Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega

TEEKAITSEVÖÖND 30 m

TEE KAITS

EVÖÖND 50 m

TEEKAITSEVÖÖND 30 m

0144

20

K1

K1

Planeeritud reoveepumpla RVP-1 Q=18 m³/h, H=9 m

K1

V1

K1

K1

K1 K1

K1

K1

Plan. liitumispunkt isevoolse ühiskanalisatsiooniga (De160 PVC torustik Kõrtsi tänaval), ol.oleva toru sügavus teadmata

Ühenduspunkt ühisveevärgiga (De160 PE torustik Kõrtsi tänaval)

Ühenduspunkt ühisveevärgiga (De110 PE torustik Kulla tänaval)

K1

R=200m

R=200m

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

R=20m

K1

K1

K1

K1

K1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

K1

K1 K1

K1

K1

K1

K1 K1

K1

K1

1

2

K1

Ühenduspunkt ühisveevärgiga (De110 PE torustik Parmu tänaval)

Ühenduspunkt ol.oleva ühiskanalisatsiooniga Parmu tänaval

1 2

Planeeritud reoveepumpla RVP-2 Q=18 m³/h, H=10 m

R=20m

KS1

KS1

KS1 KS1

K1 K1

1

2

1

2

1 2

1

2

1 2

3

1

2

1 21 2

1 2

1

2

1 2 Plan. sademevee

väljalask nr 1 Vingiküla ojja, Q=ca 79 l/s

Plan. sademevee väljalask nr 2 Vingiküla ojja, Q=ca 102 l/s

Plan. sademevee väljalask olemasolevasse kraavi, vajadusel kraav süvendada truubini

Truup pikendada

Plan. sademevee väljalask olemasolevasse kraavi, Q=ca 107 l/s

Olemasolev tuletõrjehüdrant nr 280, vooluhulk 25 l/s

Plan.sademevee väljalask nr 3 Vingiküla ojja, Q=ca 60 l/s

1

2

Sademevee vooluhulk planeeringualalt Q=ca 117 l/s

Reovee survetorustik De110 PE hülsstorus De200PE-RC 93 m, veetorustik De110PE hülsstorus De200PE-RC 93 m. Rajamine kinnisel meetodil riigimaantee (nr 60 Pärnu - Lihula, km 0,70) alt vastavalt Transpordiameti nõuetele

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

1 2

1 2

1 2

K1

K1

Ühendus ol.oleva ühisveevärgi torustikuga De110 (186m) - alternatiiv 2

Ühendus ol.oleva ühisveevärgi torustikuga De110 (107m) - alternatiiv 1

Ühendus ol.oleva ühisveevärgi torustikuga De110 (kokku 203m) - alternatiiv 3

Plan. liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Plan. liitumispunkt ühisveevärgiga

Veetorustiku ühendus ol.oleva ühisveevärgi torustikuga De110PE Terase-Parmu tn ristmikul

1 2

1 2

1

2

1 2

1 2 3

1 2

1 2

Tori vald, Eametsa küla

Pärnu linn, Pärnu linn

13

4

4 4

31,41

23,46

8

4

4

4

88

8 13

7

20,31

50,07

2W1

2W1

2W1

Planeeritud pos 2 ja 3 elektrivarustuse liitumispunkt

Planeeritud pos 4 elektrivarustuse

liitumispunkt 2W1

2W1

2W1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

XW1

2W1

2W1

2W1 2W1

XW1 XW1

XW1 XW1

XW1

2W 1

2W 1

W 2

W 2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

Planeeritud pos 5 ja 6 elektrivarustuse liitumispunkt

Planeeritud pos 11 ja 12 elektrivarustuse liitumispunkt

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W 1.1

W 1.

1 W

1. 1

W1.1

W1.1

XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 X 1 XW1 XW1 XW1

XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 X 1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 X 1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 X 1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 X 1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1 XW1

XW 1

XW 1

XW 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

XW2 XW2

XW2 XW2

2 XW2

XW2 XW2

XW2 2

XW2 X 2

XW2 XW2

XW2 XW2 X 2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 XW2 X 2 XW2 XW2 XW2

XW2 2

XW2 XW2 XW2 XW2

XW 2

XW 2

XW 2

XW 2

XW 2

XW 2

XW 2

XW 2

XW2

XW2

XW2

XW2

XW2

XW2

XW2

XW2

XW2

Planeeritud pos 10 elektrivarustuse liitumispunkt

Planeeritud pos 13 ja 14 elektrivarustuse liitumispunkt

2W 1

Planeeritud pos 9 elektrivarustuse liitumispunkt

Planeeritud pos 7 ja 8 elektrivarustuse liitumispunkt

2W 1

2W 2

2W 2

Planeeringuala elektrivarustuse toitepunkt on olemasolev Kadeksi alajaam

Planeeringuala elektrivarustuse toitepunkt on olemasolev Lutsu alajaam

Planeeritud tänavavalgustuse lülitus-juhtimiskilp

W 1.

1

Planeeritud pos 17 elektrivarustuse

liitumispunkt

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

/ / / / / / / / /

Planeeritud pos 2 ja 3 sidevarustuse liitumispunkt

/ /

Planeeritud pos 4 ja 5 sidevarustuse

liitumispunkt

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

Planeeritud pos 6 ja 7 sidevarustuse liitumispunkt

/ / /

Planeeritud pos 10 sidevarustuse liitumispunkt

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/ /

/

Planeeritud pos 8 ja 9 sidevarustuse

liitumispunkt

/

/

/

Planeeritud pos 11 sidevarustuse liitumispunkt

Planeeritud pos 12 sidevarustuse liitumispunkt

/ /

/ /

/

/ /

/

Planeeritud pos 13 sidevarustuse

liitumispunkt

Planeeritud pos 14 sidevarustuse liitumispunkt

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

Planeeritud pos 17 side- varustuse liitumispunkt

/

/

/

/

/

/

/

/

/

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

Planeeritud Pärmu tn tänavavalgustuse ühenduspunkt on olemasolev tänava- valgustuse lülitus-juhtimiskilp

10

4

01

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

HOONESTUSALA

OLEMASOLEV VEEKOGU

OLEMASOLEV ASFALDKATTEGA TEE

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEE KAITSEVÖÖND

KÜLGNÄHTAVUSE ALA 20 m

HOONESTUSALA KRUNTIDE LIITMISE KORRAL*

PLANEERITUD ASFALDKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE

OMAVALITSUSE PIIR

OLEMASOLEV KRAAV

PERPSEKTIIVNE ASFALDKATTEGA SÕIDUTEE

PERSPEKTIIVNE JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD TRUUP

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD ÜHISVEETORUSTIK

PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD KANALISATSIOONI SURVETORUSTIK

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI KÕRGUSLIKUD ANDMED kaevu tähis plan. maapind (m.abs)

plan.väljuva torustiku põhja kõrgus (m.abs) plan. siseneva torustiku põhja kõrgus (m.abs) plan. kaevu/toru sügavus (m)

PLANEERITUD TORUSTIKU LÄBIMÕÕT(MM), PIKKUS (M), LANG (M/M)

PLANEERITUD SADEMEVEEKRAAV

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD MAA-ALUNE TULETÕRJEHÜDRANT KAEVUS DN1000

VÕIMALIK HOONE ASUKOHT

HALJASPUHVRI RAJAMISE KOHUSTUS

PLANEERITUD MURUKIVI

XW2 PLANEERITUD PERSPEKTIIVSETE KESKPINGEKAABLITE KORIDOR

W2 PLANEERITUD KESKPINGE KAABELLIIN

XW1 PLANEERITUD PERSPEKTIIVSETE MADALPINGEKAABLITE KORIDOR

2W1 PLANEERITUD MADALPINGE KAABELLIIN (2 KAABLIT)

W1.1 PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABELLIIN

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI KAEV

PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE JAOTUSKILP

PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISKILP

PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT KAITSEVÖÖNDIGA 2 m

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE LÜLITUS-JUHTIMISKILP

/ / PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Tellija:

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Tehnovõrkude koondplaan

Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16 80098 Pärnu EESTI Tel. +372 444 8100 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Triin Koorits

Projekteerija Piret Kikkas

DP

12.02.2024

1:1000 2022_0072

DP-04

Pärnu linnas piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering Põhijoonis (1:1000)

01

MÄRKUSED: · Joonise paremaks loetavuseks on planeeringuala piir nihutatud katatsripiiridest lahku. · Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub edasise projekteerimise käigus. · Topo-geodeetiline uuring on koostatud OÜ Geodeesia24 poolt 2022. aasta oktoobris, töö nr 6769-22-2. Koordinaadid riiklikus L-Est'97,

kõrgused EH2000 süsteemis.

15

02

03

16

11

10

12

13

14

07

08

09

04

05

06

17

Töö number 2022-0072

Tellija Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu

Telefon: +372 444 8100; e-post: [email protected]

Registrikood: 75000064

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795;

Seisund DP

Kuupäev 19.02.2024

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja

tootmispiirkonna detailplaneering Köide I – Seletuskiri ja joonised

Maa-ameti kaldaerofoto 09.06.2023

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

2 / 27

Algatamine 20.06.2022

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek …

Avalik arutelu …

Kehtestamine …

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

3 / 27

SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 5

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 5 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 5 1.3. Koostamiseks tehtud uuringud ............................................................................... 5 1.4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ................................................................... 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 6

2.1. Planeeritava ala asukoht ....................................................................................... 6 2.2. Planeeritava ala ja selle üldine iseloomustus ning olulised linnaehituslikud mõjutegurid 6 2.3. Maakasutus ja hoonestus ...................................................................................... 7 2.4. Haljastus, liiklus ................................................................................................... 8 2.5. Tehnovõrgud ja olemasolevad kitsendused .............................................................. 8

3. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA

ARENG ............................................................................................................. 10

4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV .......................................................... 12

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................... 12 4.2. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ............................ 12 4.3. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid. ........................................................... 16 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................... 16 4.5. Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................... 17 4.5.1. Veevarustus ...................................................................................................... 17 4.5.2. Väline tuletõrje veevarustus ................................................................................ 18 4.5.3. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 18 4.5.4. Sademevee kanalisatsioon .................................................................................. 19 4.5.5. Elektrivarustus ................................................................................................... 20 4.5.6. Sidevarustus ..................................................................................................... 21 4.5.7. Välisvalgustus .................................................................................................... 21 4.6. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 21 4.7. Tuleohutuse tagamine ........................................................................................ 21 4.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 22 4.9. Keskkonnatingimused ......................................................................................... 22 4.10. Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ohtlike käitiste

mõjualasse ........................................................................................................ 23 4.11. Piirangud .......................................................................................................... 25 4.11.1. Alal kehtivad säilivad kitsendused ........................................................................ 25 4.11.2. Alal kavandatavad kitsendused ............................................................................ 25 4.12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded. ................................................................ 25

JOONISED

Situatsiooniskeem DP-01

Tugiplaan DP-02

Põhijoonis DP-03

Tehnovõrkude koondplaan DP-04

Kruntimise skeem DP-05

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

4 / 27

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Pärnu Linnavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Evelin Kuusik Projektijuht-planeerija

Triin Koorits Vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)

Piret Kikkas VK-insener, projekteerija

Aide Kaar keskkonnaekspert

Tellija esindaja:

Kaido Koppel Planeerimisosakonna juhataja, Pärnu Linnavalitsus

Janno Poopuu Linnakujunduse spetsialist, Pärnu Linnavalitsus

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

5 / 27

1. Planeeringu lähteinfo

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

• Pärnu Linnavalitsuse 20.06.2022 algatamise korraldus nr 442.

1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneering 2025+;

• Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna

planeering;

• EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

• Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 otsusega nr 44 kehtestatud Loode-Pärnu tööstusala

detailplaneering;

• Pärnu Linnavalitsuse 15.08.2011 korraldusega nr 276 kehtestatud Tallinna mnt, Lõo tn ja

oja vahelise ala detailplaneering;

• Ehitusseadustik;

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

1.3. Koostamiseks tehtud uuringud

• OÜ Geodeesia24 poolt 2022. aasta oktoobris koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö

nr 6769-22-2.

1.4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on piirkonda kaasaegse äri- ja tootmispiirkonna

kavandamine, koos tervikliku ruumilahendusega, näha alale juurdepääsude, vajadusel uue

krundistruktuuri ette nägemine ning kruntide ehitusõigus, arhitektuursete ja linnaehituslike

tingimuste määramine.

Detailplaneeringu peamised ülesanded on:

• tervikliku ruumilahenduse kaudu ala krundistruktuuri muutmine,

• kinnistutele sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine,

• arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste määramin,

• haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine,

• kommunikatsioonide kavandamine,

• vajadusel servituudialade määramine.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

6 / 27

2. Olemasolev olukord

2.1. Planeeritava ala asukoht

Detailplaneeringu ala asub Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ning ja külgneb Lennuvälja teega (Pärnu-

Lihula tugimaantee nr 60).

Vaade planeeritavale alale (Maa-ameti kaldaerofoto seisuga 19.04.2021)

2.2. Planeeritava ala ja selle üldine iseloomustus ning olulised linnaehituslikud

mõjutegurid

Planeeringuala asub Pärnu linna loodeosas Ülejõe linnaosas Lennujaama tee, Tori valla, Vingiküla oja

ja Tallinna maantee vahelisel alal logistiliselt heas asukohas oluliste transpordisuundade

(4 Tallinn-Pärnu–Ikla põhimaantee ja 60 Pärnu-Lihula tee) ning lennuvälja läheduses.

Planeeringuala ümbritsevad nii elamu-, äri- kui ka transpordimaad. Lähimad elamumaad jäävad

teisele poole Vingiküla oja Parmu tänava äärde planeeringuala vahetusse lähedusse.

Planeeringu alal ja vahetus läheduses on varem koostatud ja kehtestatud järgmised

detailplaneeringud:

• Pärnu Linnavolikogu 18.06.1998 otsusega nr 29 kehtestatud Tallinna mnt, Ehitajate tee ja

Parmu tn vahelise ala detailplaneering, millega lahendati Tallinna mnt ja Ehitajate tee

ristmiku ääresele alale täiendava ärihoonestuse rajamise võimalus ning määrati kruntide

kasutussihtotstarbed ja ehitusõigus.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

7 / 27

• Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 otsusega nr 60 kehtestaud Vana – Pärnu kaubasadama

juurdesõidutee alates Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmikust kuni Merekalda ja Emajõe tn

ristmikuni detailplaneering, millega määrati projekteeritava juurdesõidutee asukoha,

hõivatavate maade pindalad ning anti liikluskorralduse üldpõhimõtted ja lähteandmed

tehnilise projekti koostamiseks.

• Pärnu Linnavolikogu 15.05.2003 otsusega nr 47 kehtestatud Tallinna mnt 107 kinnistu

detailplaneering, millega määrati ehitusõigus, maakasutussihtotstarbed ja

hoonestusprintsiibid.

• Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 otsusega nr 44 kehtestatud Loode-Pärnu tööstusala

detailplaneering, mille eesmärgiks oli endise nõukogude sõjaväe territooriumile

tööstuspiirkonna kavandamine.

• Pärnu Linnavolikogu 19.02.2009 otsusega nr 11 kehtestati Tallinna mnt 99a kinnistu

detailplaneering, millega muudeti kinnistu sihtotstarve ärimaaks.

• Pärnu Linnavalitsuse 15.08.2011 korraldusega nr 276 osaliselt kehtestatud Tallinna mnt, Lõo

tn ja oja vahelise ala detailplaneering, mille eesmärgiks oli piirkond korrastada ning läbi maa-

ala kruntimise kujundada soodne elukeskkond.

• Pärnu Linnavolikogu 19.09.2013 otsusega nr 76 kehtestatud Pärlimõisa tee ja Kõrtsi tn

vahelise maa-ala detailplaneering, millega oluliselt ei muudetud varem kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud põhilahendust. Kuna Pärnu linnas on nõudlus suurematele

äri- ja tootmismaa kruntidele, siis nähti ette kruntide liitmisi ja jagamisi ning vastavalt

nõudlusele ka krundi kasutamise sihtotstarvete muutmisi äri- ja toomisfunktsioonide piires.

2.3. Maakasutus ja hoonestus

Tabel 1. Planeeringualale jäävad kinnistud

Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

Parmu tänav T3 62503:071:0014 3078 m² Transpordimaa 100%

Parmu tn 1 62503:071:0012 11 215 m² Üldkasutatav maa 100%

Rääma oja L23 62503:071:0013 2063 m² Üldkasutatav maa 100%

Parmu tänav T1 62503:075:0012 188 m² Transpordimaa 100%

Rääma oja L22 62503:075:0011 1978 m² Üldkasutatav maa 100%

Rääma oja L1 62503:071:0011 2004 m² Üldkasutatav maa 100%

Rääma oja L2 62503:071:0002 1886 m² Üldkasutatav maa 100%

Piirikivi tänav T1 62503:077:0012 12 446 m² Transpordimaa 100%

Piirikivi tänav T2 62503:077:0013 3918 m² Transpordimaa 100%

Piirikivi tn 1 62503:077:0003 6541 m² Tootmismaa 100%

Piirikivi tn 3 62503:077:0005 12 948 m² Tootmismaa 100%

Piirikivi tn 5 62503:077:0006 12 803 m² Ärimaa 100%

Piirikivi tn 7 62503:077:0007 40 704 m² Üldkasutatav maa 100%

Piirikivi tn 2 62503:077:0008 5220 m² Tootmismaa 100%

Piirikivi tn 2a 62503:077:0009 26 246 m² Üldkasutatav maa 100%

Piirikivi tn 4 62503:077:0010 13 009 m² Tootmismaa 100%

Piirikivi tn 1a 62503:077:0004 80 m² Tootmismaa 100%

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

8 / 27

Maaüksused on hoonestamata.

2.4. Haljastus, liiklus

Planeeringuala on valdavalt kaetud metsa- ja rohumaaga, seda läbivad pinnasekattega sõiduteed ja

isetekkelised jalgteed või -rajad.

Olemasolev juurdepääs planeeringualale on Lennuvälja teelt ajalooliselt endise nõukogude sõjaväe

territooriumil kulgenud teelt.

2.5. Tehnovõrgud ja olemasolevad kitsendused

Olemasolevad tehnovõrgud jäävad Tallinna maanteele. Parmu tänaval kulgevad elektripaigaldised.

Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist

Planeeringuala paikneb üldgeoloogilise kaardistamise uuringu alal U903 ning osaliselt lõunanurgas

riigikaitselise ehitise Eametsa linnaku piiranguvööndis.

Ala läbib Vingiküla oja veekaitsevööndi ulatusega 10 m, ehituskeeluvööndiga 25 m ja piiranguvööndi

ulatusega 50 m veepiirist.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

9 / 27

Planeeringualale ulatub 60 Pärnu-Lihula tee (Lennuvälja tee) 30 m ja 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

põhimaantee 50 m kaitsevöönd.

Planeeringualal asub geodeetiline märk 0144 kaitsevööndi ulatusega on 3 m märgi keskmest.

Planeeringualale ulatub Tallinna mnt 95 maaüksusel paikneva C-katergooria ohtliku ettevõtte Olerex

AS Pärnu Tallinna mnt tankla 435 m ohuala.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

10 / 27

3. Üldplaneeringu ja alal kehtiva detailplaneeringu

kohane piirkonna areng

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021

otsusega nr 21) kohaselt paikneb planeeritav piirkond tootmise maa-alal (T) ning puhke- ja haljasala

maa-alal (P).

Väljavõte kehtivast Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust 2025+

Tootmise maa-ala on tootmise, laomajanduse ja logistika eesmärgil kasutatav piirkond koos muude

piirkonda funktsionaalselt sobivate kasutuste ja ehitistega, kuhu on lubatud rajada tööstus- ja

laohooned, logistika- ja jaotuskeskused ja valdkonnaga seotud rajatised, samuti transpordivahendite

teeninduse, hoolduse ja hoiuga seotud hooned ja rajatised (tanklad, garaažid, hooldusjaamad,

pesulad jms). Piirkonda sobivad spetsialiseerunud kaubandusettevõtted (aiandid, ehitustarvete

poed, autode- ja tehnikaseadmete müük jms). Kõrval funktsioonina on lubatud piirkonda teenindava

kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, kontori- ja büroohoone maa.

Puhke- ja haljasala maa-ala on avalikuks kasutamiseks mõeldud metsade, parkide, looduslike

haljasalade jms alune maa koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega. Puhke ja haljasala maad

reeglina ei hoonestata. Alale on lubatud püstitada ajutise või hooajalise iseloomuga või kerge

konstruktsiooniga ala teenindavaid väikehooneid (välikohvik, müügi ja laenutuspunkt, tualett jms).

Avalikult kasutatavate ehitiste kavandamisel tuleb lähtuda universaalse disaini printsiipidest. Puhke-

ja haljasala maa-alade arendamise eesmärgiks on puhkealade piisavuse ja kättesaadavuse

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

11 / 27

tagamine. Ette tuleb näha ühendused kergliiklusega, vajadusel tagada parkimisvõimalus puhkeala

kasutamiseks.

Karavaniparkla ja selle toimimiseks vajaliku administratiivhoone kavandamine krundile pos.17 on

kooskõlas eelpool nimetatud eesmärkidega, seeläbi luuakse võimalused puhkeala piisavaks

kasutamiseks ja kättesaadavuseks. Lisaks nähakse kavandavas administratiivhoones vähesel määral

ette majutusfunktsioon, mis võimaldab toetada parklaga seotud majandustegevust.

Planeeringualal kehtib Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 otsusega nr 44 kehtestatud Loode-Pärnu

tööstusala detailplaneering, mille eesmärgiks oli endise nõukogude sõjaväe territooriumile

tööstuspiirkonna kavandamine. Kehtiva detailplaneeringuga kavandati tootmis-, äri- ja

elamupiirkonnad ning nende vahelised rohealad ja juurdepääsuteed. Käesoleva planeeringuala

väljaarendamine nähti ette viimases etapis.

Parmu tänaval ja Parmu tn 1 osas kehtib Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala osaliselt kehtestatud

detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.08.2011 korraldusega nr 276), mille

eesmärgiks oli piirkond korrastada ning läbi maa-ala kruntimise kujundada soodne elukeskkond.

Detailplaneeringuga krunditi välja Parmu tänav ning oja ja Parmu tänava vahele jääva haljasala

kasutamise otstarbeks määrati üldmaa.

Käesolev detailplaneering muudab kehtetuks mõlemad eelpool nimetatud detailplaneeringud

käesoleva detailplaneeringu ala ulatuses.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

12 / 27

4. Detailplaneeringuga kavandatav

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Maaüksuste jagamisel on lähtutud sellest, et moodustatavale ühele krundile oleks võimalik

kavandada kaasaegne äri- ja ettevõtlustegevus koos tervikliku ruumilahendusega, näha ette

juurdepääsud, määrata kruntide ehitusõigus, arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused.

Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud moodustada kokku 17 krunti – 13 tootmis- ja ärimaa,

kaks üldmaa ja kaks transpordimaa krunti.

Lubatud on planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntide liitmine, sealjuures liituvad ka ehitusõigus, va

hoonete kõrgus ja korruselisus. Põhijoonisel DP-03 on välja toodud eraldi hoonestusala kruntide

liitmise korral.

4.2. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused

Planeeringu koostamisel on lähtutud printsiibist, et äri- ja tootmismaa kruntide ehitisealune pind

moodustab maksimaalselt 60% krundi pindalast ning haljasmaa osakaal on vähemalt 15% krundi

pindalast.

Hooneid on lubatud püstitada vaid hoonestusalale. Igale krundile on sõltuvalt tema suurusest lubatud

püstitada 2-6 kuni 2-korruselist maksimaalselt kuni 16 m kõrgust tootmis- ja/või ärihoonet.

Ehitisealuse pinna ulatuses on lubatud rajada üks maa-alune korrus (-1). Hoonete täpne arv ja

paiknemine krundil selgub ehitusprojekti koostamisel eraldi lähtuvalt ettevõtte toimimise

vajadustest.

Karavaniparkla krundile pos.17 on kavandatud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise kuni 9 m kõrguse

administratiivhoone tarbeks.

Täpsem ehitusõigus on välja toodud alljärgnevas Tabelis 3 ja põhijoonisel (joonis DP-03).

Lisaks on lubatud püstitada kuni 60 m2 suuruse ehitisaluse pindala ja kuni 5 m kõrguse ehitusteatise

kohustusega väikeehitisi. Väikeehitiste alune pind on arvestatud krundil lubatud maksimaalse

hoonealuse pinna sisse ning neid on lubatud püstitada samuti vaid hoonestusalale.

Planeeritavate tootmis- ja ärihoonete välisviimistlus- ja katusekatte materjale ei määratleta.

Välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Küll aga on keelatud kasutada

imiteerivaid materjale (plastvooder jmt). Samuti ei määratleta hoonete lubatud katusekallete

vahemikku, kuna see võib sõltuda hiljem hoonesse kavandatavast võimalikust tehnoloogilisest

seadmest. Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik on samuti vaba. Hooned tuleb

projekteerida selliselt, et need häiriks keskkonda võimalikult vähe ja sobituksid välisilmelt

ümbritseva piirkonnaga ning oleksid kaasaegse vormikeelega.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

13 / 27

Tabel 2. Ehitusõigus

Pos.

nr

Krundi suurus

Plan. krundi kasutamise sihtotstarve, mitme

sihtotstarbe korral osakaal %

Vaste ÜP juht- otstarvetes

Krundi lubatud suurim hoonete

ja vajadusel ka rajatiste

ehitise- alune

pindala m² / täis- ehituse %

Hoones- tusala suurus m²

Lubatud suurim hoonete arv

krundil sh ka kuni 20 m² ja 60

m² hooned

Hoonete maksimaalne kõrgus (m ning m abs)

(arvestatuna kas olemasolevast või

planeeritavast hoonet

ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest)

Hoonete suurim maa- pealne /

maa- alune korruse- lisus

Haljas- tus, osakaalu %

Parki- mis- kohtade arv (tk)

01 11 340 m2 HL 100% Puhke- ja

haljasala maa-ala (P)

- - - - - 99% -

02 5495 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK

0-45%

Toomise

maa-ala (T)

3297 m2 /

60%

4091 m2 3 16 m 2/-1 15% Vt ptk

4.4.

03 7189 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK

0-45%

Toomise maa-ala (T)

4313 m2 / 60%

5557 m2 4 16 m 2/-1 15%

04 4706 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK 0-45%

Toomise maa-ala (T)

2824 m2 / 60%

3284 m2 3 16 m 2/-1 15%

05 5720 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK

0-45%

Toomise maa-ala (T)

3432 m2 / 60%

4291 m2 3 16 m 2/-1 15%

06 5312 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK 0-45%

Toomise maa-ala (T)

3187 m2 / 60%

3924 m2 3 16 m 2/-1 15%

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

14 / 27

Pos.

nr

Krundi suurus

Plan. krundi kasutamise

sihtotstarve, mitme sihtotstarbe korral osakaal %

Vaste ÜP juht-

otstarvetes

Krundi lubatud

suurim hoonete ja vajadusel ka rajatiste ehitise-

alune

pindala m² / täis- ehituse %

Hoones- tusala

suurus m²

Lubatud suurim

hoonete arv krundil sh ka kuni 20 m² ja 60 m²

hooned

Hoonete maksimaalne

kõrgus (m ning m abs) (arvestatuna kas olemasolevast või planeeritavast

hoonet

ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest)

Hoonete suurim

maa- pealne / maa- alune korruse- lisus

Haljas- tus,

osakaalu %

Parki- mis-

kohtade arv (tk)

07 5412 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK 0-45%

Toomise

maa-ala (T)

3247 m2 /

60%

4014 m2 3 16 m 2/-1 15%

08 5919 m2 TT/TL 55-100%

ÄB/TH/TL/TK 0- 45%

Toomise

maa-ala (T)

3551 m2 /

60%

4383 m2 4 16 m 2/-1 15%

09 8330 m2 TT/TL 55-100%

ÄB/TH/TL/TK 0- 45%

Toomise

maa-ala (T)

4998 m2 /

60%

6486 m2 5 16 m 2/-1 15%

10 9850 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK

0-45%

Toomise

maa-ala (T)

5910 m2 /

60%

7888 m2 6 16 m 2/-1 15%

11 6501 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK

0-45%

Toomise

maa-ala (T)

3901 m2 /

60%

5209 m2 4 16 m 2/-1 15%

12 3903 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK

0-45%

Toomise

maa-ala (T)

2342 m2 /

60%

2823 m2 2 16 m 2/-1 15%

13 7581 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK

0-45%

Toomise

maa-ala (T)

4549 m2 /

60%

5918 m2 5 16 m 2/-1 15%

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

15 / 27

Pos.

nr

Krundi suurus

Plan. krundi kasutamise

sihtotstarve, mitme sihtotstarbe korral osakaal %

Vaste ÜP juht-

otstarvetes

Krundi lubatud

suurim hoonete ja vajadusel ka rajatiste ehitise-

alune

pindala m² / täis- ehituse %

Hoones- tusala

suurus m²

Lubatud suurim

hoonete arv krundil sh ka kuni 20 m² ja 60 m²

hooned

Hoonete maksimaalne

kõrgus (m ning m abs) (arvestatuna kas olemasolevast või planeeritavast

hoonet

ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest)

Hoonete suurim

maa- pealne / maa- alune korruse- lisus

Haljas- tus,

osakaalu %

Parki- mis-

kohtade arv (tk)

14 7292 m2 TT/TL 55-100%

ÄK/ÄB/TH/TL/TK 0-45%

Toomise

maa-ala (T)

4375 m2 /

60%

4795 m2 4 16 m 2/-1 15%

15 31 953 m2 HL 100% Puhke- ja

haljasala maa-ala (P)

- - - - - 97% -

16 21 955 m2 LT 100% Trans-

pordimaa (L)

- - - - - - -

17 4781 m2 PT 85% ÄM 15% Puhke- ja

haljasala maa-ala (P)

500 m2 /

10%

710 m2 1 7 m 1 24% 6 + 28*

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄB - büroohoone maa, ÄM - majutushoone maa, TH - hulgikaubanduse maa, TK - logistikakeskuse

maa, TL - laohoonemaa, TT - tootmishoone maa, LT - tee ja tänava maa-ala, HL - looduslik maa, PT - turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa

* karavani parkimiskohad

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

16 / 27

4.3. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid.

Kavandatud krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Tootmis- ja ärimaa kruntide minimaalne

haljastusprotsent on 15% krundi pinnast. Murukivi vms katend ei loeta haljastuse osaks. Edasisel

projekteerimisel tuleb maksimaalselt säilitada väärtuslik kõrghaljastus ning haljastuse kavandamisel

tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust. Haljastuslahenduse projekteerimisel pöörata rõhku

piirkondadele, kus liigub rohkem inimesi nagu juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad,

et luua meeldiv ja inimsõbralik keskkond.

Kavandatud tootmis- ja ettevõtlus ala ning olemasolevate elamualade vahele on jäetud >50 m

olemasolev haljaspuhver leevendamaks ettevõtlusest tulenevaid võimalikke mõjusid. Mh on

soovituslik territoorium liigendada, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, et vähendada kuumasaarte

teket, tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond.

Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sadevee

läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid

rohealade või kõrghaljastusega. Iga rajatava autoparklarea kohta on soovitatav rajada üks rida varju

andvat kõrghaljastust (va tehisvarju olemasolu puhul). Suured avaparklad tuleb liigendada

kõrghaljastusega kuni 20 kohalisteks üksusteks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega tuleb

arvestada, et hoolduse korraldamine oleks otstarbekas ja lihtne. Tagada tuleb sõidukijuhile nõutav

nähtavus.

Ehitusprojekti koostamisel tellida ka haljastusprojekt ning täpsustada võimalikud säilitatavad puud.

Vältida liigset raiet ning säilitada hoonestusest ja teedest vabal alal maksimaalselt olemasolev

kõrghaljastus. Haljastuslahendus koostada ehitusprojekti staadiumis konkreetse tootmis- ja/või

ärihoonete paigutuse ja manööverdusalade vajaduse täpsustumisel. Puude likvideerimine ja

asendusistutus teha koostöös Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnaga.

Planeeritud hoonete juurde kuuluva inventari paigutus ja loetelu määratakse järgmises projekti

staadiumis vastavalt tegelikule vajadusele. Tootmise maa-ala kruntide piiramine toimub ohutuse ja

kuritegevuse ennetamise eesmärkidel keskkonda sobivate piiretega. Piirdeaed on lubatud krundi

perimeetrile või krundi hoonestusala ümber, lisaks täiendavalt erinevate funktsionaalsete alade

moodustamiseks.

4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Liikluskorralduse planeerimisel on lähtutud kehtivast Eesti standardist EVS 843:2016

„Linnatänavad“.

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 60 Pärnu–Lihula km 0,10-1,00. Riigitee 2021. a keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 5783 autot. Lisaks on planeeringuala seotud riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–

Ikla km 124,92 asuva ristmiku (Parmu tänav) kaudu. Riigitee nr 4 2021. a keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 12810 autot.

Juurdepääs planeeritud äri- ja tootmismaa kruntidele pos.02 kuni 14 on kavandatud olemasoleva

riigitee nr 60 ringristmiku kaudu. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt käesoleva

detailplaneeringuga ei kavandata. Riigitee nr 60 km 0,46 ajutine ristmik on ette nähtud likvideerida.

Perspektiivsed võimalikud juurdepääsud on antud Parmu tänava kaudu ning Loode-Pärnu tööstusala

detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsu kaudu Raua tänavale läbi Raua tn 15 maaüksuse.

Äri- ja tootmishoonete teenindamiseks ning töötajate ja külastajate jaoks vajalik parkimine ja

manööverdusalad tuleb lahendada krundi siseselt. Parkla täpne lahendus antakse ehitusprojekti

staadiumis. Kuna planeeritavatel kruntidel ei ole teada täpsed tegevusalad ja kasutusotstarbed,

määratakse parkimiskohtade arv ja paigutus edasise projekteerimise käigus vastavalt hoonete

konkreetsele kasutusotstarbele standardi EVS 843:2016 Tabelile 9.1 II klassi linnakeskuse

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

17 / 27

parkimisnormi järgi. Kui vastavalt hoone kasutusotstarbele ei ole võimalik normatiivseid

parkimiskohti tagada, tuleb vähendada hoonete ehitisealust pindala, lahendada parkimine osaliselt

hoone mahus või maa-alusel parkimiskorrusel.

Ette tuleb näha vähemalt üks koht liikumispuudega inimese sõidukile. Samuti tuleb vastavalt

ehitusseadustikule ette näha juhtmetaristu igale viiendale parkimiskohale ja vähemalt üks

elektriautode laadimispunkt.

Suured avaparklad tuleb liigendada kõrghaljastusega kuni 20 kohalisteks üksusteks. Tagada tuleb

sõidukijuhile nõutav nähtavus. Samuti tuleb ette näha kergliiklejatele eraldatud liikumisteed, mis

muudavad parklas liiklemise mugavamaks ja meeldivamaks.

Planeeritud 28-kohaline karavaniparkla krunt pos.17 juurdepääs on ette nähtu Tallinna maanteelt

läbi Parmu tänava. Sõiduautodele on ette nähtud 6 kohta, mille aluseks on eelpool nimetatud

standardis toodud hotelli parkimisnormi sb 1/180.

Projekteerimisel tuleb ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad

hoonete peamiste sissepääsude lähedusse ja/või hoone sisestes panipaikades. Jalgrataste

parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Tabelile 9.3.

Kruntidele pos.01 ja 02 ulatub riigitee 30 m kaitsevöönd. Kavandatud hoonestusalad arvestavad

riigitee kaitsevööndiga ning on kavandatud riigitee katteservast 34,55…56,06 m kaugusele. Kõik

arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

4.5. Tehnovõrgud- ja rajatised

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil (joonis DP-04) ja

seda täpsustatakse ehitusprojektis.

4.5.1. Veevarustus

Veevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023 väljastatud tehnilistest

tingimustest nr TT-2200477.

Vastavalt tehnilistele tingimustele asuvad lähimad ühisveetorustikud:

• peatorustik De110 PE Kulla tänaval (Kulla tn 2a kinnistu juures);

• peatorustik De160 PE Pärlimõisa tee T4 kinnistul (Kõrtsi tn ristmikul);

• peatorustik De110 PE Pärlimõisa tee T5 kinnistul (Pärlimõisa tee 25 juures).

Vastavalt tehnilistele tingimustele kui on soov saada vooluhulka rohkem kui 10 l/s, siis on vajalik

planeerida veetorustiku ringistus kahe peatorustiku ühenduspunkti vahel (Kulla tänaval asuva

peatorustiku ühenduspunkti ning valitud teise peatorustiku ühenduspunktiga).

Vastavalt tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras vabasurve 330 kPa ja

tulekahju olukorras 100 kPa.

Eeldatud veetarbimine krundi kohta on arvestatud 2 m³/d. Planeeringuala arvutuslik keskmine

päevane veetarbimine sh lekked 10% on 28,6 m3/d. Maksimaalne arvutuslik tunnitarbimine on

11,0 m3/h.

Planeeritud on ringistav veetorustik De110 PE PN10. Ühendused olemasoleva ühisveetorustikuga on

ette nähtud Kõrtsi tänava ristmiku piirkonnas ja Kulla tänaval.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

18 / 27

Krundile pos.17 ehk karavani parklale on ette nähtud veetorustiku ühendus olemasolevalt Parmu

tänava De110 PE veetorustikult.

Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele igale krundile on ette nähtud liitumispunkt

ühisveetorustikuga avalikult kasutatavale maale kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri.

Ühendustorustikud kruntidele on ette nähtud min De63, liitumispunktiks maakraan DN50.

Veetorustiku minimaalne rajamissügavus vastavalt AS-i Pärnu Vesi tehnilistele nõuetele on 1,5 m

toru peale. Ristumisel kraaviga/truubiga peab toru lae ja kraavi/truubi põhja vahele jääma vähemalt

0,5 m, et oleks võimalik paigaldada soojustus.

Veetorustiku ristumine riigimaanteega nr 60 Pärnu – Lihula (kinnistu Lennuvälja tee T1) on ette

nähtud rajada kinnisel meetodil kaitsetorus vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Vooluhulgad ja lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

4.5.2. Väline tuletõrje veevarustus

Välise tuletõrje veevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023

väljastatud tehnilistest tingimustest nr TT-2200477.

Lähimad tuletõrje veevõtukohad:

• hüdrant nr 280 Parmu ja Terase tänava ristmikul, koordinaadid 6474635,1, 528710,0,

vooluhulk 25,0 l/s.

Väline tuletõrje veevarustus on planeeritud vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ ja EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

Planeeritud on kaks (2) maapealset tuletõrjehüdranti planeeritud sõidutee kõrvale. Kui

projekteerimise käigus selgub, et maapealse hüdrandi paigaldamiseks tee maa-alal ruum puudub

(ühel pool teed kraav, teisel pool ei oleks tagatud hüdrandi kaugus max 2,5 m sõiduteest), siis tuleb

ette näha maa-alused tuletõrjehüdrandid hüdrandikaevu DN1000 sõiduteele.

Hüdrant peab asuma ehitisest kaugemal kui 30 m, et oleks tagatud päästetehnika ohutus.

Planeeringualal on vajalik väliskustutusvee normvooluhulk 20-30 l/s 3 tunni jooksul.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on olemasolevas ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras

vabasurve 330 kPa.

Eeldusel, et 10 l/s hüdrandist on tagatud, tuleb ülejäänud vajalik tuletõrjevee vooluhulk krundil

tagada oma kinnistusisese tuletõrjeveemahutiga ehk peab krundil olema tagatud lisaks tuletõrjevee

kasulik maht 108-216 m3.

Väline tulekustutusvee vajadus ja lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Vajadusel lahendatakse planeeringuala tuletõrje veevarustus täiendavate kinnistusiseste

tuletõrjeveemahutite rajamisega vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10.

4.5.3. Reovee kanalisatsioon

Reovee kanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023 väljastatud

tehnilistest tingimustest nr TT-2200477.

Vastavalt tehnilistele tingimustele asuvad lähimad ühiskanalisatsioonitorustikud:

• peatorustik De160 PVC Kõrtsi tänaval, kaev nr 5 (1-G-5, koordinaadid 6474176.23;

528324.42);

• peatorustik De160 PVC Pärlimõisa tee T5 kinnistul, kaev nr 7 (1-G-6, koordinaadid

6474292.50; 528544.37).

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

19 / 27

Planeeringuala kanaliseerimine on lahendatud lahkvoolselt. Eeldatud tarbimine krundi kohta on

arvestatud 2 m³/d. Reovee koguvooluhulga arvutus sisaldab ka infiltratsiooni (0,05 l/s*km ehk ca

20% koguvooluhulgast).

Olemasolev reoveekanalisatsiooni torustik Kõrtsi tänaval ja Pärlimõisa teel ei ole piisavalt sügaval,

et sealt rajada isevoolse torustikuga liitumispunkte planeeringuala kinnistutele ning teostada

ristumine riigimaanteega.

Reoveetorustiku minimaalne rajamissügavus vastavalt AS-i Pärnu Vesi tehnilistele nõuetele on 1,3 m

toru põhja. Liitumispunktide sügavuste määramisel tuleb arvestada, et kinnistul oleks võimalik

isevoolselt liituda ning ristumisel kraaviga/truubiga peab toru lae ja kraavi/truubi põhja vahele jääma

vähemalt 0,5 m, et oleks võimalik paigaldada soojustus.

Arvestades, et isevoolsete torustike maksimaalne rajamissügavus ei ületaks 3 m ja oleks tagatud

isevoolse torustiku miinimumlangud ja -sügavus, on planeeringualale ette nähtud kaks

reoveepumplat.

Planeeringuala kruntide olmereovesi on ette nähtud juhtida planeeringuala edelaosasse planeeritud

reoveepumplasse RVP-2. Reoveepumplast pumbatakse reovesi olemasolevasse isevoolsesse

torustikku Kõrtsi tänaval.

Survetorustiku ristumine riigimaanteega nr 60 Pärnu – Lihula (kinnistu Lennuvälja tee T1) on ette

nähtud rajada kinnisel meetodil kaitsetorus vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Krundile pos.17 ehk karavani parklale on ette nähtud kanalisatsioonitorustiku ühendus olemasolevalt

Parmu tänava kanalisatsioonitorustikult.

Isevoolse reoveekanalisatsiooni rajamisel kasutada PVC kanalisatsioonitorustikke ringjäikusega

vähemalt SN8. Survekanalisatsiooni rajamisel kasutada PE survetorustikku PN10. Survetorustiku

suubumisel isevoolsesse torustikku tuleb rajada survekustutuskaev.

Igale krundile on ette nähtud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt avalikult kasutatavale maale kuni

1 m väljapoole kinnistu piiri vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele. Ühendustorustikud

kruntidele on ette nähtud min De160, liitumispunktiks liitumiskaev De400/315 või kontrollkolmik

De200/160.

Võimalusel on lubatud kasutada ka pimeühendusi tingimusel, et kahe vaatluskaevu vahe ei ületa

100 m.

Planeeritud kanalisatsioonitorustiku kõrgused sõlmpunktides on toodud asendiplaanil.

Reoveepumpla RVP-1 arvutuslik vooluhulk on 18 m3/h ja arvutuslik vajalik tõstekõrgus 9 m.

Reoveepumplate RVP-2 arvutuslik vooluhulk on 18 m3/h ja tõstekõrgus 10 m.

Reoveepumplate kuja on 20 m vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja

täpsustatud ulatus1“.

Vooluhulgad ja lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

4.5.4. Sademevee kanalisatsioon

Sademevee kanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023

väljastatud tehnilistest tingimustest nr TT-2200477.

Piirkonnas sademeveetorustikud puuduvad. Olemasolev planeeringuala läbiv kraav osaliselt

likvideeritakse.

Planeeringualale on tee maa-ala sademevee kokku kogumiseks ja ärajuhtimiseks ette nähtud kraavid

ja truubid. Kruntidelt kokku kogutava sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud täiendavalt lahtised

kraavid ja truubid kruntide serva. Sademevee kraavid rajada nõlvusega min 1:1,5-2 ja truubid rajada

PP või PE torudest ringjäikusega vähemalt SN8.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

20 / 27

Planeeringuala sademevee arvutused on teostatud vastavalt EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

toodud juhistele. Arvutustes on võetus aluseks arvutusvihm korduvusega 5 aastat ja kestusega 10

minutit. Planeeritud sademevee väljalaskude ligikaudsed arvutuslikud vooluhulgad on toodud

asendiplaanil.

Kruntidelt sademevee ärajuhtimist kraavidesse tuleb reguleerida vooluhulgale nt 20 l/s krundi kohta

või 10 l/s krundi kohta. Ülejäänud krundil tekkiv sademevesi tuleb krundi piires ühtlustada kasutades

mahuteid, suurema läbimõõduga torustikke, võimalusel tiike, osaliselt immutades ja taaskasutades.

Sademevee arvutused ühe krundi sademevee koguste hindamiseks on tehtud krundile keskmise

suurusega 0,7 ha. Arvutuste kohaselt on nt sademevee äravoolu 20 l/s korral (torustiku läbimõõduga

De160 languga 1% läbilaskevõime täistäitel) vajalik täiendav ühtlustav maht krundi sademeveele

75 m3. Ühtlustamist vajav maht täpsustatakse projekteerimisel sõltuvalt iga krundi suurusest ja

erinevate pinnakatete osakaalust.

Täiendavalt võib ette näha kinnistule nõude paigaldada enne sademevee ühiskanalisatsiooniga

liitumist voohulga regulaatorkaev, millega piiratakse ja hoitakse maksimaalset vooluhulka 20 l/s

(vajadusel 10 l/s). Regulaatorkaev on kinnistusisese sademeveesüsteemi osa ning kinnistu omaniku

hallata. Regulaatorkaev ei saa olla liitumispunktiks.

Kraavide abil tee maa-alalt ja kruntidelt kokku kogutav sademevesi juhitakse kraavide abil isevoolselt

planeeringuala edelaosas asuvasse olemasolevasse kraavi (planeeringuala ja Raua tn 15 kinnistu

piiril) ning Vingiküla ojja. Vingiküla ojja (registrikood VEE1148703, maaparandussüsteemi eesvool

Keskuse(Pärnu), kood 6114870010011) on planeeritud kolm uut sademevee väljaslasku.

Krundilt kraavidesse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61. Vajadusel tuleb enne liitumispunkti suunamist

krundi sademevesi juhtida läbi liiv-mudapüüduriga õlipüüduri.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded

reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud

nõuetele.

4.5.5. Elektrivarustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 29.12.2023 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 465540. Detailplaneeringuala elektrivarustuseks on ette nähtud planeeritud teede

äärde asukohad kahele uuele komplektalajaamale, nii et neile oleks tagatud nende teenindamiseks

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uute alajaamade toide on ette nähtud olemasolevast Tallinna

mnt 82a kinnistul paiknevast Kadeksi alajaamast.

Planeeritavate kinnistute toiteks on planeeritud kinnistute vahetuslähedusse jaotuskilbid ja

mitmekohalised liitumiskilbid. Pos.05…14 elektrivarustuse jaotus- ja liitumiskilpide toiteks rajada

madalpinge kaabeliinid ringtoitena planeeritud alajaamadest ja pos.02…04 toiteks olemasolevast

Lutsu alajaamast ning pos.17 toiteks olemasolevast Kadeksi alajaamast. Liitumiskilpidest hoonete

elektripaigaldiste peakilpideni paigaldatakse vastavalt hoonete vajadustele vastavad toitekaablid.

Hoonete esialgsed peakaitsme suurused on järgmised:

Pos nr Esialgne peakaitse

Pos 10 3x630 A

Pos 09, 14 3x500 A

Pos 03, 13 3x450 A

Pos 02, 05, 06, 07, 08, 11 3x400 A

Pos 04 3x315 A

Pos 12 3x250 A

Pos 17 3x100 A

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

21 / 27

Kõikide planeeritud tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete kesk- ja madalpinge maakaablite

koridor. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud

detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

4.5.6. Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud 21.12.2023 telekommunikatsioonialased

tehnilised tingimused nr 38526328. Planeeringualale näha ette sidekanalisatsiooni põhitrass alates

olemasolevast sidekaevust PMU-994. Igale kinnistule on ette nähtud individuaalne

sidekanalisatsioonisisestus planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi

sidekaevusid, millede täpsem hulk ja asukohad määratakse ehitusprojekti käigus. Sidekanalisatsiooni

nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1,0 m. Sidekaevud ei tohi jääda sõiduteede alale.

Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilistes tingimustes, milles määratakse Telia Eesti

AS poolt sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas.

4.5.7. Välisvalgustus

Tänavavalgustuse lahenduse planeerimiseks on Leonhard Weiss OÜ väljastanud 18.01.2022

tehnilised tingimused detailplaneeringuks TT-35-24. Planeeringualal on ette nähtud tänavavalgustus

avalikus kasutuses olevatele sõidu- ning jalgratta- ja jalgteedele. Tänavavalgustuse

elektrivarustuseks on planeeritud uus tänavavalgustuse lülitus-juhtimiskilp pos.05 ja 06 liitumiskilbi

kõrvale. Parmu tänava tänavavalgustuse toide on planeeritud olemasoleva Kadeksi alajaama kõrval

paiknevast olemasolevast tänavavalgustuse lülitus-juhtimiskilbist. Tänavavalgustuse

elektrivarustuse kaablitrassid rajada sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahelisele alale, mis

võimaldaks kõige optimaalsemalt ehitada välja tervet tänavamaa-ala hõlmav tänavavalgustust.

Tänavavalgustuse lahendus peab arvestama, et oleks tagatud nii nägemisülesanneteks vajalik

valgustus, valgustuse kvalitatiivsed nõuded kui ka kasutajate nägemismugavus. Valgustuslahendus

ei tohi tekitada valgusreostust, häirivat valgust ümbritsevale keskkonnale ega kutsuks esile räiguse

aistinguid. Samuti peab valgustuspaigaldis olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, sobituma

esteetiliselt ja disainilt keskkonda ning tekitama koos olemasolevate ehitistega ühtse terviku.

Kasutatavad valgusallikad peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardi ohutuse klassile

minimaalselt RG0 või RG1. Kuna õhtusel ja öisel ajal liikluse intensiivsus väheneb oluliselt, tuleks

õhtusel ja öisel ajal valgustustaset hämardada. Täpsed valgustusklassid vastavalt teevalgustuse

standardile, hämardamise graafik, valgustuse värvsustemperatuur (CCT), värviedastuse üldindeks

(CRI), valgustite paigalduskõrgused ja mastide paigutus lahendatakse ehitusprojekti käigus.

4.6. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ning arvestada transiitvee ärajuhtimisega.

4.7. Tuleohutuse tagamine

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritava hoonestuse tulepüsivusklass

esitatakse ehitusprojektis. Tuleleviku takistamiseks on hoonetevaheliseks kauguseks planeeritud

vähemalt 8 m. Kruntidele on tagatud tuletõrjemasinate juurdepääs. Lähim hüdrant (280) paikneb

parmu ja Terase tänavate ristmikul. Planeeringuga on kavandatud täiendavad kaks hüdranti

planeeritud kvartalisisese sõidutee äärde (vt ptk 4.5.2.).

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

22 / 27

Planeeringuala idaosale ulatub Tallinna mnt 95 kinnistul paikneva C-katergooria ohtliku ettevõtte

Olerex AS Pärnu Tallinna mnt tankla ohualad. Sellest tulenevad erinõuded on kajastatud järgnevas

peatükis 4.10.

4.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Turvalisuse tagamiseks on hoonete projekteerimiseks määratud järgmised:

• Rajada hoonete ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus.

• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, klaasid).

• Hoida planeeritav ala korras.

• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid ja välimööblit.

• Haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi.

• Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimis süsteem.

• Piirata juurde- ja sissepääs territooriumile ja parklatesse.

4.9. Keskkonnatingimused

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja

mürataseme suurenemist Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Olulist negatiivset mõju taimestikule ja loomastikule eeldada ei ole. Planeeringualal ja

selle lähiümbruses rohevõrgustikku ei asu.

Vibratsiooni võib esineda ehitusperioodil. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata

inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit.

Planeeringualale kavandatakse tegevust, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Alale võib

kavandada ainult sellist ettevõtlust, mille puhul hoonetes ja nende välisterritooriumil ei tekitata ega

ületata normeeritud lubatud müra ja õhusaastet. Alale ei või keskkonda reostatavat ettevõtlust

planeerida. Alale võib kavandada ainult sellist tegevust, mis ei tõsta oluliselt ümbruskonna müra- ja

õhusaastet ning vastab kehtestatud keskkonnanõuetele.

Tööstusmüra ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ning ehitusaegsed müratasemed

ajavahemikul 721.00-7.00 ei tohi naabruses asuvatel elamualadel ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud II mürakategooria tööstusmüra piirväärtust.

Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need asuksid elamutest võimalikult kaugel.

Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama sama määruse lisas 1 kehtestatud II

mürakategooria tööstusmüra sihtväärtustele.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest“ nõudeid ning kasutada hoonetel mürakindlaid aknaid. Hooned projekteerida

sundventilatsiooni ja õhupuhastusega, tagada siseruumides normeeritud mikrokliima ja õhupuhtus

ning müra- ja vibratsiooni normtasemed.

Detailplaneeringu elluviimisel ning kavandatava tegevuse käigus tuleb hinnata kujunenud olukorda

ning kaaluda vajadusel täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.

Jälgida, et ehitusaegsed ning detailplaneeringu realiseerumise järgselt alalt lähtuvad

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

23 / 27

Kohalikul omavalitsus võib vajadusel konkreetsete kavandatavate tootmisprotsesside täpsustumisel

ehitus- ja kasutusloa väljastamisel nõuda täiendavate meetmete rakendamist (näiteks mürauuringu

teostamise küsimine) ennetamaks müra ja õhusaaste häiringuid piirkonna elanikele.

4.10. Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ohtlike

käitiste mõjualasse

Kemikaaliseadus1 kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ohtlike

käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada ohtlikest

ettevõtetest tulenevate asjaoludega. Kindlaks tuleb teha doominoefektiga käitised, arvestada

olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja

elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust.

Planeerimisel tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide,

avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste

transpordiliinide vahel.

Päästeametile tuleb detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitada:

1) uue käitise asukoha valikul;

2) olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks

tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba;

3) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel

või sinna ehitise kavandamisel.

12.08.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/4853-2 on Päästeameti Lääne päästekeskus andnud teada, et

planeeringualale osaliselt ulatuvad C kategooria ohtliku ettevõtte Olerex AS Pärnu Tallinna mnt tankla

ohualad. Päästeameti teatel on ohualade ulatused:

− tsisternveoki BLEVE (bensiin): ohtlik ala 435 m, väga ohtlik ala 389 m, eriti ohtlik ala 239

m, ehitisi ohustav ala 190 m.

− mahuti BLEVE (LPG): ohtlik ala 209 m, väga ohtlik ala 187 m, eriti ohtlik ala 116 m, ehitisi

ohustav ala 92 m.

Ohualade ulatused on kantud käesoleva detailplaneeringu põhijoonisele (joonis DP-03).

Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmete kohaselt käitab ettevõte bensiini, propaan-

butaani (LPG) ja diiselkütust. Tulenevalt käideldavatest kemikaalidest on võimalik soojuskiirguse ja

ülerõhu tekkimine. Pärnu Linnavalitsuse poolt 11.01.2023 e-kirjaga saadetud käitise riskianalüüsi

kohaselt reastuvad õnnetujuhtumid tagajärgede raskusastme järgi alljärgnevalt:

1. Tsisternauto BLEVE

2. Lekkinud vedelgaasi süttimine või plahvatus

3. Naftasaaduse süttimine laadimiskohas

4. Vedela mootorikütuse torustikust ja/või mahutist leke ja süttimine

5. Ehitise tulekahju tankla territooriumil

Ohualade parameetrid on sätestatud majandus- ja taristuministri määruse nr 18 „Nõuded ohtliku

ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisas (vt

1 Kemikaaliseaduse § 32, eRT: https: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023005?leiaKehtiv

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

24 / 27

Tabel 3).

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

25 / 27

Tabel 3. Õnnetuste ohualade parameetrid ja üldine iseloomustus

Ohuala

liigitus ja

definitsioo

n

Kemikaalide

kontsentrats

ioon

Ülerõhk

(bar/kPa)

ja

taandatud

kaugus k

Lühiajaline (kuni

20 sek)

soojuskiirgus

kW/m2

Keskpikk

(kuni

100 sek)

soojus-

kiirgus

kW/m2

Pikaajaline

(üle 15

min)

soojus-

kiirgus

kW/m2

Inimest

ohustav

tase

Ehitist

ohustav

tase

Inimest

ohustav

tase

Ehitist

ohustav

tase

Eriti ohtlik

ala

LC50 (30 min) 0,24 bar /

24 kPa

k = 7,2

25 37 17 15

Väga ohtlik

ala

AEGL-3 (30

min)

0,16 bar /

16 kPa

k = 9,6

10 8

Ohtlik ala IDLH 0,05 bar /

5 kPa

k = 22,2

8 4

Eriti ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus

50% ning ehitiste kahjustused nende mahust on suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust

ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Re.

Väga ohtlik ala – ohuala osa, millel on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise

ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1%-49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust

ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Rv.

Ohtlik ala – ohuala osa, millel võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimestele tervisekahjustusi

ning hoonetele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Ohtliku

ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Ro.

Detailplaneeringuga on Olerex AS Pärnu Tallinna mnt tankla ohualade väga ohtlikkesse aladesse

planeeritud karavani parkla (pos.17) ning kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone; büroohoone;

hulgikaubanduse; logistikakeskuse; ja laohoone sihtotstarbega krundid (pos.08, 09 ning osaliselt

pos.14). Ohtlikke aladesse on planeeritud lisaks kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone;

büroohoone; hulgikaubanduse; logistikakeskuse; ja laohoone sihtotstarbega krundid (pos.07 ning

osaliselt pos.13). Igale krundile on sõltuvalt tema suurusest lubatud püstitada 2-6 kuni 2-korruselist

maksimaalselt kuni 16 m kõrgust äri- ja/või tootmishoonet.

Tegevuste kavandamisel ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse tuleb juhinduda

Päästeameti poolt koostatud juhendist (Päästeamet 2018) , mis seab piirangud ja tingimused ohuala

erinevatesse tsoonidesse nii elamute kui ka mitteeluruumide, tööstus- ja laohoonete ning

taristuobjektide planeerimisele.

Ehitistele on juhendis nende kasutusotstarvetest lähtuvalt määratud tundlikkuse aste. Tundlikkuse

astmeid on neli: 1. tavaline töökeskkond; 2. üldine avalikkus; 3. tundlik avalikkus; 4. suured näited

tundlikkusest 3 (tundlik avalikkus) või suured näited välisruumi tundlikkusest 2 (üldine avalikkus).

Karavaniparkla puhul tuleb analüüsida kas see liigitub metoodikas majutushoone (12129) või

tänava alla. Turismiseaduse kohaselt on majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell,

külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus (§ 18 lg 1).

Seega ei ole karavaniparkla majutusasutus ega- hoone. Tiheasustusalal asuv parkla liigitub

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

26 / 27

metoodikas tänava (21120) alla, mille planeerimine kõigisse ohuala tsoonidesse on lubatud. Oluline

on tagada, et karavaniparklal oleks mitu, ning eri suundades asuvat väljapääsu, ja need oleksid

evakuatsiooniteedena selgelt tähistatud. Tagada tuleb inimeste teavitamine väga ohtlikus alas

viibimisest ning anda neile vajalikud käitumisjuhised õnnetuse korral tegutsemiseks.

Kaubandus, teenindus ja toitlustushoonete puhul on otsustamiseks oluline nende suletud

netopind ruutmeetrites. Käesoleva DP puhul on see üle 5000 m2, ning seega kuuluvad planeeritavad

hooned 3 tundlikkuse gruppi, ning nende planeerimine väga ohtlikkusse alasse ei ole lubatud.

Büroohoonete puhul on otsustamiseks oluline kavandatud töökohtade ja hoone korruste arv.

Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 2-korruseliste hoonete püstitamist, töökohtade arv

planeeringuga määratud ei ole. Arvestades kavandatud hoonete suurimat võimalikku mahutu ja

lubatud korruselisust kuuluvad planeeritavad büroohooned 2 tundlikusse gruppi (Töökohad rohkem

kui 100 inimesele või kõrgemad kui 3 korrust) ning nende planeerimine väga ohtlikku ja ohtlikku

alasse on lubatud. Hoonete projekteerimisel tuleb selle asjaoluga arvestada nii tulepüsivuse kui

evakuatsiooniteede lahendamisel. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et õnnetusjuhtumi korral on

tagatud ohualasse jäävate inimeste ohutu ja kiire väljapääs (evakuatsioon) piirkonnast. Tagada tuleb

lisanduvate inimeste teavitamine ohualas viibimisest ning anda neile vajalikud käitumisjuhised

õnnetuse korral tegutsemiseks.

Hulgikaubandus- logistika- ja laohoonete puhul on otsustamisel oluline millist kaupa seal

hoiustama hakatakse. Tulenevalt hoiustatava kaubagrupi ohtlikkusest otsustatakse nende lubatavus

kõigi ohuala tsoonide puhul koostöös Päästeametiga eraldi.

Käitiste riskianalüüsid ei ole avalikud. Seetõttu ei saa planeeringu materjalidele lisada kasutatud

riskianalüüsi.

4.11. Piirangud

4.11.1. Alal kehtivad säilivad kitsendused

Kruntidele pos. 15 ja 16 ulatub ala läbiva Vingiküla oja veekaitsevöönd ulatusega 10 m, pos.15. 16

ja 17 ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd ulatusega 50 m veepiirist.

Kruntidele pos.01, 02 ja 16 ulatub 60 Pärnu-Lihula tee (Lennuvälja tee) 30 m kaitsevöönd.

Olemasoleva geodeetilise märgi nr 0144 kõrvaldamine ja teisaldamine kavandatava tee alt saab

toimuda vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määrusele nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis

tegutsemiseks loa taotlemise kord“ koostöös geodeetilise märgi omanikuga.

4.11.2. Alal kavandatavad kitsendused

Kõikidele planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklik kasutusõigus ehitusseadustikus, majandus-

ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning keskkonnaministri 16.12.2005 määruses

nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ toodud ulatuses tehnovõrgu rajamiseks

ja hooldamiseks võrguvaldaja kasuks.

4.12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded.

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesoleva

detailplaneeringu kehtestamisega muutub varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering

Köide I – Seletuskiri ja joonised

27 / 27

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse

kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tänav ja tehnovarustus kuni liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• hoone(te) ehitamine;

• kasutusloa taotlemine ja hoone(te) vastuvõtmine.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 26.02.2024 nr 8-4/7584-12

Meie 15.03.2024 nr 7.2-2/24/15880-6

Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkusega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna

detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuala paikneb Pärnu linnas Ülejõe linnaosas

ning ja külgneb Lennuvälja teega (riigitee nr 60 Pärnu-Lihula tee). Alasse kuuluvad Parmu tänav

T3, Parmu tn 1, Rääma oja L23, Parmu tänav T1, Rääma oja L22, Rääma oja L1, Rääma oja L2,

Piirikivi tänav T1, Piirikivi tänav T2, Piirikivi tn 1, Piirikivi tn 3, Piirikivi tn 5, Piirikivi tn 7,

Piirikivi tn 2, Piirikivi tn 2a, Piirikivi tn 4, Piirikivi tn 1a kinnistud. Planeeringuala suurus 156 327

m2.

Planeeringu eesmärgiks on kavandada kaasaegne äri- ja tootmispiirkond, anda ala terviklik

ruumilahendus, määrata kinnistutele ehitusõigus, arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused

ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahendus, kavandada kommunikatsioonid, vajadusel määrata

servituudialad.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et planeeringu seletuskirja osas 4.12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded oleva

loetelu kolmas punkt sõnastatakse järgnevalt: „enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja

ehitada tänav ja tehnovarustus kuni liitumispunktini, rekonstrueerida riigitee nr 60 km 1,007 asuv

ristumiskoht ning likvideerida riigitee nr 60 km 0,46 asuv ajutine ristmik“.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne

2 (2)

ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. 2022_0072_Piirikivi_DP_SK_2024.02.19.pdf

2. 2022_0072_Piirikivi_DP_04_Tehnovõrkude koondplaan.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]