Kiri

Saatja: Merike Joonsaar <[email protected]>

Saadetud: 02.10.2023 10:08

Adressaat: MNT Teed <[email protected]>

Teema: FW: Rapla-Aranküla 20143 maantee äärse kergliiklustee teema

Manused: image003.png; image.png; image005.jpg; image006.jpg; image007.jpg; image008.jpg

Tere. Saadeti puhkuse ajal. Palun mulle täitmiseks Deltas/JIRAs. (Igaks juhuks peaks vaatama, et ega kellelgi teisele juba täitmiseks ei ole pandud.) Tervitades Merike

From: Gert Küling <[email protected]> Sent: Monday, September 25, 2023 10:12 AM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: Rapla-Aranküla 20143 maantee äärse kergliiklustee teema Tere! Kas või Teile saata Rapla-Aranküla kergliiklustee uuendatud projekti joonised/asendiplaani, et saaksite üle vaadata ja kommenteerida enne kui päriselt kooskõlastama hakkame? Eesmärk on selles, et kui Teil on põhjalikke muudatusettepanekuid, siis saab projekteerija need sisse viia enne kooskõlastusringile saatmist. Sellega ei ole tulist kiiret. Kui selline käik on sobilik, siis projekti jooniste link asub siin: https://drive.google.com/drive/folders/1zOSKs1EGNjnkL9s5ZymY8hiwDj2XCZju?usp=sharing Tänan! Parimate soovidega! Gert Küling +372 57 41 44 30 Kontakt Merike Joonsaar (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval T, 8. august 2023 kell 14:42:

Tere.

Kaimar Kuke varem saadetud e-kirjale lisaks, seoses Uusküla tee 10 mahasõidu nihutamise sooviga.

Jalgratta- ja jalgtee projekti mahus võib põhjendatud vajadusel uue mahasõidu kavandada küll (ja olemasoleva likvideerida), kui mahasõidu asukoha muutmine ei halvenda liiklusohutust.

Projekteerija selgitab projekti koostamise käigus välja, kas mahasõidu asukoha muutmine on kooskõlas kehtivate nõuetega (sh mahasõitude vahekaugus, nähtavus väljasõidul riigiteele jms).

Tervitades

Merike Joonsaar

From: Gert Küling <[email protected]> Sent: Tuesday, August 8, 2023 11:10 AM To: Marek Lind <[email protected]> Cc: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: Re: FW: Rapla-Aranküla 20143 maantee äärse kergliiklustee teema

Tere!

Kas oskate mind suunata ametniku või osakonna poole, kes saatis Rapla valla kinnistuomanikele teated seoses Rapla-Aranküla kergliiklustee projekti eelse teavitusega haljastuse likvideerimise osas? Keegi ametnikest helistas mulle enne teate välja saatmist aprillis-mais, kuid ma ei salvestanud kontakti ega mäleta nime. Ta lubas teavituse ka mulle saata, kuid seda pole. Ma sooviks uurida, et kuidas elanikud on reageerinud.

Lisaks pöördus minu poole Uusküla tee 10 omanik, kes on ka varem ettepaneku teinud riigiteelt oma kinnistule mahasõidu asukoha muutmiseks (joonisel uue asukoht markeeritud musta kastina). Iseenesest on võimalik valla kergliiklustee projektiga seda teostada ja ette näha olemasoleva mahasõidu likvideerimine. Kuidas Transpordiamet seda teemat käsitleb? Kas aktsepteerite, kui kergliiklustee projektiga uus mahasõit ette nähakse ning vana likvideeritakse? Projekt kooskõlastatakse Transpordiametiga igal juhul.

Suured tänud!

Parimate soovidega!

Gert Küling

+372 57 41 44 30

Kontakt Marek Lind (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval R, 9. juuni 2023 kell 21:17:

Tere.

Meie nõuded ei ole tavaliselt nii täpsed, et ohutusriba laiendamise või ärajätmise puhul tõusetuks kohe vajadus uute nõuete järele. Jääme ootama täpsustatud-täiendatud projekti.

Lugupidamisega

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

+372 54501752

www.transpordiamet.ee

Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

From: Gert Küling <[email protected]> Sent: Thursday, June 8, 2023 2:39 PM To: Marek Lind <[email protected]>; Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: Re: FW: Rapla-Aranküla 20143 maantee äärse kergliiklustee teema

Tere!

Seoses teemaga, tekkis küsimus, et kas peaksime varem töös olnud projekti muutmise jaoks taotlema Transpordiametist eraldi tehnilised tingimused või piisab muudetud projekti kooskõlastamisest? Et bürokraatiat vähendada.

Tänud!

Parimate soovidega!

Gert Küling

+372 57 41 44 30

Kontakt Marek Lind (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 10. aprill 2023 kell 11:36:

Tere.

Palun saatke taotlus [email protected] : maa vabastamise taotlusi teeb teine struktuuriüksus (minu teada järelevalve osakond) ja neil on vaja menetluse algatamiseks alusdokumenti.

Lugupidamisega

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

+372 54501752

www.transpordiamet.ee

Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

From: Gert Küling <[email protected]> Sent: Thursday, April 6, 2023 9:34 AM To: Marek Lind <[email protected]> Cc: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: Re: FW: Rapla-Aranküla 20143 maantee äärse kergliiklustee teema

Tere!

Hakkame tegelema kinnistuomanike teavitamisega hekkide eemaldamise vajadusest. Kas selles osas on Teie jaoks vajalik vallavalitsuse poolne ametlik taotlus või piisab käesolevast kirjavahetusest? Kui viimane, siis palun ka minule saata teavituse sisu, et saaksin kursis olla, kui kinnistuomanikud pöörduvad. Kui kaua selle menetlusprotsess hinnanguliselt aega võib võtta?

Parimate soovidega!

Gert Küling

+372 57 41 44 30

Kontakt Marek Lind (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval K, 5. aprill 2023 kell 14:21:

Tere.

Täiendan Merikese antud teavet üleriigilisest ja lapsevanema vaatepunktist.

 Meie tänaste otsuste raamistikuks on nullvisioon, mille kohta on võimalik lugeda juurde aadressilt Nullvisioon | Transpordiamet. Lühidalt on projektlahendusega vajalik maksimaalselt vähendada inimlike eksimuste võimalusi ja kaasnevaid kahjusid.

 Mulle teadaolevalt ehitame sel aastal ümber vähemalt kaks põhja regiooni JJT-d, kus äärekivi ei (ole) taga(nud) liiklejatele piisavat ohutust. Ma ei pea sobilikuks kommenteerida, miks kusagil mujal on kümme aastat tagasi rajatud teistsugune JJT, sest see ei riku Teie õigusi konkreetses riigitee lõigus, konkreetses liikluskeskkonnas, ega pane meile kohustust süvendada tänaseid ja prognoositavaid probleeme riigitee ohutuse tagamisel.

 Mul on neli tütart: viimased viisteist aastat olen äärekiviga JJT-del kõndinud ühe jalaga rentslis, sest kõndima, jooksma, rattaga sõitma õppiv või lihtsalt jäätisesöömisele või käes olevale võilillele keskendunud laps oleks ühe valesammuga pikali auto ees. Samuti olen üldhariduskooli õpetajana näinud üheksa kooliaasta jooksul tööle-koju jalutades, kuidas käituvad teismelised kooliteel. Milleks eksperimenteerida olukorras, kus meil on nullvisioon ning kurva statistikaga kinnitatud teadmine, et äärekivist jääb tegelikult väheks ohutuse tagamisel?

 1,5 m kõrgused elupuud „Brabant“ maksavad hetkel näiteks Juhani puukoolis 21,90 € tükk, 1-1,2 m kõrgused saab kätte 8,50-ga. Harilikud kuused õnnestuks ilmselt veelgi soodsamalt hankida. Kui riigitee aluse maa ulatuses on võimalik tagada JJT normidekohane ohutusriba ja me oleme valmis pakkuma abi maa vabastamisel ning asendusistutused puudutavad ainult kahte katastriüksust, siis milleks me endiselt arutame alternatiive, mis on üheaegselt palju ohtlikumad ning kallimad rajada ja korras hoida? Liiklusseaduse alusel vastutame meie teeomanikuna liiklejate eksimuste ja kaasnevate kahjude eest: paraku me pole nõus kõnealuses teelõigus võtma vastutust sellise JJT lahenduse eest, mis ühelt poolt ei taga liiklejate piisavat ohutust ning teiselt poolt teeb palju keerulisemaks tee korrashoiu.

Lugupidamisega

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

+372 54501752

www.transpordiamet.ee

Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

From: Gert Küling <[email protected]> Sent: Wednesday, April 5, 2023 10:08 AM To: Merike Joonsaar <[email protected]>; Marek Lind <[email protected]> Subject: Re: FW: Rapla-Aranküla 20143 maantee äärse kergliiklustee teema

Tere!

Kahjuks jääb selline Transpordiameti poolne seisukoht omavalitsuse jaoks täielikult arusaamatuks. Mööda Eestimaad ringi sõites kohtab palju selliseid lahendusi, kus kergliiklustee on äärekiviga maanteest eraldatud ja asub vahetult maantee servas. Vallavalitsus on nõus, et hekid on rajatud transpordimaale, kuid olles käinud koos projekteerimisfirma inseneriga kõnealusel lõigul kohapealse olukorraga tutvumas, on tekkinud nägemus, et ainult hekkide eemaldamine ei taga nõutub vahemaad eraldusriba tekitamiseks.

Transpordiameti poolse lahenduse kohaselt hakkaks kergliiklustee kulgema täpselt erakinnistute piiri (piirdeaedade) äärest, kuid kahe tee vahele jääva eraldusriba laius ei ole ka sel juhul piisav, et annaks võimaluse nõuetekohase kraavi rajamiseks. Kraav jääb üsna kitsas, sügavus peab olema piisav ja

nõlvad jäävad väga järsud, mida tulevikus keeruline hooldada. Lisaks on vaja igale mahasõidule rajada truubid. Vaja on ümber projekteerida ning ehitada side- ja elektriliinid, tänavavalgustus. Kuna vallavalitsus peaks uute projekteerimistingimuste menetlusse kaasama ka teega piirnevate kinnistute omanikud, siis võib mõnel juhul tulla päevakorda uute müra ja tolmu takistavate piirdeaedade rajamine erakinnistute piirile. Lisaks jääb ilmselt ka hekkide eemaldamise maksumus vallavalitsuse kanda, kuna paljud kinnistuomanikud on eeldatavasti sellele tugevalt vastu.

Julgen väita, et minu poolt 07.03.2023 saadetud ettepanek 1-s (allpool) toodud lahenduse realiseerimine oleks valla jaoks oluliselt mõistlikum ja rahaliselt säästlikum ja võimaldab tulevikus mõistlikumat hooldustegevust. Tuleb arvestada, et tegemist on siiski asulasisese lõiguga, kus kiirused väikesed ja puuduvad teeületuskohad. Samuti tuleb arvestada, et sellisel kujul on varasem projekt juba side- ja elektrivaldajate poolt kooskõlastatud, ehk jääks ära oluline trasside ümbertõstmine, mis on kindlasti vajalik Transpordiameti poolse lahenduse puhul. On oht, et mõni trassivaldaja ei väljasta üldse tingimusi sellisele lahendusele või on tingimused väga karmid. Arvestama peab ka seda, et Sõnajala ja Tõru tänava vaheline (Tõru tn 2 esine) kergliiklusteelõik tuleb igal juhul rajada sadeveetorustikuga ja ilmselt ilma eraldusribata.

07.03.2023 saadetud ettepanek 1: Säilitada Tõru ja Tamme tänavate vahel senine OÜ Toner-Projekt poolt koostatud (töö nr 2/2020) tõstetud äärekiviga lahendus, kuid projekteerida sadeveekanalisatsioon kergliiklustee (mitte maantee) muldkehasse, asfaltkatte serva haljasalale, selliselt, et nõutud vahemaade tagant asetsevad maantee teekatte servas restkaevud, mis ühendatud siis kergliiklustee muldkehas asetseva sadeveekanalisatsiooniga. See tähendaks maksimaalselt 3 umbes 1x1 m suuruse augu kaevamist ja tagasitäitmist sõidutee katte servas. Sadeveekanalisatsiooni saab juhtida maantee alguses asuvasse eesvoolukraavi.

Kuigi esitame veel teineteisele erinevaid seisukohti kergliiklustee lahenduse osas, siis leian, et mistahes lahendus lõpuks lauale jääb, on mõistlik paralleelselt tegelema hakata kinnistuomanike teavitamist hekkide eemaldamise vajadusest. Kas selles osas on Teie jaoks vajalik vallavalitsuse poolne ametlik taotlus ja kui kaua selle menetlusprotsess hinnanguliselt aega võib võtta.

Minupoolne ettepanek on kohtuda Teie esindajaga kõnealuses piirkonnas ja reaalne olukord ning lahendus tuleviku osas üle vaadata.

Parimate soovidega!

Gert Küling

+372 57 41 44 30

Kontakt Merike Joonsaar (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 3. aprill 2023 kell 14:01:

Tere.

Oleme veelkord ameti siseselt arutanud, kuidas projektiga edasi minna.

Projekteerimise, ehituse ja hoolde spetsialistide konsensuslik hinnang on, et me paraku ei näe selles asukohas riigitee alusele maale rajatud hekkide likvideerimisele alternatiivi.

Vajadusel saame esitada maa vabastamise nõude avalikes huvides jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja eraldamiseks sõiduteest ohutusribaga ja sellega seotud sademevete ärajuhtimise lahendamiseks.

Liiklusohutuse seisukohalt on ohutum lahendus, kus jalgratta- ja jalgtee viiakse sõiduteest kaugemale, so eraldatakse sõiduteest normide kohase laiusega ohutusribaga. 1 meetri laiune riba ei vasta normidele. Normidele vastava laiusega ohutusriba on mõeldud ohutu vahekauguse tagamiseks sõiduteest, samuti võimaldab kõige efektiivsemalt ja odavamalt lahendada sademevete ärajuhtimise.

Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel äärekiviga (vajadusel restkaevud) on põhjendatav füüsilise takistusega, so kui ette jääb olemasolev hoonestus (võib kõne alla tulla Tõru tn 2 juures).

Edu soovides

Merike Joonsaar

Peaspetsialist

Projekteerimise osakonna

taristu kooskõlastuste üksus

5862 7078

From: Gert Küling <[email protected]> Sent: Tuesday, March 7, 2023 5:05 PM To: Merike Joonsaar <[email protected]>; Marek Lind <[email protected]> Subject: Rapla-Aranküla 20143 maantee äärse kergliiklustee teema

Tere!

Olen käsunduslepingu alusel Rapla valla projektijuht Rapla-Aranküla 20143 maantee äärse kergliiklustee projekti realiseerumise juures.

Saadan Rapla valla ja Transpordiameti vahelise kirjavahetuse ning valla poolt tellitud põhiprojekti kooskõlastamata jätmise dokumendi.

Saan varasemat ajalugu vaadates aru, et Transpordiameti kindel soov ja tahtmine on kergliiklustee maanteest eemale projekteerimine. See tähendaks valla jaoks sisuliselt uut projekteerimistöö tellimist, uut lepingut ja uut hanget, mis on käesoleva projekti valguses päris suur täiendav rahaline kulu ja eeldaks teadmata hulgal ajaressursi kasutamist. Samuti tähendaks kergliiklustee nihutamine maanteest eemale olemasoleva tänavavalgustuse ümber tõstmist.

Kirjavahetusest selgub, et Transpordiamet on kooskõlastamata jätmise aluseks võtnud EVS standardi "Linnatänavad" järgse sadevee juhtimise soovitusliku normi, milleks on valgala ühe restkaevu kohta 110 jm. Juhin tähelepanu, et tegemist on soovitusliku normiga, mitte kohustuslikuga.

Varasemalt on valla esindaja teinud ettepaneku sademevee kanalisatsiooni viimise maantee alla, mis eeldaks maantee vähemalt osalist rekonstrueerimist ja oleks hoopis kordades suurem ja ebamõistlik kulu.

Teen omalt poolt 2 alternatiivset ettepanekut, mis oleks nii Rapla vallavalitsuse kergliiklustee projekteerimise ja ehituse eelarve, kohalike elanike kui ka Transpordiameti seisukohalt ehk kõige otstarbekamad lahendused, kui arvestada kui kaugel vald siiani selle kergliiklusteega on ning kui vajalik see reaalselt igapäevaste liiklejate jaoks on. Kõik osapooled ootavad antud kergliiklustee rajamist pikisilmi ja see ei saa jääda bürokraatia hammasrataste vahele.

Ettepanek 1:

Säilitada Tõru ja Tamme tänavate vahel senine OÜ Toner-Projekt poolt koostatud (töö nr 2/2020) tõstetud äärekiviga lahendus, kuid projekteerida sadeveekanalisatsioon kergliiklustee (mitte maantee) muldkehasse, asfaltkatte serva haljasalale, selliselt, et nõutud vahemaade tagant asetsevad maantee teekatte servas restkaevud, mis ühendatud siis kergliiklustee muldkehas asetseva sadeveekanalisatsiooniga. See tähendaks maksimaalselt 3 umbes 1x1 m suuruse augu kaevamist ja tagasitäitmist sõidutee katte servas. Sadeveekanalisatsiooni saab juhtida maantee alguses asuvasse eesvoolukraavi.

Ettepanek 2:

Teha projektis väikene muudatus ja viia kergliiklustee maantee katte servast eemale, kuid minimaalselt, ca 1 m. Maantee ja kergliiklustee katete vahelisele alale ette näha nõva/küvett. Nõva/küveti ja ühtlasi kergliiklustee aluse saab rajada hästi filtreeruvast materjalist, mis teedelt tuleva vee vastu võtab ja pinnasesse immutab.

Need lahendused säästaksid oluliselt vaeva, energiat, valla raha ning kohalike elanike privaatsus saab samuti suures osas säilida väljakujunenud moel.

Palun andke Transpordiameti poolne seisukoht esitatud ettepanekute osas, et saaksime valla poolt antud projektiga edasi toimetada.

Usun, et nii kohalik omavalitsus kui Transpordiamet ajavad ühte asja.

Parimate soovidega!

Gert Küling

+372 57 41 44 30