Harjumaa Anija vald Kehra linn Kaunissaare-Kehra tee 11127 km 2,326 tõstetud ristmiku põhiprojekt


Kaunissaare-Kehra 11127 km 2,326 tõstetud ristmiku projekti koosseis

Aadress: Kose mnt 13, Kehra linn, Anija vald, Harju maakond
Töö nr: P23109
Staadium: Põhiprojekt

Dok/Joonise nr.
Dok/Joonise nimetus
Kuupäev
Faili nimi
TL-0-01
Tiitelleht
05.01.2024
P23109_PP_TL-0-01_v01_tiitelleht
TL-0-01
Projekti koosseis
05.01.2024
P23109_PP_TL-0-02_v01_koosseis
TL-3-01
Seletuskiri
05.01.2024
P23109_PP_TL-3-01_v01_seletuskiri
TL-4-01
Asendiplaan ja lõiked
04.01.2024
P23109_PP_TL-4-01_v01_asendiplaan
TL-8-01
Mahud
05.01.2024
P23109_PP_TL-8-01_v01_kululoend

Tellija andmed:
Anija Vallavalitsus
Mait Paasik


Töö nr: P23109
Põhiprojekt





Kaunissaare-Kehra tee 11127 km 2,326 tõstetud ristmiku projekt
Kehra linn, Anija vald, Harju maakond






Koostas: Simmo Talpas-Taltsepp
Kontrollis: Ain Kendra, volitatud teedeinsener (tase 8), Kutsetunnistus nr: 144222
Kuupäev: 05.01.2024


Sisukord

1. Üldosa 2
1.2 Objekti asukoht 2
1.3 Objekti seotus teedevõrguga 2
1.4 Lähtematerjalid 2
1.5 Objektiga seotud maaomandid 2
2. Projektlahendus 3
2.1 Plaanilahendus 3
2.2 Vertikaalplaneering 3
2.3 Katendid 3
2.4 Liikluskorraldus 3
2.5 Haljastus 4
3. Materjalide kvaliteedinõuded 4
3.1 Asfaltbetoon 4
3.2 Killustik 4
3.3 Äärekivid 4
4. Keskkonnakaitse 5
5. Teetööde kirjeldus 5


1. Üldosa
Töö eesmärk on koostada tõstetud ristmiku põhiprojekt milles lahendatakse Kose mnt 13 kinnistule kergliiklejate ligipääs üle riigitee. Kose mnt 13 kinnistul asub kohalike elanike jaoks mitmeid olulisi ühiskondlikke objekte ning kergliiklejate ligipääs nendeni on senini olnud lahendamata.
1.2 Objekti asukoht
Objekt asub Kehra linnas, Anija vallas, Harju maakonnas.
1.3 Objekti seotus teedevõrguga
Projektiga on seotud 2 avalikku teed:
1. Riigimaantee 11127 Kaunissaare-Kehra tee
2. Kehra linna kohalik tee Sõpruse väljak L4.
Projektialas on kehtestatud riigimaanteel ja kohalikul teel kiiruspiirang 50 km/h.
1.4 Lähtematerjalid
- Projekteerimistingimused – Transpordiamet (2023)
- Projekteerimistingimused – Anija Vallavalitsus (2023)
- Riigimaantee 11127 km 2,326 ristmiku ja selle lähiala topo-geodeetiline uuring, töö nr 8443-23 – Geodeesia24 OÜ (2023)
1.5 Objektiga seotud maaomandid
Projekt hõlmab 5 katastriüksust:
Tunnus: Lähiaadress: Sihtotstarve: Omandivorm:
14001:002:0239 Kaunissaare-Kehra tee 11127 Transpordimaa Riigiomand
29001:005:0047 Sõpruse väljak L4 Transpordimaa Munitsipaalomand
14001:001:0893 Kose mnt L6 Transpordimaa Munitsipaalomand
14001:001:0939 Sõpruse väljak 1 Üldkasutatav maa Munitsipaalomand
29001:005:0038 Kose mnt 13 Ühiskondlike Munitsipaalomand
ehitiste maa

2. Projektlahendus
2.1 Plaanilahendus
Plaanilahenduses on lähtutud olemasolevast olukorrast ning arvestatud on ka Transpordiameti juhendmaterjali künnise geomeetriliste aspektide osas.
2.2 Vertikaalplaneering
Tõstetud ristmiku vertikaallahenduses on arvestatud projektkiirusega 50 km/h. Vertikaalplaneeringust nähtub, et vesi ei jää riigiteele ega ka riigimaantee alusele maale pidama, vaid jookseb külgedele: „Kose mnt 13“ kinnistu haljasalale ning „Sõpruse väljak 1“ kinnistul asuvasse kraavi.
Tõstetud ristmiku riigiteele jäävad pikikalded künnisele peale sõites ja pealt maha sõites on 4%.
Olemasolev kõnnitee pind tuleb sujuvalt kokku viia uue projekteeritud kõnnitee pinnaga.
2.3 Katendid
Tõstetud ristmiku konstruktsioon:
2 kihti AC 16 surf 70/100 6 cm+6 cm
Olemasolev tasandusfreesitud kate
Kõnnitee konstruktsioon:
AC 16 surf 70/100 5 cm
Killustikalus fr 32/64, kiilutakse (fr.16/32 + 4/16) 20 cm
Olemasolev aluspind (liivpinnas)
Kivisillutise konstruktsioon:
Täringukivi 10x10 cm 10 cm
Sängitusliiv 3-4 cm
Killustikalus fr 32/64, kiilutakse (fr.16/32 + 4/16) 20 cm
Juhul kui tööde teostamisel vigastatakse säilitatavaid katteid siis tuleb vigastatud pinnad taastada.
2.4 Liikluskorraldus
Paigaldatavad liiklusmärgid peavad vastama standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest – DSL1-DSL3)).
Projekteeritud liiklusmärgid on 1. suurusgruppi kuuluvad, sest objekti asukohas on kehtestatud kiiruspiirang 50 km/h.
Asendiplaanil on näidatud olemasolevad ning ühtlasi ka säilitatavad liiklusmärgid mustvalgelt ning projekteeritud liiklusmärgid värviliselt.
Projekteeritud liiklusmärgid:
1. 688b – künnis (4 tk)
2. 688a – künnis (4 tk)
3. 544 (1) – ülekäigurada (3 tk)
4. 543 (1) – ülekäigurada (3 tk)
5. 221 (1) – anna teed (1 tk)
6. 573 (0) – õueala (1 tk)
Projekteeritud kattemarkeeringud on näidatud asendiplaanil. Kattemarkeering teostada vastavalt standardile EVS 614.
Projekteeritud kattemarkeeringud:
1. 977 – tõstetud ristmiku igal tõusul paikneb kattemarkeering (4 tk)
2. 945a - ülekäigurada (2 tk)
2.5 Haljastus
Tööde teostamise järgselt tuleb taastada riigiteega külgnev haljastus vastavalt asendiplaani joonisele. Kalded peavad olema ehitatud vastavalt projektile.
3. Materjalide kvaliteedinõuded
3.1 Asfaltbetoon
Seguretsept ja kavandatud asfaltsegu omadused peavad vastama kehtivatele standarditele (EVS 901-3:2021) ja riiklikele/ametkondlikele juhenditele - „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis – TRAM 2021“ (AKEJ).
Asfaltbetooni jämetäitematerjali nõuded vastavalt: EVS 901-3:2021
AC 16 surf: C50/30, LA35, FNaCl4
Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.
3.2 Killustik
Killustikaluste ehitamisel järgida kehtivat juhist „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis – TRAM 2022“ (KKEJ).
Materjalide valikul lähtuda juhise Tabel 1 veerust Nr. 7.
Killustiku minimaalsed nõuded: C50/30, LA40, F8, FI35, f4
3.3 Äärekivid
Nõuded betoonist äärekividele on toodud standardis EVS-EN 1340 (külmakindlus – vähemalt klass 3). Äärekivid paigaldada sängitusbetoonile C16/20.
Projekteeritud äärekivi jookseb projekteeritud ristmiku pinna suhtes kõrgemal (kõrgus h=7,5 cm). See tähendab, et äärekivi on osades tõstetud ristmiku harudes sujuvalt langetatud (või sujuvalt tõstetud) koos asfaldi pinnaga. Ainult Sõpruse väljaku tänaval ei langetata äärekivi, vaid viiakse sujuvalt kokku olemasolevaga. Ülekäiguraja asukohas tuuakse äärekivi sujuvalt ristmiku ja kõnnitee pinnaga samale kõrgusele (h=0 cm).
4. Keskkonnakaitse
Kõik ehitustegevusest ülejäävad materjalid ja jäägid transportida selleks eelnevalt kokkulepitud ladustamiskohtadesse. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil. Kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ehitusjäätmeid võib käidelda ainult jäätmeluba omav isik. Tööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend.
Vältida tuleb keskkonda kahjustavate ainete sattumist pinnastesse ja põhjavette (sh mootorikütused ja õlid).
5. Teetööde kirjeldus
Kvaliteedi kontrollimisel lähtutakse Eesti Vabariigis MTM määrusest 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, kui projektis ei ole määratud teisiti.
Ettevalmistustööd
Ehitaja peab tutvuma objektil olemasoleva olukorraga, sh. tegema kindlaks trasside ja kaablite asukohad, vajadusel tuleb trassivaldaja esindaja objektile kutsuda, et kaevetööde käigus neid ei kahjustataks. Kaablite ja trasside piirkonnas kaevata käsitsi. Kaablid kaitsta kaitsekõriga.
Tõstetud ristmiku ja kõnnitee lõikude ehitustöödeks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
Aluse ehitamine
Esmalt teostatakse freesimine, millega tagatakse, et 12 cm paksune (6+6) asfaldi konstruktsioon jookseb olemasoleva tee pinnaga sujuvalt kokku.
Rajatakse äärekivi ja täringukivisillutise alus. Ääre- ja täringukivi alused tehakse paekillustikust fr 32/64 ja kiilutakse (fr.16/32 + 4/16). Aluse materjal tihendatakse tihendustegurini 0,98. Tihendamisel jälgida materjali niiskust. Põhifraktsiooni tihendamisel olla ettevaatlik, et materjali üle ei tihendataks ja seeläbi killustiku terad ei ümarduks.
Äärekivide paigaldamine
Äärekivid paigaldatakse betoonile tugevusklassiga C16/20 ja toestatakse betooniga mõlemalt küljelt nii, et toestamiseks kasutatud betoon ei segaks katete ehitust. Äärekivide vahele jäetakse vuugid 3 - 5 mm. Kui ehituse ajal lõhutakse mõni kivi tuleb see asendada uuega.
Asfaltbetoonist katte ehitamine
Asfalteerimistöödel järgida Transpordiameti dokumenti „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Asfalteerimistöid tohib teha kuiva ilmaga ja õhutemperatuur peab olema vähemalt +5 kraadi. Asfaltsegu temperatuuri tuleb kontrollida auto kastis enne paigaldustöö algust. Enne kihi paigaldamist krunditakse vuugid bituumenemulsiooniga. Tihendamisega tuleb alustada kohe peale laotamist. Kihi temperatuur tihendamise alguses peab olema 120-160 kraadi. Asfaltbetoonkatte tihendamine lõpetatakse hiljemalt, kui katte temperatuur langeb 90 kraadini. Tihendamise lõpuks peab olema saavutatud nõuetekohased kalded, tasasus ja tihedus.
Peale asfaldi paigaldamist töödeldakse vuuke 0,2 m laiuselt bituumenemulsiooniga BE50R kulunormiga 0,3 kg/m2 ja puistatakse üle graniitkillustikuga (0,2 mm).
Täringukivisillutise rajamine
Kivid laotatakse liivast sängituskihile (ca 3-4 cm kiht). Sängituskiht tuleb taldvibraatoriga tihendada. Kivide ladumisel tuleb iga kivi sängitada kummihaamriga.
Pärast kivide ladumist tuleb laotada liiva-tsemendi segu (suhe 5:1) ning harjata see kivide vahele.
Kui paigaldamise käigus läheb mõni kivi katki siis tuleb asendada uuega.
Täringukivisillutis eraldatakse kõnnitee asfaltkatte alast ankurdatud Linefix Super või analoogse metalläärisega (äärise kõrgus vähemalt 15 cm) et vähendada riske ehitusaegse sillutiskivide ümberpaigutumise suhtes, sest ilmselt rajatakse sillutiskate enne kõnniteeala killustikaluse viimistlemist.


Kaunissaare-Kehra 11127 km 2,326 tõstetud ristmiku projekti koosseis

Aadress: Kose mnt 13, Kehra linn, Anija vald, Harju maakond
Töö nr: P23109
Staadium: Põhiprojekt

Dok/Joonise nr.
Dok/Joonise nimetus
Kuupäev
Faili nimi
TL-0-01
Tiitelleht
05.01.2024
P23109_PP_TL-0-01_v01_tiitelleht
TL-0-01
Projekti koosseis
05.01.2024
P23109_PP_TL-0-02_v01_koosseis
TL-3-01
Seletuskiri
05.01.2024
P23109_PP_TL-3-01_v01_seletuskiri
TL-4-01
Asendiplaan ja lõiked
04.01.2024
P23109_PP_TL-4-01_v01_asendiplaan
TL-8-01
Mahud
05.01.2024
P23109_PP_TL-8-01_v01_kululoend

Tellija andmed:
Anija Vallavalitsus
Mait Paasik


Töö nr: P23109
Põhiprojekt





Kaunissaare-Kehra tee 11127 km 2,326 tõstetud ristmiku projekt
Kehra linn, Anija vald, Harju maakond






Koostas: Simmo Talpas-Taltsepp
Kontrollis: Ain Kendra, volitatud teedeinsener (tase 8), Kutsetunnistus nr: 144222
Kuupäev: 05.01.2024


Sisukord

1. Üldosa 2
1.2 Objekti asukoht 2
1.3 Objekti seotus teedevõrguga 2
1.4 Lähtematerjalid 2
1.5 Objektiga seotud maaomandid 2
2. Projektlahendus 3
2.1 Plaanilahendus 3
2.2 Vertikaalplaneering 3
2.3 Katendid 3
2.4 Liikluskorraldus 3
2.5 Haljastus 4
3. Materjalide kvaliteedinõuded 4
3.1 Asfaltbetoon 4
3.2 Killustik 4
3.3 Äärekivid 4
4. Keskkonnakaitse 5
5. Teetööde kirjeldus 5


1. Üldosa
Töö eesmärk on koostada tõstetud ristmiku põhiprojekt milles lahendatakse Kose mnt 13 kinnistule kergliiklejate ligipääs üle riigitee. Kose mnt 13 kinnistul asub kohalike elanike jaoks mitmeid olulisi ühiskondlikke objekte ning kergliiklejate ligipääs nendeni on senini olnud lahendamata.
1.2 Objekti asukoht
Objekt asub Kehra linnas, Anija vallas, Harju maakonnas.
1.3 Objekti seotus teedevõrguga
Projektiga on seotud 2 avalikku teed:
1. Riigimaantee 11127 Kaunissaare-Kehra tee
2. Kehra linna kohalik tee Sõpruse väljak L4.
Projektialas on kehtestatud riigimaanteel ja kohalikul teel kiiruspiirang 50 km/h.
1.4 Lähtematerjalid
- Projekteerimistingimused – Transpordiamet (2023)
- Projekteerimistingimused – Anija Vallavalitsus (2023)
- Riigimaantee 11127 km 2,326 ristmiku ja selle lähiala topo-geodeetiline uuring, töö nr 8443-23 – Geodeesia24 OÜ (2023)
1.5 Objektiga seotud maaomandid
Projekt hõlmab 5 katastriüksust:
Tunnus: Lähiaadress: Sihtotstarve: Omandivorm:
14001:002:0239 Kaunissaare-Kehra tee 11127 Transpordimaa Riigiomand
29001:005:0047 Sõpruse väljak L4 Transpordimaa Munitsipaalomand
14001:001:0893 Kose mnt L6 Transpordimaa Munitsipaalomand
14001:001:0939 Sõpruse väljak 1 Üldkasutatav maa Munitsipaalomand
29001:005:0038 Kose mnt 13 Ühiskondlike Munitsipaalomand
ehitiste maa

2. Projektlahendus
2.1 Plaanilahendus
Plaanilahenduses on lähtutud olemasolevast olukorrast ning arvestatud on ka Transpordiameti juhendmaterjali künnise geomeetriliste aspektide osas.
2.2 Vertikaalplaneering
Tõstetud ristmiku vertikaallahenduses on arvestatud projektkiirusega 50 km/h. Vertikaalplaneeringust nähtub, et vesi ei jää riigiteele ega ka riigimaantee alusele maale pidama, vaid jookseb külgedele: „Kose mnt 13“ kinnistu haljasalale ning „Sõpruse väljak 1“ kinnistul asuvasse kraavi.
Tõstetud ristmiku riigiteele jäävad pikikalded künnisele peale sõites ja pealt maha sõites on 4%.
Olemasolev kõnnitee pind tuleb sujuvalt kokku viia uue projekteeritud kõnnitee pinnaga.
2.3 Katendid
Tõstetud ristmiku konstruktsioon:
2 kihti AC 16 surf 70/100 6 cm+6 cm
Olemasolev tasandusfreesitud kate
Kõnnitee konstruktsioon:
AC 16 surf 70/100 5 cm
Killustikalus fr 32/64, kiilutakse (fr.16/32 + 4/16) 20 cm
Olemasolev aluspind (liivpinnas)
Kivisillutise konstruktsioon:
Täringukivi 10x10 cm 10 cm
Sängitusliiv 3-4 cm
Killustikalus fr 32/64, kiilutakse (fr.16/32 + 4/16) 20 cm
Juhul kui tööde teostamisel vigastatakse säilitatavaid katteid siis tuleb vigastatud pinnad taastada.
2.4 Liikluskorraldus
Paigaldatavad liiklusmärgid peavad vastama standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest – DSL1-DSL3)).
Projekteeritud liiklusmärgid on 1. suurusgruppi kuuluvad, sest objekti asukohas on kehtestatud kiiruspiirang 50 km/h.
Asendiplaanil on näidatud olemasolevad ning ühtlasi ka säilitatavad liiklusmärgid mustvalgelt ning projekteeritud liiklusmärgid värviliselt.
Projekteeritud liiklusmärgid:
1. 688b – künnis (4 tk)
2. 688a – künnis (4 tk)
3. 544 (1) – ülekäigurada (3 tk)
4. 543 (1) – ülekäigurada (3 tk)
5. 221 (1) – anna teed (1 tk)
6. 573 (0) – õueala (1 tk)
Projekteeritud kattemarkeeringud on näidatud asendiplaanil. Kattemarkeering teostada vastavalt standardile EVS 614.
Projekteeritud kattemarkeeringud:
1. 977 – tõstetud ristmiku igal tõusul paikneb kattemarkeering (4 tk)
2. 945a - ülekäigurada (2 tk)
2.5 Haljastus
Tööde teostamise järgselt tuleb taastada riigiteega külgnev haljastus vastavalt asendiplaani joonisele. Kalded peavad olema ehitatud vastavalt projektile.
3. Materjalide kvaliteedinõuded
3.1 Asfaltbetoon
Seguretsept ja kavandatud asfaltsegu omadused peavad vastama kehtivatele standarditele (EVS 901-3:2021) ja riiklikele/ametkondlikele juhenditele - „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis – TRAM 2021“ (AKEJ).
Asfaltbetooni jämetäitematerjali nõuded vastavalt: EVS 901-3:2021
AC 16 surf: C50/30, LA35, FNaCl4
Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.
3.2 Killustik
Killustikaluste ehitamisel järgida kehtivat juhist „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis – TRAM 2022“ (KKEJ).
Materjalide valikul lähtuda juhise Tabel 1 veerust Nr. 7.
Killustiku minimaalsed nõuded: C50/30, LA40, F8, FI35, f4
3.3 Äärekivid
Nõuded betoonist äärekividele on toodud standardis EVS-EN 1340 (külmakindlus – vähemalt klass 3). Äärekivid paigaldada sängitusbetoonile C16/20.
Projekteeritud äärekivi jookseb projekteeritud ristmiku pinna suhtes kõrgemal (kõrgus h=7,5 cm). See tähendab, et äärekivi on osades tõstetud ristmiku harudes sujuvalt langetatud (või sujuvalt tõstetud) koos asfaldi pinnaga. Ainult Sõpruse väljaku tänaval ei langetata äärekivi, vaid viiakse sujuvalt kokku olemasolevaga. Ülekäiguraja asukohas tuuakse äärekivi sujuvalt ristmiku ja kõnnitee pinnaga samale kõrgusele (h=0 cm).
4. Keskkonnakaitse
Kõik ehitustegevusest ülejäävad materjalid ja jäägid transportida selleks eelnevalt kokkulepitud ladustamiskohtadesse. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil. Kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ehitusjäätmeid võib käidelda ainult jäätmeluba omav isik. Tööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend.
Vältida tuleb keskkonda kahjustavate ainete sattumist pinnastesse ja põhjavette (sh mootorikütused ja õlid).
5. Teetööde kirjeldus
Kvaliteedi kontrollimisel lähtutakse Eesti Vabariigis MTM määrusest 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, kui projektis ei ole määratud teisiti.
Ettevalmistustööd
Ehitaja peab tutvuma objektil olemasoleva olukorraga, sh. tegema kindlaks trasside ja kaablite asukohad, vajadusel tuleb trassivaldaja esindaja objektile kutsuda, et kaevetööde käigus neid ei kahjustataks. Kaablite ja trasside piirkonnas kaevata käsitsi. Kaablid kaitsta kaitsekõriga.
Tõstetud ristmiku ja kõnnitee lõikude ehitustöödeks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
Aluse ehitamine
Esmalt teostatakse freesimine, millega tagatakse, et 12 cm paksune (6+6) asfaldi konstruktsioon jookseb olemasoleva tee pinnaga sujuvalt kokku.
Rajatakse äärekivi ja täringukivisillutise alus. Ääre- ja täringukivi alused tehakse paekillustikust fr 32/64 ja kiilutakse (fr.16/32 + 4/16). Aluse materjal tihendatakse tihendustegurini 0,98. Tihendamisel jälgida materjali niiskust. Põhifraktsiooni tihendamisel olla ettevaatlik, et materjali üle ei tihendataks ja seeläbi killustiku terad ei ümarduks.
Äärekivide paigaldamine
Äärekivid paigaldatakse betoonile tugevusklassiga C16/20 ja toestatakse betooniga mõlemalt küljelt nii, et toestamiseks kasutatud betoon ei segaks katete ehitust. Äärekivide vahele jäetakse vuugid 3 - 5 mm. Kui ehituse ajal lõhutakse mõni kivi tuleb see asendada uuega.
Asfaltbetoonist katte ehitamine
Asfalteerimistöödel järgida Transpordiameti dokumenti „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Asfalteerimistöid tohib teha kuiva ilmaga ja õhutemperatuur peab olema vähemalt +5 kraadi. Asfaltsegu temperatuuri tuleb kontrollida auto kastis enne paigaldustöö algust. Enne kihi paigaldamist krunditakse vuugid bituumenemulsiooniga. Tihendamisega tuleb alustada kohe peale laotamist. Kihi temperatuur tihendamise alguses peab olema 120-160 kraadi. Asfaltbetoonkatte tihendamine lõpetatakse hiljemalt, kui katte temperatuur langeb 90 kraadini. Tihendamise lõpuks peab olema saavutatud nõuetekohased kalded, tasasus ja tihedus.
Peale asfaldi paigaldamist töödeldakse vuuke 0,2 m laiuselt bituumenemulsiooniga BE50R kulunormiga 0,3 kg/m2 ja puistatakse üle graniitkillustikuga (0,2 mm).
Täringukivisillutise rajamine
Kivid laotatakse liivast sängituskihile (ca 3-4 cm kiht). Sängituskiht tuleb taldvibraatoriga tihendada. Kivide ladumisel tuleb iga kivi sängitada kummihaamriga.
Pärast kivide ladumist tuleb laotada liiva-tsemendi segu (suhe 5:1) ning harjata see kivide vahele.
Kui paigaldamise käigus läheb mõni kivi katki siis tuleb asendada uuega.
Täringukivisillutis eraldatakse kõnnitee asfaltkatte alast ankurdatud Linefix Super või analoogse metalläärisega (äärise kõrgus vähemalt 15 cm) et vähendada riske ehitusaegse sillutiskivide ümberpaigutumise suhtes, sest ilmselt rajatakse sillutiskate enne kõnniteeala killustikaluse viimistlemist.