Detailplaneeringu kooskõlastamine

TINGMÄRGID

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

OLEMASOLEV/ PLANEERITUD ELAMUMAA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT

JA ASUKOHT

OLEMASOLEV/ PLANEERITUD

TRANSPORDIMAA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

(TINGLIK ASUKOHT)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD

SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

OLEMASOLEV TOOTMISMAA

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA JALGRATTA-

JA JALGTEE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA

OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE

OLEMASOLEV BUSSIPEATUS/ TEEPROJEKTI-

JÄRGNE UUS BUSSIPEATUSE ASUKOHT

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA

KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

LIKVIDEERITAV OBJEKT

A A

A

A

PÕVVATU-LUUNJA TEE

PÕVVATU-LUUNJA TEE

PA PL

I T EE

HOBUNURM E T

EE PÕVVATU-LUUNJA TEE

RATSU TEE

KAARIKU TEE

A

A

PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSETE

JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

MÄRKUSED:

1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

P A

R

T

N

E

R

I

D

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

22251 PÕVVATU-LUUNJA RIIGIMAANTEE

KAITSEVÖÖND 30 m

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE

VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEV KOLLEKTOREESVOOL

KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND 10 m

(vt märkused pkt 2)

PLANEERITUD TEE JA TÄNAVA MAA 100%

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU MAA 100%

PLANEERITUD HALJASALA MAA 100%

OLEMASOLEVA PUURKAEVU

SANITAARKAITSEALA 10 m

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

1

2

3

4

5

6

7

8

1923 m²

10

11

12

13

14

9

ol. puurkaev ja

pumbamaja

VEETORU,

KANALISATSIOONITORU,

DRENAAŽITORU JA SIDEKAABLI

SERVITUUDIALA

R

a

t

s

u

t

e

e

säiliv

drenaažitoru

servituudiala

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a 13.09.2017) poolt 27.07.2022.a., töö number G-146-22. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille kohta geodeedil puudus töö teostamise ajal informatsioon. Katastriüksuste piirid: Maa-amet 13.07.2022.

2. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

3. Planeeringuala lõunaosa jääb Põuatu-Vanamõisa maaparandussüsteemi maa-alale (väline tunnus 2104590020040004).

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

P

A

R

T

N

E

R

I

D

PLANEERITUD MAAKASUTUS JA KITSENDUSED

MAAKASUTUSE KOONDTABEL

KRUNDI

POS NR

PLANEERINGUEELNE

MAAKASUTUS

PLANEERITUD KRUNDI

KASUTAMISE OTSTARVE

POS 1 MAATULUNDUSMAA 100%

KRUNDI PLANEE-

RITUD PINDALA

MOODUSTATAKSE

KINNISTUST

MAASIKA

OSADE

SUURUSED

POS 2

POS 3

POS 4

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

MAATULUNDUSMAA 100%

MAATULUNDUSMAA 100%

MAASIKA

MAASIKA

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

MAATULUNDUSMAA 100% MAASIKA

POS 5 MAATULUNDUSMAA 100% MAASIKA

POS 6

POS 7

POS 8

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

MAATULUNDUSMAA 100%

MAATULUNDUSMAA 100%

MAASIKA

MAASIKA

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

MAATULUNDUSMAA 100% MAASIKA

POS 9 MAATULUNDUSMAA 100% MAASIKA

POS 10

POS 11

POS 12

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

MAATULUNDUSMAA 100%

MAATULUNDUSMAA 100%

MAASIKA

MAASIKA

ÜKSIKELAMU MAA

EP 100%

MAATULUNDUSMAA 100% MAASIKA

POS 13

POS 14

TEE JA TÄNAVA MAA

LT 100%

MAATULUNDUSMAA 100% MAASIKA

MAATULUNDUSMAA 100%/

ÜLDKASUTATAV MAA 100%

MAASIKA/

KAARE TEE 2

1503 m²/

6196 m²

HALJASALA MAA

HP 100%

1824 m²

1827 m²

1793 m²

1940 m²

1890 m²

1785 m²

1680 m²

1923 m²

1598 m²

1686 m²

1626 m²

4497 m²

7699 m²

1504 m²

1824 m²

1827 m²

1793 m²

1940 m²

1890 m²

1785 m²

1680 m²

1923 m²

1598 m²

1686 m²

1626 m²

1504 m²

4497 m²

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEVA KESK- JA MADALPINGE

ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖND 1 m

OLEMASOLEV KOLLEKTOREESVOOL

KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND 10 m

(vt märkused pkt 2)

22251 PÕVVATU-LUUNJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA ALA

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, VÕSA

OLEMASOLEV VEEKOGU

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEVA PUURKAEVU

SANITAARKAITSEALA 10 m

ol. puurkaev ja

pumbamaja

R

a

t

s

u

t

e

e

OLEMASOLEV OLUKORD

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2

maaüksuste detailplaneering

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a 13.09.2017) poolt 27.07.2022.a., töö number G-146-22. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille kohta geodeedil puudus töö teostamise ajal informatsioon. Katastriüksuste piirid: Maa-amet 13.07.2022.

2. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

3. Planeeringuala lõunaosa jääb Põuatu-Vanamõisa maaparandussüsteemi maa-alale (väline tunnus 2104590020040004).

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

P

A

R

T

N

E

R

I

D

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA

SÕIDUTEE

22251 PÕVVATU-LUUNJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU,

PÕÕSAS, PUISTU

PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK

MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD MURUALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

(asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV

HALJASALA

PLANEERITUD PUU (tinglik asukoht)

PLANEERITUD PÕÕSAS (tinglik asukoht)

PLANEERITUD LASTEMÄNGUVÄLJAK

(asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA

JALGRATTA- JA JALGTEE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA

KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA

KERGLIIKLUSTEE

TAGATAV LIITUMISNÄHTAVUS

PROJEKTKIIRUSEL 90 km/h

47.00

PLANEERITUD KRAAV KOOS NÕLVAGA

PLANEERITUD MAAPINNA ABS. KÕRGUSJOON

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

ASULA PIIR

laste-

mänguväljak

ranna-

võrkpalli

plats

1

2

3

4

5

6

7

8

1923 m²

10

11

12

13

14

kergliiklustee

Päästeauto,

kiirabi lisa

juurdepääs

9

A

A

B

B

150 x 7 m

B

B

A

A

R

a

t

s

u

t

e

e

48.00

47.00

47.50

46.90

45.00

45.50

46.00

46.50

46.50

46.50

46.50

47.00

47.00

47.50

47.50

48.00

48.00

48.50

48.50

44.90

45.50

46.00

46.50

46.50

46.50

46.50

47.00

47.00

47.50

47.50

48.00

48.00

48.50

48 .5

0

49.00

49.00

t

a

g

a

t

a

v

v

a

b

a

r

u

u

m

t

a

g

a

t

a

v

v

a

b

a

r

u

u

m

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste

detailplaneering

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a 13.09.2017) poolt 27.07.2022.a., töö number G-146-22. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille kohta geodeedil puudus töö teostamise ajal informatsioon. Katastriüksuste piirid: Maa-amet 13.07.2022.

2. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

3. Planeeringuala lõunaosa jääb Põuatu-Vanamõisa maaparandussüsteemi maa-alale (väline tunnus 2104590020040004).

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

P

A

R

T

N

E

R

I

D

Planeeritud tänava ristprofiil

Lõige A-A

Krundi

pos nr/

aadress

Krundi

planeeritud

pindala

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete

suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne

kõrgus (maapinnast/

katuseharja abs.)

POS 1 1824 m²

Krundi planeeritud

kasutamise

sihtotstarve/osakaal

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

Hoone suurim

lubatud sügavus

(maapinnast)

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

Krundi

pos nr/

aadress

Hoonete lubatud

korruselisus

POS 1

kuni

POS 12

Lubatud

katusekalle

Elamul kuni 2 maapealset +

1 maa-alune korrus,

abihoonel 1 maapealne +

1 maa-alune korrus

PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

20-45°

Katuseharja

kulgemise suund

Risti või paralleelne

tänavaga

Katuse tüüp/

lubatud materjalid

Viil- ja kelpkatus/

plekk, kivi, sindel jm

kvaliteetne materjal

Välisviimistlus-

materjalid

Puit, kivi,

krohv (ka komb.)

±0,00

sidumine

Sokli kõrgus

kuni 60 cm

maapinnast

POS 13,

POS 14

-- - - - -

POS 2 1827 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 3 1793 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 4 1940 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 5 1890 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 6 1785 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 7 1680 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 8 1923 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 10 1598 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 11 1686 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 12 1626 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 13 4497 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Tee ja tänava maa

LT 100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 14 7699 m²

-/- -

Haljasala maa

HP 100%

Ei hoonestata -

POS 9 1504 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

Planeeritud tänava ristprofiil

Lõige B-B

Töö nr: D-037-22

Registrikood: 10000550

Detailplaneeringu koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Männi tee Arendus OÜ Detailplaneeringu koostaja: OÜ GPK Partnerid Projektijuht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Kastani 90 50410 Tartu

TARTU 2023

TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD

KAKUMETSA KÜLAS MAASIKA JA KAARIKU TEE 2

MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

2

SISUKORD

SELETUSKIRI 3

1. ÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS 3

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA 3

3. PLANEERINGU EESMÄRK, ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA 3

4. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA UURINGUD 4

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4

5.1. PLANEERINGUALA MAAKASUTUS 4 5.2 JUURDEPÄÄSUD JA TEED 4 5.3 HALJASTUS JA MAASTIK 5 5.4 TEHNOVÕRGUD 5 5.5 KITSENDUSED 5

6. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 5

7. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED 6

8. PLANEERINGU LAHENDUS 7

8.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE 7 8.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS 8 8.3. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE 8 8.4. KRUNTIDE HOONESTUSALA PIIRITLEMINE 9 8.5. TEE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS 9 8.6. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 11 8.7. EHITISTEVAHELISED KUJAD 12 8.8. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD 12

8.8.1. VEEVARUSTUS JA TULETÕRJEVESI 12

8.8.2. KANALISATSIOON JA SADEMEVESI 13

8.8.3. ELEKTRIVARUSTUS JA VÄLISVALGUSTUS 14

8.8.4. SOOJAVARUSTUS 15

8.8.5. SIDEVARUSTUS 15

8.9. PLANEERINGULAHENDUSEGA KAASNEVAD MÕJUD 16 8.10. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE 17 8.11. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE 18 8.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE 18 8.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 18 8.14. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED 19

9. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE 22

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………23 2. Olemasolev olukord……………………………………………………………………….24 3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis........................25 4. Põhijoonis………………………………………………………………………................26 5. Tehnovõrkude planeering...............................…...…………………………………….27 6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused.....…………………………………………….28

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 30. juuni 2022.a. otsus nr

34 Kakumetsa külas Maasika (43201:001:2354) ja Kaariku tee 2 (43201:001:0274)

maaüksuste detailplaneeringu algatamise, planeeringuala piiri ja suuruse ning

lähteseisukohtade kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Männi tee Arendus OÜ, esindaja Andrus Võsso.

2. Detailplaneeringu koostaja

Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut OÜ GPK Partnerid, projekti

juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Maasika katastriüksusele

üksikelamu kruntide moodustamiseks ning Kaariku tee 2 üldkasutatava maa krundi

suurendamist ja kujundamist avalikuks puhkealaks.

Planeeringuala suurus on kokku ligikaudu 3,3 ha.

Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1

kehtestatud Luunja valla üldplaneering. Üldplaneering määrab planeeringuala

tiheasustusalana. Maakasutuse juhtotstarbeks on Maasika katastriüksusel määratud

põllumajandusmaa, reserveeritud elamumaa ning Kaariku tee 2 katastriüksusel

elamumaa. Krundi minimaalne lubatud suurus on 1000 m² v.a teede jt tehnorajatiste maa.

Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Planeeringualal kehtib Kaariku tee 2 maaüksuse osas Luunja Vallavolikogu 16.12.2004

otsusega nr 14-10 kehtestatud Lõuna kinnistu detailplaneering. Kaariku tee 2

katastriüksuse ala on kehtiva detailplaneeringuga määratud üldmaaks, kuhu on kehtiva

detailplaneeringuga ette nähtud mängu- ja spordiväljakute rajamine.

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

4

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Maasika (katastriüksus nr 43201:001:2354);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 27083 m2.

 nimi- Kaariku tee 2 (katastriüksus nr 43201:001:0274);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% üldkasutatav maa;

 pindala- 6196 m2.

4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud

 Luunja valla üldplaneering (Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a määrus nr 8-1);

 Lõuna kinnistu detailplaneering (Luunja Vallavolikogu 16.12.2004 otsus nr 14-10);

 Leediku maaüksuse detailplaneering (Luunja Vallavolikogu 28.02.2008 otsus nr 3-

10);

 Vankri tee taristu ehitusprojekt (Keskkond & Partnerid OÜ 2021);

 Riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja km 0,65-1,85 lõigus asuvate liiklusohtlike

kohtade likvideerimise projekt (Luunja vallavalitsus, valmib eeldatavalt november-

detsember 2022);

 OÜ GPK Partnerid (litsents 605 MA-k v.a. 13.09.2017) poolt 27.07.2022.a.

koostatud geodeetiline alusplaan, töö number G-146-22;

 EXTtech Design OÜ poolt 23.03.2023 a. koostatud Maasika kinnistu teede

põhiprojekt, töö nr 23004.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Luunja vallas Kakumetsa külas hõlmates Maasika ja Kaariku tee 2

maaüksusi. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Maasika maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja Kaariku tee 2

maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%. Maasika maaüksus on

hoonestamata põllumaa ning Kaariku tee 2 maaüksus on hoonestamata haljasala.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Kaariku tee 2 maaüksusele on juurdepääs kahesuunalise liiklusega ehitusjärgus olevalt Ratsu

teelt, mille asfaltkattega sõidutee on 5,1 kuni 6,1 meetri laiune. Osaliselt on ühel pool sõiduteed

2,0 meetri laiune asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee. Tee koridori laius on 10,0 kuni 24,8 meetrit.

Planeeringuala piirneb edelasuunas kahesuunalise liiklusega riigiteega nr 22251 Põvvatu-

Luunja, mille asfaltkattega sõidutee on 6,5 kuni 6,6 meetri laiune. Ühel pool sõiduteed on 3,2

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

5

meetri laiune kergliiklustee ja 3,5 meetri laiune kraav. Tee koridori laius on 37,3 kuni 37,8

meetrit.

5.3 Haljastus ja maastik

Kaariku tee 2 maaüksuse loodeservas kasvab võsa ja puistu. Põhjaosas kasvavad üksikud

lehtpuud ning edelanurgas kasvab üksik viljapuu. Maasika maaüksusel kõrghaljastus puudub.

Planeeringuala reljeef langeb kirdest edela suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad

detailplaneeringualal vahemikku 48.72 (põhjaosas) ja 44.47 meetrit (edelanurgas).

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega

alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib

esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus

kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Planeeringualal puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Läbi Maasika maaüksuse põhjaosa

kulgeb keskpinge elektrikaabel. Kaariku tee 2 maaüksuse läänepiiril asub madalpinge

elektrikaabel ning tänavavalgustid. Planeeringualast läänesuunas asuval Ratsu teel on välja

ehitatud vee-, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustikud ning madalpinge

elektrikaablid. Läbi Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste kulgevad drenaažitorud.

5.5 Kitsendused

Planeeringuala lõunaosa jääb Põuatu-Vanamõisa maaparandussüsteemi maa-alale

(2104590020040004). Planeeringualast lõunasuunas asub drenaažikollektor, mille 10 meetri

laiune kollektoreesvoolu kaitsevöönd jääb planeeringualale.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja 30 m meetri laiune tee kaitsevöönd.

Planeeringualale ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on piki kaabelliini kulgev ala,

mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks

keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla

läänepoolses osas Kakumetsa külas ca 3,5 km kaugusel Tartu linna piirist.

Lähim bussipeatus (Papli) asub planeeringuala vahetus läheduses ca 165 m kaugusel

idasuunas. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus, planeeringualast ca 2,5-

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

6

2,9 km kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus kultuuri- ja vabaaja keskus, raamatukogu,

postkontor ja muusikakool.

Planeeringuala asub tiheasustusalal, aktiivselt arenevas piirkonnas. Vastavalt üldplaneeringu

maakasutuse juhtostarvetele piirneb planeeringuala elamumaadega ja reserveeritud

elamumaadega. Planeeringuala piirneb põhjast Kivistiku ja Vankri tee 10 maaüksustega,

kirdest Vankri tee 8, Vankri tee 6, Vankri tee 4 ja Vankri tee 2 maaüksustega, idast Vankri tee

ja Ratsu tee maaüksustega, kagust Ratsu tee 2 maaüksusega, edelast Põvvatu-Luunja

kergliiklustee L3 maaüksusega ning loodest Variku maaüksusega.

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad elamumaa

maaüksused jäävad vahemikku 1500 m2 kuni 30636 m2. Kontaktvööndis asuvate

maatulundusmaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 16482 m2 kuni 11,43 ha ning

tootmismaa maaüksused jäävad vahemikku 30 m2 kuni 4278 m2.

Planeeringualal (Kaariku tee 2 maaüksuse osas) ja planeeringualast kagu- ja läänesuunas

kehtib Lõuna kinnistu detailplaneering, millega on kavandatud üksikelamute ehitamine.

Kehtestatud detailplaneeringuga on üksikelamu kruntidele lubatud ühe üksikelamu ja ühe

abihoone ehitamine. Hoonetel on lubatud kuni 2 korrust. Hoonete suurim lubatud kõrgus on

7,5 kuni 9,0 meetrit. Hoonete lubatud katusekalded on vastavalt katuse tüübile- katusealuse

korrusega hoonetel 30-45 kraadi või 20-25 kraadi kahekorruseline hoone puhul. Kohustuslik

ehitusjoon on üksikelamu kruntidel määratud 5,0 meetri kaugusele tänavapoolsest

krundipiirist. Käesolevaks hetkeks on krundid hoonestatud. Käesoleva detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Lõuna kinnistu detailplaneeringut kattuval alal.

Planeeringualast kirde- ja läänesuunas kehtib Leediku maaüksuse detailplaneering, millega

on kavandatud üksik- ja kaksikelamute ehitamine. Kehtestatud detailplaneeringuga on

üksikelamu kruntidele lubatud ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine ning kaksikelamu

kruntidele lubatud ühe kaksikelamu ja kahe abihoone ehitamine. Elamutel on lubatud kuni 2

korrust ja abihoonetel 1 korrus. Elamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit. Elamute lubatud

katusekalded on vahemikus 20-45 kraadi. Kohustuslik ehitusjoon on üksikelamu ja

kaksikelamu kruntidel määratud 7,5 meetri kaugusele tänavapoolsest krundipiirist.

Käesolevaks hetkeks on krundid hoonestamata.

Piirkonnas on ühe- ja kahekorruselised viil- ja kelpkatusega elamud ning ühekorruselised viil-

ja kelpkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt krohvi, puitu ja

kivi. Katusekattematerjalideks on valdavalt plekk ja kivi.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Luunja valla üldplaneeringuga, mille

kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks reserveeritud elamumaa.

Planeeringualal Kaariku tee 2 maaüksuse osas kehtib Luunja Vallavolikogu 16.12.2004

otsusega nr 14-10 kehtestatud Lõuna kinnistu detailplaneering, millega planeeriti 12,19 ha

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

7

suurusele maa-alale 47 väikeelamu maa krunti, lisaks tänavamaa ja tehnorajatiste maa

krundid ning üldmaa krunt.

Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks planeeringualale on Luunja aleviku ja

Tartu linna lähedus, kus kõik vajalikud teenused on kergesti kättesaadavad. Liikluskorralduse

seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad

kohalikud tänavad ja riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja tee.

Detailplaneeringuga kavandatakse Maasika maaüksusele 12 üksikelamu maa krunti, mis oma

suuruse, kuju ja asukohaga sobituvad kehtivate detailplaneeringute lahendustega hästi (on

jätkuks varem planeeritud väikeelamute alale). Detailplaneeringu realiseerimisel laiendatakse

olemasolevat elamurajooni lääne ehk Tartu suunas. Planeeringuala naaberkinnistud on

suuruses liigkaudu 1500-2500 m² ja need on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega,

seega on kavandatud tegevus kooskõlas piirkonna krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga.

Kruntimisel on tagatud maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult

teelt. Planeeritud elamumaa krundid on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja

kavandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse

põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega.

Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja

ehitustavasid.

Kaariku tee 2 maaüksus on 6196 m² suurune üldkasutatav maa, millele kehtiva

detailplaneeringuga mingit konkreetsemat kasutust ei määrata. Detailplaneeringuga

kavandatakse üldkasutatava maa krundi suurendamine Maasika maaüksuse arvelt selliselt, et

see vastaks üldjoontes üldplaneeringule ning nähakse sellele ette ka vastava inventari ja

haljastuse rajamine, selle väljaehitamine arendaja poolt ning avalikku kasutusse andmine.

Lõuna kinnistu detailplaneeringuga avalikke mängu- või spordiväljakuid ette nähtud ei ole.

Seega detailplaneerinu realiseerimisel luuakse tervikliku elukeskkond, parandades piirkonna

sportimisvõimalusi ja rajatakse laste mänguväljak koos seda toetava taristu ja haljastusega.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 14 krunti:

 12 üksikelamu maa krunti suurustega 1504 m2 kuni 1940 m2,

 lääneosas haljasala maa krunt suurusega 7699 m2,

 ja tee ja tänava maa krunt suurusega 4497 m2.

Kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Andmed planeeritavate kruntide

kohta on esitatud joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused.

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

8

8.2. Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonete projekteerimisel POS 1 kuni POS 12 kruntidele arvestada joonisel nr 4 Planeeringu

põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline

liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

 Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama

ruumilise rütmi.

 Hoone fassaad tuleb projekteerida avaliku tee poole.

 Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse

käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid

materjale ning kokkusobivat värvilahendust.

 Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

 Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

 Imiteerivad materjalid (nt kiviimitatsiooniga fassaadiplaat, plastiklaudis jms);

 Intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).

Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

 Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kõrgune läbipaistev piire.

Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid.

Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid

müürifragmente.

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

9

 Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh

võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,5 m maapinnast.

 Krunti võib piirata ka ainult hekiga.

 Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva

keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud POS 1 kuni POS 12 kruntidele hoonestusalad, mille piires

võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid (sh ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslikud

hooned). Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine

keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine arvestades tehnovõrkude

kaitsevööndeid (nt prügimaja, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede,

parklate ja haljasalade kavandamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis

näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind.

Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja

konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.7. Planeeringu joonisel 3 on toodud

planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalades.

Kruntidele POS 1 kuni POS 12 on määratud kohustuslik ehitusjoon 7,0 m kaugusele

tänava poolsest krundi piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema elamu

domineeriva seina maht, lisamahud võivad paikneda ehitusjoone suhtes taanduvana.

Varikatused ja trepid ja muud väiksemad hoonemahud võivad ulatuda üle kohustusliku

ehitusjoone, kuid peavad paiknema hoonestusalas.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 kuni POS 12 lubatud ehitada

hoonestusalasse kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt

grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid.

Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja

visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt 01.06.2022

väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/22/8609-2.

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 22251 Põvvatu-Luunja km 0,7-1,2. Riigitee aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 822 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja kaitsevöönd, mis on äärmise

sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70

lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

10

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS §70 lg 3. Tee kaitsevööndisse hoonestust, parkimisalasid ja tehnovõrke

kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte

servast.

Planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse

koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurgaga, milles ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Lähtutud on Transpordiameti 2021.a juhisest „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“ punktist 3.1, joonis 1, tabel 3.1 ja tabel 3.2.

Planeeringuala kruntidele juurdepääsuks on planeeritud uus mahasõit 22251 Põvvatu-Luuja

teelt. Planeeritud tänava koridor on 10,0 ja 11,0 meetri laiune (vt joonis 4) ning planeeritud

asfaltkattega sõidutee on 5,5 meetri laiune. Ühele poole sõiduteed on planeeritud 2,0 meetri

laiune asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee, mis on ühendatud riigitee ääres asuva olemasoleva

kergliiklusteega. Sõidu- ning jalgratta ja jalgtee kõrvale on planeeritud vastavalt 1,0 kuni 1,5 ja

2,0 meetri laiused haljasribad. Lume vallitamiseks kasutatakse planeeritud haljasribasid. POS

14 krundile on planeeritud 3,8 meetri laiune kergliiklustee, mis ühendab planeeringualale

kavandatud jalgratta- ja jalgtee Ratsu tee olemasoleva jalgratta- ja jalgteega.

Tuleohutuslikult tuleb tagada igale ehitisele juurdepääs päästetöödeks (SIM 30.03.2017 a

määrus nr 17 § 50) ja vältida tuleb umbteid ehk tupikuid. Umbtee pikkusena aktsepteeritakse

maksimaalselt kuni 150 m pikkust teelõiku. Et oleks võimalik õnnetuse vm eriolukorra

tekkimisel planeeritud tänaval tagada piirkonna kodanikele erakorraline abi (päästeamet või

kiirabi) on planeeritud alternatiivse juurdepääsuna kasutada planeeritud kergliiklusteed (vt

joonis 4 Planeeringu põhijoonis).

Krunt POS 13 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku

kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses

sätestatud korra alusel. Krunt POS 13 võõrandatakse vallale.

Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada

juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tee maa-alal parkimine, sh manööverdamine on

keelatud. Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute

alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus.

Papli bussipeatuste uued asukohad on esitatud joonisel 3 Planeeringu mõjuala

funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis vastavalt koostatavale riigitee nr 22251 Põvvatu-

Luunja km 0,65-1,85 lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimise põhiprojektile.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks on planeeritud jalgratta- ja jalgteed seotud olemasoleva riigitee

äärse kergliiklusteega ning tagatud ohutu juurdepääs bussipeatustesse.

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

11

Sõidusuunad, planeeritud sõidu-, jalg- ja kergliiklustee ning juurdepääsud kruntidele on

esitatud joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeering näeb ette olemasoleva Kaariku tee 2 haljasala suurendamise Maasika maaüksuse

läänepoolsele alale. Haljasala maa krundiks on planeeritud krunt POS 14 suurusega 7699 m²,

mis on määratud peale väljaehitamist avalikku kasutusse ja võõrandatakse vallale. Puhkeala

peab pakkuma tegevusi vaba aja veetmiseks erinevatele vanusegruppidele, koos seda toetava

taristu ja haljastusega, olema mitmeotstarbeline ja kasutatav aastaringselt, sisaldama

vähemalt laste mänguväljakut, mis pakuks tegevusi erinevatele vanuserühmadele,

(täiskasvanutele) sportimis- (nt välijõusaal või universaalne palliväljak) ja istumisvõimalusi.

Avalikult kasutatavale haljasalale on planeeritud võrkpalliväljak ja lastemänguväljak, kuhu on

ette nähtud vähemalt 4x4m liivakast, 2 kiike, liumägi-ronila, 2 pinki ja 1 korvpallilaud.

Mänguväljaku elemendid peavad vastama EVS-EN 1176:2017/AC:2020 ja EVS-EN

1177:2018 nõuetele. Peale detailplaneeringu kehtestamist koostada vastav kujundusprojekt

(selle osana ka haljastusprojekt), milles määratakse rajatava välisvalgustuse, väikevormide,

mänguvahendite, pinkide ja haljastuse põhimõtted, paiknemine ja olemus. Mänguväljaku

katend peab olema valitud vastavalt inventari ohutusnõuetele, kas muru, liiv või elastne

tehiskate. Avaliku haljasala kujundusprojekt tuleb kooskõlastada Luunja Vallavalitsusega.

Planeeritava kõrghaljastuse asukohad joonisel 4 on illustratiivsed ja täpsustuvad projekti

staadiumis. Istutatava puuistiku min lubatud kõrgus on min 3,0 m, tüve min läbimõõt 5 cm.

Soovitatav on haljastusprojekti koostamisel järgida teedega piirnevates külgedes puuderivi ja

kergliiklustee kõrvale planeeritud allee lahendust.

Elamumaa kruntidel tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada

järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

 Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi).

 Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on

likvideerida otseselt juurdepääsuteedele, parkimisaladele, hoonete ja tehnorajatiste

ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud.

 Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

 Soovitav on, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra

eemale.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

12

8.7. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistute hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema

vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering.

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus.

8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 12.10.2022 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-22-00077.

Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 12 veevarustuse tagamiseks on planeeritud tänava

maa-alale veetorustik, mis ühendatakse olemasolevate AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi

torustikega (vt täpsemalt joonis 5). Veetorustik on planeeritud ringvõrguna. Planeeritavate

kinnistute veega varustamiseks on planeeritud alates olemasolevatest AS Emajõe Veevärk

ühisveevärgi torustikest kuni planeeritavate kinnistuteni uued veetorustikud. Planeeringuala

igale planeeritavale kinnistule on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt. Liitumispunkt

projekteerida iga kinnistu piirile ning avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter väljaspoole

kinnistu piiri ja näha ette maakraan. Detailplaneeringus on ette nähtud veetoru Variku

kinnistule. Samuti on ette nähtud veetoru kuni detailplaneeringu piirini riigimaantee ääres.

Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs

hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T). Kinnistute siseste vee- ja

kanalisatsioonitorustike planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk

üldistest tehnilistest tingimustest, mis on kättesaadavad järgmiselt aadressilt

https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_2021.pdf.

Prognoositav arvutuslik veetarbimine kogu planeeringualale kokku on ca 6,0 m3/d (ühe kinnistu

kohta 0,5 m3/d, 0,60 l/s).

Käesoleval hetkel ja ka tulevikus ei ole võimalik ühisveevärgi torustikust saada

tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Tuletõrjevee tagamisel tuleb

arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille §

7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

13

vähemalt 30 m³. Tuletõrje veevarustuse lahendamiseks on planeeritud haljasala krundile POS

14 sõidutee äärde maa-alune tuletõrje veemahuti mahutavusega 30 m3. Tuletõrje veemahuti

tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt kehtivale seadusandlusele.

8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 12.10.2022

väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-22-00077.

Planeeringuala kruntide POS 4 kuni POS 11 reovesi on ette nähtud juhtida tänava maa-alale

kavandatud isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada kuni AS

Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni (vt täpsemalt joonis 5). Igale

kinnistule on planeeritud eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt

projekteerida iga moodustava kinnistu piirile. Detailplaneeringus on ette nähtud

reoveekanalisatsioonitoru Variku kinnistule.

POS 1 kuni POS 3 ja POS 12 reovett ei ole võimalik juhtida isevoolselt, mistõttu on ette nähtud

rajada survekanalisatsioonitorustik ja nendele kruntidele krundisisesed pumplad. Täpne

kanalisatsioonisüsteemi lahendus ja kruntidesiseste reoveepumplate asukoht lahendatakse

projekteerimise käigus. Pumpla ning pumplaga seotud rajatised jäävad liitujate omandisse.

Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs

hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T). Kinnistute siseste vee- ja kanalisatsioonitorustike

planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest

tingimustest, mis on kättesaadavad järgmiselt aadressilt

https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_2021.pdf

Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi kokku ca

6,0 m³/d (ühe kinnistu kohta 0,5 m3/d, 1,2 l/s).

Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

Sademevee lahendus planeerimisel on lähtutud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt

22.07.2022 väljastatud tingimustest nr 6.2-2/32642.

Maasika maaüksus paikneb osaliselt drenaažkuivendusega maaparandussüsteemi ehitise

Põuatu-Vanamõisa (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104590020040/004) maa-alal. Ka

Kaariku tee 2 maaüksus asub endisel drenaažkuivendusega maaparandussüsteemi maa-alal,

kuid käesolevaks hetkeks on selle kasutusotstarve lõpetatud. Maasika maaüksust läbib

maaüksuse edelaosas paralleelselt maanteega drenaažikollektor, mis lähtub

naabermaaüksuselt Variku (katastritunnus 43201:001:2353). Nii Maasika, kui Kaariku tee 2

maaüksusel paikneb maaparandusdreene, mille toimimine aga ei mõjuta naabermaaüksusi.

Planeeringualal on tegemist endise looduslikult liigniiske alaga, mille praegune seisund on

saavutatud tänu maaparandusrajatistele (dreenid). Kuna kunagine põllumajanduslikuks

kasutuseks kavandatud niiskusrežiim ei pruugi olla piisav ehitustegevuseks, siis

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

14

Põllumajandus- ja Toiduamet soovitusel on olemasolev põllumajandusdrenaaž ette nähtud

likvideerida ja asendada uue ehitusdrenaažiga. Planeeritud on säilitada ainult riigimaanteega

paralleelselt kulgev drenaažitoru, et tagada Variku kinnistu drenaažisüsteemi toimimine (vt

joonis 6).

Planeeringualale on kavandatud keskkonnasõbralik ja veerežiimi ühtlustav

sademeveelahendus, kus sademevesi imbub aeglaselt kruntide piiridele planeeritud

imbkraavide põhjas olevasse drenaažitorustikku ja sealt edasi juhitakse sademevesi Ratsu

teel paiknevasse olemasolevasse sademeveetorustikku. Antud lahendus tagab, et

planeeringuala sademevesi jõuab sademeveetorustikku ca 1-1,5 päeva hiljem kui otse

sademeveetorustikku juhitav sademevesi. Looduslähedane sademeveesüsteem võimaldab

vähendada sademevee äravoolu kogust ja voolukiirust, parandada eesvoolu jõudva vee

kvaliteeti ja toetada elurikkust. Põhjusel, et tegemist on kunagise liigniiske ja ka praegu,

vähemalt perioodiliselt, suhteliselt kõrge põhjaveega alaga, siis kruntidel on lisaks sademevee

kraavi juhtimisele soovitav nt katuse sademevesi koguda kastmiseks maa-alusesse

mahutisse.

Suuremahuline maapinna tõstmine alal on keelatud, et vältida maapinna täitmise ja

tihendamise mõju piirkonna veerežiimile. Tänavalt tulev sademevesi on ette nähtud juhtida

sademeveekanalisatsiooni kaudu drenaažisüsteemi kollektoreesvoolu. Kruntide

vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida hoonet ümbritsevatel aladel, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks

tagatud sademevee äravool. Kruntide maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada

naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt (nt killustikpadjast

immutusala, immutusplokkide vms abil). Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt

Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud

kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee

mittevalgumine kõrvalmaaüksustele.

8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 06.10.2022 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 426339.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on planeeritud olemasolevast AJ12073 (Vankri tee 45a)

alajaamast avalikult kasutatava haljasala kaudu. Olemasolevast alajaamast on ette nähtud

uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kinnistute

elektrivarustuseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpide toide on planeeritud 0,4

kV maakaabelliiniga. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud

maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma

vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Kõikide

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

15

planeeritavate tänavate äärde (k.a kergliiklustee) on ette nähtud perspektiivsed 10 ja 0,4 kV

maakaablite koridorid.

Planeeritud tänava äärde on kavandatud tänavavalgustus. Kruntide sisene välisvalgustus

lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

8.8.4. Soojavarustus

POS 1 kuni POS 12 kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus.

Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või

tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud ainult hoone seina ja katuse tasapinnal, maapinnale

paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine on keelatud). Maaküttelahenduste valikul,

projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves

OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks

raskeõlid ja kivisüsi.

8.8.5. Sidevarustus

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 13.09.2022 väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 36824045.

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia sidevõrgu

lõpp-punktist hoonete sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, selleks on planeeritud 4-avaline

multitoru alates sidekaevust F72S61_k05 kuni arendusala keskele kavandatud sidekaevuni

KKS2.

Skeem 1. Sidekaevu nr F72S61_k05 asukoht riigimaantee 22251 ääres.

Alates planeeritud sidekaevust paigaldada iga krundi piirile multitoru (vajadusel paigaldada

sidekaeve juurde). Sidekaevud ühendada omavahel 4-avalise multitoruga. Kasutada 1/16

splitterit. Magistraalkaablina kasutada 48kiulist singlemode optilist kaablit. Hoonetesse alates

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

16

splitterist paigaldada 24kiulised kaablid. Koostada splitteri lahendus ja kooskõlastada see Telia

Eesti AS-iga. Kogu rajatav sidetrass peab olema elektriliselt tuvastatav. Hoonete sisevõrgud

ehitada CAT6 kaabliga.

8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust,

uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Kuna elamupiirkond laieneb ja paranevad

üldkasutatava ala väljaehitamisega sportimis- ja (laste) vabaaja veetmise võimalused, siis

piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara

väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitiste valmimise järgselt

negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

17

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki

olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal

krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

need jääks märkamatuks.

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22251 Põvvatu-Luunja, mille läheduses tuleb arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni,

õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid

riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus

seisab planeeringu arendajal. Transpordiamet ja Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi

normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud

kannab arendaja. Leevendava meetmena on riigimaanteega piirnevatel kruntidel määratud

elamule kohustuslik ehitusjoon võimalikult kaugele riigimaanteest, mistõttu ehitatakse

abihooned krundi lõunapoolsemale alale riigimaanteele lähemale, mis aitab samuti takistada

müra levikut. POS 4 krundil on samuti soovitatav ehitada elamu krundi põhjapoolsesse ossa

ja lõunapoolsemale alale abihoone. Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed

siseruumides ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume

hoonete riigimaantee poolsesse ossa.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus hoonete

siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus

pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme

korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

18

meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse

nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse

viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

8.11. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus isiklike kasutusõiguste ja servituutide seadmiseks.

Isiklik kasutusõigus ja servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele. Isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise vajadusega alad on

näidatud planeeringu joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused.

Vajadus on seada järgmised isiklikud kasutusõigused ja servituudid:

 Läbi POS 4 krundi põhjaosa kulgevale sidekaablile võrguvaldaja kasuks;

 Läbi POS 5 krundi lõunaosa kulgevatele vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikule

võrguvaldaja kasuks;

 Läbi Ratsu tee 2 krundi põhja- ja kirdeosa kulgevatele sidekaablile, vee-,

kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikule võrguvaldajate kasuks;

 Isiklik kasutusõigus läbi POS 1, POS2, POS 3 ja POS 4 kruntide lõunaosa kulgevale

säilivale drenaažitorule.

8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

 jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);

 teealade korrashoid;

 võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

19

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

8.14. Planeeringu rakendamise võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

 Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee ja

üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni

väljaehitamiseks/rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks.

 Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased

maakorralduslikud toimingud ja tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud

servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse.

 Detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh

sademeveekanalisatsioon või sademeveekraavid ja -truubid, ühisveevärk ja -

kanalisatsioon) väljaehitamise või ümberehitamise tagab ja vastavad kulud kannab

planeeringust huvitatud isik.

 Detailplaneeringukohase avaliku puhkeala, koos vastavate mängu- ja spordirajatistega

ning haljastusega, projekteerimine, väljaehitamine ja vastavate kulude kandmine on

planeeringust huvitatud isiku kohustus.

 Planeeritavad avalikud teed ja avalik puhkeala määrata avalikku kasutusse ja

võõrandatavaks vallale (olukorras, kus planeeringust Huvitatud isik on antud rajatiste

ja maa omanik).

 Huvitatud isik tagab teehoiu kuni tee üleandmiseni valla omandisse.

 Planeeritud hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimused:

- planeeringukohaste kinnistute moodustamine;

- detailplaneeringukohaste servituutide ja isikliku kasutusõiguse seadmine ja

kandmine kinnistusraamatusse;

- tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,

sademeveekanalisatsiooni torustikud sh kraavid, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus)

väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamine;

- detailplaneeringu kohase tuletõrjevee mahuti ja tuletõrje veevõtukoha

väljaehitamine.

- avalikuks kasutamiseks määratud teede, sh jalgratta- ja jalgjalgteede

väljaehitamine vastavalt tee ehitusprojektile, vastavate kasutuslubade või -teatiste

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

20

väljastamine ja avalikult kasutatavate rajatiste ja kinnistute (transpordimaad) vallale

võõrandamine olukorras, kus Huvitatud isik on nimetatud avalikult kasutavate

rajatiste ja kinnistute omanik;

- avaliku puhkeala väljaehitamine koos vastavate mängu- ja spordirajatistega ning

haljastusega ja üldkasutatava maa kinnistu POS 14 vallale võõrandamine.

 Planeeritud kruntide POS 1 kuni POS 12 ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja

poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga

ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese

parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

Ühendused tehnovõrkude liitumispunktidega rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

 Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.

 Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda

meie käest nõuded projekti koostamiseks.

 Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

Luunja Vallavolikogu 16.12.2004 otsusega nr 14-10 kehtestatud Lõuna kinnistu

detailplaneering muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel planeeringuala

ulatuses kehtetuks (vt skeem 2 lk 22).

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

21

Skeem 2. Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneeringu

kehtestamise järgselt Lõuna kinnistu detailplaneeringu kehtetuks muutuv osa.

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste detailplaneering

22

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

PLANEERINGU-

ALA

P A

R

T

N

E

R

I

D

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

22251 PÕVVATU-LUUNJA TEE

KAITSEVÖÖND 30 m

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE

ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE

ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SADEMEVEE-

KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV/LIKVIDEERITAV

OLEMASOLEV/ SÄILIV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

PLANEERITUD DRENAAŽITORU

PLANEERITUD SIDEKAABEL

OLEMASOLEV KÕVAKATTEGA TEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU,

PÕÕSAS, VÕSA

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD PUU (tinglik asukoht)

PLANEERITUD PÕÕSAS (tinglik asukoht)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV TULETÕRJE HÜDRANT

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

30 m³ KUIVHÜDRANDIGA

OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD TEE PIIRJOONED

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

PLANEERITUD KESKPINGE

ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD LASTEMÄNGUVÄLJAK

(asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE

VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV

HALJASALA

PLANEERITUD KRAAV KOOS NÕLVAGA

PLANEERITUD TULETÕRJE HÜDRANT

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE

VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

OLEMASOLEV KOLLEKTOREESVOOL

KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND

10 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEV PUURKAEVU

SANITAARKAITSEALA 10 m

laste-

mänguväljak

ranna-

võrkpalli

plats

kergliiklustee Päästeauto,

kiirabi varujuurdepääs

A

A

A

A

A

A

ol. puurkaev ja

pumbamaja

liitumispunkt

ühiveetorustikuga

liitumispunkt

sademeveekalisatsiooni-

torustikuga

olemasolev alajaam

AJ12073

1

2

3

4

5

6

7

8

10

11

12

14

7699m²

9

13

säiliv

drenaažitorustik

liitumispunkt

ühikanalisatsiooni-

torustikuga

R

a

t

s

u

t

e

e

liitumispunkt

ühiveetorustikuga

Vt edasist ühendust

seletuskiri lk 15

skeem 1

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2

maaüksuste detailplaneering

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a

13.09.2017) poolt 27.07.2022.a., töö number G-146-22. Koordinaadid L-Est`97

süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille kohta geodeedil

puudus töö teostamise ajal informatsioon. Katastriüksuste piirid: Maa-amet

13.07.2022.

2. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt "Eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

3. Planeeringuala lõunaosa jääb Põuatu-Vanamõisa maaparandussüsteemi maa-alale

(väline tunnus 2104590020040004).

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

P

A

R

T

N

E

R

I

D

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Enelin Alter

Luunja Vallavalitsus

[email protected]

Puiestee tn 14

62222, Tartu maakond, Luunja vald,

Luunja alevik

Teie 04.09.2023 nr 6-1/214-1

Meie 28.09.2023 nr 7.2-2/23/15726-3

Maasika ja Kaariku tee 2 detailplaneeringu

kooskõlastamine

Austatud pr Alter

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Maasika (43201:001:2354) ja Kaariku tee 2

(43201:001:0274) maaüksuste detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks

on kaaluda võimalusi Maasika katastriüksusele üksikelamu kruntide moodustamiseks ning

Kaariku tee 2 üldkasutatava maa krundi suurendamist ja kujundamist avalikuks puhkealaks.

Planeeringuala suurus on kokku ligikaudu 3,3 h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Maasika ja Kaariku tee 2 DP.asice

58581095, [email protected]