Seisukohtade väljastamine Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Teie 15.07.2022 nr 8-4/6514/2022

Meie 10.08.2022 nr 7.2-2/22/15880-2

Seisukohtade väljastamine Piirikivi äri- ja

tootmispiirkonna detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud Transpordiametit Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu (edaspidi

planeering) algatamisest Pärnu Linnavalitsuse 20.06.2022 korraldusega nr 442. Planeeringuga

soovitakse luua eeldused äri- ja tootmispiirkonna kavandamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 60 Pärnu–Lihula km 0,10-1,00. Riigitee 2021. a keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 5783 autot. Lisaks on planeeringuala seotud riigitee nr 4 Tallinn–

Pärnu–Ikla km 124,92 asuva ristmiku (Parmu tänav) kaudu. Riigitee nr 4 2021. a keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 12810 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada riigitee nr 60 km 1 asuva ringristmiku kaudu. Täiendavaid

ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. Riigitee nr 60 km 0,46 ajutine ristmik tuleb

likvideerida.

2 (3)

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Vajadusel

kavandada ringristmiku ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse

vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning

ühendada bussipeatustega. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus.

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda maanteede

projekteerimisnormide tabelist 7.5.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil.

8. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §

72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3 soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

12. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla

jms.

13. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute

mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel

näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus,

et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

3 (3)

nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda

nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Anna Palusalu

58507716, [email protected]