kaugemale, siis kogu kinnistu väline tuletõrjeveevarustus (kuni 15 l/s) ei ole ühisveevärgist tagatud ning kinnistutel tuleb rajada vajadusel täiendavad tuletõrjeveevõtukohad ja/või -pumplad, mille vajadus (maht, paiknemine) määratakse kinnistute põhiselt vastavalt nende projektidele. 
5.3 REOVEEKANALISATSIOON 
Reoveekanalisatsiooni osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused VK-TT 172 06.11.2020 (pikendatud 27.02.2024), mis arvestab piirkonna arvestusliku reoveekogusega 140.7 m3/d. 
Eelvoolu ühenduspunktiks on ÜPVK-1 ehk Rukki tee olemasoleva pumpla ees olev kaev. 
Tulenevalt maapinna reljeefist on valitud lahendus, kus suurema osa kinnistute reovesi suunatakse isevoolselt planeeritud pumplasse krundil 12, mis suunab reoveed survetoruga ühenduspunkti. Erandiks on krunt 17, mis kanaliseeritakse isevoolselt samasse ühenduspunkti ning krunt 15, mis kanaliseeritakse kinnistupumplaga otse planeeritud survetorusse.  
Kinnistute piirist mitte kaugemale kui 1 meeter väljapoole projekteerida kanalisatsiooni vaatluskaev, mis jääb kinnistu liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga (va krunt 15, kus liitumispunktiks on vastav maakraan). 
Survekanalisatsiooni torustiku vajadused ja pikkused täpsustuvad järgmises projekteerimise staadiumis.
AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale reovett koguses kuni 140.7m³/d tingimusel, et täiendavalt renoveeritakse väljaspool planeeringu ala olevad Rukki, Lookivi ja Kroosi pumplad ning Radari RVP asemele planeeritakse uus pumpla koos hoonega, kuivasetusega pumpadega, juurdepääsutee ning hooldusplatsiga ning betoonist avariimahutitega. 

5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE 
Kogu planeeritav ala on kaetud maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu drenaažitorustikega, mis Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ei kuulu enam maaparandussüsteemide registrisse.  
Sademeveesüsteemi eesvooluks on ala edela piiril olev Kurna oja, mis on maaparandussüsteemi eesvool (kood 4020059000010). Lisaks kuulub Kurna oja vooluveekogude nimistusse, mis suubub Ülemiste järve. Olemasolev maaparandussüsteemi torustik jaguneb kahe valgala vahel, millest suurem ala suubub otse Kurna ojja läbi alal oleva vahekraavi ning üks osa suubub naaberalale. 
Sademevee lahenduse osas tuleb AS Elveso tingimuste kohaselt enne Kurna ojja juhtimist planeerida settetiik. Samas on olemas Keskkonnaameti seisukoht, et settetiigid tuleb planeerida väljapoole Kurna oja ehituskeeluvööndit. 
Piirkonna üldine maapinna reljeef on languga Tartu mnt-lt Kurna oja suunas, kus maapinna kõrgused on vahemikus +48...40m. Kurna oja põhja kõrgusmärgid on planeeringu ala piires ~550m pikkusel alal +39.10...+39.00 ehk on sisuliselt ilma kaldeta, mistõttu võib oja veeseis tõusta olulisel määral ning sellega tuleks arvestada ka planeeringu ala vertikaalplaneerimisel. 
Problemaatiline piirkond on krunt 15 piirkonnas, kus maapind on ümbritsevaga võrreldes ~2m võrra lohus (maapind ~+42m) ning vesi valgub naaberalale, mis on naaberala detailplaneeringu kohaselt ette nähtud suunata säilitatavasse ja süvendatavasse kraavi. Antud valgala ei ole võimalik isevoolselt ümbersuunata läbi detailplaneeringu ala ning tuleb lahendada vastavalt naaberalal detailplaneeringule (puudutab krunte 16, 17 ja osalisel 14). 
Riigitee kraavidesse sademevett ei juhita.

Detailplaneeringu lahenduse põhimõtted: 
1. Kõik ärimaa kinnistud peavad ühtlustama tekkivad vooluhulgad kinnistul ning saastunud sademeveed puhastama enne suunamist kinnistust välja. Sademeveed suunatakse tänava-alale planeeritud kraavidesse. Sademevee arvutuslikud vooluhulgad ja ühtlustusmahuti/tiigi mahud on toodud tabelis. 
Vahetult Kurna oja kõrval paiknev krunt pos 1 suunab liigveed (sh ühtlustatult ja puhastatult) otse Kurna ojja. 
2. Sõiduteede sademeveed suunatakse kas otse vertikaalplaneeringuga või restkaevudega teemaa koridori rajatavasse kraavi. Juhul kui tee vajab täiendavat drenaaži, siis ka selle eelvool on tee kõrval olev kraav. 
3. Paralleelselt planeeritud teedega rajatakse magistraalkraavid languga ja sügavusega, mis võimaldab planeeringu ala siseselt sademeveed torustiku või kraaviga sinna suunata. 
Peamine osa valgalast (sh teed) suunatakse piirkonna sisese kergliiklustee äärde ja Kaeravälja tee äärde planeeritud kraavi, kuhu saab enne Kurna ojja suubumist rajada ka settetiigid. Arvestades, et teemaade sademevesi moodustab ~3% ärimaa kinnistutelt kogutavast sademevee kogusest, mis on juba puhastatud, siis täiendava settetiigi rajamiseks puudub otsene vajadus.  
4. Põllukivi tee äärne kraavi on osa kehtestatud Rukki detailplaneeringuga ja sinna ei ole täiendavat settetiikki ette nähtud. 
 
Vooluhulgad ja ühtlustusmahutid 
Vastavalt Rae valla ÜVK arengukavale ja AS Elveso üldistele tehnilistele nõuetele tuleb kinnistutel sademevesi ühtlustada enne suunamist ühiskanalisatsiooni rajatistesse sõltumata kinnistu suurusest vooluhulgale 9l/s. Nõue ei kehti teemaalade kohta. 
Tuleb märkida, et antud nõue kehtib sõltumata kinnistu suurusele. Arvestades, et kui drenaažvee äravoolumoodul on suurusjärgus ~2l/s ha, on 5 ha suuruse krundi korral püsiv drenaažvee vooluhulk ~10 l/s, mis on juba suurem kui lubatud väljavool. Projekteerija ettepanek on planeerida kinnistutele ühtlustustiigid, mis reguleeriks arvutusliku vihma 1 ööpäeva jooksul ja võimaldaks ka vajadusel krundisisesel drenaažil toimida. Drenaaž tuleks sel juhul suunata kas ühtlustustiigi järele või kaitsta muude meetmetega veepinna tasemest tulenev tagasivool. 
Arvutusliku vihma leidmisel võetakse aluseks EVS 848:2021 toodud lähteandmed: 
• Korduvusperiood: 5a; 
• Geograafiline asukoht : Tallinn 
• Arvutusvihma kestvus: 10min 
 
  
  
Pindala 
Aravoolu 
Arv. vooluhulk 
Ühtlustusmahuti 
Väljuv vooluhulk 
Dren. Vooluhulk 
Jrk 
Krunt 
ha 
koef, C 
Qa, l/s 
m3 
l/s 
Qdr, l/s 
1 
Pos 6 
4.294 
0.75 
858 
796 
19.0 
8.6 
2
Pos 7 
4.879 
0.75 
975 
913 
21.0 
9.8 
3
Pos 8 
4.161 
0.75 
831 
777 
18.0 
8.3 
4 
Pos 9 
2.371 
0.75 
474 
446 
10.0 
4.7 
5
Pos 13 
4.146 
0.75 
829 
773 
18.0 
8.3 
6 
Pos 14 
8.018 
0.75 
1602 
1493 
35.0 
16.0 
7
Pos 16 
2.780 
0.75 
555 
520 
12.0 
5.6 
8
Pos 17 
2.392 
0.75 
478 
452 
10.0 
4.8 
 
Juhul kui mahuti on pealt lahtine tiik, siis on ta käsitletav ka settetiigina. Eeldusel, et vee paisutus tiigis saab olla kuni ~1m, on tiigi pindala samas suurusjärgus tema mahuga, millele lisandub nõlvadest tulenev täiendav lisa pind. Tiigid moodustavad kogu krundi pindalast ~2%. Tiigid on soovitatav paigutada kinnistute madalamatesse punktidesse eelvooluks oleva kraavi juurde.  
Planeeringu joonisel on näidatud igale kinnistule üks sademevee liitumispunkt ja ühtlustusmahuti, mille ühendustoru läbimõõt peab tagama tabelis toodud ühtlustatud sademevee ja drenaažvee vooluhulga. Arvestades, et kinnistud on suured, siis võib olla võimalik ja ka vajalik rajada kinnistutele mitu väljavoolu koos ühtlustusmahutiga. Õlipüüdja(d) rajada reostusohtlike objektide juurde, kuid arvestada tuleb süsteemi ajutisest täitumisest kaasnevate mõjudega. 
Tänava-alal on planeeritud kasutada kraave, mille vastuvõtuvõime on oluliselt suurem kui tabelis toodud ühtlustusmahutitest väljuvad vooluhulgad. Juhul kui kraavide sügavus kujuneb liiga suureks, siis on lubatud need ka asendada toru ja/või truubiga, mille vajadus täpsustatakse projekteerimise staadiumis. 
Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele ning Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 peatükis 10.4 toodud põhimõtetele.

5.5 ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustuse osa koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 27.02.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 370955.
Planeeringu alale rajatakse 20/0,4 kV komplektalajaam (pos 16), millele Elektrilevi OÜ tagab toite Põllunaise alajaama ühelt fiidrilt sisselõikega 20kV peale. Komplektalajaamast varustatakse planeeringu ala 0,4 kV kaabelliinidega (vt. tehnovõrkude joonis AS-05). Planeeritud on jaotus-ja liitumiskilbid toitega planeeritud 0,4kV kaablitelt. Jaotus-ja liitumiskilbi asukohad täpsustuvad koos hoonete ja kinnistu projektlahendusega.
Tagada alajaamale ja liitumiskilpidele vaba juurdepääs. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini.
Planeeringus on ära näidatud planeeritavate elektrikaablite paiknemine teiste kommunikatsioonide suhtes tee joonise lõikel katteta teemaa osal. Määratud on planeeritud Elektrilevi OÜ tehnorajatiste servituudi alad.
Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5.6 SOOJAVARUSTUS
Soojavarustuse osa koostamise aluseks on OÜ Põrguvälja Soojus poolt (kehtivad kuni 31.12.2025) väljastatud tehnilised tingimused Rae Tehnopargi kaugküttevõrgu arendamiseks ja liitumiseks.
IV Soojuskandja parameetrid:
• Temperatuurigraafik primaalpoolel soojussõlmele 100°C/40°C.
• Maksimaalne soojuskandja temperatuur 120°C.
• Minimaalne soojuskandja temperatuur suveperioodil 70°C.
• Sooja tarbevee soojusvaheti valiku aluseks võtta primaarpoole võrguvee temperatuurigraafik 70°C/20°C.
• Soojusvõrgu tagastuva temperatuuri ja küttesüsteemi kontuuride tagastuva temperatuuri vahe peab olema mitte väiksem kui 3°C, mis tähendab, et sekundaarpoole küttesüsteemi tagastuv temperatuur võib olla maksimaalselt 37°C.
• Soojusvahetid näha ette minimaalselt 5% ülepinnaga.

V Soojuskoormuse reguleerimine ja ühendamine:
• Küttesüsteemi ühendamine soojusvõrguga on sõltumatu ühendusviis läbi soojusvahetite.
• Reguleerimine kvantitatiivne 2-tee ventiilidega.
• Primaarpoole armatuur äärik- või keevisühendustega.
• Primaarpool komplekteerida diferentsiaalrõhu regulaatoriga.

VI Soojusmõõtja:
• Soojusenergia arvelduseks vajaliku soojusmõõtja kauglugemise võimalusega paigaldab OÜ
Põrguvälja Soojus.
• Soojusmõõtja ette näha soojusvõrgu tagastuvale torule.
• Soojusmõõtja tarneks vajalik tellimus tuleb teha minimaalselt 3 kuud enne soojusmõõtja tarne soovi.

VII Maksimaalne rõhk ja garanteeritav rõhkude vahe:
• Soojuskandja maksimaalne rõhk katsetuste ajal torustikus 16bar.
• Minimaalne garanteeritud rõhkude vahe on 0,8bar kinnistu piiril.

VIII Nõuded sekundaarsüsteemidele:
• Sekundaarpoole ventilatsiooni kalorifeeri sõlmed, kütte kalorifeerid ja õhukardinate soojusvarustuse sõlmed projekteerida 2-tee ventiilidega.

IX Soojustorustik:
• Kinnistusisene soojustorustik projekteerida eelisoleeritud häiretraatidega torudest alates liitumispunktist kuni soojussõlmeni.
• Soojustorustiku isolatsioon peab vastama vähemalt 3. kategooria isolatsiooniklassile pealevoolu torustikul ja 2. kategooria isolatsiooniklassile tagasivoolu torustikul.
• Projektiga peab olema lahendatud torustiku temperatuuripaisumiste kompenseerimine või eelpingestamine ja tagatud kaugküttevõrgu kaitsevöönd.

X Soojussõlmed:
• Projekteerimisel lähtuda EJKÜ soovitusest „Soojussõlmed. Juhised ja eeskirjad".
• Soojussõlm projekteerida täisautomaatne.
• Juhul kui sekundaarpoole täitmine toimub OÜ Põrguvälja Soojus võrguveega, näha ette veearvesti ja sekundaarpoolele ka ülerõhu kaitsesüsteem.

XI Kooskõlastused:
• Kinnistusisene soojustrassi projekt kooskõlastada enne soojustrassi ehitust OÜ Põrguvälja Soojusega.
• Soojussõlme projekt kooskõlastada enne soojussõlme ehitust OÜ Põrguvälja Soojusega.
• Soojusarvesti paigaldamise projekt kooskõlastada enne soojussõlme paigaldust OÜ Põrguvälja Soojusega.

XII Tarbimine:
• Enne soojuse tarbimise alustamist peab hoone omanik sõlmima OÜ Põrguvälja Soojusega soojuse ostu-müügi lepingu, mille eelduseks on:
• Ehitaja peab esitama soojussõlme passi.
• Ehitaja peab esitama soojustrassi teostusjoonise.
• Ehitaja peab esitama soojustrassi lekketraatide mõõdistuse.
• Ehitaja peab esitama soojussõlme primaarpoole survestus protokolli rõhuga 10bar.
• Ehitaja peab esitama hoone kütteprojekti koos soojussõlmega.

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5.7 SIDEVARUSTUS
Sidevarustuse osa koostamisel on aluseks Enefit Connect OÜ tehnilised tingimused nr EC-JUH-//368, 27.02.2024.
Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga.
Liitumine on ette nähtud perspektiivsest kaevust SK1 (vt AS-05 tehnovõrkude koondplaan), Põllukivi tee ja Pähklimäe tee ristmikul.

Sidevõrgu planeerimisel on aluseks võetud Side planeerimise põhimõtetest (LISA 2) või leitav aadressilt https://public-docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf
TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga.

Enefit Connect OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Sidekaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud.
Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf

Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks pöörduda Enefit Connect OÜ poole meiliaadressil [email protected]. Võtame ühendust hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit Connect OÜ projekteerimis ja ehitustööd. Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit Connect OÜ-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile [email protected]. Enefit Connect OÜ väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit Connect OÜ vahel kolmepoolne koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit Connect OÜ-le esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit Connect OÜ ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit Connect OÜ poolt heaks kiidetud materjale. Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit Connect OÜ-le. Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit Connect OÜ.

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5.8 ENERGIATÕHUSUS JA -TARBIMISE NÕUDED
Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum-nõuded“ järgi ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamiseks peavad hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid.

6 KESKKONNATINGIMUSED
61 MÜRA
Väljavõte Maa-ameti mürakaardist - maanteeliiklus aasta keskmine


Planeeritud alal Põllukivi kinnistul on üldplaneeringu kohane juhtotstarve tootmis-ja ärimaa.
Vastavalt mürakaardile (Maa-ameti kaardist väljavõte - maanteeliiklus aasta keskmine) jäävad krundid pos 5, 6, 7, 9, 15, äri -ja tootmismaa kruntide hoonestusalad, osaliselt 60 dB müratasemega alale ja osaliselt 55 dB müratasemega alale. Kruntide pos 8 ja 17 hoonestusalad jäävad tervenisti 60 dB müratasemega alale. Kruntide 4 ja 14 hoonestusalad jäävad tervenisti 55 dB müratasemega alale ning krunt pos 3 jääb osaliselt 55 dB alale ja osaliselt juba 50 dB alale.

Maanteeliiklusest põhjustatud mürataseme piirnormide tagamiseks tuleb hoonete projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Hoonete ehitusprojektides leida erinevaid lahendusi müra leviku vähendamiseks (näiteks ehitusmaterjalidena kasutada helikindlaid materjale jms).
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud müra, vibratsiooni, õhusaaste või muu negatiivse mõjuga maanteega piirneval alal. Vajadusel tuleb hoonete ehitamisel muuhulgas võtta tarvitusele meetmed müra normtasemete tagamiseks vastavalt sotsiaalministri 14.06.1995 seadusele nr 42 “Rahvatervise seaduse¹” § 8 lg 2 p 17 alusel.
Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ning sel moel on võimalik tagada head tingimused hoonete siseruumides.
Kõik leevendusmeetmete kulud kannab arendaja.
62 ROHEVÕRGUSTIK
Planeeringualale ulatub läänes üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku ala. Rohevõrgustiku ala piir ühtib Kurna oja ehituskeelu- ja piiranguvööndiga (vastavalt 50 m ja 100 m). Rohevõrgustiku piirile ning rohevõrgustiku alale on planeeritud täiendav kõrghaljastus ning hoonestamist ette ei ole nähtud.
(vt DP lisad 2 – Rohevõrgustiku analüüs, koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ_2020_ töö nr 19/AS/133).
63 I KAITSEKATEGOORIA LIIGI SUUR-KONNAKOTKA TOITUMISALA
Detailplaneeringule ulatub I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisala. Looduskaitseseaduse § 53 lõike 1 kohaselt on keelatud avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi täpset asukohta. Sellest tulenevalt ei ole lubatud eksperthinnangu aruannet lisana detailplaneeringu materjalide hulka.
Keskkonnaameti 23.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/252 kinnitati Suur-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava3.
Tegevuskavas on välja toodud, et liigi eluala saab jaotada pesitsusalaks ja toitumisalaks. Pesitsusala on ala, kus on liigi pesa ja selle lähiümbruse metsaala. Selle ala kohta saadab Keskkonnaamet kaitsekohustusteatise ja moodustub püsielupaiga. See ala on kriitilise tähtsusega. Toitumisala, ja teisi liigile eluks olulisi aspekte, käsitletakse liigi tegevuskavas, kus on mh toodud kuidas negatiivseid mõjusid liigile vähendada saab. Tegevuskavas tuuakse välja, et vältida tuleb kuivenduskraavide, teede ja elamute rajamist lähemale kui 1 km pesast. Suur-konnakotkal on toitumisala 2 km pesapaigast. Siiani ei ole toitumisaladele kaitsealasid loodud, selleks ongi liigi tegevuskavas toodud juhised. Liigi säilimiseks on olulised mõlemad aspektid, nii pesitsusala kaitse ja see, et sobivaid toitumisalasid piirkonnas jätkuks.
Linnuekspert OÜ Aarne Tuule ja Triin Leetmaa poolt on koostatud aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“.
Aruande kohaselt:
Suur-konnakotkad kasutavad Põllukivi detailplaneeringu ala lääneosa istumiskohtadena (alal leiduvate saakobjektide varitsemiseks – levinud jahistrateegia). Asukohapunktide kogumid kattuvad Põllukivi maaüksusel asuvate kivivarede ja Väikepõllu maaüksuse põhjaservas kasvava metsribaga, eriti selle Põllukivi maaüksuse poolse nurgaga. Suur-konnakotka kaitse tegevuskavas (Väli 2020) on saagialade hävinemine ja kahjustamine hinnatud suure tähtsusega ohuteguriks ehk teguriks, mille jätkumisel võib 20 aasta jooksul Eesti asurkond kahaneda enam kui 20% ulatuses.
Põllukivi DP elluviimise eeldused Mõisaküla suur-konnakotkaste toitumisala kvaliteedi säilitamiseks on järgmised:
1. Põllukivi DP viiakse ellu vähendatud mahus, arvates hoonestatavast alast välja kavandatavast Pähklimäe teest läände jääv ala (Põllukivi tee, Pähklimäe tee, Kaeravälja tee vaheline ala; joonis 11) kui hoonestatava DP osa puhvertsoon.
2. Hoonestatavast alast välja arvatud ala (joonis 11) majandatakse püsirohumaana ja sinna luuakse saagi varitsemiseks maastikuelemente (kivivared).

3. Säilitatakse Väikepõllu ja Suurepõllu maaüksuse põhjaservas kasvava metsariba kui konnakotkaste toitumisala oluline maastikuelement (saagivaritsuskoht). 15
4. Väikepõllu ja Suurepõllu maaüksuseid majandatakse püsirohumaana.
5. Väikepõllu ja Põllukivi maaüksuste piiril paikneva Kurna oja ümber luuakse veekogumi mõlemale kaldapealsele mitmerindeline, eelistatult vähe hooldust vajav ning võimalusel kohalikest liikidest koosnev taimestiku riba võimalikult laias ulatuses (ELLE 2020), tõstmaks konnakotkaste toitumisala kvaliteeti.
6. Mõisaküla konnakotkaste pesadest 2 km raadiuses ei võimaldata edaspidi ellu viia planeeringuid, mis toovad kaasa rohumaade pindala kahanemise, sh päikeseparkide rajamise näol.
7. Mõisaküla konnakotkaste pesadest 2 km raadiuses soodustatakse põllumaade majandamist püsirohumaadena.
Ülaltoodut arvestades on detailplaneeringu menetluse raames loobutud osaliselt äri- ja tootmismaade planeerimisest läänepoolsel osal, mis on olulised suur-konnakotkastele.
64 ROHEVÕRGUSTIKU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE (VAREM PLANEERINGUALAL ETTE NÄHTUD JUURDEPÄÄSUTEE RAJAMINE KURNA OSA EHITUSKEELUVÖÖNDISSE)
Tulenevalt detailplaneeringu alale ulatuvast I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalast (Linnuekspert OÜ aruanne „Eksperthinnang Põllukivi detailplaneeringu elluviimise mõjust I kaitsekategooria liigi suur-konnakotka toitumisalale“) ei ole detailplaneeringu elluviimisel võimalik 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu rajada.

Varasemalt ette nähtud 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu asukohas paikneb väärtuslike põllumaade ja rohevõrgustiku alal. Lähtuvalt asjaolust telliti Rae Vallavalitsuse poolt rohevõrgustiku analüüs (vt DP lisad 2 – Rohevõrgustiku analüüs, koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ_2020_ töö nr 19/AS/133). Töö analüüsib eeskätt LOAMH-i (Rahvusvahelise põhimaantee 11 (E265) Tallinna ringtee liiklusohutusele avalduva mõju hindamine seoses Põllukivi kinnistu detailplaneeringus 11 Tallinna ringteele vahemikku km 12,1-12,9 uue ristumiskoha kavandamisega), mis koostati Transpordiameti (endise Maanteeameti) tellimusel.
Kuna olemasoleva infrastruktuuriga on kaasnenud mitmeid teisigi puudusi tulenevalt elusloodusest, mida rohevõrgustiku analüüs ka kajastab, siis planeerimisprotsessi ülevaatlikkuse huvides on antud peatükk detailplaneeringu seletuskirjas siiski kajastatud.



Väljavõte LOMH aruande joonisest (juurdepääsud variant A, B, C ja D), mis annab ülevaate alast, mille raames rohevõrgustiku analüüs koostati.

Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise (LOMH) eesmärgiks oli kavandatava ristumiskoha asukoha variantide (A, B, C, D) võrdlus riigitee 11 Tallinna ringtee liiklusohutuse seisukohalt.

Rohevõrgustiku analüüsi kokkuvõte:
Rohevõrgustik Põllukivi kinnistul ja selle lähialal (sh Rae valla põhja- ja lõunaosa ühendamisel Jüri viadukti läänepoolsel lähialal) ei tööta tõenäoliselt efektiivselt ulukite liikumis(t)e tagamiseks. Põhimaantee nr 2 ületamisel on taristu tõttu rajatud palju objekte, mis takistavad kiiret ja turvalist teeületamist. Samuti ei ole rohevõrgustiku jaoks väärtuslikud ulatuslikud põllumaad, mis praegust rohevõrgustikku selles piirkonnas peamiselt iseloomustab.
Rohevõrgustiku toimimise, Rae valla põhjaosa tuumala (Ülemiste järve äärsed alad) ning lõunaosa tuumala (Ihuvere raba ja Kiili vallas Kurna mets) vahel, analüüsitavas piirkonnas, peamiseks eelduseks on Kurna oja äärsete alade säilitamine, hoidmine ning rikastamine sobiliku haljastusega. Oja kaldaääred on oluliseks liikumisaladeks küll kõigile loomadele, kuid eeltoodust lähtudes on analüüsi üheks ettepanekuks lahendada taristu konfliktolukorrad soodustades eelkõige väikeloomade ja lindude liikumist Kurna oja kaldaääri mööda, sh vajadusel teealuste läbipääsude rajamine.
Piirkonna rohevõrgustik on tugeva surve all. Olemasolev ja kavandatav arendustegevus ei ole piisavalt arvestanud rohevõrgustiku sidususe tagamisega. Sellegipoolest tuleks olemasolevaid rohevõrgu alasid säilitada maksimaalses ulatuses ning tagada edaspidine rohevõrguga arvestav planeerimine, et alles hoida teised rohevõrgustiku väärtused – kliimamuutustega toimetulek, kliimaregulatsioon jt.
(Leevendusmeetmed vt DP lisa 3 – Rohevõrgustiku analüüs)

Detailplaneeringu alale on planeeritud ka täiendava kõrghaljastuse rajamine, mis on bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks olulise, positiivse, mõjuga. Kruntidele rajatud haljasalad toimivad elupaigana lindudele, putukatele ja teistele väiksematele loomadele (nt pisiimetajad). Detailplaneeringu alal ning globaalsete kliimamuutustega kohanemise kontekstis, on oluline roll haljastusel ka sademevett koguvate kraavide ja settetiikide koormuse vähendamisel. Vihmaperioodil suudavad rohealad aeglustada sademevee äravoolu, siduda osa sellest taimedesse ja immutada läbi pinnasesse põhjavette.
Rohevõrgustiku koridor, mis ühendab Rae valla põhjaosa ning Rae valla lõunaosa ja Kiili valda, ületades ühtlasi riigi põhimaanteed nr 11, ei toimi rohevõrgustiku analüüsi koostanud ekspertide hinnangul piirkonnas piisavalt, et tagada rohealade sidusus loomadele liikumiseks. Rohevõrgustiku sidusust takistab Tallinna ringtee turvalisuseks ja vastupidavuseks rajatud neli sõidurida, põrkepiirded, kõrged kraavid ja Kurna oja reostuskaitseks rajatud ja tarastatud settebasseinid. Samuti on sidusust piiravaks asjaoluks rohevõrgustiku laiuse suur erinevus Rae valla põhja- ja lõunaosas.
Olemasolevat rohekoridori saab perspektiivselt toimivana näha eeskätt sini-rohekoridorina, mille peamine eesmärk saab olla veekogu ja selle kaldavööndi kaitse ning potentsiaalse levimistee pakkumine putukatele, kahepaiksetele, pisiimetajatele ning seeläbi ka taimeseemnetele. Lisaks parandab toimiv koridor reguleerivate ökosüsteemiteenuste kvaliteeti.
Selleks, et tagada väikeloomade (sh ka mõne väikeuluki), võimalikult sobiv ja turvaline, liikumisvõimalus kahe vallaosa vahel, pakuvad analüüsi koostanud eksperdid, sõltumata detailplaneeringu lahendusest, ühe võimalusena olemasolevate truupide ümberehitamist või ojatruupide kõrvale sobiva läbipääsu rajamist, arvestades just väikeloomade nõudmisi ja eripärasid selle kujundamisel (vt skeem DP lisa 3 – Rohevõrgustiku analüüs).

Kuna juurdepääsu Tallinna ringteele ette ei nähta ei koostata ka juurdepääsutee ehitusprojekti antus asukohas.
Küllaga on võimalik rohevõrgustiku analüüsi töös toodud meetmeid rakendada Tallinna ringtee ümberehituse raames: tee ehitusprojektis tuleb eelnevalt teostada piirkonna elustiku-uuring, rajada truubilahendus, mis võimaldab väiksemate loomade ja kahepaiksete läbipääsu (sobiv truubilahendus täpsustatakse piirkonna elustiku uuringuga.

65 III KATEGOORIA KAITSEALUSE LIIGI HIIREVIU ELUPAIK.
Rukki tee (mis on planeeritud juurdepääsuteeks) kõrval asub III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, KLO9131680) elupaik. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Seega tuleb mürarikkaid töid elupaiga läheduses vältida hiireviu pesitsusperioodil (15. märtsist kuni 10. augustini).
66 KARUPUTKE HJR055 KOLOONIA
Põllukivi kinnistul paikneb karuputke tõrjutav koloonia HJR055 kahe lahustükina, raskusastmega 3. Detailplaneeringu seletuskirjas karuputke käsitletud ei ole. Juhime tähelepanu, et võõrliigi levitamine on keelatud (LKS § 57 lg 1). Kuna karuputke puhul moodustub mullas püsiv seemnepank, mis püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis igasugune pinnase liigutamine ja rasketehnikaga koloonias sõitmine on koloonia aladel keelatud, et vältida seemnete levikut. Rasketehnikaga tuleb vältida koloonias sõitmist. Kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia eelnevalt katta nii, et rasketehnika rataste külge ei jääks
pinnast.
Kui pinnase eemaldamine/teisaldamine on vajalik, tuleb see Keskkonnaametiga ning maa valdajaga kokku leppida – koloonia pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja seemneid sisaldav pinnas viia Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse riigimaal asuvasse karuputke kolooniasse, seal siluda ja tehnika puhastada.
67 ARHEOLOOGIAMÄLESTIS
Võttes arvesse piirkonna arheoloogiapärandi rohkust tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtuslike leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Detailplaneeringu alal asuvad arheoloogiamälestised (kinnismälestis kultusekivi reg nr 18779, kinnismälestis kultusekivi reg nr 18778, kinnismälestis lohukivi reg nr 18780) ja nende kaitsevööndid (p 7 muinsuskaitse eritingimused).
Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru poolt on koostatud „Aruanne Põllukivi kinnistul läbi viidud arheoloogilistest eeluuringutest (lohukivi 18778, 18779, 18780 kaitsevööndid ja asulakoht 18785 kaitsevöönd; Kurna küla, Raev vald/Jüri kihelkond, Harjumaa) 2019.a“. vastavalt uuringule asub planeeringualal arheoloogiamälestis (asulakoht reg nr 18785) koos kaitsevööndiga.
68 PÕHJAVESI
Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.
Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardikihile (30.05.2018) on piirkond nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala, mistõttu on vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada. Põhjavee seisundi halvenemise ärahoidmiseks välistada saasteainete põhjavette juhtimist või sattumist.
Piirkonna varustamiseks olmeveega ei kavandata uute kaevude rajamist, planeeringualale rajatavad hooned varustatakse olmeveega ühisveevärgist. Täiendavalt tuleb rajada detailplaneeringus nr 0802 "Rukki tee kinnistute muutmise ja Liiva tee katastriüksuse ning lähiala detailplaneering" (kehtestatud 23.03.2016 korraldusega nr 444) ette nähtud puurkaevupumpla koos veetöötlusega, mis on ette nähtud kinnistule Põllukivi tee 2.
Planeeringus nähakse ette hoonete reoveekäitlus lahendada ühiskanalisatsiooniga. Mootorsõidukitest lahtuv reostus on väikesemahuline ja kontrollitav, mistõttu oht põhjaveele on minimaalne. Sõidukite parkimisalad tuleb projekteerida selliselt, et sademeveed saab kokku koguda (nt aarekiviga) ning suunata õli- ja liivapüüdurisse enne kui sademeveed juhitakse alalt ära. Peale sademevete puhastamist, suunatakse veed planeeritavasse puhverdustiiki ning sealt edasi Kurna ojja. Puhverdustiigi puhastamine täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonete katustelt on soovitav sademeveed kokku koguda eraldi ja võimalusel kasutada hoones.
Sademeveesüsteemi eesvooluks on ala edela piiril olev Kurna oja, mis on maaparandussüsteemi eesvool (kood 4020059000010). Lisaks kuulub Kurna oja vooluveekogude nimistusse, mis suubub Ülemiste järve.
69 RADOON
Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel. https://gis.egt.ee/home/item.html? id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
Enne ehitusloa taotlust tuleb teostada pinnasest radooniõhu mõõtmised vastavalt standardile EVS-EN ISO 11665-11. Juhend „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)" esitatakse nõue, et hoone alla jäävale alale tuleb rajada vähemalt üks uuringupunkt iga 200 m2 kohta. Juhend on kättesaadav: https:// kliimaministeerium.ee/radoon
Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
610 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS
Keskkonnalubade taotlemise vajadus:
Hoonetes tekib peamiselt segaolme-, paberi ning pakendi jäätmeid. Nende kogumine tulenevalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjast on hõlmatud korraldatud veo raames. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik.
Hoonete veevarustus lahendatakse ÜVK baasil, veelubasid ei ole vajalik taotleda. Soojavarustus lahendatakse gaasikütte trassivarustuse baasil.

Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt) taotlemise vajadus täpsustatakse detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus.
Juhinduda tuleb alljärgnevast:
• Õhusaasteloa kohustus on määratletud keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba.
• Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“.
• Veeloa kohustust reguleerib veeseaduse § 187.
• Jäätmeloa kohustust reguleerib „Jäätmeseaduse“ § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.
• Jäätmekäitleja registreeringut reguleerib jäätmeseaduse § 987.
• Kompleksloa kohustus on määratud „Tööstusheite seaduse“ § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“.

Võimalikuks avariiolukorraks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega.
Peamised ohud ehitamisel on:
• avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;
• tööõnnetused;
• kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, side, vesi, kanalisatsioon jne);
• kemikaalide, kütuste, õlide lekked;
Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal.
Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega.
Sademevete juhtimine Kurna ojja:
Parkla reoveed tuleb enne Kurna ojja juhtimist puhastada lokaalsetes puhastusseadmetes. Läbi puhasti tulnud parkla vesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisas 1 toodud nõuetele.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest, headest tavadest ja siintoodud keskkonnakaitselistest tingimustest kinnipidamine.
611 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
• ehitusprojektide koosseisus näidatakse täiendav kavandatava haljastuse projekteerimine.
• haljastuse rajamise kauguste osas hoonetest, rajatistest jms juhinduda standardist Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad ning arvestada ohutusnõudeid: haljastus ei tohi takistada päästetöid jms.
• planeeringu elluviimist tuleb alustada kavandatava hoonestuse, kommunikatsioonide ja teede rajamisest, seejärel tuleb rajada tänavamaale kõrghaljastus.
• Haljastustööd vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd“.
• jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Rae valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust Rae Vallavolikogu 19.03.2013 aastal kehtestatud määrus nr 99 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“.
• planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed elamutele, büroo ja haldushoonetele, tervishoiuasutustele jt hoonetele on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr. 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada ehitusprojektide koostamisel.
• Parklate sademevesi tuleb juhtida läbi õli- ja liivapüüduri.
7 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED
Lähtudes kultuuriministri määruse “Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kord” § 2 lõigetest 3 ja 5 ning Muinsuskaitseseaduse § 351 esitab Muinsuskaitseamet siinkohal detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, mis tuleb kanda planeeringusse eraldi peatükina.
Planeeritaval maa-alal asuvad kinnismälestised:
Põllukivi kinnistul asuvad kolm arheoloogiamälestist koos neid ümbritsevate kaitsevöönditega:
1. Kultusekivi (Kultuurimälestiste riiklik register, nr 18778, lisainfo: https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=monument&action=view&id=18778).
2. Kultusekivi (Kultuurimälestiste riiklik register, nr 18779, lisainfo: https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=monument&action=view&id=18779).
3. Kultusekivi (Kultuurimälestiste riiklik register, nr 18780, lisainfo: https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=monument&action=view&id=18780).

Mälestised on võetud Muinsuskaitseseaduse alusel kaitse alla kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1998, 259/260, 1059). Seaduse kohaselt on mälestise kaitsevöönd 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestiste väliskontuurid ja kaitsevööndite ulatused on nähtavad Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU60&user_id=at&bbox=548137.533985083,6579045.81894144,550772.219383286,6580480.87426017&LANG=1) ning joonisel 1 mälestis reg nr 18780 ja selle kaitsevöönd ulatuvad lisaks Põllukivi kinnistule ka 11 Tallinna ringtee kinnistule (65301:001:0591).


Joonis 1. Kultusekivide 18778–18780 asukohad Põllukivi kinnistul. Allikas: Maa-ameti geoportaal, http://xgis.maaamet.ee

Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.
Kultusekivi reg nr 18778 kujutab endast trapetsja põhiplaaniga, hallika värvusega, tugeva koostisega, kuid kulunud välispinnaga rahnu, mille küljed on kas püstjad või kuni 45 kraadise nurga all. Kivi pikkus on ida-lääne suunas 3,5 m, laius 3 m ja maksimaalne kõrgus 1,5 m. Kivi ümbermõõt maapinnal on 10,5 m. Kivi kitsal kõrgel harjal on loetud 3 lohku. Muistis avastati A. Niinre poolt 1976. aasta septembris.
Kultusekivi reg nr 18779 kujutab endast trapetsja põhiplaaniga järsuseinalist, hallikas-punaka värvusega graniitrahnu, millel esineb murenemis- ja lagunemisjälgi. Kivi pikkus kirde-edela suunas on 5,5 m ja laius 4,9 m. Kivi kõrgus maapinnast on 1–1,9 m ning ümbermõõt maapinnalt u 17 m. Suhteliselt hästi säilinud kausitaolise põhjaga lohud koonduvad kivilae kõrgemale kirdepoolsele nukile. Kokku on kivil loendatud 6 lohku. Muistis avastati 1976. aasta septembris O. Raudmetsa ja A. Niinre poolt.
Kultusekivi reg nr 18780 on ovaalse põhiplaaniga, punakas-hallika värvusega suhteliselt madal graniitrahn. Selle pikkus ida-lääne suunas on 3,7 m, laius 2,5 m ja idapoolne kõrgus 0,8 m ümbritsevast maapinnast. Kivi ümbermõõt maapinnal on u 9,7 m. 1993. aastal muistise passi koostamisel seda kirjeldades oli selgemalt näha 2 lohku, kuid kuna kivi hari oli murenenud, võis lohkude arv olla algselt suurem. Muistise avastas A. Niinre 1976. aasta septembris.
Kultusekividest nr 18778 ja 18779 300–400 m ida pool ning nr 18780 300–400 m põhja pool põllul on avastatud jälgi muinasaegsest asulakihist, mis ei ole muinsuskaitse all. Samuti leiti jälgi asulakohale viitavast kultuurkihist kultusekivist nr 18780 kagu poole jäävalt alalt, mida uuriti arheoloogiliste eeluuringute käigus 2014. aastal (OÜ Arheograator). Uuringute käigus selgus, et nii vahetult kultusekivi juurest kui ka sellest ca 5–5,5 m kaugusel oli segatud künnikihi all laiguti säilinud segamata kultuurkihti, mis sisaldas rauaajast pärinevat keraamikat, loomaluid ja tuleasemete põhjasid. Segamata kihi sügavus maapinnast jäi vahemikku 20–35 cm. Kivist eemal oli kiht kõigest mõne sentimeetri paksune, kuid kivi vahetumas läheduses ja koldeasemete kohal ulatus kuni 27 sentimeetrini. Kivist u 350m põhja-kirde suunast leiti pronksist putkkirve katke (peanumber AI 7465), mis tüpoloogia põhjal pärineb ajavahemikust 900–600eKr.
Planeeritava maa-ala ajaloolise asustuse ja hoonestuse, teede- ja tänavatevõrgu, krundistruktuuri ja maastikuelementide analüüs ning hinnang maa-alal säilinud kultuuriväärtuslikele objektidele:
Põllukivi kinnistust vahetult põhja, kirde ja ida poole jäävad muinasajal tihedalt asustatud piirkonnad tänapäeva Pildiküla ja Lehmja külade ning Jüri aleviku maadel. Sealt on leitud ja uuritud mitmeid muistiseid: kivikalmeid, asulakohti, muistseid põlde ja kultusekive. Kinnistu kirdepoolne osa jääb vahetult Lehmja asulakoha (reg nr 18785) lääne- ja edelaossa ning seetõttu ei ole välistatud, et nimetatud asulakohaga seotud kultuurkihti võib olla säilinud ka seal. Kultuurkihi leidumise võimalus Põllukivi kinnistul, sh kultusekivide ümbruses, on tõenäoline ka arvestades piirkonna üldist muististerohkust ning eelpoolmainitud 2014. aasta arheoloogiliste uuringute tulemusi.
Võimalike kultuuriväärtusega objektide säilimise tõenäosust Põllukivi kinnistul vähendab asjaolu, et ala on olnud pikka aega kasutusel põlluna ning kultuurkihti on kündmise ja ilmselt ka kuivendamise läbi rikutud. Samuti kulges Lehmja-Kurna maantee enne 20. sajandi II poolt läbi kinnistu idapoolset osa, kultusekivist nr 18780 loode poolt. Varasema tee asukoht on näha Maa-ameti kaardiserveri ajalooliste kaartide rakenduses 19. sajandist pärit Schmidti Eestimaa aluskaardil, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühe- ja kaheverstastel kaartidel (joonis 2) ja 1935–1939 aastate Eesti topokaardil. Samuti on kunagise tee asukoht jälgitav tänapäevasel ortofotol heleda, kirde-edela suunalise joonena (joonis 1).


Joonis 2. Põllukivi kinnistu kaheverstasel kaardil (1895-1918). Allikas: Maa-ameti geoportaal, ajalooliste kaartide rakendus http://xgis.maaamet.ee

Seega võib öelda, et kuigi Põllukivi kinnistul paiknevate mälestistega (kultusekivid) seonduv ajalooline maastikukasutus ei ole tänapäeval maastikul jälgitav, võib nii mälestise kaitsevööndi alal kui ka nende ümbruses olla säilinud arheoloogilist kultuurkihti või kultuuriväärtusega arheoloogilisi leide.
Hinnang planeeringuga kavandatavatele muudatustele mälestise säilimise ja vaadeldavuse ning kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimisele ruumilises kontekstis:
Uute hoonete ja kommunikatsioonide ehitamine mõjutab mälestise ja selle kaitsevööndi alal olevate võimalike arheoloogiliste kultuurkihtide ja kultuuriväärtusega esemete säilimist, kuid vajalike meetmete (sh arheoloogilised uuringud) kasutusele võtmisel on võimalik mälestisele tekitatavat kahju minimeerida.
Kultusekivi puhul on oluline kivi säilimine tema algses asukohas, vaadeldavuse ja juurdepääsu tagamine päikesetõusust loojanguni (Muinsuskaitseseadus § 26 lg 2) ning maksimaalses ulatuses teda ümbritseva võimaliku arheoloogilise kultuurkihi ja kultuuriväärtusega leidude säilimine in situ.

Planeeringuga on mälestiste ja nende kaitsevöönditesse määratud haljastusala, kuhu ei rajata tehnovõrke, ei ehitata ega rajata piirdeid ning mälestistele on tagatud juurdepääs. Kui mälestiste kaitsevööndites tekib vajadus teha üksikuid kaevetöid, siis tuleb tagada uuringud MuKS § 40 lg 5 tuginedes.
Nõuded planeeringu koostamisel mälestiste säilitamise ja vaadeldavuse tagamiseks ning nende kaitsevööndi eesmärkide täitmiseks:
1. Vastavalt planeeritava maa-ala ajaloolise asustuse analüüsis (pt 3) välja toodud võimalusele, et Põllukivi kinnistul võib olla säilinud seni teadmata kultuuriväärtusega leide ja kihte, tuleb kinnistul planeeringu koostamise või projekteerimise faasis MuKS § 40 lg 5 tuginedes läbi viia arheoloogiline eeluuring (vt. DP lisa 5 - Arheoloogilised eeluuringud Põllukivi kinnistul). Viimase puhul tuleks keskenduda planeeritavate hoonete, trasside ja teede alale, et välja selgitada edasiste arheoloogiliste uuringute vajadus ja maht ning vajadusel leida paik, kuhu ehitamine oleks kõige säästlikum. Arheoloogiline eeluuring on vajalik, kuna ekskavaatoriga tehtavate kaevetööde käigus ei ole võimalik avastada õhukesi künnist puutumata kultuurkihte ega tuleasemete jäänuseid, samuti jäävad kogenematule silmale märkamatuks pronksiaja, rauaaja ja keskaja asulakohtadele kõige iseloomulikum leiumaterjal (savitihendid, keraamikakillud jms). Eeluuringutega kaetava ala ulatuse määramiseks oleks eelnevalt vaja välja selgitada kas ja millises ulatuses on kinnistule paigaldatud drenaažisüsteeme.
2. Kui eeluuringute tulemuste põhjal selgub arheoloogiliste uuringute vajadus, siis tuleb see tagada projektis kaevetöödega hõlmatud alal (hoonete, trasside ja teede alad). Uuringu saab läbi viia kas arheoloogilise jälgimise meetodil kaevetööde ajal või in situ ladestunud kultuurkihi olemasolu korral arheoloogilise kaevamise meetodil enne ehitustöid.
3. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5).
4. Enne tööde algust tuleb omanikul taotleda Muinsuskaitseametist väikesemahuliste tööde luba (MuKS § 24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks). Luba väljastatakse pärast arheoloogilise uuringu loa väljastamist.
5. Mälestiste olemusest lähtuvalt (kultusekivid) ei ole põhjust seada muinsuskaitselisi eritingimusi vaatesektoritele, ehitusjoonele, hoonestuse kõrgusele, krundi täisehitusprotsendile, ehitusmahtudele, välisviimistlusmaterjalidele, katusekujule ja piiretele või määratleda ehituskeelualasid.
6. Mälestiste ja kaitsevööndi välisel alal tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 443) on leiu, arheoloogilise kultuurkihi, sh inimluud, ilmnemisel leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest Muinsuskaitseametit.
8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
Vastavalt Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 11 „Kuritegevuse riske vähendavad nõuded“, üheks detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine, kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine, mis peab toimuma koos politsei ja turvateenistusega ning läbi planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. See tähendab, et planeeringu koostamisel tuleb planeerimisvõtete ja –lahenduste abil viia miinimumini ebaturvaliste paikade teke.
Kuritegevuse ennetamise ja kuriteoohu vähendamise eesmärgil tuleb tagada:
• tänavavalgustuse rajamine (valgustuse olemasolu vähendab elanike kuriteohirmu ning pidurdab kurjategijaid);
• planeerimis- ja kujunduslike võtetega ala võimalikult suure nähtavuse ja jälgitavuse tagamine, pimedate halva nähtavusega kohtade minimaliseerimine, ala nähtavuse tagamine piirete konstruktsiooniga;
• kasutatavad materjalid peavad olema maksimaalselt vandaalikindlad;
• võimalik turvakaamerate paigaldamine ja turvateenuse tellimine.
Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine, tahtliku kahjustamise tõenäosus on siis palju väiksem.
9 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
1. planeeringu järgsete kruntide moodustamine;
2. vajalike servituutide seadmine;
3. Detailplaneeringu hoonestatavast alast Pähklimäe teest läände jääval alal ette näha hoonestatava detailplaneeringu ala osa puhvertsoonina. Ala majandatakse püsirohumaana ja sinna luuakse saagi varitsemiseks maastikuelemente (kivivared). Kurna oja ümber luuakse veekogumi mõlemale kaldapealsele mitmerindeline, eelistatult vähe hooldust vajav ning võimalusel kohalikest liikidest koosnev taimestiku riba võimalikult laias ulatuses4, tõstmaks konnakotkaste toitumisala kvaliteeti.
4. tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;
5. ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
6. uute planeeritud tehnovõrkude (võrgu valdajate poolt kuni liitumispunktideni) ja teede ehitamise lõpetamine (vt märkus 2) ja vastavate kasutuslubade väljastamine;
7. moodustatud kruntidele hoonete ja rajatiste projekteerimine ning ehituslubade ja kasutuslubade väljastamine.

Märkus:
1. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
2. Huvitatud isiku kohustus on kaasrahastada toimiva liikluslahenduse rajamist antud juhul lõigus: Rukki suundristmiku rajamine koos lisaradadega ja 11332 Bensiinijaama tee km 0.53-0.66 likvideerimine (tankla lõik).

Arendusala juurdepääsudega seotud riigi põhimaantee liikluslahendused Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn suunal tuleb rajada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale hoonete kasutuslubade väljastamist.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks, kuna ei saa garanteerida põhimaantee põhiprojekti elluviimist 2029.-2030.a. Sellest tulenevalt võib planeeringualale hoonetele väljastada kasutuslube, kui põhimaantee projekti ei ole nimetatud aastatel ellu viidud.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse juhul kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
4. Vastavalt riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 liikluskorralduse eskiislahendusele (Novarc Group AS töö nr 1557) on Põllukivi kinnistule ette nähtud maa võõrandamise vajadus riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa toimimiseks vajalike rajatiste (sademevee ärajuhtimissüsteem) kavandamiseks. Selleks on moodustatud eraldi krunt pos 20 (vt Põhijoonis AS-04).
5. Arheoloogilise eeluuringu tulemustel kindlaks tehtud arheoloogilise kultuurkihiga aladel (põhijoonisel märgitud Pos 8-9 ning Pos 7 kaguosa, kaasa arvatud ajaloolise tee ala) tuleb detailplaneeringu elluviimisel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.